Tere, Reti!

Aitäh, et seda teemat käsitled. Püüan su küsimustele vastused anda ja teemat ka veidi laiemalt avada.

1. 1. Kui drooniga filmitakse näiteks ehitusobjekti, kuid kaadrisse jäävad kõrvalmaja 14. korruse aknad, inimesed või nende tegevus, siis millal muutub selline filmimine inimese privaatsuse ja andmekaitse seisukohast probleemseks? Kas inimene võib eeldada, et tema kodu, aken, rõdu või aed on privaatsuse mõttes kaitstud ka siis, kui droon suudab tehniliselt sinna kaameraga vaadata? Kas sama põhimõte kehtib näiteks juhul, kui droon lendab üle aia, kus inimesed päevitavad, või rannas, kus inimesed jäävad droonivideosse?

Oma kodus on igal inimesel õigus tunda end turvaliselt ja vabalt, ilma et teda drooniga salaja jälgitaks, filmitaks või pildistataks. Kodu on inimese kõige privaatsem ruum ning droonil ei ole õigust sinna tungida ega kellegi koduseid toimetusi akna tagant jälgida. Kui drooniga filmitakse ehitusobjekti, kuid kaadrisse jäävad ka kõrvalmaja aknad, siis tuleb selline tegevus juba eelnevalt põhjalikumalt läbi mõelda ka privaatsuse seisukohast.

Kui rääkida regulatsioonist, siis õhusõidukilt pildistamise või filmimise kohta eraldi andmekaitsereegleid ei ole, mistõttu kehtivad siin üldised kaamerate kasutamise põhimõtted. Kui pildile või videosse jäävad äratuntavad inimesed, siis on tegemist isikuandmetega. Eraisikute puhul kehtib niinimetatud isikliku otstarbe erand. See tähendab, et iseenda jaoks võib jäädvustada keda tahes ka ilma nõusolekuta, kui salvestisi ei levitata kitsast pereringist väljapoole ega kasutata näiteks ärilisel eesmärgil. Ka selle erandi puhul tuleb aga jääda mõistlikuks ja arvestada, et kellegi kodusesse privaatsfääri kaameraga tungida ei tohi.

Kui eesmärk on filmida ehitusobjekti, siis tasuks filmida selliselt, et äratuntavaid inimesi kaadrisse ei jää ning kõrvalmajade akendesse samuti kaamerat ei suunata. Samuti tasub video enne avalikustamist või edasi jagamist üle vaadata selle pilguga, et kui kellegi kodused toimetused ja tegevused on siiski kaadrisse jäänud, tuleks need videost välja lõigata.

Samad põhimõtted kehtivad ka siis, kui filmitakse näiteks koduaias päevitavaid inimesi.

Avalikus kohas, näiteks tänaval või rannas, võib avalikustamise eesmärgil pildistada ja filmida ilma inimestelt nõusolekut küsimata, juhul kui kaamera vaatevälja jäävaid inimesi sellest teavitatakse. Teavitama peab selliselt, et inimesed kes kaamerapilti jäävad, saaksid aru, et neid jäädvustatakse ning neil oleks võimalus pildile jäämist soovi korral vältida. Drooniga jäädvustamisel ei pruugi tänaval möödakõndijad või rannas päevitajad filmimist märgata ja samuti on neil üsna keeruline kaadrisse jäämist vältida. Seega tuleks neile küsimustele kindlasti eraldi tähelepanu pöörata.

1. 2. Kui droonikaameraga saab lisaks pildile salvestada ka heli, siis millised reeglid sellele kehtivad? Kas vestluste või muu heli salvestamist võib käsitleda pealtkuulamisena ning kas kaamera helisalvestuse funktsioon peaks drooni puhul olema üldse välja lülitatud?

Heli salvestamine on drooniga filmimisel kindlasti täiendav andmetöötlus, millega inimesed sageli ei oska arvestada. Droon võib kasutada lisaks ka suumi, termokaamerat või muid pildiandureid. Pildi või video juurde võivad lisanduda asukoha- ja muud metaandmed. Seetõttu tuleb hinnata kogu droonisüsteemi kogutavat teavet, mitte ainult nähtavat kaamerapilti. Kõik funktsioonid, mida konkreetsel lennul vaja ei ole, võiksid olla välja lülitatud.

1. 3. Kui palju on AKI praktikas droonikaameratega seotud pöördumisi või kaebusi ning millised on olnud kõige tavalisemad probleemid? Kas AKI poole pöördutakse näiteks naabri drooni pärast, mis filmib aknaid või aeda, avalikus kohas viibivate inimeste jäädvustamise pärast või muudel sarnastel juhtudel? Milliseid meetmeid saab AKI sellise rikkumise puhul rakendada ning millistest võimalikest trahvisummadest või muudest sanktsioonidest võib jutt olla?Kas AKI-l on tuua ka mõni konkreetne näide senisest praktikast või määratud karistusest?

Filmimise, pildistamise ja kaameratega seotud küsimused on läbi aastate olnud meie töölaual ühed sagedasemad. Viimasel ajal on nende hulka üha enam lisandunud ka droonidega seotud muresid. Peamiseks küsimuseks ongi olnud koduakna taga või aia kohal lendavad droonid, mis inimeses ebamugavust või kõhedustunnet tekitavad.

Mida siis sellises olukorras teha ja kuidas oma privaatsust kaitsta? Paraku läheb siit edasi asi veidi keerulisemaks. Enamikel juhtudel märkame ju ainult drooni ennast. See lendab anonüümselt akna taga või koduaia kohal ning seejärel kaob. Sellises olukorras on sageli praktiliselt võimatu kindlaks teha, kes drooni lennutas. Piltlikult öeldes ei ole droonil ju numbrimärki. Üldjuhul ei tea inimene isegi seda, kas üldse või mida temast filmiti. Sel juhul on üsna keeruline midagi ette võtta. Oleme soovitanud, et kui vähegi võimalik, võiks drooni tegevust dokumenteerida, näiteks see ise videosse võtta.

Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus drooni lennutaja on teada. Näiteks kui inimene juhib drooni läheduses või on tegemist naabri või tuttavaga, kes piirkonnas sageli drooni lennutab. Sellisel juhul on olukord veidi lihtsam. Soovitame esmalt lennutajaga rääkida ja selgitada, miks selline tegevus tekitab ebamugavust või hirmu. Samuti võib küsida selgitusi ja vajadusel nõuda salvestiste kustutamist. Kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, saab inimene vastavalt olukorrale pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni, politsei või kohtu poole. Andmekaitse Inspektsioon võib kaaluda sekkumist, kui isikuandmeid sisaldav salvestis on juba kuskil avalikustatud ning inimene on ise eelnevalt andmetöötleja poole pöördunud ja see pole tulemust andnud. Paljudel juhtudel, mis meieni jõuavad, ei ole probleem seotud isikuandmete töötlemisega, vaid muu omavahelise konfliktiga. Sel juhul Andmekaitse Inspektsioon aidata ei saa.

Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi. Lisainfot leiab AKI veebist ja kaamerate kasutamise juhendist:

• * https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/kaamerad#kaamerad-11
• * Juhend kaamerate kasutamise kohta.pdf

Heade soovidega

Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]

5385 4644, 627 4136

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube 

Tere!

Soovin kirjutada artikli kaameraga droonide kasutamisega kaasnevatest andmekaitse- ja privaatsusküsimustest. Droonide lennuohutuse ja lennutamise reeglite poole uuriksin Transpordiametilt, kuid AKI-lt sooviksin eelkõige praktilist vaadet sellele, millal võib droonikaamera hakata inimese õigusi ja privaatsust riivama.

Droon erineb tavalisest kaamerast selle poolest, et see võib liikuda inimese akna juurde, lennata üle aia või filmida ülevalt rannas viibivaid inimesi. Lisaks võivad mõned droonid salvestada ka heli, mis tõstatab eraldi küsimuse vestluste võimaliku pealtkuulamise kohta.

Sooviksin AKI-lt vastuseid kolmele küsimusele:

1. 1. Kui drooniga filmitakse näiteks ehitusobjekti, kuid kaadrisse jäävad kõrvalmaja 14. korruse aknad, inimesed või nende tegevus, siis millal muutub selline filmimine inimese privaatsuse ja andmekaitse seisukohast probleemseks? Kas inimene võib eeldada, et tema kodu, aken, rõdu või aed on privaatsuse mõttes kaitstud ka siis, kui droon suudab tehniliselt sinna kaameraga vaadata? Kas sama põhimõte kehtib näiteks juhul, kui droon lendab üle aia, kus inimesed päevitavad, või rannas, kus inimesed jäävad droonivideosse?
2. 2. Kui droonikaameraga saab lisaks pildile salvestada ka heli, siis millised reeglid sellele kehtivad? Kas vestluste või muu heli salvestamist võib käsitleda pealtkuulamisena ning kas kaamera helisalvestuse funktsioon peaks drooni puhul olema üldse välja lülitatud?
3. 3. Kui palju on AKI praktikas droonikaameratega seotud pöördumisi või kaebusi ning millised on olnud kõige tavalisemad probleemid? Kas AKI poole pöördutakse näiteks naabri drooni pärast, mis filmib aknaid või aeda, avalikus kohas viibivate inimeste jäädvustamise pärast või muudel sarnastel juhtudel? Milliseid meetmeid saab AKI sellise rikkumise puhul rakendada ning millistest võimalikest trahvisummadest või muudest sanktsioonidest võib jutt olla?Kas AKI-l on tuua ka mõni konkreetne näide senisest praktikast või määratud karistusest?

Ette tänades!

Parimate soovidega,

Reti Jõerand, Õhtulehe reporter