Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.2-2/2046-1 |
| Registreeritud | 24.08.2026 |
| Sünkroonitud | 25.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
| Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Lastearstide Selts |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Lastearstide Selts |
| Vastutaja | Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Austatud sotsiaalminister Karmen Joller
Austatud spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross
Vastavalt meie varasematele kohtumistele ja aruteludele ja Teiepoolsele
soovitusele esitas Eesti Lastearstide Selts Tervisekassale taotluse uue
tervishoiuteenuse "Pediaatria eriala kaasajastamine" lisamiseks
tervishoiuteenuste loetellu.
Paraku saime tervishoiuteenuste loetelu komisjonilt alloleva vastuse.
Palun leidke manusest ELS vastus Tervisekassale.
Samuti palun Teil tutvuda komisjoni arutelu ja otsusega, mille leiate
allolevas kirjas olevalt lingilt.
Komisjon tegi ettepaneku algatada laiem analüüs ja arutelu
Sotsiaalministeeriumiga, Analüüsi eesmärk oleks hinnata ambulatoorsete
vastuvõttude kestuse, statsionaarse ravi korralduse, visiiditasude ning
rahastusmudelite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele ja tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkusele tervikuna.
Komisjoni ettepanekul pöördume uuesti tagasi Teie poole kuna esitatud
taotlus oli alates 2014.a. ELS poolt juba 4. ja taotluses tõstatatud
probleemid ei ole lahendust saanud ning on selge süvenemistendentsiga.
Jääme ootama Teiepoolseid lahendusi ja vastava analüüsi algatamist.
Koostööle lootma jäädes ja tervitades
Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president
________________________________
From: Merje Metsoja
Sent: 17 June 2026 10:31
To: [email protected]
Cc: Karen Kirss
Subject: Tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlus nr 1749
Lugupeetud Eesti Lastearstide Selts
Anname teada, et seltsi esitatud taotlust "Pediaatria eriala
kaasajastamine" arutati 21. mail tervishoiuteenuste loetelu komisjonis.
Komisjon oli seisukohal mitte teha erandit üksnes pediaatria erialale.
Komisjon soovitas vastuvõttude kestuse, voodipäevade ja rahastamise
küsimusi analüüsida tervishoiusüsteemi üleselt.
Komisjon leidis, et pikemad vastuvõtuajad võivad parandada ravi
kvaliteeti, vähendada tüsistuste riski ning suurendada patsientide ja
perede rahulolu, kuid samal ajal vähendavad need vastuvõttude arvu ning
võivad pikendada ravijärjekordi. Otsuse tegemiseks oleks vaja põhjalikku
mõjuanalüüsi, mis hindaks nii kulusid, kättesaadavust kui ka mõju
erinevatele erialadele. Komisjon tegi ettepaneku algatada laiem analüüs ja
arutelu Sotsiaalministeeriumiga. Analüüsi eesmärk oleks hinnata
ambulatoorsete vastuvõttude kestuse, statsionaarse ravi korralduse,
visiiditasude ning rahastusmudelite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele ja
tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele tervikuna.
Komisjoni protokolliga on võimalik lähemalt tutvuda Tervisekassa
veebilehel: Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekute päevakorrad
ja protokollid |
Tervisekassa koosolekute-paevakorrad-ja-protokollid>
Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni tegevuse eesmärk on loetelu
täiendamise, tervishoiuteenuse loetelust väljaarvamise,
tervishoiuteenusele rakenduskriteeriumide lisamise või muutmise suhtes
Tervisekassa juhatusele arvamuse andmine.
