Tere!

Olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimusega, mis käsitleb kaamerate kasutamist kalmistul. Inimene on avaldanud vallavalitsusele korduvalt soovi kaamera paigaldamiseks konkreetsele hauaplatsile.

Pöördumise eesmärk on saada selgitusi, kas hauaplatsi kasutajal on lubatud paigaldada inimese kasutuses olevale hauaplatsile kaamera, kui kaamera kasutamisel järgitakse isikuandmete kaitse nõudeid ning kaamera peamine eesmärk on konkreetse hauaplatsi ja sellel oleva vara kaitse.

AKI hinnangul tuleb käesolevas küsimuses eristada kahte iseseisvat küsimust. Kas kaamera kasutamine vastab isikuandmete kaitse nõuetele ning kas kalmistu haldajal on õigus keelata kaamera paigaldamine hauaplatsile.

Need küsimused ei ole samad. Isikuandmete kaitse nõuete täitmine ei anna iseenesest õigust paigaldada kaamerat ükskõik kuhu, kuid vastupidi ei anna ka kalmistu haldamise pädevus iseenesest alust keelata kaamerat juhul, kui selliseks piiranguks puudub õiguslik alus.

Kalmistuseaduse § 6 kohaselt haldab kohaliku omavalitsuse omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut kohalik omavalitsus. Üldjuhul ei saa omavalitsusel olla piiramatut pädevust keelata hauaplatsi kasutajal kõiki toiminguid, mida kalmistu haldaja ise ebasobivaks peab. Otsus peab olema õiguspärane. Kalmistuseaduse § 7 näeb ette kohaliku omavalitsuse hallatava kalmistu kasutamise eeskirja kehtestamise volikogu poolt. Eeskirjas tuleb reguleerida muu hulgas hauaplatsi kasutamise tingimused.

Riigi Teataja andmetel on varasem „Mustvee linna kalmistu kasutamise eeskiri“ alates 1. juunist 2026 kehtetu. Seetõttu ei saa vallapoolset kaamera keeldu põhjendada selle eeskirja sätetega, nagu oleks tegemist praegu kehtiva õigusega.

AKI pädevuses on isikuandmete töötlemisega seonduv. Kaameraga isikuandmete töötlemise puhul peab olema arvestatud isikuandmete kaitse nõuetega. Niisiis mängibki olulist rolli isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) kaameraga isikuandmete töötlemise reeglite täitmine.

Selgitame, et vastavalt IKÜM-le on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. IKÜM art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel[1] ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid[2]. Isikuandmete töötlemise aluste ammendav loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peabki IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise (antud juhul siis inimene, kes soovib kaamerat paigaldada). AKI ei saa asuda järelevalve asutusena kalmistu haldaja ega kaameraga salvestaja eest nende ülesandeid täitma.

Kui kaamera vaateväli kavandatakse võimalikult kitsalt ning vajaduse korral kasutatakse tehnilisi lahendusi, millega välistatakse või vähendatakse kõrvaliste isikute jäädvustamist, siis on see küll inimesi vähem riivavam, ent kaamera kasutamise reegleid tuleb sellegipoolest järgida, sh peab selleks olema õiguslik alus.

Kui kaamera vaatevälja jääb ka kalmistu ühiskasutuses olev ala ning selle tulemusena töödeldakse kindlasti tuvastatavate isikute andmeid (see tähendab, et ka muudele platsidele on keeruline minna ilma kaamera vaatevälja sattumata), siis on riive suurem ning see peab olema põhjendatud. Määratleda tuleb muuhulgas töötlemise eesmärk ja õiguslik alus, hinnata töötlemise vajalikkust ja proportsionaalsust ning tagada isikute nõuetekohane teavitamine.

AKI on oma juhises selgitanud, et videovalve võib vara kaitseks teatud juhtudel tugineda IKÜM artikli 6 lõike 1 punktis f sätestatud õigustatud huvile. Selle eelduseks on muu hulgas õigustatud huvi olemasolu, töötlemise vajalikkus ning huvide kaalumise tulemus, mille kohaselt selgub, kas kaamera kasutaja õigustatud huvi kaalub üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused. Kaamerad | Andmekaitse Inspektsioon)

Seega, käesolevas küsimuses ei ole põhjendatud eeldada, et kaamera paigaldamine kalmistule iseenesest rikub isikuandmete kaitse nõudeid. Küsimust tulebki hinnata konkreetse kaamera asukoha, vaatevälja, eesmärgi, säilitamisaja, ligipääsu ja muude töötlemistingimuste alusel ning seda peab hindama kaamerat paigaldada sooviv inimene ise.

Kui omavalitsus leiab, et kaamera kasutamine oleks vastuolus isikuandmete kaitse nõuetega, tuleb oma seisukohta põhjendada. Kui vald leiab, et kaamera kasutamine võiks isikuandmete kaitse nõuetele vastata, kuid kaamera füüsiline paigaldamine hauaplatsile ei ole sellest sõltumatult kohane, peab keelu aluseks olema tõesti õigusnorm (nt kalmistu kasutamise reeglitest või viide muust seadusest).

Kohalikul omavalitsusel enda tuleks leida vastuseid mitmetele küsimustele, mis võiksid luua selgust:

- milline kehtiv õigusakt reguleerib hauaplatsi kasutajal erineva inventari (sh kaamera) paigaldamise oma kasutuses olevale hauaplatsile; millise kehtiva õigusnormi alusel peab hauaplatsi kasutaja sellise kaamera paigaldamiseks taotlema kalmistu haldaja eelnevat nõusolekut või kooskõlastust;

- kui vald käsitab kaamerat hauatähise, rajatise, inventari või muu hauaplatsile paigaldatava esemena, siis milline kehtiv õigusnorm sellise käsitluse sätestab;

- kui keeld tuleneb kalmistu üldilme, hauarahu, avaliku korra või mõne muu õigushüve kaitsmisest, siis millisele konkreetsele õigusnormile vald tugineb ning milles seisneb kavandatava kaamera konkreetne oht nimetatud õigushüvele;

- kui vald leiab, et kaamera paigaldamine on võimalik üksnes haldaja kooskõlastusel, siis kuidas käib kooskõlastuse hindamise protseduur.

Juhul kui vald teeb otsuse, millega ei anta nõusolekut või keelatakse kaamera paigaldamine, siis tuleks otsuses välja tuua põhjendused ning juhul, kui tegemist on kaalutlusotsusega, ka kaalutlused, millest otsustamisel lähtuti.

Kokkuvõtteks saabki käesoleva pöördumise pinnalt järeldada, et kalmistu haldamise pädevus annab omavalitsusele õiguse korraldada kalmistu kasutamist ja tagada selle nõuetekohane toimimine, kuid sellest ei tulene automaatselt üldist õigust keelata hauaplatsi kasutajal paigaldada oma kasutuses hauaplatsile kaamerat.Seda, kas kaamera kasutamine on lubatav ja ka sünnis, tulebki hinnata esmalt kaamerat paigaldada soovival inimesel endal ning seejärel kohaliku omavalitsusel. Kuna hetkel on probleem muus (hauaplatsil toimuv tegevus), siis võib olla lahenduseks see kui tegeletakse selle küsimusega.   

Kindlasti tasuks isikuandmete töötlemise osas kaasata ka omavalitsuse andmekaitsespetsialist, kelle andmed on leitavad ka äriregistrist.

Loodame, et selgitusest on abi.

Lugupidamisega

Tervitus !

Oleme Mustvee vallas hädas ühe kodanikuga, kes  muudkui saadab kirju

küsides nõusolekut paigaldada oma sugulaste hauaplatsile  kaamera.

Väidab, et toimuvad süstemaatilised rikkumised,

Kalmistuvahi sõnul ei  toimu mingeid rikkumisi, kitsed pügavad puid ja põõsaid, vareslase

rapivad küünlaid ja lilli, tormituules räsitud suurte puude oksad ja langenud tüved võivad

suure kahju tekitada.

Muudkui vastame  ja uus kiri, miks jätsite rahuldata minu taotluse,

Palub viidata täpsele õigusnormile, nõuab seaduse §-i, mis keelab hauaplatsi kasutajal paigaldada oma platsi piiresse

valvekaamerat, kui on täidetud isikuandmete kaitse nõuded ja tagatud teavitussildid, kehtiv kalmistuseaduse seda

otsesõnu ei keela  …

materjali /mh juhend kaamerate kasutamise kohta / on piisavalt ja vot otsin seda §-i

ei saa teemaga kuidagi edasi, kindlasti on selle teemalisi küsimusi olnud ka varem, kuidas oleks

kena vastata, et selline tegevus ikka ei ole sünnis ?

tervitades, Imbi Kaarama

Mustvee Vv spetsialist, tel 5298874