11.08.2026
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ (edaspidi määrus nr 74) muutmise eesmärk on kaasajastada abivahendite loetelu piirhindu vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 50 sätestatud abivahendite piirhinna seadmise põhimõttele. Muudatusega vähendatakse halduskoormust, võimaldades abivahendi erandi taotluse menetlemisel arvestada tõendina ka sama abivahendi kohta varem riigipoolse soodustusega tehtud tehingut, mistõttu ei pea inimene juba esitatud tõendit uuesti esitama.
Määruse planeeritud jõustumisaeg on 01.10.2026.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puuetega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets (
[email protected]), Sotsiaalkindlustusameti sotsiaal- ja erihoolekande osakonna abivahendite talituse ekspert Mare Toompuu (
[email protected]) ja teenuseomanik Bret Schär (
[email protected]).
Eelnõu koostamisel küsiti sisendit suurematelt Sotsiaalkindlustusameti lepingupartneritelt (nt Invaru OÜ, ITAK OÜ, Tervise Abi OÜ, Elu Ratastel OÜ).
Mõjude hindamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ avaldamismärkega RT I, 29.08.2025, 9.
Määruse eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, sest uusi isikuandmete töötlemise viise ega töötlejaid ei lisandu.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja määruse lisast.
Muudatuste tulemusena kaasajastatakse abivahendite piirhinnad ja vähendatakse halduskoormust.
2.1. Eelnõukohased muudatused
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 7 lõike 7 punkti 4 sõnastust. Muudatuse kohaselt võib edaspidi abivahendi riigipoolse soodustusega erandi taotlemisel tõendina arvestada ka sama abivahendi riigipoolse soodustusega tehtud tehingut, kui abivahendi saamiseks ei ole korduv abivajaduse tuvastamine ja tõendi väljastamine vajalik. Muudatusega tagatakse, et isik, kellele on abivahendi tõend üks kord väljastatud ja kes on sama abivahendi kohta juba varem riigipoolse soodustusega tehingu teinud ning selle raames juba varem tõendi esitanud, ei pea varasemat tõendit uuesti esitama. Muudatus on vajalik, et vältida samade andmete korduvat küsimist ja vähendada halduskoormust nii erandit taotleva inimese kui ka abivahendi tõendi väljastaja jaoks.
Näiteks, ISO-kood 06.24.09.02 sääreproteesid – aktiivsusgrupp II. Sellel on loetelus nõue, et vajaduse tuvastamine on ühekordne. Isik on saanud tõendi, läinud sellega teenuseosutaja juurde ja ostnud endale soodustingimustel sääreproteesi. Kolme aasta pärast on inimene haiguse tõttu kaalust palju alla võtnud ning protees ei vasta vajadusele. Isik esitab erandi taotluse, et riik võimaldaks talle uue proteesi enne eelmise kasutusaja lõppu. Muudatuse tulemusel ei pea inimene taotlusele enam lisama abivahendi tõendit, sest tema proteesivajadus on üks kord ära hinnatud, sellekohane tõend on teenuseosutajale esitatud ja SKA näeb tõendi väljastanud arsti koodi varem tehtud tehingu juures. Nii ei pea inimene enam kolme aasta tagust pabertõendit üles otsima, et erandi taotlust esitada.
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse määruse lisa uue lisaga. Võrreldes kehtiva määrusega on lisas olevat abivahendite loetelu kaasajastatud, tuginedes Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi ka SKA) 01.01.2025–31.12.2025 andmete põhjal koostatud piirhindade analüüsile.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. oktoobril 2026. a.
2.2. Määruse lisa muudatused
Määruse lisas olevas abivahendite loetelus tehakse alljärgnevad muudatused.
2.2.1. Uute ISO-koodide loetellu lisamine (ei kaasne lisakulu)
ISO-kood 12.24.09 käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed – uuena lisatakse üüritava abivahendina loetellu käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed.
Nende all mõeldakse käsiratastooli raamile kinnituvaid käiturseadmeid liikumise lihtsustamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, või sellele eelnenud nõukogu direktiivile 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta vastavad käiturseadmed). Abivahendi piirmäär on 90% ja piirhind 210 eurot kuus. Abivahendi võimaldamise eelduseks on ISO-koodiga 12.22 (käsiratastoolid) tehing. Välistavad koodid (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mille tõttu ei võimaldata märgitud abivahendit) on 12.23.03 (invarollerid) ja 12.23.06 (elektrilised ratastoolid). Hoolduse minimaalne sagedus üüritava abivahendi puhul on üks kord ühe aasta jooksul. Abivahendi vajaduse tuvastajad on perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, füsioterapeut ja tegevusterapeut.
