1

HANKELEPING nr 4.2-3/25/148-1

(vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale)

Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi tellija), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a,

15169 Tallinn, mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Joonas Heiter

ja

AKTSIASELTS HELMES (edaspidi täitja), registrikood 10364097, asukoht Lõõtsa tn 6, 11415,

Tallinn, keda esindab juhatuse liige Andres Kaljo, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva

hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1 Leping sõlmitakse lähtudes täitjaga sõlmitud raamlepingust nr 4.2-3/216-1.

1.2 Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 „Tööde kirjeldus“.

1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on tellija „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja

hooldustööd“ (viitenumber 273855) hanke alusdokumendid, tellija minikonkursi

„Kasutajakogemuse juhtimine“ viitenumber 293615 dokumendid ning täitja pakkumus.

1.4 Töid rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ja/või Euroopa Liidu

taaste- ja vastupidavusrahastu ja/või Teadus- ja arendustegevuse (TA) ja/või muudest

vahenditest ja/või Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvest, kui tulevad vastavasisulised

otsused.

1.4.1 Juhul kui töid rahastatakse struktuuritoetuste või muu välisrahastuse vahenditest

tuleb täitjal tööde teostamisel järgida raamlepingu nr 4.2-3/24/216-1 punktis 5.5

toodud nõudeid;

1.4.2 Juhul, kui töid rahastatakse Teadus- ja arendustegevuse (TA) vahenditest, tuleb

täitjal tööde teostamisel järgida raamhanke 273855 alusdokumendis „Tehniline

kirjeldus“ punktis 5 toodud tingimusi;

1.4.3 Tellija teavitab täitjat tööde teostamiseks kasutatavatest rahastamise vahenditest

enne töödega alustamist.

1.5 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.

2. Lepingu maksumus, maksetingimused ja tööde üleandmine

2.1 Lepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus on kuni 2 000 000 (kaks miljonit)

eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu maksumus). Lepingu maksumus

sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid.

2.2 Ühe töötunni maksumus on 51,95 eurot, millele lisandub käibemaks.

2.3 Täitja poolt esitatav e-arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ning sisaldama makse

teostamiseks vajalikke andmeid, eRHR-i lepinguosa viitenumbrit 273855 004 003 000,

tellija kontaktisiku nime ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele.

2.4 Tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt raamlepingu punktile 4.

2.4.1 Arveldusperioodiks on 1 (üks) kuu. Täitja esitab tellijale kord kuus arve eelnenud

arveldusperioodi eest, aluseks täitja ning tellija poolt allkirjastatud tööde

üleandmise-vastuvõetmise akt.

2.5 Tööde üleandmise akt tuleb vormistada 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast tööde teostamist.

2

2.6 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 15 (viisteist) tööpäeva aega

raportide/tööde ülevaatamiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada

1 (ühe) korra maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne tähtpäeva

saabumist täitjat 3 (kolm) tööpäeva ette.

2.7 Täitja peab omama tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde

kuuluvaga sh kasutatava tarkvara litsentse.

2.8 Töö teostamise käik ja/või tulemina valmiv arendusjärgus kood ja dokumentatsioon

kantakse tellija poolt nimetatud avatud arendus- ja versioonihalduskeskkonda, nt Github

ja/või Koodivaramu, vastavalt tellija juhistele.

2.9 Aktis tuuakse eraldi välja meeskonnaliikmete kaupa tehtud loetelu tööülesannetest

ja nende täitmisele kulunud töötundidest.

2.10 Garantii tingimused on sätestatud raamlepingu punktis 8.

3. Lepingu kehtivus ja lõpetamine

3.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib 36 kuud või kuni

käesoleva lepingu punktis 2.1 sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni.

3.2 Tellija võib lepingu 30 (kolmekümne) kalendripäevase etteteatamistähtajaga

olenemata põhjusest üles öelda ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest.

3.3 Täitja võib lepingu 90 kalendripäevase etteteatamistähtajaga olenemata põhjusest üles

öelda ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks

faktiliselt tehtud tööde eest.

