<

OTSUS

Vaidlustusasja number

157-26/303788

Otsuse kuupäev 24.08.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus ŠKODA TRANSPORTATION a.s. vaidlustus AS-i Eesti

Liinirongid riigihankes „Rail Baltica regionaalse

reisijateveo veeremi hange“ (viitenumber 303788)

riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ŠKODA TRANSPORTATION a.s., esindajad

vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Hankija, AS Eesti Liinirongid, esindajad vandeadvokaat

Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta ŠKODA TRANSPORTATION a.s. vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista ŠKODA TRANSPORTATION a.s.-ilt AS-i Eesti Liinirongid kasuks välja tema lepinguliste esindajate kulud 5520 eurot käibemaksuta.

3. Jätta ŠKODA TRANSPORTATION a.s. vaidlustusmenetluse kulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.03.2026 avaldas AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Hankija) avatud menetlusega riigihanke

„Rail Baltica regionaalse reisijateveo veeremi hange“ (viitenumber 303788) (edaspidi Riigihange)

2 (13)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD.

2. 23.07.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ŠKODA

TRANSPORTATION a.s. (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke RHAD-ile. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 31.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/157 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult

teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni

05.08.2026 ja neile vastamiseks 10.08.2026. Nii vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks kui ka

teiseks tähtpäevaks esitasid mõlemad menetlusosalised täiendavad seisukohad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja ŠKODA TRANSPORTATION a.s. põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. RHAD Annex/Lisa 9. Evaluation Methodology p 9 „Reisijate liikumistee on ilma

astmeteta“ kohaselt antakse 10 punkti pakkumusele, mille rongi reisijate liikumistee on ilma

astmeteta (edaspidi tasapinnalisuse nõue). Rongi konstruktsioon, mille puhul reisijate liikumistee

nõuab mis tahes alal astmete või treppide kasutamist, saab 0 punkti.

Vaidlustaja saab ja soovib Riigihankes pakkuda astmelise lahendusega rongimudelit, mille

pakkumisel jääks vaidlustaja viidatud 10-st osakaalupunktist ilma.

Vaidlustaja vaidlustab tasapinnalisuse nõudele antavate osakaalupunktide suuruse selle vastuolu

tõttu RHS §-ga 3.

4.2. Tasapinnalisuse nõude hindamine sätestatud tingimustel on ebaproportsionaalne ega kasuta

efektiivselt konkurentsi.

Sisuliselt eksisteerib vaidlusaluses osas hankeobjekti puhul kaks erinevat disainilahendust –

vagunite vahel on kas treppidega ehk astmetega lahendus, mida tuleb läbida, et jõuda teise

vagunisse või treppideta ehk tasapinnaline lahendus, mil liikumine ühes vagunist teise toimub

samal tasapinnal. Astmeteta rongile 10 punkti andev kriteerium ebaproportsionaalne ja

diskrimineeriv nende pakkujate (sh vaidlustaja) suhtes, kelle sõidukilahendused vastavad

täielikult hankija funktsionaalsetele, käitamis-, ohutus- ja mahutavusnõuetele, kuid kasutavad

teistsugust disainikontseptsiooni (vagunite vahel liikumiseks on vaja läbida astmeid).

4.3. Hankija on valmis ka astmetega lahendust omandama, kui selle hind on Hankijale

kokkuvõtlikult kogumis soodsam. Kuigi Vaidlustaja on seda meelt, et Hankijal on põhimõtteliselt

võimalik tasapinnalisuse nõuet hindamiskriteeriumina hinnata, peavad sellele antavad punktid

olema proportsionaalsed ning tagama ka sellise osakaalupunktide arvu juures tegeliku konkuretsi.

Rakendatavate punktide osakaal ei tohi viia hindamistulemust selliselt tasakaalust välja.

Kümnepunktine erinevus vastab Vaidlustaja pakutavate rongide näitel ligikaudu 23%

hinnavahele, mis tähendab, et astmetega lahendust pakkuv ettevõtja peaks oma pakkumuse hinda

vähendama pea ¼ võrra üksnes selleks, et neutraliseerida kõnealuse hindamiskriteeriumi mõju.

4.4. Vaidlustajale teadaolevalt on üksnes Stadler võimeline pakkuma ja saama

hindamiskriteeriumist tulenevaid maksimaalset 10-t osakaalupunkti.

4.5. 05.08.2026 täiendas Vaidlustajaoma seisukohti järgnevalt.

4.5.1. Hankija ei vaja tasapinnalisuse nõude hindamiseks sedavõrd kõrget punktide osakaalu.

Kui Hankija oli 28.07.2026 valmis vähendama vaidlusaluse punkti osakaalu ise poole võrra, siis

ei ole usutav, et vaidlustusele vastuse esitamise ajal oleks Hankijal objektiivne vajadus kümne

punktisele osakaalule. Hankija vajadusi rahuldab ka see, kui vaidlusaluse kriteeriumi osakaal on

3 (13)

hoopis viis punkti. Kui Hankija vajadusi rahuldab ka tingimuse osakaal, mis on praegusest poole

väiksem, siis pole vaidlusaluse tingimuse praegusel osakaalul Hankija jaoks tegelikult sellist

väärtust nagu ta väidab ja tingimus ei ole proportsionaalne. Vaidlusalune kriteerium ei tähenda

lihtsalt kümne punktist erinevust pakkujate pakkumuste hindamisel, vaid on pakkumuste

maksumuste raames väärt miljoneid eurosid.

4.5.2. Tasapinnalisuse nõue kohtleb pakkujaid ebavõrdselt ja on ebaproportsionaalne.

Praktikas tähendab hindamiskriteeriumi osakaal, koos kohalduva hindamise metoodikaga (kõik

või mitte midagi), et pakkujad, kellel ei ole võimalik pakkuda Hankija eelistatud lahendust, on

koheselt hindamiskriteeriumite rakendamisel oluliselt ebasoodsamas olukorras. Pakkujad ei ole

võrdses seisundis pakkumuste hindamisel ja Hankija eelistused astmelisuse osas suunavadki

kaudselt hankelepingu pakkujale, kes pakub Hankija soovitud lahendust.

4.5.3. Vaidlustaja ei väida, et Hankijal ei võiks olla vajadusi, mida ta RHAD-i kaudu nõuab ega

sedagi, et Hankija ei võiks väärtustada reisijate liikumisteel astmete puudumist, kuid sellise

tingimuse hindepunktide osakaal peab olema mõistlikus ja objektiivses seoses Hankija

vajadustega ning hanke eseme suhtes proportsionaalne ja konkurentsi võimalikult vähe piirav.

Antud juhul see nii ei ole.