Kuna seni on seda abivahendit võimaldatud loeteluvälise abivahendina, siis muudatusega lisakulu ei kaasne.
Muudatuse vajadusele on eelnevalt tähelepanu juhtinud erinevad SKA lepingupartneritest abivahendiettevõtted. Muudatuse tulemusena saab abivahendi ilma erandi taotlust menetlemata, mis vähendab bürokraatiat ja halduskoormust.
ISO-kood 22.21.09.00 madaltehnoloogilised kommunikaatorid – seoses senise abivahendi kommunikaatorid (ISO-kood 22.21.09.01) jaotamisega madaltehnoloogilisteks kommunikaatoriteks (ISO-kood 22.21.09.00) ja kõrgtehnoloogilisteks kommunikaatoriteks (edaspidi ISO-kood 22.21.09.01) lisatakse individuaalseks kasutamiseks mõeldud 90%-lise piirmääraga ja piirhinnaga 725 eurot müüdava abivahendina loetellu madaltehnoloogilised kommunikaatorid, mille kasutusaeg on kaks aastat. Selle abivahendi all mõeldakse suulist ja/või kirjalikku suhtlust toetavaid ja/või asendavaid vahendeid, sealhulgas suhtlusraamatuid, pildikaarte ja muud sümbolipõhiseid mitteelektroonilisi vahendid; erinevaid sisend- ja väljundtehnoloogiaid, spetsiaalseid lüliteid, alternatiivseid juhtimisviise, lähisuhtlustarkvarasid. Abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele:
• esineb püsiv täielik või raske probleem sõnade või lausete kasutamisel suhtlemise eesmärgil;
• isik vajab igapäevases suhtluses alternatiivset või toetavat kommunikatsioonivahendit;
• isik suudab kasutada visuaalseid sümboleid, pilte või kirjalikke märksõnu suhtlemise toetamiseks.
Abivahendi vajaduse tuvastajad on eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, tegevusterapeut ja logopeed. Abivahendi vajadus tuleb tuvastada ja tõend väljastada üks kord. Kuna seni on võimaldatud seda abivahendit kommunikaatorite alt, siis muudatusega lisakulu ei kaasne.
2.2.2. Tehnilised muudatused
1. Abivahendite rühma ja abivahendi nimetuse muutmine (B veerg) – täpsustatakse osade abivahendite nimetusi, et oleks selgemini arusaadav, milliste omadustega/funktsionaalsustega abivahendeid mõeldakse, samuti täpsustatakse nimetusi.
ISO-kood 12.24 ratastoolide tarvikud – abivahendi nimetus „Ratastoolide tarvikud“ asendatakse nimetusega „Liikumisabivahendite tarvikud“, kuna lisaks ratastoolidele saab tarvikuid ka kärudele, eriistmetele jt liikumisabivahenditele.
ISO-kood 12.24.30 ratastoolirihmad – abivahendi nimetus „Ratastoolirihmad“ asendatakse nimetusega „Asendirihmad“, kuna lisaks ratastoolile saab erinevaid rihmasid osta ka eriistmetele, kärudele jne.
ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad – abivahendi nimetus „Muud ratastooli varuosad“ asendatakse nimetusega „Muud liikumisabivahendite varuosad“, kuna selle koodi alt saab osta varuosi ka kärudele, eriistmetele, invarolleritele jne.
ISO-kood 22.06.21.03 varuosad – abivahendi nimetus „Varuosad“ asendatakse nimetusega „Kuulmisimplantaadi kõneprotsessorite varuosad“, et oleks üheselt mõistetav milliseid varuosi mõeldakse.
ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – seoses senise abivahendi „Kommunikaatorid“ (ISO-kood 22.21.09.01) jaotamisega madaltehnoloogilisteks kommunikaatoriteks (uus ISO-kood 22.21.09.00) ja kõrgtehnoloogilisteks kommunikaatoriteks täpsustatakse vastavalt ISO-koodi 22.21.09.01 nimetust.
2. Abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse (C veerg) muutmine – muudetakse osade abivahendite täpsustust või abivahendi grupi kirjeldust, et oleks selgem, milliste omadustega ja millistes olukordades abivahendeid võimaldatakse konkreetse ISO-koodi alt.
ISO-kood 12.06.12 käimislauad – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et käimisraami all mõeldakse ratastel, küünarvarte toetusega käimislauda, mille lükkamisel kasutatakse ülakeha abi.
ISO-kood 12.22.03.01 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad minimaalsete reguleerimisvõimalustega standardsed kahekäeratastoolid.
ISO-kood 12.22.03.02 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad rohkete reguleerimis- ja kohandamisvõimalustega kahekäeratastoolid, v.a abistaja juhitavad, passiiv- ja komfortratastoolid.