3.4 Täitjal on õigus leping üles öelda, teatades sellest tellijale kirjalikult ette vähemalt

2 (kaks) nädalat, kui tellija keeldub või hoiab kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde

vastuvõtmisest ja/või nende eest tasu maksmisest.

3.5 Ülaltoodud alustel lepingu üles ütlemisel on täitjal õigus tellijalt sisse nõuda tasu

lepingu lõpetamise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest.

4. Kontaktisikud 4.1 Tellija kontaktisik on Kai Eisenberg (tel +372 5547 546, e-post [email protected]);

4.2 Täitja kontaktisik on Kert Valamaa (tel +372 514 4865, e-post

[email protected]).

5. Lõppsätted

5.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt.

5.2 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju

Maakohtus.

5.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

6. Lisad

6.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks selle sõlmimise hetkel on:

6.1.1 lisa 1“Tööde kirjeldus“;

6.1.2 lisa 2 „Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt“;

3

Lisa 2.

Riigi Infosüsteemi Ameti ja

…………….. vahel sõlmitud

lepingu nr……………….juurde

TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT1

Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ……………….

(edaspidi täitja) täitja kontaktisiku ……………… poolt ja esitatud Riigi Infosüsteemi Ameti

(edaspidi tellija)……………., (edaspidi koos nimetatud pool või pooled) tõendamaks, et täitja

andis üle poolte vahel sõlmitud lepingu nr …………. ja riigihanke viitenumber …, alusel teostatud

tööd alljärgnevalt:

1. ……………………………………………………… (tehtud tööd, meeskonnaliikmete

kaupa tehtud tööülesannete loetelu, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited

lepingupunktidele vm).

2. Käesolevale aktile allakirjutamisega loetakse tööd täitja poolt tellijale üle antuks ning tööde

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üle läinuks.

3. Kinnitame, et ……………… töötles tööde elluviimisel talle teatavaks saanud isikuandmeid

vaid tellija poolt tellitud töödega seotud tööde teostamiseks. Akti esitamisega kinnitame, et

oleme kustutanud kõik tööde käigus teatavaks saanud isikuandmed.

4. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale arve esitamiseks summas ………….. eurot,

millele lisandub käibemaks.

5. Käesoleva akti lahutamatud lisad on:

5.1 …………………….

1 Akti võib muuta vastavalt vajadusele ja tellitavale tööle.

Avatud hankemenetluse „Sündmusteenuste analüüsi-, arendus- ja hooldustööd“ tulemusel

sõlmitud raamlepingu alusel läbiviidav minikonkurss „Kasutajakogemuse juhtimine“ (293615).

Tehniline kirjeldus

Kasutajakogemise juhtimine

1. Olukorra kirjeldus

Eesti.ee pakub ühtse digivärava teenust, mis koondab ja vahendab riiklikku informatsiooni ning

isikustatud e-teenuseid nii ettevõtjale kui ka eraisikule. Riigiportaali üheks osaks

on sündmusteenused, mille eesmärk on muuta avalike teenuste kasutamine inimese ja ettevõtja

jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks.

Riigiportaali ehk teabevärava peamisteks klientideks on:

 a) eraisikud;

 b) ettevõtjad (sh e-residendid), kes leiavad portaalist vajalikku informatsiooni igapäevaste

asjaajamiste korraldamiseks riigiga ning kasutavad asutuste e-teenuseid või erilahendusi;

 c) teenusepakkujad, st erinevaid avalikke teenuseid pakkuvad organisatsioonid, kelle

teenuseid saab kasutada eesti.ee portaali kaudu.

2024. aastal oli riigiportaalis eesti.ee üle 600 000 unikaalse külastaja.

Riigiportaali kasutajakogemust juhime eelkõige kesksete tööriistade kaudu, milleks on

Artiklivaramu, riiklik disainisüsteem ja andmeanalüütika sh tagasiside komponent.

