Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Vabariigi Valitsus

Meie: 17.08.2026 nr 65

[email protected]

Riigikogu liikmed

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele

seoses riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia läbirääkimiste ja

vastuvõtmisega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste

tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Eesti Puuetega Inimeste Koda pöördub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole õigustatud

ootusega, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seavad erihoolekande jätkusuutliku

rahastamise 2027. aasta riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia üheks

prioriteediks ning tagavad selleks Sotsiaalministeeriumi esitatud rahastustaotluse

rahuldamise. Seda ootavad eelkõige inimesed, kes vajavad erihoolekandeteenuseid, nende

lähedased ja omastehooldajad ning valdkonna töötajad ja teenuseosutajad, kes on aastaid

pidanud toime tulema süsteemi kroonilise alarahastuse tagajärgedega.

2

2026. aasta suve alguses oli erihoolekandeteenuste järjekorras ligikaudu 2000 inimest, neist

umbes 800 on valmis sobiva teenuskoha olemasolul teenusele minema kohe1. Riigikontrolli2

andmetel on nii toetavate kui ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste järjekorrad aastatel

2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Ööpäevaringsete teenuste järjekord kasvas 613 inimeselt

1101-ni, samal ajal vähenes täidetud ööpäevaringsete teenuskohtade arv 2379-lt 2171-ni.

Sõltuvalt teenusest ulatub ooteaja mediaan 14 kuust 53 kuuni.

Sotsiaalministeerium on hinnanud, et erihoolekande tugevdamiseks on järgmise nelja

aasta jooksul vaja ligikaudu 200 miljonit eurot lisaraha. Suur osa sellest vajadusest on

seotud töötajate palkade, täiendava tööjõu ja nende ettevalmistusega, samuti uute teenuskohtade

loomise ja teenuste kättesaadavuse parandamisega. Tegemist ei ole soovide nimekirja või

erihoolekande mugavamaks muutmisega, vaid minimaalse vajadusega, et riik suudaks

seadusest tulenevaid kohustusi tegelikult täita.

EPIKoda on erihoolekande olukorrale345 koos teenuseosutajate, perede ja teiste valdkonna

organisatsioonidega korduvalt tähelepanu juhtinud. Oleme rääkinud aastatepikkustest

järjekordadest, teenuste kroonilisest alarahastamisest, tegevusjuhendajate madalatest palkadest

ja tööjõupuudusest, sobivate teenuskohtade nappusest, perede väga suurest hoolduskoormusest

ning olukorrast, kus inimese vajadustele vastav teenus asub tema kodust ja lähedastest sadade

kilomeetrite kaugusel või puudub sootuks. EPIKoda on rõhutanud, et ilma kulupõhise

rahastuseta ei ole teenuseosutajatel võimalik tagada olemasolevate teenuste kvaliteeti ja

turvalisust ega luua vajalikus mahus uusi teenuskohti.

2026. aasta kevadel kinnitas Riigikohus6 põhimõtte, mida inimesed ja pered on aastaid

oodanud - kui riik on tuvastanud, et inimene vajab erihoolekandeteenust ja vastab

1 https://www.delfi.ee/artikkel/120592645/kantsler-mandmaa-tee-voi-tina-aga-erihoolekandesse-on-raha-juurde-

vaja 2 https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/19828_RKTR_6603_2-1.4_2349_002-1.pdf 3 https://www.err.ee/1609811364/maarja-krais-leosk-ja-kristi-kahar-erihoolekandeteenused-on-joudnud-kriisi 4 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-erihoolekande-valdkonna-

probleemkohtade-lahendamiseks/ 5 https://arvamus.postimees.ee/8432044/maarja-krais-leosk-erihoolekanne-aken-oigeteks-otsusteks-oli-lahti-juba-

enne-viimast-traagilist-

juhtumit?fbclid=IwY2xjawQfmSFleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFMbjNzT2JxUm52RHFWNng3c3J0YwZhcHBf

aWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHngUNBFbqS3DYr78U_fzDP2SgbA23Zw6uPoJxk8vx9-

sZDutoIdTgOLURt0T_aem_Fr8RD20b9YEXLnS_uZDlvw 6 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riik-peab-erihooldekodu-koha-tagama

3

seaduses sätestatud tingimustele, ei saa teda jätta teenuseta põhjendusega, et riigieelarves

pole raha või sobivaid teenuskohti pole piisavalt.