ISO-kood 12.22.03.03 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad kerge kaaluga kahekäeratastoolid, mis on mitmete reguleerimisvõimalustega ning kohandatavad individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele (ratastooli on võimalik kohandada sobivaks mitmele erinevale kasutajatele).
ISO-kood 12.22.03.04 kahekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad ülikerge kaaluga (transpordikaal kuni 5 kg) kõrgtehnoloogilistest materjalidest kahekäeratastoolid, mis on väheste reguleerimisvõimalustega ning valmistatud individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele.
ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad minimaalsete reguleerimisvõimalustega standardsed ühekäeratastoolid.
ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad rohkete reguleerimis- ja kohandamisvõimalustega ühekäeratastoolid, v.a abistaja juhitavad, passiiv- ja komfortratastoolid.
ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad kerge kaaluga ühekäeratastoolid, mis on mitmete reguleerimisvõimalustega ning kohandatavad individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele (ratastooli on võimalik kohandada sobivaks mitmele erinevale kasutajatele).
ISO-kood 12.22.09.04 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp IV – täpsustatakse sõnastust, et oleks üheselt selge, et selle abivahendi koodi alla kuuluvad ülikerge kaaluga kõrgtehnoloogilistest materjalidest ühekäeratastoolid, mis on väheste reguleerimisvõimalustega ning valmistatud individuaalselt vastavalt kasutaja mõõtmetele.
ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – täpsustatakse sõnastust selliselt, et rehvide ja rataste all mõeldakse lisaks ratastoolide, elektriliste ratastoolide, kärude, õue- ja toaraamide, invarollerite, rulaatorite ja käiturseadmete rehvidele ja ratastele ka õue- ja toaraamide ja käiturseadmete rehve ja rattaid.
ISO-kood 12.24.24 akud ja akulaadijad – eelduskoodide hulgast eemaldatakse 12.22.03 (kahekäeratastoolid), 12.22.09 (ühekäeratastoolid), 12.22.18 (abistaja juhitavad ja komfortratastoolid) ja uue eelduskoodina lisatakse 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed).
ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad (uue nimetusega „Muud liikumisabivahendite varuosad“) – täpsustatakse sõnastust selliselt, et muude liikumisabivahendite varuosade all mõeldakse kõiki muid varuosi, v.a rehvid, rattad, akud, akulaadijad ja asendirihmad.
ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid – täpsustatakse, et selle abivahendi all mõeldakse lisaks riiete külge kinnitatavatele või kaelas kantavatele helivõimendusseadmetele ka kõrvadel kantavaid helivõimendusseadmeid.
ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – täpsustatakse, et selle abivahendi all mõeldakse suulist ja/või kirjalikku suhtlust toetavaid ja/või asendavaid elektroonilisi seadmed ja suhtlustarkvaralahendusi.
ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad – täpsustatakse, et silmajälgija all mõeldakse pilguga juhitavaid elektroonilisi dialoogiseadmeid.
3. Abivahendi kasutusaeg (D veerg)
ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – senise ühe aasta asemel arvestatakse edaspidi abivahendi kasutusajana kalendriaastat.
4. Tehingu liik: Müük (M) / Üür (Ü) (veerg E)
ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – lisaks senisele abivahendi müügile saab edaspidi seda abivahendit ka üürida. Seeläbi laiendatakse isikutele abivahendi kättesaadavust.
5. Koguseline piirlimiit aastate või kuude arvestuses (F veerg)
ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – senise koguse (4 tk 1 a jooksul) asemel arvestatakse edaspidi kogusega piirhinna ulatuses kalendriaasta jooksul.
6. Abivahend, mis on otseselt seotud hooldusteenuse osutamise või teenuse osutamiseks kasutatava hoonega (H veerg)
Asutusepõhist hooldusteenust osutades tuleb teenuseosutajal arvestada, et teenusesaajate hulgas on hulk inimesi, kes vajavad kõrvalabi hügieenitoimingutes. Selleks peavad hoolekandeasutuse keskkond ja vahendid seda toetama. Seega on elementaarne, et hoolekandeasutus on varustatud hügieenitoimingute tegemiseks vajalike vahenditega. Samas ei pea hoolekandeasutus tagama ühekordseks individuaalselt kasutamiseks mõeldud abivahendeid, sest nende vajadus lähtub konkreetselt individuaalsusest ning neid ei ole samaaegselt võimalik kasutada rohkemal kui ühel inimesel. Hooldusteenuse raames tuleb asutusel tagada sarnaselt näiteks seebiga ka muud pesemis- ja nahahooldusvahendid. Sellised tooted, mis tuleb hooldusteenuse osutajal endal tagada, on abivahendite loetelus märgitud H-tähisega. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Järgmistele ISO-koodidele lisatakse H-tähis, sest tegemist on hooldusteenuse osutamisega otseselt seotud abivahenditega, mis hõlbustavad eelkõige hooldaja tööd, mitte inimese individuaalset hakkamasaamist:
ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid
ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid
ISO-kood 09.33.30.01 niisutatud salvrätid
ISO-kood 09.33.30.02 pesukindad
ISO-kood 09.33.30.03 peapesumütsid.
