<

OTSUS

Vaidlustusasja number 158-26/289938

Otsuse kuupäev 25.08.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus DEFREM OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

piiratud hankemenetluses „Ratassõidukite remont ja hooldus“

(viitenumber 289938)

Menetlusosalised

Vaidlustaja, DEFREM OÜ, esindaja vandeadvokaat Ringo

Heidmets

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Evelin

Adamson

Kolmas isik, Osaühing EGESTEN, esindaja Hilma Siirak

Kolmas isik, ART ML OÜ, esindaja Anne Sammel

Kolmas isik, Aktsiaselts Baltflex, esindaja advokaat Priit Kala

Kolmas isik, ACM Service OÜ, Anneli Piilbak

Kolmas isik HR-Service OÜ

Kolmas isik Renowa Projektid OÜ Kolmas isik, OÜ Vaiest, esindaja Janek Tiisler

Kolmas isik, OÜ GoCraft, esindaja Tormis Saar

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-te 3 ja 8 alusel

1. Jäta DEFREM OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista DEFREM OÜ-lt Aktsiaseltsi Baltflex kasuks välja lepingulise esindaja

kulud 1800 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta DEFREM OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 riigihangete seadus

2 (40)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.01.2025 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris kaitse- ja julgeolekuvaldkonna piiratud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke

„Ratassõidukite remont ja hooldus“ (viitenumber 289938) (edaspidi Hange) hanketeate.

Hange on jagatud kuueks (6) osaks:

Osa 1 - L- kategooria sõidukid ja nende haagised

Osa 2 - M1- ja N1-kategooria sõidukid ning nende O1- ja O2-kategooria haagised

Osa 3 - M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukid ning nende riiklikele normidele

vastavad O3- ja O4-kategooria haagised

Osa 4 - Eritehnika

Osa 5 - Traktorid ja liikurmasinad

Osa 6 - Ratassõidukite osandamine

2. 12.01.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

DEFREM OÜ vaidlustus, kus esitati taotlused tunnistada kehtetuks Hankija 31.12.2025 otsus

nr 2-1/25/520 osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks järgnevate pakkujate pakkumused:

a) Hanke osas 2 - Steltmex OÜ, Aktsiaselts Baltflex, ACM Service OÜ,

Osaühing EGESTEN, HR-Service OÜ, ART ML OÜ, OÜ Vaiest, Renowa

Projektid OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

b) Hanke osas 3 - OÜ Vaiest , Truck Trading Estonia OÜ , OÜ GoCraft, ART

ML OÜ, Osaühing EGESTEN, Renowa Projektid OÜ, HR-Service OÜ,

Aktsiaselts Baltflex, ACM Service OÜ, Steltmex OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

c) Hanke osas 4 - OÜ GoCraft, ART ML OÜ, Milworks OÜ, Osaühing

EGESTEN, HR-Service OÜ, Aktsiaselts Baltflex ja Auto Lüliti OÜ;

d) Hanke osas 5 - ART ML OÜ, ACM Service OÜ, Steltmex OÜ ja Auto

Lüliti OÜ;

e) Hanke osas 6 - Renowa Projektid OÜ ja Auto Lüliti OÜ;

Vaidlustuskomisjon rahuldas oma 05.02.2026 otsusega vaidlustusasjas 5-26/289938

DEFREM OÜ vaidlustuse. Sellele vaidlustuskomisjoni otsusele ei esitatud kaebust, otsus

jõustus.

3. 24.07.2026 laekus vaidlustuskomisjonile DEFREM OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja)

vaidlustus, kus on esitatud taotlused tunnistada kehtetuks Hankija 13.07.2026 käskkiri nr 2-

1/26/235 osas, millega tunnistati vastavaks ja edukaks järgnevate pakkujate pakkumused:

1) Hanke osas 2 – Osaühing EGESTEN, ART ML OÜ, Aktsiaselts Baltflex, ACM

Service OÜ, HR-Service OÜ, Renowa Projektid OÜ ja OÜ Vaiest;

2) Hanke osas 3 – Osaühing EGESTEN, ART ML OÜ, Aktsiaselts Baltflex, ACM

Service OÜ, OÜ GoCraft , HR-Service OÜ, Renowa Projektid OÜ ja OÜ Vaiest;

3) Hanke osas 4 – Osaühing EGESTEN, ART ML OÜ, Aktsiaselts Baltflex, OÜ GoCraft

ja HR-Service OÜ;

4) Hanke osas 5 – ART ML OÜ ja ACM Service OÜ;

5) Hanke osas 6 – Renowa Projektid OÜ.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 03.08.2026 kirjaga nr 12.2-10/158 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

3 (40)

esitamiseks aega kuni 06.08.2026 ja neile vastamiseks kuni 11.08.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotlus Vaidlustaja, menetluskulude välja mõistmise taotluse

Aktsiaselts Baltflex. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija, OÜ Vaiest,

ART ML OÜ ning täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulude välja mõistmise

taotluse Aktsiaselts Baltflex.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, DEFREM OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija viis läbi kontrollmenetluse (hankekomisjoni 08.07.2026 protokoll) ning tegi

13.07.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/235 (Lisa 1) eelnevaga võrreldes sisuliselt samad vastavaks

ja edukaks tunnistamise otsused.

Vaidlustaja 15.07.2026 esitatud järelepärimisele seoses ebareaalsete maksumuste ja

ristsubsideerimise keeluga vastas Hankija teabevahetuses üldsõnaliselt, märkides, et analüüsi

tulemusena ei ilmnenud otseseid ega süsteemseid ristsubsideerimise tunnuseid, et

hinnastruktuur oli loogiline, tasakaalus ja majanduslikult põhjendatud ning et „tõendatavat ja

ilmset“ ristsubsideerimist ei esinenud. Hankija ei esitanud ühtegi positsioonipõhist arvutust,

arvnäitajat ega selgitust selle kohta, kuidas konkreetsete vaidlusaluste maksumustega on

võimalik teenust osutada.

5.2. Dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ sätestab, et

hindamiskriteeriumite nr 1 „Transpordi maksumus“, nr 3 „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasu“ ja nr 5 „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“ puhul on Lepingu

väline ja sisene ristsubsideerimine keelatud! (edaspidi Keeld).

Teabevahetuses (ID 931404) on Hankija selgitanud, et Keeld tähendab, et „pakkujatel on

keelatud mistahes kompensatsiooni mehhanism teenuse maksumuse vähendamiseks“. Keeld

on seega absoluutne: ühe hinnarea kulusid ei tohi katta ei teise hinnarea arvelt (sisene) ega

hankelepingu välistest tuludest (väline).

Keeld on pakkumuse vastavustingimus.

Keeld tähendab, et Hankija peab vaatlema iga pakutavat teenust eraldi: iga pakutava teenuse

osutamisest saadavad tulud peavad katma selle sama teenuse kulud ning pakkuja ei tohi loota

muudele tuluallikatele2.

Silmatorkavalt madala osamaksumuse esitamise korral tuleb pakkujal veenda Hankijat, et

tema pakkumuse puhul ei esine lubamatut ristsubsideerimist. Asjaolu, et Hankijal võib olla

keeruline seda kontrollida, ei tähenda, et see on objektiivselt võimatu3.

Kui Hankija otsustas kehtestada Keelu, oli ta kohustatud veenduma, et ükski vaidlusalusest

pakkumusest seda ei riku.

2 VAKO 192-20/224390, p 19; käesoleva hanke VAKO 05.02.2026 otsus 5-26/289938, p 19.2.

3 Tallinna Ringkonnakohus 3-22-2656, p 32.

4 (40)

5.3. Erinevalt eelmisest vaidlustusmenetlusest ei tugine Vaidlustaja enam väitele, et Hankija

ei ole kontrollinud pakkumuste vastavust sätestatud keelule. Hankija väidab, et kontrollis.

Vaidlustaja seisukoht on, et Hankija on kontrollimenetluse tulemusena jõudnud selgelt

ebaõige tulemuseni.

Alternatiivselt ja teise võimalusena: Hankija „kontroll“ on ka teistkordselt sisuliselt puudulik

ja mittekontrollitav.

5.4. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

5.4.1. Pakkumuse maksumuse vormi vahelehe „Tabeli täitmise kirjeldus“ p ÜL14 kohaselt

hinnastatakse sõidukilomeetri hinda ainult tellija sõidukiga läbitud teepikkuse järgi. Kuna

nende kulude katmine muude ridade või väliste tulude arvelt on keelatud, peab see hind katma

kõik teenuse osutamisega paratamatult kaasnevad kulud: autojuhi tööaja ja tööjõukulu,

autojuhi tagasisõidu lähtekohta ning kütuse.

Vaidlustaja on vaidlustuse Lisas 2 esitanud miinimumkulu kalkulatsiooni, mis lähtub Hankija

enda eeldusest (100 km läbimisele kulub 1,5 h) ja tööandja miinimumkulust 7,1 eurot tunnis4.

Töötajale miinimumpalga maksmiseks on tööandja kulu asjassepuutuval perioodil 7,1 eurot

tunnis ning pakkuja kuluks ei saa arvestada üksnes töötajale kantavat summat. Kalkulatsioon

annab minimaalse sõidukilomeetri kulu (tööjõud + kütus). Lisa 2 pinnalt saab selgeks, et

absoluutne miinimum on hanke osas 2 vähemalt 0,30 eurot/km, osas 3 ja 4 vähemalt 0,47

eurot/km ja osas 5 vähemalt 0,64 eurot/km.

Lisas 2 toodud kütuse hind 1,129 eurot liitri kohta ning kasutatava kaitseväe sõiduki

kütusekulu on pakkumuste esitamise tähtaja seisuga optimistlik hinnatase.

Hankija enda seisukoht, mille kohaselt annab 0,15 eurot/km tulemuseks 10 eurot tunnis ja on

seega alampalgast kõrgem, on ekslik, sest jätab arvestamata nii kütusekulu (mida Hankija ise

täispaagi nõude all jaatas).

5.4.2. Koondtabeli (vaidlustuse Lisa 3) kohaselt on alla miinimumi pakkunud: osas 2 –

Aktsiaselts Baltflex (0,12), OÜ Vaiest (0,10), ART ML OÜ (0,15) ja ACM Service OÜ (0,20);

osas 3 – Aktsiaselts Baltflex (0,12), ACM Service OÜ (0,15), OÜ Vaiest (0,10) ja ART ML

OÜ (0,15); osas 4 – Aktsiaselts Baltflex (0,12) ja ART ML OÜ (0,15); osas 5 – ACM Service

OÜ (0,15) ja ART ML OÜ (0,15).

Kuna nimetatud pakkumustes on autojuhi kilomeetri maksumus alla teenuse osutamise

objektiivse miinimumkulu, on need pakkumused esitatud ilmselgelt keeldu rikkudes. Välja

toodud pakkumused ei vasta Keelule ning tulnuks seega RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata.

5.5. Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

Vaidlusalused maksumused on: HR-Service OÜ – 0,0001 eurot (osades 2, 3 ja 4); OÜ Vaiest

– 0,01 eurot (osades 2 ja 3); Renowa Projektid OÜ – 0,01 eurot (osades 2, 3 ja 6); OÜ GoCraft

– 0,001 eurot (osades 3 ja 4).

4 Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 § 1 kohaselt oli töötasu alammääraks 886 eurot (bruto) kuus.

Tööandja kulu selle töötasu väljamaksmiseks oli 1185.47 eurot, mis teeb minimaalseks tööandja töötunni kuluks

inimese palgal hoidmiseks 7,1 eurot (1185.47 eurot jagatuna 167ga).

5 (40)

Tegu on kohustusliku tingimusega erinevalt osadest vabatahtlikest hindamiskriteeriumitest,

mille juurde oli ristsubsideerimise keelu asemel sätestatud, et: „Vastuse "Ei" korral tuleb

sisestada väärtuseks "0,0001", kuna riigihangete register ei luba hindamiskriteeriumiks

sisestada väärtust „0“. See omakorda tähendab seda, et isegi kui pakkujad mõtlesid selle

hindamiskriteeriumi juures „0,0001 – 0,01“ märkides pakkumust esitades väljendada „Ei, me

ei paku seda“ (sarnaselt näiteks ISO nõuetele), siis on tegemist mittevastavate pakkumustega

kuna töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamine on kohustuslik tingimus.

Sellest järeldub tõsiasi, et väljatoodud pakkujate pakkumused on igas Hanke osas, kus need

esitati igal juhul mittevastavad, sest: a) kui nad ristsubsideerisid, on nad mittevastavad

tingimusele mis keelas ristsubsideerida ning b) kui nad väljendasid neid väärtusi sisestades

seisukohta, et nad seda teenust ei paku, on nad mittevastavad tingimusele, mis sätestab selle

teenuse osutamise kohustuslikkuse.

Tööandja miinimumkulu oli pakkumuste esitamise tähtaja seisuga 7,1 eurot tunnis

(miinimumpalk 886 eurot bruto; tööandja kulu 1185,47 eurot; jagatuna 167 tunniga). Iga

töövälisel ajal toimuv väljasõit ja raamlepingu projekti p-s 6.4 nõutud

üleandmisevastuvõtmise akti koostamine tarbivad selle sama esindaja aega, millel on kulu.

Maksumus 0,0001–0,01 eurot ei saa katta sellest kulust midagi. Hind 0,001 eurot ümardub

kahe komakoha täpsusega 0,00 euro peale, mistõttu teenust pakutakse sisuliselt tasuta5.

Kohtu- ja vaidlustuspraktika kinnitab, et selline nullilähedane hind ilmselgelt ei kata teenuse

tegelikke kulusid6 ning et sellise hinna esitamine tähendab ristsubsideerimist, olenemata

sellest, kas see toimub teadlikult või tahtmatult7.

Kolmandate isikute selgitus eelmises vaidlustusmenetluses, et vastav isik on mehitatud valve

tõttu või muul põhjusel niikuinii kohal või ettevõtja palgal, kinnitab Keelu rikkumist - selle

isiku kulu kaetakse kas mehitatud valve hindamiskriteeriumi (sisene ristsubsideerimine) või

ettevõtja muude vahendite (väline ristsubsideerimine) arvelt. Mõlemad on keelatud8.

Kuna töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamine ei ole vaidlusaluste maksumustega võimalik

ilma keelatud ristsubsideerimiseta, ei vasta nimetatud pakkumused keelule ning tulnuks seega

RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata.

5.6. Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

5.6.1. Pakkumuse maksumuse vormi p ÜL8 ja teabevahetuse Sõnumi ID 971661 kohaselt tuli

transpordi maksumuse esitamisel igas Hanke osas arvestada 12 m pikkuse, 3,5 m kõrguse ja

18 tonni kaaluva sõiduki treileril vedu.

Vormi p ÜL13 kohaselt on turutingimustele vastav sõidukilomeetri maksumus leitav

valemiga (kütusekulu kilomeetri kohta × kütuse maksumus × 3 ± 20%) ning see sisaldab

sõiduki peale- ja mahalaadimist ning 1 tunni pikkust ooteaega tellija asukohas.

5 vrd VaKo 192-20/224390, p-d 13–14.

6 Tallinna Ringkonnakohus 3-22-2656, p 33.

7 VaKo 192-20/224390, p 21.

8 Käesoleva hanke VaKo 05.02.2026 otsus nr 5-26/289938, p 19.2, mille kohaselt ei ole lubatud katta kulu, kui

töötaja tegelikult panustab teenuse osutamisse, kuid tema töötasu kaetakse muust allikast.

6 (40)

Transpordi maksumus (summeeritud kaheksa piirkonna kohta) sõltub kolmanda isiku töökoja

kaugusest Hankija määratud piirkonna keskpunktist. Pakutud maksumusest saab tagasi

arvutada kolmanda isiku töökoja eeldatava keskmise kauguse. Kuna kõik vaidlusalused

pakkujad said valvega parkla eest maksimumpunktid igas asukohas, pidid nad tehnilise

kirjelduse p ÜL16 kohaselt esitama Hankijale iga sellise töökoja aadressi.

Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida, kas a) Osaühing EGESTEN, ART ML OÜ

ja Aktsiaselts Baltflex on Hankijale esitanud töökodade aadressid valvega parklate eest ning

b) kas Hankija on kontrollinud seeläbi töökodade asukohade kaugust piirkondade

keskpunktidest ning c) jõudnud õigesti arusaamale, et allpool toodud minimaalse kuluga on

võimalik selle teenuse osutamine.

5.6.2. Kui mõne kolmanda isiku tegelik töökoda asub kaugemal kui välja toodud kaugus, on

ta transpordi maksumust ristsubsideerinud (Lisa 4).

Kuivõrd Transpordi maksumus tuli esitada kaheksasse asukohta, saab Vaidlustaja välja tuua

asukoha keskmise Transpordi maksumuse jagades pakutud transpordi maksumuse kaheksaga.

Tehnilise kirjelduse tingimuse ÜL16 kohaselt tuli pakkumusele lisada kõikide töökodade

aadressid, kus Hankija jaoks töid teostatakse, kui märgitakse „JAH“ reale „valvega parkla“

või „mehitatud valvega parkla“.

Kui mõni kolmandatest isikutest pole seda teinud, on nende pakkumus mittevastav, sest

töökojad pidi olema olemas pakkumuste esitamise hetkel. Aadresside esitamine tagantjärele

(näiteks selgitustaotlus pakkumuse kohta) on keelatud pakkumuse muutmine tagant järele –

seda enam, et tegu oli hindamisele kuuluva tingimusega ning „lubaduste“ eest pakkuda

(mehitatud) valvega parklat ei tohiks punkte anda.

Kolmandad isikud on kõik saanud valvega parkla eest maksimaalsed 8 punkti, ehk kõik on

pakkunud valvega parklat igas asukohas. See tähendab seda, et kolmandad isikud on pidanud

koos pakkumusega hankijale esitama töökodade aadressid.

Kolmandate isikute pakutud sõidukilomeetri maksumuse alusel on eeldatavad keskmised

töökoja kaugused: Osaühing EGESTEN ~1,29 km, ART ML OÜ ~10,09 km ja Aktsiaselts

Baltflex ~19,65 km. Turutingimustele vastava sõidukilomeetri maksumuse (0,81 eurot/km)

alusel on samad kaugused pikemad - EGESTEN ~5,78 km, ART ML ~16,78 km ja Aktsiaselts

Baltflex ~21,77 km). Kui vastavate pakkujate tegelikud töökojad asuvad kaugemal kui välja

toodud arvutustes on kajastatud, on nad rikkunud Keeldu.

5.6.3. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole võimalik sellistes mõõtmetes ja kaaluga sõidukit

treileri peal vedada väiksema kütusekuluga kui 30l/100km. Treileri kasutamisega kaasnevad

selle juurde auto koha peal käimine (suurendavad keskmist kulu veelgi) sõiduki peale ja

mahalaadimisel, aktide vormistamisel jms. Vaidlustaja koostatud tabelis (vaidlustuse Lisa 4)

toodud arvutused lähtunud kütusekulust 30l/100km. Sellest säästlikuma treileri (nimetatud

mõõtmetes ja kaalus sõidukit vedava) kütusekulu kohta peaksid kolmandad isikut esitama

tõendid. Kõige usaldusväärsemad andmed sellistes mõõtmetes sõidukite treileril vedamise

kohta on olemas Hankijal hetkel kehtivate lepingute täitmise tulemusena.

7 (40)

Tabelis toodud arvutused on lähtunud miinimumpalgast, kuigi võib tõsiselt kahelda

kolmandate isikute kavatsuses maksta sellise vastutuse (militaartehnika transport) ja

erioskustega inimestele miinimumpalka. Selle koostamisel on arvestatud kütuse hinnaks

1,129 eurot/L. Juhul, kui kolmandatel isikutel on võimalik sellest soodsamalt kütust saada

ning selle tõttu muutuksid arvutuse tulemused selliseks, et ristsubsideerimine on välistatud,

peavad nad esitama sellekohased tõendid.

5.7. 06.08.2026 Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.7.1. Vaidlustuse ese on Hankija 13.07.2026 käskkiri nr 2-1/26/235 – uus haldusakt, mis

rajaneb uuel, 08.07.2026 protokolliga vormistatud kontrollmenetlusel, mida

vaidlustuskomisjoni 05.02.2026 otsuse tegemise ajal ei olnud olemas. Uue otsuse peale on

Vaidlustajal iseseisev vaidlustamise õigus.

5.7.2. Hankija, Aktsiaselts Baltflex, OÜ Vaiest ja ACM Service OÜ leiavad sisuliselt, et Keelu

järgimise kontroll on Hankija lai kaalutlus- või hindamisotsus, et Hankijal oleks justkui õigus

piirduda pakkujate kinnituste ja selgituste usaldamisega ning et vaidlustuskomisjoni kontroll

on piiratud.

Vaidlustaja ei vaidle sellele vastu, et Hankijal on kontrolli läbiviimise viisi osas teatav

otsustusruum. Vaidlustaja rõhutab aga, et vaidlustuskomisjon on käesolevas Hankes juba

määratlenud selle kontrolli miinimumstandardi: Hankija ei saa pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsust põhjendada üksnes varasemate kogemuste ja teadmistega, vaid olemas

peab olema analüüs, millest nähtub, miks iga vaidlusaluse maksumuse puhul ei ole Keeldu

rikutud (vaidlustuskomisjoni 05.02.2026 otsus 5-26/289938, p 19.3).

Aktsiaseltsi Baltflex seisukoht, et Hankijal on õigus piirduda pakkujate kinnituste

usaldamisega (viidatud lahenditele RKHKo 3-24-3485 ja 3-19-1464), ei ole käesolevas asjas

kohaldatav. Nimetatud praktika puudutab tavapäraseid vastavustingimusi, mille puhul

pakkuja ühepoolse kinnituse usaldamine on mõistlik. Käesolevas Hankes on Hankija aga ise

kehtestanud Keelu ning vaidlusalused maksumused (nt 0,0001–0,01 eurot töövälisel ajal

esindaja eest; autojuhi kilomeetrihinnad selgelt alla tööjõu- ja kütusekulu miinimumi) on

sellised, mida pakutud hinnaga ei ole võimalik katta. Sellises olukorras ei täida pelk kinnitus

„me ei ristsubsideeri“ RHS § 3 p-s 1 ja §-s 114 nõutud kontrollitavuse ja läbipaistvuse nõuet.

Hankija tugineb sellele, et keelu järgimine on „hindamisotsus“, mille kohtulik kontroll on

piiratud (viide Riigikohtu 3-20-1198 ja ringkonnakohtu 3-25-3094/13). Nende lahendite

kohaldatavus käesolevas asjas on vaieldav ega vabasta Hnkijat kontrollitavuse nõudest: ka

piiratud kontrolli puhul peab vaidlustuskomisjonil olema võimalik jälgida, milliste andmete

ja arvutuste alusel Hankija järeldas, et konkreetne maksumus katab teenuse kulud.

5.7.3. Ei Hankija ega ükski kolmas isik ei ole kogu korduskontrolli- ega vaidlustusmenetluse

vältel esitanud ainsatki arvutust ega arvnäitajat, mis näitaks, kuidas on vaidlusaluste

hindadega (nt autojuhi kilomeetrihind 0,10–0,20 eurot; töövälisel ajal esindaja tasu 0,0001–

0,01 eurot) võimalik vastavat teenust osutada, katmata selle kulusid teistest hinnaridadest või

pakkuja muudest vahenditest. Kolmandad isikud piirduvad üldsõnaliste kinnitustega

(„kuluarvestus erineb“, „kõik kulud on kaetud“, „ärisaladus“) ning hankija üldsõnaliste

järeldustega („loogiline ja tasakaalus hinnastruktuur“).

8 (40)

Kui teenuse osutamine deklareeritud hinnaga oleks tegelikult võimalik, oleks pakkujal olnud

äärmiselt lihtne esitada seda tõendav arvutus (tööjõu-, kütuse- ja muude kulude

kalkulatsioon). Sellise arvutuse järjekindel esitamata jätmine lubab mõistlikult järeldada, et

sellist arvutust ei olegi olemas – teisisõnu, et vaidlusaluste hindadega ei ole teenust eluliselt

usutavalt võimalik osutada kasutamata keelatud ristsubsideerimist. Menetlusosalise vaikimist

asjaolu suhtes, mille tõendamine on tema võimuses ja tema huvides, saab tõlgendada tema

kahjuks. Sama mõõdupuu kohaldub Hankija 08.07.2026 analüüsile: kui ka see

positsioonipõhiseid arvutusi ei sisalda, kinnitab see üksnes, et kontrollitavat alust

vaidlusaluste maksumuste kulukatvuseks ei ole.

5.7.4. Aktsiaselts Baltflex ja Osaühing EGESTEN nimetavad Vaidlustaja arvutusi

„subjektiivseteks“ ja „hüpoteetilisteks“. See iseloomustus on ekslik. Vaidlustaja

miinimumkulu arvutused ei rajane Vaidlustaja subjektiivsel hinnangul soovitud kasumile ega

turuhinnale, vaid vastupidi – riigi poolt õigusaktiga kehtestatud objektiivsele ja absoluutsele

alammäärale: töötasu alammäärale (pakkumuste esitamise tähtaja seisuga 886 eurot kuus –

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 879 § 1) ja sellest tulenevale tööandja

miinimumtööjõukulule 7,1 eurot tunnis. Tegemist on kulu absoluutse alampiiriga: ükski

õiguskuulekas pakkuja ei saa teenust osutavale töötajale seaduslikult maksta sellest vähem,

ning sama alammääraga pidid kõik pakkujad pakkumuse maksumuse kujundamisel ja

ristsubsideerimise keelu järgimisel paratamatult arvestama.

Kui Vaidlustaja arvutus näitab, et deklareeritud hind ei kata isegi seda seadusest tulenevat

absoluutset tööjõukulu miinimumi – rääkimata kütuse- ja muudest paratamatutest kuludest –,

ei ole tegemist subjektiivse eeldusega, vaid objektiivse, õigusaktist tuleneva tõsiasjaga, mida

vastuväitega „meie kuluarvestus on erinev“ ei ole loogiliselt võimalik ümber lükata. Kõik

muud Vaidlustaja kasutatud sisendid (kütuse jaehind 1,129 eurot/l, sõiduki kütusekulu) on

samuti avalikult kontrollitavad ja valitud kolmandaid isikuid soosivalt.

5.7.5. Aktsiaselts Baltflex ja Osaühing EGESTEN heidavad ette ka seda, et Vaidlustaja

käsitleb kõiki pakkujaid „keskmise parameetriga“ ega näita iga pakkuja kohta eraldi

mittevastavust.

Etteheide on alusetu. Vaidlustus ei tugine ühele keskmisele, vaid seob iga hindamiskriteeriumi

konkreetsete kolmandate isikutega nende endi pakkumustes esitatud, koondtabelis

(vaidlustuse Lisa 3) nähtuvate arvväärtuste alusel. Vaidlustaja ei ole seejuures vaidlustanud

neid pakkujaid, keda vastav arvutus ei taba.

5.7.6. Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus

Aktsiaselts Baltflex piirdub väitega, et tema „kuluarvestus erineb Vaidlustaja omast“ ja

võimaldab teenust pakkuda ilma Keeldu rikkumata. See ei ole Vaidlustaja seisukohta

ümberlükkav väide. Kuivõrd Keeld tähendab, et hind peab katma kõik selle rea kulud oma

tegelike kulude alusel ja pakutud hind (0,12 eurot/km) ei kata isegi tööandja

miinimumtööjõukulu, lasub kolmandal isikul kohustus kontrollitavalt näidata, kuidas ta selle

hinnaga tööjõu-, tagasisõidu- ja kütusekulud katab, ilma neid teistest ridadest või muudest

tuludest katmata. Üldine viide erinevale ärimudelile seda koormust ei täida.

9 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/121122024026

9 (40)

Hankija seisukoht (vaidlustuskomisjoni 05.02.2026 otsus 5-26/289938, p 5.5), et

0,15eurot/km annab 10 eurot tunnis ja ületab seega alampalka, on ekslik, sest jätab

arvestamata kütusekulu (mille arvestamise vajadust Hankija ise täispaagi nõude all jaatab),

pakkujale kui tööandjale kohustuslikud tööjõukulud ning autojuhi tagasisõidu. Kõik need on

vaidlustuse Lisas 2 arvestatud.

5.7.7. Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu

Vaidlusalused maksumused on HR-Service OÜ – 0,0001 eurot (osades 2–4), OÜ Vaiest – 0,01

eurot (osades 2–3), Renowa Projektid OÜ – 0,01 eurot (osades 2, 3 ja 6) ja OÜ GoCraft –

0,001 eurot (osades 3–4). Tegemist on kohustusliku, väljasõidupõhise teenusega; iga

töövälisel ajal toimuv väljasõit ja raamlepingu projekti p-s 6.4 nõutud

üleandmisevastuvõtmise akti koostamine tarbivad esindaja aega, millel on tööjõukulu.

Nullilähedase hinnaga ei ole seda kulu võimalik katta, mistõttu see kaetakse paratamatult kas

mõne teise hinnarea (sisene) või pakkuja muude vahendite (väline) arvelt – mõlemad on

keelatud.

HR-Service OÜ, Renowa Projektid OÜ ega OÜ GoCraft ei ole vaidlustusele sisuliselt

vastanud ega ole seega Vaidlustaja põhistust selle kriteeriumi osas ümber lükanud. OÜ Vaiest

piirdub üldise viitega ärisaladusele ja kontrolli piisavusele, esitamata ühtegi arvutust, mis

näitaks, kuidas 0,01 eurot töövälist väljasõitu kataks. Selline vastus ei täida selgituskoormust

ega anna alust asumaks seisukohale, et ristsubsideerimise keelu rikkumist ei esine.

5.7.8. Transpordi maksumus

5.7.8.1. Osaühing EGESTEN esitab kaks vastuväidet: (i) 132 eurot ei ole ühe piirkonna ega

ühe veo hind, vaid kaheksa erineva piirkondliku tasu summa, mistõttu selle jagamine

kaheksaga annab tähendusetu keskmise; ning (ii) Vaidlustaja arvutused on sisemiselt

vastuolulised (Osaühingu EGESTEN kohta tuletatud „1,29 km“ ja „5,78 km“ ei põhine

samadel lähteandmetel).

Vaidlustaja täpsustab ja ühtlustab arvutuskäiku, et kõrvaldada Osaühingu EGESTEN osutatud

ebatäpsus. Kolmanda isiku keskmise töökojakauguse tuletamisel lähtub Vaidlustaja üksnes

järgmistest, kolmandaid isikuid soosivatest eeldustest: piirkonna keskmine transpordi

maksumus = „Transpordi maksumus“ / 8; sellest arvatakse maha ainult ÜL13 kohaselt hinna

sisse loetud 1 tunni ooteaeg (tööandja miinimumkulu 7,1 eurot) ja sõiduki peale- ja

mahalaadimise 1 tund (tööandja miinimumkulu 7,1 eurot) ega arvesta muid reaalseid kulusid

(muud tööjõukulu, sõiduki kindlustus, remondi ja hoolduskulud, sõiduki amortisatsioon vms);

ülejäänu jagatakse kahe suunaga ja turutingimustele vastava sõidukilomeetri maksumusega

treilervedudel.

Sellel, Osaühingu EGESTEN kasuks kõige konservatiivsemal arvutusel, on Osaühing

EGESTEN eeldatav keskmine töökojakaugus igas kaheksas piirkonnas ligikaudu 1,41 km

(132 / 8 = 16,50; (16,50 – 14,2) / 2 = 1,15; 1,15 / 0,89 = 1,41 km). Lisa 4 vastav arvutusrida

on sellega kooskõlas; vaidlustuse tekstis Osaühingu EGESTEN kohta esitatud „5,78 km“

tugines ekslikult ühe tunni tööjõukulu mahaarvamisele ja seda ei tule arvestada – õige,

konservatiivne näitaja on ~1,41 km. Sama arvutusvea tõttu on ART ML OÜ puhul kõige

konservatiivsem näitaja ~12,41 km, mitte esitatud „~16,78 km“. Aktsiaselts Baltflex puhul

tekib arvutuslikult õige konservatiivne näitaja ~19,65 km võttes aluseks tema esitatud "6.

Sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumust (0,72 eurot/km)“ kuna see on madalam kui

10 (40)

turutingimustele vastav sõidukilomeetri maksumus treilervedudel (0,81 eurot/km), mitte

esitatud „~21,77 km“. Selguse huvides lisab Vaidlustaja korrigeeritud tabeli.

5.7.8.2. Isegi kui 132 eurot koosneb kaheksast erinevast piirkondlikust tasust, peab

kogusumma katma kaheksa piirkonna transpordi tegeliku kogukulu. Kui keskmine tuletatud

kaugus (~1,41 km) on ilmselgelt lühem kui kaheksa piirkonna keskpunktist reaalselt

saavutatav keskmine töökojakaugus, tähendab see, et vähemalt osade piirkondade transpordi

tegelik kulu ületab sinna paigutatud tasu ning selle vahe kaetakse teiste piirkondade tasu või

muude vahendite arvelt – so sisene, piirkondade vaheline ristsubsideerimine, mis on samavõrd

keelatud.

5.7.8.3. ÜL13 kontrollvalem ei puuduta „Transpordi maksumust“. Osaühing EGESTEN

tugineb sellele, et tema pakutud sõidukilomeetri maksumus (0,89 eurot/km) jääb Hankija

ÜL13 kontrollvalemi ±20% vahemikku.

Vaidlusaluste kolmandate isikute pakutud hind real „6. Sõiduki transpordil sõidukilomeetri

maksumus“ jääb ÜL13 vahemikku ega raja selle rea osas mittevastavust. ÜL13 valem käib

aga just selle kilomeetrihinna kohta; ta ei kinnita, et fikseeritud „Transpordi maksumus“ (rida

1) kataks igas piirkonnas kogu transpordikulu ilma ristsubsideerimiseta. Osaühing EGESTEN

seob need kaks eraldiseisvat hinnarida ebaõigesti, ÜL13 vahemikku jäämine ei tõenda

„Transpordi maksumuse“ vastavust keelule, sest see on seotud paratamatult ka töökoja

kaugusega piirkonna keskpunktist. Vaidlustaja ongi arvutustes näidanud, et isegi Osaühing

EGESTEN pakutud sõidukilomeetri maksumusega arvestades peavad tema töökojad olema

ebaharilikult lähedal. Selle tõttu ongi vajalik kontrollida, kas töökojad ka päriselt nii lähedal

piirkondade keskpunktidele asuvad.

5.7.8.4. Tõsiasi, et nii Hankija kui kolmandad isikud vaidlevad eksperdi kaasamisele vastu on

alarmeeriv. Ekspert saaks öelda konkreetse ja reaalse kütusekulu vahemiku treilerile, mis veab

12 m pikkust, 3,5 m kõrgust ja 18 tonni kaaluvat sõidukit. Ilmselgelt sõltub kütusekulu treileri

vanusest, ökonoomsusest ja muudest teguritest, kuid kasvõi tema kinnitatavad vahemikud

ilmestaksid hästi fakti, et vaidlustaja on kasutanud arvutustes kolmandaid isikuid soosivat

näitajat – väiksema kütusekuluga treilerivedu niivõrd suurele masinale ei ole lihtsalt võimalik.

5.7.9. Hankija leiab, et „Hankija teadmiste kohaselt on kalkulatsioonides kasutatud

kütuseliitri maksumus 1,129 EUR oluliselt ülehinnatud ning transpordiettevõtetel oli hanke

läbiviimise ajal nimetatud kütuse maksumus oluliselt madalam.“. Vaidlustaja leiab, et tegu on

eksitava väitega, näiteks veebilehe fuelprices.eu10 andmetel oli 10.11.2025 (st 2 päeva enne

pakkumuste esitamist) Eestis bensiini 95 liitrihind 1,526 eurot ja diisliliitri 1,434 eurot.

5.7.10. Käesolev vaidlustus on esitatud uue, 13.07.2026 otsuse peale (endine otsus tunnistati

täiel määral kehtetuks), eelmises menetluses hilinemisele antud hinnang ei muuda vaidlustaja

taotlust töökodade aadresside ja nende kauguste kontrollimiseks käesolevas asjas alusetuks.

Vaidlustaja ei taotle pakkumuste mittevastavaks tunnistamist aadresside esitamata jätmise

tõttu, vaid palub aadressid välja nõuda selleks, et kontrollida transpordi maksumuse

kulukatvust (p 5.C). Kui Hankija kinnitab, et aadressid on esitatud, on kontroll seda hõlpsam

teostada.

10 https://www.fuel-prices.eu/lang/et?date=2025-11-10

11 (40)

Kummaline on Hankija seisukoht justkui Hankija ei oleks nõudnud, et töökojad peavad

olemas olema pakkumuste esitamise hetkel, kui valvega parkla hindamiskriteeriumis „JAH“

märkimiseks tuli esitada töökodade asukohtade aadressid olukorras, kus Tehnilise kirjelduse

tingimus ÜL16 seda selgesõnaliselt sätestab: „Pakkumisele tuleb lisada kõikide töökodade

aadressid, kus Hankija jaoks töid teostatakse, kui märgitakse "JAH" reale "parkla" või

"mehitatud valvega parkla". Kõik asjassepuutuvad kolmandad isikud on saanud selle

hindamiskriteeriumi eest maksimaalsed 8 punkti, mis tähendab, et nad on sellesse lahtrisse

märkinud JAH ning pakkunud vastavat teenust kõikides asukohtades.

5.7.11. Hankija märgib oma vastuses vaidlustusele, et ta pöördus 17.02.2026 RHR

teabevahetuse kaudu pakkujate poole, paludes esitada selgitused Keelu järgimise kohta

hiljemalt 26.02.2026. Samas toob Hankija välja, et pakkujad vastasid nendele pöördumistele

„vahemikus 20.02–24.03.2026“. Seega tunnistab Hankija ise, et vähemalt osa pakkujaid esitas

nõutud selgitused pärast Hankija määratud tähtaega — kuni ligi kuu aega hiljem.

Hankija vastusest ei nähtu, millised konkreetsed kolmandatest isikutest vastasid tähtaegselt

(20.–26.02.2026) ja millised pärast tähtaega (27.02–24.03.2026). Kuivõrd need andmed on

Hankija valduses ja määravad otseselt pakkumuste vastavuse, palub Vaidlustaja

vaidlustuskomisjonil kontrollida iga teabevahetuse sõnumi osas pakkujate vastuse esitamise

täpne kuupäev ning tuvastada, kas ja millised kolmandad isikud esitasid nõutud selgitused

pärast 26.02.2026.

Kui kontrolli tulemusel leiab tõendamist, et mõni kolmandatest isikutest esitas Hankija nõutud

selgitused pärast tähtaega 26.02.2026, tuleb tema pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel juba sel

põhjusel tagasi lükata ning tema vastavaks ja edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada.

Hankija ei saanud sellist hilinenult esitatud selgitust õiguspäraselt arvesse võtta. Etteruttavalt

toob Vaidlustaja välja, et sai sellisest Hankija tegevusest teada alles 29.07.2026 Hankija

vastusega tutvudes ning seega ei saanud ta ilmselgelt sellel varasemalt tugineda oma õiguste

kaitsmisel.

Juhul kui Hankija väidab, et ta pikendas selgituste esitamise tähtaega, peab ta seda tõendama.

Tähtaja pikendamine üksnes osadele pakkujatele — kes said seeläbi ristsubsideerimise

kahtluse hajutamiseks kuni ligi kuu lisaaega, samal ajal kui teistelt eeldati vastust 26.02.2026

— rikuks omakorda pakkujate võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 3) ja läbipaistvuse ning

kontrollitavuse (RHS § 3 p 2) põhimõtteid ning oleks samuti aluseks vastavaks tunnistamise

otsuste kehtetuks tunnistamiseks vähemalt vaidlustatud osas.

6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Igas Hanke osas (osad 1–6) on Hankija märkinud RHR-is hindamiskriteeriumite –

transpordi maksumus, töötunni maksumus, töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu,

tööde teostamisel tellija taristul rakenduv kohalesõidutasu, autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumus, sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumus – juures, et

lepingu väline ja sisene ristsubsideerimine on keelatud. Lisaks on Hankija teabevahetuses

märkinud, et Hankija on keelanud hindamiskriteeriumites ära lepingu välise ja sisese

ristsubsideerimise, mis tähendab, et pakkujatel on keelatud mistahes kompensatsiooni

mehhanism teenuse maksumuse vähendamiseks.

6.2. Käesolevat vaidlust tuleb hinnata sama hankemenetluse terviklikus kontekstis.

12 (40)

Vaidlustaja ei ole esitanud selliseid uusi asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse Hankija

varasemate õiguslike hinnangute muutmiseks. Vaidlustus kordab olulises osas juba käsitletud

küsimusi või tugineb samade asjaolude alternatiivsele tõlgendusele. Hankija palub

vaidlustuskomisjonil vaidluse lahendamisel lähtuda õiguskindluse, menetlusökonoomia ja

proportsionaalsuse põhimõtetest ning hinnata, kas vaidlustuses on esitatud selliseid uusi

asjaolusid või tõendeid, mis põhjendaksid juba hinnatud küsimuste uut sisulist kontrolli.

Hankija hinnangul sellised asjaolud ja tõendid käesolevas vaidluses puuduvad.

6.3. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et Hankes on kehtestatud absoluutne lepingu

väline ja sisene ristsubsideerimise keeld (Keeld) ning vaidlustuskomisjon tuvastas 05.02.2026

otsuses 5-26/289938, et Hankija ei ole Keelu järgimist kohaselt kontrollinud.

Antud juhul seisneb vaidlus asjaolus, kas Hankija poolt läbi viidud kontroll Keelu järgimise

osas on piisav, et asuda järeldusele, et Vaidlustaja ja kolmandate isikute pakkumused ei riku

Keeldu. Hankija otsus selle kohta, kas Keeldu on järgitud või mitte, ei ole kaalutlusotsus.

Ehkki Keelu järgimise kontrollimine võib eeldada majandusalaseid eriteadmisi, on selline

otsus paratamatult hinnanguline, mistõttu on ka vaidlustuskomisjoni kontroll sellise otsuse üle

piiratud. Keeldu saab üksnes olla kas järgitud või mitte järgitud, ehk tegemist on

hindamisotsusega (Riigikohtu 11.12.2020 otsus 3-20-1198, p 12).

Vaidlustuskomisjon ei saa asuda Hankija asemel Keelu kontrolli teostama.

Vaidlustuskomisjoni kontroll Hankija otsuse õiguspärasuse hindamisel on suunatud eelkõige

sellele, kas Hankija viis läbi menetluse ning küsis kahtluse hajutamiseks selgitusi; kas pakkuja

vastas neile sisuliselt, arvestades asjakohaseid kulusid ja riske ning kas Hankija jõudis

põhjendatud ja kontrollitavale järeldusele (Tallinna Halduskohtu 11.05.2026 otsus 3-26-899).

6.4. Pärast vaidlustuskomisjoni 05.02.2026 otsuse 5-26/289938 jõustumist, pöördus Hankija

maksumuste kontrollimiseks 17.02.2026 RHR teabevahetuse kaudu (sõnumi ID-d 1057199,

1057200, 1057201, 1057203, 1057207, 1057209, 1057210, 1057212, 1057214, 1057216,

1057217, 1057219, 1057220, 1057223, 1057225, 1057227, 1057228, 1057229, 1063028,

1063030) pakkujate poole, paludes pakkujatel esitada hiljemalt 26.02.2026 selgitused selle

kohta, kuidas on kujunenud nende pakkumuse maksumus ning kinnitada, et pakkumuse

maksumuse määramisel ei ole kasutatud ei lepingu sisest ega välist ristsubsideerimist. Hankija

otsustas proportsionaalsuse, kontrollitavuse, läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõttest lähtuvalt teostada kõigi käskkirja p-ides 1.1–1.5 ja 2.1–2.5 nimetatud pakkujate

esitatud pakkumuste osas sisulise kontrolli Hankija poolt Hankes kehtestatud lepingu välise

ja sisese ristsubsideerimise keelu järgimise osas. Pakkujad kohustusid esitama Hankijale

selgitused ja põhjendused koos asjassepuutuvate tõenditega.

Pakkujad vastasid pöördumistele vahemikus 20.02–24.03.2026 RHR-i teabevahetuse kaudu,

esitades Hankijale sisulised ja põhjendatud selgitused ning tõendid. Hankija ei hakka siinkohal

08.07.2026 otsuse protokollile lisatud analüüsis (vastuse lisa 2) väljatoodut kordama, kuid

analüüsist nähtub, millistele selgitustele, tõenditele ja asjaoludele Hankija tugines ning kuidas

ja millistele järeldustele jõudis. Samuti nähtuvad analüüsist selgitused ja arvandmed (mh lisas

3), millest lähtuvalt pidas Hankija Vaidlustaja ja Kolmandate isikute pakkumustes toodud

maksumuste kohta antud selgitusi piisavaks. Hankija teostatud analüüs ristsubsideerimise

osas on sisuline ja põhjalik, milles vaidlustuskomisjonil on võimalik protokolli ja selle lisaks

oleva analüüsi põhjal veenduda. Hankija on seisukohal, et Hankija 13.07.2026 otsus koos

selles viidatud 08.07.2026 protokolli ja analüüsiga on piisav ning nendest on jälgitav, milliste

13 (40)

andmete põhjal hindas Hankija, et Vaidlustaja ja kolmandate isikute pakkumustes ei ole

kasutatud ristsubsideerimist.

6.5. Arvestades Hankija pädevust oli Hankijal ka piisav oskusteave, hindamaks Keelu nõude

järgimist. Hankija on analüüsis üksikasjalikult käsitlenud, millistele selgitustele, tõenditele ja

asjaoludele Hankija tugines ning mille põhjal selles toodud järeldusteni jõudis.

Ringkonnakohus on selgitanud, et RHS-is ei ole sätestatud mingit kindlat motiveerimise

põhjalikkust: „Pärast VAKO otsuse jõustumist tuli hankijal küll viia läbi nõuetekohane

ristsubsideerimise kontroll, kuid see ei seadnud hankija otsustele mingit kindlat motiveerimise

standardit. /…/ VAKO-l ja kohtul on ka hankija üldisemat laadi põhjenduste alusel võimalik

veenduda, et kolmanda isiku pakkumus ei riku ristsubsideerimise keeldu ning Hankija on seda

kontrollinud.“11

6.6. Hankija tegi kindlaks, et igas esitatud maksumuses on kõik vajalikud kulud kajastatud

ning maksumused on hinnastatud oma tegelike ja põhjendatud kulude alusel. Sellest tulenevalt

tuvastas Hankija, et Vaidlustaja ja kolmandate isikute pakkumustes esitatud ühe maksumuse

kulusid ei kaeta pakkumuses esitatud teiste maksumuste tuludest ning esitatud pakkumustes

esitatud maksumused ei sisalda kulusid, mis kaetakse pakkuja muu majandustegevuse,

toetuste arvelt. Teostatud analüüsi tulemusena on Hankija seisukohal, et lepingu sisest ega

välist ristsubsideerimist ei esine.

6.7. Hankija on hinnanud transpordikilomeetri maksumust kõikide pakkujate pakkumustes,

seejuures ka pakkumustes, kus on lisatud transpordi maksumuse kalkulatsioonile

koostööpartneri poolt edastatud transpordi maksumus. Nimetatud juhtudel on tegemist

ettevõtjatega, kellel on MTR-i andmetel siseriikliku ja/või rahvusvahelise veoseveo

tegevusluba ja sõidukikaart (sõidukikaardid). Seetõttu on Hankijal alust asuda seisukohale, et

igapäevaselt tõendatult veoseveoga tegeleva ettevõtte kalkulatsioonid on korrektsed ja

tõenduslikud.

6.8. Vaidlustusega kaasas olevates kalkulatsioonides on Vaidlustaja teinud mitmeid

meelevaldseid üldistusi ja andnud ebakompetentseid hinnanguid. Näiteks kütuse maksumuse

kalkulatsioonis on Vaidlustaja leidnud, et soodsamat kütuse maksumust kui 1,129 eurot ilma

käibemaksuta peab pakkuja Hankijale tõendama. Hankija teadmiste kohaselt on

kalkulatsioonides kasutatud kütuse maksumus oluliselt ülehinnatud ning transpordiettevõtetel

oli Hanke läbiviimise ajal nimetatud kütuse maksumus oluliselt madalam. See omakorda seab

kahtluse alla kõik tehtud kalkulatsioonid, kuna kütuse maksumus moodustab kõikides

arvutustes olulise mõjuga komponendi.

6.9. Vaidlustaja järeldused põhinevad üksnes sellel teabel, millele tal oli seadusest tulenevalt

juurdepääs. Pakkujate täielik hinnastamismetoodika, kulumudel ja muu ärisaladusega kaitstud

teave ei ole konkurentidele avaldatav. Seetõttu ei saa mittetäielikule andmestikule rajatud

oletusi pidada piisavaks tõendiks pakkumuste õigusvastasuse tuvastamisel. Hankija hinnang

tugines kogu tema käsutuses olnud asjakohasele teabele, sealhulgas teabele, mida ei olnud

võimalik konkurentidele avaldada ärisaladuse kaitse tõttu.

6.10. Vaidlustaja on esitanud taotluse kaaluda eksperdi kaasamist treilerveo kütusekulu

küsimuses. Hankija sellega ei nõustu, kuivõrd pakkumuste vastavust on pädev hindama just

11 TlnRnKo 3-25-3094/13, p 24.

14 (40)

Hankija ise, mitte sõltumatu asjatundja. Vastavas küsimuses on ringkonnakohus asunud

seisukohale: „Tuleb möönda, et hankija ei ole viidatud analüüsi käiku üksikasjalikult lahti

kirjutanud ning teada ei ole seegi, kes oli kaasatud finantsspetsialist ja milline oli tema poolt

hankijale antud n-ö sisend. Samas tuleb arvestada, et pakkumuste vastavust on pädev hindama

nimelt hankija, mitte hankijast sõltumatu asjatundja (vrd otsus 3-20-1198, p 17), mistõttu ei

oma väidetavalt kaasatud finantsspetsialisti arvamuse puudumine määravat tähtsust. Pärast

VAKO 19.05.2025 otsuse jõustumist tuli hankijal küll viia läbi nõuetekohane

ristsubsideerimise kontroll, kuid see ei seadnud hankija 28.07.2025 otsustele mingit kindlat

motiveerimise standardit.“12

Pakkumuste vastavust (sh Keelu kontrolli teostamist) on pädev hindama just Hankija ise ning

vastav taotlus eksperdi kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6.11. Vaidlustaja on vaidlustuses esitanud taotluse kontrollida, kas kolmandad isikud on

esitanud Hankijale valvega parklate töökodade aadressid igas asukohas.

Hankija on ühe vastavustingimusena (nr 7 – „Nõuetele vastava taristu kasutamise võimalus“)

ette näinud, et pakkuja peab hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks omama tööde

teostamiseks taristut vastavalt tehnilise kirjelduse (Lisa 1) p-ile 4. Hankija on lisaks märkinud,

et 1) „Täitja esitab hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks kõikide töökodade aadressid, kus

tellija jaoks töid teostatakse. 2) Kui töökoda ei ole täitja omanduses, peab ta tõendama

töökoja kasutamise võimaluse olemasolu (mõlemapoolselt allkirjastatud siduvate

tingimustega kokkulepe). 3) Kui eelnimetatud dokumente ei ole pakkumuse esitamise hetkel

võimalik esitada, esitab pakkuja kinnituse töökoja kasutuselevõtuks hiljemalt hankelepingu

täitmise hetkeks.“.

Vormi 3 „Hinnastamine V4“ „Tabeli täitmise kirjeldus“ p-id ÜI15, 16 ja 17 näevad ette, et:

„ÜI15 – Pakkumisele tuleb lisada remondihalli(de) joonised või fotod ning uste ja

remondipindade mõõtmed, kui märgitakse „JAH“ reale läbisõiduga remondihall.

ÜI16 – Pakkumisele tuleb lisada kõikide töökodade aadressid, kus Hankija jaoks töid

teostatakse, kui märgitakse "JAH" reale „parkla“ või „mehitatud valvega parkla“.

ÜI17 – Pakkumisele tuleb lisada tõstukite spetsifikatsioonid, kui märgitakse "JAH" reale

"sõidukite tõstuk.“

Eeltoodu osas on Hankija RHR-i teabevahetuses esitatud küsimusele vastanud järgnevalt:

„ÜIdes 15, 16 ja 17 märgitud nõuetele tohib hinnastamistabelisse märkida sõna „Jah“ vaid

juhul, kui vastavad nõuded on pakkujal täidetud – sellisel juhul tuleb pakkujal esitada ka

vastavad tõendid. Juhul, kui nimetatud võimeid pakkujal ei ole, ei saa pakkuja nende

kvaliteedikriteeriumite eest lisapunkte.“.

Hankija on seisukohal, et Hankija ei ole nõudnud, et töökojad peavad olemas olema

pakkumuste esitamise hetkel.

Hankija on seisukohal, et Hankija ei ole nõudnud, et töökojad peavad olemas olema

pakkumuste esitamise hetkel, kuid valvega parkla hindamiskriteeriumis "JAH" märkimiseks

12 TlnRnKo 3-25-3094/13, p 24.

15 (40)

tuli esitada töökodade asukohtade aadressid.

Kõik pakkujad on vastavat nõuet ka täitnud ja endale kuuluvate või lepinguliselt kasutatavate

töökodade aadressid Hankijale esitanud. Vaidlustaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

6.12. Hankija on 11.08.2026 täiendavates seisukohtades leidnud, et kui ta oleks pakkumused

tagasi lükanud üksnes seetõttu, et kõigil pakkujatel ei olnud võimalik esialgselt määratud

tähtaja jooksul kõiki Keelu järgimise kontrolliks vajalikke dokumente esitada, oleks Hankija

sisuliselt loobunud kontrollist, mis oli vajalik pakkumuste tegeliku vastavuse kontrollimiseks.

Hankija ei pidanud lähtuma formaalsest eeldusest, et esialgse tähtaja ületamise tõttu tuleb

pakkumused tagasi lükata, kui Hankijal oli seadusest tulenev õigus tähtaja pikendamiseks,

võimaldamaks pakkujatel esitada kontrolliks vajalikud dokumendid. Vastav lähenemine

toetas ka konkurentsi säilimist.

Hankija ei nõustu, et „tähtaja pikendamine üksnes osadele pakkujatele - kes said seeläbi

ristsubsideerimise kahtluse hajutamiseks kuni ligi kuu lisaaega, samal ajal kui teistelt eeldati

vastust 26.02.2026 - rikuks omakorda pakkujate võrdse kohtlemise (RHS § 3 p 3) ja

läbipaistvuse ning kontrollitavuse (RHS § 3 p 2) põhimõtteid“. Selgituste esitamise tähtaega

võib Hankija mõjuva põhjuse esinemisel pikendada nii omal algatusel kui ka ettevõtja

vastaval taotlusel, millest tulenevalt on igal ettevõtjal õigus esitada taotlus tähtaja

pikendamiseks.

7. Kolmas isik, Osaühing EGESTEN, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kolmanda isiku pakkumustes Hanke osades 2–4 on kaheksa piirkondliku transporditasu

kogusumma 132 eurot ning sõiduki transpordi sõidukilomeetri maksumus 0,89 eurot/km.

Nende näitajate põhjal on Vaidlustaja ise tuletanud Kolmanda isiku töökodade eeldatavaks

keskmiseks kauguseks 1,29 km ja alternatiivse kilomeetrihinna kasutamisel 5,78 km ning

seostanud saadud tulemused keelatud ristsubsideerimisega.

Pakkumuses esitatud 132 eurot ei ole ühe veo ega ühe piirkonna transporditasu, vaid kaheksa

erineva piirkondliku transporditasu kogusumma. Piirkonnatasud kujunevad vastava

teeninduskoha, töökoja asukoha, veokorralduse ja hinnakomponentide alusel. Seetõttu ei

võimalda 132 euro jagamisel kaheksaga saadud aritmeetiline keskmine ning Vaidlustaja

valitud üldised kulueeldused ilma piirkonnapõhiste andmeteta usaldusväärselt tuvastada

Kolmanda isiku tegelikke töökojakaugusi ega tõendada keelatud ristsubsideerimist.

Kolmas isik on oma kasutatavate töökodade aadressid ja lepingud esitanud Hankijale koos

pakkumusega ja õigeaegselt, Hankijal on olnud võimalus igal ajal neid andmeid kontrollida.

Kolmas isik on esitanud täiendavaid tõendeid ja selgitusi Hankija järelpärimiste vastustena,

sh 17.02.2026 ristsubsideerimise kontrolli raames (vastus esitatud 26.02.2026).

Kolmas isik vastas 26.02.2026, esitades hinnarea-põhised selgitused, tõendid ja arvutuskäigud

Hanke osade 2–4 hinnakomponentide, rakendumisreeglite ja kontrollarvutuste kohta.

Hankekomisjon on läbi viinud täiendava sisulise kontrolli ning on koostanud selle kohta ka

08.07.2026 protokolli. Hankija märkis, et analüüsi tulemusena ei ilmnenud võrreldud

hinnakomponentides otseseid ega süsteemseid ristsubsideerimise tunnuseid.

16 (40)

7.2. Vaidlustaja järeldused ei tugine Kolmanda isiku konkreetsetele piirkonnapõhistele

pakkumusandmetele, töökoha aadressidele ega tegelikele veomarsruutidele, vaid 132 euro

suuruse koondsummaga tehtud aritmeetilisele tagasituletusele.

Kolmas isik esitab lisana 1 Exceli töövihiku (Kolmanda isiku ärisaladus), mis koondab antud

vaidlustuse kontekstis Vaidlustaja poolt Kolmanda isiku kohta esitatud väidete

kontrollimiseks vajalikud andmed ja arvutused. Lisa tugineb Kolmanda isiku pakkumusele,

26.02.2026 Hankijale esitatud vastusele ja selle lisadele ning Hankija hilisemas kontrollis

käsitletud hinnakomponentidele.

Lisa ei muuda Kolmanda isiku pakkumust ega hinnakujundust, vaid näitab kontrollitavalt,

miks Vaidlustaja 132 eurost ja 0,89 euro/km hinnast tuletatud 1,29 km ja 5,78 km tulemused

ei kirjelda Kolmanda isiku konkreetseid piirkonnahindu, töökoha asukohti ega tegelikku

veoringi.

7.3. Transpordi maksumuse

Vaidlustaja lisa 4 arvutuskäigu järgi saadakse Kolmanda isiku kohta kaks erinevat kaugust.

1,29 km arvutuses lahutatakse kahe tunni tööjõukulu 14,20 eurot, kuid 5,78 km arvutuses

üksnes ühe tunni kulu 7,10 eurot. Samal ajal muudetakse ka kilomeetrihinda. Lisaks kirjeldab

5,78 km rea tekst tööandja miinimumkulu kogusumma lahutamist, kuid selle rea valem

kasutab tegelikult ühe tunni kulu. Seega ei vasta valem rea kirjeldusele.

Vaidlustaja ise annab vastuolulisi andmeid, kus tekst viitab ühele arvutuskäigule ning samal

ajal tema poolt esitatud arvutustega exceli tabeli arvutused ei vasta tema vaide tekstis toodule.

Seega on Kolmas isik kindlal seisukohal, et Vaidlustaja poolt esitatud väited ja andmed ei ole

usaldusväärsed.

Mõlemad arvutused lähtuvad kunstlikust eeldusest, nagu oleks 132 euro jagamisel saadud

16,50 eurot iga piirkonna ühetaoline transporditasu. Kolmanda isiku pakkumuses sellist hinda

ei ole. Vaidlustaja tagasituletus ei taasesita ka konkreetse piirkonna marsruuti ega Kolmanda

isiku tegelikku teenusemudelit. Seetõttu ei tõenda 1,29 km ega 5,78 km Kolmanda isiku

töökoha keskmist kaugust või ristsubsideerimist.

7.4. Treilerveo kilomeetrihind

Hanke Vorm 3 ÜI13 kohaselt on turutingimustele vastav treilerveo sõidukilomeetri maksumus

kontrollitav valemiga „kütusekulu kilomeetri kohta × kütuse maksumus × 3 ± 20%“.

Kolmanda isiku hind 0,89 eurot/km jääb Vaidlustaja enda lähteandmetest arvutatud

vahemikku 0,81288– 1,21932 eurot/km. See võrdlus ei asenda Kolmanda isiku kulusisendeid,

mis on ettevõtte ärisaladus, sisaldavat kontrolli, mis on esitatud piiratud lisas 1, kuid ei toeta

väidet, et 0,89 eurot/km jääks juba Vaidlustaja kasutatud üldise kütusekulu eelduse põhjal alla

Hankija määratud kontrollvahemiku.

7.5. Töökohtade aadressid ja parkimistingimused

Töökodade kasutamise lepingud olid Kolmandal isikul esitatud juba koos pakkumusega.

Kolmas isik ei vaidle vastu sellele, et vaidlustuskomisjon kontrollib esitatud aadresse ja nende

seost piirkondlike transporditasudega piiratud juurdepääsuga. Aadresside kontrollimine ei

tähenda siiski, et Vaidlustaja kaheksa piirkonnatasu keskmistamisel tuletatud 1,29 km või

17 (40)

5,78 km kujutaks endast lubatavat maksimumkaugust. Tegelikku transpordikulu tuleb hinnata

konkreetse piirkonnahinna, töökoja asukoha, marsruudi, teenuse korralduse ja tõendatud

kulusisendite alusel.

7.6. Eksperdiarvamus võib anda tehnilise hinnangu konkreetse sõidukikoosseisu

kütusekulule, kuid ekspert ei saa otsustada õiguslikku küsimust, kas kolmanda isiku

pakkumus rikub Keeldu. Viimane eeldab tegelike kulude, hinnakujunduse ja rahastusallikate

hindamist.

Hankija on määranud ÜI13-s kontrollvalemi ja ±20% vahemiku. Kolmanda isiku hind jääb

sellesse vahemikku ka Vaidlustaja enda 30 l / 100 km sisendi korral. Eksperdihinnang ei

tõendaks Kolmanda isiku tegelikke kulusid ega seda, et üks konkreetne hinnakomponent oleks

kaetud teisest hinnareast. Vaidlustaja 1,29 km järelduse põhipuudus on tema enda

arvutusmetoodika.

Hankija on ristsubsideerimist põhjalikult kontrollinud. Pole vajalik ega proportsionaalne

vaidlustusmenetluse laiendamine uutele hüpoteetilistele arvutusmudelitele, täiendavatele

üldistele kontrollitaotlustele ega eksperdi kaasamisele olukorras, kus vaidlus on lahendatav

olemasolevate dokumentide, selgituste ja tõendite alusel.

8. Kolmas isik, ART ML OÜ, kinnitab, et Hankes esitatud andmed ja hinnad vastavad Hankes

esitatud dokumentidele ja nõuetele ning kasutatud ei ole ristsubsideerimist., Hankija on

õiguspäraselt pakkumuse sobivaks tunnistanud ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kolmas isik, Aktsiaselts Baltflex, vaidleb vaidlustusele vastu.

9.1. Ükski Vaidlustaja väide ega kriitika ei vasta tõele. Kolmas isik ei ole oma pakkumust

tehes kasutanud mistahes ristsubsideerimist, st. ei hankelepingu sisest ega välist

ristsubsideerimist ning Hankija on seda ka kontrollinud ja jõudnud õigesti samale järeldusele.

9.2.Kõik kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnakomponendid (sh. „Transpordi

maksumus“ ja „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“) üksikuna hinnastatud

reaalse ja põhjendatud maksumusega ning katavad vastava teenuse osutamisega seotud kõik

vajalikud kulud (teenuse omahinna). Samuti on kogu kolmanda isiku pakkumuse maksumus

tervikuna hinnastatud reaalse ja põhjendatud maksumusega ning katab ära kogu hankelepingu

täitmisega seotud kõik vajalikud kulud (hankelepingu omahinna).

Puudub vaidlus, et Hankija on teostanud Keelu kontrollmenetluse, st kontrollinud, kas Hankes

esitatud pakkumused ja nende maksumused vastavad Keelule.

9.3. Kolmas isik on seisukohal, et Vaidlustaja taotlus eksperdi vaidlustuse läbivaatamisele

kaasamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Taotlus on eelkõige vajalikul määral

põhjendamata, mis juba ainuüksi muudab võimatuks selle rahuldamise. Teadmata on milliste

antud vaidlustusasjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks tuleks

Vaidlustaja arvates eksperdi arvamust küsida. Selgusetu on see, mis on eksperdile esitatava

küsimuse püstitus.

18 (40)

Hetkel jääb kogumis arusaamatuks, et üldse milliste asjaolude selgitamisest saaks seoses

treileriveo kütusekuluga isegi teoreetiliselt kõneleda ning millised oleksid hüpoteetiliselt need

andmed, mille põhjal võiks ekspert seda arvamust avaldada.

9.4. Kolmanda isiku hinnangul on Hankija viinud läbi õiguspärase Keelu kontrollmenetluse

ning teinud sellest õiged järeldused viisil, mis võimaldavad kontrollida nende järelduste

vastavust kontrolli tulemusel saadud ja aluseks võetud andmetele.

Hankijal on täielik õigus teha Keelu kontrollmenetlust selliselt, et on otsustanud usaldada

kombinatsiooni pakkujate kinnitustest, et nad ei riku Keeldu ning nende selgitustest ja

põhjendustest pakkumuste maksumuse kujunemise kohta ning nende andmete põhjal

veendunud, et pakkumused ei riku Keeldu. Hankijal ei ole seejuures mingit kohustust nõuda

sellega seoses pakkujatelt nendega kinnituste, selgituste ja põhjendustega seotud asjaolude

kindlaks tegemiseks mingite täiendavate tõendite esitamist või kuidagi hakata ise testima talle

pakkujate poolt esitatud andmete valiidsust.

Seetõttu tuleb antud juhul pidada piisavaks neid pakkujate poolt esitatud andmeid, mida

Hankija on otsustanud Keelu kontrollmenetluses neilt küsida ja kasutada. Ning

vaidlustuskomisjonil ega kohtul ei ole õigus sellesse Hankija kaalutlusõigusesse sekkuda.

9.5. Vaidlustaja keskne vaidlustuse põhjendus on selles, et tema arvates rikub kolmanda isiku

pakkumuse maksumus kahe hinnakomponendi (st. „Transpordi maksumus“ ja „Autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“) osas Keeldu.

Täpsemalt rajaneb seoses hinnakomponendiga „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumus“ Vaidlustaja väide loogikal, kus Vaidlustaja on teinud enda äranägemisel valitud

sisenditega miinimumkulu kalkulatsiooni ning leiab, et kõik sellest miinimumkulust

väiksemat autojuhi kasutamise kilomeetri maksumust pakkunud konkureerivate pakkujate

pakkumused on esitatud ilmselgelt ristsubsideerimise keeldu rikkudes.

Seoses hinnakomponendiga „Transpordi maksumus“ tugineb Vaidlustaja väide põhimõttel, et

Vaidlustaja on pakkumuste maksumustest enda sõnul arvutanud tagasi konkureerivate

pakkujate töökoja eeldatava keskmise kauguse Hankija määratud piirkondade

keskpunktidest, kasutades selleks muuhulgas enda äranägemisel valitud sisenditega arvutatud

iga asukoha keskmist transpordi maksumust. Ning antud juhul asub siis Vaidlustaja

seisukohale, et kui vastavate konkureerivate pakkujate tegelikud töökojad asuvad Hankija

määratud piirkondade keskpunktidest kaugemal, kui Vaidlustaja poolt tehtud arvustustes

kajastatud keskmised kaugused, siis on vastavad konkureerivad pakkujad rikkunud Keeldu.

Kolmas isik leiab, et sellise lihtsustuste ja üldistustega käsitlused ei ole antud juhul

asjakohased. Ei saa pidada tõsiseltvõetavaks Vaidlustaja lähenemist, et tema subjektiivseid

arvutusi ja loogikaid tuleks pidada objektiivseks maksumuseks, alla mille ei ole võimalik

vastavaid teenuseid osutada ilma keelatud ristsubsideerimist kasutamata. Tegelikult on üldse

küsitav sellisel kujul nõude täitmine, et vaidlustus peab olema põhjendatud.

Vaidlustaja määrab enda arvatava tegeliku miinimumkulu ja leiab siis, et kõik sellest allapoole

jääva maksumusega pakkumused ei vasta pakkumustele esitatud vastavustingimustele pelgalt

sellel põhjusel, et nende pakkumuse maksumus on väiksem, kui see Vaidlustaja arvamuse

kohane miinimumkulu.

19 (40)

Ühegi pakkumuse maksumuse puhul ei näita Keelu rikkumist üksnes asjaolu, et selle

maksumus jääb allapoole Vaidlustaja subjektiivsel arvamusel rajanevat miinimumkulu või ka

mistahes muud referentsiks kasutatavat kulunumbrit. Seda eelkõige põhjusel, et teoreetiliselt

on samavõrd võimalik, et Keeldu rikub hoopis pakkumus, mille maksumus on isegi oluliselt

kallim, kui vaatlusalune Vaidlustaja nägemus miinimumkulust või muust valitud referentsist.

9.6. Seoses hinnakomponendiga „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“ erineb

kolmanda isiku kuluarvestus Vaidlustaja omast ning võimaldab pakkuda seda teenust oma

pakkumuses pakutud maksumusega ilma ristsubsideerimise keeldu rikkumata. Samuti ei ole

Kolmas isik kasutanud hinnakomponendi „Transpordi maksumus“ kuluarvestuses mitte oma

töökodade keskmist kaugust Hankija määratud piirkondade keskpunktidest, vaid igas

piirkonnas konkreetselt selle piirkonna töökoja kaugust selle keskpunktist, mille tulemusel

erineb ka see kolmanda isiku kuluarvestus Vaidlustaja omast ning võimaldab ka seda teenust

pakkuda oma pakkumuses pakutud maksumusega ilma ristsubsideerimise keeldu rikkuda.

Kolmanda isiku vastavate selgituste õigsust aga eelkõige kolmanda isiku pakkumuse

vastavuse kontrollimist võimaldavad andmed on Hankijal olemas.

9.7. „Vastavustingimused“ ptk „Nõuetele vastava taristu kasutamise võimalus“ kohaselt oli

siiski lubatav, et töökodasid omatakse hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks.

Samas puuduvad mistahes nõuded nende töökodade kaugustele piirkondade keskpunktidest,

mida Hankija oleks pidanud või peaks kontrollima.

9.8. Aktsiaseltsi Baltflex 11.08.2026 täiendavad seisukohad.

9.8.1. Puuduvad tõendid mis näitaksid seda, et kütuse hind 1,129 eurot liitri on õige. Tegemist

Vaidlustaja subjektiivse arvamusega kütuse hinnatasemest, mis ei näita tegelikkuse kohta

midagi. Kolmanda isiku kuluarvestus on teistsugune.

Vaidlustaja mõistab, et hinnakalkulatsioonid sisaldavad konkureerivate pakkujate ärisaladusi,

mida ei ole võimalik Vaidlustajale avaldada.

Vaidlustusmenetluses toimub primaarselt ikkagi Hankija tegevuse õiguspärasuse kontroll,

mistõttu lasub kolmandal isikul kohustus veenda eelkõige Hankijat oma pakkumuse

vastavuses.

Kui Riigikohus on leidnud,13 et hankijal on õigus piirduda pakkujate kinnitusega isegi

olukorras, kus pakkujad üksnes kinnitavad, et arendavad pärast hankelepingu sõlmimist välja

tehnilisele kirjeldusele vastava hankelepingu eseme, siis kolmanda isiku hinnangul ei ole

ühtegi mõistliku põhjust, mis keelaks Hankijal teha seda sama Keelu puhul.

Samuti on Riigikohus väljendanud seisukohta, et kui hankija on õiguspäraselt otsustanud

pakkumuste hanketingimustele vastavuse kontrollimisel usaldada ja piirduda pakkujate

kinnitusega, ei tähenda, et see kinnitus ei võimalda hankijal kontrollida pakkumuste vastavust

sisuliselt.14

13 RKHKo 02.09.2025 nr 3-24-3485, p-id 28 ja 29; 14 RKHKo 19.12.2019 nr 3-19-1464, p 16 ls 1;

20 (40)

Alusetu ja lubamatu on Vaidlustaja poolne püüdlus kirjutada ette, kuidas peab kontrollitavuse

nõude täitmiseks olema Hankija koostanud 08.07.2026 protokolli ning sellega seoses mida ja

mismoodi peab omakorda vaidlustuskomisjon kontrollima.15

9.8.2. Vaidlustusest on selgelt tuvastatav, et Vaidlustaja toob välja enda arvamuse erinevate

hinnakomponentide miinimumkulust ning teeb siis seda ühte ja sama üldist numbrit kõikide

Hankes osalevate pakkujate maksumustega võrreldes järeldused, et kõik sellest allapoole

jääva maksumusega pakkumused rikuvad ristsubsideerimise keeldu pelgalt sellel põhjusel, et

nende pakkumuse maksumus on väiksem, kui see Vaidlustaja arvamuse kohane

miinimumkulu.

Vaidlustaja käsitleb kõiki pakkujaid keskmise parameetriga, mistõttu on erinevalt Vaidlustaja

vastuväitest tegemist kolmanda isiku poolt täiesti põhjendatud etteheitega.16

Kuna Vaidlustaja on esitanud vaidlustuses primaarse väite, et kolmanda isiku ja ka ülejäänud

vaidlustatud konkureerivate pakkujate pakkumus rikub Keeldu, siis põhjendamaks oma

väidet, tulnuks Vaidlustajal iga vaidlustatud pakkumuse osas konkreetselt ja selgelt ära näidata

see, (i) milliseid selle teenuse osutamiseks sellel pakkujal vajalikke kulusid esitatud teenuse

pakkumus ei kajasta, (ii) milliseid selle teenuse osutamiseks sellel pakkujal vajalikud ja

esitatud pakkumuses kajastatud kulud ei ole tegelikud ja põhjendatud, (iii) millised esitatud

pakkumuses kajastatud kulusid katab see kolmas isik teiste pakkumuses kajastatud

maksumustega ning (iv) millised esitatud pakkumuses kajastatud kulusid katab see kolmas

isik oma muude vahenditega.

Kolmanda isiku hinnangul ei ole Vaidlustaja seda teinud, mistõttu on Kolmanda isiku arvates

vaidlustus täielikult põhjendamata ega ole seda sellisena võimalik ainuüksi sellel põhjusel

kuidagi rahuldada.

9.8.3. Vabal turul konkurentsitingimustes pole kaupade ja teenuste hindade kontekstis midagi

võimatut ega välistatud.17

Vaidlustaja ekslikku arusaama tema arvutuste paiknemisel objektiivsuse skaalal kinnitab, et

Vaidlustaja proovib küll õigustada oma arvutusi tema arvates objektiivse sisendi (so töötasu

alammäära) kaudu, kuid jätab seejuures tähelepanuta, et tema arvutused sisaldavad lisaks

sellele veel ka muid sisendeid. Ning nende sisendite puhul sarnast „riigi poolt õigusaktidega

kehtestatud objektiivset ja absoluutset alammäära“ ei eksisteeri ja nii on need Vaidlustaja

poolt sisustatud subjektiivselt. Ehk ka Vaidlustaja ise möönab, et kõik muud Vaidlustaja poolt

kasutatud sisendid on tema poolt valitud,18 mis aga tähendabki subjektiivsed.

10. Kolmas isik, ACM Service OÜ, kinnitab, et tema pakkumus on koostatud kooskõlas

Hanke tingimuste ja nõuetega. Kõik pakkumuses esitatud andmed ning hinnad on õiged ja

põhjendatud ning pakkumuse koostamisel ei ole kasutatud ristsubsideerimist.

11. Kolmas isik, HR-Service OÜ, oma seisukohti ei esitanud.

15 vt vaidlustaja 06.08.2026 seisukoht p 14; 16 vt vaidlustaja 06.08.2026 seisukoht p-id 19 ja 20; 17 vt kolmanda isiku 31.07.2026 vastus p 47; 18 vt vaidlustaja 06.08.2026 seisukoht p 18 viimane

lause;

21 (40)

12. Kolmas isik, Renowa Projektid OÜ, oma seisukohti ei esitanud.

13. Kolmas isik, OÜ Vaiest, vaidleb vaidlustusele vastu.

13.1. Tegemist on korduva vaidlustusega. Vaidlustaja on esitanud samad argumendid ja samad

õiguslikud hinnangud, mille pinnalt on juba lahend leitud. Hankija on etteheidetavad vead

kõrvaldanud ja langetanud uue otsuse. Asjaolu, et kõiki pakkumuste kontrollimisel käsitletud

Hankija argumente ja pakkujate poolt esitatud selgitusi ei ole võimalik kolmandatel isikutel

näha on põhjendatud pakkujate ärisaladusega. Nende mittenägemine ei muuda Hankija otsust

mittekontrollitavaks ja õigusvastaseks.

13.2. Kolmas isik ei pea vajalikuks ja põhjendatuks kaaluda eksperdi kaasamist treilerveo

kütusekulu küsimuses. Seda põhjusel, et väidetavalt on kõik pakkujad treilerveoga tegelevad

isikud, mis viitab pädevuse olemasolule mahus, mis on vajalik pakkumuse maksumuse välja

arvestamiseks.

14. Kolmas isik, OÜ GoCraft, vaidleb vaidlustusele vastu.

14.1. Kolmas isik on pakkumuse koostamisel ning esitamisel järginud kõiki seadustes ja

Hanke alusdokumentides esitatud nõudeid ja tingimusi ning kinnitab, et võimaliku

hankelepingu täitmisel ei toimu ristsubsideerimist.

Kolmas isik on esitanud Hankijale kõik viimase poolt nõutud tõendid ja selgitused enda

pakkumuse kohta, samuti on avaldanud oma seisukoha varasemas vaidlustusmenetluses.

14.2. Kolmas isik ei pea vajalikuks rahuldada Vaidlustaja taotlust eksperdi kaasamiseks

treilerveo kütusekulu küsimuses. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

15. Vaidlustaja on vaidlustanud kaasatud kolmandate isikute pakkumuste vastavaks

tunnistamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise otsused vastavates Hanke osades (Hankija

13.07.2026 käskkiri nr 2-1/26/235).

Vaidlustuskomisjonile jäävad arusaamatuks Hankija väide, et käesolevat vaidlust tuleb

hinnata sama hankemenetluse terviklikus kontekstis ja palve, et vaidlustuskomisjon hindaks,

kas vaidlustuses on esitatud selliseid uusi asjaolusid või tõendeid, mis põhjendaksid juba

hinnatud küsimuste uut sisulist kontrolli.

Kolmas isik OÜ Vaiest leiab, et tegemist on korduva vaidlustusega ja et Vaidlustaja on

esitanud samad argumendid ja samad õiguslikud hinnangud, mille pinnalt on juba lahend

tehtud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja vaidlustuse menetlemisel puuduvad

mistahes erisused.

05.03.2026 käskkirjaga nr 2-1/26/59 on Hankija lähtudes vaidlustuskomisjoni 05.02.2026

otsusest vaidlustusasjas 5-26/289938 tunnistanud kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse peadirektori 31.12.2025 käskkirja nr 2-1/25/520 „Otsused kaitse- ja

22 (40)

julgeolekuvaldkonna piiratud hankemenetlusega riigihankes „Ratassõidukite remont ja

hooldus” (viitenumber 289938)“ p-id 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 osades, mida ei

tunnistatud kehtetuks Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.02.2026 otsusega vaidlustusasjas

5-26/289938. Käskkirja p-ist 3 tuleneb, et kehtetuks tunnistamise vajadus seisneb selles, et

hankija on otsustanud proportsionaalsuse, kontrollitavuse, läbipaistvuse ja pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõttest lähtuvalt teostada kõigi punktides 1.1–1.5 ja 2.1–2.5 nimetatud

pakkujate esitatud pakkumuste osas sisulise kontrolli hankija poolt hankes kehtestatud lepingu

välise ja sisese ristsubsideerimise keelu järgimise osas. Riigihangete vaidlustuskomisjon on

05.02.2026 otsuses nr 5-26/289938 märkinud, et kui hankija on mingil põhjusel otsustanud

ristsubsideerimise keelu kehtestada, on hankija kohustatud ka kontrollima iga maksumuse

vastavust keelule. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud

tingimustest. Tulenevalt sellest, peab hankija oluliseks järgida Riigihangete

vaidlustuskomisjoni poolt välja toodut kõigi punktides 1.1–1.5 ja 2.1–2.5 nimetatud pakkujate

esitatud pakkumuste osas ning kontrollida iga esitatud maksumuse vastavust lepingu välise ja

sisese ristsubsideerimise keelule.

Käskkirja p-i 4 järgi kõigi punktides 1.1–1.5 ja 2.1–2.5 nimetatud pakkujate esitatud

pakkumuste osas lepingu välise ja sisese ristsubsideerimise keelu järgimise sisulise kontrolli

teostamise järgselt teeb hankija uue otsuse pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamiseks.

Seega alustas Hankija uuesti kõigi Hankes pakkumuse esitanud pakkujate pakkumuste osas

välise ja sisese ristsubsideerimise keelu (Keeld) järgmise sisulist kontrolli. Hankija pidi

tegema uued otsused kõigi pakkujate pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise

kohta ja kindlaks tegema edukad pakkumused. Hankija on 13.07.2026 käskkirjas nr 2-

1/26/235 seda ka teinud. Kõik selles 13.07.2026 käskkirjas tehtud otsused on vaidlustavad.

Eelmises vaidlustusmenetluses tehtud vaidlustuskomisjoni jõustunud otsust pidi Hankija

täitma. Muud õiguslikku mõju 05.02.2026 tehtud vaidlustuskomisjoni otsusel uutele Hankija

otsustele pole. Kui Hankija tunnistas uuesti pakkumused vastavaks ja edukaks, siis need on

uued Hankija otsused, millede vaidlustamisel pole piiratud esitada ka samu põhjendusi ja

tõendeid, mis olid juba eelmises vaidlustusmenetluses esitatud.

16. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja pole taotlenud eksperdi kaasamist, vaid on

palunud vaidlustuskomisjonil kaaluda RHS § 195 lg 8 alusel eksperdi kaasamist treilerveo

kütusekulu küsimuses.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole eksperdi kaasamine vajalik, kuna käesolevas

vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon kontrollida üksnes seda, kas vaidlusalused

Hankija otsused on kooskõlas RHS-iga, kas Hankija sai teostatud kontrolli tulemusel teha

järelduse, et kaasatud kolmandate isikute pakkumustes pole rikutud Keeldu.

17. Vaidlustaja leiab, et kaasatud kolmandate isikute pakkumused on Hanke vastavates osades

tunnistatud õigusvastaselt vastavaks, sest osade esitatud maksumuste puhul on rikutud

Keeldu. Vaidlus on Hanke osades 2 kuni 6 kolmes „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ ette nähtud maksumustes:

1) Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

2) Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

3) Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

23 (40)

Vaidlus on ka selles, kas kolmandad isikud on Hankijale pakkumustes esitanud oma

töökodade aadressid.

Dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on kõigi kolme maksumuse

puhul Hankija ette näinud järgneva: „Lepingu väline ja sisene ristsubsideerimine on

keelatud!“(Keeld).

Eeltoodust nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et Hankija on keelanud vaidlusalustes

maksumustes nii lepingu sisese kui lepingu välise ristsubsideerimise. Keeld on kehtestanud

selgelt ja üheselt mõistetavalt. Ükski menetlusosaline ei vaidle selle üle, et Keeld Hankes on

kehtestatud. Hankija on selgitanud, et Keeld on talle oluline.

17.1. Keeld on kehtestatud Hanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS-i kohaselt ei pea kõik pakkumuste

vastavustingimused olema esitatud „Vastavustingimustes“, vaid vastavustingimuseks on kõik

riigihanke alusdokumentide tingimused, mis sisaldavad nõudeid pakkumusele.

Keelu järgimise kontroll võib olla seotud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisega

RHS §-i 115 alusel, kuid Keelu rikkumine ei tähenda ilmtingimata põhjendamatult madala

maksumusega pakkumust ja Keeldu rikkuv pakkumus ei pruugi üldse olla põhjendamatult

madala maksumusega ja võib olla isegi kõrgema maksumusega kui pakkumus, milles Keeldu

ei rikuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Keeldu rikkuva pakkumuse osas esineb RHS

§ 114 lg-s 2 sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alus isegi siis, kui pakkumuse maksumus

ei ole põhjendamatult madal.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Hankija on mingil põhjustel otsustanud Keelu

kehtestada, oli ta kohustatud ka kontrollima iga esitatud maksumuse vastavust Keelule.

Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d 36–37, 39–40,

vaidlustuskomisjoni 19.12.2025 otsus vaidlustusasjas 265-25/282071, p-id 11–17).

17.2. Keeld tähendab seda, et teenus peab olema hinnastatud oma tegelike ja põhjendatud

kulude alusel – pakkumuses esitatud teenuse maksumus peab kajastama kõiki selle teenuse

osutamiseks vajalikke kulusid.

Keeld ei luba seda, kui töötajad tegelikult panustavad selle teenuse osutamisse ja saavad selle

eest tasu. Kuid on võimalik, et töötasu võib jätta ka maksumuses arvestamata, näiteks siis, kui

tegemist on vabatahtliku tööga ja tegelikult töötasukulu ei teki.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Keeld tähendab seda, et mitte ühtegi kulu ei saa katta ei

teiste esitatavate maksumusetega ega ka muude pakkuja vahenditega. Keeldu ei rikuta siis,

kui kulu üldse ei teki.

17.3. Oma väidete tõendamiseks on Vaidlustaja esitanud:

1) vaidlustuse Lisa 2 - Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus kalkulatsioon

2) vaidlustuse Lisa 3 - Ülevaatlik pakkumuste koondtabel“;

3) vaidlustuse Lisa 4 - Transpordi maksumus.

4) 06.08.2026 täiendavate seisukohade Lisa 4 - Transpordi maksumus

KORRIGEERITUD

24 (40)

Vaidlustuse Lisas 3 on toodud kõik esitatud maksumused ja seal on näha maksumuste

erinevused.

Hankija on vaidlustuse vastusega koos esitanud:

1) Lisa 2 Otsuse protokolli 08072026 koos analüüsiga;

2) Lisa 3 01_RH detailanalüüsi, koondatabel.

Hankija on pöördunud kõigi kolmandate isikute poole selgitustaotlustega. Need ja kolmandate

isikute vastused on vaidlustuskomisjonile kätte saadavad riigihangete registrist.

Õige on see, et vaidlustuskomisjon ei kontrolli Hankija asemel seda, kas kolmandad isikud

on pakkumustes esitatud maksumustes eiranud Keeldu või mitte. Nagu juba eelpool märgitud

- vaidlustuskomisjon kontrollib seda, kas Hankija sai järeldada, et kolmandate isikute

pakkumustes esitatud maksumused Keeldu ei riku.

17.4. „Vastavustingimused“ osas NÕUETELE VASTAVA TARISTU KASUTAMISE

VÕIMALUS on ette nähtud, etpakkuja peab hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks omama

tööde teostamiseks taristut vastavalt tehnilise kirjelduse (Lisa 1) punktile 4. 1) Täitja esitab

hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks kõikide töökodade aadressid, kus tellija jaoks töid

teostatakse. 2) Kui töökoda ei ole täitja omanduses, peab ta tõendama töökoja kasutamise

võimaluse olemasolu (mõlemapoolselt allkirjastatud siduvate tingimustega kokkulepe). 3) Kui

eelnimetatud dokumente ei ole pakkumuse esitamise hetkel võimalik esitada, esitab pakkuja

kinnituse töökoja kasutuselevõtuks hiljemalt hankelepingu täitmise hetkeks.

Vormi 3 „Hinnastamine V4“ „Tabeli täitmise kirjeldus“ p-id ÜI15, 16 ja 17 näevad ette, et:

ÜI15- Pakkumisele tuleb lisada remondihalli(de) joonised või fotod ning uste ja

remondipindade mõõtmed, kui märgitakse „JAH“ reale läbisõiduga remondihall

ÜI16 - Pakkumisele tuleb lisada kõikide töökodade aadressid, kus Hankija jaoks töid

teostatakse, kui märgitakse "JAH" reale „parkla“ või „mehitatud valvega parkla“.

ÜI17 - Pakkumisele tuleb lisada tõstukite spetsifikatsioonid, kui märgitakse "JAH" reale

"sõidukite tõstuk

Hankija on 07.11.2025 vastanud järgmiselt: „ÜI-des 15, 16 ja 17 märgitud nõuetele tohib

hinnastamistabelisse märkida sõna „Jah“ vaid juhul, kui vastavad nõuded on pakkujal

täidetud – sellisel juhul tuleb pakkujal esitada ka vastavad tõendid. Juhul, kui nimetatud

võimeid pakkujal ei ole, ei saa pakkuja nende kvaliteedikriteeriumite eest lisapunkte.“

Õige on see, et töökojad ei pidanud olemas olema pakkumuste esitamise hetkel, kuid kui

märgitakse „JAH“ reale „parkla“ või „mehitatud valvega parkla“, siis tulid töökodade

aadressid pakkumuses esitada.

Hankija on kinnitanud, et kõik pakkujad on vastavat nõuet täitnud ja endale kuuluvate või

lepinguliselt kasutatavate töökodade aadressid Hankijale esitanud.

Vaidlustuskomisjon tuvastas kõigi kolmandate isikute pakkumustest, et Hankija kinnitus on

õige.

17.5. Hankija on ette valmistanud Vormi 3 „Hinnastamine V4“, kus on toodud Hanke osades

1–6 maksumuste esitamise tabelid ja „Tabeli täitmise kirjeldus“.

25 (40)

Pakkujad esitasid maksumused Vormis 3. „Tabeli täitmise kirjelduses“ on toodud teatud

nõuded maksumuste esitamisele.

17.6. Hindamiskriteerium „Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus“

Raamlepingu p-i 6.8 kohaselt üldjuhul kasutatakse sõidukite remonti/hooldusesse viimiseks ja

remondist/hooldusest toomiseks treilerit. Erandkorras võib kasutada autojuhti, kui sõiduki

konditsioon seda võimaldab või treileri kasutamine on raskendatud või sõiduk tuleb

transportida lähemale kui 50 km. Autojuhi kasutamine on lubatud ainult eelnevalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkuleppel tellijaga.

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI14 kohaselt autojuhi kasutamisel hinnastatakse sõidukilomeetri

hind ainult tellija sõidukiga läbitud teepikkuse järgi.

Seega - tuli esitada sõidukilomeetri maksumus autojuhi kasutamisel tellija sõiduki

toimetamiseks täitja töökotta - täitja autojuht viib sõiduki täitja töökotta.

05.11.2025 on küsitud maksumuste kohta Hankijalt selgitusi (Sõnumi ID 1 024 696) ja

Hankija on 07.11.2025 vastanud mh, et võimalikud on kolm olukorda:

1)seadmega saab sõita täitja töökotta (rakendub Autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumus);

2)seade pole liikumisvõimeline (rakendub Sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumus);

3)töid on vaja teostada tellija asukohas (rakendub Meeskonna väljasõidu sõidukilomeetri -

rakenduvad nii meeskonna väljasõidutasu kui ka meeskonna väljasõidu sõidukilomeetri

maksumus.

Vaidlustaja on seisukohal, et järgmiste pakkujate esitatud autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumused (eurodes) ei ole kooskõlas Keeluga:

1) Hanke osas 2

Aktsiaselts Baltflex - 0,12, ART ML OÜ - 0,15, OÜ Vaiest - 0,10, ACM Service OÜ -

0,2

2) Hanke osas 3

Aktsiaselts Baltflex -0,12, ACM Service OÜ - 0,15, OÜ Vaiest - 0,10 , ART ML OÜ-

0,15

3) Hanke osas 4

Aktsiaselts Baltflex -0,12, ART ML OÜ -0,1

4) Hanke osas 5

ACM Service OÜ - 0,15 ja ART ML OÜ - 0,15

Vaidlustaja on vaidlustuse lisas 2 toonud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuse

miinimumid (eurodes):

• Hanke osas 2 - 0,3

• Hanke osad 3 ja 4 - 0,47

• Hanke osa 5 - 0,64

17.7. Hindamiskriteerium „Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu“

Raamlepingu p-id 5.9., 6.3. ja 6.4. on sõnastatud järgmiselt:

5.9. Täitja kohustub tagama tellija või tellija poolt määratud isiku ligipääsu remondi

teostamise asukohta ja/või hankelepingut puudutavale dokumentatsioonile ja taristule tööajal

ilma etteteatamiseta ning töövälisel ajal vähemalt 2-tunnise etteteatamisega.

26 (40)

6.3. Sõidukite valdus antakse teenuse osutamiseks tellija poolt täitjale üle üldjuhul tööpäeviti

ajavahemikus 9.00–17.00. Sõidukite valduse üleandmine fikseeritakse üleandmise-

vastuvõtmise akti vormil.

6.4. Kui sõidukid antakse täitjale teenuse osutamiseks väljaspool punktis 6.3 sätestatud aega

(st tööpäevadel ajavahemikus 17.00–9.00 ning nädalavahetustel), loetakse sõidukite valdus

täitjale üleläinuks alates sõidukite tellija poolt täitjale teenuse osutamiseks üleandmisest.

Sõidukite valduse üleandmine fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise akti vormil.

Raamlepingu p-id 5.9. ja 6.4. ongi otseselt seotud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasuga.

03.11.2025 on Hankijale esitatud selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 023 385): 7. „Töövälisel ajal

ettevõtte esindaja tagamise tasu“ Mis asi see on ja mille jaoks?

Hankija on 07.11.2025 vastanud järgmiselt: 7) Raamlepingu projekti punkt 6.4 sätestab, et

sõidukeid võib täitjale teenuse osutamiseks üle anda ka väljaspool tööaega, st väljaspool

ajavahemikku kl 9.00–17.00, mis puhul rakendub töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

ühekordne fikseeritud tasu.

17.04.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 955 768): Millist

perioodi peab antud lahtris arvestama: päev/kuu/aasta....?

Hankija on 17.04.2025 vastanud järgmiselt: Lahtri "Töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasu" näol on tegemist ettevõtte esindaja tagamise ühekordse tasuga töövälisel ajal,

mida on võimalik rakendada, kui tellija nõuab täitja esindaja kohalolu.

25.03.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 946 544): Paluks

hankedokumentdes lahti kirjutada, mis asjad need on? [---].5. Töövälisel ajal ettevõtte

esindaja tagamise tasu.

Hankija on 27.03.2025 vastanud järgmiselt: Hankija ei ole küsimuses väljatoodud punkte

nõudena kehtestanud. Antud punktide eest on võimalik hindamisel saada lisapunkte, näiteks

pakkujal on võimalik saada hindamisel lisapunkt valvega ja mehitatud valvega parkla

olemasolu eest.

21.02.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 934 243): Mida peaks

sisaldama Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu? Kas tasu on tunni, päeva, kuu või

aasta põhine? Millist reageerimise kiirust eeldatakse?

Hankija on 26.02.2025 vastanud järgmiselt: Töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu

all peab hankija silmas isikut, kes esindab täitjat sõiduki üleandmisel ja vastuvõtmisel

töövälisel ajal (st tööpäevadel ajavahemikus 17.00–9.00 ning nädalavahetustel). Tasu on

väljasõidu ehk ühiku põhine, st ühekordne tasu ühe väljasõidu kohta. Täitja kohustub tagama

tellija või tellija poolt määratud isiku ligipääsu remondi teostamise asukohta ja/või

hankelepingut puudutavale dokumentatsioonile ja taristule tööajal ilma etteteatamiseta ning

töövälisel ajal vähemalt 2-tunnise etteteatamisega (raamlepingu projekti punkt 5.9).“

Pakkujatele pidi Hankija vastustest olema mh teada see, et tegemist on ühekordse tasuga ühe

väljasõidu kohta.

27 (40)

Vaidlustaja on seisukohal, et järgmiste pakkujate töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasud ei ole kooskõlas Keeluga:

1) HR-Service OÜ - Hanke osades 2, 3 ja 4, vastavalt 0,0001; 0,0001; 0,0001 eurot;

2) OÜ Vaiest - Hanke osades 2 ja 3, vastavalt 0,01; 0,01 eurot;

3) Renowa Projektid OÜ - Hanke osades 2, 3 ja 6, vastavalt 0,01; 0,01; 0,01 eurot;

4) OÜ GoCraft - Hanke osades 3 ja 4, vastavalt 0,001; 0,001 eurot.

17.8. Hindamiskriteerium „Transpordi maksumus“

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI6 kohaselt pakkuja esitab iga piirkonna kohta fikseeritud

transpordi maksumuse.

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI7 kohaselt transpordi maksumuse arvestamisel tuleb lähtuda

järgnevast:

a) sõidukite asukoht (näiteks JÕHVI - Keskväljak, Jõhvi linn) tähistab konkreetse

geograafilise piirkonna keskpunkti;

b) sõidukid asuvad sellest keskpunktist kuni 10 km raadiuses ning võivad asuda erinevates

punktides selle raadiuse sees.

„Tabeli täitmise kirjeldus“ ÜI8 kohaselt transpordi maksumuse arvutusel peab arvestama 12

m pikkuse ja 3,5 m kõrguse sõidukiga, kaaluga 18 tonni..

Hankijale on 09.11.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 026 050): Sõiduki

transpordi fikseeritud maksumus" Kas maksumus peab sisaldama 4 otsa sõitu? Puksiirauto

sõidab kohale, toob auto töökotta, viib auto tagasi ja sõidab ise tagasi.

Hankija on 10.11.2025 vastanud järgmiselt: Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus sisaldab

endas ühte ringi ehk treileri asukohast tellija sõiduki(te)ni, sealt töökotta ja töökojast treileri

asukohani tagasi.

Hankijale on 03.11.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 023 385):

1. Kui sõidukid asuvad 10 km raadiuses geograafilise piirkonna keskpunktist, siis mis loogika

alusel peaks Pakkuja suutma välja mõelda „Sõiduki transpordi fikseeritud maksumuse“?

Ühel juhul võivad asuda 0,5 km kaugusel ja teisel juhul 20 km kaugusel. Kas „Sõiduki

transpordi fikseeritud maksumus“ kehtib vaid nendele sõidukitele, mis asuvad 10 km

raadiuses geograafilise piirkonna keskpunktist?

2. Kuhu suunatakse sõidukid remonti, mis asuvad näiteks: Alutagusel, Laiusel, Muhus, Türil,

Põlvas?

3. Palume Hankijal selgitada, kuidas on võimalik esitada "Sõiduki transpordi fikseeritud

maksumus" nii, et tegemist ei oleks lepingu välise või sisese ristsubsideerimisega olukorras

kus osa autosid tuleb transportida Tapalt Peetrisse ja osa Rakverre ja osa võimalik Tapal

remontida? [---]

Hankija on 07.11.2025 vastanud järgmiselt: 1) Fikseeritud maksumus kehtib ainult nendele

sõidukitele, mis asuvad nimetatud 10km raadiuse sees.

2) Sõidukite remonti suunamisel valib koha tellija vastavalt oma vajadustele.

3) Fikseeritud maksumuses ootab hankija osade kaupa lähima sobiliku töökoja kasutamist ja

selleni transpordi tagamist. [---]

28 (40)

Hankijale on 03.11.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 1 023 384): Palume

tekkinud küsimustele vastata üheselt mõistetavad ja sisuliselt. 1. Teabevahetus 948278. Mida

tähendab „Selle sisse on arvestatud“? Kas Hankija on valemisse selle juba sisse arvestanud?

Palun hankijal esitada näidistehe 1: kütusekulu on 45 l/100km, kütuse maksumus 1,14 eur/l,

töökoda asub 3 km kaugusel väeosa pääslast.

Palun hankijal esitada näidistehe 2: Pakkuja töökoda asub Sauel ja Osa 3 auto

Miinisadamas.

2. Palume üheselt mõistetavalt lahti kirjutada, mis asi on „Sõiduki transpordi fikseeritud

maksumus“. Kas transport autojuhi kasutamisel või pukseerimine? Mõlemad see samal ajal

olla ei saa. Kas teine on sellisel juhul kilomeetripõhiselt? [---]

Hankija vastas 07.11.2025 järgmiselt:

1) Esimene tund on hankijale tasuta, st kilomeetri hinna sisse PEAB PAKKUJA arvestama

sõiduki pealelaadimise aja. Nii on kirjas ka hinnastamise tabeli vahelehel „Tabeli täitmise

kirjeldus“ real 15 viitega ÜI13 „Hankija hinnangul on turutingimustele vastav

sõidukilomeetri maksumus treilervedudel leitav valemiga kütusekulu kilomeetri kohta *

kütuse maksumus * 3 ± 20 %. Selle sisse on arvestatud nii sõiduki peale- ja mahalaadimine

kui ka 1 h pikkune ooteaeg sõiduki peale- või mahalaadimisel tellija asukohas.“ Tegemist on

fikseeritud maksumusega piirkonna põhiselt, mis tähendab, et pakkuja peab selle kirjeldama

vastavalt oma piirkonda teenindava töökoja asukohale. Võrdluseks, kui sõiduk on näiteks

Jõhvis ja pakkuja töökoda Tallinnas, aga kuna pakkujal ei ole lähemal ühtegi sobilikku

töökoda, peab ta igakordselt sõiduki vedama Tallinna. Sõidukilomeetri maksumus = 45 * 1,14

/ 100 = 1,54 EUR ± 20% = 1,23…1,85 EUR

2) Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus on tasu piirkonna põhiselt hankija sõiduki

transportimise eest pakkuja lähimasse sobilikku töökotta. Kuna sõiduki transpordil on

eelistatud transpordiliik treilervedu (raamlepingu projekti punkt 6.8), siis tuleb pakkujal

sõiduki transpordi fikseeritud maksumuses arvestada sõiduki transpordivahendiks treilerit.

[---]

03.06.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 971 661): Vorm 3

Transpordi maksumuse arvutusel peab arvestama 12 m pikkuse ja 3,5 m kõrguse sõidukiga,

kaaluga 18 tonni.

1. Hankes olevad sõidukid on enamus madalamad kui 3,0m. Eestis on lubatud maksimaalseks

kõrguseks 4,0m. Kas sellest võib järeldada, et pakkuma peab igaljuhul madala põhjaga

(Lowbed, veolava kõrgus kuni 0,500m) treileriga vedu? Kuidas selline nõue toetab Riigihanke

§ 2 lg 1-te?

2. Miks selline nõue on kehtestatud kõikidele hanke osadele? Näiteks Osas 1 enamus

sõidukeid saab transportida kerghaagiseda aga transpordi fikseeritud maksumuse

pakkumisel peab arvestama 12 m pikkuse ja 3,5 m kõrguse sõidukiga, kaaluga 18 tonni, sest

vastasel juhul on tegemist ristsubsideerimisega ja pakkuja pakkumus kõrvaldatakse.

Hankija on 09.06.2025 vastanud järgmiselt: 1) Eestis on lubatud veose kõrgus tee pinnast

4,50 m. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42

"Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" Lisa 1 Grupp 11

Kood 1121 punkt 1: "Veose (sealhulgas vahetatava kere ja standardiseeritud konteineri) laius

ei tohi ületada 3,00 m, veose kõrgus ei tohi ületada 4,5 m maapinnast ning veos ei tohi ulatuda

sõidukist või autorongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m, välja arvatud punktis 2 ja 3 toodud

29 (40)

juhul. Sõiduki või autorongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodis

1102 kehtestatud nõudeid."

2) Hankija leiab, et sellisel kujul transpordi hinnastamine ei ole pakkujatele piirav ning tagab

ühetaolisuse, kuna kõikides hanke osades kirjeldatud sõidukite puhul on võimalik nõutud

parameetreid saavutada

Hankijale on 05.03.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 937 931):

Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus tähendab remonti või hooldust vajava masina

transpordi hinda remondi või hoolduse teostamise kohta.,, Siis kuidas pakkuja teab kui kaugel

on hooldust vajav masin et saaks hinna ära fikseerida ?

Hankija on 07.03.2025 vastanud järgmiselt: Alusdokumendis "Vorm 3" on hankija toonud

välja erinevad piirkonnad, mille kohta hankija soovib sõiduki transpordi fikseeritud

maksumust: Jõhvi, Paldiski, Pärnu, Tallinn, Tapa, Tartu, Võru, Ämari. Kui remonti/hooldust

vajavad sõidukid jäävad nimetatud piirkondadest välja, rakendatakse sõidukilomeetri

maksumust.

Hankijale on 27.02.2025 esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 935 671): Pakkuja

täidab ja esitab töölehe "Vorm 3. Hinnastamine" nende hanke osade vahelehed, milles ta

esitab pakkumuse. Osa 5 puhul nõutakse Sõiduki transpordi fikseeritud maksumust. Kas siin

mõeldakse tehniku kohalesõidu hinda objektile või remondi/hooldust vajava masina

transpordi hinda remondi teostamise kohta? Sisestatav väärtus tekitab Y29-Y36 välja

väärtused, millel nimetuseks Veo maksumus, mis ajabki segadusse.

Hankija on 28.02.2025 vastanud järgmiselt: Sõiduki transpordi fikseeritud maksumus

tähendab remonti või hooldust vajava masina transpordi hinda remondi või hoolduse

teostamise kohta.

14.02.2025 on Hankijale esitatud järgmine selgitustaotlus (Sõnumi ID 931 404): Transpordi

maksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised

pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" -

madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kuidas ja millest kujuneb hankes mõistlik

ja reaalne sõidukilomeetri hind (treiler, juht ja muud seotud punktid)? Et osalejatel oleks

võrdne ja üheselt mõistetav lähtepunkt ja ei tekiks genereerimisi erinevate omasõitude,

teenussõitude, üheotsasõitude või muu sellise suhtes. Näiteks, meie ettevõte on võimeline

korraldama kõik veod ühe otsa maksumusega kuna suudame oma masinate vedudega katta

teise otsa ja seda ka olenemata asukohast tuleb hind poole soodsam. Sama kehtib

autojuhtidele kes on vajadusel olemas lähtekohas. 1.(Hankija hinnangul on turutingimustele

vastav sõidukilomeetri maksumus treilervedudel leitav valemiga kütusekulu kilomeetri kohta

* kütuse maksumus * 3 ± 20 %.) 2.(Autojuhi kasutamisel hinnastatakse sõidukilomeetri hind

ainult tellija sõidukiga läbitud teepikkuse järgi.) Eelnevad punktid 1 ja 2 annavad hinna

manipuleerimiseks piisavalt suured piirid, et skeemitades saada vastav edu.

Hankija on 17.02.2025 vastanud järgmiselt: Kuna käesoleva riigihanke puhul on tegemist

remondi ja hoolduse hankega, mitte transpordihankega, siis hankija hinnangul ei oma

transpordimaksumus märkimisväärset mõju remondi ja hoolduse hinnale. Samuti on hankija

keelanud hindamiskriteeriumites ära lepingu välise ja sisese ristsubsideerimise, mis

tähendab, et pakkujatel on keelatud mistahes kompensatsiooni mehhanism teenuse

maksumuse vähendamiseks.

30 (40)

Vaidlustaja on seisukohal, et järgmiste pakkujate esitatud transpordi maksumused ei ole

kooskõlas Keeluga:

1) Aktsiaselts Baltflex - Hanke osades 2, 3 ja 4, vastavalt 340,00; 340,00; 340,00 eurot;

2) Osaühing EGESTEN - Hanke osades 2, 3 ja 4, vastavalt 132,00; 132,00; 132,00 eurot;

3) ART ML OÜ - Hanke osades 2, 3, 4 ja 5, vastavalt 275,00; 275,00; 275,00; 275,00

eurot.

Vaidlustaja leiab, et nende pakkujate esitatud transpordi maksumustega ei ole reaalselt

võimalik transporti teostada arvestada nõudega - 12m pikkune ja 3,5m kõrgune sõiduk, mis

kaalub 18tonni.

17.9. Hankija vastuse lisas 2 toodud analüüsi (17 lk) (edaspidi Analüüs) kohaselt:

1) Analüüsi läbiviimisel lähtus Hankija põhimõttest, et iga hinnakomponent peab olema

seotud teenuse tegeliku ressursikuluga ning hinnastamine peab tervikuna vastama

majandusliku realismi, kulupõhisuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele. Hindamise eesmärk ei olnud piirata ettevõtjate hinnastamisvabadust ega

kujundada ette kindlat hinnataset, vaid kontrollida, kas hinnastamise tulemusena säilib

teenuse tegelik majanduslik põhjendatus, võrreldavus ning lepingu täitmise

usaldusväärsus;

2) hinnangu andmisel ei lähtutud üksikutest hinnakomponentidest eraldiseisvalt ega

üksikutest kõrvalekalletest, vaid kogu hinnastruktuuri käsitleti tervikliku

majandusliku mudelina. Hindamise käigus peeti oluliseks hinnakomponentide

tegelikku mõju teenuse osutamisele tervikuna, nende omavahelist seotust,

kulukandvust ning teenuse praktilist ja jätkusuutlikku toimivust;

3) Hankija lähtus majandusliku realismi põhimõttest, mille kohaselt peab iga

hinnakomponent olema objektiivselt põhjendatav teenuse tegeliku ressursikuluga.

Samuti lähtuti proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt hinnati võimalikke

kõrvalekaldeid nende tegeliku mõju põhjal kogu hinnastruktuurile ja lepingu

täitmisele tervikuna. Analüüsi käigus hinnati seetõttu mitte ainult üksikute

hinnakomponentide absoluutset suurust, vaid ka nende tegelikku mõju kogu teenuse

kulukandvusele, praktilisele toimivusele ja lepingu jätkusuutlikule täitmisele;

4) esimeses etapis koondas Hankija kõik pakkumused ühtsesse võrdlusraamistikku ning

arvutas välja võrreldavate hinnakomponentide keskmised väärtused. Pärast keskmiste

väärtuste ja ekstreemumite hindamist rakendas Hankija nn valgusfoori põhimõtet,

mille eesmärk oli muuta analüüs võimalikult läbipaistvaks ja visuaalselt kiiresti

tõlgendatavaks. Valgusfoori süsteemis tähistas roheline hinnakomponente, mis

paiknesid realistlikus ja põhjendatud vahemikus ning ei viidanud ristsubsideerimise

tunnustele. Kollane tähistas võimalikke tähelepanu vajavaid kõrvalekaldeid, mis

vajasid täiendavat hindamist või põhjendamist. Punane tähistas olulisi

ebaproportsionaalsusi, mille puhul oleks olnud põhjendatud kahtlus, et ühe

hinnakomponendi kaudu kompenseeritakse mõne teise teenuse osa tegelikke kulusid;

5) töötunni hinna hindamisel lähtus Hankija Eesti üldisest tööjõukulu tasemest ning

2025. aasta lõpu töötasu alammäärast. Autojuhi tegelik tööandjapoolne kulu ei piirdu

üksnes brutotöötasuga. Tööjõukulu sisaldab lisaks töötasule ka tööandja makse,

puhkusetasusid, tööriietust, tervisekontrolle, koolitusi ning muid töökorralduslikke

kulusid. Seetõttu kujuneb autojuhi tegelik minimaalne tööandja kogukulu

märkimisväärselt kõrgemaks kui riiklik miinimumpalk ning jääb praktikas sageli

ligikaudu 8–12 euro suurusjärku ühe töötunni kohta;

6) sõidukilomeetri maksumuse hindamisel lähtus Hankija transporditeenuse tegelikust

31 (40)

kulustruktuurist ning 2025. aasta lõpu kütusehinnast suurusjärgus 1 euro/liiter enne

käibemaksu ehk ligikaudu 1,00 eurot liitri kohta koos käibemaksuga. Raskeveoki

keskmise kütusekulu puhul umbes 30 liitrit 100 kilomeetri kohta kujunes otseseks

kütusekuluks ligikaudu 0,33 eurot ühe kilomeetri kohta. Otsene kütusekulu moodustab

ligikaudu ühe kolmandiku sõidukilomeetri tegelikust kogumaksumusest ning

ülejäänud 2/3 moodustavad kõik muud kaasnevad kulud;

7) ettevõtte esindaja tagamise tasu hindamisel lähtus Hankija asjaolust, et valmisoleku ja

reageerimisvõime tagamine kujutab endast iseseisvat organisatsioonilist ressurssi,

mille olemasolu ei sõltu üksnes konkreetse olukorra tekkimisest. Valmisoleku

tagamine omab majanduslikku väärtust ka juhul, kui valmisolekut konkreetsel

ajahetkel ei realiseerita, kuna teenuse toimimiseks vajalik operatiivne suutlikkus peab

olema tagatud pidevalt. Ettevõtja esindaja tagamise tasu osas on Hankija seisukohal,

et tegemist ei ole otseselt teenuse osutamisega ning selle tõttu võib nimetatud kulu olla

ka null-väärtusega. Ainuüksi asjaolu, et ettevõtte juhatuse liikmele makstakse juhatuse

liikme tasu ning tal lasub ametikohast tulenev kohustus reageerida vajadusel

erinevatele olukordadele mistahes ajal, ei tähenda automaatselt ristsubsideerimise

olemasolu ega välista võimalust käsitleda ettevõtte esindaja tagamist eraldiseisva

teenusliku ressursina;

8) Analüüsi käigus hinnati eraldi ka olukordi, kus üksikud hinnakomponendid erinesid

turu keskmisest märkimisväärselt ning paiknesid tavapärasest hinnatasemest oluliselt

madalamal. Hinnangu andmisel peeti oluliseks ka teenuste tegelikku prognoositavat

kasutusmahtu lepingu täitmise käigus, kuna üksikute vähese praktilise tähtsusega

hinnakomponentide mõju kogu lepingu majanduslikule tasakaalule võib olla

marginaalne;

9) töötunni hind, autojuhi kasutamisega seotud tasud, väljatuleku tasu, ettevõtte esindaja

tagamise tasu ning sõidukilomeetri maksumus moodustasid tervikuna loogilise,

omavahel tasakaalus ja majanduslikult põhjendatud hinnastruktuuri, mis oli kooskõlas

teenuse tegeliku ressursikasutuse ning transpordisektori tavapärase kulumudeliga.

Hindamise käigus võrreldi hinnakomponente nii omavahel kui ka üldise turuloogika,

tööjõukulu taseme, transpordisektori kulustruktuuri ning tegelike tegevuskuludega.

Analüüsi põhjal ei tuvastatud olukordi, kus mõni hinnakomponent oleks olnud

põhjendamatult madal või kunstlikult kõrge, eesmärgiga kompenseerida teise teenuse

osa tegelikke kulusid. Samuti ei ilmnenud hinnastruktuuris selliseid

ebaproportsionaalsusi, mis oleksid loonud põhjendatud kahtluse teenuse tegeliku

omahinna moonutamise või varjatud kulude ümberjaotamise osas;

10) kuigi üksikute pakkumiste ja hinnakomponentide vahel esines teatavaid erinevusi, olid

need sisuliselt ja majanduslikult põhjendatavad. Erinevused olid seotud teenuse

osutamise eripärade, töökorralduslike lahenduste, kasutatavate ressursside, sõidukite,

tööjõu korralduse või ettevõtete individuaalse kulustruktuuriga ning jäid hinnangu

kohaselt tavapärase turukäitumise piiridesse. Juhtudel, kus ettevõte oli kehtestanud

mõnele teenusele tavapärasest oluliselt madalama hinnataseme, kinnitas ettevõte, et

nimetatud teenuste osutamine ei kujuta endast lepingu täitmisel ettevõtte jaoks

sisuliselt olulist ega prognoositavalt mahukat tegevust. Sellest tulenevalt käsitleti

sellist hinnastamist ettevõtte ärilise ja strateegilise hinnastamisotsusena, mitte otsese

ristsubsideerimise tunnusena;

11) tervikliku kulumudeli kasutamine, pakkumiste keskmistamine, ekstreemumite

hindamine ja valgusfoori põhimõtte rakendamine võimaldasid hinnata

hinnakomponentide tegelikku majanduslikku põhjendatust mitte ainult formaalselt,

vaid ka sisuliselt. Selline lähenemine andis võimaluse hinnata hinnastruktuuri kui

32 (40)

tervikut ning tuvastada võimalikud kõrvalekalded juba analüüsi varajases etapis.

Pakkumuste hinnastruktuur tervikuna oli majanduslikult usutav ning võimaldas

hinnangu kohaselt teenust nõuetekohaselt ja jätkusuutlikult osutada;

12) iga hinnakomponent säilitas Analüüsi tulemusena piisava majandusliku autonoomia

ega sõltunud hinnangu kohaselt ebaproportsionaalselt teiste komponentide

kulukandvusest. Analüüsi tulemuste põhjal puudus alus käsitleda pakkumuste

hinnastruktuuri majanduslikult ebarealistliku, kunstlikult moonutatud või

ristsubsideerimist sisaldavana. Rakendatud analüüsimeetod võimaldas teha

põhjendatud, objektiivse ja kontrollitava järelduse, et hinnakomponentide kujunemine

vastas valdavalt teenuse tegelikule ressursikulule ning teenuse hinnastamine oli

tervikuna majanduslikult realistlik, läbipaistev, jätkusuutlik ja põhjendatud.

Tõendatavat ja ilmset ristsubsideerimist Hanke pakkumustes ei esinenud ja kõik

pakkumused (üks pakkuja ei vastanud Hankija ristsubsideerimise päringule) vastavad

Keelu nõudele.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Analüüsis on toodud üldised lähtekohad. Analüüsist

tuleneb, et eraldi hinnati olukordi, kus üksikud hinnakomponendid erinesid turu keskmisest

märkimisväärselt ning paiknesid tavapärasest hinnatasemest oluliselt madalamal. Oluliseks

peeti kasutusmahtu lepingu täitmise käigus. Teatud juhtudel käsitleti hinnastamist ettevõtte

ärilise ja strateegilise hinnastamisotsusena, mitte otsese ristsubsideerimise tunnusena.

Hankija vastuse lisa 3 toodud 01_RH detailanalüüsi, koondtabelis on pakkujate esitatud

maksumused, on tuvastatavad punasega tähistatud olulised ebaproportsionaalsused, mille

puhul oleks olnud põhjendatud kahtlus, et ühe hinnakomponendi kaudu kompenseeritakse

mõne teise teenuse osa tegelikke kulusid. Kuid puuduvad mistahes põhjendused selle kohta,

miks on Hankija järeldanud, et konkreetses pakkumuses esitatud maksumus Keeldu ei riku.

17.9.1. Riigikohus on oma 16.03.2020 otsuses asjas 3-19-1825 (p 17) leidnud, et ei ole kohane

lähtuda kolleegiumi otsuses nr 3-19-1464/41 esitatud seisukohast, et hankemenetlus põhineb

suurel määral pakkujate ühe-poolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (otsuse

p 16). Kui hankija on juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse

põhjendatuses, ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija

selgitusnõudele.

See Riigikohtu järeldus on tehtud vaidluses, mis seondus põhjendamatult madala

maksumusega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see järeldus on kehtiv ka käesolevas

vaidluses - Hankija ei saanud Keeldu järgmist tuvastada pakkuja üldise kinnituse alusel, vaid

pidi Keelu järgmisest sisuliselt kontrollima.

17.9.2. Osaühing EGESTEN

17.9.2.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik on vastanud 26.02.2026 (vastus, sh vastuse lisa 1, sisaldab kolmanda isiku

ärisaladust). Kolmas isik on selgitanud:

• Hanke osa 2 töötunni maksumust (rollid);

• Hanke osa 2 transpordi maksumust;

• Hanke osa 2 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust;

• Hanke osa 2 töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu;

• Hanke osa 2 meeskonna km maksumust;

33 (40)

• Hanke osa 2 sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumust;

• Hanke osa 2 meeskonna väljasõidutasu;

• et Hanke osa 3 hinnakomponendid on kujundatud ja kontrollitavad samal metoodikal

nagu osas 2 ning koondkontroll on esitatud Lisa 1 lehel 07_Vastavuskontroll (Allikas

(sisendleht) = 03_Osa3_Sisend);

• et Hanke osa 4 hinnakomponendid on kujundatud samal metoodikal nagu osades 2–3,

kuid töötunni koond erineb automaaleri baashinna erisuse tõttu (vt Lisa 1:

04_Osa4_Sisend);

• teeninduspunkti (töökoja/partneri) ja piirkonna keskpunkti vahemaade mõõtmist

(Hankijal on võimalik kontrollida iga vaidlusalust maksumust hinnarea kaupa).

Kolmas isik on lisanud vastusele:

Lisa 1 – Exceli tabelid „RKIK_289938_EGESTEN_Vastus_LISA 1 (Lisad 2–7)-2.xlsx“, mis

sisaldab järgmisi lehti:

02_Osa2_Sisend - “LISA 2 - Hange osa 2”

03_Osa3_Sisend - “LISA 3 - Hanke osa 3”

04_Osa4_Sisend - “LISA 4 - Hanke osa 4”

05_Mõõtmistulemused - “LISA 5 - Teeninduspiirkonna mõõtmistulemused”

06_Mõõtmistulemuste pildid – “Mõõtmistulemuse pildid”

07_Vastavuskontroll - “LISA 7 - Vastavuskontroll”

17.9.2.2. Vaidlus on Hanke osades 2, 3 ja 4 Osaühingu EGESTEN esitatud transpordi

maksumuses - 132 eurot.

Hankija on tuvastanud Osaühingu EGESTEN Hanke osades 2, 3 ja 4 esitatud transpordi

maksumustes kõrvalekalded (piirkonna põhine transpordi maksumus ühe sõiduki kohta

remondi teostamise piirkonda) ja on teinud Otsuse protokollis järelduse, et Osaühing

EGESTEN esitas põhjendatud selgitused ning kalkulatsioonid.

17.9.2.3. Osaühing EGESTEN on Hankijale vastuseks selgitanud põhjalikult transpordi

maksumust piirkonniti, esitanud kalulatsikoonid ja ka vaidlustusmenetluses toonud välja

andmed transpordi maksumuse kujunemise kohta.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et Osaühingu EGESTEN Hanke

osades 2, 3 ja 4 esitatud transpordi maksumused ei riku Keeldu.

17.9.3. ART ML OÜ

17.9.3.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik on vastanud 26.02.2026 (vastus sisaldab kolmanda isiku ärisaladust). Kolmas isik

on esitanud kinnituse, et kõik pakkumuses esitatud maksumused on hinnastatud oma tegelike

ja põhjendatud kulude alusel ning pakkumuses esitatud teenuste maksumused kajastavad

kõiki nende teenuste osutamiseks vajalikke kulusid, pakkumuses ei ole kasutatud lepingu

sisest ega välist ristsubsideerimist ja selgitanud:

• autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust. Arvestades maksimaalset 50 km

distantsi ja sõiduki keskmist kütusekulgu 32,25 liitrit/100 km, jääb kütusekuluks

16,125 liitrit, mis mahub täispaagi definitsiooniga (kuni 20 liitrit), mistõttu kütusekulu

ei sisaldu autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuses. Kolmas isik esitas

kalkulatsiooni;

34 (40)

• transpordi maksumust - sõidukite asukoht tähistab konkreetse geograafilise piirkonna

keskpunkti ning sõidukid asuvad sellest keskpunktist kuni 10 km raadiuses.

Transpordi maksumuse arvutusel peab arvestama 12 m pikkuse ja 3,5 m kõrguse

sõidukiga, kaaluga 18 tonni. Kolmas isik esitas kalkulatsiooni;

• sõiduki transpordi sõidukilomeetri maksumust. Kolmas isik esitas kalkulatsiooni;

• meeskonna väljasõidu maksumust;

• töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu;

• meeskonna väljasõidu kilomeetri maksumust. Kolmas isik esitas kalkulatsiooni;

• töötunni maksumust (mootorsõidukidiagnostik, mootorsõiduki kliimaseadmete

käitleja, autoplekksepp, mootorsõidukitehnik).

17.9.3.2. Vaidlus on Hanke osades 2, 3, 4 ja 5 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumuses - 0,15 eurot ja Hanke osades 2, 3, 4 ja 5 esitatud transpordi maksumuses - 275

eurot.

Hankija on tuvastanud ART ML OÜ transpordi maksumuse (piirkonna põhine transpordi

maksumus ühe sõiduki kohta remondi teostamise piirkonda) ja autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumuse osas kõrvalekalded ja teinud Otsuse protokollis järelduse, et ART

ML OÜ esitas põhjendatud selgitused ning kalkulatsioonid nende maksumuste kohta.

17.9.3.3. ART ML OÜ on Hankijale vastuseks selgitanud põhjalikult autojuhi kasutamisel

sõidukilomeetri maksumust ja transpordi maksumust, esitanud kalkulatsioonid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et ART ML OÜ Hanke osades 2,

3, 4 ja 5 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumused ja Hanke osades 2, 3, 4

ja 5 esitatud transpordi maksumused ei riku Keeldu.

17.9.4. Aktsiaselts Baltflex

17.9.4.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole:

Kolmas isik on vastanud 26.02.2026 (vastus sisaldab kolmanda isiku ärisaladust). Kolmas

isik on kinnitanud, et pakkumuse maksumuse määramisel ei ole kasutatud ühegi

hinnakomponendi ühikuhinna osas mistahes ristsubsideerimist (st ei hankelepingu sisest ega

välist ristsubsideerimist) ning kõik pakutud hinnakomponendi ühikuhinnad katavad vastava

teenuse osutamisega seotud kõik kulud ja selgitanud:

• meeskonna liikmete töötunni maksumust, kolmas isik esitas kalkulatsioonid;

• sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumust;

• transpordi maksumust, mis on piirkonna põhine transpordi maksumus ühe sõiduki

kohta remondi teostamise piirkonda. Kolmas isik on välja toonud piirkondade

remonditöökojad ja nende kaugused, millest on maksumuse esitamisel lähtutud;

• autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust. Aluseks on võetud transportimist

vajavate sõidukite liikumise kiiruse (km/h) ja töötaja töötasu kulu tööandjale, kolmas

isik esitas kalkulatsioonid;

• meeskonna km maksumust, kolmas isik esitas kalkulatsioonid;

• töövälisel ajal ettevõtja esindaja tagamise tasu. Töökodade läheduses elavate erinevate

töötajatega on kokkulepe, et töötaja tuleb vajadusel töövälisel ajal väljakutse peale

töökoja territooriumile ning saab sellise töövälisel ajal valve valmisoleku/väljatuleku

eest lisatasu, mille kulu on tööandjale väiksem, kui pakkumuses toodud 20 eurot.

35 (40)

17.9.4.2. Vaidlus on Hanke osades 2, 3 ja 4 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumuses - 0,12 eurot ja Hanke osades 2, 3 ja 4 esitatud transpordi maksumuses - 340

eurot.

Hankija on tuvastanud Aktsiaseltsi Baltflex autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumuses ja transpordi maksumuses (piirkonna põhine transpordi maksumus ühe sõiduki

kohta remondi teostamise piirkonda) kõrvalekalded ja on Otsuse protokollis teinud järelduse,

et Aktsiaselts Baltflex on esitanud põhjendatud selgitused ning kalkulatsioonid.

17.9.4.3. Aktsiaseltsi Baltflex on Hankijale vastuseks selgitanud põhjalikult autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumust ja transpordi maksumust, esitanud kalkulatsioonid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et Aktsiaseltsi Baltflex Hanke

osades 2, 3 ja 4 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuses ja Hanke osades

2, 3 ja 4 esitatud transpordi maksumused ei riku Keeldu.

17.9.5. ACM Service OÜ

17.9.5.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik Hankija 17.02.2026 selgitustaotlusele ei vastanud.

Hankija esitas 06.03.2026 uuesti sama selgitustaotluse. Sellele Kolmas isik vastas 11.03.2026

ja esitas:

• Hanke osa 2 töötunni maksumuse (automamaaler, autokeretehnik, mootorsõiduki

kliimaseadmete käitleja, autoplekksepp) selgitused ja kalkulatsiooni;

• Hanke osa 2 transpordi maksumuse selgitused;

• Hanke osa 2 meeskonna km maksumus selgitused ja kalkulatsiooni;

• Hanke osa 2 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuse selgitused ja

kalkulatsiooni;

• Hanke osa 2 sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumuse kalkulatsiooni;

• Hanka osa 3 transpordi maksumuse selgitused;

• Hanke osa 3 meeskonna km maksumuse selgitused ja kalkulatsiooni;

• Hanke osa 3 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuse selgitused ja

kalkulatsiooni;

• Hanke osas 3 sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumuse kalkulatsiooni;

• Hanke osa 5 töötunni maksumuse (mootorsõidukidiagnostik, mootorsõidukitehnik,

mootorsõiduki kliimaseadmete käitleja, automaaler, autokeretehnik) selgitused ja

kalkulatsioonid;

• Hanke osa 5 transpordi maksumuse selgitused;

• Hanke osa 5 meeskonna km maksumuse selgitused ja kalkulatsiooni;

• Hanke osa 5 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuse selgitused ja

kalkulatsiooni;

• Hanke osa 5 sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumuse kalkulatsioon;

• Hanke osa 5 töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu selgitused.

17.9.5.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli õigus anda ACM Service OÜ-le

uus võimalus vastata Hankija selgitustaotlusele. RHS § 46 lg 4 viimane lause annab Hankijale

õiguse mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega

36 (40)

pikendada.

Oluline on see, et Hankija pidi kohtlema pakkujaid selles olukorras võrdselt. Võrdse

kohtlemise põhimõte (RHS § 3 p 2) nõuab, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja

erinevaid olukordi ei käsitletaks ühetaoliselt.

Riigihangete registrist nähtub, et ka Steltmex OÜ ei vastanud esimesele selgitustaotlusele ja

ka talle saadeti see 06.03.2026 uuesti. Seega pole alust asuda seisukohale, et Hankija on

kohelnud pakkujaid ebavõrdselt ja andnud ACM Service OÜ-le mingisuguse eelise.

17.9.5.3. Vaidlus on Hanke osades 2, 3 ja 5 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumustes - 0,2; 0,15 ja 0,15 eurot.

Hankija on tuvastanud ACM Service OÜ autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuse

osas kõrvalekalded ja on Otsuse protokollis teinud järelduse, et ACM Service OÜ on esitanud

põhjendatud selgitused ning kalkulatsioonid.

17.9.4.3. ACM Service OÜ on Hankijale vastuseks selgitanud põhjalikult autojuhi

kasutamisel sõidukilomeetri maksumust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et ACM Service OÜ Hanke

osades 2, 3 ja 5 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus ei riku Keeldu.

17.9.6. HR-Service OÜ

17.9.6.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik vastas 26.02.2026. Kolmas isik on kinnitanud, et ei kasuta lepingu sisest ega

välist ristsubsideerimist ja selgitanud:.

• Hanke osa 2 töötunni maksumust (mootorsõidukitehnik);

• Hanke osas 2 transpordi maksumust (lisatud koostööpartneri hinnakiri);

• Hanke osa 2 töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu;

• Hanke osa 2 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust;

• Hanke osa 2 sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumust;

• Hanke osa 3 töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu;

• Hanke osa 3 meeskonna km maksumust;

• Hanke osa 3 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust;

• Hanke osa 3 sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumust;

• Hanke osa 4 töötunni maksumusi (automaaler, mootorsõidukitehnik, autoplekksepp);

• Hanke osa 4 töötunni maksumus transpordi maksumust;

• Hanke osa 4 meeskonna km maksumust;

• Hanke osa 4 töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu;

• Hanke osa 4 autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust.

17.9.6.2. Vaidlus on Hanke osades 2, 3 ja 4 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasus - 0,0001 eurot.

Hankija on tuvastanud HR-Service OÜ töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu osas

kõrvalekalded ja Otsuse protokollis teinud järelduse, et HR-Service OÜ on esitanud

37 (40)

põhjendatud selgitused.

17.9.6.3. HR-Service OÜ on töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu selgitanud sellega,

et lepingulistel klientidel on juhatuse liikme telefoni number ja peale tööpäeva on see

tavapärane, et juhatuse liige avab klientidele värava.

Seega on HR-Service OÜ lahendanud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasuta.

Juhatuse liige saab tasu seadusest ja põhikirjast tulenevate funktsioonide täitmise eest. Kui ta

on ise võtnud endale veel mõne kohustuse, siis ei saa järeldada, et sellega on arvestatud

juhatuse liikme tasus. Juhatuse liige võib täita lepingutest tulenevaid kohustusi tasuta. Ja nii

see käesoleval juhul ka vastavalt HR-Service OÜ selgitustele on.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et HR-Service OÜ Hanke osades

2, 3 ja 4 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu ei riku Keeldu.

17.9.7. Renowa Projektid OÜ

17.9.7.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik vastas 25.02.2026. Kolmas isik on selgitanud:

• Hanke osa 2 esitatud meeskonna kilomeetrihinna maksumuse kujundamist ja toonud

välja arvutuse;

• Hanke osa 3 esitatud meeskonna kilomeetrihinna maksumuse kujundamist ja toonud

välja arvutuse;

• Hanke osa 6 mootorsõidukitehnik töötunni maksumust;

• töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu 0,01 eurot kujunemist;

• tellija piirkonnas remondi teostamisel tehnikute kohale- ja ärasõidu maksumust ja

esitanud arvutuse;

• transpordi maksumust, kolmas isik on esitanud arvutuse;

• autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust ja esitanud arvutuse;

• transpordi sõidukilomeetri maksumuse kujundamist ja esitanud arvutuse.

Kolmas isik on vastusele lisanud kaks (2) dokumenti kütuse kliendihinna kohta (kolmanda

isiku ärisaladus).

17.9.7.2. Vaidlus on Hanke osades 2, 3 ja 6 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasus - 0,01 eurot.

Hankija on tuvastanud Renowa Projektid OÜ töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasus

kõrvalekalded ja on teinud Otsuse protokollis järelduse, et Renowa Projektid OÜ on esitanud

põhjendatud selgitused.

17.9.7.3. Renowa Projektid OÜ töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu selgitanud

järgmiselt:

1) lepingu täitmise asukohas on ööpäevaringselt kohal isik, kelle tööülesannete hulka

juba kuulub ligipääsu tagamine territooriumile, sõidukitele ja hankelepinguga seotud

dokumentatsioonile, Renowa Projektid OÜ töökorralduse järgi täidab sama isik

töövälisel ajal ka ettevõtte esindaja funktsiooni;

2) töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamine ei eelda:

• eraldi väljasõitu,

38 (40)

• täiendava tööjõu rakendamist,

• eraldi tööaja arvestust,

• lisakulusid.

3) kuna ettevõtte esindaja viibib lepingu täitmise asukohas pidevalt, siis puudub alus

täiendava tasu tekkimiseks;

4) esitatud 0,01 eurot on formaalne - selle teenuse osutamisega ei kaasne kulu.

Vaidlustuskomisjoni arvates on see tasu 0,01 eurot esitatud lihtsalt seepärast, et tasu tuli

esitada. Renowa Projektid OÜ-l on juba olemas töötaja, kes esindab teda töövälisel ajal ja

tema tasu ei muutu siis, kui Renowa Projektid OÜ hakkab täitma hankelepingut (selle

järelduse saab Renowa Projektid OÜ selgitustest teha).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et Renowa Projektid OÜ Hanke

osades 2, 3 ja 6 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu ei riku Keeldu.

17.9.8. OÜ Vaiest

17.9.8.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik vastas 26.02.2026 (vastus sisaldab kolmanda isiku ärisaladust). Kolmas isik

kinnitas, et pakkumuse maksumuse määramisel ei ole rakendatud lepingu sisest ega välist

ristsubsideerimist ja selgitanud, et:

• töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu on majanduslikult põhjendatud

(püsikulu, juhatuse liikme kättesaadavus, isetasuvus);

• autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus on põhjendatud vaba ressursi müügi

strateegia ja ressursi optimaalse rakendamisega;

• transpordi maksumus põhineb logistilisel mudelil ja sünergial koostööpartneritega;

• sõiduki transpordil sõidukilomeetri maksumus on tuletatud vahetult Hankija poolt

teabevahetuse käigus esitatud valemist.

17.9.8.2. Vaidlus on Hanke osades 2 ja 3 esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri

maksumuses - 0,10 eurot ja Hanke osades 2 ja 3 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja

tagamise tasus - 0,01 eurot.

Hankija on tuvastanud OÜ Vaiest autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumuses ja

töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasus kõrvalekalded ja Otsuse protokollis teinud

järelduse, et OÜ Vaiest on esitanud põhjendatud selgitused.

17.9.8.3. OÜ Vaiest on autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumust selgitanud täpsemalt

järgmiselt:

1) OÜ Vaiest tööprotsessid on planeeritud järjekorra alusel, kuhu on sisse arvestatud

piisavad ajapuhvrid ettenägematute asjaolude katmiseks. Vaba ressurss võimaldab

hankepõhiseid tegevusi teha nii, et lisakulu ei esine;

2) täiendavat tööjõukulu ei teki;

3) ühikuhind 0,10 eurot/km on käsitletav täiendava tuluna üldiste püsikulude katmisesse.

OÜ Vaiest selgitustest järeldub, et 0,10 eurot/km osutatakse teenust ja mingit lisakulu ei teki.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et OÜ Vaiest Hanke osades 2 ja 3

esitatud autojuhi kasutamisel sõidukilomeetri maksumus ei riku Keeldu.

39 (40)

17.9.8.4. OÜ Vaiest on töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu selgitanud järgmiselt:

1) tegevuskohas on tagatud mehitatud ööpäevaringne valve, vastav personalikulu on OÜ

Vaiest püsikulu, mis on kaetud sõltumata sõlmitava hankelepingu täitmisest, sõidukite

vastuvõtmisega ei kaasne täiendavat kuluartiklit;

2) kuna juhatuse liikme tasu ja vastutus on olemuslikult ajaliselt piiramata (24/7), on

esindatusega seotud kulud tagatud olemasolevas juhtimiskulus.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sisuliselt on OÜ Vaiest andnud Hankijale teada, et

töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamisega ei kaasne täiendavat kuluartiklit. Seega kulu ei

teki, esitatud tasu on sümboolne.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et OÜ Vaiest Hanke osades 2 ja 3

esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu ei riku Keeldu.

17.9.9. OÜ GoCraft

17.9.9.1. 17.02.2026 on Hankija pöördunud kolmanda isiku poole selgitustaotlusega.

Kolmas isik vastas 25.02.2026 (vastus sisaldab kolmanda isiku ärisaladust). Kolmas isik

kinnitas, et ei ole oma pakkumuse üheski aspektis kasutanud hankelepingusisest ega -välist

ristsubsideerimist ja selgitas, et:

• töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu pakutud hindadega ei ole võimalik

ühegi pakkuja poolt. Fikseeritud teenuse osutamise hinna küsimisel (diferentseerimata

erinevaid asupaiku ja muid olulisi asjaolusid) oleks lepingusisene ristsubsideerimine

hanketingimustesse olemuslikult sisse kirjutatud;

• töövälisel ajal ettevõtte esindamine on Kolmanda isiku juhatuse liikmete

vastutusvaldkond, mingit täiendavat tasu selle eest juhatuse liikmele ei kaasne;

• transpordi maksumus sõltub sõiduki asukohast ja transpordi teepikkusest,

kilomeetrihinna maksumus on arvutatud Hankija poolt avaldatud valemi alusel.

Kolmas isik esitas vastuse lisas täpsemad kalkulatsioonid.

17.9.9.2. Vaidlus on Hanke osades 3 ja 4 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise

tasus - 0,001 eurot.

Hankija on tuvastanud OÜ GoCraft töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu osas

tuvastanud kõrvalekalded ja on Otsuse protokollis teinud järelduse, et OÜ GoCraft on esitanud

põhjendatud selgitused.

17.9.9.3. OÜ GoCraft on töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu selgitanud täpsemalt

järgmiselt:

1) raamlepingu p-st 5.9. tuleneb täitja kohustuse tagada ligipääs remondi teostamise

asukohta ja/või hankelepingut puudutavale dokumentatsioonile ja taristule mh

töövälisel ajal vähemalt 2-tunnise etteteatamisega;

2) tegemist pole tasuga teenuse osutamise eest, vaid ligipääsu tagamise eest;

3) kui teenuse osutamise kohtasid on mitmeid, siis juba ainuüksi sõiduaeg ja

transpordikulu on erinev, lisaks erineb tõenäoliselt ka kohapeal viibimise aeg;

4) OÜ GoCraft puhul jääb kohustus tagada töövälisel ajal ettevõtte esindaja (st

tööpäevadel ajavahemikus 17.00–9.00 ning nädalavahetustel) juhatuse liikmete

vastutusvaldkonda, kuivõrd juhatusel on igal juhul kohustus korraldada äriühingu

tööd. Mingit täiendavat tasu selle eest juhatuse liikmele ei kaasne.

40 (40)

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tasu 0,001 eurot on esitatud lihtsalt seepärast, et tasu tuli

esitada. Samamoodi kui HR-Service OÜ on ka OÜ GoGraft lahendanud töövälisel ajal

ettevõtte esindaja tagamise tasuta juhatuse liikmete kaudu. See tuleneb selgelt OÜ GoGraft

selgitusest Hankijale.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija sai järeldada, et OÜ GoGraft Hanke osades 3 ja

4 esitatud töövälisel ajal ettevõtte esindaja tagamise tasu ei riku Keeldu.

18. Lähtudes eelpooltoodust jääb Vaidlustaja vaidlustus rahuldamata.

19. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija pole kulude välja mõistmist taotlenud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

Kolmas isik Aktsiaselts Baltflex on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude

hüvitamiseks kogusummas 3195  eurot (käibemaksuta), 17 tunni ja 45 minuti õigusteenuse

osutamise eest, tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta).

Lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab vaidlustuskomisjon

arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste küsimuste keerukust,

samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindaja kulud ei tohiks tervikuna olla

vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mistahes vajadust keeruliste õiguslike küsimustega

tegelemiseks ja mahukate dokumentide läbi töötamiseks polnud, sest vaidlus taandus sellele,

kas Hankija on kolmandate isikute pakkumusi ühe tingimuse (Keelu) osas sisuliselt

kontrollinud ja teinud õiged järeldused. Tegemist oli korduva vaidlusega, mistõttu samadel

esindajatel olid peamised asjaolud juba eelnevast teada. Seetõttu peab vaidlustuskomisjon

kolmanda isiku Aktsiaseltsi Baltflex lepingulise esindaja kulusid mõnevõrra ülepaisutatuks.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks ja põhjendatuks kolmanda isiku Aktsiaseltsi Baltflex

lepingulise esindaja kulusid summas 1800 eurot (käibemaksuta), 10 tunni õigusabi osutamise

eest. Vaidlustajalt tuleb kolmandale isikule Aktsiaseltsile Baltflex välja mõista 1800 eurot

(käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)