Riigikohus rõhutas, et riigil ei ole õigust planeerida erihoolekandele vähem raha, kui on

vaja põhiseadusest, seadustest ja riigi enda otsustest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Samuti ei vabasta riiki vastutusest see, kui erasektor ei loo piisavalt teenuskohti. Riik

kannab lõppvastutust selle eest, et inimese õigus abile oleks tegelikult tagatud.

Ootame Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult järgmisi otsuseid:

1. Tagada erihoolekandele Sotsiaalministeeriumi taotletud 2027-2030.a. lisarahastus,

et teenuseosutajad suudaksid olemasolevaid teenuseid jätkata, tagada nende

kvaliteeti ja turvalisust ning luua uusi teenuskohti. Rahastus peab võimaldama

tõsta tegevusjuhendajate töötasu, suurendada töötajate arvu ning tagada nende

väljaõpe ja püsimine valdkonnas.

2. Mitte lahendada rahapuudust abi saamise tingimuste karmistamise, teenuste

kvaliteedi vähendamise ega vastutuse peredele ja kohalikele omavalitsustele

nihutamise kaudu. Kohalikud omavalitsused, teenuseosutajad ja pered on riigile

olulised partnerid, kuid partnerlus ei saa tähendada riigi seadusest tuleneva

vastutuse üleandmist ilma selleks vahendeid tagamata.

EPIKoda mõistab Eesti riigieelarve keerulist olukorda ja konkureerivaid vajadusi. Kuid

keeruline eelarveseis ei muuda olematuks riigi kohustusi ega inimeste abivajadust. Seetõttu

tuleb Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul käsitleda Sotsiaalministeeriumi erihoolekande

rahastustaotlust mitte ühe valdkonna lisasoovina, vaid riigi seadusest ja põhiseadusest

tulenevate kohustuste täitmiseks vajaliku otsusena.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär, [email protected], tel 5401 0462

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Vabariigi Valitsus

Meie: 17.08.2026 nr 65

[email protected]

Riigikogu liikmed

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu liikmetele

seoses riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia läbirääkimiste ja

vastuvõtmisega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puude ja krooniliste

haiguste valdkonna poliitika ning ühiskonna arvamuse kujundaja, koondades

katusorganisatsioonina enam kui 50 ühingut ja liitu üle Eesti. Meie missiooniks on puudega

inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste

tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

Eesti Puuetega Inimeste Koda pöördub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole õigustatud

ootusega, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu seavad erihoolekande jätkusuutliku

rahastamise 2027. aasta riigieelarve ja järgmiste aastate riigieelarvestrateegia üheks

prioriteediks ning tagavad selleks Sotsiaalministeeriumi esitatud rahastustaotluse

rahuldamise. Seda ootavad eelkõige inimesed, kes vajavad erihoolekandeteenuseid, nende

lähedased ja omastehooldajad ning valdkonna töötajad ja teenuseosutajad, kes on aastaid

pidanud toime tulema süsteemi kroonilise alarahastuse tagajärgedega.

2

2026. aasta suve alguses oli erihoolekandeteenuste järjekorras ligikaudu 2000 inimest, neist

umbes 800 on valmis sobiva teenuskoha olemasolul teenusele minema kohe1. Riigikontrolli2

andmetel on nii toetavate kui ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste järjekorrad aastatel

2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Ööpäevaringsete teenuste järjekord kasvas 613 inimeselt

1101-ni, samal ajal vähenes täidetud ööpäevaringsete teenuskohtade arv 2379-lt 2171-ni.

Sõltuvalt teenusest ulatub ooteaja mediaan 14 kuust 53 kuuni.

Sotsiaalministeerium on hinnanud, et erihoolekande tugevdamiseks on järgmise nelja

aasta jooksul vaja ligikaudu 200 miljonit eurot lisaraha. Suur osa sellest vajadusest on

seotud töötajate palkade, täiendava tööjõu ja nende ettevalmistusega, samuti uute teenuskohtade

loomise ja teenuste kättesaadavuse parandamisega. Tegemist ei ole soovide nimekirja või

erihoolekande mugavamaks muutmisega, vaid minimaalse vajadusega, et riik suudaks

seadusest tulenevaid kohustusi tegelikult täita.

