Koordinaatorite kohtumine Võrumaal

Memo

12.–13.08.2026

Statistika

Teenusele sisenenud ja väljunud noored 2025

● 2025. aastal sisenes teenusele SIS tabelite põhjal 1486 noort (2024: 1396).

● Statistika ei kata tabeliväliseid noori, kellega töö käib, kuid keda SIS-is ei kuvata.

● Statistikasse (töös olevate noorte arvudesse) arvestati kõik noored ja staatused,

sealhulgas registreerimise ootel olevad ja katkestanud noored. Ainus rühm, kes

statistikast välja jäi, olid "eemaldatud" staatuses noored.

● 2025. aastal lahkus teenuselt kokku 1046 noort (592 meest, 454 naist) – 2024. aastal

oli see arv 538.

● Enamik teenuselt lahkujaid (584) jõudis eesmärgini 0–4 kuu jooksul.

Täiendavad andmed ja lahknevused

● SIS ja STAR andmete lahknevuse põhjus: STAR-is kuvatav menetluste arv võib olla

suurem, sest menetlused jäetakse tihti avatuks jätkutoe pakkumiseks ka siis, kui noor

on teenuselt SIS-is juba väljunud.

● SIS tabelisse ei saa noort kanda enne, kui temaga ei ole STAR menetlust alustatud.

KOV andmepaketid (juuli 2026 lõpu seisuga)

● Töös olevate noorte arv ning algatatud/lõpetatud menetlused varieeruvad maakonniti

oluliselt – suurimad mahud on Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas.

● Täpsed maakondade numbrid on esitluse slaididel 4–5.

● Soovi korral pöörduda Gethe poole ja ta edastab täpsema ülevaate piirkonna kaupa.

Rahastus ja mis saab edasi?

● Jätkurahastuse hetkeseis: hetkel on planeeritud vabastada 700 000 eurot, kuid

esialgsetest soovidest jääb puudu veel lisaks 1,5 miljonit eurot. Oluline on teadvustada,

kas need, kes on lubanud raha vabastada, on protsessiga alustanud? See tuleb ära teha

aasta lõpuks.

● Võrdluseks: varasem rahastusvoor oli 13 miljonit eurot, praegune voor 3 miljonit eurot.

Oleme solidaarsed ja hoiame laia vaadet. Suures pildis on oluline, et teenus jätkuks

võimalikult kaua üle- Eestiliselt. Kõigil piirkondadel on selles roll mängida.

● Uues voorus tuleks fookus seada inimestele (mitte teistele teenustele/tegevustele) ja

mõelda, kas hoiame üleriigilist ühtset pilti. Lubatud on tõendatud teenused.

● Suurte kulude põhjendamine: Kulu ühe noore kohta (mis ulatub hetkel vahemikku 300–

7000 eurot) on väiksemates piirkondades nagu Hiiumaa paratamatu, sest spetsialistide

täiskoormuse hoidmine väikese sihtgrupi juures tekitabki matemaatiliselt suurema

kulu. Seda ei pea kartma, kuid taotlustes tuleb sellised olukorrad ja kulude kujunemine

väga põhjalikult ja mõistlikult lahti kirjutada.

● Tulevik 2028+: Heidile saabub lähinädalatel sisend selle kohta, mis toimub 2028+

perioodil. Infot jagatakse kohe, kui on midagi teada.

● Uue magistriõppekava loomine: Arenguprogrammi ja osalejate tagasiside põhjal on

Tartu Ülikooli Narva kolledžis loomisel uus magistriõppekava, mis on suunatud

valdkondadeülestele laste ja noortega töötavatele spetsialistidele.

● Suhtlus RTK-ga: Tehniliste ja sisuliste ebakõlade (näiteks nõuded töökoormusi

vähendada) korral tuleks vältida otse Riigi Tugiteenuste Keskusega (RTK) vaidlemist.

Selliste sisuliste või põhimõtteliste küsimustega tuleb pöörduda otse MKM-i (Heidi

Paaborti) poole, et vältida tulevasi probleeme.

● Protsessidega tuleb edasi minna – hetkel pidurit tõmmata ei tasu.

