OÜ Heleni Pansionaat [email protected]

JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE

25.08.2026 nr 5.1-3/20274-1

ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 157 lõige 1. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜs Heleni Pansionaat (registrikood 17293644) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Pajusi mnt 12, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48106. Paikvaatluse aeg: 04.08.2026 kell 9.30 – 11.10. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Inna Tamm (järelevalve juht). Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega ning kahe kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, e-kirjavahetus, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvetoimingute juures paikvaatlusel osales OÜ Heleni Pansionaat juhatuse liige Riho Lüüde, hilisemaid selgitusi andis juhataja Kristi Lüüde. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas, et OÜ Heleni Pansionaat ei täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:

1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

2

Töötajate nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.05.2026 – 31.07.2026) kontrollimisel ning MTR 04.08.2026 andmetega võrdlemisel selgus, et MTRis puudusid kolme hooldustöötaja andmed ja nimekirjas olid kolme töötaja andmed, kellel puudus asutusega töösuhe. Hooldekodu korrastas MTRi ja kõrvaldas rikkumise 17.08.2026.

1. SHS § 22 lõige 3 sätestab hooldusteenust vahetult osutatavateks töötajateks hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd peab juhendama alati hooldustöötaja.

Tööajatabelitest (mai - august 2026) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta 19 korral. SKA seisukoht: võttes arvesse, et OÜ Heleni Pansionaat on koostöövalmis ja on asunud rikkumisi järelevalvemenetluse ajal kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA hinnangul on vajalik nõuete täitmise tagamiseks järelkontroll, mis viiakse läbi 2026. aasta neljandas kvartalis. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas OÜs Heleni Pansionaat (edaspidi Hooldekodu) 28.07.2026 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks ning viis läbi etteteatamata paikvaatluse 04.08.2026. Vastavalt tegevusloale SÜH000188 on Hooldekodul lubatud osutada ÜHteenust 24le inimesele. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 28.07.2026 nimekirjas kokku 20 teenusesaajat, paikvaatluse päeval viibis teenusel 19 inimest. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele. MTRi oli seisuga 03.08.2026 kantud 10 teenust vahetult osutavat töötajat, võrdluses TÖRiga puudus neist kolmel (M.M, M.T., K.M.) töösuhe Hooldekoduga. Nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.05.2026 - 31.07.2026) kontrollimisel ning MTRi 11.08.2026 andmetega võrdlemisel puudusid kolme tööajata (K.M, J.M, K.R.) andmed. Peale puudustele viitamist tegi Hooldekodu vajalikud kanded ja korrastas MTRi. SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud MSÜS § 30 lõike 2 nõude järgimisest, kuid kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal 17.08.2026. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodule on 26.02.2026 välja antud tähtajatu tegevusluba nr SÜH000188 ÜHteenuse osutamiseks maksimaalselt 24le inimesele aadressil Pajusi mnt 12, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48106. Hooldekodu tegutseb endises külalistemajas, mis on kohandatud ÜHteenuse osutamiseks. Teenusesaajate toad paiknevad kahel korrusel, I korrusel elavad liikuvamad ja II korrusel voodikesksemad teenusesaajad. Ulatusliku abivajaduse ja dementsusega inimesi pigem teenusele ei võeta. Toad teenuse osutamiseks on ühe- ja kahekohalised, tubadest on juurdepääs lilledega kaunistatud avarale rõdule. Tubades on kasutusel funktsionaalvoodid ja kaks tavavoodit