EPIKoda on erihoolekande olukorrale345 koos teenuseosutajate, perede ja teiste valdkonna

organisatsioonidega korduvalt tähelepanu juhtinud. Oleme rääkinud aastatepikkustest

järjekordadest, teenuste kroonilisest alarahastamisest, tegevusjuhendajate madalatest palkadest

ja tööjõupuudusest, sobivate teenuskohtade nappusest, perede väga suurest hoolduskoormusest

ning olukorrast, kus inimese vajadustele vastav teenus asub tema kodust ja lähedastest sadade

kilomeetrite kaugusel või puudub sootuks. EPIKoda on rõhutanud, et ilma kulupõhise

rahastuseta ei ole teenuseosutajatel võimalik tagada olemasolevate teenuste kvaliteeti ja

turvalisust ega luua vajalikus mahus uusi teenuskohti.

2026. aasta kevadel kinnitas Riigikohus6 põhimõtte, mida inimesed ja pered on aastaid

oodanud - kui riik on tuvastanud, et inimene vajab erihoolekandeteenust ja vastab

1 https://www.delfi.ee/artikkel/120592645/kantsler-mandmaa-tee-voi-tina-aga-erihoolekandesse-on-raha-juurde-

vaja 2 https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2025-11/19828_RKTR_6603_2-1.4_2349_002-1.pdf 3 https://www.err.ee/1609811364/maarja-krais-leosk-ja-kristi-kahar-erihoolekandeteenused-on-joudnud-kriisi 4 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-ettepanekud-erihoolekande-valdkonna-

probleemkohtade-lahendamiseks/ 5 https://arvamus.postimees.ee/8432044/maarja-krais-leosk-erihoolekanne-aken-oigeteks-otsusteks-oli-lahti-juba-

enne-viimast-traagilist-

juhtumit?fbclid=IwY2xjawQfmSFleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFMbjNzT2JxUm52RHFWNng3c3J0YwZhcHBf

aWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHngUNBFbqS3DYr78U_fzDP2SgbA23Zw6uPoJxk8vx9-

sZDutoIdTgOLURt0T_aem_Fr8RD20b9YEXLnS_uZDlvw 6 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riik-peab-erihooldekodu-koha-tagama

3

seaduses sätestatud tingimustele, ei saa teda jätta teenuseta põhjendusega, et riigieelarves

pole raha või sobivaid teenuskohti pole piisavalt.

Riigikohus rõhutas, et riigil ei ole õigust planeerida erihoolekandele vähem raha, kui on

vaja põhiseadusest, seadustest ja riigi enda otsustest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Samuti ei vabasta riiki vastutusest see, kui erasektor ei loo piisavalt teenuskohti. Riik

kannab lõppvastutust selle eest, et inimese õigus abile oleks tegelikult tagatud.

Ootame Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult järgmisi otsuseid:

1. Tagada erihoolekandele Sotsiaalministeeriumi taotletud 2027-2030.a. lisarahastus,

et teenuseosutajad suudaksid olemasolevaid teenuseid jätkata, tagada nende

kvaliteeti ja turvalisust ning luua uusi teenuskohti. Rahastus peab võimaldama

tõsta tegevusjuhendajate töötasu, suurendada töötajate arvu ning tagada nende

väljaõpe ja püsimine valdkonnas.

2. Mitte lahendada rahapuudust abi saamise tingimuste karmistamise, teenuste

kvaliteedi vähendamise ega vastutuse peredele ja kohalikele omavalitsustele

nihutamise kaudu. Kohalikud omavalitsused, teenuseosutajad ja pered on riigile

olulised partnerid, kuid partnerlus ei saa tähendada riigi seadusest tuleneva

vastutuse üleandmist ilma selleks vahendeid tagamata.

EPIKoda mõistab Eesti riigieelarve keerulist olukorda ja konkureerivaid vajadusi. Kuid

keeruline eelarveseis ei muuda olematuks riigi kohustusi ega inimeste abivajadust. Seetõttu

tuleb Vabariigi Valitsusel ja Riigikogul käsitleda Sotsiaalministeeriumi erihoolekande

rahastustaotlust mitte ühe valdkonna lisasoovina, vaid riigi seadusest ja põhiseadusest

tulenevate kohustuste täitmiseks vajaliku otsusena.

Lugupidamisega

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär, [email protected], tel 5401 0462

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik