PAKKUMUSKUTSE
Väikehange koolitusele "Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) digimänguhäire, konfliktse lahutuse ja kerge intellektipuudega noortega teraapia läbiviimise teemalise täienduskoolituse hankimine"
1. Üldandmed
1.1
Hankija
Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
1.2
Hanke nimetus
Koolitus "Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) digimänguhäire, konfliktse lahutuse ja kerge intellektipuudega noortega teraapia läbiviimise teemalise täienduskoolituse hankimine".
Hange on jaotatud kolmeks osaks:
I osa „Digimänguhäire täienduskoolitus“;
II osa "Konfliktse lahutuse täienduskoolitus“
III osa "Kerge intellektipuude täienduskoolitus“
Pakkuja võib esitada pakkumuse, kas ühele osale, kahele osale või kõikidele osadele.
1.3
E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks
[email protected]
Hanke eeldatav maksumus kokku käibemaksuta: kuni 120 000 eurot.
CPV kood: 80510000-2 Spetsialistikoolitus
Hange on rahastatud riigieelarvelistest vahenditest ning kaasrahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „2.2 Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ kaudu.
1.4
Pakkumuste esitamise tähtaeg
Hiljemalt 31.08.2026 kell 10:00 (Eesti aja järgi). Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.5
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates
60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).
1.6
Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu kehtivus
Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul,
kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik
sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt
loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra.
1. Lepingu sõlmimine – oktoober 2026.
2. Hanke I osa „Digimänguhäire täienduskoolitus“ esmane väljaõpe aprill 2027 - september 2027, millele järgnevad supervisioonid ja jätkukoolitus.
3. II osa - "Konfliktse lahutuse täienduskoolitus“ esmane väljaõpe november 2026 - märts 2027, millele järgnevad supervisioonid ja jätkukoolitus.
4. III osa - "Kerge intellektipuude täienduskoolitus“ esmane väljaõpe september 2027 - märts 2028, millele järgnevad supervisioonid ja jätkukoolitus.
Lepingu kehtivuse periood kuudes: 24 kuud
1.7
Pakkumuskutse lisad
Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – pakkumuse vorm;
Lisa 3 - hankelepingu projekt;
Lisa 4 - aruande vorm;
Lisa 5 - ühispakkujate volikiri.
1.8
Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus
1. Pakkumus etteantud vormil (Lisa 2).
2. Koolitaja(te) allkirjastatud elulookirjeldused (CV).
3. Koolitaja(te) haridust tõendav(ad) dokument(did).
4. Ühispakkumuse korral tuleb esitada lisaks ühispakkujate volikiri (Lisa 5).
5. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust.
1.9
Vastavustingimused
Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses toodud tingimustele ja esitatud peavad olema punktis 1.8 loetletud dokumendid.
1. Nõuded koolitajale (I, II ja III osa, v.a. punkt 1.2.):
1.1. Varasem MDFT koolitamise kogemus vähemalt kolmel korral viimase viie aasta jooksul.
1.2. Kogemus:
1.2.1. digimänguhäire temaatika ja sellealase täienduskoolitamisega vähemalt kolmel korral viimase viie aasta jooksul (I osa).
1.2.2. konfliktse lahutuse temaatika ja sellealase täienduskoolitamisega vähemalt kolmel korral viimase viie aasta jooksul (II osa).
1.2.3. kerge intellektipuude temaatika ja sellealase täienduskoolitamisega vähemalt kolmel korral viimase viie aasta jooksul (III osa).
1.3. Valmisolek kokkulepitud aegadel koolitusi Eestis läbi viia.
1.4. Valmisolek praktiseerimisperioodi jooksul virtuaalseid kohtumisi korraldada.
1.5. Minimaalselt ühel koolitajal peab olema vähemalt magistrikraad tervise-, meditsiini- või sotsiaalteadustes või sellega võrdsustatud haridustase ja seda tõendav dokument.
1.10
Hindamiskriteeriumid
Majanduslik soodsus.
Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel 100
väärtuspunkti süsteemis (hindamise täpsus on kaks
kohta pärast koma):
Pakkumuste osakaalud ja hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal jagunevad I, II ja III osa juures järgnevalt:
1) Koolituse läbiviimise kogumaksumus (maksimum kuni 40 punkti)
"Koolituse läbiviimise kogumaksumus", mille pakkumuse maksumuse summa (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Madalaima maksumusega pakkumus täienduskoolituse läbiviimiseks saab maksimaalse arvu punkte – 40 punkti. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
2) Teenuse kirjeldus ehk koolituse esialgne kontseptsioon (maksimum kuni 60 punkti)
Pakkumus saab 60 punkti, kui koolitus moodustab arusaadava, loogilise ja tervikliku käsitluse. Koolituse sisu vastab täielikult hanke eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele. Nimetatud on kõik olulised õpiväljundid, s.t mida õppija pärast koolitust teab või oskab. Koolituskava sisaldab selget ja õpiväljundite saavutamiseks vajalike teemade loetelu ja lühikirjeldust. Koolituskava on põhjalik ja realistlikult teostatav pakutud ajaraami sees.
Pakkumus saab 30 punkti, kui koolituse sisu vastab üldjoontes hanke eesmärkidele ja sihtrühma vajadustele ja võimaldab enamiku õpiväljundite saavutamist. Esinevad üksikud puudused või ebaselgused. Näiteks ei ole mõned õpiväljundid selgelt sõnastatud või teemad ei ole seostatud või on kirjeldus osaliselt ebaselge või koolituse läbiviimine ei ole realistlik, arvestades koolituseks planeeritud aega.
Pakkumus saab 10 punkti, kui koolitus ei moodusta ühtset, selgelt arusaadavat, loogilist ja terviklikku käsitlust. Koolituse sisu ei vasta hanke eesmärkidele või ei ole loogiliselt seostatud või selgelt või üheselt arusaadavalt kirjeldatud.
Hindamine viiakse läbi Hankija poolt moodustatud kolmeliikmelise komisjoni poolt konsensuslikult.
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.
2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.
2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.
2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.
2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).
2.8. Hanke osadeks jaotamine (RHS § 27 lg 1). Hange on jaotatud kolmeks osaks. Pakkuja võib teha pakkumuse valitud osale või kõigile osadele.
2.8.1. Hankija jätab endale õiguse sõlmida üks leping pakkujaga, kes on esitanud pakkumuse mitmele osale.
3. Väikehanke menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui:
3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.
3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust.
3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:
3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele,
3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.
3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui:
3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;
3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;
3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;
3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.10 alusel.
3.8.1. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siis on hankijal õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.
3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine:
3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.
3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.
3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.