Lugupidamisega
[TervisekassaLogoBlacksmall.jpg]
[spacer.jpg]
MERJE METSOJA
Teenusejuht
Teenuste loetelu teenus
E: [email protected]
Liivalaia 36, Tallinn
[fb_ico.jpg] [homepage_ico.jpg] [email_ico.jpg]
[cid:a8641ae4-bc80-4b0f-ac08-1b5db44f4310]
[cid:3db65020-b634-4a26-80e3-022b8b1b9aee]
NB! Tegemist on väljastpoolt Kliinikumi saabunud kirjaga. Kui kirja saatja
on teile tundmatu, siis turvalisuse huvides palun ärge avage kirjas
olevaid faile ja linke. Kahtlaste kirjade korral palun teavitage
arvutiabi.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Austatud sotsiaalminister Karmen Joller
Austatud spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross
Vastavalt meie varasematele kohtumistele ja aruteludele ja Teiepoolsele
soovitusele esitas Eesti Lastearstide Selts Tervisekassale taotluse uue
tervishoiuteenuse "Pediaatria eriala kaasajastamine" lisamiseks
tervishoiuteenuste loetellu.
Paraku saime tervishoiuteenuste loetelu komisjonilt alloleva vastuse.
Palun leidke manusest ELS vastus Tervisekassale.
Samuti palun Teil tutvuda komisjoni arutelu ja otsusega, mille leiate
allolevas kirjas olevalt lingilt.
Komisjon tegi ettepaneku algatada laiem analüüs ja arutelu
Sotsiaalministeeriumiga, Analüüsi eesmärk oleks hinnata ambulatoorsete
vastuvõttude kestuse, statsionaarse ravi korralduse, visiiditasude ning
rahastusmudelite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele ja tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkusele tervikuna.
Komisjoni ettepanekul pöördume uuesti tagasi Teie poole kuna esitatud
taotlus oli alates 2014.a. ELS poolt juba 4. ja taotluses tõstatatud
probleemid ei ole lahendust saanud ning on selge süvenemistendentsiga.
Jääme ootama Teiepoolseid lahendusi ja vastava analüüsi algatamist.
Koostööle lootma jäädes ja tervitades
Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president
________________________________
From: Merje Metsoja
Sent: 17 June 2026 10:31
To: [email protected]
Cc: Karen Kirss
Subject: Tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlus nr 1749
Lugupeetud Eesti Lastearstide Selts
Anname teada, et seltsi esitatud taotlust "Pediaatria eriala
kaasajastamine" arutati 21. mail tervishoiuteenuste loetelu komisjonis.
Komisjon oli seisukohal mitte teha erandit üksnes pediaatria erialale.
Komisjon soovitas vastuvõttude kestuse, voodipäevade ja rahastamise
küsimusi analüüsida tervishoiusüsteemi üleselt.
Komisjon leidis, et pikemad vastuvõtuajad võivad parandada ravi
kvaliteeti, vähendada tüsistuste riski ning suurendada patsientide ja
perede rahulolu, kuid samal ajal vähendavad need vastuvõttude arvu ning
võivad pikendada ravijärjekordi. Otsuse tegemiseks oleks vaja põhjalikku
mõjuanalüüsi, mis hindaks nii kulusid, kättesaadavust kui ka mõju
erinevatele erialadele. Komisjon tegi ettepaneku algatada laiem analüüs ja
arutelu Sotsiaalministeeriumiga. Analüüsi eesmärk oleks hinnata
ambulatoorsete vastuvõttude kestuse, statsionaarse ravi korralduse,
visiiditasude ning rahastusmudelite mõju kvaliteedile, kättesaadavusele ja
tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele tervikuna.
Komisjoni protokolliga on võimalik lähemalt tutvuda Tervisekassa
veebilehel: Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekute päevakorrad
ja protokollid |
Tervisekassa koosolekute-paevakorrad-ja-protokollid>
Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni tegevuse eesmärk on loetelu
täiendamise, tervishoiuteenuse loetelust väljaarvamise,
tervishoiuteenusele rakenduskriteeriumide lisamise või muutmise suhtes
Tervisekassa juhatusele arvamuse andmine.
Lugupidamisega
[TervisekassaLogoBlacksmall.jpg]
[spacer.jpg]
MERJE METSOJA
Teenusejuht
Teenuste loetelu teenus
E: [email protected]
Liivalaia 36, Tallinn
[fb_ico.jpg] [homepage_ico.jpg] [email_ico.jpg]
[cid:a8641ae4-bc80-4b0f-ac08-1b5db44f4310]
[cid:3db65020-b634-4a26-80e3-022b8b1b9aee]
NB! Tegemist on väljastpoolt Kliinikumi saabunud kirjaga. Kui kirja saatja
on teile tundmatu, siis turvalisuse huvides palun ärge avage kirjas
olevaid faile ja linke. Kahtlaste kirjade korral palun teavitage
arvutiabi.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Chris Pruunsild
PNOEE-46908262731
2026-08-21 16:45:18
Tervisekassa
Liivalaia 36
10132 Tallinn
Austatud teenuste loetelu teenusejuht Merje Metsoja
Eesti Lastearstide Seltsi vastus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusele meie poolt esitatud taotluse "Pediaatria eriala kaasajastamine" osas
Eesti Lastearstide Selts tänab komisjoni põhjaliku arutelu eest ning selle eest, et komisjon tunnustab laste ravi eripära ja nõustub Seltsiga, et laste ambulatoorne ja statsionaarne ravi on ajamahukam ning nõuab võrreldes täiskasvanute raviga suuremat personaliressurssi.
Paraku ei saa me nõustuda komisjoni järeldusega, et püstitatud probleemi ei ole võimalik lahendada pediaatria tasandil ning et vajalik on üksnes tervishoiusüsteemi ülene analüüs.
Esiteks seetõttu, et laste ravis on oma eripära ning seda on laialdaselt tunnustatud nii rahvusvahelises kirjanduses kui ka kliinilises praktikas. Lapse läbivaatus, vanemate kaasamine, arenguliste iseärasustega arvestamine, lapse õiguste kaitse ning suhtlemine erinevas vanuses lastega nõuavad paratamatult rohkem aega kui täiskasvanute ravi. Seda asjaolu tunnustab ka komisjon ise. Seetõttu on lastearstidel keeruline mõista, miks tunnustatud eripära ei kajastu teenuste rahastamises.
Teiseks ei ole pediaatria erisus võrreldav üksnes teiste keerukaid patsiente käsitlevate erialadega. Laste ravi erineb täiskasvanute ravist süsteemselt kõigi vanuserühmade lõikes ning see erinevus tuleneb patsiendi east, mitte üksikute haiguste keerukusest. Ka laste puhul on komisjoni vastuses välja toodud aeganõudvamad erialad, nt lasteendokrinoloogia, lasteonkoloogia, harvikhaigused, kusjuures harvikhaiguste esinemine on sagedasem just laste populatsioonis. Põhjuseks ei ole eriala, vaid laps kui duaalne patsient. Lisaks kehtivad laste ravile mitmed õiguslikud ja eetilised nõuded ning laste raviasutustel puudub võimalus katta osa kuludest patsiendi omaosaluse kaudu samas ulatuses nagu täiskasvanute ravis. Seetõttu ei ole tegemist üksnes ühe eriala sooviga saada kõrgemat rahastamist, vaid laste ravikorralduse eripärast tuleneva süsteemse probleemiga.
Kolmandaks ei saa me nõustuda seisukohaga, et lahendus peaks ootama tervishoiusüsteemiülese analüüsi valmimist. Sama küsimust on käsitletud juba varasemates taotlustes ning ka käesolevas arutelus jõuti taas järeldusele, et probleem on olemas ning vajab täiendavat analüüsi. Samal ajal jääb laste ravi rahastamine jätkuvalt tegelikule töömahule mittevastavaks. Probleemi edasilükkamine ei vähenda selle mõju, vaid süvendab järjest enam pediaatrilise abi rahastamisraskusi ning personali jätkusuutlikkuse probleeme.
Samuti ei nõustu me hinnanguga, et lastearstide vastuvõttude pikema kestuse rahastamine vähendaks teenuste kättesaadavust. Tegelikkuses võimaldavad haiglad juba praegu (ja on teinud seda aastaid) lastearstidele pikemaid vastuvõtuaegu, sest laste kvaliteetne käsitlus ei ole lühema vastuvõtu jooksul võimalik. Teisisõnu on tervishoiuteenuse osutajad oma töökorralduses juba arvestanud laste ravi tegeliku ajakuluga ning teenuse kättesaadavus on kujunenud selle järgi. Taotlusega ei soovita vastuvõtte pikendada võrreldes praeguse praktikaga, vaid viia rahastus kooskõlla tegeliku töömahuga. Seetõttu ei muudaks ettepanek teenuse kättesaadavust, vaid kõrvaldaks olukorra, kus raviasutused peavad laste ravi osaliselt doteerima teiste teenuste arvelt või kandma ise pediaatrilise ravi alarahastusest tulenevat koormust.
Me ei pea põhjendatuks argumenti, et pediaatriale erisuse loomine looks soovimatu pretsedendi teistele erialadele. Ka praegu sisaldab tervishoiuteenuste loetelu mitmeid teenuseid, mille rahastamisel arvestatakse konkreetse patsiendirühma (nt lastepsühhiaatria) või ravivaldkonna eripärasid. Laste ravi ei ole selles mõttes erandlik, vaid üks valdkondadest, kus objektiivselt erinev töömaht õigustab erinevat rahastamist.
Toetame komisjoni ettepanekut algatada laiem tervishoiupoliitiline analüüs, kuid leiame, et see ei peaks välistama konkreetsete muudatuste tegemist valdkonnas, kus probleem on juba aastaid teada ning mille olemasolu tunnistavad nii taotlejad, patsientide esindusorganisatsioonid kui ka komisjon ise.
Käesolev taotlus on viimase üle 10 aasta jooksul olnud ELS poolt juba neljas (eelmised taotlused esitati 2014, 2017, 2023) – seega oleme juba terve aastakümne viidanud pediaatria alarahastatusele, probleemi süvenemisele ning oodanud lahendusi. Laste ravi kvaliteedi, patsiendiohutuse ning pediaatrilise personali jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik, et rahastamine kajastaks tegelikku töömahtu. Seetõttu jääme oma ettepaneku juurde taastada pediaatria voodipäev eraldi teenusena ning luua lastearsti ambulatoorsetele vastuvõttudele laste ravi eripära arvestav rahastusmudel.
Loodame, et edasistes aruteludes keskendutakse lisaks süsteemiülestele põhimõtetele ka konkreetsetele lahendustele, mis võimaldavad tagada Eesti lastele nende vajadustele vastava kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse.
Lugupidamisega
Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president
Tervisekassa
Liivalaia 36
10132 Tallinn
Austatud teenuste loetelu teenusejuht Merje Metsoja
Eesti Lastearstide Seltsi vastus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusele meie poolt esitatud taotluse "Pediaatria eriala kaasajastamine" osas
Eesti Lastearstide Selts tänab komisjoni põhjaliku arutelu eest ning selle eest, et komisjon tunnustab laste ravi eripära ja nõustub Seltsiga, et laste ambulatoorne ja statsionaarne ravi on ajamahukam ning nõuab võrreldes täiskasvanute raviga suuremat personaliressurssi.
Paraku ei saa me nõustuda komisjoni järeldusega, et püstitatud probleemi ei ole võimalik lahendada pediaatria tasandil ning et vajalik on üksnes tervishoiusüsteemi ülene analüüs.
Esiteks seetõttu, et laste ravis on oma eripära ning seda on laialdaselt tunnustatud nii rahvusvahelises kirjanduses kui ka kliinilises praktikas. Lapse läbivaatus, vanemate kaasamine, arenguliste iseärasustega arvestamine, lapse õiguste kaitse ning suhtlemine erinevas vanuses lastega nõuavad paratamatult rohkem aega kui täiskasvanute ravi. Seda asjaolu tunnustab ka komisjon ise. Seetõttu on lastearstidel keeruline mõista, miks tunnustatud eripära ei kajastu teenuste rahastamises.
