Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Dmitri Dmitrijev

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Teie: 09.06.2026 nr 4-2/3 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 13- 8/1796-1

Ida-Virumaa tasakaalustatud arengu ja õiglase ülemineku toetamine Euroopa Liidu

järgmisel eelarveperioodil

Austatud härra Dmitrijev

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile edastati 06.07.2026 vastavalt kuuluvusele Teie

09.06.2026 pöördumine Vabariigi Valitsusele, milles juhite tähelepanu vajadusele jätkata

piirkonnale suunatud pikaajalist, stabiilset ning õiglast üleminekut toetavat poliitikat.

Arvestades, et piirkonna edasine areng sõltub eri valdkonnapoliitikatest, küsisime ka teistelt

ministeeriumitelt tagasisidet Teie kirjas esitatud ettepanekutele.

Nõustume, et Ida-Virumaa vajab jätkuvalt eritähelepanu, kuna maakond on üks enim mõjutatud

piirkondi nii sotsiaalmajanduslikest arengulõhedest kui ka uuest geopoliitilisest olukorrast

tulenevalt. Põlevkivisektori kahanemisega kaasneva ülemineku toetamine ei tohi katkeda

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite lõppemisega 2029. aastal, vaid peab leidma järjepideva

koha riigi poliitikate ja sekkumiste kavandamisel. Põlevkivienergeetikast loobutakse samm-

sammult ning protsess kestab aastaid. Selle protsessi käigus tuleb töötajaid ümber õpetada, tuua

piirkonda uusi investeeringuid ning mitmekesistada kohalikku majandust pikema aja jooksul,

kui kestab Õiglase Ülemineku Fondi kasutamine.

Vajadus jätkata Ida-Virumaa arenguprogrammi

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetab põhimõtteliselt Ida-Virumaa pikaajalise

arenguleppe ettevalmistamist. On mõistlik arutada piirkonna arengu toetamiseks pikemat,

näiteks 2040. aastani ulatuvat kokkulepet. Arengulepe ei saa jääda üksnes

strateegiadokumendiks, vaid peab sisaldama selgeid prioriteete, vastutajaid, rahastusallikaid ja

mõõdetavaid tulemusi. Meie hinnangul tuleks Ida-Virumaa puhul kaaluda regionaalse

arenguleppe formaati, mida oleme seni piloteerinud viie maakonnaga Lõuna-Eestis ja nelja

maakonnaga Kesk-Eestis. See võimaldaks edasi arendada Õiglase Ülemineku Fondi

rakendamisel kujunenud koostöömudelit, mis on toonud kokku mitu sektorit ja

valitsemistasandit – sidudes riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, ülikoolide ja teiste

piirkonna võtmeosapoolte tegevused piirkonna arendamisel ühtsemaks tervikuks.

Samuti tuleb hinnata, milline on arenguleppe sobiv territoriaalne ulatus. Üks võimalik lahendus

on Ida- ja Lääne-Virumaad hõlmav laiem arengupiirkond, kuid see eeldab piirkonna enda

valmisolekut ja kokkulepet. Täna on Lääne-Virumaa juba osa ka Kesk-Eesti arenguleppe

piirkonnast.

2 (7)

Arenguleppe rahastusvajadus sõltub sellest, millised tegevused leppes prioriteediks seatakse,

kui suure osa neist on võimalik katta Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahenditest, milline

osa vajab täiendavat rahastust kas riigi või kohalike omavalitsuste eelarvetest ning kas tuleks

kaasata ka erainvestoreid. Augusti lõpus esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele

otsustamiseks EL 2028+ perioodi vahendite ehk riigiplaani valdkondliku jaotuse ettepaneku.

Pärast seda saab hakata täpsemalt kujundama uue perioodi meetmeid ning hinnata, millised Ida-

Virumaa vajadused on võimalik katta välisvahenditest ja millised vajavad täiendavaid

riigisiseseid otsuseid.

Tähtis on ka silmas pidada, et kuigi Ida-Virumaa positsioon oma sotsiaalmajanduslike näitajate

poolest on väga erinev pealinnaregioonist, ei ole see sedavõrd erinev ülejäänud

Eesti maakondadest. Seetõttu on regionaalselt ühtlase arengu tagamiseks kriitiliselt

oluline suunata uue EL-i eelarveperioodi toetusvahendeid senisest enam väljapoole Harjumaad

tervikuna, mitte vaid ühte maakonda. See põhimõtteline otsus on eelduseks, et nii Ida-

Virumaa kui ka teised Eesti maakonnad ei jääks veelgi enam maha Tallinnast ja Harjumaast.

Valitsus on kevadel toimunud valitsuskabineti arutelul väljendanud valmisolekut

suunata koostatava riigiplaani vahendid regionaalselt tasakaalustatumalt väljapoole

Harjumaad, pöörates eraldi tähelepanu idapiirialadele. Eraldi riiklik rahastus ei ole samas ainus

võimalik lahendus. Arutada tuleb ka teisi variante, näiteks madalamaid omafinantseeringu

määrasid toetuste puhul, piirkondlikke erisusi toetusmeetmetes ning seda, kuidas juba

olemasolevaid rahastusallikaid ja meetmeid saaks kohandada paremini vastama kohalikele

vajadustele.

Riikliku ja kohaliku tasandi koostöine vastutus Ida-Virumaa tuleviku eest

Õiglase ülemineku fondi rakendamise üheks tugevuseks on olnud hästi toimiv ja sisuline

koostöö riigi erinevate valdkondade ning piirkondlike organisatsioonide vahel. Kuna õiglase

ülemineku fondiga Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil ei jätkata, on riigis keskselt vaja

otsustada, kuidas tagada piirkonna samasuunaline toetamine pikema perioodi jooksul.

Riigiplaani esmase jaotusettepaneku järel alustavad ministeeriumid meetmete ja nende

täpsemate tingimuste väljatöötamist. Selle käigus saab välja tuua ka ettepanekud võimalikeks

erisusteks, stiimuliteks ja eesmärkideks idapiirialadel konkreetsete meetmete või

poliitikavaldkondade lõikes. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on valitsus seadnud

ülesandeks määrata riigiplaani koostamise protsessis koostöös teiste ministeeriumidega

kindlaks meetmed, millel on suurima regionaalse mõju potentsiaal väljaspool Harjumaad ja

idapiirialadel, ning esitada vastavad ettepanekud Rahandusministeeriumile hiljemalt 2027.

aasta augustiks. Samuti oleme valmis võtma nende regionaalset arengut oluliselt

tasakaalustavate meetmete puhul koordineeriva rolli, et ministeeriumid saaksid piirkondlike

partneritega konsulteerida ja pidada dialoogi meetmetes sobivamate erilahenduste

kavandamiseks. Ida-Virumaa kontekstis tähendab see muu hulgas toetuste kavandamist viisil,

mis võimaldab edasi arendada õiglase ülemineku fondi toetuste abil loodud piirkondlikke

arengueeldusi.

Ühtlasi julgustame Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu võtma ühendust asjaomaste

ministeeriumitega ja andma omapoolset sisendit piirkondlike arenguvajaduste ja eripärade

arvestamiseks meetmete kujundamisel.

Tagasiside Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekutele

Teie ettepanekud on sisulises kooskõlas valitsuskabinetis võetud suunaga käsitleda

idapiirialasid regionaalse tasakaalu seisukohalt eraldi tähelepanu vajava piirkonnana. Ida-Viru

3 (7)

maakonnas nõuab täiendavat tähelepanu Õiglase Ülemineku Fondi toetuste mõju

jätkusuutlikkuse hoidmine ja võimendamine.

Järgnevalt esitame tagasiside Teie ettepanekutele esitatud punktide kaupa, kajastades ka teistelt

ministeeriumitelt saadud sisendit:

3.1 Koostada Ida-Virumaale pikaajaline riiklik arengulepe aastani 2040 ja säilitada

piirkonnale erimeetmed ettevõtluse ja tööhõive toetamiseks. Tagada selleks eraldiseisev

riiklik rahastus, mis võtab arvesse Ida-Virumaa eripära ning sisaldab

regionaalselt eristuvaid paindlikke meetmeid ettevõtluskeskkonna arendamiseks

ning uute investeeringute tegemiseks, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi.

Jagame koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga hinnangut, et riigi

ettevõtlusarengu ja tööturupoliitika valdkonna seniste tegevuste kõrval on vaja kavandada

täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid ja piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid

sekkumisi. Toome veelkord välja, et arenguleppe koostamine sarnaselt Kesk-Eesti ja Lõuna-

Eesti arengulepetele tagaks kohaliku omavalitsuse, kogukonna, riigi ja ettevõtjate parima

tegevuste koordinatsiooni ning parima võimaliku toetuste kasutamise tulemuslikkuse.

Regionaalsete arengulepete puhul on tegemist koostööformaadiga, kus pikaajalist strateegilist

plaani regiooni ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning võimalusel ka teistes valdkondades

kavandavad kohe algusest peale ühiselt eri osapooled: riik, kohalik tasand, ettevõtjad ja muud

piirkonnas võtmevaldkondi edendavad osapooled, näiteks ülikoolid ja nende piirkondlikud

kolledžid ning innovatsiooni- ja teadus-arendusasutused. Regionaalsete arengulepete formaadi

eelis on ettevõtluskeskkonna arendamisel suurema piirkonna majanduskeskkonna mõjutamine

– seda enam kui maakondliku arengustrateegia näol, mis piirneb ühe maakonna ja selle

omavalitsuste koostööga. Väga oluline on just selliste tegevuste ja meetmete ühine

planeerimine, elluviimine ja rahastamine, mis võtavad arvesse mitmest maakonnast koosneva

laiema regiooni, kui ühtselt toimiva toimepiirkonna, vajadusi. Ühine planeerimine võimaldab

ka rahastusmeetmeid disainida regiooni jaoks sobivaks. Oluline on märkida, et Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile taotluse riigiplaanist

regionaalsete arengulepete elluviimise rahastamiseks. Samuti sisaldab taotlus ettepanekut luua

eraldi sekkumine ettevõtluskeskkonna arendamiseks idapiirialadel.

Uue 2028+ struktuurivahendite programmperioodi ettevalmistamisel on valitsusel võimalik

astuda samme idapiirialade arengu tasakaalustamiseks läbi inimeste, kogukondade,

infrastruktuuri, riigiteenuste ja ettevõtluskeskkonna arengule suunatud meetmete. Läbimõeldud

disaini korral on idapiirialade, sealhulgas ka Ida-Viru maakonna vajadustega võimalik

arvestada üleriigilistes meetmetes, võttes kasutusele vajalikke erisusi ja kohandusi. Pärast

2028+ perioodi vahendite valdkondliku jaotuse ettepaneku kinnitamist saab hakata täpsemalt

kujundama uue perioodi meetmeid ning hinnata, millised Ida-Virumaa vajadused on võimalik

katta välisvahenditest ja millised vajavad täiendavaid riigisiseseid otsuseid. Oluline on leida

õiglase ülemineku fondi kogemuste põhjal üles mõjusad tegevused, millega saavutataks parim

tulemus nii Ida-Virumaa kui kogu riigi majanduse elavdamiseks.

2026. aasta II pooles alustatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise tõhususe hindamisega,

mille raames analüüsitakse piirkonnas erinevate meetmete mõju, koosmõju ja integreeritust.

Hindamine aitab tõenduspõhiselt välja selgitada, millised fondi vahendid on enim aidanud

kaasa piirkonna arenguvajaduste lahendamisele ning millised rakenduspraktikad on olnud Ida-

Virumaa kontekstis tulemuslikud. Hindamise käigus on ootus saada soovitusi 2028+ perioodi

kavandamiseks Ida-Virumaa ÕÜF-ist väljumise kontekstis.

4 (7)

3.2 Kujundada Ida-Virumaast Eesti julgeoleku ja rohepöörde pilootpiirkond koos vastava

strateegilise investeeringute programmiga, mille elluviimine hõlmab energiajulgeolekut,

kriisikindlat taristut, ringmajandust, kaitsetööstust, erinevaid rohetehnoloogiaid ja

rahvusvahelist koostööd uute tööstusharude arendamiseks. Selleks on vajalikud toetused

ja maksusoodustused Ida-Virumaale tehtavatele investeeringutele ning ettevõtjate ja

teadusasutuste koostöö tugevdamine. Oluline on tagada kõrgem toetuse määr Ida-

Virumaa projektidele.

Toetame põhimõtteliselt ettepanekus viidatud investeeringute maandamist väljapoole

Harjumaad ning Ida-Virumaal on head eeldused olla selliste investeeringute sihtkohaks.

Kevadel valminud idapiirialade raporti üks ettepanekuid ministeeriumitele oli alustada riiklikes

arenguplaanides ja investeeringukavades sisalduvate investeeringute puhul kitsamas

tähenduses idapiirialadest, sealhulgas kasutada piirkonda eelistatult piloteerimisel.

Idapiirialade raporti koostamise käigus avaldus ministeeriumitel teatav valmisolek kavandada

meetmete sees regionaalselt erinevat lähenemist, näiteks piirkondliku eelarvejaotuse, erinevate

lävendite, oodatava tulemuse või omafinantseeringu määra kujul.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et Ida-Virumaa on end juba tõestanud

eduka tuleviku tööstuse piirkonnana. Tänu Õiglase Ülemineku Fondile on piirkond üle-

euroopaliselt tuntud kui strateegiliste maavarade väärindamise piirkond, mis vähendab oluliselt

kogu Euroopa sõltuvust kolmandatest riikidest. Piirkonda on tulnud olulised investeeringud

kõigist loetletud valdkondadest – ringmajandus, kaitsetööstus, energiajulgeolek (mh läbi Ida-

Virumaa spetsiifilise elektrivõrkude toetuse) jne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

mõistab vajadust jälgida piirkonna arengut Õiglase Ülemineku Fondi investeeringute

valmimisel ja tootmisfaasi käigus. Eesti 2035 strateegia näeb ette väljaspool Harjumaad loodud

SKP tõusu ning seetõttu on valdavas enamuses toetusmeetmetes ka Harjumaalt väljas

tegutsevate ettevõtete toetused kõrgemad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb

seeläbi investeeringute tegemisel Ida-Virumaa eeliseid, kuid Eesti suurust arvesse võttes ei leia,

et toetusmäärad peaksid maakonniti erinema – see looks liig-kompleksse

investeerimiskeskkonna. Ida-Virumaa on täna tuntud regioonina, kus investeeringud on

oodatud nii omavalitsuste kui kohalike poolt.

Kaitseministeerium toob esile plaani jätkata Kaitseväe linnaku loomisega piirkonnas. Narva

Kaitseväe linnaku rajamine on strateegiline kaitsepoliitiline otsus, mis lisaks sõjalise riigikaitse

tugevdamisele suurendab ka riigi kohalolu piirilinnas. Projekt panustab otseselt Ida-Virumaa

kriisikindluse ja kaitsetööstuse kohalolu suurendamisse. Lisaks sellele on kaitsetööstus olnud

esiplaanil kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kontekstis, millega luuakse

kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja Ida-Virumaal Põhja-Kiviõlis. Eelvalikualade seast

osutusid sobivaks ka alad Läänemaal Piirsalus ja Ida-Virumaal Aidus, kuid need jäid reservi, et

vajaduse tekkides ka seal kaitsetööstuse arendamisega edasi liikuda. Riik investeerib

kaitsetööstusparkide baastaristusse üle 50 miljoni euro ning parkides tegutsevad ettevõtjad

kasutavad kohalikku tööjõudu, tänu millele luuakse piirkonda töökohti ja võimalusi

kaitsetööstuse arendamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium toob välja, et kutsehariduse vaates on oluline arendada tööturu

vajadustega kooskõlas olevaid õpivõimalusi, eelkõige tehnoloogia-, tööstus-, digi- ja

roheoskustega seotud valdkondades, ning pakkuda paindlikke õpiteid nii noortele kui

täiskasvanutele. Kõrghariduse vaates kavatseb ministeerium toetada kõrgkoole suure

tööjõuvajadusega valdkondadesse tööjõu ettevalmistamisel ning tööandjatega ja

kutseõppeasutustega koostöö tugevdamisel. On oluline, et piirkonnas tegutsevate

rakenduskõrgkoolide üksused ja ülikoolide kolledžid pakuksid jätkuvalt kvaliteetset ning

võimalikult mitmekesist kõrgharidusõpet. Neil on oluline roll nii kõrgelt kvalifitseeritud

spetsialistide ettevalmistamisel kui ka teadmusmahuka ettevõtluse arendamisel koostöös

5 (7)

piirkondlike tööandjatega. Kavandatud tegevused toetavad nii Ida-Virumaa kui ka teiste Eesti

regioonide arengut ja konkurentsivõimet.

3.3 Suurendada investeeringuid inimestesse, et vähendada kohaliku tööjõu oskuste

mittevastavust uutele vajadustele, ning tagada spetsialistide järelkasv.

Prioriteediks on ümber- ja täiendõpe, noorte tugevam sidumine piirkonnaga, eestikeelse

hariduse kvaliteet, kogukondlik lõimumine, kohalike liidrite ning kogukondade

toetamine.

Haridus- ja Teadusministeerium toob välja, et Ida-Virumaa pikaajaline areng sõltub olulisel

määral inimkapitali, oskuste ja hariduse arengust. Ida-Virumaa tööjõuprognoos aastani 2035

näitab, et piirkonna suurimateks väljakutseteks on tööjõu vananemine, suur asendusvajadus

ning majanduse ümberkujundamisest tulenev vajadus uute oskuste järele. Prognoos rõhutab

ümber- ja täiendusõppe, mikrokvalifikatsioonide, digi- ja roheoskuste ning paindlike õpiteede

olulisust tööjõuvajaduse katmisel. Samuti tuuakse esile vajadus jätkata arengut toetavate

poliitikameetmetega ka pärast õiglase ülemineku fondi rahastusperioodi lõppu.

Haridus- ja Teadusministeerium peab oluliseks, et oskuste arendamise ja elukestva õppe

toetamine jätkuks ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Samas kavandatakse tulevasi

meetmeid Eesti kui terviku arengut silmas pidades, võttes seejuures arvesse piirkondlikke

eripärasid ja tööturu arengusuundumusi. Jätkuvalt on fookuses täiskasvanute ümber- ja

täiendusõpe, põhioskuste, digi- ja roheoskuste arendamine ning tööandjate, haridusasutuste ja

kohalike partnerite koostöö tugevdamine. Lähtuvalt demograafilistest protsessidest on

vähenemas noorte osa nii Ida-Viru kui teiste Eesti piirkondade rahvastikus ning seetõttu tuleb

aina rohkem tähelepanu pöörata täiend- ja ümberõppele ning ka talendipoliitika meetmetele, et

tagada kvaliteetse tööjõu olemasolu.

Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub, et Ida-Virumaa tööjõu

kohanemisvõime toetamine on oluline, võttes arvesse nii piirkonna majanduse

ümberkujunemist, demograafilisi suundumusi kui ka muutuvat tööjõu- ja oskuste vajadust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et kindlasti on oluline jätkata piirkonna

täiendus- ja ümberõppe toetamist ka järgmisel eelarveperioodil. Enne uute tegevuste

kavandamist tuleb aga tagada käimasolevate meetmete tulemuslik elluviimine ja hinnata nende

mõju. Edasiste lahenduste kujundamisse tuleb aktiivselt kaasata piirkonna tööandjad, et

koolituspakkumine vastaks tegelikule tööjõu- ja oskuste vajadusele ning töötajad jõuaksid

paremini juba olemasolevate õppevõimalusteni. Uute eraldiseisvate õppekavade loomise

asemel tuleks eelistada olemasolevate õppekavade paindlikku täiendamist ja ettevõtetega

koostöös rakendatavaid õpiteid. Selle põhjal saab analüüsida, kas vajalikke lahendusi on

võimalik rakendada olemasolevate üleriigiliste meetmete kaudu, arvestades piirkondlikke

eripärasid ja sihistades meetmeid täpsemalt Ida-Virumaa vajadustest lähtudes.

Haridus- ja Teadusministeerium on teinud ettepaneku jätkata Ida-Virumaa haridusasutuste ja

haridustöötajate täiendavat toetamist ka järgmisel Euroopa Liidu toetuste perioodil.

Ministeeriumi hinnangul vajab eestikeelsele õppele ülemineku reformi püsiv juurdumine

piirkonnas pikaajalist ja järjepidevat tuge, et tagada kvaliteetne eestikeelne haridus ning

võrdsed võimalused kõigile õppijatele. Järgmisel Euroopa Liidu toetuste perioodil plaanitakse

suuremat tähelepanu pöörata äärealadele, et parandada huvihariduse ja noorsootöö

kättesaadavust ning suurendada noorte osalust. Seejuures toetatakse ka eestikeelse huvihariduse

ja noorsootöö arengut, et aidata kaasa eestikeelsele õppele üleminekule.

Siseministeerium märgib ära kogukonnafondi toetuse, mis on mõeldud kogukondadele,

vabaühendustele ja väiksematele korteriühistutele, et arendada koostööd, õppida ühiselt

kriisideks valmistuma ning luua või parandada varjumiskohti ja kerksuskeskusi. Toetuse abil

6 (7)

saab ellu viia tegevusi, mis aitavad kogukondadel paremini hakkama saada nii ootamatute

kriiside kui ka pikemaajaliste hädaolukordade korral.

Tuginedes muuhulgas õiglase ülemineku fondi piirkondlike algatuste toetusmeetme

kogemusele, on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitanud Rahandusministeeriumile

taotluse riigiplaanist idapiirialade kogukondliku aktiivsuse ja algatusvõime toetamise

rahastamiseks.

3.4 Tugevdada kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkust kohalike teenuste säilitamisel ja

elukeskkonna arendamisel, innovatsioonikeskkonna arendamisel ning uute

investeeringute kaasamisel. Tagada riigi ja Euroopa Liidu kriisikindlust ja

toimepidevust toetavates projektides omaosaluse madalam määr Ida-Virumaa kohalikele

omavalitsustele.

Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste väljakutsed avalike teenuste säilitamisel ja elukeskkonna

arendamisel on sarnased teiste kahanemisega kohanevate piirkondadega. Peame oluliseks, et

kohalike omavalitsuste tulubaas ning seda täiendavad riigi toetusmeetmed arvestaksid kohalike

omavalitsuste erineva võimekusega ning vajadusega kohandada teenuseid

rahvastikumuutustest tulenevalt. Märgime, et idapiirialade raport toob välja ettepaneku

võimaldada riigiplaani üleriigilistes toetusmeetmetes suuremat diferentseerimist ja madalamat

omafinantseeringut idapiirialadel, millega kasvatada nõrgema idapiirialade finantsilist

võimekust toetusi kasutada.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile taotluse

toetada riigiplaanist idapiirialade asulakeskuste avaliku ruumi atraktiivsuse suurendamist,

keskendudes Ida-Viru linnapiirkondadele.

Siseministeerium peab oluliseks nii Ida-Virumaa kui ka teiste välispiiriga külgnevate

maakondade püsivat arendamist, et kohapeal oleks tagatud võimalikult kõrge siseturvalisuse

tase. Selleks on Siseministeerium loonud 2026. aastal mitmeid meetmeid, näiteks

sihtotstarbelise toetuse kohalike omavalitsuste üksustele kriisivõimekuse suurendamiseks,

millel on konkreetne mõju ka Ida-Virumaale.

3.5 Suurendada riigi kohalolekut Ida-Virumaal, eriti pidades

silmas piiriregiooni geopoliitiliselt tundlikke aspekte, ühtlasi lõpetada riigiasutuste ja -

spetsialistide jätkuv väljaviimine Kirde-Eestist.

Peame riigiasutuste ja teenuste kohalolekut piirkonnas oluliseks. Riigiasutuste paiknemisel

keskustes üle Eesti on oluline roll töökohtade mitmekesistamisel ja elukoha valikul.

Keskvalitsuse otsustest sõltuvate töökohtade ja teenuste puhul on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium koostanud soovitusliku juhendi riigiasutuste kontaktteenuste

paiknemise muudatustega kaasnevate mõjude hindamiseks, mis aitab hinnata paiknemise

muudatustega kaasnevaid mõjusid. Ida-Virumaal on ka mitmeid häid näiteid, kus viimastel

aastatel on riigi kohalolek piirkonnas suurenenud. Näitena võib Siseministeeriumi

valitsemisalast tuua Narva-Jõesuu Frontexi piirkondliku juhtimiskeskuse, mis valmis 2025.

aastal. Täiendavalt on arutatud võimalusi Frontexi kiirreageerimise üksuse alaliseks paigutamiseks

Narva, samuti Sisekaitseakadeemia, Frontexi ja idapiiriga seotud laiendatud koostööd. Samuti tagab

püsivalt riigi kohalolu piirkonnas Sisekaitseakadeemia.

3.6 Tugevdada Ida-Virumaa elukeskkonna kvaliteeti ja piirkonna atraktiivsust

spetsialistidele, sealhulgas noortele peredele ja uutele elanikele mõeldud riiklikult

toetatud eluasemepoliitika kaudu. Toetada kaasaegsete üürimajade, taskukohaste

elamispindade ja terviklike elukeskkonna arenduste rajamist piirkondadesse, kus

töökohtade loomine ja investeeringud eeldavad kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.

7 (7)

Kliimaministeerium, kes vastutab riigi eluasemepoliitika eest, ei pidanud võimalikuks Euroopa

Liidu eelarveperioodi 2028–2034 vahendite kavandamise praeguses etapis esitatud

ettepanekute osas täpsemaid selgitusi anda. Ministeerium kinnitas valmisolekut võimaluse

korral ettepanekutega meetmete kavandamise edasistes etappides arvestada ning kaasata

meetmete kujundamisse ka kohalikud omavalitsused.

3.7 Luua Ida-Virumaa jaoks eraldi finantsinstrumendid ja riskijagamise meetmed

investeeringute toetamiseks piiriregioonis, sh riiklikud garantiid, madalama

omafinantseeringu võimalused, ning laiendada MES-i ja EIS-i laadseid meetmeid

ettevõtluse, eluasemete ja strateegiliste investeeringute toetamiseks.

Peame väga oluliseks riiklike finantseerimisasutuste pakutavate finantsinstrumentide

rakendamist Ida-Virumaa piirkonnas, seda nii investeeringute tegemisel ettevõtete poolt kui

noortel peredel, spetsialistidel ja uutel elanikel elamispinna ostu, remondi või ehitamise

võimaldamisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on töötanud välja eelnõu maaelu ja

põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks, mis toetab Maaelu Edendamise

Sihtasutuse rakendatava eluaseme kaaslaenu pikaajalist ja jätkusuutlikku rakendamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud teada, et võtavad ettepanekut arvesse

uute finantsinstrumentide väljatöötamisel ja toetusskeemide arendamisel. Samuti on nad

rõhutanud vajadust parandada idapiiri liikmesriikide ligipääsu Euroopa Liidu kesksetele

finantsinstrumentidele, et tagada nende parem kättesaadavus ning arvestada piirkonna

eripäraste julgeoleku- ja majandusriskidega.

Olulise sisendi turutõrgete väljaselgitamiseks nii valdkonniti (nt ettevõtlus, elamumajandus,

kaitsevaldkond, põllumajandus) kui ka piirkonniti ning soovitused investeerimisstrateegia

kujundamiseks annab Rahandusministeeriumile käimasolev Euroopa Liidu eelarveperioodil

2028-2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium,

Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium

Kaire Luht

5885 1371 [email protected]

Rainer Eidemiller

5558 8546 [email protected]

Tarmo Kivi

5885 1476 [email protected]

Andres Heldring

611 3106 [email protected]