7. Piirhind (müük) (K veerg)
ISO-kood 22.06.12.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – piirhinna lahtrist eemaldatakse viide erandi taotlusele (erandi taotluse alusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud). Seeläbi laiendatakse isikutele abivahendi kättesaadavust ning vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust.
ISO-kood 22.06.15.05 teise kõrva heli ülekande süsteemid (CROS) – piirhinna lahtrist eemaldatakse viide erandi taotlusele (erandi taotluse alusel riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud). Seeläbi laiendatakse isikutele abivahendi kättesaadavust ning vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust.
ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – varasema tükipõhise hinna 77 eurot asemel hakatakse edaspidi kasutama summapõhist piirhinda kalendriaasta jooksul – 308 eurot.
8. Ühik (L veerg)
ISO-kood ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – ühiku lahtris asendatakse „tk“ sõnaga „summa“, kuna eelnõu raames minnakse selle abivahendi puhul üle summapõhisele arvestuse kalendriaastas. Nii ei ole piiratud, kui palju rehve või rattaid keegi nimetatud summa piires osta soovib.
9. Abistav kirjeldus, millise funktsioonipiirangu või terviseprobleemi korral abivahend sobib (sh soodustingimuste rakendamine) (lahter M)
ISO-kood 06.24.15 põlve- ja reieproteesid – lisatakse selguse mõttes, et isiku kirjeldused põhinevad rahvusvahelisel K-taseme hindamissüsteemi. Nimetatud tasemeid on selle abivahendigrupiga alanevate koodide juures kirjeldatud.
ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid – eemaldatakse tõendi laienemise märge, kuna see ei ole enam vajalik.
ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid – eemaldatakse tõendi laienemise märge, kuna see ei ole enam vajalik.
ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid – täpsustatakse, et abivahend võimaldatakse soodustingimustel isikutele, kes vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele:
• esineb püsiv täielik või raske probleem sõnade või lausete iseseisval väljaütlemisel või suhtluseks kasutamisel;
• madaltehnoloogilised kommunikatsioonivahendid ei kata piisavalt isiku suhtlusvajadust või ei ole funktsionaalselt piisavad;
• isikul on kognitiivne ja funktsionaalne võimekus iseseisvalt kasutada elektroonilist kommunikatsiooniseadet (nt puuteekraan või muu sisestusviis).
10. Eelduskood (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mis peab olema märgitud abivahendi saamiseks eelnevalt tehtud) (N veerg)
ISO-kood 12.24.21 rehvid ja rattad – lisaks olemasolevatele eelduskoodidele lisatakse eelduskoodid 12.27.07.01 (toaraamid), 12.27.07.02 (õueraamid), 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed).
ISO-kood 12.24.00 muud ratastooli varuosad (uue nimetusega „Muud liikumisabivahendite varuosad“) – olemasolevate eelduskoodide hulka lisatakse 12.27.07.01 (toaraamid), 12.27.07.02 (õueraamid), 18.09.21 (eriistmed), 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed).
ISO-kood 12.24.39 trepironijad – eemaldatakse eelduskoodid 12.22 (käsiratastoolid) ja 12.23.06 (elektrilised ratastoolid).
Järgmiste ISO-koodide puhul täpsustatakse eelduskoodi sõnastust selliselt, et see hõlmaks lisaks olemasolevale ka kokkuõppe eksami läbinud isikut.
ISO-kood 12.39.00.04 veterinaarkulud
ISO-kood 12.39.00.06 õppepäev
ISO-kood 12.39.00.07 lemmikloomakindlustus.
11. Välistav kood (SKA soodustingimustel tehtud tehing, mille tõttu ei võimaldata märgitud abivahendit) (O veerg)
Järgmiste abivahendite puhul lisatakse olemasolevale välistavale koodile eelduskood 12.24.09 (käsitsi juhitavate ratastoolide käiturseadmed):
ISO-kood 12.23.03 invarollerid
ISO-kood 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I
ISO-kood 12.23.06.02 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp II
ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III.
Järgmisi abivahendeid võimaldatakse edaspidi ilma eelduskoodita:
ISO-kood 22.21.09.01 kõrgtehnoloogilised kommunikaatorid
ISO-kood 22.21.09.02 silmajälgijad.
12. Abivahendi vajaduse tuvastaja (Q veerg)
Läbivalt korrigeeritakse Q veerus olev nimetus „nina-kõrva-kurguarst“ vastavaks üldtuntud nimetusele „kõrva-nina-kurguarst“.
ISO-kood 09.30 uriini absorbeerivad abivahendid – tegemist on tehnilise muudatusega, millega abivajaduse tuvastaja lahtris parandatakse eelmise loetelu muudatusega sisse jäänud pooliku lause sõnastus. Jätkuvalt ei ole vaja vanaduspensioniealisel isikul uriini absorbeerivate abivahendite saamiseks abivajadust tuvastada ega talle tõendit väljastada.
Sarnaselt niisutatud salvrättide, pesukinnaste ja peapesumütsidega ei tooda järgmiste abivahendite puhul enam välja abivahendi tuvastajat, kuna need on seotud uriini absorbeerivate abivahenditega ja nende tõendi väljastajatega. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks.
ISO-kood 09.21.06 nahapesemisvahendid
ISO-kood 09.21.18 nahakaitsevahendid.
Järgmiste abivahendite puhul täpsustatakse abivahendi vajaduse tuvastaja veeru sõnastust selliselt, et senise korduva abivajaduse tuvastamise ja tõendi väljastamise asemel piisab edaspidi ühekordsest abivahendi vajaduse tuvastamisest ja tõendi väljastamisest. Muudatuse tulemusel ei pea isik uue tõendi saamisek korduvalt arsti poole pöörduma.
ISO-kood 12.03.03 käimiskepid
ISO-kood 12.03.06 küünarkargud
ISO-kood 12.03.12 kaenlakargud
ISO-kood 12.03.16 harkkepid.
Järgmiste abivahendite puhul laiendatakse abivajaduse tuvastajate ringi perearsti ja arst-residendiga. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust.
ISO-kood 12.23.03 invarollerid
ISO-kood 12.23.06.01 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I
ISO-kood 12.23.06.02 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp II
ISO-kood 12.23.06.03 elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp III
ISO-kood 22.06.06 kommunikatsioonivõimendid – abivajaduse tuvastajate ringi laiendatakse audioloogiga. Muudatus parandab abivahendite kättesaadavust.
2.2.3. Piirhinnaga seotud muudatused
SHS § 50 sätestab abivahendite piirhinna seadmise põhimõtted, mille kohaselt lähtutakse müügi puhul piirhinna arvutamisel eelmisel aastal kõige enam ostetud abivahendi müügihinnast. Piirhindade kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et üks kolmandik müügil olevatest abivahenditest oleksid piirhinnast kallimad ja kaks kolmandikku müügil olevatest abivahenditest oleksid sama hinnaga või odavamad. Üürimise puhul lähtutakse piirhinna arvutamisel samast põhimõttest, mis müügi puhul piirhinna kujunemisel. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes SKA 01.01.2025–31.12.2025 andmete põhjal koostatud piirhindade analüüsile, korrigeeritakse osade abivahendite piirhindu1. Täpsemalt on mõju eelarvele, piirhindade muudatused ja sellega seonduv esitatud seletuskirja lisas 1.
Piirhinna kehtestamisel on arvestatud, et isik saab vajaliku abivahendi piirhinnasiseselt kätte. Kui abivahendi hind peaks piirhinda siiski ületama, on inimesel jätkuvalt võimalus soetada vajalik abivahend erandi menetluse kaudu.
ISO-kood 04.48.08.02 täiskasvanute seisuraamid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 105 eurolt 117 eurole.
ISO-kood 04.48.08.03 püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 138 eurolt 140 eurole.
ISO-kood 09.12.03.02 poti- ja dušitoolid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 26,50 eurolt 28 eurole ja müügi piirhinda 318 eurolt 360 eurole.
ISO-kood 09.12.27 tualettpaberitangid
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 26 eurolt 31 eurole.
ISO-kood 09.30.24.11 inkontinentsisidemed meestele kuni 399 ml
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,34 eurolt 0,40 eurole.
ISO-kood 09.30.24.13 inkontinentsisidemed meestele üle 600 ml
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,50 eurolt 0,55 eurole.
ISO-kood 09.30.24.15 inkontinentsisidemed naistele 300–599 ml
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,24 eurolt 0,29 eurole.
ISO-kood 09.30.24.16 inkontinentsisidemed naistele 600–999 ml
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,37 eurolt 0,44 eurole.
ISO-kood 09.30.24.26 vormmähkmed 1500–1999 ml
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,40 eurolt 0,45 eurole.
ISO-kood 09.30.24.29 vormmähkmed üle 3000 ml
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,72 eurolt 0,78 eurole.
