Tere, Vita!

Aitäh, et seda teemat käsitled! Vabandan, et minu vastuseid sel korral nii pikalt ootama pidid. Loodan et neist on siiski teema kajastamisel abi.

1. 1. Kui korteriühistu avastab regulaarselt võõraid jäätmeid ja soovib paigaldada valvekaamera üksnes rikkujate tuvastamiseks, kas selline eesmärk võib olla piisav õiguslik alus videovalve kasutamiseks?

Prügikastide või prügimaja juurde paigaldatakse kaameraid ühistutes üsna tihti. Kaamerate kasutamise eesmärk saab ühistutel sel juhul olla vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine. Õiguslikuks aluseks saab olla isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev õigustatud huvi.

Korteriühistul tuleb ühiselt otsustada, kas probleemi lahendamiseks on vajalik kasutada kaameraid või mitte. Otsuse tegemisel peaks hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive riskide maandamiseks (nt lukustatavad konteinerid, täiendav valgustus). Kaamerate kasutamise otsust saab vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul või korteriomanike kokkuleppel.

1. 2. Kui suur ala võib sellise kaamera vaatevälja jääda? Kas kaamera võib lisaks konteineritele salvestada nende juurde viivat teed, kõnniteed, parklat ja sõidukite registreerimisnumbreid? Kus jookseb piir korteriühistu õigustatud huvi ja ülemäärase avaliku ruumi jälgimise vahel?

Enne kaamera paigaldamist tuleb läbi mõelda ka kaamera resolutsioon ja vaatevälja ulatus. Tuleb veenduda, et valvekaamera jälgitavasse alasse jääb vaid see, mida on päriselt vaja filmida oma eesmärgi täitmiseks. Mida väiksem ala, seda parem. Valvekaamera peab lahendama vaid konkreetset probleemi või täitma kindlat ülesannet, mitte jälgima igaks juhuks suuremat ala. Seega kui probleemiks on jäätmetega seotud reeglite või kokkulepete rikkumine, siis peakski vaatevälja jääma konteinerite ümbrus.

1. 3. Kui salvestiselt on näha inimene, kes jätab jäätmed, mida võib korteriühistu selle salvestisega teha? Kas seda võib edastada munitsipaalpolitseile? Kas pilti võib näidata naaberkorteriühistule eesmärgiga isik tuvastada või avaldada maja kinnises suhtlusgrupis?

Juhul, kui kaameraga tuvastatakse õigusrikkumine, siis on ühistul õigus vastav väljavõte edastada järelevalveorganile. Kellelegi kolmandale pilti näidata, edasi jagada või sotsiaalmeedias avalikustada ei tohi.

1. 4. Kui kaua võib korteriühistu selliseid salvestisi säilitada, kellel võib olla neile juurdepääs ning kuidas tuleb inimesi videovalvest teavitada?

Enne kaamerate kasutamise üle otsustamist peab ühistu koostama dokumendi, kuidas toimub kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemine. Dokumenti võib nimetada kaamerate kasutamise korraks. Ühistu juhatus peab olema valmis väljastama nimetatud dokumenti väljapoole, kui keegi seda küsib, sest salvestistele jäävad ka kolmandad isikud. Selles dokumendis tuleb paika panna kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kui kaua salvestisi säilitatakse ning kes salvestistele ligi pääseb.

Säilitamistähtaeg: Salvestiste säilitamise tähtajad peaksid olema minimaalsed. Säilitada võib vaid kuni kaamera kasutamise eesmärgi täitumiseni, st peab olema põhjendatud miks on vaja salvestist just see konkreetne periood säilitada. Säilitamise tähtaegade minimaliseerimisel väheneb ka koopiate väljastamisest ja salvestistega tutvumise võimaldamisest tulenev koormus videovalve korraldajale. Tavapärane säilitamise tähtaeg on 72 tundi. Igal juhul peab täpne aeg olema põhjendatud ja ära märgitud ka andmekaitsetingimustes või kaamerate kasutamise korras.

Juurdepääs kaamerapildile ja salvestistele: Täiesti piisav on, kui ligipääs salvestistele on maksimaalselt kahel juhatuse liikmel. Selle saab samuti otsustada üldkoosolekul ning tuleb ära märkida kaamerate kasutamise tingimustes.

Teavitamine: Enne kaamerate paigaldamise ja kasutamise otsustamist, peab kõigil korteriomanikel olema võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Seega peab kaamerate kasutamise tingimusi tutvustama korteriomanikele juba eelnevalt ning neis lepitakse ühiselt kokku ja võetakse vastu üldkoosolekul koos otsusega kaameraid kasutada.

Kaamerate kasutamisel peab ühistu enne nende paigaldamist välja panema teavitavad sildid, millel on kontaktandmed, kelle poole saab pöörduda, kui soovitakse tutvuda enda kohta kogutud salvestistega (vt videovalve sildi näidet korteriühistutele).

1. 5. Kui kaamera aitab tõendada jäätmealast rikkumist, kuid hiljem selgub, et kaamera ise oli paigaldatud või seda kasutati andmekaitsenõudeid rikkudes, kas salvestist võib siiski kasutada rikkumise tõendamiseks ning milline vastutus võib sellisel juhul tekkida korteriühistul?

Korteriühistul on igal juhul vastutus selle eest, et andmekaitseküsimused oleks läbi mõeldud juba enne kaamera paigaldamist ning kaameravalvet kasutatakse kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega. Tõendi sobivust hindab vastav järelevalveorgan. Näiteks kui kaamerasalvestisele on jäänud õigusrikkumine ja salvestis edastatakse politseile, siis hindab politsei selle tõendi sobivust.

Lisainfot võid leida AKI veebist:

• * https://www.aki.ee/kiirelt-katte/juhendid-ja-kkk/isikuandmete-tootlemine-korteriuhistutes
• * https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-abimaterjalid/videovalve-korraldajale
• * https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/kaamerad
• * https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/korteriuhistu

Nt on AKI veebis ühistutele ka kaamerate kasutamise korra näidisdokument, mille põhjal on mugav kaameratega seotud küsimused ja tingimused läbi mõelda.

Loodan, et minu vastustest on abi.

Heade soovidega