Gethe mõttelennud lõpetuseks

● Numbreid ei tasu karta! Need on meie huvikaitse töövahend (nt näide: ühes KOV-is

seires 38 unikaalset noort, 37 saadetud kaaskirja; teises 92 noort, 155 kaaskirja – mida

see KOV kohta öelda võib?).

● Koostöö SKA-s laste heaolu osakonnaga jätkub.

● Sotsiaalkindlustusameti töökord näeb ette, et sisse ja väljaminevad kirjad tuleb

registreerida Deltas. Delta dokumendid kajastatakse ADR-is ehk SKA avalikus

dokumendiregistris. Küll aga, kui kirjavahetuses/pöördumises käsitletakse konkreetselt

noorte lugusid või muud tundlikku infot, seatakse kirjale peal AK märge ehk

asutusesiseks kasutamiseks, mis piirab võõrastel kirjavahetuste sisu nägemist.

Teenusega seotud kirjavahetuste säilitamine on oluline eelkõige muutuste korral.

Jälgime SKA tiimi poolt hoolikalt, et tundlik info ei satuks valedesse kätesse ja

julgustame kõigest hoolimata pöörduma tekkivate küsimuste korral.

● Muudatused meeskonnas: Gethe Laus jääb tõenäoliselt alates aasta lõpust

lapsehoolduspuhkusele. Teenuse jätkusuutlikkus ja tugi on aga tagatud, sest SKA

siseselt on vahetunud osakonna- ja talitusejuhid, kes peavad NGTS teenust tugevaks

prioriteediks.

Elisabeth – töörühmad, kohvihommikud ja Forms

● Töörühmade I ühine kohtumine toimub 16. septembril (heaolu kaardid + töövihik),

edasised kuupäevad lepitakse kokku sealsamas.

NHS + KRDN kohvihommikud 2026 (iga kuu esimesel neljapäeval kl 10–12):

● 3. september – juhtumikorralduslik juhend

● 1. oktoober – STAR ja STAR2, noore liikumine teenusel

● 5. november – SIS

● 3. detsember – selgumisel

Õppimiskohustuse Forms

● Vastuseid ootame 31.08.2026. Kui keegi selleks ajaks ei jõua, palume sellest märku

anda. Anname lisaaega.

● Nähtamatud noored: Välja tuleb tuua ka need noored, kelle kohta pole ametlikku

süsteemisisest märget või koolipoolset suunamist tehtud, kuid kellega tegelikult

tegeletakse ja töö juba käib.

● Kontaktandmete edastamise probleem: Kaardistatakse, kuidas noorte ja vanemate

kontaktandmed jõuavad noorte heaolu spetsialistideni, kuna EHIS-e/infosüsteemi

teadetes neid andmeid tihti ei ole. Ideaalis peaks kool ise eelnevalt lapsevanemaga

suhtlema ja teda spetsialisti ühendusevõtust teavitama.

AMI analüüs arenguprogrammile

Peamised raskuskohad:

● Teooria ülekandmine praktilisse töösse

● Abivajaduse hindamise (TAH) keerukus

● Keeruliste erialateemade (nt traumateadlik lähenemine, riskide hindamine) ebapiisav

käsitlus

● Koolituse tempo sobis osalejatele erinevalt – mõnele liiga kiire, teisele liiga aeglane

● Kovisioone ei tehtud igas maakonnas

● Loengupõhised meetodid, e-koolituse ajastamine ja osalemise järjepidevus vajavad

tähelepanu

Mis toimis hästi:

● Kogemuste jagamine ja praktikal põhinev õpe

● Tugev seos igapäevase tööga; juhtumianalüüsid ja õppevideod

● Rollivahetusega õppemeetodid ja väikestes gruppides arutelud

● Võimalus rakendada õpitut kohe töös; kasvav kindlustunne 1:1 noortega töös

● Õppekava pidev ja paindlik arendamine

Soovitused edaspidiseks:

● Suurendada praktiliste harjutuste ja juhtumipõhise õppe osakaalu

● Pakkuda lisamooduleid: coaching, motiveeriv intervjueerimine, traumateadlik

lähenemine, konfliktide lahendamine, riskide hindamine, vaimne tervis

● Luua rohkem praktilisi töölehti ja juhendmaterjale

● Jätkata kovisioonide ja kogemusgruppidega ka pärast koolituse lõppu

● Toetada õpitu rakendamist järeltegevuste ja täiendavate materjalidega

Pädevusraamistik x arenguprogramm

● Pädevusraamistik – tabel (Elisabeth saatis kirja)

NHS-ide kohvihommikute tagasiside (juuni, august)

Mis paneb silma särama?