Teiseks ei ole pediaatria erisus võrreldav üksnes teiste keerukaid patsiente käsitlevate erialadega. Laste ravi erineb täiskasvanute ravist süsteemselt kõigi vanuserühmade lõikes ning see erinevus tuleneb patsiendi east, mitte üksikute haiguste keerukusest. Ka laste puhul on komisjoni vastuses välja toodud aeganõudvamad erialad, nt lasteendokrinoloogia, lasteonkoloogia, harvikhaigused, kusjuures harvikhaiguste esinemine on sagedasem just laste populatsioonis. Põhjuseks ei ole eriala, vaid laps kui duaalne patsient. Lisaks kehtivad laste ravile mitmed õiguslikud ja eetilised nõuded ning laste raviasutustel puudub võimalus katta osa kuludest patsiendi omaosaluse kaudu samas ulatuses nagu täiskasvanute ravis. Seetõttu ei ole tegemist üksnes ühe eriala sooviga saada kõrgemat rahastamist, vaid laste ravikorralduse eripärast tuleneva süsteemse probleemiga.
Kolmandaks ei saa me nõustuda seisukohaga, et lahendus peaks ootama tervishoiusüsteemiülese analüüsi valmimist. Sama küsimust on käsitletud juba varasemates taotlustes ning ka käesolevas arutelus jõuti taas järeldusele, et probleem on olemas ning vajab täiendavat analüüsi. Samal ajal jääb laste ravi rahastamine jätkuvalt tegelikule töömahule mittevastavaks. Probleemi edasilükkamine ei vähenda selle mõju, vaid süvendab järjest enam pediaatrilise abi rahastamisraskusi ning personali jätkusuutlikkuse probleeme.
Samuti ei nõustu me hinnanguga, et lastearstide vastuvõttude pikema kestuse rahastamine vähendaks teenuste kättesaadavust. Tegelikkuses võimaldavad haiglad juba praegu (ja on teinud seda aastaid) lastearstidele pikemaid vastuvõtuaegu, sest laste kvaliteetne käsitlus ei ole lühema vastuvõtu jooksul võimalik. Teisisõnu on tervishoiuteenuse osutajad oma töökorralduses juba arvestanud laste ravi tegeliku ajakuluga ning teenuse kättesaadavus on kujunenud selle järgi. Taotlusega ei soovita vastuvõtte pikendada võrreldes praeguse praktikaga, vaid viia rahastus kooskõlla tegeliku töömahuga. Seetõttu ei muudaks ettepanek teenuse kättesaadavust, vaid kõrvaldaks olukorra, kus raviasutused peavad laste ravi osaliselt doteerima teiste teenuste arvelt või kandma ise pediaatrilise ravi alarahastusest tulenevat koormust.
Me ei pea põhjendatuks argumenti, et pediaatriale erisuse loomine looks soovimatu pretsedendi teistele erialadele. Ka praegu sisaldab tervishoiuteenuste loetelu mitmeid teenuseid, mille rahastamisel arvestatakse konkreetse patsiendirühma (nt lastepsühhiaatria) või ravivaldkonna eripärasid. Laste ravi ei ole selles mõttes erandlik, vaid üks valdkondadest, kus objektiivselt erinev töömaht õigustab erinevat rahastamist.
Toetame komisjoni ettepanekut algatada laiem tervishoiupoliitiline analüüs, kuid leiame, et see ei peaks välistama konkreetsete muudatuste tegemist valdkonnas, kus probleem on juba aastaid teada ning mille olemasolu tunnistavad nii taotlejad, patsientide esindusorganisatsioonid kui ka komisjon ise.
Käesolev taotlus on viimase üle 10 aasta jooksul olnud ELS poolt juba neljas (eelmised taotlused esitati 2014, 2017, 2023) – seega oleme juba terve aastakümne viidanud pediaatria alarahastatusele, probleemi süvenemisele ning oodanud lahendusi. Laste ravi kvaliteedi, patsiendiohutuse ning pediaatrilise personali jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik, et rahastamine kajastaks tegelikku töömahtu. Seetõttu jääme oma ettepaneku juurde taastada pediaatria voodipäev eraldi teenusena ning luua lastearsti ambulatoorsetele vastuvõttudele laste ravi eripära arvestav rahastusmudel.