4.5.4. Astmeteta lahendusel ei ole selliseid eeliseid nagu Hankija väidab.

Hankija väited tuginevad eeldusele, et astmeteta lahendus kogu rongi ulatuses suurendab oluliselt

ligipääsetavust. Seda eeldust ei toeta tehnilised standardid ega Euroopa Liidu õigus. Astmeteta

liikumistee kriteerium mõjutab märkimisväärselt kogu rongi disaini, omades sh tehnilisi ja

majanduslikke tagajärgi ning mõju rongi käitamisele. Kui Hankija soovib astmeteta liikumisteed

kogu rongi ulatuses, siis väheneb sellega mahutavus, kuid suureneb rongi pikkus. Samamoodi

kaasneb sellega rongi kõrgem maksumus ja kõrgemad käitlemise kulud. See asjaolu on oluline

hindamaks vaidlusaluse kriteeriumi proportsionaalsust. Kui tingimuse täitmine nõuab

märkimisväärseid ohverdusi teistes sõiduki parameetrites, ei saa selle eeliseid ohverdustest eraldi

hinnata. Hankija ei ole oma vastuses vaidlustusele selgitanud, millised on vaidlusaluse tingimuse

rakendamisega kaasnevad negatiivsed tehnilised ja majanduslikud tagajärjed.

4.5.5. Hankija väidab oma vastuses vaidlustusele, et astmeteta liikumistee toob lisaks ratastooli

kasutajatele eeliseid ka reisijatele, kes reisivad lapsevankriga, koguka pagasiga või eakatele.

Hankija on nende asjaolude tähtsust üle hinnanud.

Kõik kaasaegsed regionaalsed rongid pakuvad sellistele reisijatele võimalust astuda rongile

vastavalt takistusteta platvormilt, madala põrandaga pealemineku alasid ja spetsiaalseid

multifunktsionaalseid tsoone. Enamik reisijaid ei asu rongi täispikkuses avastama ega vaja

seetõttu kunagi astmeteta liikumisteed kogu rongi ulatuses. Treppide puudumine ei tähenda

reisijatele alati suuremat mugavust või turvalisust. Hankija vastus ei ilmesta sedagi, et astmeteta

liikumistee avaldaks sellist kvalitatiivset mõju hanke esemele, mis saaks olla võrreldav selliste

oluliste parameetritega nagu mahutavus, istekohtade mugavus, rongi töökindlus, energiatõhusus

või elutsükli kulud. Sellele vaatamata on Hankija otsustanud astmeteta liikumisteele omistada

antud riigihankes sellise osakaalu, mis tõenäoliselt osutub eduka pakkumuse valikul määravaks.

4.5.6. Astmeteta liikumistee ei hõlbusta oluliselt puhastus- ja teenindusseadmete liikumist.

Sellist väidetavat kasu saab pidada Riigihanke eseme suhtes kõrvaliseks. Riigihanke esemeks on

reisijate veoks mõeldud veeremi soetamine.

4.5.7. Tingimus on vastavas valdkonnas ebatavaline.

Hankija väidab oma vastuses vaidlustusele, et on olemas mitmeid pakkujaid, kes võiksid pakkuda

ronge, milles oleks astmeteta liikumistee. Tõsi on see, et on olemas pakkujaid, kes pakuvad

astmeteta liikumisteega ronge, kuid tegemist ei ole regionaalsete rongide puhul standardse

tootega, mida sellises valdkonnas tavapäraselt pakutakse. Isegi kui astmeteta liikumisteega ronge

4 (13)

võiksid pakkuda mitmed pakkujad, ei tähenda see, et sellise lahenduse kasutamisele tuleks

omistada kümme ja mõne muu lahenduse kasutamisele null punkti.

4.5.8. Arvestada tuleb Riigihanke eripäraga, milles rongid peavad olema võimelised sõitma kuni

200 km/h, siinses kliimavööndis (T2) ning mille puhul on Hankija seadnud ulatuslikud nõudmised

nn sisevarustusele. Samal ajal ei ole Riigihanke maht rongitootjate jaoks ülemäära suur, kuivõrd

Hankija lubab kindlasti soetada üksnes viis veeremi komplekti. Sellistes oludes ei saa

automaatselt eeldada, et on olemas arvukalt pakkujaid, kes suudavad pakkuda nõutavate tehniliste

lahendustega ronge, sh astmeteta liikumisteega ronge.

4.6. 10.08.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Leedu apellatsioonikohtu otsus - Vaidlustaja oli tollal ja on ka praegu seisukohal, et selle

hankija seatud tingimused piirasid ebaproportsionaalselt konkurentsi ja eelistasid ühte tehnilist

lahendust, mida pakkus Stadler. Avaliku teabe kohaselt kvalifitseeriti Leedu riigihankes seitse

pakkujat, kaks esitasid pakkumuse ja edukaks osutus Vaidlustajale teadaolevalt tavatult kõrget

hinda pakkunud Stadler.

4.6.2. Hankija esitatud õnnetusjuhtumite pinnalt ei saa üldistada, et treppidega veerem oleks

kuidagi ohtlikum, kui kaldpinnaga veerem. Hankijast oleks olnud aus oma mahukast statistikast

võrdluseks välja tuua andmed selle kohta, kui palju on olnud nt õnnetusi, mil isikute kukkumine

ei ole treppidest liikumisega seotud.

5. Hankija AS Eesti Liinirongid vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankijal on RHAD-i koostamisel ulatuslik vabadus.

5.1.1. Tehnilistele miinimumnõuetele vastavus näitab üksnes seda, et pakkumus on hankelepingu

täitmiseks vastuvõetav. See ei tähenda, et kõik miinimumnõuetele vastavad tehnilised lahendused

on Hankija vajaduste seisukohalt võrdselt kvaliteetsed. Tasapinnalisuse nõue kuulub otseselt

kvalitatiivsete omaduste hulka, mida Hankijal on RHS-i ja direktiivi kohaselt õigus väärtustada.

5.1.2. Hankijal on õigus koostada RHAD oma vajadustest lähtudes. Pakkujatel puudub

subjektiivne õigus nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenust (või kaupa), kui on hankija

vajadus. Pakkujatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija kehtestaks tingimused, mis

nende huve enim tagaks.

5.1.3. RHS § 85 lg 9 ega ükski muu RHS-i säte ei reguleeri, millise osakaalu peab Hankija

kriteeriumile kehtestama. Hankijal on ulatuslik diskretsioon ka hindamise kriteeriumide suhtelise

osakaalu määramisel. Hankija on tasakaalustanud erinevad hindamise kriteeriumi proportsioonid

adekvaatselt ja otstarbekalt. Maksumusega seotud kriteeriumidele on Hankija määranud kokku 55

punkti ning kvaliteedikriteeriumidele 45 punkti. Eraldiseisvalt on kvaliteedikriteeriumide osakaal

seejuures kas 5 või 10 punkti.

