| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/3225-5 |
| Registreeritud | 25.08.2026 |
| Sünkroonitud | 26.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Kevin Kassihin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 04.08.2026 nr 1.1-10.1/3225-1
Meie 25.08.2026 nr 2.3-5/26/3027-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse
eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punktidega 2–6 lisatakse maksukohustuslaste registri (MKR) põhimääruse §-
is 4 loetletud üldandmete hulka surmakuupäev, õigusjärgluse ja registrist kustutamise
teave, pankrotimenetluse andmed, lapse ja vanema või eestkostja andmed,
kogumispensioniga seotud andmed ning paindliku või ennetähtaegse pensioni andmed.
Põhimääruse § 4 lõike 1 kohaselt on üldandmed andmed, mida võib kasutada rohkem kui
üks MKR-i alamregister. Seega ei tähenda andmete üldandmete hulka arvamine üksnes
nende kandmist MKR-i, vaid võimaldab nende kasutamist erinevates alamregistrites ja
erinevate töötlemistoimingute käigus. Seletuskirjas on näiteks lapse eest
mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks vajalike andmete üldandmete
andmestikku kandmist põhjendatud sellega, et andmed ei laeku rahvastikuregistrist otse
alamregistrisse MORE, vaid MKR-i üldandmete andmestikku, kust MORE kasutab neid
põhimääruse § 4 lõike 3 alusel. Muudatuse eesmärk on seega viia põhimääruses sätestatud
andmekoosseis vastavusse tegeliku andmeliikumisega ning tagada andmehalduse
jälgitavus ja läbipaistvus. Samuti nähtub seletuskirjast, et kogumispensioni- ja
pensioniliigi andmeid vajatakse maksukohustuse arvutamiseks mitmes MKR-i
rakenduses.
Märgime, et Andmekaitse Inspektsioon mõistab andmete üldandmete andmestikus
kajastamise vajadust, kui andmed laekuvad sinna keskselt ning neid kasutatakse sealt ühe
või mitme alamregistri kaudu. Küll aga peab sellisel juhul eelnõust ja seletuskirjast selgelt
nähtuma andmete üldandmete andmestikku kandmise põhjus, andmeid kasutavad
alamregistrid ning konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks andmeid kasutatakse. Üldine
selgitus, et andmeid kasutatakse maksude, maksusoodustuste ja maksuvabastuste
arvestamiseks, ei võimalda hinnata iga andmekategooria töötlemise vajalikkust ja
proportsionaalsust ega kontrollida, kas andmete kasutamine eri alamregistrites vastab
eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetele.
Lisaks leiame, et eraldi vajab põhjendamist pankrotimenetluse andmete lisamine
üldandmete hulka. Eelnõus on loetletud töödeldavad andmed, milleks on menetluse algus-
ja lõppkuupäev, võlausaldajate üldkoosoleku kuupäev, viited kohtumäärustele,
2 (4)
pankrotihalduri nimi, menetluses osaleva ametniku nimi ja menetluse tulem. Seletuskirjast
aga ei selgu, millisest allikast andmed saadakse, millised MKR-i alamregistrid või
rakendused neid kasutavad ning millise konkreetse MTA ülesande täitmiseks on iga
loetletud andmeelement vajalik. Samuti ei ole selgitatud määratlemata andmekategooria
„menetluse tulem“ sisu.
Palume seletuskirjas kirjeldada pankrotimenetluse andmete allikaid ja liikumist,
muudatusega lisatavaid andmeid kasutavaid alamregistreid, töötlemise eesmärke ning iga
andmeelemendi vajalikkust. Kui andmed kantakse üldandmete andmestikku seetõttu, et
need laekuvad sinna keskselt ja neid kasutab mitu alamregistrit, tuleb see seletuskirjas
sõnaselgelt välja tuua. Kui andmeid kasutab üksnes konkreetne alamregister või menetlus,
tuleb põhjendada nende käsitamist üldandmetena.
2. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-i 53 lõigetega 2¹ ja 2², millega
loetletakse tööd võimaldava isiku vabatahtlikult esitatavad andmed ning antakse MTA-le
õigus lisada töötamise kannete juurde märkusi. Seletuskirjas on selgitatud, et § 53 lõike 22
eesmärk on anda MTA-le selge õiguslik alus lisada töötamise kannete juurde ametisiseseid
menetlusliku iseloomuga märkusi. Näitena nimetatakse teavet selle kohta, millal ja kelle
pöördumise alusel ametnik kannet muutis. Märkuste eesmärk on tagada registritoimingute
dokumenteeritus, järjepidevus ja kontrollitavus.