Loodame, et edasistes aruteludes keskendutakse lisaks süsteemiülestele põhimõtetele ka konkreetsetele lahendustele, mis võimaldavad tagada Eesti lastele nende vajadustele vastava kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse.
Lugupidamisega
Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Chris Pruunsild
PNOEE-46908262731
2026-08-21 16:45:18
Tervisekassa
Liivalaia 36
10132 Tallinn
Austatud teenuste loetelu teenusejuht Merje Metsoja
Eesti Lastearstide Seltsi vastus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusele meie poolt esitatud taotluse "Pediaatria eriala kaasajastamine" osas
Eesti Lastearstide Selts tänab komisjoni põhjaliku arutelu eest ning selle eest, et komisjon tunnustab laste ravi eripära ja nõustub Seltsiga, et laste ambulatoorne ja statsionaarne ravi on ajamahukam ning nõuab võrreldes täiskasvanute raviga suuremat personaliressurssi.
Paraku ei saa me nõustuda komisjoni järeldusega, et püstitatud probleemi ei ole võimalik lahendada pediaatria tasandil ning et vajalik on üksnes tervishoiusüsteemi ülene analüüs.
Esiteks seetõttu, et laste ravis on oma eripära ning seda on laialdaselt tunnustatud nii rahvusvahelises kirjanduses kui ka kliinilises praktikas. Lapse läbivaatus, vanemate kaasamine, arenguliste iseärasustega arvestamine, lapse õiguste kaitse ning suhtlemine erinevas vanuses lastega nõuavad paratamatult rohkem aega kui täiskasvanute ravi. Seda asjaolu tunnustab ka komisjon ise. Seetõttu on lastearstidel keeruline mõista, miks tunnustatud eripära ei kajastu teenuste rahastamises.
Teiseks ei ole pediaatria erisus võrreldav üksnes teiste keerukaid patsiente käsitlevate erialadega. Laste ravi erineb täiskasvanute ravist süsteemselt kõigi vanuserühmade lõikes ning see erinevus tuleneb patsiendi east, mitte üksikute haiguste keerukusest. Ka laste puhul on komisjoni vastuses välja toodud aeganõudvamad erialad, nt lasteendokrinoloogia, lasteonkoloogia, harvikhaigused, kusjuures harvikhaiguste esinemine on sagedasem just laste populatsioonis. Põhjuseks ei ole eriala, vaid laps kui duaalne patsient. Lisaks kehtivad laste ravile mitmed õiguslikud ja eetilised nõuded ning laste raviasutustel puudub võimalus katta osa kuludest patsiendi omaosaluse kaudu samas ulatuses nagu täiskasvanute ravis. Seetõttu ei ole tegemist üksnes ühe eriala sooviga saada kõrgemat rahastamist, vaid laste ravikorralduse eripärast tuleneva süsteemse probleemiga.
Kolmandaks ei saa me nõustuda seisukohaga, et lahendus peaks ootama tervishoiusüsteemiülese analüüsi valmimist. Sama küsimust on käsitletud juba varasemates taotlustes ning ka käesolevas arutelus jõuti taas järeldusele, et probleem on olemas ning vajab täiendavat analüüsi. Samal ajal jääb laste ravi rahastamine jätkuvalt tegelikule töömahule mittevastavaks. Probleemi edasilükkamine ei vähenda selle mõju, vaid süvendab järjest enam pediaatrilise abi rahastamisraskusi ning personali jätkusuutlikkuse probleeme.
Samuti ei nõustu me hinnanguga, et lastearstide vastuvõttude pikema kestuse rahastamine vähendaks teenuste kättesaadavust. Tegelikkuses võimaldavad haiglad juba praegu (ja on teinud seda aastaid) lastearstidele pikemaid vastuvõtuaegu, sest laste kvaliteetne käsitlus ei ole lühema vastuvõtu jooksul võimalik. Teisisõnu on tervishoiuteenuse osutajad oma töökorralduses juba arvestanud laste ravi tegeliku ajakuluga ning teenuse kättesaadavus on kujunenud selle järgi. Taotlusega ei soovita vastuvõtte pikendada võrreldes praeguse praktikaga, vaid viia rahastus kooskõlla tegeliku töömahuga. Seetõttu ei muudaks ettepanek teenuse kättesaadavust, vaid kõrvaldaks olukorra, kus raviasutused peavad laste ravi osaliselt doteerima teiste teenuste arvelt või kandma ise pediaatrilise ravi alarahastusest tulenevat koormust.
Me ei pea põhjendatuks argumenti, et pediaatriale erisuse loomine looks soovimatu pretsedendi teistele erialadele. Ka praegu sisaldab tervishoiuteenuste loetelu mitmeid teenuseid, mille rahastamisel arvestatakse konkreetse patsiendirühma (nt lastepsühhiaatria) või ravivaldkonna eripärasid. Laste ravi ei ole selles mõttes erandlik, vaid üks valdkondadest, kus objektiivselt erinev töömaht õigustab erinevat rahastamist.
Toetame komisjoni ettepanekut algatada laiem tervishoiupoliitiline analüüs, kuid leiame, et see ei peaks välistama konkreetsete muudatuste tegemist valdkonnas, kus probleem on juba aastaid teada ning mille olemasolu tunnistavad nii taotlejad, patsientide esindusorganisatsioonid kui ka komisjon ise.
Käesolev taotlus on viimase üle 10 aasta jooksul olnud ELS poolt juba neljas (eelmised taotlused esitati 2014, 2017, 2023) – seega oleme juba terve aastakümne viidanud pediaatria alarahastatusele, probleemi süvenemisele ning oodanud lahendusi. Laste ravi kvaliteedi, patsiendiohutuse ning pediaatrilise personali jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik, et rahastamine kajastaks tegelikku töömahtu. Seetõttu jääme oma ettepaneku juurde taastada pediaatria voodipäev eraldi teenusena ning luua lastearsti ambulatoorsetele vastuvõttudele laste ravi eripära arvestav rahastusmudel.
Loodame, et edasistes aruteludes keskendutakse lisaks süsteemiülestele põhimõtetele ka konkreetsetele lahendustele, mis võimaldavad tagada Eesti lastele nende vajadustele vastava kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse.
Lugupidamisega
Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president
Tervisekassa
Liivalaia 36
10132 Tallinn
Austatud teenuste loetelu teenusejuht Merje Metsoja
Eesti Lastearstide Seltsi vastus Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusele meie poolt esitatud taotluse "Pediaatria eriala kaasajastamine" osas
Eesti Lastearstide Selts tänab komisjoni põhjaliku arutelu eest ning selle eest, et komisjon tunnustab laste ravi eripära ja nõustub Seltsiga, et laste ambulatoorne ja statsionaarne ravi on ajamahukam ning nõuab võrreldes täiskasvanute raviga suuremat personaliressurssi.
Paraku ei saa me nõustuda komisjoni järeldusega, et püstitatud probleemi ei ole võimalik lahendada pediaatria tasandil ning et vajalik on üksnes tervishoiusüsteemi ülene analüüs.
Esiteks seetõttu, et laste ravis on oma eripära ning seda on laialdaselt tunnustatud nii rahvusvahelises kirjanduses kui ka kliinilises praktikas. Lapse läbivaatus, vanemate kaasamine, arenguliste iseärasustega arvestamine, lapse õiguste kaitse ning suhtlemine erinevas vanuses lastega nõuavad paratamatult rohkem aega kui täiskasvanute ravi. Seda asjaolu tunnustab ka komisjon ise. Seetõttu on lastearstidel keeruline mõista, miks tunnustatud eripära ei kajastu teenuste rahastamises.
