Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/557

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksusele loovutatud korteriomandi

ülalpidamiskulude hüvitamiseks antava toetuse tingimused ja kord“ eelnõu.

Palume kooskõlastust 21 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

Riigi Tugiteenuste Keskus

MTÜ Eesti Korteriühistute Liit

MTÜ Eesti Omanike Keskliit

Holger Ehrlich

[email protected], 5301 3894

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …

Kohaliku omavalitsuse üksusele loovutatud

korteriomandi ülalpidamiskulude hüvitamiseks

antava toetuse tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 21 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

(1) Määrusega kehtestatakse asjaõigusseaduse § 126 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele

loovutatud korteriomandi ülalpidamiskulude hüvitamiseks antava toetuse (edaspidi toetus)

andmise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andmise eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksusi asjaõigusseaduse § 126

alusel neile loovutatud korteriomandi (edaspidi loovutatud korteriomand) ülalpidamiskulude

katmisel.

(3) Ülalpidamiskulud käesoleva määruse tähenduses on korteriomandi haldus- ja hoolduskulud,

remondifondi maksed ning kindlustus-, kommunaal- ja energiakulud.

§ 2. Meetme rakendaja

(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

(2) Toetuse taotlusi menetleb ja toetuse väljamakseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

§ 3. Projekti periood ja toetuse suurus

(1) Projekti periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast. Projekti perioodi

kestus on kaks aastat. Toetuse saaja võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel taotleda

projekti perioodi pikendamist (edaspidi ka toetuse pikendamine) kolme aasta võrra.

(2) Toetust antakse loovutatud korteriomandi kahe aasta ülalpidamiskulude hüvitamiseks.

Projekti perioodi pikendamisel antakse toetust loovutatud korteriomandi kolme aasta

ülalpidamiskulude hüvitamiseks.

EELNÕU

22.07.2026

2

(3) Toetuse suurus on 25 eurot loovutatud korteriomandi ühe ruutmeetri kohta, kuid mitte

rohkem kui 1000 eurot ühe loovutatud korteriomandi kohta aastas.

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi ka taotleja), kellele on

asjaõigusseaduse § 126 alusel loovutatud korteriomand, kui samaaegselt on täidetud järgmised

tingimused:

1) loovutatud korteriomandi omandiõigus on kinnistusraamatus alates selle omandamisest kuni

taotluse esitamiseni katkematult kohaliku omavalitsuse üksuse nimel;

2) loovutatud korteriomand ei ole taotluse esitamise ajal antud kolmandate isikute kasutusse

ega ole sõlmitud kasutus-, üüri- või muud lepingut, mille alusel korteriomandi kasutusõigus on

üle antud.

(2) Kui taotleja on käesoleva määruse alusel varem saanud toetust, mis on kuulunud

tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille tasumise tähtpäev on saabunud, olema täies

ulatuses tasutud.

(3) Toetuse pikendamist võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, kes vastab lõigetes 1 ja 2

sätestatud tingimustele, ning kui loovutatud korteriomand asub korterelamus, mille

rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) kuni 18 korteriga korterelamus on loobutud enam kui kolme kaheksandiku korteriomandite

kasutamisest;

2) vähemalt 18 korteriga korterelamus on loobutud enam kui ühe neljandiku korteriomandite

kasutamisest.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse taotlusvormil, millele tuleb lisada järgmised dokumendid:

1) notariaalselt tõestatud korteriomandist loobumise tehingu ärakiri;

2) loovutatud korteriomandi kohta kinnistusraamatu väljavõte, mis on tehtud kuni seitse

kalendripäeva enne taotluse esitamist;

3) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel.

(2) Toetuse pikendamise taotluses esitatakse kinnitus, et loovutatud korteriomand ei ole taotluse

esitamise ajal antud kolmandate isikute kasutusse ega ole sõlmitud kasutus-, üüri- või muud

lepingut, mille alusel korteriomandi kasutusõigus on üle antud, ning § 4 lõikes 3 sätestatud

tingimustele vastamise kohta järgmised selgitused ja andmed:

1) kohaliku omavalitsuse üksuse hinnang korterelamu tehnilise seisukorra kohta, millest

nähtub, et korterelamu rekonstrueerimine ei ole otstarbekas;

2) korterite arv korterelamus;

3) kohaliku omavalitsuse üksusele loovutatud korteriomandite ning teiste kasutamisest

loobutud korterite arv ja korterite numbrid;

4) selgitused korterite kasutamisest loobumise põhjuste kohta;

5) muu asjakohane teave.

(3) Toetuse pikendamise taotlusele tuleb lisada nende korteriomandite kohta, mille osas

taotletakse toetuse pikendamist kolme aasta võrra, järgmised dokumendid:

1) loovutatud korteriomandi kohta kinnistusraamatu väljavõte, mis on tehtud kuni seitse

kalendripäeva enne toetuse pikendamise taotluse esitamist;

2) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel.

3

(4) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse

keskkond) oleva taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad andmeväljad peavad olema

korrektselt täidetud;

2) taotluses esitatud andmed, sealhulgas taotlusele lisatavad dokumendid, peavad olema

täielikud ja õiged;

3) taotlus peab olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

§ 6. Taotluse esitamine ja pikendamine

(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitabtaotluse koos selle juurde kuuluvate dokumentidega

(edaspidi koos taotlus) rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(2) Taotlusvooru eelarve ja taotluse esitamise tähtpäeva kuulutab välja rakendusüksus oma

veebilehel.

(3) Taotlus esitatakse ühe aasta jooksul loovutatud korteriomandi omandamisest arvates.

(4) Toetuse pikendamise taotlus esitatakse hiljemalt üks kalendrikuu enne projekti perioodi

lõppkuupäeva, kuid mitte varem kui kaks kuud enne projekti perioodi lõppkuupäeva, ning

sellele ei kohaldata lõigetes 5 ja 6 sätestatut.

(5) Taotluse saab esitada jooksva taotlusvooru kaudu.

(6) Taotlusvoorus taotluse esitamise tähtpäevast hiljem esitatud taotlust menetlusse ei võeta.

(7) Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru eelarvevahendite ammendumisel või jooksva

eelarveaasta lõppemisel. Taotlusvooru sulgemisest teatatab rakendusüksus oma veebilehel.

§ 7. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotleja ja taotluse käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamine;

2) vajaduse korral taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimine;

3) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(2) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras.

(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat ja antakse puuduste

kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäeva pikkune tähtaeg. Rakendusüksus võib põhjendatud

juhtudel tähtaega pikendada.

(4) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge,

näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

otsuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise

tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

4

(6) Rakendusüksus teeb otsuse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu.

§ 8. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik käesolevas määruses

taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning eelarvevahendid võimaldavad taotluse rahuldada.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui taotluse täielik rahuldamine ei

ole võimalik eelarvevahendite ammendumise tõttu.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;

2) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele;

3) taotlejale on sama loovutatud korteriomandi kohta käesoleva määruse alusel juba toetust

antud või toetust pikendatud;

4) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

5) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;

6) eelarvevahendid on ammendunud.

(4) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi

andmeid:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse saaja nimi ja registrikood;

4) projekti nimi ja periood;

5) toetuse suurus;

6) taotluse osaliselt rahuldamata jätmise õiguslikud ja faktilised alused, kui taotlus rahuldatakse

osaliselt;

7) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;

8) toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotleja nimi ja registrikood;

4) projekti nimi;

5) taotluse rahuldamata jätmise õiguslikud ja faktilised alused.

(6) Kui taotlus jäeti osaliselt või täielikult rahuldamata eelarvevahendite ammendumise tõttu,

võib taotleja esitada rahastuseta jäänud korteriomandi kohta taotluse järgmises taotlusvoorus.

Taotluse esitamisel tuleb järgida § 6 lõikes 3 sätestatut.

§ 9. Toetuse väljamaksmine

(1) Toetuse maksmise eelduseks on § 8 kohane taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise

otsus.

(2) Toetus makstakse välja ühekordse maksena viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5

§ 10. Toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustused

(1) Toetuse saaja kohustub:

1) esitama rakendusüksuse nõudmisel teavet määratud viisil ja tähtajal;

2) võimaldama rakendusüksusel teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse andmisega

seotud dokumentide üle;

3) teavitama viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud

muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;

4) maksma toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ta rikub käesolevas määruses sätestatud

tingimusi või on muul viisil kaldunud kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses

sätestatust.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) nõustama taotlejaid taotlusega seotud küsimustes;

2) tegema hiljemalt taotlusvooru avamise päeval oma veebilehel kättesaadavaks taotlusvormi

ja asjakohased juhendmaterjalid.

§ 11. Toetuse tagasinõudmine

(1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise ja toetuse pikendamise otsuse alusel

makstud toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, kui:

1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud teabe esitamata;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid;

3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise või toetuse

pikendamise otsuse tegemisest arvates.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi

andmeid:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse saaja nimi ja registrikood;

4) projekti nimi ja periood;

5) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

6) tagasinõutava toetuse summa;

7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi.

(4) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

§ 12. Vaide esitamine ja menetlemine

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.

§ 13. Määruse rakendamine

Kui korteriomand on loovutatud asjaõigusseaduse § 126 alusel enne käesoleva määruse

jõustumist, on toetuse taotlemise tähtaeg üks aasta käesoleva määruse jõustumisest arvates.

6

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksusele

loovutatud korteriomandi ülalpidamiskulude hüvitamiseks antava toetuse

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 50 lõike 21 alusel.

Toetusmeetme väljatöötamise vajadus tuleneb asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 126

muudatusest1, mille kohaselt ei lähe alates 7. veebruarist 2026 kinnisasjast loobumise tulemusel

üle antud korteriomand enam üle riigile, vaid kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV).

Muudatuse tulemusel tekib KOVil loovutatud korteriomandi omanikuna kohustus kanda

korteriomandiga seotud ülalpidamiskulud. Eelkõige võib täiendav kulukoormus mõjutada neid

KOVe, kus asub rohkem tühjenevaid või madala turuväärtusega korteriomandeid ning kus

korteriomandite edasine kasutamine või võõrandamine on piiratud turutingimuste ja piirkonna

elamufondi seisukorra tõttu.

Käesoleva toetusmeetme eesmärk on toetada KOVe AÕS § 126 alusel neile loovutatud

korteriomandite ülalpidamiskulude katmisel ning anda neile aega leida korteriomandi

kasutamiseks või võõrandamiseks sobiv lahendus.

Toetust antakse esialgu loovutatud korteriomandi ülalpidamiskulude hüvitamiseks kaheks

aastaks, mil korteriomandi edasine kasutus või võõrandamine ei pruugi olla veel lahendatud.

Toetuse suurus arvutatakse korteriomandi pindala alusel ning see on 25 eurot ühe ruutmeetri

kohta aastas, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot ühe loovutatud korteriomandi kohta aastas.

Maksimaalne toetuse suurus ühe korteriomandi kohta kaheks aastaks on 2000 eurot.

Kaheaastane toetuse periood annab KOVile piisava aja leida korteriomandile sobiv kasutusviis

või see võõrandada. Toetust ei nõuta tagasi juhul, kui korteriomand võetakse pärast toetuse

määramist ja enne projekti perioodi lõppu kasutusse, võõrandatakse või kui elamu

lammutatakse. Kahe aasta eest makstav hüvitis peaks motiveerima KOVe aktiivselt tegutsema,

et leida lahendus korteriomandi osas, kuna kahe aasta möödumisel tuleb KOVil kanda

loovutatud korteriomandiga seotud kulud oma eelarvest. Kui KOV leiab korteriomandile

lahenduse enne kaheaastase perioodi lõppu, jääb talle väljamakstud toetus alles ning seda ei

nõuta tagasi.

Määruses sätestatud tingimustel on võimalik taotleda toetuse perioodi pikendamist veel kolmeks

aastaks. Toetuse perioodi pikendamisel jääb hüvitise suurus samaks ning kohaldatakse samu

hüvitise määrasid: 25 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot ühe

korteriomandi kohta aastas. Toetuse pikendamise võimalus on eelkõige suunatud tühjenevatele

korterelamutele, kus hoone rekonstrueerimine ei ole majanduslikult otstarbekas ning kus

korterite kasutusest väljalangemise ulatus vähendab oluliselt võimalusi korteriomandit kasutada

või võõrandada. Toetuse pikendamise üheks eelduseks on, et loovutatud korteriomand asub

korterelamus, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekas ning kus lisaks loovutatud

korteriomandile on kasutusest väljas ka teisi korteriomandeid.

1 Asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seadus (691 SE)

2

Toetusmeetme rahastamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud riigieelarvest alates 2026.

aastast. Loovutatud kinnisasjade ning tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks

on Vabariigi Valitsuse 14.11.2024 kabinetinõupidamise otsuse kohaselt kavandatud eraldada

2026. ja 2027. aastal 1 miljon eurot ning järgnevatel aastatel 2 miljonit eurot aastas.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette ja koostas Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõunik Kerli Ojakivi

([email protected], tel 5691 9489) ja nõunik Holger Ehrlich ([email protected], tel

5301 3894). Õigusekspertiisi tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike

omavalitsuste osakonna nõunik Eliko Saks ([email protected], tel 502 5936). Eelnõu keelelist

kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist

Laura Ojava ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Riigikogus vastu

võetud ja 7. veebruaril 2026 jõustunud AÕS § 126 muudatustega.

Eelnõu koostamisel peeti oluliseks töötada toetusmeede välja koostöös Ida-Virumaa kohalike

omavalitsuste esindajatega, kuna just selles piirkonnas on enim tühjenevaid korterelamuid,

madal kinnisvara turuväärtus ning probleem kõige teravam. Et arvestada piirkonna tegelike

vajaduste ja probleemidega, toimusid 17. ja 18. märtsil 2026 kohtumised Kohtla-Järve linna,

Narva-Jõesuu linna, Lüganuse valla ja Narva linna esindajatega.

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 13 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk.

Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse määrusega AÕS § 126 alusel KOVile loovutatud korteriomandi

ülalpidamiskulude hüvitamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Määruses sätestatakse,

kellele ja millistel eeldustel toetust antakse ning kuidas toimub toetuse taotlemine, määramine

ja väljamaksmine. Sellega luuakse ühtne ja läbipaistev raamistik, et toetuse andmine oleks

õiguspärane, võrdselt kohaldatav ning kontrollitav.

Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on toetada KOVe AÕS § 126

alusel neile loovutatud korteriomandi (edaspidi loovutatud korteriomand) ülalpidamiskulude

katmisel. Toetuse eesmärk on vähendada omavalitsustele tekkivat rahalist koormust, mis

kaasneb loovutatud korteriomandi omamise ja ülalpidamisega. Lisaks aitab toetus tagada

loovutatud korteriomandi säilimise ja korrashoiu perioodil, mil omavalitsus otsustab selle

edasise kasutuse või võõrandamise üle.

Eelnõu § 1 lõikes 3 täpsustatakse, mida loetakse määruse tähenduses ülalpidamiskuludeks.

Ülalpidamiskuludeks loetakse korteriomandi haldus- ja hoolduskulud, remondifondi maksed

ning kindlustus-, kommunaal- ja energiakulud. Nimetatud kulud hõlmavad korteriomandi

tavapärase ülalpidamise tagamiseks vajalikke kulusid, mis tekivad omanikul sõltumata korteri

kasutamisest ning mille korteriühistu või teenuseosutajad üldjuhul omanikule esitavad.

3

Eelnõu §-s 2 sätestatakse meetme rakendaja.

Eelnõu § 2 lõike 1 sätestatakse, et meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ReM). Koordineeriv roll hõlmab eelkõige

meetme üldiste eesmärkide ja rakendamise põhimõtete kujundamist, meetme elluviimise

korralduslikku suunamist.

Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotlusi menetleb ja toetuse väljamakseid teeb Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Rakendusüksus kontrollib taotluste vastavust

kehtestatud nõuetele, teeb vajalikud menetlustoimingud ning korraldab toetuse väljamaksmise

toetuse saajale. Sättega piiritletakse selgelt rakendusüksuse pädevus meetme rakendamisel ning

tagatakse ülesannete jaotus meetme koordineerija ja rakendusüksuse vahel.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse projekti perioodi ja toetuse suurus.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et projekti periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast ning selle kestus on kaks aastat. Sama lõike kohaselt võib toetuse saaja määruses

sätestatud tingimustel taotleda projekti perioodi pikendamist kolme aasta võrra. Projekti

perioodi alguse sidumine taotluse esitamise kuupäevaga tagab projekti perioodi alguse üheselt

määratletavuse. Kaheaastase projekti perioodi eesmärk on toetada KOVe neile loovutatud

korteriomandi ülalpidamiskulude katmisel mõistliku aja jooksul pärast selle omandamist.

Võimalus projekti perioodi pikendada arvestab olukordadega, kus korteriomand asub

korterelamus, mille rekonstrueerimine ei ole otstarbekas, ning toetuse saaja kulukoormus võib

seetõttu püsida tavapärasest pikema aja jooksul.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse loovutatud korteriomandi kahe aasta

ülalpidamiskulude hüvitamiseks. Projekti perioodi pikendamisel antakse toetust täiendavalt

kolme aasta ülalpidamiskulude hüvitamiseks. Toetus on mõeldud katma KOVile loovutatud

korteriomandiga seotud ülalpidamiskulud ajal, mil korteri kasutusse andmine, võõrandamine

või muu lahenduse leidmine ei pruugi olla kohe võimalik. Projekti perioodi pikendamise korral

võimaldatakse täiendavat toetust juhtudel, kus korterelamu seisukord ja kasutusvõimalused seda

põhjendavad.

Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse toetuse arvutamise alused ja ülempiir. Toetuse suurus on 25

eurot loovutatud korteriomandi ühe ruutmeetri kohta, st toetuse arvestuse aluseks on loovutatud

korteriomandi pindala. Samas piiratakse toetuse maksimaalset suurust, sätestades, et toetuse

summa ei saa olla rohkem kui 1000 eurot ühe loovutatud korteriomandi kohta aastas. Toetuse

ülempiiriga tagatakse toetuse proportsionaalsus, eelarvevahendite otstarbekas kasutamine ning

see, et toetuse suurus vastaks korteriomandi ülalpidamisega seotud tegelikele kuludele. Samuti

võimaldab ülempiir suunata toetust suuremale arvule korteriomanditele.

Toetusmäär 25 eurot loovutatud korteriomandi ühe ruutmeetri kohta kujunes seni riigile

loovutatud korterite ülalpidamiskulude analüüsi alusel2. Seejuures lähtuti keskmistest

ülalpidamiskuludest ruutmeetri kohta.

2 Analüüsi käigus arvutati 150 riigile loovutatud korteriomandi 2025. aasta ülalpidamiskulude ruutmeetrihind.

Selleks jagati iga korteriomandi aastased ülalpidamiskulud vastava korteriomandi pindalaga, mille tulemusel saadi

iga korteriomandi ülalpidamiskulu ühe ruutmeetri kohta. Seejärel arvutati saadud näitajate alusel keskmine

ülalpidamiskulu ühe ruutmeetri kohta.

4

Näited toetuse arvutamisest:

Näide 1: Kui KOVile loovutatakse korteriomand pindalaga 32 m2, arvutatakse toetuse suurus

32 m2 x 25 eurot = 800 eurot aastas. Kahe aasta toetuse suurus on 1600 eurot.

Näide 2: Kui KOVile loovutatakse korteriomand pindalaga 45 m2, oleks toetuse suurus 45 m2 x

25 eurot = 1125 eurot, kuna toetuse ülempiir on 1000 eurot ühe korteriomandi kohta aastas,

makstakse toetust 1000 eurot. Kahe aasta toetuse suurus on 2000 eurot.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, kes saab toetust taotleda. Taotlejaks saab olla KOV, kellele on

AÕS § 126 alusel loovutatud korteriomand, kui samaaegselt on täidetud punktides 1 ja 2

sätestatud tingimused. AÕS § 126 sätestab, et kui kinnisasja omanik loobub kinnisomandist,

läheb kinnisomand üle kinnisasja asukoha järgsele KOVile. Lõikes 1 sätestatud tingimused

piiritlevad toetuse sihtrühma ja välistavad olukorrad, kus toetust taotletakse korteriomandile,

mille omandisuhe või kasutus ei vasta meetme eesmärgile.

Punkti 1 kohaselt peab loovutatud korteriomandi omandiõigus olema kinnistusraamatus

katkematult KOV nimel ning omaniku kanne ei tohi olla vahepeal muutunud. Nõue tagab, et

toetust makstakse üksnes nende ülalpidamiskulude katteks, mis on tekkinud perioodil, mil KOV

on olnud korteriomandi omanik ja seega ka kulude kandmise eest vastutav. Samuti välistab see

toetuse maksmise, kui KOV on korteriomandi võõrandanud. Kinnistusraamatu väljavõte

võimaldab kontrollida omandisuhte olemasolu.

Punkti 2 kohaselt ei tohi loovutatud korteriomand olla taotluse esitamise ajal antud kolmandate

isikute kasutusse ning selle suhtes ei tohi olla sõlmitud kasutus-, üüri- ega muud lepingut, mille

alusel on korteriomandi kasutusõigus üle antud. Tingimus lähtub toetuse eesmärgist hüvitada

eelkõige neid kulusid, mis kaasnevad KOVile korteriomandi omamisest olukorras, kus

korteriomand ei ole antud kolmandate isikute kasutusse (nt ei ole üürile antud), mistõttu ei ole

KOVil võimalik kulude katmiseks kasutada korteriomandi kasutusse andmisest saadavat tulu.

Nõue hõlmab kõiki olukordi, kus korteriomandi kasutusõigus on lepingu alusel üle antud,

sõltumata lepingu liigist. Kui korteriomand on kasutusse antud või selle kasutusõigus on lepingu

alusel üle antud, on KOVil võimalik katta ülalpidamiskulud saadava üürituluga ning puudub

alus toetuse taotlemiseks. Toetus määratakse arvestuse alusel ning rakendusüksus ei kontrolli

toetuse arvestamise aluseks olevaid tegelikke ülalpidamiskulusid.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse nõue, et juhul kui taotleja on saanud käesoleva määruse alusel

varem toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad uue taotluse esitamise ajaks olema

täielikult tasutud kõik tagasimaksed, mille tasumise tähtpäev on saabunud. Sätte eesmärk on

tagada, et toetust antakse taotlejale, kes on varasemast toetusest tulenevad maksekohustused

nõuetekohaselt täitnud.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse neli tingimust, mille täitmise korral võib KOV taotleda toetuse

pikendamist. Toetuse pikendamise taotlemiseks peavad kõik nimetatud tingimused olema

täidetud.

Esiteks peab loovutatud korteriomand olema alates selle omandamisest kuni toetuse

pikendamistaotluse esitamiseni katkematult KOVi omandis. Toetust ei maksta juhul, kui

loovutatud korteriomand on pärast KOVile loovutamist võõrandatud ning hiljem uuesti KOVile

loovutatud.

5

Teiseks ei tohi loovutatud korteriomand olla pikendamistaotluse esitamise ajal antud

kolmandate isikute kasutusse ning selle suhtes ei tohi olla sõlmitud kasutus-, üüri- ega muud

lepingut, mille alusel on korteriomandi kasutusõigus üle antud.

Kolmandaks peab KOVile loovutatud korteriomand asuma korterelamus, mille

rekonstrueerimine ei ole otstarbekas.

Neljandaks peab kuni 18 korteriga korterelamus olema loobutud enam kui kolme kaheksandiku

(³⁄₈) korteriomandite või vähemalt 18 korteriga korterelamus enam kui ühe neljandiku (¼)

korteriomandite kasutamisest.

Kasutamisest loobutud korteriomandina käsitletakse käesoleva sätte tähenduses kasutusest välja

langenud asustamata korterit. Tegemist on korteriga, mida püsivalt ei kasutata ning mille omanik

ei ole pikema aja jooksul astunud samme selle kasutamiseks või korrashoiuks. Reeglina ei

võimalda sellise korteri tehniline seisukord selle sihtotstarbelist kasutamist ehk on

elamiskõlbmatu ning omanik on jätnud täitmata ka seadusest tulenevad kohustused, sealhulgas

jätnud pikema aja jooksul tasumata kommunaalteenuste eest korteriühistule või

teenusepakkujale. Tegemist on väheväärtusliku korteriga, mille järele pole turul nõudlust ning

sageli asub korter tühjenevas korterelamus.

Määruse § 4 lõikes 3 nõutava kasutamisest loobutud korterite arvu hulka arvatakse nii KOVile

AÕS § 126 alusel loovutatud korteriomand, mille suhtes toetuse pikendamist taotletakse kui ka

kõik teised eraomandis või riigi omandis või KOVi omandis (korterid, mis ei ole KOVile üle

läinud AÕS § 126 alusel) olevad korterid, mille kasutamisest on loobutud.

Näiteks 15 korteriga korterelamus moodustub ³⁄₈ korteritest 5,625 korterit. Kuna korterite arvu

arvestatakse täisarvudes, peab toetuse pikendamise taotlemiseks olema loobutud vähemalt 6

korteri kasutamisest. Näiteks 20 korteriga korterelamus moodustub ¼ korteritest 5 korterit,

mistõttu peab toetuse pikendamise taotlemiseks olema loobutud vähemalt 5 korteri

kasutamisest.

Sätte eesmärk on võimaldada toetuse (toetuse perioodi) pikendamist juhtudel, kus hoone

seisukord ja korterite loovutamise ulatus viitavad sellele, et rekonstrueerimine ei ole mõistlik

ega otstarbekas. Eelkõige on pikendamine suunatud juhtudele, kus korterelamu, milles

loovutatud korteriomand asub, üldine tehniline seisukord ja korteritest loobumise ulatus

viitavad, et hoone rekonstrueerimine ei ole mõistlik.

Toetuse maksmise pikendamise eesmärk on pakkuda jätkuvat leevendust juhtudel, kui kahe

aasta jooksul ei ole objektiivsetel põhjustel õnnestunud korteriomandiga seotud olukorda

lahendada (nt korteriomandi võõrandamine ei ole turutingimustel võimalik korterelamu

seisukorra tõttu). Sellised olukorrad esinevad eeskätt tühjenevates korterelamutes, kus suureneb

tühjade korterite osakaal, mis vähendab hoone majanduslikku elujõulisust ning piirab KOVi

võimalusi korteriomandit kasutusse anda või võõrandada.

KOVil kui korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lõike 2 kohaselt

kohustus eriomandi eseme korrashoiul tagada korteris selline temperatuur ja õhuniiskus, mis

kindlustab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende

otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Seega on KOVil vältimatud kulud ka sellise

korteri eest, mis asub tühjenevas korterelamus.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded taotlusele.

6

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et taotlus esitatakse selleks ettenähtud taotlusvormil ning sellele

tuleb lisada lõikes loetletud dokumendid.

Punkti 1 kohaselt tuleb taotlusele lisada notariaalselt tõestatud korteriomandist loobumistehingu

ärakiri, mis tõendab korteriomandi KOVile loovutamise tehingu toimumist ja tingimusi.

Nimetatud dokumendi alusel on võimalik kontrollida, kas taotluses märgitud korteriomand on

omandatud AÕS § 126 alusel.

Punkti 2 kohaselt tuleb esitada loovutatud korteriomandi kohta kinnistusraamatu väljavõte, mis

on tehtud kuni seitse kalendripäeva enne taotluse esitamist. Kinnistusraamatu ajakohase

väljavõtte esitamise nõue võimaldab rakendusüksusel kontrollida omandiõiguse olemasolu ning

veenduda, et korteriomand kuulub alates selle omandamisest kuni toetuse taotluse esitamiseni

KOVile.

Punkti 3 kohaselt tuleb lisada volikiri juhul, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel.

Volikirja esitamise nõue tagab, et taotlust esitaval isikul on olemas õiguslik alus KOVi nimel

tegutsemiseks ning toetuse taotlusega seotud toimingute tegemiseks.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse toetuse pikendamise taotluses esitatavad andmed ja selgitused.

Esiteks, toetuse pikendamiseks tuleb esitada taotlus, milles kinnitatakse, et loovutatud

korteriomand ei ole taotluse esitamise ajal antud kolmandate isikute kasutusse ning selle suhtes

ei ole sõlmitud kasutus-, üüri- ega muud lepingut, mille alusel oleks korteriomandi kasutusõigus

üle antud. Nõude eesmärk on tagada, et toetuse pikendamist taotletakse üksnes nende

korteriomandite puhul, mille ülalpidamiskulu jätkuvalt kannab KOV ise. Nimetatud nõude

eesmärk on välistada toetuse maksmine olukorras, kus KOVil on võimalik korteriomandi

kasutamisest saada tulu või katta korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid muul viisil.

Lisaks tuleb taotluses esitada teave määruse § 4 lõikes 3 sätestatud toetuse pikendamise

tingimuste täitmise kohta.

Seejärel punkti 1 kohaselt tuleb esitada KOVi hinnang korterelamu tehnilise seisukorra kohta,

millest nähtub, et korterelamu rekonstrueerimine ei ole hoone seisukorda arvestades otstarbekas.

Tehnilise seisukorra hinnang aitab vältida toetuse pikendamist juhtudel, kus korterelamu

rekonstrueerimine oleks siiski võimalik ja mõistlik.

Punkti 2 kohaselt tuleb märkida korterite koguarv korterelamus.

Punkti 3 kohaselt tuleb esitada andmed KOVile loovutatud korteriomandite ning teiste

(eraomandis, riigi omandis või KOVi omandis korterid, mis ei ole KOVile üle läinud AÕS § 126

alusel) kasutamisest loobutud korterite arvu ja korterite numbrite kohta korterelamus. Teave

võimaldab hinnata kõigi kasutusest välja langenud korterite osakaalu korterelamus ning

kontrollida määruse § 4 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmist.

Punkti 4 kohaselt tuleb esitada selgitused korterite kasutamisest loobumise põhjuste kohta.

Kasutamisest loobumise põhjused võivad olla seotud näiteks korteri tehnilise seisukorra,

omaniku tegevusetuse, eluruumi kasutuskõlbmatuse või muude asjaoludega, mille tõttu korterit

tegelikult püsivalt ei kasutata.

Punktis 5 sätestatud võimalus esitada muu asjakohane teave annab taotlejale võimaluse lisada

täiendavaid andmeid, mis võivad olla vajalikud toetuse pikendamise taotluse hindamiseks. See

7

tagab paindlikkuse olukordades, kus konkreetse korterelamu või korteri eripära arvestades on

otsuse tegemiseks vaja esitada täiendavat teavet.

Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse dokumendid, mis tuleb toetuse pikendamise taotlusele lisada.

Dokumendid esitatakse üksnes nende loovutatud korteriomandite kohta, mille kohta taotletakse

toetuse pikendamist kolme aasta võrra.

Punkti 1 kohaselt tuleb lisada loovutatud korteriomandi kohta kinnistusraamatu väljavõte, mis

on tehtud kuni seitse kalendripäeva enne toetuse pikendamise taotluse esitamist.

Kinnistusraamatu ajakohase väljavõtte esitamise nõue võimaldab rakendusüksusel kontrollida

omandiõiguse olemasolu ning veenduda, et korteriomand kuulub alates selle omandamisest kuni

toetuse pikendamise taotluse esitamiseni KOVile.

Punkti 2 kohaselt tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel. Nõue

võimaldab kontrollida esindaja õigust KOVi nimel tegutseda.

Eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded.

Punkti 1 kohaselt peavad struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi kõik

taotlejale kohaldatavad andmeväljad olema korrektselt täidetud. Selle eesmärk on tagada

taotluse üheselt mõistetavus ja menetlemiseks vajalike andmete olemasolu.

Punkti 2 kohaselt peavad taotluses esitatud andmed, sealhulgas lisatud dokumendid, olema

täielikud ja õiged. Nõude eesmärk on tagada menetluse aluseks oleva teabe usaldusväärsus ning

vältida olukorda, kus toetuse andmise otsus tehakse puudulike või ebaõigete andmete alusel.

Punkti 3 kohaselt peab taotlus olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

Allkirjastamise nõue tagab, et taotlus on esitatud pädeva isiku poolt ning taotleja kinnitab

taotluses esitatud andmete õigsust.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse taotluse esitamise ja pikendamise kord.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse koos selle juurde

kuuluvate dokumentidega rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna

kaudu. Elektroonilise keskkonna kasutamine võimaldab taotluste vastuvõtmist, menetlemist ja

andmete kontrollimist ühtsel alusel ning aitab tagada menetluse tõhususe ja dokumentide

parema jälgitavuse. Samuti aitab see vähendada halduskoormust nii taotlejale kui ka

rakendusüksusele.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru ja taotluse esitamise tähtpäeva kuulutab välja

rakendusüksus. Sätte eesmärk on anda rakendusüksusele korralduslik pädevus taotlusvooru

avamise ja tähtaja kindlaksmääramiseks ning tagada, et taotlejad saavad asjakohase teabe ühest

kindlast allikast.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada ühe aasta jooksul loovutatud

korteriomandi omandamisest arvates. Tähtaja kehtestamise eesmärk on tagada, et toetust

taotletakse mõistliku aja jooksul ning et toetuse menetlemise aluseks olevad andmed ja asjaolud

on ajakohased ning kontrollitavad.

8

Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse ajavahemik toetuse pikendamise taotluse esitamiseks. Toetuse

pikendamise taotlus tuleb esitada hiljemalt üks kalendrikuu enne projekti perioodi

lõppkuupäeva, kuid mitte varem kui kaks kuud enne projekti perioodi lõppkuupäeva.

Taotluse esitamise ajavahemiku kehtestamise eesmärk on tagada, et toetuse pikendamise üle

otsustamisel lähtutakse võimalikult ajakohastest andmetest loovutatud korteriomandi ja

korterelamu olukorra kohta. Samal ajal annab see toetuse saajale piisava aja taotluse

ettevalmistamiseks ning rakendusüksusele võimaluse menetleda taotlus enne projekti perioodi

lõppemist. Seejuures tuleb arvestada, et projekti periood algab taotluse rakendusüksusele

esitamise kuupäevast ja kestab kaks aastat. Seega arvutatakse projekti perioodi lõppkuupäev

taotluse esitamise kuupäevast alates kahe aasta möödumisel ning toetuse pikendamise taotluse

võib esitada ajavahemikus kaks kuud kuni üks kuu enne projekti perioodi lõppkuupäeva.

Näiteks, kui taotlus esitati rakendusüksusele 10. mail 2026, lõpeb projekti periood 9. mail 2028.

Sellisel juhul võib toetuse pikendamise taotluse esitada ajavahemikus 10. märtsist kuni 9.

aprillini 2028.

Samuti sätestatakse, et toetuse pikendamise taotlusele ei kohaldata sama paragrahvi lõigetes 5

ja 6 sätestatud nõudeid taotluse esitamise taotlusvooru ning taotlusvooru tähtpäeva kohta. See

tähendab, et toetuse pikendamise taotlust ei esitata taotlusvoorus, vaid seda saab esitada

sõltumata taotlusvooru avatusest ajavahemikus kaks kuni üks kalendrikuu enne projekti perioodi

lõppkuupäeva. Selline regulatsioon on põhjendatud, kuna toetuse pikendamise vajadus sõltub

konkreetse projekti perioodi lõppemise ajast ega ole seotud taotlusvoorude korraldamisega.

Erisus võimaldab taotleda projekti perioodi pikendamist sõltumata sellest, kas samal ajal on

avatud taotlusvoor või milline on taotlusvooru esitamise tähtpäev.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, et taotluse saab esitada jooksva taotlusvooru kaudu. See

tähendab, et taotluste vastuvõtmine toimub rakendusüksuse väljakuulutatud taotlusvoorus ning

taotlusi menetletakse vooru avatud oleku ajal jooksvalt, mitte ühekordse kindla esitamisaja

alusel. Seejuures kuulutab rakendusüksus vastavalt lõikele 2 välja taotlusvooru eelarve ja

taotluse esitamise tähtpäeva. Samal ajal tuleb arvestada lõikes 3 sätestatud nõudega, mille

kohaselt tuleb taotlus esitada ühe aasta jooksul loovutatud korteriomandi omandamisest. Seega

saab taotluse esitada jooksva taotlusvooru jooksul, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul alates

korteriomandi omandamisest ning rakendusüksuse määratud tähtpäevaks. Jooksva taotlusvooru

kasutamine võimaldab taotlusi vastu võtta ja menetleda jooksvalt vastavalt nende esitamise ajale

ning tagab paindlikuma toetuse taotlemise võimaluse.

Eelnõu § 6 lõikes 6 sätestatakse, et taotlusvoorus taotluse esitamise tähtpäevast hiljem esitatud

taotlust menetlusse ei võeta. Tähtajast kinnipidamise nõue võimaldab rakendusüksusel

korraldada taotlusvooru menetlemist tõhusalt ja etteaimatavalt. Sätet ei kohaldata toetuse

pikendamise taotluse esitamisel. Vt selgitusi § 6 lõike 4 juures.

Eelnõu § 6 lõikes 7 sätestatakse, et rakendusüksus sulgeb taotlusvooru, kas eelarvevahendite

ammendumisel või jooksva eelarveaasta lõppemisel. See tähendab, et kuigi taotlusi saab esitada

jooksvalt, on nende esitamine võimalik üksnes seni, kuni taotlusvoor on avatud. Taotlusvooru

sulgemisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse taotluse menetlemise peamised etapid. Menetlus koosneb

taotleja ja taotluse määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamisest, vajadusel korral

9

taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimisest ning seejärel taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Säte tagab menetluse läbipaistvuse ja

selguse ning annab taotlejale ülevaate, milliseid toiminguid rakendusüksus taotluse

läbivaatamisel teeb ja millised võivad olla menetluse tulemused.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. See

tähendab, et rakendusüksus vaatab taotlused läbi nende saabumise järjekorras ning taotluste

menetlemisel ei seata neid omavahel sisulisse paremusjärjestusse.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et kui taotluses avastatakse puudusi, teavitatakse sellest taotlejat

ning antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäeva pikkune tähtaeg ning selle võrra

pikeneb ka taotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus seda

tähtaega pikendada. Kui taotleja puudusi määratud tähtajaks ei kõrvalda, jäetakse taotlus

sisuliselt hindamata ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eesmärk on anda taotlejale

võimalus taotlust parandada või täiendada, tagades samal ajal menetluse efektiivsuse ning

vältides puudulike taotluste määramata ajaks menetlusse jäämist

Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus nõuda taotluse läbivaatamise

käigus taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või vajaduse korral

taotluse muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge. Rakendusüksus peab seejuures osutama,

millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendavate dokumentide esitamist. Sätte

eesmärk on tagada, et otsus tehakse piisavalt selgete ja kontrollitavate andmete alusel ning et

taotlejal on arusaadav, milles seisneb taotluse täiendamise vajadus.

Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse, et rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise

tähtpäevast arvates. Kui taotlejale on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, pikeneb

menetlemise tähtaeg selle aja võrra. Tähtaja kehtestamise eesmärk on tagada taotlejale mõistliku

aja jooksul selgus toetuse saamise kohta ning luua rakendusüksusele selge menetlusraamistik.

Eelnõu § 7 lõikes 6 sätestatakse, et rakendusüksus teeb otsuse taotlejale teatavaks e-toetuse

keskkonna kaudu. Elektrooniline teatavakstegemine võimaldab otsuste kiiret ja jälgitavat

edastamist ning on kooskõlas taotluste elektroonilise esitamise põhimõttega.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

alused.

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele

ning eelarves on taotluse rahuldamiseks piisavalt vahendeid, teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamise otsuse.

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse alused, mille esinemisel võib rakendusüksus teha taotluse

osalise rahuldamise otsuse. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui kõigi taotluses märgitud

loovutatud korteriomandite suhtes toetuse andmiseks ei jätku eelarvevahendeid. Sätte eesmärk

on võimaldada toetuse andmist ulatuses, milles taotlus vastab kehtestatud tingimustele ja milleks

on olemas eelarvelised vahendid, vältides olukorda, kus kogu taotlus tuleks jätta rahuldamata

üksnes eelarvevahendite ebapiisavuse tõttu.

See tähendab, et kui taotluses on märgitud näiteks kaks korteriomandit, mille suhtes mõlema

toetuse suurus oleks 1000 eurot, kuid eelarves on alles 800 eurot, võib rakendusüksus KOVi

nõusolekul rahuldada taotluse osaliselt eelarvejäägi ulatuses. Sellisel juhul makstakse toetust

10

ühe korteriomandi eest 800 euro ulatuses ning teise korteriomandi suhtes on taotlejal võimalik

esitada taotlus järgmises taotlusvoorus.

Taotluse järgmisesse taotlusvooru esitamisel tuleb samuti järgida määruse § 6 lõikes 3 sätestatud

tähtaega, s.t taotluse saab esitada uude taotlusvooru ühe aasta jooksul loovutatud korteriomandi

omandamisest.

Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse alused, mille esinemisel teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. Sätte eesmärk on piiritleda selgelt juhud, mil toetust ei saa anda,

ning tagada, et rahuldamata jätmise otsused tuginevad õiguslikult selgetel alustel.

Eelnõu § 8 lõikes 4 kehtestatakse taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses esitatavad

andmed.

Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse sisu. Sätte eesmärk on

tagada, et rahuldamata jätmise otsus oleks selgelt põhjendatud ning võimaldaks taotlejal mõista

otsuse tegemise aluseid. See on oluline nii õigusselguse kui ka võimaliku kaebemenetluse

seisukohalt.

Eelnõu § 8 lõikes 6 sätestatakse võimalus esitada järgmises taotlusvoorus uus taotlus nende

korteriomandite kohta, mille rahastamine jäi eelmises taotlusvoorus täielikult saamata üksnes

eelarvevahendite ammendumise tõttu. See õigus ei laiene siiski juhul, kui taotleja on nõustunud

toetuse andmisega väiksemas summas, kui taotluses vastava korteriomandi kohta taotleti.

Sellisel juhul loetakse taotlus selles osas lõplikult lahendatuks ning sama korteriomandi kohta

ei ole võimalik järgmistel taotlusvoorudel täiendavat toetust taotleda.

Sätte eesmärk on tagada taotlejale võimalus taotleda toetust uuesti üksnes selle osa ulatuses,

mida ei olnud võimalik rahastada eelarvevahendite ammendumise tõttu ja mille osas taotleja ei

ole andnud nõusolekut väiksemas summas toetuse saamiseks. Sellega välditakse olukorda, kus

toetuse andmata jäämine tuleneb mitte taotluse sisulisest mittevastavusest, vaid taotlusvooru

rahaliste vahendite lõppemisest, tagades samal ajal selguse, et taotleja nõustumisel osalise

rahastamisega loetakse vastava korteriomandi kohta toetuse andmine ammendunuks.

Järgmises taotlusvoorus esitatavale taotlusele kohaldatakse määruse § 6 lõikes 3 sätestatut. See

tähendab, et taotleja peab taotluse esitama ühe aasta jooksul loovutatud korteriomandi

omandamisest.

Eelnõu §-s 9 sätestab toetuse väljamaksmise aluse korra.

Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise või

osalise rahuldamise otsuse tegemine käesoleva määruse § 8 kohaselt. Sätte eesmärk on tagada,

et toetus makstakse välja üksnes juhul, kui rakendusüksus on tuvastanud taotluse vastavuse

toetuse saamise tingimustele ning teinud selle kohta vastava haldusotsuse.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et toetus makstakse välja ühekordse maksena viie tööpäeva

jooksul otsuse tegemisest arvates. Sätte eesmärk on tagada toetuse saajale toetuse kiire ja selges

ajaraamistikus väljamaksmine. Ühekordse maksena väljamaksmine lihtsustab toetuse

administreerimist.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse peamised kohustused.

11

Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja kohustused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama teavet

määratud viisil ja tähtajal. Nõude eesmärk on võimaldada rakendusüksusel kontrollida toetuse

andmisega seotud asjaolusid.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama rakendusüksusel teha kohapealset kontrolli ja

järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle. See on vajalik toetuse andmise tingimuste

täitmise kontrollimiseks ning võimalike rikkumiste tuvastamiseks.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust kõigist

esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja

kohustuste täitmist. Nõude eesmärk on tagada, et rakendusüksusel on ajakohane teave toetuse

andmise ja kasutamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta.

Punkti 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi maksma, kui

selgub, et ta rikub määruses sätestatud tingimusi või on muul viisil kaldunud kõrvale taotluses

või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Sätte eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse

üksnes kehtestatud tingimustel ja kooskõlas tehtud otsusega.

Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse rakendusüksuse kohustused.

Punkti 1 kohaselt on rakendusüksus kohustatud nõustama taotlejaid taotlusega seotud

küsimustes. Selle eesmärk on toetada taotlejaid nõuetekohaste taotluste esitamisel ning

vähendada menetluses tekkida võivaid arusaamatusi.

Punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus hiljemalt taotlusvooru avamise päeval oma veebilehel

kättesaadavaks taotlusvormi ja asjakohased juhendmaterjalid. Sätte eesmärk on tagada taotlejate

õigeaegne teavitamine taotluse esitamise tingimuste, nõutavate dokumentide ning menetluse

korralduse kohta

Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused.

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse alused, mille esinemisel on rakendusüksusel õigus teha otsus

toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. Tagasinõudmine on võimalik juhul, kui

toetuse saaja on taotlemisel esitanud valeandmeid või jätnud olulise teabe esitamata, kui toetuse

saaja on rikkunud määruses kehtestatud nõudeid või kui pärast taotluse rahuldamist ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks üldse rahuldatud või oleks see rahuldatud väiksemas

ulatuses.

Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse tagasinõude otsuse tegemise tähtaeg. Toetuse andja saab

tagasinõude otsuse teha ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise või toetuse pikendamise otsuse

tegemisest arvates. Sätte eesmärk on piiritleda ajaliselt tagasinõude menetlemist ning tagada

õigusselgus.

Eelnõu § 11 lõikes 3 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse

kohustuslikud andmed. Otsus peab sisaldama vähemalt otsuse tegija andmeid, otsuse tegemise

kuupäeva ja numbrit, toetuse saaja nime ja registrikoodi, projekti nimi ja projekti periood,

tagasinõude faktilist ja õiguslikku alust, tagasinõutava toetuse summat, otsuse täitmise

tähtpäeva, tagasimakse tegemiseks vajalikke andmeid, sealhulgas arvelduskonto numbrit ja

12

saaja nime, ning muud vajalikku teavet. Nõutava teabe sätestamise eesmärk on tagada, et otsus

oleks selge, põhjendatud ja täidetav

Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60

kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Tähtaja kehtestamise eesmärk on anda toetuse

saajale mõistlik aeg tagasinõude täitmiseks ning tagada samal ajal avalike vahendite õigeaegne

tagastamine.

Eelnõu §-s 12 määratakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Selle järgi võib rakendusüksuse

otsuse või toimingu peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, vaiet

lahendab rakendusüksus ise.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse üleminekusäte juhtudeks, kus korteriomand on KOVile loovutatud

AÕS § 126 alusel enne määruse jõustumist. Nende korteriomandite puhul antakse toetuse

taotlejale võimalus esitada taotlus ühe aasta jooksul määruse jõustumisest arvates. Sätte eesmärk

on tagada, et KOVil, kellele korteriomand on loovutatud enne määruse jõustumist, oleks

võimalik toetust taotleda ühe aasta jooksul.

Ilma üleminekusätteta võivad enne määruse jõustumist loovutatud korteriomandid toetuse

kohaldamisalast välja jääda, kuna taotluse esitamise tähtaeg hakkab kulgema korteriomandi

omandamisest ning on määruse jõustumise ajaks nende korteriomandite puhul juba möödunud

või möödumas. Üleminekusäte võimaldab ka nende korteriomandite puhul toetust taotleda.

Üheaastane üleminekuperiood annab KOVile piisava aja toetuse taotluse ettevalmistamiseks ja

esitamiseks ning tagab kõigi toetuse saamiseks õigustatud isikute võrdse kohtlemise sõltumata

sellest, kas korteriomand omandati enne või pärast määruse jõustumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Määruse rakendamisel on põhiroll Riigi Tugiteenuste Keskusel (taotleja ja taotluse nõuetele

vastavuse hindamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine).

KOVidel võib suureneda töökoormus toetuse taotlemisega seoses (taotluste ettevalmistamine,

nõutud dokumentide kogumine, vajadusel lisateabe esitamine ning toetuse kasutamisega seotud

haldustoimingud).

Meetme sihtrühmaks on eelkõige kahaneva rahvastikuga piirkondade KOVid. Mõju on suurem

omavalitsustes, kus esineb rohkem kinnisomandist loobumisi, tühjenevaid korterelamuid ning

kus korteriomandite võõrandamine turutingimustel on keeruline. Rahandusministeeriumi

andmetel paikneb enamus riigile loovutatud korteritest Ida-Virumaal (ca 210 korterit Kohtla-

Järve linnas ja ca 55 korterit Lüganuse vallas).

AÕS § 126 alusel KOVile loovutatavate korteriomandite arvu ei ole võimalik täpselt

prognoosida. Senine riigi kasuks varast loobumise praktika viitab siiski sellele, et probleem võib

jätkuvalt esineda ning aastate lõikes loovutatavate varade arv kõigub. Viimastel aastatel on riigi

kasuks varast loobumiste arv vähenenud, mida näitavad alljärgnevas tabelis esitatud andmed.

13

Tabel. Aastatel 2011‒2024 riigile loovutatud kinnisomandite arv3 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku

5 12 12 13 13 40 124 96 71 74 48 32 41 26 606

Riigile loovutatud korterite arv kasvas mitmel aastal, eelkõige aastatel 2017‒2021. Kui 2013–

2015 loovutati riigile vaid üksikuid kortereid, siis 2017. a hakkas selliste korterite arv järsult

kasvama ning jõudis 2018. aasta kevadeks umbes 180 korterini, s.h loovutati ka mitu

korterelamut. Alates 2022. aastast on loovutamisi olnud vähem. 2022. ja 2023. aastal on

mõlemal aastal kortereid loovutatud 29 korral ning 2024. aastal on loovutatud 23 korral, mis on

oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Kortereid on riigile loovutanud nii füüsilised isikud

kui juriidilised isikud, samuti KOVid ja korteriühistud.4

Määrusega kavandatav toetus vähendab KOVide finantskoormust neile loovutatud

korteriomandite ülalpidamisel. Loovutatud korteritega kaasnevad püsikulud võivad varieeruda

sõltuvalt hoone seisukorrast ja tehnosüsteemidest. Üheks peamiseks püsikuluks on sageli

küttekulu, kuid mitmetes korterelamutes ja korterites tsentraalne küte puudub, mistõttu võivad

püsikulud olla mõnel juhul väiksemad. Tühjenenud korterelamutes ei pruugi kasutuseta

korteriomand tekitada suuri tarbimispõhiseid kulusid (nt teenuste tarbimine), kuid ohutuse

tagamiseks võib olla vajalik hoone konserveerimine. Konserveerimiskulude prognoosimine on

keeruline, kuna need sõltuvad hoone eripärast ja suurusest.

Riigi tasandil kasvas loovutatud korterite arvu suurenedes ka nende ülalpidamiskulu: kui 2017.

aastal oli see ligi 50 000 eurot, siis 2020. aastal 194 807 eurot ning 2021–2024 vahemikus

ligikaudu 242 000–250 250 eurot aastas. Kuigi viimastel aastatel on kulutase olnud suhteliselt

stabiilne, võib elukalliduse kasvust tulenevalt eeldada, et kulud loovutatud kinnisasjade

korrashoiuks pikemas vaates mõnevõrra suurenevad. Rahandusministeeriumi andmetel on

01.07.2026 seisuga riigi omandis ligikaudu 300 korterit.

Mõju ja kulukoormus kujuneb suuresti sellest, millised on KOVide võimalused loovutatud

korteritega edasi toimida (nt võõrandamine, kasutusse andmine, hoone konserveerimine või

muu lahendus), et püsikulusid tulevikus vähendada.

Muudatuse mõju regionaalarengule on eeldatavalt positiivne, kuna meede aitab leevendada

omavalitsustele tekkinud kulukoormust ja toetab tühjenevate korterelamute probleemistikuga

tegelemist (sh ennetust ja lahenduste otsimist). Positiivse mõju ulatus sõltub siiski KOVide

valmisolekust ja võimekusest loovutatud korteriomanditega sisuliselt tegeleda ning sellest, kas

vajalikud vahendid on stabiilselt kättesaadavad.

Meede võib suurendada KOVide motivatsiooni tegeleda probleemsete korterelamutega

varasemalt ja süsteemsemalt (s.h taotleda toetusi ja planeerida elamufondi sekkumisi), et vältida

loovutatud korterite muutumist omavalitsusele pikaajaliseks ja kasvavaks koormaks. Samas on

meetme mõju sõltuv sellest, kui aktiivselt KOVid probleemi ennetamise ja lahendamisega

tegelevad ning millised on tegelikud turutingimused piirkonnas.

3 Asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seadus 691 SE 4 Asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seadus 691 SE

14

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetusmeetme rahalised vahendid on ette nähtud riigieelarvest alates 2026. aastast. Loovutatud

kinnisasjade ning tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks on Vabariigi

Valitsuse 14.11.2024 kabinetinõupidamise otsuse kohaselt ette nähtud eraldada 2026. ja 2027.

aastal 1 miljon eurot ning järgnevatel aastatel 2 miljonit eurot aastas. Aastal 2028 tehakse

ülevaate toetusmeetme rakendamisest, toetuse kasutamisest ja saavutatud tulemustest ning selle

põhjal otsustatakse edasine toetusvajadus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist.

Kehtestatakse üleminekusäte juhtudeks, kus korteriomand on KOVile loovutatud AÕS § 126

alusel enne määruse jõustumist. Sellisel juhul on toetuse taotlemise tähtaeg üks aasta määruse

jõustumisest arvates.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele, MTÜle Eesti Korteriühistute Liit ja MTÜle Eesti Omanike Keskliit.