Ilmselt on registrikannete muutmise ja muude registritoimingute dokumenteerimine
vajalik. Samas ei piirdu aga eelnõus kavandatud säte üksnes seletuskirjas kirjeldatud
eesmärgiga. Mõiste „registri haldamise huvides“ on sedavõrd avar, et selle alusel ei ole
võimalik üheselt kindlaks teha, millistel juhtudel märkusi lisatakse, milliseid andmeid
need võivad sisaldada ega ka see, millistel eesmärkidel võib neid hiljem kasutada. Leiame,
et määruse avarat kohaldamisala ei saa piirata seletuskirjas esitatud selgitustega ega
ametisisese töökorraldusega. Töötlemise eesmärk, andmete koosseis ja töötlemise
põhilised tingimused peavad tulenema õigusaktist, sest andmesubjektil peab olema
võimalik ette näha, milliseid andmeid tema töötamise kande juurde lisatakse, millistel
juhtudel, mis eesmärgil, kes neid kasutab ja kui kaua neid säilitatakse.
Kuigi seletuskirjas märgitakse, et täienduse eesmärk ei ole tööandja või töötaja kohta uute
sisuliste andmete töötlemine, ei muuda see märkustes sisalduvat teavet isikuandmete
kaitse nõuete seisukohalt neutraalseks. Teave isiku pöördumise, töötamise kande
muutmise, muudatuse põhjuse ja menetluses tehtud toimingute kohta on siiski isikuga
seotud teave ning kuulub registris töödeldavate isikuandmete koosseisu. Juhul kui sätte
eesmärk on dokumenteerida töötamise kande muutmine või muu registritoiming, tuleb see
normis sõnaselgelt sätestada. Õigusaktist peavad nähtuma vähemalt märkuste lubatud sisu
ja kasutamise eesmärk, juurdepääsuõigused, säilitamistähtaeg ning parandamise ja
kustutamise kord. Samuti tuleb välistada registritoimingu dokumenteerimiseks
mittevajalike andmete, sh subjektiivsete hinnangute ja eriliiki isikuandmete kandmine
märkustesse.
Seega leiame, et seletuskirjas nimetatud vajadus anda MTA-le märkuste lisamiseks
õiguslik alus ei õigusta määratlemata sisuga töötlemisvolituse kehtestamist. Vastupidi, kui
eelnõuga luuakse uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, peab volitus olema
piisavalt selge, täpne ja ettenähtav. Selline sõnastus nagu registri haldamise huvides
vastavalt ametisisesele töökorraldusele seda aga ei ole. Seetõttu soovitame kaaluda sätte
ümber sõnastamist viisil, mis seob märkuste lisamise konkreetsete registritoimingute
dokumenteerimisega ja määrab töötlemise põhilised tingimused õigusakti tasandil. Samuti
palume selgitada, miks ei ole eelnimetatud eesmärki võimalik saavutada struktureeritud
menetlus- või logiandmete abil.
3. Eelnõu § 1 punktiga 31 sõnastatakse ümber MKR-i põhimääruse § 58 eesmärgiga
3 (4)
kajastada põhimääruses andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Tegemist on vajaliku
muudatusega, kuid juhime tähelepanu sellele, et kavandatav § 58 sisaldab mitmeid liiga
üldisi andmekategooriaid, näiteks „muud andmed“, „õigusaktis ette nähtud andmed“,
„muud elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavad andmed“.
Leiame, et sellised avatud sõnastused ei anna andmesubjektile ega järelevalveasutusele
kontrollitavat ülevaadet töödeldavatest andmetest. Lisaks paneb üldine viide õigusaktis
ette nähtud andmetele andmekoosseisu tuvastamise koormuse andmesubjektile ega taga
põhimääruse iseseisvat arusaadavust. Seetõttu palume andmekoosseise täpsustada või
viidata konkreetsele seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sättele või lisale, millest
andmekoosseis üheselt tuleneb.
4. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse MKR-i põhimääruse § 61 lõiget 3, nähes ette, et
MKR-i andmetele antakse otse ligipääs ametialase kasutamise eesmärgil selgelt kindlaks
määratud teenistus- või tööülesande täitmiseks. Selline sõnastus seob juurdepääsu
konkreetse ametialase ülesandega ning on seetõttu põhimõtteliselt asjakohane.
Seletuskirjas aga põhjendatakse muudatust muu hulgas registri avalike andmete ja
registrisubjekti enda andmetega tutvumise võimalusega. Need olukorrad ei kuulu aga § 61
lõikes 3 reguleeritud ametialase otseligipääsu alla ega ole erandid ametialase vajaduse
nõudest. Tegemist on ametialasest otseligipääsust eraldiseisvate andmete kasutamise
alustega, millel on erinev eesmärk, õigustatud isikute ring ja õiguslik regulatsioon.
Seetõttu ei ole põhjendatud selgitada ametialase otseligipääsu tingimusi avalike andmete
ega andmesubjekti enda juurdepääsu kaudu. Selline käsitlus võib tekitada eksliku mulje,
nagu võiks avalike andmete olemasolu või andmesubjekti juurdepääsuõigus võimaldada
teha erandeid registri ametialase kasutamise nõuetest.
Palume seletuskirjas ametialast otseligipääsu, avalike andmete kättesaadavaks tegemist ja
andmesubjekti õigust tutvuda enda andmetega selgelt eristada ning jätta välja käsitlus,
millest võib jääda mulje, et avalike andmete olemasolu võimaldab ametialase
otseligipääsu tingimusi leevendada.
5. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole käsitletud automatiseeritud
otsustamist. Nimelt nähtub seletuskirjast, et pensioni- ja kogumispensioni andmeid
kasutatakse isiku maksukohustuse, maksuvaba tulu ning muude maksusoodustuste ja -
vabastuste automaatseks arvutamiseks. Samas ei selgu seletuskirjast, kas arvutuse tulemus
määrab automaatselt isiku maksukohustuse või eelneb lõpliku otsuse tegemisele inimese
sisuline sekkumine. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas tegemist võib olla IKÜM artikli
22 lõikes 1 nimetatud otsusega, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel ja millel on
isiku suhtes õiguslikud või muud samaväärselt olulised tagajärjed.
Palume seletuskirjas selgitada, milline otsus või tulemus andmete automaatse töötlemise
teel kujuneb; kas tulemus rakendub ilma inimese sisulise sekkumiseta või on ametnikul
tegelik võimalus lähteandmeid ja arvutuse tulemust sisuliselt kontrollida ning muuta;
millisel õiguslikul alusel automatiseeritud otsustamine toimub ning kuidas saab isik teada
kasutatud lähteandmetest, nõuda inimese sekkumist ning arvutuse tulemust vaidlustada.
Kui automaatne töötlus ei määra iseseisvalt isiku maksukohustust või talle kohaldatavat
soodustust või vabastust, tuleb see seletuskirjas üheselt välja tuua. Seletuskirja märkus, et
süsteem jõuab tulemini automaatselt, ei ole IKÜM artikli 22 kohaldamise hindamiseks
piisav.
6. Eelnõuga laiendatakse MKR-is toimuvat isikuandmete töötlemist, sh lisatakse uusi
andmekategooriaid ja andmeallikaid, võimaldatakse TÖR-i kande juurde vabatekstiliste
märkuste lisamist ning kasutatakse pensioni- ja kogumispensioni andmeid
4 (4)
maksukohustuse automaatseks arvutamiseks. Seletuskirjas hinnatakse neid muudatusi
oluliseks, kuid piirdutakse järeldusega, et ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Selline järeldus ei võimalda aga hinnata, milliseid ohte andmesubjektide õigustele ja
vabadustele analüüsiti, kui tõenäoliseks ja raskeks neid hinnati ning milliste meetmetega
riske maandatakse. Käsitlemata on muu hulgas ebaõigete lähteandmete kasutamise,
ülemäärase andmekogumise, eesmärgipäratu edasise kasutamise, vabatekstilistesse
märkustesse mittevajalike andmete kandmise ning automatiseeritud arvutuse eksliku
tulemuse riskid.
Arvestades MKR-is toimuva andmetöötluse ulatust, uusi andmevooge ja töötlemise
automatiseeritust, palume esitada IKÜM artikli 35 nõuetele vastav ajakohastatud
andmekaitsealane mõjuhinnang. Juhul kui mõjuhinnangu koostamist või ajakohastamist
ei peeta vajalikuks, tuleb seletuskirjas esitada selle kohta põhjendatud analüüs. Märkust,
et ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud, ei saa pidada piisavaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
Teie 04.08.2026 nr 1.1-10.1/3225-1
Meie 25.08.2026 nr 2.3-5/26/3027-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse
eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punktidega 2–6 lisatakse maksukohustuslaste registri (MKR) põhimääruse §-
is 4 loetletud üldandmete hulka surmakuupäev, õigusjärgluse ja registrist kustutamise
teave, pankrotimenetluse andmed, lapse ja vanema või eestkostja andmed,
kogumispensioniga seotud andmed ning paindliku või ennetähtaegse pensioni andmed.
Põhimääruse § 4 lõike 1 kohaselt on üldandmed andmed, mida võib kasutada rohkem kui
üks MKR-i alamregister. Seega ei tähenda andmete üldandmete hulka arvamine üksnes
nende kandmist MKR-i, vaid võimaldab nende kasutamist erinevates alamregistrites ja
erinevate töötlemistoimingute käigus. Seletuskirjas on näiteks lapse eest
mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks vajalike andmete üldandmete
andmestikku kandmist põhjendatud sellega, et andmed ei laeku rahvastikuregistrist otse
alamregistrisse MORE, vaid MKR-i üldandmete andmestikku, kust MORE kasutab neid
põhimääruse § 4 lõike 3 alusel. Muudatuse eesmärk on seega viia põhimääruses sätestatud
andmekoosseis vastavusse tegeliku andmeliikumisega ning tagada andmehalduse
jälgitavus ja läbipaistvus. Samuti nähtub seletuskirjast, et kogumispensioni- ja
pensioniliigi andmeid vajatakse maksukohustuse arvutamiseks mitmes MKR-i
rakenduses.
Märgime, et Andmekaitse Inspektsioon mõistab andmete üldandmete andmestikus
kajastamise vajadust, kui andmed laekuvad sinna keskselt ning neid kasutatakse sealt ühe
või mitme alamregistri kaudu. Küll aga peab sellisel juhul eelnõust ja seletuskirjast selgelt
nähtuma andmete üldandmete andmestikku kandmise põhjus, andmeid kasutavad
alamregistrid ning konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks andmeid kasutatakse. Üldine
selgitus, et andmeid kasutatakse maksude, maksusoodustuste ja maksuvabastuste
arvestamiseks, ei võimalda hinnata iga andmekategooria töötlemise vajalikkust ja
proportsionaalsust ega kontrollida, kas andmete kasutamine eri alamregistrites vastab
eesmärgipärasuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetele.
Lisaks leiame, et eraldi vajab põhjendamist pankrotimenetluse andmete lisamine
üldandmete hulka. Eelnõus on loetletud töödeldavad andmed, milleks on menetluse algus-
ja lõppkuupäev, võlausaldajate üldkoosoleku kuupäev, viited kohtumäärustele,
2 (4)
pankrotihalduri nimi, menetluses osaleva ametniku nimi ja menetluse tulem. Seletuskirjast
aga ei selgu, millisest allikast andmed saadakse, millised MKR-i alamregistrid või
rakendused neid kasutavad ning millise konkreetse MTA ülesande täitmiseks on iga
loetletud andmeelement vajalik. Samuti ei ole selgitatud määratlemata andmekategooria
„menetluse tulem“ sisu.
Palume seletuskirjas kirjeldada pankrotimenetluse andmete allikaid ja liikumist,
muudatusega lisatavaid andmeid kasutavaid alamregistreid, töötlemise eesmärke ning iga
andmeelemendi vajalikkust. Kui andmed kantakse üldandmete andmestikku seetõttu, et
need laekuvad sinna keskselt ja neid kasutab mitu alamregistrit, tuleb see seletuskirjas
sõnaselgelt välja tuua. Kui andmeid kasutab üksnes konkreetne alamregister või menetlus,
tuleb põhjendada nende käsitamist üldandmetena.
2. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-i 53 lõigetega 2¹ ja 2², millega
loetletakse tööd võimaldava isiku vabatahtlikult esitatavad andmed ning antakse MTA-le
õigus lisada töötamise kannete juurde märkusi. Seletuskirjas on selgitatud, et § 53 lõike 22
eesmärk on anda MTA-le selge õiguslik alus lisada töötamise kannete juurde ametisiseseid
menetlusliku iseloomuga märkusi. Näitena nimetatakse teavet selle kohta, millal ja kelle
pöördumise alusel ametnik kannet muutis. Märkuste eesmärk on tagada registritoimingute
dokumenteeritus, järjepidevus ja kontrollitavus.