● Kolleegidega kohtumine ja võrgustumine (kõige sagedamini mainitud)

● Kogemuste vahetamine ja ühine arutelu

● Uus info, teadmised ja praktilised nipid

● Ühtekuuluvus-, kaasatus- ja toetustunne

● Positiivne energia ja toetav õhkkond

Mis võiks olla teisiti?

● Enamik leiab, et midagi muuta ei ole vaja – kõik oli hästi

● Soovitakse rohkem eelinfot, selgemat päevakava ja juhiseid enne kohtumist

● Tutvustusring võiks olla lühem

● Rohkem aega teemade süvaarutamiseks

● Mõtteid formaadi kohta: lühem kestus, uutele osalejatele eraldi kohtumised, väiksemad

grupid

Reelika info ja olulised kuupäevad

● Meeskondade tutvustused: Ootame meeskondade tutvustusi Facebooki/Instagrami

jaoks – 30.09.2026.

● Noorte lood näituse jaoks: Tähtaeg 24.08.2026.

● Audioraamat: Koostöös Sotsiaalministeeriumiga on valmimas audioraamat teemal

"Mu vanemad läksid lahku", kuhu oodatakse noorte lugusid sündmustest, mis

lahkuminekule eelnesid või järgnesid ning sellest, kes ja kuidas noort aitas. Lood

teemal „Mu vanemad läksid lahku“ – tähtaeg 28.08.2026.

● Julgustame NHS-e pöörduma küsimustega otse SKA poole.

● Sügisseminar (10.–11.09.2026): Toimub Voore puhkekeskuses. Kava, registreerimine

ja stiilipeo teema valik (esimese päeva õhtul toimub stiilipidu, mille teemad loositi

maakondade kaupa kohtumise käigus). Seminar on suunatud vaid NHS-idele ja

koordinaatoritele, et tähistada ja fookusesse seada just meid.

● Koordinaatorite kohvihommikud: 08.10.2026 ja 12.11.2026 – jätame ruumi, et

koordinaatoritel oleks see ühine tunnike, kus jagada rõõme ja muresid. Otsus

sellepärast, et septembrist – detsembrini on kohvihommikud koos noorte heaolu

spetsialistidega.

● Koordinaatorite kohtumine toimub Tallinnas: 09.–10.12.2026. SKA katab osalejate

majutuskulud ühekohalistes tubades, lõunasöögid ja kohvipausid, sel korral ka

õhtusöögi.

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Käesoleva materjali abil saab ka oma meeskonnas väärtusi/muutusi esile kutsuda.

“Kui NGTS oleks nähtamatu jõud, mis hoiab keeruliste noortega töötamist koos — mis see oleks?”

Lugu parandamisest

Räägi grupile järgmine lugu:

“Teadlane istus ja töötas, kui tema 9-aastane poeg tuli tema juurde, otsustanud aidata isa töös. Teadlane, kes ei tahtnud katkestamist, palus poega mujale minna, kuid nähes, et poeg ei loobu, otsis ta midagi, mis võiks last tegevuses hoida. Ta rebis vihikust välja maailmakaardi lehe, lõikas selle väikesteks tükkideks ja andis lapsele koos teibirulliga. “Kas sulle meeldivad pusled?” küsis ta. “Võta see lahti võetud maailmakaart ja vaata, kas saad selle ise kokku panna.” Ta oli kindel, et laps vajab selleks päevi, kuid peagi kuulis ta poja häält: “Issi, ma olen valmis, panin kõik kokku.” Teadlane ei uskunud seda: “Pole võimalik, et üheksa-aastane paneb kokku maailmakaardi, mida ta kunagi näinud ei ole!” Kuid ta läks vaatama, veendunud, et näeb segadust. Tema üllatuseks oli kaart täiuslik ja kõik tükid paigas! “Kuidas sa SEDA tegid??” küsis teadlane. “Kuidas sa panid maailma kokku?” Poeg vastas: “Ma ei tunne maailma, aga kui sa lehe välja rebisid, nägin teisel poolel inimese pilti. Kui ma proovisin maailma kokku panna, ei saanud ma hakkama. Siis pöörasin kõik tükid ümber ja hakkasin inimest kokku panema. Kui ma inimese valmis sain, pöörasin selle ümber – ja maailm oligi korras…””

