Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Päärn Marran

Innomed OÜ

Teie 10.08.2026

Meie 25.08.2026 nr 12.2-1/3305-2

Järelevalve menetluse alustamata

jätmine

Lugupeetud Päärn Marran

Pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja Innomed OÜ, registrikood 12537797, esindajana

esitasite Rahandusministeeriumile 10.08.2026 pöördumise Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi

RTK või hankija) poolt riigihangete registris avaldatud avatud hankemenetluse ,,Tsentraalse

Tüüp 2 veesüsteemi ostmine koos nõudepesukeskuse rajamisega Terviseameti rahvatervise

labori kesklaborile’’ (viitenumber 311667) (edaspidi riigihange või riigihanke menetlus) kohta.

Pöördumises juhtisite tähelepanu asjaolule, et riigihanke 2. osa tehnilises kirjelduses on

hangitavale esemele esitatud tingimuste kaudu kirjeldatud ühte konkreetset toodet (Smeg

GW6290DS), mis piirab Teie hinnangul turukonkuretsi ega taga ausat ja võrdset hankest

huvitatud isikute kohtlemist. Rahandusministeerium käsitles Teie pöördumist järelevalveteatena

riigihangete seaduse (RHS) 207 lg 1 alusel.

RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv täidesaatva riigivõimu ülesannetega

valitsusasutus, mille (riigihangete osakonna) üheks põhiülesandeks on riigihangete

korraldamine teenindatavatele asutustele ja kesksete riigihangete korraldamine. RTK on

aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri, so (hetkel) rahandusministri, ees, kes

suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab RTK üle teenistuslikku järelevalvet (vt

riigihalduse ministri 14.11.2017 määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" [RT

I, 10.01.2024, 7] § 1, § 3, § 7 p-d 5-6).

RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt jaguneb Rahandusministeeriumi järelevalve

RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle riiklikuks järelevalveks ning

haldusjärelevalveks. Riiklik järelevalve haldusmenetluse eriliigina (vt RKHKm 20.10.2004, nr

3-3-1-38-04, p 9) seisneb Rahandusministeeriumi kui korrakaitseorgani poolses kontrollis

(KorS § 2 lg 4 ja § 6 lg 1) haldusvälise isiku, so haldusülesannet mittetäitva hankija (RHS § 5

lg 2 p 2 või lg 3, vt ka RKHKo 24.01.2017, nr 3-3-1-65-16, p 16), riigihanketegevuse

õiguspärasuse üle.

Seevastu haldusjärelevalve on per definitionem halduse sisse jääv tegevus. Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 751 lg 1 järgi on haldusjärelevalve ühe haldusorgani (HMS § 8 lg 1) kontroll

2

teise haldusorgani üle. VVS § 751 lg 2 sätestab, et haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle

teostatakse (üksnes) juhul, kui (järelevalvatav) haldusorgan ei ole järelevalve teostaja alluvuses.

Järelikult saab haldusjärelevalvet teha ainult koordinatsioonilises suhtes oleva haldusorgani üle

ningRahandusministeeriumi haldusjärelevalve sama ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate

asutuste kui hankijate üle ei ole õiguslikult teostatav. Rahandusministeeriumi valitsemisalasse

kuuluvate asutuste üle on võimalik teha teenistuslikku järelevalvet, mille volitused sätestab

VVS 7. ptk (vt VVS § 93 jj; vt ka N. Siitam. RHS § 85 komm 8 – M. A. Simovart, M. Parind,

E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Peaministri

12.08.2024 korralduse nr 88 [RT III, 01.04.2025, 5] p-st 7 tuleneb, et rahandusminister juhib

Rahandusministeeriumi ja selle valitsemisala kuulub tema vastutusvaldkonda.

VVS § 93 lg 4 kohaselt teostatakse teenistuslikku järelevalvet alluvuse korras vastavalt VVS-

le ja selle alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldavatele

määrustele ning muudele õigusaktidele. VVS § 95 täpsustab, et ministeeriumi valitsemisala

valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste

tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle valvab minister.

Seega ei saa Rahandusministeerium teostada RTK üle riiklikku ega haldusjärelevalvet RHS-i

9. ptk-is ette nähtud korras, kuid võimalik on rahandusministri poolt teenistusliku järelevalve

läbiviimine. Rahandusministri ja riigihalduse ministri ühise käskkirjaga on Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvate asutuste üle riigihankealase teenistusliku järelevalve teostamist

puudutavate küsimuste lahendamine tehtud ülesandeks Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika

ja riigihangete osakonnale.

Eelnevast tulenevalt võttis Rahandusministeerium 13.08.2026 käesoleva riigihanke osas

ühendust RTK riigihangete osakonna juhiga. Kuigi hankijal on hanketingimuste määratlemisel

avar kaalutlusruum ja üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida

soovib, selgitasime RTK-le tehnilise kirjelduse koostamisele RHS-ist tulenevaid nõudeid. RHS

§ 88 lg 6 sätestab, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või

tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on

hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt

täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

Tehniline kirjeldus ei tohiks üldjuhul sisaldada selliseid tingimusi, et neile vastaks vaid üks

toode või pakkuja. Seepärast on keelatud ka konkreetse tootja või toote spetsifikatsiooni täpne

ümberkopeerimine, millelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse tootja konkreetse

toote hankimine on üldjuhul vastuolus RHS § 88 lg-ga 6 ja see võib olla lubatud vaid erandlikus

olukorras, kus tehnilistel põhjustel on võimalik ainult konkreetset toodet hankida. Samuti võib

konkreetselt ettevõtjalt konkreetse toote hankimine olla õigustatud RHS §-s 49 ettenähtud

juhtudel. Ebameeldivused, raskused ega kaasnevad lisatööd ei ole õigustavaks põhjuseks

konkreetse toote hankimiseks, märge „või sellega samaväärne“ tuleb keelatud alusele viitamisel

alati lisada.

Eelnimetatud regulatsioonile ning Euroopa Kohtu otsusele C-568/24 tuginedes juhtistki

Rahandusministeerium oma 13.08.2026 saadetud pöördumises hankija tähelepanu võimalikele

probleemidele riigihanke tehnilises kirjelduses ning soovitas hankijal koos tellijaga tehnilises

kirjelduses sätestatud nõuded üle vaadata, et hinnata, kas antud nõuded on põhjendatud ning

võimalusel alusdokumente muuta.

Hankija laadis 17.08.2026 riigihangete registrisse üles riigihanke tehnilise kirjelduse muudetud

versiooni, milles oli teinud mitmeid sisulisi muudatusi (mh muutis hankija nõutavate

3

programmide arvu ja mitmete seadme osade nõutavaid mõõtusid ning eemaldas kahe

kuivatusõhu mootori nõude).

Lisaks on hankija riigihangete registris talletatud teabevahetuse käigus selgitanud ja

põhjendanud tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimuste, sh mõõtude, vajalikkust, millele

pakutavad seadmed peavad vastama (vt ID 1125026: RTK 17.08.2026 vastus Innomed OÜ

selgitustaotlusele).

Juhime ka Teie tähelepanu sellele, et RHS § 81 lg 1 järgi on riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtjal enne pakkumuse esitamist võimalik esitada hankijale riigihanke alusdokumentide

kohta täpsustavaid küsimusi ja/või muudatusettepanekuid (kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva

saabumiseni). Kui hankija hanketingimuste muutmisega ei nõustu ning huvitatud ettevõtja leiab,

et hanketingimused on vastuolus RHS-i sätetega, on ettevõtjal võimalik esitada sellekohane

vaidlustus RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO-le).

Antud juhul ei nähtu riigihangete registrist, et oleksite vaidlustuse esitamise võimalust

kasutanud. Soovitame Teil edaspidi seda võimalust siiski kasutada, sest Rahandusministeeriumi

järelevalve (eelkõige riiklik või haldusjärelevalve, kuid ka teenistuslik järelevalve) ei ole

erinevalt riigihangete vaidlustusmenetlusest suunatud riigihankes osalemisest huvitatud või

riigihankes juba osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele.

Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust

ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 139).

Seepärast on seadusandja lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks

ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma

paralleelselt kahte teineteist dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A.

Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2025). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani

kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või

kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku

järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega (vrd riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus

haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).

Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, olles tutvunud järelevalveteatega, riigihanke kohta

riigihangete registris avaldatuga ning RTK selgitustega suhtluses Rahandusministeeriumi

ametnikuga ning neid kaalunud, samuti juhindudes RHS § 180 p-st 6, § 203 lg-st 1 ning

VVS §-st 93, teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei pea vajalikuks laekunud

järelevalveteate ajendil teenistusliku järelevalve menetluse läbiviimist Riigi Tugiteenuste

Keskuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Mihhail Antonov 58851448

[email protected]

4