5.2. Astmeteta lahendus on hankelepingu esemega seotud kvaliteediomadus.

5.2.1. Astmeteta lahendus ei ole suvaline disainieelistus, vaid toetab tehnilises kirjelduses ette

nähtud rongi terviklikku funktsionaalset lahendust. Tegemist on eri funktsioonidega

reisijatealadega, mida kasutavad erinevate vajadustega reisijad ja mille vahel peab olema võimalik

mugavalt liikuda. Astmeteta lahendus võimaldab neid alasid kasutada rongi tervikliku teenuse

osana, mitte üksnes eraldiseisvate aladena konkreetses vagunis.

5.2.2. Astmeteta lahendus suurendab tõenäosust, et toitlustusala, tualetid ja muud ühiskasutatavad

5 (13)

teenused on tegelikult kasutatavad sõltumata sellest, millisest uksest reisija rongi siseneb või

millises rongiosas tema istekoht asub. Seega toetab vaidlustatud kriteerium tehnilises kirjelduses

juba ette nähtud ligipääsetavate teenuste tegelikku kasutatavust. Astmeteta lahendus muudab

teenuste kasutamise lihtsamaks ka lapsevankriga reisijatele, piiratud liikumisvõimega reisijatele,

eakatele ja pagasiga reisijatele.

5.2.3. Astmeteta lahenduse väärtustamine üleüldiselt on kooskõlas tehnilise kirjelduse läbiva

ligipääsetavuse põhimõttega. Veerem peab võimaldama piiratud liikumisvõimega reisijatele, sh

ratastoolikasutajatele, iseseisva ligipääsetavuse ilma tavapärastes käitamistingimustes personali

abi või eelneva teatamiseta. Ligipääsetavus tuleb saavutada eelkõige veeremi konstruktsiooni ja

integreeritud tehniliste süsteemide kaudu, mitte töökorralduslike abinõude või personali

sekkumisega. Ligipääsetavuse funktsioonid peavad toimima sõltumata reisijate arvust,

istekohtade kasutusest või rongi täituvusest, sh tipptunni tingimustes. Ligipääsetavust tuleb

valideerida muu hulgas ratastoolikasutajate ja meelepuudega reisijate iseseisvalt läbitavate

tervikteekondade kaudu. Astmeteta lahendus toetab otseselt seda tehnilises kirjelduses läbivalt

väljendatud eesmärki.

5.2.4. Astmeteta ja katkestusteta liikumistee piki rongi lihtsustab ka puhastus- ja

teenindusvahendite liigutamist rongi eri osade vahel ning toetab rongi tõhusamat igapäevast

teenindamist.

5.3. Kriteerium võimaldab reaalset konkurentsi.

5.3.1. Vaidlustaja väide, et üksnes Stadler on võimeline pakkuma astmeteta lahendust on

tõendamata ja vastuolus avalikult kättesaadava turuinfoga. Mitme teise suure veeremitootja

tootevalikus, nt Siemensi Müncheni uue põlvkonna S-Bahni rongil, Alstomi Coradia Streami

regionaalrongil ja Talgo VITTALi linna- ja regionaalrongide on astmeteta sisemist liikumist

võimaldavad lahendused. Astmeteta lahendus ei ole Stadlerile ainuomane.

5.3.2. Isegi olukorras, kus vaid vähesed ettevõtjad suudaksid vaidlustatud omadust pakkuda, ei

järelduks sellest automaatselt võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Olukorras, kus kriteeriumid

on objektiivsed, kohalduvad kõikidele pakkumustele ühetaoliselt ja on otseselt seotud riigihanke

esemega ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet see, et vaid väike osa ettevõtjatest suudab

kriteeriumi täita. Vaidlustatud kriteerium on objektiivne ja kontrollitav, pakutaval veeremil kas

on kogu reisijate liikumistee ulatuses astmeteta lahendus või ei ole. Kriteerium on otseselt seotud

hangitava veeremiga, kohaldub kõigile pakkujatele ühtemoodi ega jäta Hankijale hindamisel

piiramatut vabadust.

5.3.3. Hankija ei ole kohustatud arvestama kõigi riigihankes osaleda soovivate isikute võimaluste

ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma. Tehnilise kirjelduse kontekstis on

kohtud öelnud, et lubatav on tehnilise kirjelduse koostamine ka nii, et sellele vastab isegi vaid üks

pakkuja (Kui hankija arusaadavalt selgitab, miks ta seab toodetele konkreetsed tingimused, siis

ei ole alust nõuda hankijalt tingimuste muutmist põhjendusega, et hankija [---] vajaduse

rahuldamiseks on otstarbekam seada hanke tingimustes vähem piiranguid.). See põhimõte peaks

kehtima ka kvalitatiivsete hindamise kriteeriumide puhul, mis ei välista ühegi pakkuja osalemist.

Kvalitatiivse hindamise kriteeriumi õiguspärasuse tuvastamisel tuleb lähtuda Hankija

põhjendatud kvaliteedieelistustest. Konkurentsi efektiivne ärakasutamine ei tähenda võimalikult

suure hulga identsete või peaaegu identsete punktidega pakkumuste saamist. Selline käsitlus

muudaks kvaliteedi hindamise sisuliselt võimatuks, sest iga kvaliteedieelistus asetab sellest

omadusest ilma oleva lahenduse ebasoodsamasse olukorda.

5.4. Kriteeriumi osakaal on proportsionaalne.

6 (13)

5.4.1. Vaidlustaja väidab, et kriteeriumi 10-punktiline osakaal ja süsteem, mille kohaselt antakse

kas 0 või 10 punkti, mõjutavad pakkumuste järjestust sedavõrd, et hindamiskriteeriumil on

kohustusliku tehnilise tingimusega samaväärne toime. See väide on vastuoluline.

Vaidlustaja möönab ise, et astmetega lahendus võib osutuda edukaks, kui selle pakkumuse muud

omadused ja maksumus on kokkuvõttes soodsamad. Seega ei ole astmetega lahendus Riigihankest

välistatud ning hindamise kriteeriumil ei ole tehnilise kirjeldusega samaväärset toimet.

5.4.2. Hindamise kriteerium peabki pakkumuste järjestust mõjutama. Vastasel juhul ei täida see

oma eesmärki. Asjaolu, et 10 punkti võib pakkumuste järjestust muuta, ei näita kriteeriumi

ebaproportsionaalsust.

5.4.3. Vaidlustaja argumentatsioon lähtub ekslikust eeldusest, et kvalitatiivse hindamise

kriteeriumi osakaal peab olema vastavuses hinnatava omaduse rahalise maksumusega. Sellist

nõuet ei tulene RHS-ist ega Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Kohus on selgitanud, et kõik

majanduslikult soodsaima pakkumuse kindlakstegemiseks kasutatavad hindamise kriteeriumid ei

pea olema puhtalt majandusliku iseloomuga. Pakkumuse väärtust hankija jaoks võivad mõjutada

ka omadused, mida ei ole võimalik või mõistlik väljendada selle omaduse eraldiseisva rahalise

maksumusena. Astmeteta lahenduse väärtus ei ole ühekordne ega piirdu veeremi soetamise

hetkega. Väärtus avaldub iga päev suure hulga reisijate liikumismugavuses, ligipääsetavuses,

reisijate sujuvamas paiknemises rongis ning rongisiseste teenuste osutamise lihtsuses.

5.4.4. Veerem peab olema projekteeritud vähemalt 35-aastaseks kasutuseaks ja läbima vähemalt

300 000 kilomeetrit aastas. Ligipääsetavusega seotud süsteemid, seadmed ja funktsioonid peavad

olema hooldatavad kogu rongi kavandatud kasutusea jooksul ning tarkvarauuendused,

moderniseerimine, renoveerimine ega komponentide asendamine ei tohi ligipääsetavuse toimivust

halvendada. Seega tuleb kriteeriumi väärtust hinnata kogu veeremi pika kasutusaja ja selle vältel

teenindatavate reisijate arvu, mitte ainult lahenduse tootmiskulu alusel.

5.4.5. Vaidlustaja leiab, et proportsionaalne oleks kuni kolm punkti ning tavapärane olevat ühe-

kuni kahepunktiline osakaal. Vaidlustaja ei põhjenda, millisel alusel tulenevad just sellised piirid

ja kuidas need sobituksid siia hankesse. Ühe- kuni kolmepunktilise osakaalu korral jääks

kriteeriumi mõju sedavõrd väikeseks, et sellel puuduks veeremi disaini valiku tegemisel sisuline

mõju. Pakkujal ei oleks motivatsiooni pakkuda astmeteta – s.o kvaliteetsemat – lahendust, kui

hindamise kriteerium seda ei soosi.

5.4.6. Hindamise kriteeriumile on Hankija soovinud määrata osakaalu, mis motiveerib pakkujaid

astmeteta lahendust pakkuma. Kriteerium ei otsusta pakkumuse edukust eraldiseisvalt ning

pakkumuste järjestus sõltub maksumusest ja kõigist teistest kvaliteedikriteeriumidest kogumis.

Pakkujal on õigus osaleda Riigihankes ja võrdsetel tingimustel konkureerida.

5.5. Vaidlustaja hinnavõrdlus on eksitav ega tõenda kriteeriumi ebaproportsionaalsust.

Vaidlustaja väidab, et astmetega lahenduse pakkuja peab 10 punkti kompenseerimiseks esitama

22,22% madalama maksumuse ning vähendama ühe rongi hinda ligikaudu kolme miljoni euro

võrra. Selline käsitlus on eksitav.

5.5.1. Hankija juba selgitas, et põhimõtteliselt ebaõige on analüüsida, kui palju maksab astmeteta

lahendus eraldiseisva tehnilise lahendusena või millise summa võrra on ühe rongi tootmine selle

tõttu kallim. Osakaalu eesmärk pole väljendada, kui palju vastav tehniline lahendus maksab.

Osakaal näitab, kui tähtsaks peab Hankija seda omadust pakkumuste võrdlemisel. Astmeteta

lahenduse väärtus avaldub 35 aasta jooksul iga päev suure hulga reisijate liikumismugavuses,

ligipääsetavuses, reisijate sujuvamas paiknemises rongis ning rongisiseste teenuste osutamise

lihtsuses.

7 (13)

5.5.2. Vaidlustaja viidatud ligikaudu 22% hinnavahe põhineb teoreetilisel kahe pakkumuse näitel,

milles astmeteta lahenduse pakkuja esitab suurima hinnatava maksumuse, astmetega lahenduse

pakkuja madalaima hinnatava maksumuse ning kõik muud hindamise kriteeriumid annavad

täpselt sama tulemuse. Maksumuse eest antavate punktide erinevus sõltub tegelikult kõigi esitatud

pakkumuste hinnatavatest väärtustest ning pakkumuste lõplik järjestus ka tugiteenuste hinna ja

teiste kvaliteedikriteeriumide alusel saadavatest punktidest.

5.5.3. Korrektne ei ole väljendada teoreetilist hinnavahet ühe veeremiühiku kohta. Kriteeriumi

„Kogu ostuhind“ alusel hinnatakse kogu maksimaalse ostuprogrammi maksumust, mis hõlmab

20 veeremiühikut ning esmaste varuosade, hooldusjärgsete varuosade ja eriseadmete komplektide

maksimaalseid koguseid. Veeremiühikute maksumuse arvutamisel võetakse lisaks arvesse

pakutud allahindluse protsenti. Seetõttu ei saa kogu hinnatava ostuprogrammi maksumuse

võimalikku erinevust jagada üksnes viie kindla tellimuse veeremiühiku või seitsme Elroni

võimaliku veeremiühiku vahel.

5.5.4. Isegi kui Vaidlustaja esitatud näite eeldused oleksid täidetud, ei tõendaks see hindamise

kriteeriumi õigusvastasust. Hindamise kriteeriumi osakaalu eesmärk ongi väljendada, millise

hinnavahe korral eelistab Hankija kvaliteetsemat lahendust. Vaidlustaja ei ole näidanud, miks ei

tohiks Hankija pidada kogu kasutusaja jooksul astmeteta lahendust piisavalt oluliseks, et see

õigustaks kõrgemat kogumaksumust.

5.6. Astmeteta lahenduse eemaldamine tehnilisest kirjeldusest ei tõenda kriteeriumi

õigusvastasust.

Astmetega lahenduse pakkumine ei too enam kaasa pakkumuse mittevastavust, Vaidlustaja saab

sellise veeremiga Riigihankes osaleda ning tema pakkumust hinnatakse koos kõigi teiste

pakkumustega. Kriteeriumi muutmine pakkujate jaoks vähem piiravaks ei tähenda, et Hankija

peaks üleüldse loobuma sellele omadusele sisulise kaalu andmisest. Hindamise kriteeriumi

eesmärk ongi võimaldada astmeteta lahendust eelistada, ilma et astmetega lahendus oleks hankest

välistatud.

5.7. 05.08.2026 täiendas Hankijaoma seisukohti järgnevalt.

5.7.1. Tehniline ekspert kinnitab, et astmeteta lahenduse pakkumisel esineb konkurents.

Hankija on Riigihanke aluseks olevate tehniliste nõuete autor, kuid Hankijat nõustas tehnilise

dokumentatsiooni koostamisel sõltumatu Šveitsi inseneribüroo PROSE. Ekspertarvamus lükkab

ümber Vaidlustaja seisukoha turu lukustamise kohta.

5.7.2. Leedus on sarnases vaidluses apellatsioonikohus kinnitatud astmeteta lahenduse

õiguspärasust ja kasulikkust (Leedu apellatsioonikohtu 30.09.2021 lahend (Lietuvos apeliacinis

teismas, tsiviilasi nr e2A-1063-553/2021)). Selles kohtuvaidluses on Leedu raudtee-ettevõte

toonud esile samasugused kaalutlused, mis on praegusel juhul Hankijalegi olulised reisijate

suurema mugavuse ja turvalisuse tagamiseks: paljudele reisijatele tekitavad astmed ebamugavusi

vagunite vahel liikumisel, eriti rongi pidurdamisel, kuid pidurdamine toimub alati enne reisijate

väljumist, mil rongides valitseb suurim liikumine, sest reisijad valmistuvad väljumiseks ja

enamasti ei hoia kinni käsipuudest, kuna kannavad käes pagasit. Astmed raskendavad liikumist ja

põhjustavad ebamugavusi mitte ainult liikumispuudega inimestele, vaid ka kolmanda isiku

töötajatele, kiirustavatele reisijatele, kes vaatavad telefonide ekraane, või reisijatele, kellel on

kaasas väikesed lapsed. Hankijal peab olema õigus parandada reisijate rongis viibimise kogemust.

Elronil on ka mahukas õnnetuste statistika, kus näiteks klienditeenindajad kukuvad astmetel rongi

liikuma hakates või pidurdades. Hankija eelistab astmeteta lahendust ka turvalisuse kaalutlustel.

Õnnetusjuhtumeid ei juhtu sageli ja õnnetusel on tavaliselt korraga mitmeid põhjuseid, kuid

Hankijal on õigus eelistada disaini, mis treppe väldib. Treppide olemasolu liikuvas rongis, kus

korraga viibib palju inimesi (sh koos pagasiga) ning nende vahel piki rongi peab pidevalt edasi-

8 (13)

tagasi liikuma ka klienditeenindajad, võib suurendada õnnetuse riski. Ebaproportsionaalne ei ole

niisugust asjaolu pakkumuste hindamisel arvesse võtta.

5.8. 10.08.2026 täiendas Hankijaoma seisukohti järgnevalt.

5.8.1. Hankija teostab oma põhitegevust – parima reisirongiteenus pakkumist – läbi rongipargi

ehk veeremi. Seetõttu peab Hankijal olema ulatuslik vabadus kehtestada rongidele nõudeid ja

väärtustada seda, mis teeb rongiga reisimise tarbijale mugavamaks ja turvalisemaks; seda isegi

juhul, kui niisugused tingimused muudavad pakkujale pakkumuse tegemise keerukamaks.

5.8.2. Kompromissläbirääkimised ei ole argument vaidlustuse rahuldamiseks.

Hankija tahet või vajadust ei saa tõendada järeleandmised, mida Hankija on olnud valmis tegema

kompromissi saavutamiseks. Hankija ei kommenteeri motiive, miks ta kompromissi välja pakkus.

Vaidlustaja esitas vastuseks ettepaneku, mis nulliks hindamise kriteeriumi täielikult.

5.8.3. Hankijal ei pea olema hindamise kriteeriumide kehtestamisel „objektiivset

ümberlükkamatut vajadust“. Niisugust õiguslikku lävendit RHS ei sea. RHS § 85 lg 1 kohaselt

kehtestab hankija hindamise kriteeriumid majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamiseks ning kriteeriumid peavad võimaldama reaalset konkurentsi ja olema

hankelepingu esemega seotud. Vaidlust ei ole selles, et veeremi ostu riigihankes on rongi

konstruktsiooni ja disaini puudutavad kriteeriumid hankelepingu esemega seotud. Samuti ei ole

vaidlust, et reaalne konkurents on tagatud

5.8.4. Hankija ei pea ostma miinimumtingimustele vastavat toodet.

5.8.4.1. Hankijal on õigus tehnilises kirjelduses nõuda (ammugi siis hindamise kriteeriumiga

väärtustada) lahendusi, mis ületavad Euroopa Liidus kehtestatud miinimumnõudeid. Hankijal on

õigus kehtestada rangemad nõuded, kui see on reisijate huvides või neile mugav. Hankijal on

avalikku huvi kandvad eesmärgid, mille täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust

transpordi arengukavast. Arengukava kohaselt on Eesti transpordipoliitika eesmärk tagada

mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja kestlikud liikumisvõimalused, võttes arvesse erinevate

sihtrühmade ning kogukondade vajadusi.

5.8.4.2. Hankija ei soovi pakkuda teenust nõnda, nagu seda peab mõistlikuks Vaidlustaja. Hankija

soovib lahendust, mis võimaldaks liikumisraskustega isikutel liikuda reisijatele mõeldud kõigil

aladel. Hankija jaoks on oluline, et reisijakogemus oleks võimalikult võrdne ning

liikumisraskustega reisijal säiliks võimalus liikuda rongi erinevate kasutusotstarbega alade vahel.

Eelistatuim lahendus ongi seetõttu astmeteta käigutee läbi rongi.

5.8.4.3. Vaidlustaja üritab „kaubelda“ vaidlustusmenetluse kaudu endale tingimusi, mis

võimaldavad tal teha kõige konkurentsivõimelisema pakkumuse. Hankija ei pea arvestama ühe

ettevõtja ärihuvidega. Proportsionaalsuse nõue ei eelda, et tingimused sobiksid kõigile

pakkujatele. PROSE tehnilise eksperdi arvamuse näitab, et astmeteta lahendus on tehniline nõue

ega soosi üht konkreetset ettevõtjat: see ei seondu ühe tootja või ühe patenteeritud platvormiga;

reisijate ligipääsetavusnõude täitmine on võimalik erinevate konstruktsioonide ja lahenduste abil;

nõue ei sõltu ühestki konkreetsest patenteeritud tehnoloogiast ega raudteesõidukist.

5.8.5. Astmeteta lahendus näitab pakkumuse majanduslikku soodsust.

5.8.5.1. Hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus tehnilise kirjelduse koostamisel. Just hankijad

teavad, milliseid seadmeid on neil vaja ja just nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata

nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita. Asjakohatud on Vaidlustaja arvamused,

millega ta on asunud astmeteta lahendust kritiseerima. Hindamise kriteeriumi ei muuda RHS-ga

9 (13)

vastuolus olevaks see, kas astmeteta lahendus mõjutab oluliselt veeremi disaini. Tehniline

kirjeldus on koostatud nii, et see jätab pakkujatele arvestatava vabaduse rongi disaini

projekteerida.

5.8.5.2. Vaidlusalune hindamise kriteerium puudutab lisaks rongi sisenemisele ka liikumisteed

piki vaguneid. Ühest vagunist teise liikumine ilma astmeteta on objektiivselt mõõdetav mugavus:

reisija kas peab ületama astmeid või mitte. Rongid hangitakse vähemalt 35 aastaks ning täna

kehtivad standardid ja tehnilised lahendused ei peegelda arenguid, mis selle jooksul aset leiavad.

Loomulikult on igal tehnilisel lahendusel eeliste kõrval ka riske või puudusi. Küsimus ei ole selles,

mis on astmeteta lahenduse puudused, vaid selles, kas Hankija on usutavalt põhjendanud, miks ta

eelistab astmeteta disaini.

5.8.5.3. Vaidlustaja väidab, et regionaalsed rongid liiguvad kiirusel ca 200 km/h ja sõidu kestuseks

on kuni neli tundi, mistõttu ei liigu reisijad sõidu ajal, vaid istuvad kogu reisi vältel. Vaidlustaja

ei ole arvestanud asjaoluga, et tegemist ei ole üksnes pikamaaliikluseks mõeldud rongidega.

Riigihankes on parameetrina antud ette kuni neljatunnine reisikestus selleks, et rongide

sisekujundus ja mugavuslahendused vastaksid pikemate reiside nõuetele. Samas isegi pikkadel

reisidel soovivad reisijad rongis ennast sirutada ja liikuda (sh tualetti ja toitlustusalale).

5.8.5.4. Vaidlustaja väidab, et „selliste rongide vagunite lahti ühendamine on keerulisem ja

eeltoodu toob igal juhul kaasa veeremi kõrgemad hoolduskulud“. Tegemist on otstarbekust

puudutava küsimusega. Hindamise kriteeriumide hulgas on eraldi adresseeritud hoolduskulusid

ja hoolduseks kuluvaid töötunde. Kriteeriumi „Kogu ostuhind“ üheks osaks on esmaste varuosade

ostuhind ja hooldusjärgsete varuosade ostuhind. Hooldust adresseerib kriteerium „Tugiteenuste

hind“. Hooldusega seotud ajakulu adresseerivad kriteeriumid „Hooldusintervall“ ja

„Hooldustööde maht“. Hankija küsib seega majanduslikult soodsaima pakkumuse

väljaselgitamisel võistlevaid pakkumusi ka veeremi hooldusega seoses.

Kui astmeteta lahendus on hooldusmahukam ja -kulukam, nagu Vaidlustaja väidab, siis on

Vaidlustajal eelis nende ees, kes niisugust lahendust pakuvad.

5.8.5.5. Treppideta vagunitevaheline läbipääs ei ole üksnes mugavus, vaid sel on palju laiem

kasutegur. Astmeteta lahendus:

- tagab parema ligipääsetavuse, vähendab komistamis-, kukkumis- ja libisemisohtu rongi

liikumise ajal;

- võimaldab ratastooli kasutajatel, liikumispuudega reisijatel, eakatel, lapse-vankritega peredel

ning suure pagasiga reisijatel liikuda rongis iseseisvalt ja tehnoloogiliste barjäärideta ning muudab

vagunitevahelise liikumise sujuvamaks;

- parandab ligipääsetavust teenuste kasutamisele;

- parandab reisikogemust ning muudab rongi atraktiivsemaks alternatiiviks autole ja bussile,

ahvatleb ka kasutama rongi kui mugavaimat maismaatranspordi vahendit;

- võimaldab kõigil reisijatel kasutada rongi teenuseid, sõltumata nende liikumisvõimest;

- toetab tulevasi teenusekontseptsioone, nt kus teenindaja toob kohviku tellimused reisija

istekohale (astmetel libastumise oht puudub);

- võimaldab teenindaval personalil liikuda kiiremini ja väiksema füüsilise koormusega, vähendab

klienditeenindajate, puhastustöötajate ning muu rongipersonali tööõnnetuste riski;

- parem nähtavus piki rongi, avatud vaade suurendab ka subjektiivset turvatunnet;

- kiirem reageerimine eriolukordades; turvatöötajad ja päästetöötajad saavad kiiremini läbi rongi

liikuda, sh kandraamiga;

- pommirobotil lihtsam vahekäike ületada;

- kiirendab evakuatsiooni ja vähendab evakuatsioonil tekkivaid pudelikaelu (mis on

evakueerumise suurim tõrge ja risk), sh kiirendab liikumispuudega reisijate evakueerimist;

- väldib olukordi, kus ratastoolid, jalgrattad või lapsevankrid tuleb treppidest üle tõsta;

- toetab kiiremat reisijate vahetust peatustes (kui ühe ukse juures on ummik ja reisija otsustab

10 (13)

väljuda teisest uksest);

- ühtlane põrandapind loob kaasaegse, avara ja kvaliteetse mulje, mida Hankija soovib Rail

Baltica esimeste rongidega avalikkusele pakkuda, ning näitab eeskuju ühistranspordi sõidukite

disainimisel Eestis.

5.8.6. Hindamise kriteeriumi on õigus kehtestada 10-punktilise sammuga.

Vaidlustaja heidab ette hindamismetoodikat, mille kohaselt astmeteta lahenduse pakkumine saab

10 punkti ja pakkumata jätmine 0 punkti (kõik või mitte midagi). Hindamismetoodika, kus

funktsionaalsuse pakkuja saab punktid, mittepakkuja ei saa, on Eesti riigihangetes tavaline.

5.8.7. Vaidlustaja ise möönab, et astmeteta lahendus on kallim.

5.8.7.1. Hindamise kriteeriumi eesmärk on eelistada astmeteta lahendust. Selleks on vaja määrata

hindamise kriteeriumile osakaal. See osakaal ei pea olema seotud astmeteta lahenduse

maksumusega. Hindamise kriteeriumi osakaal ei pea võrduma kriteeriumi esemeks oleva

lahenduse väärtusega.

5.8.7.2. Vaidlustaja arvutused lähtuvad sellest, kui kallilt tema saab veeremit pakkuda. Vaidlustaja

ei arvesta, et lisaks veeremi maksumusele on Hankija kehtestanud veel 8 hindamise kriteeriumi.