Kaasamine algab indiviidist ja tema väärtustest. Esimene samm on õppida tundma iseennast ja oma väärtusi ning avastada, millisest lähtekohast sa kaasamist praktikas teed. Sa oled inimene – kui tead, kes sa oled, tead kõike, mida vajad, et teisi kaasata. Suures pildis ei saa muutusi teha, kui tegutsemise alus ei ole selge.

Erinevaid meetodeid väärtuste avastamiseks

Pärast meetodite läbiviimist võta aega refleksiooniks. Palu osalejatel arutada paarides, kuidas nad end protsessis kogesid ja mida nad avastasid. Sobib ka avatud jagamisring kogu grupiga.

Mis on sinu elus kõige olulisem?

Palu osalejatel kirjutada oma põhiväärtused märkmikusse. Põhivajaduste kõrval – mida pead oma elus kindlasti omama, et kogeda elurõõmu?

Tippkogemused

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Palu osalejatel meenutada tähenduslikku hetke oma elust – tippkogemust – ja mõtiskleda selle üle märkmikus. Mis sinuga toimus? Mis oli olukorras oluline? Millised väärtused sul sel hetkel tähtsad olid?

Allasurutud väärtused

Palu osalejatel meenutada hetke, mil nad tundsid viha, frustratsiooni või pettumust. Mis toimus? Mida sa tundsid? Seejärel pöörake need tunded ümber: milline väärtus oli allasurutud?

Väärtused piltide kaudu

Saada osalejad pooleks tunniks jalutama. Jalutuskäigu ajal on ülesanne märgata ümbritsevat ja teha fotosid, mis peegeldavad nende väärtusi. Julgusta loovust ja keskendumist sellele, mis elus oluline.

Pärast jalutuskäiku palu osalejatel moodustada neljased grupid, jagada fotosid ja arutleda kogemuse üle. Julgusta andma fotodele pealkirju ja selgitama seost väärtustega.

Isiklik ese

Osalejad toovad eseme, millega nad samastuvad ja millel on neile sentimentaalne väärtus. Palu neil leida mugav koht ruumis ja jaga tööleht “Miks see mulle oluline on?” Ülesanne: leida sisemise monoloogi kaudu eseme taga olev põhiväärtus. Julgusta küsimist “miks?” kuni jõutakse tuumani.

Näited:

Näide 1: Raamat, mis esindab kasvu

• “See raamat on mulle oluline.” • “Miks?” • “Sest see koondab kõik olulised pedagoogikaprintsiibid.” • “Miks on pedagoogika mulle oluline?” • “Sest ma tahan, et õpetajad teaksid, kuidas kaasata õpilasi.” • “Miks on kaasamine oluline?” • “Sest siis nad õpivad.” • “Miks on õppimine oluline?” • “Sest õppimine tähendab kasvu.” • “Kas kasv on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Näide 2: Mänguasi, mis esindab ausust

• “See mänguasi on mulle oluline.” • “Miks?” • “Sest see oli sõprade kingitus.” • “Miks on sõbrad mulle olulised?” • “Sest nendega saan olla mina ise.”

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

• “Miks on oluline olla mina ise?” • “Sest siis tunnen, et olen aus.” • “Kas ausus on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Laul

Osalejad valivad laulu, millega nad samastuvad ja millel on neile sentimentaalne väärtus. Jaga tööleht “Miks see mulle oluline on?” Ülesanne: leida sisemise monoloogi kaudu laulu taga olev põhiväärtus.

Näited:

Näide 1: Laul, mis esindab vabadust

• “Miks see laul mulle oluline on?” • “Sest kuulasin seda palju oma reisil, kus käisin üksi.” • “Miks on see reis mulle oluline?” • “Sest siis saan teha täpselt seda, mida tahan, millal tahan.” • “Miks on see mulle oluline?” • “Sest siis tunnen vabadust.” • “Kas vabadus on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Näide 2: Laul, mis esindab armastust

• “Miks see laul mulle oluline on?” • “Sest mu partner tutvustas seda mulle.” • “Miks on partner mulle oluline?” • “Sest temaga tunnen, et armastan ja olen armastatud.” • “Kas armastus on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Kontseptsioon “Be–Do–Have”

“Be–Do–Have” on Zig Ziglari kontseptsioon. Kasvu ja arengu protsessis põhineb see arusaamal, et esmalt tuleb mõista, kes sa oled (või kes tahad olla), et määrata, mida sa saad teha ja omada.

Enamik inimesi arvab, et nad peavad esmalt midagi “omama” (rohkem teadmisi, raha, armastust, aega, kogemust), et saaksid lõpuks “teha” midagi olulist (rakendada kaasavat praktikat, järgida kirge, alustada ettevõtet, minna puhkusele, luua suhet, osta kodu), mis omakorda lubaks neil “olla” see, mida nad tegelikult tahavad (kaasav, rahulik, täidetud, inspireeritud, helde, armastuses). Tegelikult toimib see vastupidi.

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Esmalt “oleme” see, mida tahame olla (kaasav, rahulik, armastav, inspireeritud, edukas), siis hakkame sellest seisundist lähtuvalt “tegema” asju – ja peagi avastame, et see, mida me teeme, toob meile selle, mida oleme alati tahtnud “omada”.

HAVE–DO–BE lähenemine on seotud ohvrirolliga. Näide: “Kui mul oleks piisavalt aega, raha ja toetust, siis ma teeksin kõike, mida olen tahtnud, ja siis ma oleksin õnnelik ja edukas. Probleem on, et mul ei ole veel. Kui mul oleks see, mis teisel inimesel, oleksin sama edukas, aga mul ei ole, seega ma ei ole.”

Näide 2: “Ma pean teadma, kuidas olla kaasav ja kuidas töötada erivajadustega inimestega, et teha asju õigesti ja olla kaasav – seega ma ei saa veel kaasav olla.”

Ohver ootab alati, et välised tegurid muutuksid, enne kui ta saab edasi liikuda.

BE–DO–HAVE lähenemine on seotud vastutuse võtmisega. Näide: “Esmalt olen see, mida tahan olla (rahulik, armastav, inspireeritud, edukas), siis tegutsen sellest seisundist – ja see toob mulle selle, mida olen alati tahtnud omada.”

Näide 2: “Ma olen kaasav nii, et ma ei pea teadma kõiki õigeid vastuseid – ma pean olema inimene, avatud ja lähtuma oma väärtustest. Siis teen oma tööd nii, et küsin, kui ma ei tea, võtan vastutuse ja otsin lahendusi – ja siis mul on ühendus noortega, kes näevad, et kohtlen neid võrdsetena.”

Selgita õppijatele kontseptsiooni “Be–Do–Have” ja julgustada arutelu selle seosest nende endaga.

Kui ma olen … , siis ma teen …

Palu osalejatel võtta mugav koht ruumis ja jaga tööleht “Be–Do–Have puu” (Tööleht 4). Järgmine samm on jätkata eelnevates meetodites avastatud põhiväärtuste põhjal.

Lähtudes oma olemise seisundist ehk põhiväärtustest, tuleb määratleda, mida nad oma töös sellest lähtekohast teevad.

Selgita, et tööleht aitab visualiseerida ja kaardistada sessiooni tulemusi. Põhiväärtused kirjutatakse puu tüve moodustavatele pusletükkidele, väärtustest lähtuvad tegevused okstele. Hiljem ilmnevad tulemused, mida saab märkida lehtede või viljadena.

Näide: “Kui ma olen aus, siis ma küsin abi, kui mul endal teadmistest puudu jääb.” → “Ausus” kirjutatakse tüvele, “abi küsimine” ühele oksale.

See meetod võtab sessiooni kokku. Lõpetamine refleksiooniga.

Kasutatud kirjandus

“Training Toolkit Inclusive Youth Work”, koostaja Elo Lättemägi

https://tntk.tartu.ee/wp-content/uploads/2025/10/kaasava-noorsootoo-kasiraamat-saidile.pdf

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ toetuse andmise tingimused „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine“ (2021-2027.4.02.24-0048).

{TypeOfInternal} 24.04.2026 nr 2-10/10877-1

MEMO

Kellele: Kätlin Hanson, Angela Laur

Kellelt Reelika Roosileht-Bork

Kuupäev: 03.08.26

Teema: 11. - 13.08 Koordinaatorite kohtumine, Võru linn, Võrumaa

Finantsee-

rimisallikas:

Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ toetuse andmise tingimused

„Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras

olevate inimeste tööturul toetamine“ (2021-2027.4.02.24-0048).

Väikeostu sisu:

Majutuse saamiseks võeti pakkumised kolmelt teenuse pakkujalt järgmiste tingimuste alusel:

Palun pakkumisi majutusele järgmiste tingimuste alusel:

Palun pakkumisi majutusele järgmiste tingimuste alusel:

1. Majutus 11.-13.08.26 Võru, Võrumaa

2. 3 standard tuba koos hommikusöökidega

3. Majutub 3 inimest (Gethe Laus(Gethe asemel praktikant Johanna Maitus), Elisabeth

Gross ja Reelika Roosileht- Bork)

4. Võimalusel Kubija hotell-loodusspaa läheduses (Seal toimub NGTS koordinaatorite

kohtumine)

Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ toetuse andmise tingimused „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul

toetamine“ (2021-2027.4.02.24-0048).

Päringute tulemused WRIS AS-ilt:

KUBIJA HOTEL AND NATURESPA

Männiku 43 a, 65603, Võru

Kahekohaline standard tuba ühele 258€/ 2 ööd ühele.

Kokku 3 tuba 2 ööd 774€

Toa hind sisaldab hommikusööki (E-R 07:30-10:00, L-P 08:00-11:00) ning spaa-ja

saunakeskuse piiramatut kasutamist lahtioleku aegadel, käimiskeppide kasutamise võimalust,

tasuta parkimist. Kõikides numbritubades on hommikumantlid ning föön.

GEORGI HOTELL

Jüri 38a, 65610, Võru, ESTONIA

Hetkeseisuga on pakkuda 1 x kahe eraldi voodiga tuba ühele ja 2 x laia voodiga tuba ühele.

Eraldi vooditega toa hind ühele – 105 €/öö

Laia voodiga toa hind ühele – 110 €/öö

Hinnas hommikusöök

Kokku 3 tuba 2 ööd 650 €

RANDURI GUESTHOUSE

Jüri tn. 36, 65609, Võru,

üheinimesetuba hinnaga 90 € / tuba / öö

Kokku 3 tuba 2 ööd 540€

Valituks osutus: Kubija Hotel and Naturespa

Selgitus: Koordinaatorite kohtumine toimub samas kohas, mistõttu on korraldajatel

mugavam ettevalmistusi teha, kui nad ise samas majas ööbivad.

Reelika Roosileht-Bork

peaspetsialist (NEET noorte teenus)

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Käesoleva materjali abil saab ka oma meeskonnas väärtusi/muutusi esile kutsuda.

“Kui NGTS oleks nähtamatu jõud, mis hoiab keeruliste noortega töötamist koos — mis see oleks?”

Lugu parandamisest

Räägi grupile järgmine lugu:

“Teadlane istus ja töötas, kui tema 9-aastane poeg tuli tema juurde, otsustanud aidata isa töös. Teadlane, kes ei tahtnud katkestamist, palus poega mujale minna, kuid nähes, et poeg ei loobu, otsis ta midagi, mis võiks last tegevuses hoida. Ta rebis vihikust välja maailmakaardi lehe, lõikas selle väikesteks tükkideks ja andis lapsele koos teibirulliga. “Kas sulle meeldivad pusled?” küsis ta. “Võta see lahti võetud maailmakaart ja vaata, kas saad selle ise kokku panna.” Ta oli kindel, et laps vajab selleks päevi, kuid peagi kuulis ta poja häält: “Issi, ma olen valmis, panin kõik kokku.” Teadlane ei uskunud seda: “Pole võimalik, et üheksa-aastane paneb kokku maailmakaardi, mida ta kunagi näinud ei ole!” Kuid ta läks vaatama, veendunud, et näeb segadust. Tema üllatuseks oli kaart täiuslik ja kõik tükid paigas! “Kuidas sa SEDA tegid??” küsis teadlane. “Kuidas sa panid maailma kokku?” Poeg vastas: “Ma ei tunne maailma, aga kui sa lehe välja rebisid, nägin teisel poolel inimese pilti. Kui ma proovisin maailma kokku panna, ei saanud ma hakkama. Siis pöörasin kõik tükid ümber ja hakkasin inimest kokku panema. Kui ma inimese valmis sain, pöörasin selle ümber – ja maailm oligi korras…””

Kaasamine algab indiviidist ja tema väärtustest. Esimene samm on õppida tundma iseennast ja oma väärtusi ning avastada, millisest lähtekohast sa kaasamist praktikas teed. Sa oled inimene – kui tead, kes sa oled, tead kõike, mida vajad, et teisi kaasata. Suures pildis ei saa muutusi teha, kui tegutsemise alus ei ole selge.

Erinevaid meetodeid väärtuste avastamiseks

Pärast meetodite läbiviimist võta aega refleksiooniks. Palu osalejatel arutada paarides, kuidas nad end protsessis kogesid ja mida nad avastasid. Sobib ka avatud jagamisring kogu grupiga.

Mis on sinu elus kõige olulisem?

Palu osalejatel kirjutada oma põhiväärtused märkmikusse. Põhivajaduste kõrval – mida pead oma elus kindlasti omama, et kogeda elurõõmu?

Tippkogemused

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Palu osalejatel meenutada tähenduslikku hetke oma elust – tippkogemust – ja mõtiskleda selle üle märkmikus. Mis sinuga toimus? Mis oli olukorras oluline? Millised väärtused sul sel hetkel tähtsad olid?

Allasurutud väärtused

Palu osalejatel meenutada hetke, mil nad tundsid viha, frustratsiooni või pettumust. Mis toimus? Mida sa tundsid? Seejärel pöörake need tunded ümber: milline väärtus oli allasurutud?

Väärtused piltide kaudu

Saada osalejad pooleks tunniks jalutama. Jalutuskäigu ajal on ülesanne märgata ümbritsevat ja teha fotosid, mis peegeldavad nende väärtusi. Julgusta loovust ja keskendumist sellele, mis elus oluline.

Pärast jalutuskäiku palu osalejatel moodustada neljased grupid, jagada fotosid ja arutleda kogemuse üle. Julgusta andma fotodele pealkirju ja selgitama seost väärtustega.

Isiklik ese

Osalejad toovad eseme, millega nad samastuvad ja millel on neile sentimentaalne väärtus. Palu neil leida mugav koht ruumis ja jaga tööleht “Miks see mulle oluline on?” Ülesanne: leida sisemise monoloogi kaudu eseme taga olev põhiväärtus. Julgusta küsimist “miks?” kuni jõutakse tuumani.

Näited:

Näide 1: Raamat, mis esindab kasvu

• “See raamat on mulle oluline.” • “Miks?” • “Sest see koondab kõik olulised pedagoogikaprintsiibid.” • “Miks on pedagoogika mulle oluline?” • “Sest ma tahan, et õpetajad teaksid, kuidas kaasata õpilasi.” • “Miks on kaasamine oluline?” • “Sest siis nad õpivad.” • “Miks on õppimine oluline?” • “Sest õppimine tähendab kasvu.” • “Kas kasv on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Näide 2: Mänguasi, mis esindab ausust

• “See mänguasi on mulle oluline.” • “Miks?” • “Sest see oli sõprade kingitus.” • “Miks on sõbrad mulle olulised?” • “Sest nendega saan olla mina ise.”

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

• “Miks on oluline olla mina ise?” • “Sest siis tunnen, et olen aus.” • “Kas ausus on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Laul

Osalejad valivad laulu, millega nad samastuvad ja millel on neile sentimentaalne väärtus. Jaga tööleht “Miks see mulle oluline on?” Ülesanne: leida sisemise monoloogi kaudu laulu taga olev põhiväärtus.

Näited:

Näide 1: Laul, mis esindab vabadust

• “Miks see laul mulle oluline on?” • “Sest kuulasin seda palju oma reisil, kus käisin üksi.” • “Miks on see reis mulle oluline?” • “Sest siis saan teha täpselt seda, mida tahan, millal tahan.” • “Miks on see mulle oluline?” • “Sest siis tunnen vabadust.” • “Kas vabadus on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Näide 2: Laul, mis esindab armastust

• “Miks see laul mulle oluline on?” • “Sest mu partner tutvustas seda mulle.” • “Miks on partner mulle oluline?” • “Sest temaga tunnen, et armastan ja olen armastatud.” • “Kas armastus on mu põhiväärtus?” • “Jah.”