3

(teenusesaajate soovi kohaselt), öökapid ja riidekapid, televiisor. Toa või kahe toa kohta on tualett ja dušš, hoone keldrikorrusel paikneb saun. Õhk Hooldekodu siseruumides oli värske. Teenusesaajatel on vastavalt võimekusele abi kutsumiseks kasutusel isiklikud mobiiltelefonid, kus hooldustöötaja number on lisatud iga telefoni kiirvalikusse ja kaks kutsunginuppu, abi kutsutakse ka hõigates. Hoone on aiaga piiramata ja liikumisraskustega inimestele raskesti ligipääsetav, majja viivad kõrged trepid, kasutusel on trepitõstuk, kaldtee ja lift majas puuduvad. Juhatuse liikme sõnul on lepingud kaldtee rajamiseks sõlmitud, töödega alustatakse käesoleva aasta septembris. Toitlustamine toimub kolm korda päevas, hommikusöögi valmistab abihooldustöötaja. Hooldekodu mõlemal korrusel on võimalik süüa ühises söögitoas või teenusesaaja toas. Ülejäänud põhitoidukordadel toitlustab teenusesaajaid Puhu Risti Söögimaja. Koos õhtusöögiga antakse ka oode, mida teenusesaajal on võimalik süüa temale sobival ajal ja kohas (söögitoas või toas). Hooldekodu üldala infotahvlitel on päevakava, menüü ja muu info. Õhkkond paikvaatluse päeval oli töine, personal oli abivalmis ja orienteeritud koostööle. Tööl oli hooldustöötaja, kes töötab 24-tunnises vahetuses (8.00-8.00) ja abihooldustöötaja, kes töötab 12-tunnises töövahetuses (7.00-19.00). Hooldustöötajad kandsid isiklikke riideid. Hooldekodus tegutses ka juhatuse liige, kes suhtles ja abistas teenusesaajaid treppidel liikumisel ja tugiraamide viimisel õue. Teenusesaajad viibisid oma toas, üldalal ja õues, kus jalutati, suheldi, vaadati televiisorit. Hooldekodu kodulehel on avaldatud hooldusteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info ja teave kohalejõudmise kohta. Hooldekodus on välja töötatud mitmeid teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt hooldustöötaja ametijuhend, töökorralduse reeglid, erinevad tervishoiualased soovitused) mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja turvalise teenuse osutamine. Sobivat programmi hooldusteenuse haldamiseks alles valitakse, seni on teenusesaaja abivajaduse ja igapäevatoiminguid dokumenteeritud paberkandjal, hooldusplaanide koostamiseks kasutatakse SKA soovituslikku vormi. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib SHS § 20 lõigete 1–3 nõudeid. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada ja hooldusplaanis kajastada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Teenuseosutajal on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus ning teenuseosutajal tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldekodu on koostatud teenusesaajatele isikukesksed hooldusplaanid, mis sisaldavad isikuhooldustoiminguid ja terviseseisundiga seotud toiminguid ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid. Teenusesaaja kontaktisikud/lähedased saavad hooldusplaanidega tutvuda. Hooldustoimingute dokumenteerimiseks täidavad hooldustöötajad logiraamatut ja hooldustöölehti. Teenusesaajatele mõeldud päevakava, millest nähtuksid igapäevased tegevused füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamiseks ja nende regulaarsus, on kujundamisel. Seni on tegutsetud juhataja eestvedamisel vaba graafiku alusel. Vastavalt ilmale ja huvidele on vaadatud televiisorist päevakajalisi saateid, peetud elulisi arutelusid, mängitud kaarte, istutatud rõdule kastidesse lilli ja neid hooldatud. Eraldi töötaja mõtestatud päevategevuste läbiviimiseks Hooldekodus puudub. Juhataja on TÖRi märgitud tegevusjuhendajana, kuid MTRis märgitud kui abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööülesannete hulka kuuluvad lisaks hooldustoimingutele ka hommikusöögi valmistamine, nõude pesemine, Hooldekodu ruumide koristamine,

4

teenusesaajate pesu pesemine, regulaarsed tegelused voodikesksete teenusesaajatele on määratlemata. Teenusesaajal on vastavalt tema soovile ja terviseolukorrale võimalus viibida värskes õhus rõdul või õues. Juhatuse liige, hooldustöötajad ja lähedased abistavad teenusesaajaid õue või rõdule minekul. Teenusesaajatele privaatsuse tagamiseks tehakse hooldustoiminguid toa kõrval paiknevas wc-s, liikuvad teenusesaajad teevad hooldustoimingud ise, 8-9 inimest ei kasuta mähkmeid. Privaatsuse tagamiseks on kasutatud ka sobivat mööblipaigutust. Hooldekodul tuleb pöörata enam tähelepanu privaatsusnõude täitmisel potitooliga tubades ja voodikesksete teenusesaajate tubades, neis tubades sirm või vahekardin puudusid. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu õiguskantsleri kontrollkäikude kokkuvõtetes kirjeldatule, milles on selgitatud, et privaatsus tuleb tagada ka siis, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema arusaamise võime on vähenenud1.

Määruse nr 36 § 2 lõike 5 kohaselt peab teenuseosutaja tagama teenusesaajale tema abivajadusest tulenevad isikuhooldustoimingud. Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajad täidavad isikupõhiseid töölehti hooldustoimingute läbiviimise kohta. Päeva jooksul juhtunu ja oluline info teenusesaaja kohta kajastatakse logiraamatus ja jälgimislehtedel. Teenusesaajad söövad vastavalt võimekusele ühises söögitoas või oma toas, vajadusel teenusesaajaid söödetakse, hetkel vajab söötmist kaks inimest. Teenusesaajate üle keha pesemine toimub mitte harvem kui üks kord nädalas (va H.R. ja M.K., kelle pesemine on planeeritud teenusesaajate soovil 10 ja 14 päeva tagant). Kasutusel on pesutoolid. Raamipesu võimalus luuakse juhatuse liikme sõnul käesoleva aasta lõpuks. Kord nädalas ülekeha pesemist kinnitasid ka teenusesaajad ja nende lähedased. Teenusesaajatel on võimalik kasutada juuksuriteenust, mille eest tasutakse vastavalt hinnakirjale. Hooldustööks on soetatud vajalikud abivahendeid, sh trepitõstuk, ratastoolid, tugiraamid, rulaatorid, potitoolid, õhkmadratsid ning hooldusabivahendeid. Teenusesaajad kannavad isiklikke riideid ja jalanõusid, hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid vajadusel riietumisel. Pesu pesevad abihooldustöötajad Hooldekodu keldrikorrusel olevas pesuruumis. Hooldekodul on kasutusel ka oma rõivavaru. Terviseseisundiga seotud toimingud on Hooldekodus korraldatud. Hooldekodus osutab õendusabi teenust 0,6 koormusega TNP Konsultatsioonid OÜ õde, kes viibib Hooldekodus kohapeal kolmel päeval nädalas. Õe ülesanne on jälgida teenusesaajate terviseseisundit, raviskeemi, teha koostööd perearstidega. Infovahetuseks hooldustöötajate ja õe vahel kasutatakse ühise personalitoa infotahvlit, kuid palju infot edastatakse suuliselt. Õde jälgib raviplaani ja teeb ravimite tellimuse ning jagab Hooldekodu juhataja poolt Põltsamaa Apteegist toodud ravimid kahe nädala portsjoni kaupa ravimikarpidesse. Hooldustöötaja täidab ravimitopsid ja annab ravimid teenusesaajale. Hooldustöötajad jälgivad vastavalt õe juhistele teenusesaajate vedeliku tarbimist ning teostavad õe puudumisel vastavalt õe juhistele ka muud vajalikud toimingud. Hooldustöötajad oskavad märgata lamatise tekkimise riski, teostavad asendivahetust ning annavad teenusesaajatele vastavalt vajadusele käsimüügi ravimeid, ravimite andmine dokumenteeritakse. Lähedastega suhtlemist võimaldatakse ja toetatakse, külastusaega ei piirata. Teenusesaajatele tagatakse juurdepääs teistele sotsiaal- ja avalikele teenustele, leppides kokku teenusesaajate lähedastega, Hooldekodu transpordi abil või vajadusel invatransporti tellides. Hooldekodu on tegutsenud lühikest aega, seni on teenusel olnud inimeste surmad toimunud haiglas. Teenusele tulles on lähedastega kokku lepitud elulõputoimingute sammud. Teenusesaajate ja nende lähedaste tagasiside Hooldekodule on positiivne, hinnatakse väiksust, kodusarnast keskkonda ning Hooldekodu soovi areneda ja pakkuda aina paremat teenust. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt järginud määruse nr 36 § 2 nõudeid, kuid enam tähelepanu tuleb pöörata teenusesaajate privaatsusele, üle keha pesemisele kord nädalas ja voodikesksete teenusesaajate individuaalsetele tegevustele. _________________________________ 1 Õiguskantsleri 19.08.2025 kontrollkäik SA Hooldekodu Härmalõng Kastre kodusse, lk 4

5

SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või -lepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Järelevalve raames toimusid vestlused Tartu Linnavalitsuse ja Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes hindasid senist koostööd Hooldekoduga väga heaks. KOVd ei osale hooldusplaanide koostamises, kuid suhtlevad Hooldekoduga vajaduspõhiselt. Hooldekodu külastamisel hooldusvajaduse hindamiseks jagavad kogutud infot ja tutvuvad hooldusplaanidega kohapeal. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid, et tagada teenusesaajale turvaline ja tema abivajadusest lähtuv keskkond. Hooldusplaanidega paikvaatlusel tutvuda ei saanud, kuna hooldusplaanide ja dokumentatsiooniga tegelev juhataja Kristi Lüüde viibis Hooldekodust eemal. Juhataja esitas 11.08.2026 kõigi teenusel oleva inimese hooldusplaanid. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kõigi (19) esitatud hooldusplaanide vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostada koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane) 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Hooldusplaanide koostamise ja ülevaatamise eest vastutab juhataja, kes koostab hooldusplaane koostöös juhatuse liikme ja hooldustöötajatega, teenusesaaja tervishoiuteenuste vajadust hindab ja selle valdkonna hooldusplaani osa koostab õde. Hooldusplaanides on märgitud ÜHteenusele saabumise kuupäev, teenusesaaja üldiseloomustus, eesmärgid hoolduse ja ravi korraldamise osas, isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud, aktiveerimine ning vaba aja sisustamine, abivajaduse ulatus (iseseisvalt, osalise ja täieliku abiga) ning hinnang eesmärgi saavutamise kohta. Hooldusplaanide kontrollimisel selgusid küll plaani koostamise aeg ja koostajate ametinimetused, kuid plaanid olid koostajate poolt allkirjastamata. Hooldusplaanid olid koostatud 30 päeva jooksul teenuse alustamisest, hindamise aeg eelnevate perioodide tegevuste kohta ei olnud veel kätte jõudnud. Juhataja sõnul tutvustatakse hooldusplaani teenusesaajate lähedastele suuliselt, plaanid on kättesaadavad kohapeal tutvumiseks. Hooldustöötajad täidavad igapäevaselt logiraamatut ja hoolduslehti ning annavad hooldusplaani koostamiseks sisendeid, kuid hooldusplaan ei ole neile igapäevaseks töövahendiks. Vestlustest teenusesaajate lähedastega selgus, et nad ei ole hooldusplaanist teadlikud. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib SHS § 21 nõudeid osaliselt. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara. Hooldekodus töötab 17.08.2026 MTR-i andmetel kuus hooldustöötajat ja viis abihooldustöötajat. Tööajatabelite kontrollimisel selgus, et Hooldekodus töötab ööpäevaringselt üks hooldustöötaja, kellele lisandub hommikul teine töötaja tööajaga 7.00-19.00. Samuti selgus, et 04.05.2026, 08.05.2026, 12.05.2026, 16.05.2026. 19.05.2026, 24.05.2026, 27.05.2026, 02.06.2026, 06.06.2026, 13.06.2026, 17.06.2026, 21.06.2026, 23.06.2026, 01.07.2026, 06.06.2026, 09.07.2026, 17.07.2026, 22.07.2026, 27.07.2026 ei ole tagatud abihooldustöötaja juhendamine hooldustöötaja poolt. Juhataja selgituste kohaselt on Ž.S. (töötas eelpool loetletud päevadel) kogenud ja suure praktikaga töötaja, kes ei vaja juhendamist ning keda saab usaldada 24- tunnisesse vahetusse hooldustöötajana. MTRi järgi on Ž.S. abihooldustöötaja. Samuti ei olnud võimalik selgitada 06.07.2026 ja 31.07.2026 proovipäeval käinud töötaja kvalifikatsiooni, nendel päevadel oli teine töötaja abihooldustöötaja. Hooldekodu juhataja esitas andmed vahetult teenust osutavate töötajate (hooldus- ja abihooldustöötajad) karistatuse puudumise kohta karistusregistris 20.08.2026. Järelevalve

6

käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust. SKA ei tuvastanud Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 nõuded osaliselt, Hooldekodu ei ole töövahetuste planeerimisel lähtunud lõikes 3 sätestatud nõudest.

SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb ÜHteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu on kodulehel avalikustanud hooldusteenuse kohamaksumuse, mis on alates 1650 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on 800 eurot. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 2. SKA juhib tähelepanu, et KOV rahastatav osa teenuse osutamise maksumusest (hoolduskulu) peab katma muuhulgas ka töötajate tööriietuse. 3. Viia lõpule planeeritud lahendused ligipääsetavuse tagamiseks, et toetada teenusesaajate iseseisvust õue minemisel ja luua raamipesu võimekus. 4. Turvalisuse tagamiseks kaaluda võimalust piirata territoorium või osa sellest aiaga. 5. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina. 6. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki.

7. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust hügieenitoimingute teostamisel, et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne.

8. Kontrollida regulaarselt töötajate ja vabatahtlike karistusregistrit, et veenduda töötamise piirangute puudumises. 9. Kaaluda täiendava töötaja palkamist, või täpsemat tööülesannete määratlemist, kelle põhitööks oleks elanike aktiveerimine ja regulaarne mõtestatud päevategevuste läbiviimine. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve)