Tere!

Soovin kirjutada artikli kaameraga droonide kasutamisega kaasnevatest andmekaitse- ja privaatsusküsimustest. Droonide lennuohutuse ja lennutamise reeglite poole uuriksin Transpordiametilt, kuid AKI-lt sooviksin eelkõige praktilist vaadet sellele, millal võib droonikaamera hakata inimese õigusi ja privaatsust riivama.

Droon erineb tavalisest kaamerast selle poolest, et see võib liikuda inimese akna juurde, lennata üle aia või filmida ülevalt rannas viibivaid inimesi. Lisaks võivad mõned droonid salvestada ka heli, mis tõstatab eraldi küsimuse vestluste võimaliku pealtkuulamise kohta.

Sooviksin AKI-lt vastuseid kolmele küsimusele:

1. Kui drooniga filmitakse näiteks ehitusobjekti, kuid kaadrisse jäävad kõrvalmaja 14. korruse aknad, inimesed või nende tegevus, siis millal muutub selline filmimine inimese privaatsuse ja andmekaitse seisukohast probleemseks? Kas inimene võib eeldada, et tema kodu, aken, rõdu või aed on privaatsuse mõttes kaitstud ka siis, kui droon suudab tehniliselt sinna kaameraga vaadata? Kas sama põhimõte kehtib näiteks juhul, kui droon lendab üle aia, kus inimesed päevitavad, või rannas, kus inimesed jäävad droonivideosse?
2. Kui droonikaameraga saab lisaks pildile salvestada ka heli, siis millised reeglid sellele kehtivad? Kas vestluste või muu heli salvestamist võib käsitleda pealtkuulamisena ning kas kaamera helisalvestuse funktsioon peaks drooni puhul olema üldse välja lülitatud?
3. Kui palju on AKI praktikas droonikaameratega seotud pöördumisi või kaebusi ning millised on olnud kõige tavalisemad probleemid? Kas AKI poole pöördutakse näiteks naabri drooni pärast, mis filmib aknaid või aeda, avalikus kohas viibivate inimeste jäädvustamise pärast või muudel sarnastel juhtudel? Milliseid meetmeid saab AKI sellise rikkumise puhul rakendada ning millistest võimalikest trahvisummadest või muudest sanktsioonidest võib jutt olla?Kas AKI-l on tuua ka mõni konkreetne näide senisest praktikast või määratud karistusest?

Ette tänades!

Parimate soovidega,

Reti Jõerand, Õhtulehe reporter