Kontseptsioon “Be–Do–Have”

“Be–Do–Have” on Zig Ziglari kontseptsioon. Kasvu ja arengu protsessis põhineb see arusaamal, et esmalt tuleb mõista, kes sa oled (või kes tahad olla), et määrata, mida sa saad teha ja omada.

Enamik inimesi arvab, et nad peavad esmalt midagi “omama” (rohkem teadmisi, raha, armastust, aega, kogemust), et saaksid lõpuks “teha” midagi olulist (rakendada kaasavat praktikat, järgida kirge, alustada ettevõtet, minna puhkusele, luua suhet, osta kodu), mis omakorda lubaks neil “olla” see, mida nad tegelikult tahavad (kaasav, rahulik, täidetud, inspireeritud, helde, armastuses). Tegelikult toimib see vastupidi.

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija

Esmalt “oleme” see, mida tahame olla (kaasav, rahulik, armastav, inspireeritud, edukas), siis hakkame sellest seisundist lähtuvalt “tegema” asju – ja peagi avastame, et see, mida me teeme, toob meile selle, mida oleme alati tahtnud “omada”.

HAVE–DO–BE lähenemine on seotud ohvrirolliga. Näide: “Kui mul oleks piisavalt aega, raha ja toetust, siis ma teeksin kõike, mida olen tahtnud, ja siis ma oleksin õnnelik ja edukas. Probleem on, et mul ei ole veel. Kui mul oleks see, mis teisel inimesel, oleksin sama edukas, aga mul ei ole, seega ma ei ole.”

Näide 2: “Ma pean teadma, kuidas olla kaasav ja kuidas töötada erivajadustega inimestega, et teha asju õigesti ja olla kaasav – seega ma ei saa veel kaasav olla.”

Ohver ootab alati, et välised tegurid muutuksid, enne kui ta saab edasi liikuda.

BE–DO–HAVE lähenemine on seotud vastutuse võtmisega. Näide: “Esmalt olen see, mida tahan olla (rahulik, armastav, inspireeritud, edukas), siis tegutsen sellest seisundist – ja see toob mulle selle, mida olen alati tahtnud omada.”

Näide 2: “Ma olen kaasav nii, et ma ei pea teadma kõiki õigeid vastuseid – ma pean olema inimene, avatud ja lähtuma oma väärtustest. Siis teen oma tööd nii, et küsin, kui ma ei tea, võtan vastutuse ja otsin lahendusi – ja siis mul on ühendus noortega, kes näevad, et kohtlen neid võrdsetena.”

Selgita õppijatele kontseptsiooni “Be–Do–Have” ja julgustada arutelu selle seosest nende endaga.

Kui ma olen … , siis ma teen …

Palu osalejatel võtta mugav koht ruumis ja jaga tööleht “Be–Do–Have puu” (Tööleht 4). Järgmine samm on jätkata eelnevates meetodites avastatud põhiväärtuste põhjal.

Lähtudes oma olemise seisundist ehk põhiväärtustest, tuleb määratleda, mida nad oma töös sellest lähtekohast teevad.

Selgita, et tööleht aitab visualiseerida ja kaardistada sessiooni tulemusi. Põhiväärtused kirjutatakse puu tüve moodustavatele pusletükkidele, väärtustest lähtuvad tegevused okstele. Hiljem ilmnevad tulemused, mida saab märkida lehtede või viljadena.

Näide: “Kui ma olen aus, siis ma küsin abi, kui mul endal teadmistest puudu jääb.” → “Ausus” kirjutatakse tüvele, “abi küsimine” ühele oksale.

See meetod võtab sessiooni kokku. Lõpetamine refleksiooniga.

Kasutatud kirjandus

“Training Toolkit Inclusive Youth Work”, koostaja Elo Lättemägi

https://tntk.tartu.ee/wp-content/uploads/2025/10/kaasava-noorsootoo-kasiraamat-saidile.pdf

Pille Kriisa NGTS seminar 12.08.26 Kubija