1.1 Artiklivaramu (ARVA)

ARVA on avalike infoartiklite haldusvahend selleks, et vältida avaliku teabe esitamisel tekkivaid

topelt kirjeldusi ning kiirendada avaliku teabe tarbijani jõudmise protsessi. Avaliku teabe valdaja

saab enda vastutusel olevat infot muuta ja hallata ühes keskses kohas ning sellest ühest kesksest

kohast saab infot jagada laiali kõikjale, kus vastav info peab olema kuvatud. ARVA mõte on olla

"ühtse tõe allikas". Hetkel on ARVA kasutusel RIAs eesti.ee ja sündmusteenuste back-end

komponendina.

ARVA koosneb erinevatest moodulitest, mille omavahelised ühendused tagavad tema

eesmärgipärase toimimise. Algselt võeti ARVAs kasutusele karbitoode Wiki.js, mida on aga

nüüdseks arenduste käigus muudetud (ajakohastatud tehnoloogiaid ning täiendatud RIA

vajadustest lähtuvalt). Teiste keskkondadega on ARVA ühendatud API kaudu. Hetkel veel ei ole

rakendus avalikust veebist saadaval.

Tööd, millega hetkel tegeleme:

 ARVA kolimine riigipilve

 ARVA tehnoloogiate uuendamine

1.2 Riiklik disainisüsteem

1. Disainisüsteem on mõeldud riiklike e-teenuste kasutajaliideste väljanägemise,

kasutusmugavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks, lisaks annab disainisüsteem e-teenuste

disainimiseks vajalikud materjalid ja juhised. Riiklike e-teenuste disainisüsteem on kooslus

erinevate riiklike teenuste visuaalsetest lahendustest ja parimatest praktikatest.

Disainisüsteem vajab pidevat uuendamist ja haldust, samuti pidevat analüüsi selgitamaks,

kuidas rakendada riiklike teenuste visuaalseid lahendusi ja parimaid praktikaid.

1.3 Andmeanalüütika sh tagasiside komponent

Andmeanalüütika eesmärk on kogu personaalriigi osakonna tööd teha efektiivsemaks ja

arendada Eesti.ee portaali teenuseid lähtudes kasutajate tagasisidest ja kogutud andmetest.

Tagasiside komponendi arendamisel on seatud eesmärk välja töötada kasutajasõbralik lahendus,

mis võimaldaks kasutajal anda mugavalt ja ühtse loogika alusel tagasisidet portaali erinvates

osades: portaal tervikuna, teenus, artikkel, postkast jne. Võimalus anda mugavalt tagasidet toetab

igati mitmeid Digiriiigi eesmärke nagu lihtsus, kiirus ja personaliseeritus.

2. Tööde eesmärk

 Minikonkursiga hangitavate tööde eesmärk on kasutajakogemuse parendamine eelkõige

läbi kesksete tööriistade arendamise ning muud teabeväravaga seotud tööd, mis toetavad

ettevõtja digivärava toimimist

 Tehnoloogia areng tõstab aina enam ettevõtete ja neid juhtivate inimeste ootusi e-riigi

pakutava osas. Seetõttu on pidevalt ümber vaatamisel võimalused, kuidas ettevõtjatele riigi

poolt pakutavat teenust aina kvaliteetsemaks, kasutajasõbralikumaks ja tehnoloogia üldise

arenguga kaasa käivamaks muuta.

 Käesoleva minikonkurssi eesmärk on RIA hallatavate kasutajakogemuse kesksete

tööriistade analüüsi-, arendus- ja hooldustööde tellimine ja teostamine. See tähendaks

käesolevas valdkonnas arenguhüppe jätkumist, kuna projekti eesmärk on kasvatada lisaks

ärilisele funktsionaalsusele ka süsteemide tehnilist võimekust. See toetab omakorda RIA

visiooni, mille eesmärk on RIA teenuste tehnoloogilise võimekuse parendamine, kvaliteedi

tõstmine, teenuste omavaheline ühtlustamine ja üleüldine tehnoloogia arenguga

kaasaskäimine.

3. Tellitavad tööd

Hankelepingu kehtivusperioodil plaanib hankija tellida järgnevaid töid (tööde loetelu on

informatiivne, valmivad tulemid, nende järjekord, prioriteedid, maht ja/või sisu võivad tööde

teostamise käigus selguda, täpsustuda ja/või muutuda):

3.1 Artiklivaramu arenduse ja haldusega seotud tööd, milleks võivad olla:

1. Jätkuarendused sh liidestus äriregistriga

2. Kasutajate halduse täiendamine

3. Automaattestide esialgse lahenduse täiendamine

4. Kasutusmugavuse parendamine

5. Bugide parandamine

6. Teiste arendustiimide toetamine ARVA ja tema võimaluste osas

3.2 Disainisüsteemi arenduse ja haldusega seotud tööd, milleks võivad olla:

1. Disainisüsteemi analüüsi- ja disainitööd (UX/UI)

2. Disainisüsteemi komponentide arendustööd (HTML, CSS, javascript, React, Angular)

3. Disainisüsteemi komponentide testimine

4. Disainisüsteemi komponentide üle vaatamine, nõuetele vastavuse kontrollimine ja

kinnitamine.

5. Komponentide ja kasutajaliideste WCAG testimistööd

6. Disainisüsteemi komponentide/keskkondade hooldustööd

7. Kasutusmugavuse uuringute läbiviimine

8. Tellitud töödega seotud konsultatsioonid ja koolitused.

3.3 Andmeanalüütika, sh tagasiside komponendi arenduse ja haldusega seotud tööd, milleks

võivad olla:

1. Andmeanalüütika töölaua analüüsi- ja arendustööd.

2. Tagasiside komponendi jätkuarendused ja juurutamine.

3.4 Lisaks võib olla vajalik teha muid teabevärvaga seotud analüüsi ja arendustöid.

4. Nõuded tööle ja tulemitele

4.1 Tööde juures lähtutakse järgnevatest nõuetest

o Töid teostatakse vastavalt raamlepingu tingimustele ning töö käigus kokkulepitud

arendusmudelile ja tingimustele.

o Täitja ei alusta arendustöödega enne, kui arendustööde skoop ja tehniline lahendus

on kokku lepitud. Tööde skoop ja prioriseerimine lepitakse kokku tellija esindajaga

regulaarsetel kohtumistel ja toimub tellija JIRA keskkonnas.

o Arendustööde hinnanguline töömaht fikseeritakse enne töödega alustamist JIRAs.

o Tellijat esindab üks töötaja (lepingus toodud tööülesannete kontaktisik), täitja

esindaja peab ja täidab igapäevaselt projekti portfooliot ning hoiab info

ajakohasena vastavalt kokkulepitud protsessile.

o Projekti dokumentatsioon kirjeldatakse RIA Confluence’is, lähtekoodiga seonduv

tellija poolt valitud koodivaramus.

o Tellija kontaktisik toimib arendusprotsessis tootejuhina, kes prioriseerib

arendusülesandeid ja korraldab vajadustest lähtuvalt ning kokku lepitud

arendusprotsessile vastavalt projekti koosolekuid. Täitja annab tööde teostamisel

tellijale koheselt teada vajaliku info puudumisest, tööülesannete lõppemisest,

tekkinud tõrgetest jms. Viivituse ajal, mil tellija täpsustab infot, lahendab tõrget

vms, teostab täitja neid tööülesandeid, milles on vajalik info olemas ja pole tõrkeid.

o Kokkuleppel tellijaga võib toimuda igal tööpäeval eelmise päeva kokkuvõte ja uue

päeva planeerimise kiirkoosolek (stand-up) (võib kasutada tellijaga kooskõlastatult

kaugtöövahendeid).

o Täitja osaleb tööde tulemite esitlustel.

o Tarkvara tarnimine, ülespanek, seadistamine ja testimine toimub tellija CI/CD

keskkonnas ehk arendused peavad läbima RIA CI/CD keskkonna (Jenkins, Helm).

Lisaks on oluline info leitav ka RIA MFNis. Täpsemad nõuded saavad täitjale

teatavaks hankelepingu sõlmimisel.

o Kõik tööde (vahe)tulemused ja lähtekood laetakse iga tööpäeva lõpus üles ning

hoitakse git protokollil tuginevas RIA poolt määratud keskkonnas.

o Töötundide osas toimub raporteerimine tellija JIRAs tööülesannete ja

meeskonnaliikme täpsusega.

o Täitja peab töö planeerimisel ja teostamisel arvestama ning tegema konstruktiivset

koostööd tellija teiste koostöö- ja arenduspartneritega.

o Arendustöödeks vajalik sisend saadakse ja võimalikud lahenduskäigud

kooskõlastatakse tellija esindajaga (arhitekt, tootejuht vm tellija poolt selleks

määratud isik).

o Arendused on loodud viisil, mis ei sunni tellijat hankima täiendavat tarkvara või

selle kasutusõigust, on platvormisõltumatud ning kasutatavad vabavaralisena

(MIT-litsents).

o Valmivad tööd peavad arvestama tellija mittefunktsionaalsete nõuetega.

o Kasutatud on parimaid kaasaegseid tehnoloogiaid ja modulaarse baasarhitektuuri

lahendusi, mis võimaldavad tagada loodava rakenduse vastavuse kehtestatud

nõuetele.

o Arendused ja komponendid on planeeritud selliselt, et need on kuluefektiivselt

skaleeritavad (sh mahult, jõudluselt ja funktsionaalsustelt).

o Esitluskihi loomisel kasutatakse Angular 17 või uuema versiooni (olemasolul)

raamistikku.

o Tööd peavad arvestama teenusepõhise arhitektuuriloogikaga.

o Lahendus on viidud täielikult Micro-frontend esitluskihile.

o Lahendus hakkab paiknema avalikus pilves.

o Lahendus töötab Kubenetese platvormil.

o Lahendus on kaetud piisaval hulgal automaattestidega.

o REST API otspunktid dokumenteeritakse automaatselt OpenAPI standardile

vastavalt.

o Loodavaid komponente/mooduleid on võimalik paralleelselt arendada ja vajadusel

välja vahetada.

o Uute moodulite lisamine ei põhjusta olulisi muudatusvajadusi olemasolevates

infosüsteemides.

o Lahendus peab olema kasutatav ka mobiilsetes seadmetes.

o Valmiv lahendus suurendab andmete automaatse andmetöötluse osakaalu.

o Lahendus töötab välistest liidestest sõltumatult (töö jätkumine peale mõne välise

süsteemi seiskumist).

o Tööd peavad olema varustatud asjakohase, lihtsasti mõistetava ja edasist arendust

ning haldust võimaldava dokumentatsiooniga/juhendmaterjaliga; dokumentatsioon

valmib eestikeelsena (kui ei ole kokku lepitud teisiti).

o Arendustes on kasutatud turvalisi ja jätkusuutlikke tehnoloogilisi lahendusi.

o Arendustes loodud kood on sellisel tasemel, et see on üheselt mõistetav ka projekti

väliste osapoolte ekspertidele.

o Tellijale üle antud arendused on testitud ja sisaldavad vastavat dokumentatsiooni.

o Loodud või täiendatud komponentide/moodulite dokumentatsioon on

ajakohastatud.

o Täitja peab tegema koostööd ka teiste tellija poolt nimetatud osapooltega (tellija

täpsustab töö käigus).

o Täitja peab olema valmis tutvustama tehtud töid ja tulemeid Arhitektuurinõukogus

ja/või ka teistel tellija poolt nimetatud kohtumistel.

o Pakutav lahendus peab olema taaskasutatav ja vaba lähtekoodiga

koodivaramu.eesti.ee lehel.

o Lahendus peab järgima Disainisüsteem Veera 1.0.0 (või uuema) stiiliraamatu

nõudeid[1] (võivad aja jooksul täieneda) või lähtuma riikliku disainisüsteemi

nõuetest.

o Lahendus peab järgima E-ITS nõudeid[2] (võivad aja jooksul täieneda).

o Lahendus peab järgima OWASP ASVS nõudeid[3].

o Lahendus peab järgima WCAG 2.1 nõudeid[4].

o Disainisüsteem peab olema terviklik, üksteisega kokkusobivate stiili- ja

disainielementide kogum.

o Disainisüsteemi elemendid tuleb esitada nii inimloetavate visuaalidena ja tekstiliste

kirjeldustena kui ka masinloetava koodina.

o Disainisüsteemi tutvustavad tekstid ja juhendid peavad olema eesti keeles.

 Kood ja koodikommentaarid peavad olema inglise keeles.

o Disainisüsteemi peamiseks esituseks on veebis asuv stiiliraamat.

 Stiiliraamat peab olema asjakohaselt ja kvaliteetselt dokumenteeritud.

o Stiilielemendi spetsifikatsioon koosneb visuaalist ja tekstist. Spetsifikatsioon peab

sisaldama juhiseid ja selgitusi stiilielemendi kasutamise kohta.

o Disainisüsteem tuleb esitada lisaks stiiliraamatule ka Figma mallidena.

 Figma mallide arendamiseks kasutatakse RIA kontot Figma pilveteenuses.

 Figma mallid peavad sisaldama disainielemente.

 Disainielementidele peavad olema rakendatud disainisüsteemi stiilid.

 Mallide abil peab olema võimalik koostada tüüpiliste kasutajaliideste

prototüüpe.

o Disainisüsteem peab olema rakendatav levinud veebiraamistikes (nt Angular,

React, Vue jt).

o Disainisüsteemi disainielemendid esitatakse masinloetavalt HTML ja CSS keeltes.

 Disainisüsteemi elementide masinloetavad kirjeldused (HTML, CSS)

peavad võimaldama lihtsat kasutajaliidest koostada ilma veebiraamistikuta

(st ilma Angular, React, Vue vms kasutamiseta).

o Disainisüsteemi arendusmudel peab olema avaarendus (ingl Open Source).

o Disainisüsteemi täpne repode arv ja asukoht lepitakse kokku jooksvalt

arendustööde ajal.

[1] https://veera.eesti.ee/08be8a71e/p/48af80-veera-disainisusteem-100

[2] https://eits.ria.ee/

[3]https://github.com/OWASP/ASVS/blob/v4.0.3/4.0/OWASP%20Application%20Security%20

Verification%20Standard%204.0.3-en.pdf

[4] https://www.w3.org/TR/WCAG21/

4.2 Töödes võetakse aluseks minimaalselt järgnevad materjalid

 Eesti digiühiskonna arengukava 2030[1].

 „Ettevõtja ühtse kontaktpunkti arhitektuurianalüüs“[2].

 Tööde teostamisel arvestatakse Riigi SSO (single sign-on) teenuse[3] tehnilise

kirjeldusega.

 Tööde teostamisel arvestatakse üldiste avaliku sektori arhitektuuri arendamise

põhimõtetega.[4];

 RIA Mittefunktsionaalseid[5] nõuded (võivad aja jooksul täieneda).

[1] https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

[2] https://www.ria.ee/media/727/download

[3] https://e-gov.github.io/GOVSSO/

[4]https://projektid.hitsa.ee/download/attachments/34120852/Next%20Generation%20Digital%2

0Government%20Architecture.pdf?version=1&modificationDate=1582268586780&api=v2

[5] https://e-gov.github.io/MFN/

5. Muud tingimused

Tööde teostamisel tuleb lisaks lähtuda järgmisest:

5.1. Töid rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide (endiselt nimetatud

Euroopa Liidu struktuurfondide) ja/või Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu

ja/või teadus- ja arendustegevuse (TA) vms vahenditest ja/või Riigi Infosüsteemi Ameti

eelarvest, kui tulevad vastavasisulised otsused.

5.2. Juhul kui töid rahastatakse struktuuritoetuste või muu välisrahastuse vahenditest tuleb

tööde teostamisel järgida raamlepingu nr 4.2-3/24/216-1 punktis 5.5 toodud nõudeid;

5.3. Juhul, kui töid rahastatakse Teadus- ja arendustegevuse (TA) vahenditest, tuleb tööde

teostamisel järgida raamhanke 273855 alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ punktis 5

toodud tingimusi.

5.4. Tellija teavitab pakkujat tööde teostamiseks kasutatavatest rahastamise vahenditest enne

töödega alustamist.