RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Kristjan Tuul

OÜ Advokaadibüroo Namm vandeadvokaat

[email protected]

Teie: 11.08.2026

Meie: 24.08.2026 nr RP-6-4/26/341-1

Vastus pöördumisele

Tänan Teid pöördumise eest, milles avaldate muret isikute eraelu ja sõnumisaladust puudutavate

andmete kogumise ulatuse ning õigusliku aluse osas. Palute hinnata, kas prokuratuur (1) teab, et

kohtueelses menetluses kasutati praktikat nõuda KrMS § 215 alusel teenusepakkujatelt välja e-

postkastide sisu ilma kohtu loata; (2) peab Riigikohtu 08.06.2026 otsuses nr 1-22-7314/268

kirjeldatud praktikat üksikjuhtumiks või võimalikuks, et tegemist oli laiemalt kasutatud praktikaga;

(3) on pärast Riigikohtu otsust/varasemaid kohtulahendeid algatanud sisemise kontrolli või andnud

juhiseid uurimisasutustele; (4) on analüüsinud, kui paljusid menetlusi võis sarnane praktika

puudutada; (5) peab vajalikuks kontrollida varem kogutud tõendite õiguspärasust juhtudel, kus e-

postkastide sisu võidi saada teenusepakkujalt ilma kohtu loata; (6) on andnud/kavatseb anda juhiseid

side- ja teenusepakkujatelt andmete küsimise tingimuste kohta; (7) peab vajalikuks algatada

distsiplinaar- või muid kontrollimenetlusi, kui ilmneb süsteemne õigusvastane praktika.

Teie arvamuse kohaselt kogutakse isikute eraelu ja sõnumisaladust puudutavaid andmeid ulatuslikult

ja ilma seadusest tuleneva õigusliku aluseta juba pikemat aega. Väidetavalt kinnitab seda ka

riigiprokurör Taavi Perni tõdemus 29.07.2026 kassatsioonis kriminaalasjas nr 1-22-2122 (punkt

4.110). Juhin tähelepanu, et kassatsiooni punktis 4.110 märgib riigiprokurör järgmist: „Maakohus

pidas T. Tamme e-kirju menetluses lubamatuks tõendiks. Kõnealuse seisukoha vaidlustas prokurör

apellatsioonis leides, et T. Tamme e-postkasti vaatlus on tõendina siiski lubatav. Nii asus prokurör

ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis seisukohale, et T. Tamme e-kirjavahetus oli käsitletav

lubatava tõendina põhjusel, et e-kirjade kogumine toimus menetluspraktikas tavapärasel viisil –

KrMS § 215 sätestatud päringuga. Just sel viisil saadud andmeid vaadeldi tõendis nr 24. Seega on

Kaitsepolitseiamet erinevalt kohtu hinnangust saanud e-kirjad enda valdusesse seadusliku ja

menetluspraktikas aktsepteeritud toiminguga. Tegemist oli e-kirjadega, millede tõendina kogumisele

ei rakendunud PS § 43 sätestatud piirangud, kuivõrd kirjad polnud enam saatmisprotsessis, vaid olid

T. Tammele juba saabunud. Kõnealune seisukoht oli kooskõlas ka Riigikohtu seisukohtadega

lahendis 3-1-1-93-15.“. Kassatsioonist nähtub niisiis riigiprokuröri seisukoht, et vaidlusalune e-

kirjade päring teostati menetlustoimingu ajal, s.o 2021. aastal, kehtinud menetluspraktikat järgides ja

kooskõlas Riigikohtu 20.11.2015 otsusega nr 3-1-1-93-15. Kassatsioonist ei saa aga teha järeldust, et

taoline menetluspraktika kehtib tänaseni. Sõltumata kriminaalasjas nr 1-22-2122 tuvastatust on

prokuratuur juba 2021. aastale järgnevalt menetluspraktikat oluliselt muutnud. Käesoleval ajal

kogutakse e-kirju valdavalt läbiotsimise käigus andmekandjate äravõtmise ja vaatlusega, mitte KrMS

§ 215 alusel päringuga. Ka Telia Eesti AS ja Zone Media OÜ on aastaid tagasi oma varasemat

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

praktikat muutnud ja nõuavad menetlejalt läbiotsimismäärust.

Prokuratuuril puudub täpne statistika, kas Riigikohtu 08.06.2026 otsuses nr 1-22-7314/268

kirjeldatud 2021. aasta praktika oli üksikjuhtum või oli toona tegemist laiemalt kasutatud praktikaga.

Tuginedes pikaajalisele töökogemusele prokuratuuris pean seda pigem erandlikuks juhtumiks, sest

ka 2021. aastal koguti e-kirju enamjaolt läbiotsimise käigus andmekandjate äravõtmise ja vaatlusega.

Prokuratuur pole eraldi 2021. aasta praktikat e-kirjade kogumisel kaardistanud, alustanud sisemist

kontrolli, andnud juhiseid uurimisasutusele jms ega pea seda käesoleval ajal vajalikuks, sest praktika

on vahepeal oluliselt muutunud ning ka varasemalt ei esitatud päringuid Telia Eesti AS-ile ja Zone

Media OÜ-le e-postkasti sisu saamiseks ilma õigusliku aluseta, vaid tugineti Riigikohtu asjakohasele

praktikale, mille kohaselt sai KrMS § 32 lg 2 ja KrMS § 215 lg 1 alusel esitada päringu e-postkasti

sisu saamiseks (vt RKKKo 20.11.2015 nr 3-1-1-93-15, p 64 jj).

Täiendavalt märgin, et Justiits- ja Digiministeerium edastas prokuratuurile kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamiskavatsuse, mis

puudutab e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate tõendite kogumise

regulatsiooni süüteomenetluses. Oma arvamuses tervitas prokuratuur väljatöötamiskavatsuse

eesmärki luua elektroonsete tõendite kogumiseks õiguslik raamistik, mis ühelt poolt kaitseb eraelulisi

andmeid ja teisalt võimaldab asjakohasel juhul kasutada neid andmeid süüteomenetluses tõendina,

olles seejuures kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Seega

näeb ka prokuratuur vajadust selge ja üheselt arusaadava regulatsiooni järele ning on valmis

sellekohastesse aruteludesse aktiivselt panustama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dilaila Nahkur-Tammiksaar

juhtiv riigiprokurör