ISO-kood 09.30.24.35 püksmähkmed 1900–2499 ml S
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,71 eurolt 0,82 eurole.
ISO-kood 09.30.24.69 vöömähkmed 2500–2999 ml L
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,86 eurolt 0,95 eurole.
ISO-kood 09.30.24.70 vöömähkmed 2500–2999 ml XL
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,21 eurolt 1,27 eurole.
ISO-kood 09.30.24.82 imavad püksid kuni 1399 ml M
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,89 eurolt 1,05 eurole.
ISO-kood 09.30.24.83 imavad püksid kuni 1399 ml L
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,07 eurolt 1,19 eurole.
ISO-kood 09.30.24.93 imavad püksid üle 1700 ml XS–S
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,33 eurolt 1,41 eurole.
ISO-kood 09.30.24.95 imavad püksid üle 1700 ml L
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,38 eurolt 1,44 eurole.
ISO-kood 09.30.24.96 imavad püksid üle 1700 ml XL–XXL
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 1,57 eurolt 1,63 eurole.
ISO-kood 09.30.39.01 püksid mähkmete fikseerimiseks S
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,75 eurolt 1,05 eurole.
ISO-kood 09.30.39.02 püksid mähkmete fikseerimiseks M
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,95 eurolt 1,00 eurole.
ISO-kood 09.30.39.03 püksid mähkmete fikseerimiseks L
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,90 eurolt 1,05 eurole.
ISO-kood 09.30.39.04 püksid mähkmete fikseerimiseks XL
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 0,93 eurolt 1,20 eurole.
ISO-kood 09.33.03 vanni- ja dušitoolid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 24,00 eurolt 30,00 eurole.
ISO-kood 09.33.12 vanni-, duši- ja mähkimislauad
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 44,00 eurolt 46,00 eurole.
ISO-kood 12.03.06 küünarkargud
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 13,20 eurolt 14,00 eurole.
ISO-kood 12.06.03 käimisraamid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 9,00 eurolt 10,00 eurole.
ISO-kood 12.06.09 käimistoolid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 74,00 eurolt 77,00 eurole.
ISO-kood 12.22.09.01 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 50,00 eurolt 52,00 eurole.
ISO-kood 12.22.09.02 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 170,00 eurolt 171,00 eurole.
ISO-kood 12.22.09.03 ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 138 eurolt 140 eurole.
ISO-kood 12.22.18 abistaja juhitavad ja komfortratastoolid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 90,00 eurolt 96,00 eurole.
ISO-kood 12.27.07.00 kärud
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 162,00 eurolt 163,00 eurole.
ISO-kood 12.27.07.02 õueraamid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 85,00 eurolt 86,00 eurole.
ISO-kood 12.31.09 teisaldatavad käsipuud
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 6,10 eurolt 12,00 eurole.
ISO-kood 12.36.03 lingtõstukid
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 58,00 eurolt 59,00 eurole.
ISO-kood 12.36.21 lingtõstuki kehatoed
Tõstetakse abivahendi üüri piirhinda 12,00 eurolt 13,00 eurole.
ISO-kood 18.18.06 tugikäepidemed
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 15,70 eurolt 16,00 eurole.
ISO-kood 22.06.12.01 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 350,00 eurolt 500,00 eurole.
ISO-kood 22.06.12.02 kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 736,00 eurolt 850,00 eurole.
ISO-kood 22.06.15.01 kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 350,00 eurolt 380,00 eurole.
ISO-kood 22.24.21 helistamistarvikud
Tõstetakse abivahendi müügi piirhinda 415,00 eurolt 439,00 eurole.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused võrreldes kehtiva olukorraga riigieelarvet ja nende inimeste toimetulekut, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast, mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: abivahendi taotlejad
SKA andmetel sai 2025. aastal riigi soodustusega abivahendeid kokku 78 765 inimest.2 Eelnõukohased muudatused mõjutavad neist enamikku, kuid 2025. aasta keskmist rahvastikku arvestades on sihtrühm väike (5,8%3).
Muudatused mõjutavad abivahendit soodustingimustel vajavate isikute igapäevaeluga toimetulekut ning seeläbi ka tervist ja heaolu.
Muudatused avaldavad mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning tööturul osalemise võimalusele. Kuivõrd eeldatavalt abivahendite kättesaadavus paraneb riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendamise, täpsustamise ja näidustuste ajakohastamisega, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused, et osaleda ühiskondlikus, haridus- ja tööelus. Seega avaldub positiivne mõju eelkõige inimese heaolule ja toetatakse sihtrühma võrdseid võimalusi ning seeläbi võib eeldada ka sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski vähenemist.
Vanuserühmadest on kõige nõrgemas seisus Eesti ühiskonnas üle 65-aastased, kes moodustavad abivahendite kasutajatest rohkem kui 86,3%, samuti puudega inimesed. Kui 2024. aastal elas suhtelises vaesuses 19,5% Eesti elanikest, siis 65-aastastest ja vanematest inimestest elas suhtelises vaesuses 33,7%4 ja puudega inimestest 38%, sealhulgas puudega vanemaealistest 45,6%5. Seega võivad määrusega tehtavad muudatused parandada abivahendisaajate võimalusi endale sobiliku abivahendi leidmisel.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmised, kuivõrd sihtrühmal on muudatustest tulenevalt küll paremad võimalused abivahendid kätte saada ja abivahendiga kokkupuude on üldjuhul regulaarne, kuid suuri muutusi siiski ei kaasne, mistõttu ei kaasne eeldatavalt ka kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogurahvaarvuga väike ja ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Abivahendite taotlejate jaoks on kokkuvõttes tegemist olulise sotsiaalse mõjuga.
Mõju majandusele
Sihtrühm: abivahendite müügi ja üürimisega tegelevad ettevõtted (SKA lepingupartnerid6), mis moodustab alla 1% Eestis tegutsevate ettevõttete koguarvust.
Mõju majandusele puudutab eelkõige eespool nimetatud ettevõtete haldus- ja töökoormust. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete haldus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes ettevõtete koguarvuga väike. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatustega võib kaasneda vähene töökoormuse vähenemine ning halduskoormuse suurenemist ega muudatustega seonduvaid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd abivahendite müüjate/laenutajate kokkupuude muudatustega on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju abivahendite müügi ja üürimisega tegelevatele ettevõtetele väheoluline.
Mõju riigivalitsemisele
Muudatused puudutavad eeskätt SKA tööd.
Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutustele.
Eespool nimetatud muudatused võivad, aga ei pruugi mõne aja pärast mingiks perioodiks suurendada erandi taotluste hulka, kuna inimeste hulk ja teadlikkus abi saamise võimalustest eelduslikult suureneb. Praegu tegeleb SKA-s abivahendite erandite taotlustega kolm täiskohaga spetsialisti, kes moodustavad kogu asutuse töötajaskonnast väga väikse osa.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatustel on pikemas perspektiivis väike positiivne mõju riigiasutuse (SKA) töökoormuse leevenemise näol.
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed, mõjutatud sihtrühma suurus on SKA-d arvestades väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on riigivalitsemisega seotud mõju SKA-le väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Muudatuste tulemusel muutuvad abivahendid abivajajatele kättesaadavamaks. Kuivõrd abivahendite kättesaadavus riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu ja piirhindade ajakohastamisega paraneb, on seeläbi paremini toetatud ka neid vajavate inimeste elukvaliteet ning muudatused annavad sihtrühmale võrdsemad võimalused osalemiseks ühiskondlikus, haridus- ja tööelus.
Eespool nimetatud muudatuste prognoositav kulu aasta peale kokku on 571 426,39 eurot. Kuna muudatus on plaanitud jõustuma 1. oktoobril 2026, avaldub mõju 2026. aastal kolm kuud. Sellest tulenevalt on 2026. aasta prognoositav lisakulu 142 856,60 eurot ja alates 2027. aastast 571 426,39 eurot aastas. Abivahenditeenuse puhul on tegemist riigieelarves arvestusliku kuluga. Piirhinna tõusuga kaasnev kulu on 2026. aasta eelarves olemas ning mõjuga on arvestatud riigieelarve strateegia 2027–2030 rahastamiskavas. Detailsemalt on kulud välja toodud lisas 1 (piirhinna muudatustega kaasnev kulu).
Määruse rakendamisega tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Optometristide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA lepingupartneritele (edastatakse SKA poolt)).
Seletuskirja lisa 1
Piirhinna muudatustega kaasnev kulu
ISO kood
ISO koodi nimetus
Piirhind
Uus piirhind
Piirmäär %
Tehingu liik
Kogus aastas, tk
Täiendav kulu
Täiendav kulu riigile
Unikaalsete kasutajate arv
04.48.08.02
täiskasvanute seisuraamid
105,00
117,00
90%
üür
89
1068,00
961,20
10
04.48.08.03
püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid
138,00
140,00
90%
üür
287
574,00
516,60
35
09.12.03.02
poti- ja dušitoolid
26,50
28,00
90%
üür
2677
4015,50
3613,95
376
09.12.03.02
poti- ja dušitoolid
318,00
360,00
90%
müük
46
1932,00
1738,80
46
09.12.27
tualettpaberitangid
26,00
31,00
90%
müük
7
35,00
31,50
7
09.30.24.11
inkontinentsisidemed meestele kuni 399 ml
0,34
0,40
50%
müük
351879
21112,74
10556,37
2567
09.30.24.13
inkontinentsisidemed meestele üle 600 ml
0,50
0,55
50%
müük
430539
21526,95
10763,48
2305
09.30.24.15
inkontinentsisidemed naistele 300–599 ml
0,24
0,29
50%
müük
3292969
164648,45
82324,23
16812
09.30.24.16
inkontinentsisidemed naistele 600–999 ml
0,37
0,44
50%
müük
2319551
162368,57
81184,29
10505
09.30.24.26
vormmähkmed 1500–1999 ml
0,40
0,45
50%
müük
79057
3952,85
1976,43
424
09.30.24.29
vormmähkmed üle 3000 ml
0,72
0,78
50%
müük
43250
2595,00
1297,50
246
09.30.24.35
püksmähkmed 1900–2499 ml S
0,71
0,82
50%
müük
47149
5186,39
2593,20
202
09.30.24.69
vöömähkmed 2500–2999 ml L
0,86
0,95
50%
müük
983
88,47
44,24
20
09.30.24.70
vöömähkmed 2500–2999 ml XL
1,21
1,27
50%
müük
19838
1190,28
595,14
106
09.30.24.82
imavad püksid kuni 1399 ml M
0,89
1,05
50%
müük
223708
35793,28
17896,64
2937
09.30.24.83
imavad püksid kuni 1399 ml L
1,07
1,19
50%
müük
303044
36365,28
18182,64
3441
09.30.24.93
imavad püksid üle 1700 ml XS–S
1,33
1,41
50%
müük
110926
8874,08
4437,04
1013
09.30.24.95
imavad püksid üle 1700 ml L
1,38
1,44
50%
müük
1223263
73395,78
36697,89
8148
09.30.24.96
imavad püksid üle 1700 ml XL–XXL
1,57
1,63
50%
müük
662977
39778,62
19889,31
4566
09.30.39.01
püksid mähkmete fikseerimiseks S
0,75
1,05
50%
müük
465
139,50
69,75
68
09.30.39.02
püksid mähkmete fikseerimiseks M
0,95
1,00
50%
müük
4447
222,35
111,18
631
09.30.39.03
püksid mähkmete fikseerimiseks L
0,90
1,05
50%
müük
6099
914,85
457,43
872
09.30.39.04
püksid mähkmete fikseerimiseks XL
0,93
1,20
50%
müük
3849
1039,23
519,62
622
09.33.03
vanni- ja dušitoolid
24,00
30,00
90%
üür
384
2304,00
2073,60
72
09.33.12
vanni-, duši- ja mähkimislauad
44,00
46,00
90%
üür
444
888,00
799,20
44
12.03.06
küünarkargud
13,20
14,00
90%
müük
4439
3551,20
3196,08
2575
12.06.03
käimisraamid
9,00
10,00
90%
üür
17492
17492,00
15742,80
2539
12.06.09
käimistoolid
74,00
77,00
90%
üür
825
2475,00
2227,50
100
12.22.09.01
ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp I
50,00
52,00
90%
üür
229
458,00
412,20
27
12.22.09.02
ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp II
106,00
108,00
90%
üür
1244
2488,00
2239,20
156
12.22.09.03
ühekäeratastoolid – aktiivsusgrupp III
170,00
171,00
90%
üür
135
135,00
121,50
14
12.22.18
abistaja juhitavad ja komfortratastoolid
90,00
96,00
90%
üür
1059
6354,00
5718,60
136
12.27.07.00
kärud
162,00
163,00
90%
üür
1959
1959,00
1763,10
189
12.27.07.02
õueraamid
85,00
86,00
90%
üür
321
321,00
288,90
31
12.31.09
teisaldatavad käsipuud
6,10
12,00
90%
üür
1638
9664,20
8697,78
246
12.36.03
lingtõstukid
58,00
59,00
90%
üür
1023
1023,00
920,70
135
12.36.21
lingtõstuki kehatoed
12,00
13,00
90%
üür
96
96,00
86,40
18
18.18.06
tugikäepidemed
15,70
16,00
90%
müük
1732
519,60
467,64
1059
22.06.12.01
kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I
350,00
500,00
90%
müük
250
37500,00
33750,00
177
22.06.12.02
kõrvasisesed kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp II
736,00
850,00
90%
müük
143
16302,00
14671,80
84
22.06.15.01
kõrvatagused kuulmisabivahendid – aktiivsusgrupp I
350,00
380,00
90%
müük
6677
200310,00
180279,00
4223
22.24.21
helistamistarvikud
415,00
439,00
90%
müük
70
1680,00
1512,00
70
Kokku:
571426,39
* SKA ettepanek 01.01.2025–31.12.2025 andmete põhjal.