Teiseks ei ole pediaatria erisus võrreldav üksnes teiste keerukaid patsiente käsitlevate erialadega. Laste ravi erineb täiskasvanute ravist süsteemselt kõigi vanuserühmade lõikes ning see erinevus tuleneb patsiendi east, mitte üksikute haiguste keerukusest. Ka laste puhul on komisjoni vastuses välja toodud aeganõudvamad erialad, nt lasteendokrinoloogia, lasteonkoloogia, harvikhaigused, kusjuures harvikhaiguste esinemine on sagedasem just laste populatsioonis. Põhjuseks ei ole eriala, vaid laps kui duaalne patsient. Lisaks kehtivad laste ravile mitmed õiguslikud ja eetilised nõuded ning laste raviasutustel puudub võimalus katta osa kuludest patsiendi omaosaluse kaudu samas ulatuses nagu täiskasvanute ravis. Seetõttu ei ole tegemist üksnes ühe eriala sooviga saada kõrgemat rahastamist, vaid laste ravikorralduse eripärast tuleneva süsteemse probleemiga.
Kolmandaks ei saa me nõustuda seisukohaga, et lahendus peaks ootama tervishoiusüsteemiülese analüüsi valmimist. Sama küsimust on käsitletud juba varasemates taotlustes ning ka käesolevas arutelus jõuti taas järeldusele, et probleem on olemas ning vajab täiendavat analüüsi. Samal ajal jääb laste ravi rahastamine jätkuvalt tegelikule töömahule mittevastavaks. Probleemi edasilükkamine ei vähenda selle mõju, vaid süvendab järjest enam pediaatrilise abi rahastamisraskusi ning personali jätkusuutlikkuse probleeme.
Samuti ei nõustu me hinnanguga, et lastearstide vastuvõttude pikema kestuse rahastamine vähendaks teenuste kättesaadavust. Tegelikkuses võimaldavad haiglad juba praegu (ja on teinud seda aastaid) lastearstidele pikemaid vastuvõtuaegu, sest laste kvaliteetne käsitlus ei ole lühema vastuvõtu jooksul võimalik. Teisisõnu on tervishoiuteenuse osutajad oma töökorralduses juba arvestanud laste ravi tegeliku ajakuluga ning teenuse kättesaadavus on kujunenud selle järgi. Taotlusega ei soovita vastuvõtte pikendada võrreldes praeguse praktikaga, vaid viia rahastus kooskõlla tegeliku töömahuga. Seetõttu ei muudaks ettepanek teenuse kättesaadavust, vaid kõrvaldaks olukorra, kus raviasutused peavad laste ravi osaliselt doteerima teiste teenuste arvelt või kandma ise pediaatrilise ravi alarahastusest tulenevat koormust.
Me ei pea põhjendatuks argumenti, et pediaatriale erisuse loomine looks soovimatu pretsedendi teistele erialadele. Ka praegu sisaldab tervishoiuteenuste loetelu mitmeid teenuseid, mille rahastamisel arvestatakse konkreetse patsiendirühma (nt lastepsühhiaatria) või ravivaldkonna eripärasid. Laste ravi ei ole selles mõttes erandlik, vaid üks valdkondadest, kus objektiivselt erinev töömaht õigustab erinevat rahastamist.
Toetame komisjoni ettepanekut algatada laiem tervishoiupoliitiline analüüs, kuid leiame, et see ei peaks välistama konkreetsete muudatuste tegemist valdkonnas, kus probleem on juba aastaid teada ning mille olemasolu tunnistavad nii taotlejad, patsientide esindusorganisatsioonid kui ka komisjon ise.
Käesolev taotlus on viimase üle 10 aasta jooksul olnud ELS poolt juba neljas (eelmised taotlused esitati 2014, 2017, 2023) – seega oleme juba terve aastakümne viidanud pediaatria alarahastatusele, probleemi süvenemisele ning oodanud lahendusi. Laste ravi kvaliteedi, patsiendiohutuse ning pediaatrilise personali jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik, et rahastamine kajastaks tegelikku töömahtu. Seetõttu jääme oma ettepaneku juurde taastada pediaatria voodipäev eraldi teenusena ning luua lastearsti ambulatoorsetele vastuvõttudele laste ravi eripära arvestav rahastusmudel.
Loodame, et edasistes aruteludes keskendutakse lisaks süsteemiülestele põhimõtetele ka konkreetsetele lahendustele, mis võimaldavad tagada Eesti lastele nende vajadustele vastava kvaliteetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse.
Lugupidamisega
Chris Pruunsild
Eesti Lastearstide Seltsi president