Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Teie 08.04.2024 nr Meie 08.04.2024 nr 2.1-1/24/432-1016-2

Vastus selgitustaotlusele

Saime Teie esindatava pöördumise, kus soovisite teada, mida edasi teha kui kortermajas on üks naaber paigaldanud omavoliliselt kaamera. Annan teada, et inspektsioon ei saa sekkuda korteriühistu sisesuhetesse, aga selgitan kaamerate

kasutamise nõudeid ja Teie võimalusi.

Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.1 Korteriühistu territoorium, sealhulgas

korterelamu välisfassaad/trepikoda/trepikoja välisuks/ parkla/ prügimaja/ kõnnitee/jne ja selle

osad (ka aknalauad), on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu

liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistu siseselt.

Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.

Korteriühistu saab kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate paigaldamise

üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on võimalik kaamerate

paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga üksmeelele ei jõuta, siis saab seda

teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega.

Võimalus on leppida kokku leppida erinevaid käitumisreegleid, sh rikkumise eest trahvid. Nt

ühisalal ei ole lubatud suitsetada, grillida, filmida vms. Samuti, et ühistusse omavoliliselt

kaameraid paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise omavoliliselt

paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse saamist

teinud jms.2

Vastavalt Riigikohtu praktikale3 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi

tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel4, kuid võib

endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja

korteriomanike kokkulepet5. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik, kui kaasomandi esemel

1 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2 (KsrtS): Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja

kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. 2 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi

isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. 3 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11. 4 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 35 lõige 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 5 KrtS 38 lõige 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema

ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike

kokkulepet.

2 (3)

toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt

korteriomanike õigust privaatsusele. Seega üldkoosoleku otsusest häälete enamusega piisab, kui

ühistu paigaldab kaamera ning kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud.

Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt

süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa

valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisel on

kindlaks määratud kriteeriumid, kuidas ja miks kaameraid kasutatakse, kes pääseb salvestistele

ligi ning ainult süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks vaadatakse ja tehakse väljavõte

salvestisest.

Oluline on silmas pidada, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused peavad tulenema

otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse.6 Teisisõnu tuleb anda

kõigile korteriomanikele enne kaamerate kasutamise otsustamist võimalus tutvuda

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes

peavad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud

korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega,

isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on

valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Vajalik on

paigaldada ka sellekohane teavitussilt.

Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid kaasomandiosade

kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse korteriühistu

juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse

lõpetamiseks. Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad

demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada

demonteerimise ning näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja

jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need

utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.

Eelnevast tulenevalt peaksite kaamerate kasutamise küsimuses pöörduma ühistu juhatuse poole

ja nõudma, et kaamerate kasutamise või keelamise otsustamine pandaks ühistu üldkoosoleku

päevakorda. Kui sellest pole abi, saavad korteriühistu liikmed ise teema tõstatada üldkoosolekul

ehk üldkoosoleku kokkukutsumise saavad algatada ka ühistu liikmed ise. Üldkoosolekul

otsustatut on võimalik vaidlustada kohtus 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta elamualadel leiate Andmekaitse Inspektsiooni

kodulehelt7 ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Lugupidamisega

Kadri Levand

jurist

peadirektori volitusel

6 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 16. 7 https://www.aki.ee/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel

3 (3)