Ilmselt on registrikannete muutmise ja muude registritoimingute dokumenteerimine
vajalik. Samas ei piirdu aga eelnõus kavandatud säte üksnes seletuskirjas kirjeldatud
eesmärgiga. Mõiste „registri haldamise huvides“ on sedavõrd avar, et selle alusel ei ole
võimalik üheselt kindlaks teha, millistel juhtudel märkusi lisatakse, milliseid andmeid
need võivad sisaldada ega ka see, millistel eesmärkidel võib neid hiljem kasutada. Leiame,
et määruse avarat kohaldamisala ei saa piirata seletuskirjas esitatud selgitustega ega
ametisisese töökorraldusega. Töötlemise eesmärk, andmete koosseis ja töötlemise
põhilised tingimused peavad tulenema õigusaktist, sest andmesubjektil peab olema
võimalik ette näha, milliseid andmeid tema töötamise kande juurde lisatakse, millistel
juhtudel, mis eesmärgil, kes neid kasutab ja kui kaua neid säilitatakse.
Kuigi seletuskirjas märgitakse, et täienduse eesmärk ei ole tööandja või töötaja kohta uute
sisuliste andmete töötlemine, ei muuda see märkustes sisalduvat teavet isikuandmete
kaitse nõuete seisukohalt neutraalseks. Teave isiku pöördumise, töötamise kande
muutmise, muudatuse põhjuse ja menetluses tehtud toimingute kohta on siiski isikuga
seotud teave ning kuulub registris töödeldavate isikuandmete koosseisu. Juhul kui sätte
eesmärk on dokumenteerida töötamise kande muutmine või muu registritoiming, tuleb see
normis sõnaselgelt sätestada. Õigusaktist peavad nähtuma vähemalt märkuste lubatud sisu
ja kasutamise eesmärk, juurdepääsuõigused, säilitamistähtaeg ning parandamise ja
kustutamise kord. Samuti tuleb välistada registritoimingu dokumenteerimiseks
mittevajalike andmete, sh subjektiivsete hinnangute ja eriliiki isikuandmete kandmine
märkustesse.
Seega leiame, et seletuskirjas nimetatud vajadus anda MTA-le märkuste lisamiseks
õiguslik alus ei õigusta määratlemata sisuga töötlemisvolituse kehtestamist. Vastupidi, kui
eelnõuga luuakse uus õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, peab volitus olema
piisavalt selge, täpne ja ettenähtav. Selline sõnastus nagu registri haldamise huvides
vastavalt ametisisesele töökorraldusele seda aga ei ole. Seetõttu soovitame kaaluda sätte
ümber sõnastamist viisil, mis seob märkuste lisamise konkreetsete registritoimingute
dokumenteerimisega ja määrab töötlemise põhilised tingimused õigusakti tasandil. Samuti
palume selgitada, miks ei ole eelnimetatud eesmärki võimalik saavutada struktureeritud
menetlus- või logiandmete abil.
3. Eelnõu § 1 punktiga 31 sõnastatakse ümber MKR-i põhimääruse § 58 eesmärgiga
3 (4)
kajastada põhimääruses andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Tegemist on vajaliku
muudatusega, kuid juhime tähelepanu sellele, et kavandatav § 58 sisaldab mitmeid liiga
üldisi andmekategooriaid, näiteks „muud andmed“, „õigusaktis ette nähtud andmed“,
„muud elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavad andmed“.
Leiame, et sellised avatud sõnastused ei anna andmesubjektile ega järelevalveasutusele
kontrollitavat ülevaadet töödeldavatest andmetest. Lisaks paneb üldine viide õigusaktis
ette nähtud andmetele andmekoosseisu tuvastamise koormuse andmesubjektile ega taga
põhimääruse iseseisvat arusaadavust. Seetõttu palume andmekoosseise täpsustada või
viidata konkreetsele seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sättele või lisale, millest
andmekoosseis üheselt tuleneb.
4. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse MKR-i põhimääruse § 61 lõiget 3, nähes ette, et
MKR-i andmetele antakse otse ligipääs ametialase kasutamise eesmärgil selgelt kindlaks
määratud teenistus- või tööülesande täitmiseks. Selline sõnastus seob juurdepääsu
konkreetse ametialase ülesandega ning on seetõttu põhimõtteliselt asjakohane.
Seletuskirjas aga põhjendatakse muudatust muu hulgas registri avalike andmete ja
registrisubjekti enda andmetega tutvumise võimalusega. Need olukorrad ei kuulu aga § 61
lõikes 3 reguleeritud ametialase otseligipääsu alla ega ole erandid ametialase vajaduse
nõudest. Tegemist on ametialasest otseligipääsust eraldiseisvate andmete kasutamise
alustega, millel on erinev eesmärk, õigustatud isikute ring ja õiguslik regulatsioon.
Seetõttu ei ole põhjendatud selgitada ametialase otseligipääsu tingimusi avalike andmete
ega andmesubjekti enda juurdepääsu kaudu. Selline käsitlus võib tekitada eksliku mulje,
nagu võiks avalike andmete olemasolu või andmesubjekti juurdepääsuõigus võimaldada
teha erandeid registri ametialase kasutamise nõuetest.
Palume seletuskirjas ametialast otseligipääsu, avalike andmete kättesaadavaks tegemist ja
andmesubjekti õigust tutvuda enda andmetega selgelt eristada ning jätta välja käsitlus,
millest võib jääda mulje, et avalike andmete olemasolu võimaldab ametialase
otseligipääsu tingimusi leevendada.
5. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole käsitletud automatiseeritud
otsustamist. Nimelt nähtub seletuskirjast, et pensioni- ja kogumispensioni andmeid
kasutatakse isiku maksukohustuse, maksuvaba tulu ning muude maksusoodustuste ja -
vabastuste automaatseks arvutamiseks. Samas ei selgu seletuskirjast, kas arvutuse tulemus
määrab automaatselt isiku maksukohustuse või eelneb lõpliku otsuse tegemisele inimese
sisuline sekkumine. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas tegemist võib olla IKÜM artikli
22 lõikes 1 nimetatud otsusega, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel ja millel on
isiku suhtes õiguslikud või muud samaväärselt olulised tagajärjed.
Palume seletuskirjas selgitada, milline otsus või tulemus andmete automaatse töötlemise
teel kujuneb; kas tulemus rakendub ilma inimese sisulise sekkumiseta või on ametnikul
tegelik võimalus lähteandmeid ja arvutuse tulemust sisuliselt kontrollida ning muuta;
millisel õiguslikul alusel automatiseeritud otsustamine toimub ning kuidas saab isik teada
kasutatud lähteandmetest, nõuda inimese sekkumist ning arvutuse tulemust vaidlustada.
Kui automaatne töötlus ei määra iseseisvalt isiku maksukohustust või talle kohaldatavat
soodustust või vabastust, tuleb see seletuskirjas üheselt välja tuua. Seletuskirja märkus, et
süsteem jõuab tulemini automaatselt, ei ole IKÜM artikli 22 kohaldamise hindamiseks
piisav.
6. Eelnõuga laiendatakse MKR-is toimuvat isikuandmete töötlemist, sh lisatakse uusi
andmekategooriaid ja andmeallikaid, võimaldatakse TÖR-i kande juurde vabatekstiliste
märkuste lisamist ning kasutatakse pensioni- ja kogumispensioni andmeid
4 (4)
maksukohustuse automaatseks arvutamiseks. Seletuskirjas hinnatakse neid muudatusi
oluliseks, kuid piirdutakse järeldusega, et ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Selline järeldus ei võimalda aga hinnata, milliseid ohte andmesubjektide õigustele ja
vabadustele analüüsiti, kui tõenäoliseks ja raskeks neid hinnati ning milliste meetmetega
riske maandatakse. Käsitlemata on muu hulgas ebaõigete lähteandmete kasutamise,
ülemäärase andmekogumise, eesmärgipäratu edasise kasutamise, vabatekstilistesse
märkustesse mittevajalike andmete kandmise ning automatiseeritud arvutuse eksliku
tulemuse riskid.
Arvestades MKR-is toimuva andmetöötluse ulatust, uusi andmevooge ja töötlemise
automatiseeritust, palume esitada IKÜM artikli 35 nõuetele vastav ajakohastatud
andmekaitsealane mõjuhinnang. Juhul kui mõjuhinnangu koostamist või ajakohastamist
ei peeta vajalikuks, tuleb seletuskirjas esitada selle kohta põhjendatud analüüs. Märkust,
et ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud, ei saa pidada piisavaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|