Astmeteta lahenduse eest „kaotatud“ punktide tagasiteenimine ei pea toimuma ainult maksumuse

arvelt. Hindamise kriteeriumile tuleb omistada tõsiseltvõetav osakaal, et üleüldse oleks võimalik

saada astmeteta lahendusega disaini. Mitte ükski ettevõtja ei paku Hankijale eelistatud disaini, kui

Hankija seda punktidega ei premeeri. Hindamise osakaalud peavad tekitama pakkujatele

motivatsiooni pakkuda eelduslikult kallimat lahendust.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Ei saa olla vaidlust, et RHAD-i kohaselt on võimalik Riigihanke eesmärgi täitmiseks pakkuda

nii astmetega kui ka astmeteta rongide lahendust ja etteheiteid tehnilise kirjelduse koostamisele

viisil, et tehnilise kirjeldusega on takistatud Riigihanke avamine konkurentsile, esitatud ei ole ja

esitada ei saa. Tasapinnalisuse nõude seadmisega eelistab Hankija Riigihankes astmeteta rongide

lahendust, hinnates seda 10 punkti võrra kõrgemalt kui astmetega lahendust. Vaidlustuskomisjon

möönab, et üldreeglina ongi pakkumuse majanduslikku soodsust näitavate hindamise

kriteeriumide kehtestamise eesmärk hinnata kõrgemalt pakkumust, mis pakub hankijale rohkem

lisaväärtust/kõrgemat kvaliteeti ja kui hankija eelistab põhjendatult mingit tehnilist lahendust, ei

pea pakkumuste hindamise süsteem olema üles esitatud selliselt, et tehniliste lahenduste eripärasid

arvesse ei võeta või võetakse arvesse viisil, mis hankija soovitud tulemust tegelikult saavutada ei

võimalda.

7. Vaidlustuse kohaselt ei ole hindamiskriteerium kehtestatud osakaalupunktide tõttu

proportsionaalne (nii astmeteta kui ka astmetega lahendus võimaldavad täita Riigihanke

eesmärke) ja tasapinnalisuse nõudele omistatud osakaal moonutab põhjendamatult konkurentsi

(annab ülemäärase eelise astmeteta lahendusele).

Vaidlustuskomisjoni hinnangul väljendub proportsionaalsuse põhimõte hindamiskriteeriumi

hindepunktide (osakaalu) suuruses eelkõige selles, et punktide arv peab vastama selle omaduse

tegelikule tähtsusele Hankija jaoks, tekitama pakkujatele tegeliku motivatsiooni seda omadust

pakkuda, kuid ei tohi muuta kvaliteedipunkte varjatud vastavustingimuseks või

konkurentsipiiranguks. Vaidlustuskomisjoni arvates tasapinnalisuse nõue proportsionaalsuse

põhimõttega vastuolus ei ole.

7.1. Antud juhul ei saa olla vaidlust, et tasapinnalisuse nõue ei välista astmetega lahenduse

pakkumist Riigihankes, st et nõue iseenesest ei ole hindamise kriteeriumiks maskeeritud

11 (13)

vastavustingimus.

7.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et pakkumuse vastavus RHAD-ile tehniliste

miinimumnõuete osas näitab üksnes seda, et pakkumus on hankelepingu täitmiseks vastuvõetav,

kuid see ei tähenda, et kõik miinimumnõuetele vastavad lahendused oleksid Hankija vajaduste

seisukohalt võrdväärsed. Astmeteta lahendus, mis on selgelt hankelepingu esemega seotud,

kuulub otseselt kvalitatiivsete omaduste hulka, mida Hankijal on õigus väärtustada ja vastavalt

RHS § 85 lg-le 1 hinnata (RHS § 85 lg 8 p 1 nimetab nt funktsionaalsed omadused ja

ligipääsetavuse selgelt kvalitatiivse näitajana, mida on lubatud hinnata). Vaidlustajal puudub

subjektiivne õigus nõuda, et Hankija tasapinnalisuse nõuet kvaliteedinäitajana ei hindaks või

kehtestaks hindamise kriteeriumi viisil, mis tagaks rohkem Vaidlustaja ärihuve, jättes Hankija

vajadused ja huvid sellega tahaplaanile.

Riigikohus on tehnilise kirjelduse koostamisega seoses märkinud, et Hankijal ei ole kohustust

hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda

eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused [---] (Riigikohtu otsus nr 3-20-718, p 17).

Vaidlustuskomisjon leiab, et see seisukoht on asjasse puutuv ka käesolevas vaidluses – olukorras,

kus Hankija on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ta eelistab osta astmeteta lahendust,

võib Hankija hinnata kõrgemalt oma vajadustele ja eesmärkidele paremini vastavaid lahendusi.

Seega Hankija ei pea ostma miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid võib taotleda enda

vajadustest lähtuvat kõrgemat kvaliteeditaset. Hankija peab Riigihankes kõrgemaks

kvaliteeditasemeks astmeteta lahendust.

Oluline on ka märkida, et praegusel juhul on Hankija tasakaalustanud maksumusega seotud

kvaliteedikriteeriumidega (maksumuse osakaal 55 punkti ning kvaliteedikriteeriumid 45 punkti,

sh üksikute kvaliteedikriteeriumide osakaal on 5–10 punkti). Kvaliteedikriteeriume on mitu ja

vaidlusaluse tasapinnalisuse nõude täitmise eest omistatav 10 punkti ei moodusta kogu

kvaliteedikriteeriumi.

7.3. Astmeteta lahendus on hankelepingu esemega seotud omadus, mille eelistamise põhjuseid on

Hankija põhjalikult ja asjakohaselt vaidlustusmenetluses avanud. Vaidlustaja pädevuses ei ole

öelda, et Hankijal sellist vajadust olla ei saa või ei tohi või et tema poolt pakutav lahendus

(odavama hinna eest) on tegelikult sama hea. Kõik hindamise kriteeriumid, mida Hankija

majanduslikult soodsaima pakkumuse määratlemiseks kasutab, ei pea olema tingimata puhtalt

majandusliku iseloomuga (Euroopa Kohtu lahend C-513/99, p 55 (direktiiv 2014/25/EL vastavat

põhimõtet ei muutnud)), st, et kvaliteedi osakaal ei pea õiguspärasuseks vastama tehnilise

lahenduse tootmismaksumusele ega olema muul moel hinnastatav või rahas selgelt välja

arvutatav.

Veenev on ka Hankija selgitus, mille kohaselt on antud juhul tegemist omadusega, mis

lõpptulemusel mõjutab lepingulist tulemit kümnete aastate jooksul iga päev (nt ligipääsetavus,

ohutus), mistõttu on suurema punktiosakaalu proportsionaalsus põhjendatud ka sellega, et Hankija

jaoks avaldub väärtus pikaajaliselt, mitte üksnes soetushetkel. RHS ei keela Riigihanke

lepinguperioodist väljuvat lisaväärtust pakkumuste hindamisel arvesse võtta.

7.4. Hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus oma vajaduste määratlemisel, aga ka vajadusi täitvate

erinevate lahenduste reastamisel hindamiseks ning neile vastavate osakaalude kehtestamisel.

RHS § 85 lg 9 ega ükski muu RHS-i säte ei määra ette kriteeriumide konkreetset osakaalu.

10 punkti omistamine oleks ebaproportsionaalne juhul, kui selle osakaalu ei saa põhjendada

tasapinnalisuse nõude tegeliku tähtsusega (Hankijale tuleneva lisaväärtusega), pakkujatele

kaasneva täiendava kulu ja hindamismetoodika konkurentsimõjuga. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul ei ole alust järeldada, et 10-punktiline osakaal on eeltoodud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne.

7.4.1. Puudub vaidlus, et astmeteta lahendus on kallim kui astmetega lahendus.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et väiksema osakaalu (nt 1–3 punkti) puhul võib puududa

12 (13)

pakkujatel motivatsioon paremaid/kallemaid lahendusi pakkuda. Olukorras, kus Riigihankes

osalemisest huvitatud isikul on võimalik pakkuda oma tootevalikust mõlemaid lahendusi, peab

hindepunktide osakaal astmeteta lahenduse eest olema piisavalt suur, et motiveerida pakkujat

tegema juba enne pakkumuse esitamist Hankija poolt eelistatud (kallimat) valikut ja seda siis ka

Riigihankes pakkuma. Asjaolu, et Vaidlustajal sellist dilemmat ei teki, ei tähenda, et kõrgematel

hindepunktidel sellist motiveerivat mõju ei oleks või sellist eesmärki olla ei saaks.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul on olukorras, kus astmeteta lahendus on Hankijale reaalselt

oluliselt väärtuslikum ja selle saavutamine tähendab pakkujale täiendava kulu, 10 punkti

omistamine Hankija eesmärgi saavutamiseks vajalik ja põhjendatud. Hindamismetoodika peab

kõrgema kvaliteediga pakkumuse saamiseks andma sellele omadusele piisava kaalu, et pakkujal

oleks majanduslikult põhjendatud motivatsioon teha täiendavat kulu eeldav valik. Kõrgema

kvaliteeditasemega pakkumuste esitamist ei ole võimalik saavutada tasapinnalisuse nõude

hindamisel marginaalsete hindepunktidega. Hankijal on põhimõtteline õigus anda olulisele

kvalitatiivsele hindamise kriteeriumile oluline kaal.

7.4.2. Tasapinnalisuse nõude osakaal ei ole ka ilmselgelt ebaproportsionaalne valitud metoodika

tõttu. Kõik või mitte midagi metoodika, kus 10-punktilise sammuga hinnatakse konkreetse

funktsionaalsuse olemasolu (10 punkti) või puudumist (0 punkti) on riigihangetes tavapärane. 10

punkti ei muuda astmeteta lahendust iseenesest ainsaks lahenduseks, mille pakkumise kaudu

saaks Riigihankes edukaks osutuda.

7.4.3. Vaidlustaja väited turu lukustamise või konkurentsi puudumise kohta on põhjendamatud.

Hankija on piisavalt põhjendanud, et astmeteta lahendused on olemas mitmete suuremate

veeremitootjate tootevalikus (nt Siemens, Alstom, Talgo). Seda, et tehnoloogia ei ole

patenteeritud ega ühe tootja monopoolne omand, Vaidlustaja ka ei väida. Seega Hankija eelistatud

lahendus on turul reaalselt saavutatav ja tasapinnalisuse nõue ei ole suunatud konkreetsele

pakkujale või tootjale.

Tasapinnalisuse nõue on objektiivne, kontrollitav (astmeteta lahendus kas on või ei ole) ja

kohaldub kõigile pakkujatele ühetaoliselt. Asjaolu, et mõni pakkuja Hankija poolt eelistatud

(kõrgemate hindepunktidega hinnatud) lahendust pakkuda ei saa või ei taha või nõuab mõne

pakkuja lahendus suuremat ümberprojekteerimist, ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumist. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei saa käsitleda Hankija kohustusena

kehtestada RHAD-is hindamise kriteeriumid nii, et maksimaalsed hindepunktid kvaliteedi eest

tuleks omistada kõikide pakkujate pakkumustele.

8. Tulenevalt eeltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija on piisavalt põhjendanud, et

astmeteta lahendust väärtustav hindamiskriteerium ja sellele omistatud 10-punktiline osakaal on

proportsionaalne, asjakohane, läbipaistev, riigihanke esemega otseselt seotud ning ei too kaasa

konkurentsi põhjendamatut piiramist.

Asjaolu, et Hankija oleks olnud kokkuleppe faasis nõus hindama tasapinnalisuse nõuet väiksema

arvu punktidega, ei näita iseenesest seda, et 10 punkti hindamise kriteeriumi eest on õigusvastane.

Vaidlustuskomisjon näeb Hankija pakkumist kui vastutulekut ja soovi vaidlus lahendada, mitte

kui hindepunktide õigusvastasuse möönmist. Vaidlustajal ei saanud olla ootust, et kokkuleppe

sõlmimata jätmisel saavutab ta vähemalt kokkuleppes pakutu vaidlustusmenetluses.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija on esitanud 05.08.2026 ja 10.08.2026 taotlused menetluskulude väljamõistmiseks

kogusummas 11362 eurot (käibemaksuta) 49,4 töötunni eest keskmise tunnihinnaga 230 eurot.

Esindaja kulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust asjaolu, et esindajateks oli mitu

advokaati, kuid oluline on see, et esindajate kulude suurus lähtuks asja keerukusest ja materjalide

mahukusest. Asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades (asi oli tavapärasest ühe

13 (13)

RHAD-i punkti vaidlusest keerukam ja mahukam) leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija

lepinguliste esindajate kulud on siiski ülepaisutatud. Vaidlus oli lõpptulemusel ikkagi vaid ühes

hindamise kriteeriumis, samuti ei kuulu kulude hulgas välja mõistmisele Hankija tegevus ca 12

tundi (ebaõnnestunud) kompromissi saavutamiseks (isegi kui kompromiss oleks saavutatud, oleks

tulnud kulude jagamises kokku leppida või kokkuleppe puudumisel jäänuksid kulud poolte endi

kanda – RHS § 198 lg 4). Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Hankija vajalikeks ja põhjendatud

kuludeks vaidlustusmenetluses 5520 eurot 24 töötunni eest ja vaidlustuskomisjon mõistab need

Vaidlustajalt välja.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk