Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 25.08.2026 nr 2-6/26-01572-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi  Valitsus  algatab  Ühinenud  Rahvaste  Organisatsiooni  mereõiguse  konventsiooni  alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku  kasutamise kokkuleppe  ratifitseerimise  seaduse  eelnõu, mis oli  arutusel Vabariigi Valitsuse  13. augusti 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust taristuminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Kokkulepe eesti keeles 57 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Kokkulepe inglise keeles 63 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Seletuskiri 31 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  5. Lisa 1 seletuskirja juurde seitsmel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  6. Lisa 2 seletuskirja juurde 29 lehel (PDF- ja DOCX-failid)   7. Lisa 3 seletuskirja juurde kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid)    Heili Tõnisson [email protected]

.

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE

KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI

ALT VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA

KESTLIKU KASUTAMISE KOKKULEPE

UNITED NATIONS 2023

2

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE

KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT

VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU

KASUTAMISE KOKKULEPE

PREAMBUL

Kokkuleppe osalised,

tuletades meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri

1982. aasta mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid, sealhulgas

kohustust kaitsta ja säilitada merekeskkonda;

rõhutades vajadust austada konventsioonis sätestatud õiguste, kohustuste

ja huvide tasakaalu;

tunnistades vajadust tegeleda sidusalt ja koostööpõhiselt maailmamere

elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise probleemiga,

mis on eelkõige tingitud mere ökosüsteemidele avalduvast kliimamuutuste

mõjust, nagu soojenemine ja maailmamere hapnikusisalduse vähenemine,

samuti maailmamere hapestumisest, reostusest, sealhulgas plastireostusest, ja

mittekestlikust kasutamisest;

olles teadlikud, et konventsiooni raames on vaja terviklikku

ülemaailmset korda, et paremini käsitleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;

tunnistades, kui oluline on aidata ellu viia õiglast ja võrdõiguslikku

rahvusvahelist majanduskorda, milles võetakse arvesse kogu inimkonna huve

ja vajadusi ning eelkõige nii rannikul kui ka sisemaal asuvate arenguriikide

erihuve ja -vajadusi;

tunnistades samuti, et arenguriikidest osaliste toetamine suutlikkuse

suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu on oluline

aspekt riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja

kestliku kasutamise eesmärkide saavutamisel;

tuletades meelde põlisrahvaste õiguste Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni deklaratsiooni;

kinnitades, et ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata

põlisrahvaste õigusi, sealhulgas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis

sätestatud õigusi või asjakohasel juhul kohalike kogukondade õigusi

vähendavate või tühistavatena;

tunnistades konventsioonis sätestatud kohustust võimaluste piires

hinnata riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevuste võimalikku

mõju merekeskkonnale, kui riigil on piisavalt alust arvata, et selline tegevus

võib põhjustada ulatusliku merereostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi

merekeskkonnas;

pidades silmas konventsioonis sätestatud kohustust võtta kõik vajalikud

meetmed tagamaks, et vahejuhtumite ja tegevuse tagajärjel tekkiv reostus ei

levi kaugemale aladest, kus teostatakse konventsiooni kohaselt suveräänseid

õigusi;

3

soovides tegutseda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel

praeguste ja tulevaste põlvkondade nimel maailmamere haldajatena, kaitstes

merekeskkonda, hoolitsedes selle eest ja tagades selle vastutustundliku

kasutamise, säilitades maailmamere ökosüsteemide terviklikkuse ning riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse olemusliku väärtuse;

tunnistades, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel leiduvate

geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete loomine, neile

juurdepääs ja nende kasutamine koos nende kasutamisest saadava tulu õiglase

ja erapooletu jaotamisega aitavad kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile

ning käesoleva kokkuleppe üldeesmärgi saavutamisele;

austades kõigi riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja

poliitilist sõltumatust;

tuletades meelde, et konventsiooni või muude sellega seotud

kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit reguleeritakse

rahvusvaheliste lepingute õigusega;

tuletades ka meelde, et konventsiooni kohaselt vastutavad riigid

merekeskkonna kaitse ja säilitamisega seotud rahvusvaheliste kohustuste

täitmise eest ning et nad võivad kanda vastutust rahvusvahelise õiguse alusel;

olles pühendunud kestliku arengu saavutamisele;

soovides saavutada üleilmse osaluse,

on kokku leppinud järgmises.

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kasutatavad mõisted Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. „Piirkonnapõhine majandamisvahend“ – vahend, sealhulgas

merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna jaoks, mille kaudu

majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed

kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

2. „Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“ – avameri ja

süvamerepõhi.

3. „Biotehnoloogia“ – mis tahes tehnoloogiline rakendus, milles

kasutatakse bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende derivaate, et luua

või muuta tooteid või protsesse teatavaks otstarbeks.

4. „Kohapeal kogumine“ –geneetiliste ressursside puhul geneetiliste

ressursside kogumine või proovide võtmine riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatel merealadel.

5. „Konventsioon“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri

1982. aasta mereõiguse konventsioon.

6. „Kumulatiivne mõju“ – eri tegevustest, sealhulgas teadaolevatest

varasematest, praegustest ja mõistlikult prognoositavatest tegevustest või

4

sarnaste tegevuste aja jooksul kordumisest tulenev kombineeritud ja

kumuleeruv mõju ning kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja nendega

seotud mõju tagajärjed.

7. „Keskkonnamõju hindamine“ – menetlus, mille käigus tehakse kindlaks

tegevuse võimalik mõju ja hinnatakse seda, et pakkuda teavet otsuste

tegemiseks.

8. „Geneetilised ressursid“ – taimne, loomne, mikroobne või muu merelist

päritolu materjal, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi, millel on

tegelik või potentsiaalne väärtus.

9. „Merekaitseala“ – geograafiliselt määratletud mereala, mis on määratud

ja mida majandatakse konkreetsete pikaajaliste elurikkuse kaitse eesmärkide

saavutamiseks ning mida võib asjakohasel juhul kestlikult kasutada,

tingimusel et see on kooskõlas kaitse-eesmärkidega.

10. „Meretehnoloogia“ – hõlmab muu hulgas kasutajasõbralikus vormis

esitatud teavet ja andmeid mereteaduse ning sellega seotud

mereoperatsioonide ja -teenuste kohta; käsiraamatuid, suuniseid, kriteeriume,

standardeid ja võrdlusmaterjale; proovivõtu- ja metoodikaseadmeid;

vaatlusrajatisi ja -seadmeid kohapealseteks ja laborivaatlusteks, analüüsideks

ja katseteks; arvuteid ja tarkvara, sealhulgas mudeleid ja

modelleerimismeetodeid; seotud biotehnoloogiat ning mere elurikkuse kaitse

ja kestliku kasutamisega seotud eksperditeadmisi, teadmisi, oskusi, tehnilist,

teaduslikku ja õiguslikku oskusteavet ning analüüsimeetodeid.

11. „Osaline“ – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon,

kes on nõustunud end käesoleva kokkuleppega siduma ja kelle suhtes see

kokkulepe kehtib.

12. „Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – teatava

piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema

liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva kokkuleppega reguleeritavates

küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale

kokkuleppele alla kirjutama, seda ratifitseerima, heaks kiitma või sellega

ühinema.

13. „Kestlik kasutamine“ – elurikkuse komponentide kasutamine sellisel

viisil ja määral, mis ei põhjusta elurikkuse pikaajalist vähenemist ning millega

säilitatakse elurikkuse potentsiaal täita praeguste ja tulevaste põlvkondade

vajadusi ja püüdlusi.

14. „Geneetiliste ressursside kasutamine“ – geneetiliste ressursside

geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus,

sealhulgas punktis 3 määratletud biotehnoloogia rakendamise abil.

Artikkel 2

Üldeesmärk Kokkuleppe eesmärk on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine nii praegu kui ka pikas

perspektiivis konventsiooni asjakohaste sätete tõhusa rakendamise ning

edasise rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise kaudu.

5

Artikkel 3

Kohaldamisala Kokkulepet kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

suhtes.

Artikkel 4

Erandid Kokkulepet ei kohaldata sõjalaevade, sõjalennukite ega mereväe

abilaevade suhtes. Kokkulepet, välja arvatud selle II osa, ei kohaldata osalise

omandis või valduses olevate muude laevade või õhusõidukite suhtes, mida

praegu kasutatakse üksnes riigi mitteärilistel eesmärkidel. Iga osaline tagab

siiski vastavate meetmetega, mis ei kahjusta temale kuuluvate või tema

käitatavate selliste laevade ja õhusõidukite käitamist ega käitusomadusi, et

kõnealused laevad ja õhusõidukid järgivad mõistlikkuse ja teostatavuse piires

käesolevat kokkulepet.

Artikkel 5

Käesoleva kokkuleppe ja konventsiooni, asjakohaste õiguslike vahendite

ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja

valdkondlike kehamite vaheline seos 1. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse konventsiooni kontekstis ja

sellega kooskõlas. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei piira riikide õigusi,

jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad konventsioonist, sealhulgas neid,

mis on seotud majandusvööndi ja mandrilavaga 200 meremiili ulatuses ja

kaugemal.

2. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis ei kahjusta

asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid

ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ning mis edendab

sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja kehamitega.

3. Käesolev kokkulepe ei mõjuta konventsiooni või muude sellega seotud

kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit seoses nende

vahenditega.

Artikkel 6

Piiramise välistamine Käesolev kokkulepe, sealhulgas osaliste konverentsi või selle allorganite

otsused ja soovitused ning neil põhinevad aktid, meetmed või tegevused, ei

piira suveräänsust, suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni ega saa olla

suveräänsuse, suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooniga seotud nõuete

esitamise või tagasilükkamise aluseks, sealhulgas neid puudutavate vaidluste

korral.

Artikkel 7

Üldpõhimõtted ja lähenemisviisid

6

Kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks juhinduvad osalised järgmistest

põhimõtetest ja lähenemisviisidest:

a) põhimõte „saastaja maksab“;

b) konventsioonis sätestatud inimkonna ühisvara põhimõte;

c) merealaste teadusuuringute vabadus koos muude

avamerevabadustega;

d) võrdsuse ning tulude õiglase ja erapooletu jaotamise põhimõte;

e) vastavalt olukorrale ettevaatuspõhimõte või ettevaatlik

lähenemisviis;

f) ökosüsteemipõhine lähenemisviis;

g) integreeritud lähenemisviis maailmamere majandamisele;

h) lähenemisviis, millega suurendatakse ökosüsteemi

vastupanuvõimet, sealhulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise

ebasoodsate mõjude suhtes, ning säilitatakse ja taastatakse ka ökosüsteemi

terviklikkus, sealhulgas süsinikuringeteenused, millel põhineb maailmamere

roll kliima kujundamises;

i) kasutatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet;

j) kasutatakse põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid

põlisteadmisi, kui need on olemas;

k) meetmete võtmisel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel

elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks austatakse, edendatakse ja

võetakse arvesse põlisrahvaste või asjakohasel juhul kohalike kogukondade

õigustega seotud vastavaid kohaldatavaid kohustusi;

l) merekeskkonna reostuse vältimise, vähendamise ja kontrolli

meetmete võtmisel ei kanta otseselt ega kaudselt kahju või ohte üle ühelt alalt

teisele ega muundata üht liiki reostust teist liiki reostuseks;

m) täiel määral tunnustatakse väikeste arenevate saareriikide ja vähim

arenenud riikide eriolukorda;

n) tunnustatakse merepiirita arenguriikide erihuve ja -vajadusi.

Artikkel 8

Rahvusvaheline koostöö 1. Osalised teevad käesoleva kokkuleppe alusel koostööd riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitseks ja kestlikuks

kasutamiseks, sealhulgas tugevdades ja tõhustades koostööd asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning edendades koostööd nende

vahel, et saavutada käesoleva kokkuleppe eesmärgid.

2. Osalised püüavad asjakohasel juhul edendada käesoleva kokkuleppe

eesmärke, kui nad osalevad otsuste tegemises muude asjakohaste õiguslike

vahendite või raamistike alusel või muudes ülemaailmsetes, piirkondlikes või

valdkondlikes kehamites.

7

3. Osalised edendavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks

rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia

arendamise ja siirde valdkonnas kooskõlas konventsiooniga.

II OSA

GENEETILISED RESSURSID, SEALHULGAS TULU ÕIGLANE JA

ERAPOOLETU JAOTAMINE

Artikkel 9

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on järgmised:

a) jaotada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud

tegevusest saadud tulu õiglaselt ja erapooletult eesmärgiga kaitsta riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkust ja kasutada seda

kestlikult;

b) suurendada ja arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste,

eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa

geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika

rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide

suutlikkust viia ellu tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatel merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside

digitaalsete järjestusandmetega;

c) luua teadmisi, teaduslikku arusaama ja tehnoloogilist innovatsiooni,

sealhulgas merealaste teadusuuringute arendamise ja elluviimise kaudu, et

anda oluline panus käesoleva kokkuleppe rakendamisse;

d) arendada meretehnoloogiat ja siirda seda kooskõlas käesoleva

kokkuleppega.

Artikkel 10

Kohaldamine 1. Kokkulepet kohaldatakse tegevuse suhtes, mis on seotud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel merealade geneetiliste ressurssidega ja

selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud

pärast seda, kui kokkulepe on asjaomase osalise suhtes jõustunud. Kokkulepet

kohaldatakse ka riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel selliste

geneetiliste ressursside ja nende ressursside selliste digitaalsete

järjestusandmete kasutamise suhtes, mis on kogutud või loodud enne

käesoleva kokkuleppe jõustumist, välja arvatud juhul, kui osaline teeb

kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega

ühinedes artikli 70 alusel kirjaliku erandi.

2. Käesoleva osa sätteid ei kohaldata järgmise suhtes:

a) asjakohase rahvusvahelise õigusega reguleeritud kalapüük ja

kalapüügiga seotud tegevus või

8

b) kalad või muud mere elusressursid, mis teadaolevalt on saadud

kalapüügi ja kalapüügiga seotud tegevuse käigus riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatelt merealadelt, välja arvatud juhul, kui selliste kalade või muude mere

elusressursside kasutamine on reguleeritud käesoleva osaga.

3. Käesolevas osas sätestatud kohustusi ei kohaldata kokkuleppeosalise

sõjalise tegevuse suhtes, sealhulgas riigi mitteärilistel eesmärkidel

kasutatavate laevade ja õhusõidukite sõjalise tegevuse suhtes. Käesolevas osas

sätestatud kohustusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmete kasutamisega, kohaldatakse kokkuleppeosalise mittesõjalise

tegevuse suhtes.

Artikkel 11

Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega seotud tegevused 1. Tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega, võivad ellu viia kõik osalised, olenemata nende

geograafilisest asukohast, ning osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvad

füüsilised ja juriidilised isikud. Selline tegevus peab toimuma kooskõlas

käesoleva kokkuleppega.

2. Osalised edendavad koostööd kõigis tegevustes, mis on seotud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmetega.

3. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside

kohapeal kogumisel võetakse kooskõlas konventsiooniga nõuetekohaselt

arvesse rannikuriikide õigusi ja õigustatud huve nende jurisdiktsiooni alla

kuuluvatel aladel ning teiste riikide huve riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel. Selleks püüavad osalised teha käesoleva kokkuleppe

rakendamiseks asjakohast koostööd, sealhulgas artikli 51 alusel kindlaks

määratud teabevõrgustiku toimimise erikorra kaudu.

4. Ühelgi riigil ei ole ja ta ei või nõuda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressursside üle suveräänsust ega suveräänseid õigusi.

Sellist suveräänsuse või suveräänsete õiguste nõudmist või kehtestamist ei

tunnustata.

5. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside

kohapeal kogumine ei saa olla merekeskkonna või selle ressursside mis tahes

osa suhtes esitatavate nõuete õiguslik alus.

6. Tegevused, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega, on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks,

ning selle eesmärk on eelkõige edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ning

mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, võttes eriti arvesse

arenguriikide huve ja vajadusi.

9

7. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud

tegevus peab eranditult toimuma rahumeelsetel eesmärkidel.

Artikkel 12

Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega

seotud tegevustest teatamine 1. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või

poliitikameetmeid, et tagada teabe edastamine teabevõrgustikule kooskõlas

käesoleva osaga.

2. Teabevõrgustikule esitatakse kuus kuud või võimalikult varakult enne

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside

kohapeal kogumist teade järgmise teabega:

a) kogumise laad ja eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kõik

programmid, mille osana kogumine toimub;

b) teadusuuringute objekt või, kui see on teada, sihtmärgiks olevad või

kogutavad geneetilised ressursid ning eesmärgid, milleks neid ressursse

kogutakse;

c) geograafilised alad, kus kogumine toimub;

d) kokkuvõte kogumise meetodist ja vahenditest, sealhulgas laevade

nimi, tonnaaž, tüüp ja klass, kasutatavad teadusseadmed ja/või

uurimismeetodid;

e) teave kavandatavatesse olulisematesse programmidesse antava muu

panuse kohta;

f) uurimislaevade esimese kohaleilmumise ja lõpliku lahkumise või

varustuse paigaldamise ja eemaldamise eeldatav kuupäev;

g) sponsoreeriva(te) asutus(t)e ja projekti eest vastutava isiku nimi;

h) kõikide riikide, eelkõige arenguriikide teadlaste võimalused osaleda

projektis või olla sellega seotud;

i) see, mil määral peaks riikidel, eelkõige arenguriikidel, kes võivad

vajada ja taotleda tehnilist abi, olema võimalik projektis osaleda või olla selles

esindatud;

j) andmehalduskava, mis on koostatud vastavalt avatud ja

vastutustundliku andmehalduse põhimõttele, võttes arvesse praegust

rahvusvahelist tava.

3. Pärast lõikes 2 osutatud teate laekumist loob teabevõrgustik automaatselt

standardse BBNJ-partiitunnuse.

4. Kui enne kavandatud kogumist on teabevõrgustikule esitatud teave

oluliselt muutunud, esitatakse teabevõrgustikule teade ajakohastatud teabega

mõistliku aja jooksul, kuid võimaluse korral hiljemalt kohapeal kogumise

alguses.

5. Osalised tagavad, et teabevõrgustikule esitatakse niipea, kui see on

kättesaadav, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast riigi jurisdiktsiooni alt välja

10

jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise

teabega ja standardse BBNJ-partiitunnusega:

a) hoidla või andmebaas, kus säilitatakse või hakatakse säilitama

geneetiliste ressursside digitaalseid järjestusandmeid;

b) koht, kus kõiki kohapeal kogutud geneetilisi ressursse hoiustatakse

või hoitakse või kus seda hakatakse tegema;

c) aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult geograafilist ala, kust

geneetilisi ressursse koguti, sealhulgas teave kogumisala laius- ja

pikkuskraadi ning sügavuse kohta, ning võimaluste piires tegevuse tulemusi;

d) lõike 2 punktis j sätestatud andmehalduskava mis tahes vajalikud

ajakohastused.

6. Osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates

või andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja

teostatavuse piires võimalik kindlaks teha, et need pärinevad riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt.

7. Osalised tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni

alla kuuluvate hoidlate ja andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel

koondaruanne juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele ja digitaalsetele

järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-partiitunnus, ning et

aruanne tehakse kättesaadavaks artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja tulu

jaotamise komiteele.

8. Osalised tagavad, et kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetilised ressursid ja võimaluse korral selliste ressursside digitaalsed

järjestusandmed on osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või

juriidiliste isikute kasutamise, sealhulgas turustamise objektiks, esitatakse

teabevõrgustikule teade järgmise teabega niipea, kui see on kättesaadav,

sealhulgas olemasolu korral standardne BBNJ-partiitunnus:

a) koht, kust on võimalik leida kasutamise tulemusi, näiteks

väljaandeid ja antud patente (olemasolu korral ja võimaluste piires), ning

väljatöötatud tooteid;

b) kättesaadavuse korral üksikasjad teabevõrgustikule saadetud

kogumisjärgse teate kohta, mis on seotud kasutamise objektiks olnud

geneetiliste ressurssidega;

c) koht, kus hoitakse kasutamise objektiks olnud algset proovi;

d) kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside

digitaalsetele järjestusandmetele juurdepääsu kord ning andmehalduskava;

e) pärast asjaomaste toodete turustamist teave (kui see on olemas)

nende toodete müügi ja edasise arendamise kohta.

Artikkel 13

Põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised, mis on seotud

geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel

11

Osalised võtavad asjakohasel juhul ja vastavalt vajadusele

seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et juurdepääs

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmistele, mis on seotud

geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel,

saadakse üksnes nende põlisrahvaste ja kohalike kogukondade eelneval

vabatahtlikul ja teadval nõusolekul või heakskiidul ning neid kaasates.

Juurdepääsu sellistele põlisteadmistele võib vahendada teabevõrgustik.

Juurdepääs sellistele põlisteadmistele ja nende kasutamine peab toimuma

vastastikku kokkulepitud tingimustel.

Artikkel 14

Tulude õiglane ja erapooletu jaotamine 1. Tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult

kooskõlas käesoleva osaga ning sellega aidatakse kaitsta ja kestlikult kasutada

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.

2. Mitterahalist tulu jagatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele muu

hulgas järgmises vormis:

a) juurdepääs proovidele ja proovide kogudele vastavalt kehtivatele

rahvusvahelistele tavadele;

b) juurdepääs digitaalsetele järjestusandmetele vastavalt kehtivatele

rahvusvahelistele tavadele;

c) avatud juurdepääs leitavatele, juurdepääsetavatele,

koostalitlusvõimelistele ja taaskasutatavatele teadusandmetele (FAIR-

andmed) vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele tavadele ning avatud ja

vastutustundlik andmehaldus;

d) teadetes sisalduv teave koos standardsete BBNJ-partiitunnustega,

mis esitatakse kooskõlas artikliga 12, avalikus otsingus leitaval ja

kättesaadaval kujul;

e) meretehnoloogia siire vastavalt käesoleva kokkuleppe V osas

sätestatud asjakohastele eeskirjadele;

f) suutlikkuse suurendamine, sealhulgas teadusprogrammide

rahastamise kaudu ja pakkudes partnerlusvõimalusi, eelkõige otseselt

asjakohaseid ja olulisi partnerlusvõimalusi teadusprojektides osalemiseks

teadlastele ja uurijatele, samuti sihtotstarbelised algatused, eelkõige

arenguriikide jaoks, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim

arenenud riikide eriolukorda;

g) tihedam tehniline ja teaduskoostöö, eelkõige arenguriikide teadlaste

ja teadusasutustega;

h) muu tulu, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes

arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee

soovitusi.

3. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või

poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed, mis

12

on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute

kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse

üldsusele kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil

hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates

sellise kasutamise algusest või niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks,

võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.

4. Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele

järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates

hoidlates ja andmebaasides, võib kehtestada järgmised mõistlikud tingimused:

a) vajadus säilitada geneetiliste ressursside füüsiline terviklikkus;

b) mõistlikud kulud, mis on seotud asjaomase geenipanga, biopanga

või andmebaasi pidamisega, kus proove, andmeid või teavet hoitakse;

c) geneetilistele ressurssidele, andmetele või teabele juurdepääsu

andmisega seotud mõistlikud kulud;

d) muud mõistlikud tingimused, mis on kooskõlas käesoleva

kokkuleppe eesmärkidega; arenguriikide teadlastele ja teadusasutustele võib

sellise juurdepääsu võimalusi pakkuda õiglastel ja soodsaimatel tingimustel,

sealhulgas soodus- ja eelistingimustel.

5. Rahaline tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmete kasutamisest, sealhulgas turustamisest, jaotatakse õiglaselt

ja erapooletult artikli 52 kohaselt loodud rahastamismehhanismi kaudu

eesmärgiga kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade elurikkust.

6. Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist teevad arenenud osalised iga-

aastaseid osamakseid artiklis 52 osutatud erifondi. Osalise osamakse määr on

50 % hinnangulisest sissemaksust, mille osaline teeb osaliste konverentsi

poolt artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Osamakseid

tasutakse seni, kuni osaliste konverents teeb lõike 7 kohase otsuse.

7. Osaliste konverents otsustab korra üle, mille kohaselt jagatakse rahalist

tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest,

võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee

soovitusi. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud,

võetakse otsus vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise

häälteenamusega. Maksed tehakse artikli 52 alusel loodud erifondi kaudu.

Kord võib hõlmata järgmist:

a) vahemaksed;

b) toodete turustamisega seotud maksed või osamaksed, sealhulgas

toodete müügist saadud tulust teatava protsendi maksmine;

c) astmeline tasu, mida makstakse perioodiliselt ja mis põhineb

mitmesugustel näitajatel, millega mõõdetakse osalise tegevuste koondtaset;

d) muud viisid, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes

arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi.

13

8. Osaline võib siis, kui osaliste konverents võtab korra vastu, esitada

deklaratsiooni, milles märgib, et kord ei jõustu tema suhtes kuni nelja aasta

jooksul, et võimaldada aega korra vajalikuks rakendamiseks. Osaline, kes

sellise deklaratsiooni esitab, jätkab lõikes 6 sätestatud makse tegemist kuni

uue korra jõustumiseni.

9. Kui osaliste konverents otsustab lõike 7 kohase korra üle, mille alusel

jagatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadavat rahalist tulu,

võtab ta arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, tunnistades,

et selline kord peaks vastastikku toetama muid juurdepääsu ja tulu jaotamise

vahendeid ning olema nendele kohandatav.

10. Osaliste konverents, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu

ja tulu jaotamise komitee soovitusi, vaatab iga kahe aasta järel läbi riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadud rahalise tulu ja

hindab seda. Esimene läbivaatamine peab toimuma viie aasta jooksul alates

käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse lõikes 6

osutatud iga-aastaseid osamakseid.

11. Osalised võtavad vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või

poliitikameetmeid tagamaks, et tulu, mis saadakse nende jurisdiktsiooni alla

kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute tegevustest, mis on seotud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmetega, jagatakse kooskõlas käesoleva

kokkuleppega.

Artikkel 15

Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee 1. Käesolevaga luuakse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee. Komitee

ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised kooskõlas artikliga

14 ning tagada läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja

erapooletu jaotamine.

2. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koosneb 15 liikmest, kellel on

asjakohane kvalifikatsioon teemaga seotud valdkondades, et tagada komitee

ülesannete tõhus täitmine. Liikmed nimetatakse osaliste poolt ja nad valib

osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja võrdset geograafilist

jaotust ning tagades arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide,

väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse

komitees. Osaliste konverents määrab kindlaks komitee volitused ja töökorra.

3. Komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi käesoleva osaga

seotud küsimustes, sealhulgas järgmistes küsimustes:

a) käesoleva osaga kooskõlas olevad suunised või käitumisjuhend riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste

ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste kohta;

b) meetmed käesoleva osa kohaselt tehtud otsuste rakendamiseks;

c) määrad või mehhanismid rahalise tulu jagamiseks vastavalt artiklile

14;

14

d) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad

teabevõrgustikku;

e) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad artikli 52 alusel

loodud rahastamismehhanismi;

f) muud käesoleva osaga seotud küsimused, mida osaliste konverents

võib paluda juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteel käsitleda.

4. Kõik osalised teevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele

teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks käesoleva kokkuleppe alusel nõutava

teabe, mis peab sisaldama järgmist:

a) juurdepääsuga ja tulu jaotamisega seotud õiguslikud, haldus- ja

poliitikameetmed;

b) riiklike teabekeskuste kontaktandmed ja muu asjakohane teave;

c) muu teave, mida nõutakse vastavalt osaliste konverentsi otsustele.

5. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib konsulteerida ja hõlbustada

teabevahetust asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega seoses tema

pädevusse kuuluvate tegevustega, sealhulgas tulu jaotamine, geneetiliste

ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamine, parimad tavad,

vahendid ja meetodid, andmehaldus ja saadud kogemused.

6. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib anda osaliste konverentsile

soovitusi lõike 5 kohaselt saadud teabe kohta.

Artikkel 16

Järelevalve ja läbipaistvus 1. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste

ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud

tegevuste järelevalve ja läbipaistvus saavutatakse teabevõrgustiku

teavitamisega, kasutades standardseid BBNJ-partiitunnuseid kooskõlas

käesoleva osaga ja osaliste konverentsi poolt vastu võetud menetlustega, mis

põhinevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitustel.

2. Osalised esitavad kooskõlas käesoleva osaga juurdepääsu ja tulu

jaotamise komiteele korrapäraselt aruandeid käesoleva osa nende sätete

rakendamise kohta, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega seotud tegevusi ning neist saadava tulu jagamist.

3. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koostab teabevõrgustiku kaudu

saadud teabe põhjal aruande ja teeb selle kättesaadavaks osalistele, kes võivad

esitada märkusi. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee esitab aruande koos

saadud märkustega arutamiseks osaliste konverentsile. Osaliste konverents

võib juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitust arvesse võttes määrata

käesoleva artikli rakendamiseks kindlaks asjakohased suunised, milles

võetakse arvesse osaliste riiklikku suutlikkust ja olukorda.

15

III OSA

MEETMED, NAGU MEREKAITSEALAD JA MUUD

PIIRKONNAPÕHISED MAJANDAMISVAHENDID

Artikkel 17

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on

a) kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, sealhulgas

luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab

ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade

võrgustikke;

b) tugevdada piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade kasutamise alast koostööd ja koordineerimist riikide,

asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahel;

c) kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme,

sealhulgas eesmärgiga suurendada nende tootlikkust ja parandada nende

seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele, sealhulgas neile,

mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega;

d) toetada toiduga kindlustatust ja muid sotsiaal-majanduslikke

eesmärke, sealhulgas kultuuriväärtuste kaitset;

e) toetada suutlikkuse suurendamise ning meretehnoloogia arendamise

ja siirde kaudu arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike,

sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike,

väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja

keskmise sissetulekuga arenguriike, võttes arvesse väikeste arenevate

saareriikide eriolukorda, piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade arendamisel, rakendamisel, seirel, haldamisel ja jõustamisel.

Artikkel 18

Kohaldamisala Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade

loomine ei või hõlmata ühtegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ning neile

ei saa tugineda suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga

seotud nõuete esitamisel või tagasilükkamisel, sealhulgas neid puudutavate

vaidluste korral. Osaliste konverents ei kaalu otsuseid ettepanekute kohta, mis

käsitlevad selliste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade loomist, ning mingil juhul ei või selliseid ettepanekuid

tõlgendada suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga seotud

nõuete tunnustamise või mittetunnustamisena.

Artikkel 19

Ettepanekud

16

1. Osalised esitavad kas üksi või ühiselt sekretariaadile ettepanekud

käesoleva osa kohaste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade loomise kohta.

2. Osalised teevad käesoleva osa kohaste ettepanekute väljatöötamisel

koostööd ja konsulteerivad vastavalt vajadusele asjaomaste sidusrühmadega,

sealhulgas riikidega ning ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori,

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade esindajatega.

3. Ettepanekute koostamisel võetakse aluseks parimad olemasolevad

teadusandmed ja teadusteave ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohased põlisteadmised, samuti võetakse arvesse

ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

4. Kindlakstehtud alasid käsitlevad ettepanekud peavad sisaldama järgmisi

põhielemente:

a) ettepanekus käsitletava ala geograafiline või ruumiline kirjeldus,

mis lähtub I lisas täpsustatud soovituslikest kriteeriumidest;

b) teave I lisas täpsustatud kriteeriumide kohta, samuti mis tahes

kriteeriumide kohta, mida võib lõike 5 kohaselt edasi arendada ja läbi vaadata

ning mida kohaldatakse ala kindlakstegemisel;

c) alal toimuv inimtegevus, sealhulgas ala kasutamine põlisrahvaste ja

kohalike kogukondade poolt, ning selle tegevuse võimalik mõju, kui see on

olemas;

d) kindlakstehtud ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi kirjeldus;

e) ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul

kestliku kasutamise eesmärkide kirjeldus;

f) majandamiskava projekt, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja

milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust

kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks;

g) kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus;

h) teave võimalike konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega,

sealhulgas külgnevate rannikuriikidega, ja/või asjakohaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamitega;

i) teave piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade kohta, mida on rakendatud asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamite tasandil;

j) asjakohased teadusandmed ning olemasolu korral põlisrahvaste ja

kohalike kogukondade põlisteadmised.

5. Selliste alade kindlaksmääramise soovituslikud kriteeriumid sisaldavad

vastavalt nende asjakohasusele I lisas esitatud kriteeriume ning teadus- ja

tehniline organ võib neid vajaduse korral edasi arendada ja läbi vaadata,

misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.

6. Teadus- ja tehniline organ töötab vajaduse korral välja täiendavad

nõuded ettepanekute sisu kohta, sealhulgas lõikes 5 märgitud soovituslike

kriteeriumide kohaldamise korra kohta, ja suunised lõike 4 punktis b

17

nimetatud ettepanekute kohta, misjärel osaliste konverents arutab neid ja

võtab need vastu.

Artikkel 20

Ettepanekute avalikustamine ja esialgne läbivaatamine Kirjaliku ettepaneku saamisel teeb sekretariaat ettepaneku üldsusele

kättesaadavaks ja edastab selle teadus- ja tehnilisele organile esialgseks

läbivaatamiseks. Läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas ettepanek

sisaldab artiklis 19 nõutud teavet, sealhulgas käesolevas osas ja I lisas

kirjeldatud soovituslikke kriteeriume. Läbivaatamise tulemused tehakse

üldsusele kättesaadavaks ja sekretariaat edastab need ettepaneku esitajale.

Ettepaneku esitaja võtab arvesse teadus- ja tehnilise organi esialgse

läbivaatamise tulemusi ning esitab ettepaneku uuesti sekretariaadile.

Sekretariaat teavitab osalisi ja teeb taasesitatud ettepaneku üldsusele

kättesaadavaks ning vahendab konsultatsioone vastavalt artiklile 21.

Artikkel 21

Ettepanekute üle peetavad konsultatsioonid ja ettepanekute hindamine 1. Konsultatsioonid artikli 19 alusel esitatud ettepanekute üle peavad olema

kaasavad, läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele,

sealhulgas riikidele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele

kehamitele, samuti kodanikuühiskonnale, teadusringkondadele,

põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele.

2. Sekretariaat vahendab konsultatsioone ja kogub teavet järgmiselt:

a) teavitatakse riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike, ja neil

palutakse esitada muu hulgas järgmine:

i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse ja geograafilise kohaldamisala

kohta;

ii) muu asjakohane teaduslik teave;

iii) teave olemasolevate meetmete või tegevuste kohta külgnevatel või

seotud aladel riigi jurisdiktsiooni piires ja riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävatel merealadel;

iv) seisukohad ettepaneku võimaliku mõju kohta riigi jurisdiktsiooni

alla kuuluvatele aladele;

v) muu oluline teave;

b) teavitatakse asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike organeid

ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ja

neil palutakse esitada muu hulgas järgmine:

i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;

ii) muu asjakohane teaduslik teave;

iii) teave olemasolevate meetmete kohta, mis on vastu võetud

nimetatud vahendi või raamistiku alusel või organi poolt seoses

asjaomase ala või külgnevate aladega;

18

iv) seisukohad meetmete mis tahes aspektide ja ettepanekus nimetatud

majandamiskava projekti muude elementide kohta, mis kuuluvad

kõnealuse organi pädevusse;

v) seisukohad asjakohaste lisameetmete kohta, mis kuuluvad

kõnealuse vahendi, raamistiku või organi pädevusse;

vi) muu oluline teave;

c) asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvastel ja kohalikel

kogukondadel, teadusringkondadel, kodanikuühiskonnal ja muudel

asjaomastel sidusrühmadel palutakse muu hulgas esitada järgmine:

i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;

ii) muu asjakohane teaduslik teave;

iii) põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased

põlisteadmised;

iv) muu asjakohane teave.

3. Sekretariaat teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe üldsusele kättesaadavaks.

4. Juhul kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult

ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist:

a) korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad

konsultatsioonid, sealhulgas eelneva teavitamise;

b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud

meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt

neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud

meedet vastavalt.

5. Ettepaneku esitaja võtab arvesse konsultatsiooniperioodil saadud

seisukohti ning teadus- ja tehnilise organi seisukohti ja teavet ning vajaduse

korral muudab ettepanekut vastavalt või vastab olulistele seisukohtadele, mida

ettepanekus ei ole kajastatud.

6. Konsultatsiooniperiood on ajaliselt piiratud.

7. Muudetud ettepanek esitatakse teadus- ja tehnilisele organile, kes hindab

ettepanekut ja esitab osaliste konverentsile soovitused.

8. Teadus- ja tehniline organ täpsustab vajaduse korral konsulteerimis- ja

hindamismenetluse üksikasju, sealhulgas kestust, oma esimesel koosolekul,

misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu, võttes arvesse

väikeste arenevate saareriikide eriolukorda.

Artikkel 22

Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade

loomine 1. Osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku ettepaneku ja

majandamiskava projekti, arvestades käesoleva osa alusel kehtestatud

konsultatsioonimenetluse käigus saadud seisukohti ja teaduslikke andmeid

ning teadus- ja tehnilise organi teaduslikke nõuandeid ja soovitusi:

19

a) teeb otsuseid piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade loomise ja nendega seotud meetmete kohta;

b) võib teha otsuseid meetmete kohta, mis on kooskõlas asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamite poolt vastu võetud meetmetega,

koostöös ja kooskõlas nende vahendite, raamistike ja kehamitega;

c) võib juhul, kui kavandatavad meetmed kuuluvad muude

ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite pädevusse, esitada

käesoleva kokkuleppe osalistele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja

valdkondlikele kehamitele soovitusi, et edendada asjakohaste meetmete

vastuvõtmist selliste vahendite, raamistike ja kehamite kaudu kooskõlas nende

vastavate volitustega.

2. Osaliste konverents austab käesoleva artikli alusel otsuseid tehes

asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamite pädevust ega kahjusta seda.

3. Osaliste konverents korraldab korrapäraseid konsultatsioone, et

tõhustada koostööd ja koordineerimist asjaomaste õiguslike vahendite ja

raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamitega ning nende vahel seoses piirkonnapõhiste

majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ning et tõhustada

selliste vahendite ja raamistike alusel ja selliste kehamite poolt vastu võetud

seonduvate meetmete koordineerimist.

4. Kui see on vajalik käesoleva osa eesmärkide saavutamiseks ja selle osa

rakendamiseks, võib osaliste konverents riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega seotud rahvusvahelise

koostöö ja koordineerimise edendamiseks kaaluda ning kooskõlas lõigetega 1

ja 2 otsustada vajaduse korral välja töötada mehhanismi olemasolevate

piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade jaoks,

mis on vastu võetud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel või

asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt.

5. Osaliste konverentsi poolt kooskõlas käesoleva osaga vastu võetud

otsused ja soovitused ei tohi kahjustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate

aladega seotud meetmete tõhusust ning nende otsuste ja soovituste tegemisel

võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt

konventsioonile. Juhul kui käesoleva osa alusel kavandatud meetmed

mõjutavad või võivad põhjendatud eelduste kohaselt mõjutada merepõhja

katvat vett ja merepõhja alust maapõue, mille üle rannikuriigil on

konventsiooni kohaselt suveräänsed õigused, võetakse selliste meetmete

puhul nõuetekohaselt arvesse selliste rannikuriikide suveräänseid õigusi. Sel

eesmärgil peetakse konsultatsioone vastavalt käesoleva osa sätetele.

6. Kui käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhine

majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, kuulub hiljem täielikult või

osaliselt rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla

kuuluv osa viivitamata kehtivuse. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele

merealadele jääv osa kehtib seni, kuni osaliste konverents vaatab oma

järgmisel istungil piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas

merekaitseala läbi ja otsustab seda vajaduse korral muuta või selle tühistada.

20

7. Asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku või asjaomase

ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami pädevuse kehtestamisel

või muutmisel jäävad piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas

merekaitseala, või sellega seotud meetmed, mille osaliste konverents on

käesoleva osa alusel vastu võtnud ja mis seejärel kuuluvad täielikult või

osaliselt sellise vahendi, raamistiku või kehami pädevusse, kehtima seni, kuni

osaliste konverents vaatab piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas

merekaitseala, ja sellega seotud meetmed läbi ning otsustab tihedas koostöös

ja kooskõlas kõnealuse vahendi, raamistiku või kehamiga need vastavalt

vajadusele säilitada, neid muuta või need tühistada.

Artikkel 23

Otsuste tegemine 1. Üldjuhul võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu

konsensuse alusel.

2. Kui konsensust ei saavutata, võetakse käesoleva osa kohased otsused ja

soovitused vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise

häälteenamusega ning enne seda peab osaliste konverents kohalolevate ja

hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtma otsuse,

et kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud.

3. Käesoleva osa alusel vastu võetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast

osaliste konverentsi istungit, kus need vastu võeti, ja need otsused on kõigile

osalistele siduvad.

4. Iga osaline võib lõikes 3 sätestatud 120 päeva jooksul esitada

sekretariaadile kirjaliku vastuväite käesoleva osa alusel vastu võetud otsuse

suhtes ning see otsus ei ole asjaomasele osalisele siduv. Otsuse suhtes esitatud

vastuväite võib igal ajal tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile,

ning seejärel on otsus asjaomasele osalisele siduv 90 päeva möödumisel

vastuväite tagasivõtmise teate kuupäevast.

5. Osaline, kes esitab lõike 4 alusel vastuväite, peab vastuväite esitamise

ajal edastama sekretariaadile kirjaliku selgituse vastuväite põhjuste kohta, mis

põhinevad ühel või mitmel järgmistest põhjendustest:

a) otsus ei ole kooskõlas käesoleva kokkuleppega või vastuväite

esitanud osalise õiguste ja kohustustega, mis tulenevad konventsioonist;

b) otsus on vastuväite esitanud osalise suhtes vormiliselt või faktiliselt

põhjendamatult diskrimineeriv;

c) osaline ei saa otsust vastuväite esitamise ajal tegelikkuses täita,

kuigi ta on teinud selleks kõik mõistlikud jõupingutused.

6. Lõike 4 alusel vastuväite esitav osaline võtab võimaluste piires vastu

alternatiivsed meetmed või lähenemisviisid, mis on samaväärse toimega kui

otsused, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, ning ei võta vastu meetmeid

ega vii ellu tegevusi, mis nõrgendaksid selle otsuse toimet, mille suhtes ta on

vastuväite esitanud, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed või tegevused

on olulised vastuväite esitanud osalise õiguste ja kohustuste teostamiseks

vastavalt konventsioonile.

21

7. Vastuväite esitanud osaline annab pärast lõike 4 kohase teate esitamist

osaliste konverentsi järgmisel korralisel istungil ning seejärel korrapäraselt

aru lõike 6 rakendamisest, et anda teavet artikli 26 kohase järelevalve ja

läbivaatamise jaoks.

8. Lõike 4 kohaselt esitatud vastuväidet otsuse suhtes võib pikendada juhul,

kui vastuväite esitanud osaline peab seda ikka veel vajalikuks, üksnes iga

kolme aasta tagant pärast otsuse jõustumist, teatades sellest kirjalikult

sekretariaadile. Kirjalik teade peab sisaldama selgitust algse vastuväite

põhjuste kohta.

9. Kui lõike 8 kohast pikendamisteadet ei laeku, loetakse vastuväide

automaatselt tagasivõetuks ja seejärel on otsus kõnealusele osalisele siduv 120

päeva möödumisel vastuväite automaatsest tagasivõtmisest. Sekretariaat

teavitab osalist 60 päeva enne vastuväite automaatse tagasivõtmise kuupäeva.

10. Sekretariaat teeb osaliste konverentsi käesoleva osa alusel vastu võetud

otsused ja neile esitatud vastuväited üldsusele kättesaadavaks ning edastab

need kõikidele riikidele ja asjakohastele õiguslikele vahenditele ja

raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja

valdkondlikele kehamitele.

Artikkel 24

Erakorralised meetmed 1. Osaliste konverents teeb otsuseid võtta vastu riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävaid merealasid käsitlevad meetmed, mida vajaduse korral kohaldatakse

hädaolukorras, kui loodusnähtus või inimtekkeline katastroof on põhjustanud

või võib põhjustada tõsist või pöördumatut kahju elurikkusele riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, selle tagamiseks, et tõsine või

pöördumatu kahju ei süveneks.

2. Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmeid peetakse vajalikuks

üksnes juhul, kui pärast konsulteerimist asjakohaste õiguslike vahendite või

raamistikega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike

kehamitega ei saa tõsist või pöördumatut kahju õigeaegselt ohjata käesoleva

kokkuleppe muude artiklite kohaldamise kaudu või asjakohase õigusliku

vahendi või raamistikuga või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või

valdkondliku kehami kaudu.

3. Eriolukorras võetavad meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel

teadusandmetel ja teadusteabel ning olemasolu korral põlisrahvaste ja

kohalike kogukondade asjakohastel põlisteadmistel ning nende puhul

võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi. Selliseid meetmeid võivad

välja pakkuda osalised või neid võib soovitada teadus- ja tehniline organ ning

need võib vastu võtta istungitevahelisel ajal. Meetmed on ajutised ja need

tuleb otsuse tegemiseks uuesti läbi vaadata pärast nende vastuvõtmist

toimuval järgmisel osaliste konverentsi istungil.

4. Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat pärast nende jõustumist või

osaliste konverents lõpetab nende kohaldamise varem, kui need asendatakse

piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ja

nendega seotud meetmetega, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva osaga,

või meetmetega, mis on vastu võetud asjakohase õigusliku vahendi või

raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku

22

kehami poolt, või lõpetatakse meetmete kohaldamine osaliste konverentsi

otsusega, kui meetme võtmise tinginud asjaolusid enam ei esine.

5. Teadus- ja tehniline organ töötab vastavalt vajadusele välja erakorraliste

meetmete kehtestamise korra ja suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra,

misjärel osaliste konverents vaatab need esimesel võimalusel läbi ja võtab

need vastu. Selline kord peab olema kaasav ja läbipaistev.

Artikkel 25

Rakendamine 1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv

tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse

ellu kooskõlas käesoleva osa alusel vastu võetud otsustega.

2. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei takista osalisel võtta oma kodanike

ja laevade või tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse suhtes

rangemaid meetmeid kui need, mis on vastu võetud käesoleva osa alusel,

kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kokkuleppe eesmärkide toetamiseks.

3. Käesoleva osa alusel vastu võetud meetmete rakendamine ei tohiks

otseselt ega kaudselt tekitada ebaproportsionaalset koormust väikestest

arenevatest saareriikidest või vähim arenenud riikidest osalistele.

4. Osalised edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes,

piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada

osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste

rakendamist.

5. Osalised julgustavad riike, kellel on õigus saada käesoleva kokkuleppe

osaliseks, eelkõige neid, kelle tegevus, laevad või kodanikud tegutsevad alal,

mille suhtes kohaldatakse kehtestatud piirkonnapõhist majandamisvahendit,

sealhulgas merekaitsealal, võtma meetmeid, mis toetavad osaliste konverentsi

otsuseid ja soovitusi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste

majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta.

6. Osalist, kes ei ole asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku osaline

või ei osale selles või kes ei ole asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või

valdkondliku kehami liige ning kes ei nõustu muul viisil kohaldama selliste

õiguslike vahendite ja raamistikega ja selliste kehamite pool kehtestatud

meetmeid, ei vabastata kohustusest teha kooskõlas konventsiooni ja käesoleva

kokkuleppega koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise valdkonnas.

Artikkel 26

Järelevalve ja läbivaatamine 1. Osalised annavad osaliste konverentsile kas eraldi või ühiselt aru

käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite,

sealhulgas merekaitsealade ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta.

Sekretariaat teeb sellised aruanded ning vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe

ja läbivaatamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

23

2. Asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning asjaomaseid

ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid kutsutakse üles

andma osaliste konverentsile teavet selliste meetmete rakendamise kohta,

mida nad on võtnud käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste

majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade eesmärkide saavutamiseks.

3. Teadus- ja tehniline organ jälgib ja vaatab korrapäraselt läbi käesoleva

osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas

merekaitsealasid, ja nendega seotud meetmeid, võttes arvesse vastavalt

lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid ja teavet.

4. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hindab teadus- ja tehniline organ

käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite,

sealhulgas merekaitsealade tõhusust ja nendega seotud meetmete tõhusust

ning nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja annab osaliste

konverentsile nõu ja soovitusi.

5. Pärast läbivaatamist võtab osaliste konverents vastavalt vajadusele vastu

otsused või soovitused piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas

merekaitsealade muutmise, laiendamise või tühistamise kohta ning mis tahes

nendega seotud meetmete kohta, mille osaliste konverents on vastu võtnud,

tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning

olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele

põlisteadmistele, võttes arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja

ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

IV OSA

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Artikkel 27

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on

a) rakendada keskkonnamõju hindamist käsitlevaid konventsiooni

sätteid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, kehtestades

menetlused, künnised ja muud nõuded osaliste tehtavate hindamiste

läbiviimiseks ja nendest aru andmiseks;

b) tagada, et käesoleva osaga hõlmatud tegevusi hinnatakse ja viiakse

ellu olulise kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks, et

kaitsta ja säilitada merekeskkonda;

c) toetada seda, et võetaks arvesse kumulatiivset mõju ja mõju riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele;

d) näha ette keskkonnamõju strateegiline hindamine;

e) luua riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate

tegevuste jaoks ühtne keskkonnamõju hindamise raamistik;

f) suurendada ja tugevdada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste,

eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa

geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika

rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide

suutlikkust valmistada ette, viia ellu ja hinnata keskkonnamõju hindamisi ja

24

keskkonnamõju strateegilisi hindamisi, et toetada käesoleva kokkuleppe

eesmärkide saavutamist.

Artikkel 28

Keskkonnamõju hindamise kohustus 1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse

võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa

andmist vastavalt käesolevas osas sätestatule.

2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli all on riigi jurisdiktsiooni

alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus, teeb kindlaks, et

see tegevus võib põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade keskkonnas, tagab see osaline,

et sellise tegevuse keskkonnamõju hindamine tehakse kooskõlas käesoleva

osaga või et selline hindamine tehakse osalise riigisisese korra kohaselt.

Osaline, kes viib sellise hindamise läbi oma riigisisese korra alusel,

a) teeb teabevõrgustiku kaudu riigisisese menetluse käigus õigeaegselt

kättesaadavaks asjakohase teabe;

b) tagab, et tegevuse üle tehakse järelevalvet viisil, mis on kooskõlas

tema riigisisese korra nõuetega;

c) tagab, et keskkonnamõju hindamise aruanded ja kõik asjakohased

järelevalvearuanded tehakse kättesaadavaks käesolevas kokkuleppes

sätestatud teabevõrgustiku kaudu.

3. Teadus- ja tehniline organ võib pärast lõike 2 punktis a osutatud teabe

saamist esitada märkusi osalisele, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla

kavandatud tegevus kuulub.

Artikkel 29

Seos käesoleva kokkuleppe ning asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamite raames ettenähtud keskkonnamõju hindamise vahel 1. Osalised edendavad keskkonnamõju hindamiste kasutamist ning artikli

38 alusel välja töötatavate standardite ja/või suuniste vastuvõtmist ja

rakendamist asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning

asjaomastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille

liikmed nad on.

2. Osaliste konverents töötab käesoleva osa alusel teadus- ja tehnilise

organi jaoks välja mehhanismid koostööks asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamitega, kes reguleeruvad tegevust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel või kaitsevad merekeskkonda.

3. Kui teadus- ja tehniline organ töötab artikli 38 alusel välja või

ajakohastab standardeid või suuniseid, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt

välja jäävatel merealadel toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamist

käesoleva kokkuleppe osaliste poolt, teeb ta vajaduse korral koostööd

25

asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.

4. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse

suhtes ei ole vaja teha eelhindamist ega keskkonnamõju hindamist juhul, kui

osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub,

määrab kindlaks,

a) et kavandatud tegevuse või tegevuse kategooria võimalikku mõju

on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike

nõuetega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike

kehamite poolt;

b) et

i) kavandatud tegevuse kohta juba tehtud hindamine on samaväärne

käesolevas osas nõutud hindamisega ning hindamise tulemusi võetakse

arvesse või

ii) hindamisest tulenevad asjakohaste õiguslike vahendite või

raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike

kehamite eeskirjad või standardid on kavandatud selleks, et vältida,

leevendada või ohjata võimalikku mõju, mis jääb allapoole käesoleva osa

kohase keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid eeskirju või

standardeid on järgitud.

5. Kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud

tegevuse keskkonnamõju on hinnatud asjakohase õigusliku vahendi või

raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku

kehami poolt, tagab asjaomane osaline, et teabevõrgustiku kaudu avaldatakse

keskkonnamõju hindamise aruanne.

6. Välja arvatud juhul, kui lõike 4 punkti b alapunktis i sätestatud

kriteeriumidele vastav kavandatud tegevus kuulub järelevalve alla ja

läbivaatamisele asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või

asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, teevad

tegevuse üle järelevalvet ja vaatavad tegevuse läbi osalised ning tagavad, et

järelevalve- ja läbivaatamisaruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu.

Artikkel 30

Keskkonnamõju hindamise künnised ja tegurid 1. Kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike

või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline,

kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta artikli

31 kohase eelhindamise, kasutades lõikes 2 sätestatud tegureid, ning:

a) eelhindamine peab olema piisavalt üksikasjalik, et osaline saaks

hinnata, kas tal on piisavalt alust arvata, et kavandatud tegevus võib

põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja

kahjulikke muutusi, ning eelhindamine peab sisaldama järgmist:

i) kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, koht,

kestus ja intensiivsus, ning

ii) võimaliku mõju esialgne analüüs, sealhulgas kumulatiivse mõju

arvessevõtmine ja vajaduse korral kavandatud tegevuse alternatiivid;

26

b) kui eelhindamise põhjal tehakse kindlaks, et osalisel on piisavalt

alust arvata, et tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või

merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi, tehakse keskkonnamõju

hindamine vastavalt käesoleva osa sätetele.

2. Otsustades, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad

kavandatud tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud künnisele, võtavad osalised

arvesse järgmisi tegureid, mille loetelu ei ole ammendav:

a) tegevuse liik ja selles kasutatav tehnoloogia ning teostamise viis;

b) tegevuse kestus;

c) tegevuse koht;

d) tegevuskoha omadused ja ökosüsteem (sealhulgas erilise

ökoloogilise või bioloogilise tähtsuse või haavatavusega alad);

e) tegevuse võimalik mõju, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju ja

võimalik mõju riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele merealadele;

f) see, kuivõrd on tegevuse mõju teadmata või ebaselge;

g) muud asjakohased ökoloogilised või bioloogilised kriteeriumid.

Artikkel 31

Keskkonnamõju hindamise menetlus 1. Osalised tagavad, et käesoleva osa kohase keskkonnamõju hindamise

menetlus hõlmab järgmisi etappe:

a) eelhindamine. Osalised teevad õigeaegselt eelhindamise, et teha

kooskõlas artikliga 30 kindlaks, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla

kuuluva kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine on vajalik, ning

teevad selle otsuse üldsusele kättesaadavaks:

i) kui osaline otsustab, et tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla

kuuluva kavandatud tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine

vajalik, teeb ta käesoleva kokkuleppe kohase teabevahetusvõrgustiku

kaudu üldsusele kättesaadavaks asjakohase teabe, sealhulgas artikli 30

lõike 1 punkti a kohase teabe;

ii) tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja

teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võib iga osaline esitada

oma seisukohad sellise kavandatud tegevuse võimaliku mõju kohta, mille

kohta on tehtud otsus kooskõlas punkti a alapunktiga i, otsuse teinud

osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile 40 päeva jooksul alates

nimetatud otsuse avaldamisest;

iii) kui oma seisukohad esitanud osaline väljendas muret selle

kavandatud tegevuse võimaliku mõju suhtes, mille kohta otsus tehti,

võtab otsuse teinud osaline selliseid muresid arvesse ja võib oma otsuse

läbi vaadata;

iv) olles kaalunud osalise poolt punkti a alapunkti ii kohaselt esitatud

mureküsimusi, kaalub teadus- ja tehniline organ kavandatud tegevuse

võimalikku mõju ja võib seda hinnata, tuginedes parimatele

27

olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele,

ning võib vajaduse korral esitada otsuse teinud osalisele soovitusi pärast

seda, kui ta on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud

mureküsimustele ja võtnud seda vastust arvesse;

v) osaline, kes tegi punkti a alapunkti i kohase otsuse, kaalub kõiki

teadus- ja tehnilise organi soovitusi;

vi) teave seisukohtade esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise organi

soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas teabevõrgustiku

kaudu;

b) hindamise ulatuse kindlaksmääramine. Osalised tagavad, et tehakse

kindlaks peamised keskkonna- ja sellega seotud mõjud, näiteks majanduslik,

sotsiaalne, kultuuriline ja inimeste tervisele avalduv mõju, sealhulgas

võimalik kumulatiivne mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele

aladele, ning kavandatud tegevuse võimalikud alternatiivid, mis lisatakse

käesoleva osa alusel tehtavatesse keskkonnamõju hindamistesse. Hindamise

ulatus määratakse kindlaks, kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid

ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade

asjakohaseid põlisteadmisi;

c) mõju hindamine ja üldine hindamine.Osalised tagavad, et

kavandatud tegevuse mõju, sealhulgas kumulatiivset mõju ja mõju riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele hinnatakse parimaid olemasolevaid

teadusandmeid ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi kasutades;

d) võimaliku kahjuliku mõju vältimine, leevendamine ja ohjamine.

Osalised tagavad, et:

i) märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks määratakse kindlaks

meetmed nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevate kavandatud

tegevuste võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja

ohjamiseks ning analüüsitakse neid meetmeid. Sellised meetmed võivad

hõlmata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud

tegevuse alternatiivide kaalumist;

ii) vajaduse korral lisatakse need meetmed keskkonnajuhtimiskavasse;

e) osalised tagavad üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise

vastavalt artiklile 32;

f) osalised tagavad keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ja

avaldamise vastavalt artiklile 33.

2. Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju hindamisi, eelkõige

väikeste arenevate saareriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate

kavandatud tegevuste puhul.

3. Teadus- ja tehniline organ koostab ekspertide nimekirja. Piiratud

suutlikkusega osalised võivad paluda neilt ekspertidelt nõu ja abi, et teha ja

hinnata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse

eelhindamisi ja keskkonnamõju hindamisi. Neid eksperte ei saa määrata sama

tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse mõnda teise osasse. Nõu ja abi

taotlenud osaline tagab, et sellised keskkonnamõju hindamised esitatakse talle

läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks.

28

Artikkel 32

Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine 1. Osalised tagavad, et üldsust teavitatakse kavandatud tegevusest

õigeaegselt, sealhulgas teabe avaldamisega teabevõrgustiku ja sekretariaadi

kaudu, ning et kõikidele riikidele, eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja

muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis on potentsiaalselt

tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele antaks niivõrd, kui see

on teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul

keskkonnamõju hindamise menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused,

sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb vastavalt vajadusele tagada kogu

keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis, kui artikli 31

lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise

ulatus, ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise

aruande kavand, enne kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.

2. Tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud riigid määratakse kindlaks,

võttes arvesse kavandatud tegevuse laadi ja võimalikku mõju

merekeskkonnale, ning nende hulka tuleb arvata järgmised riigid:

a) rannikuriigid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus

mõjutab nende selliste suveräänsete õiguste kasutamist, mis on seotud

loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või majandamisega;

b) riigid, kes viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust,

sealhulgas majandustegevust, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et

kavandatud tegevus neid mõjutab.

3. Selle menetluse sidusrühmade hulka kuuluvad asjakohaste

põlisteadmistega põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased

ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond,

teadusringkonnad ja üldsus.

4. Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine peab vastavalt artikli

48 lõikele 3 olema kaasav ja läbipaistev, toimuma õigeaegselt ning juhul, kui

teavitamine ja konsulteerimine puudutab väikesi arenevaid saareriike, olema

sihipärane ja ennetav.

5. Osalised võtavad arvesse konsultatsioonimenetluse käigus saadud

sisulisi märkusi, sealhulgas neid, mis on saadud külgnevatelt rannikuriikidelt

ja muudelt kavandatud tegevuse kohaga külgnevatelt riikidelt, mis on

potentsiaalselt enim mõjutatud riigid, ning vastavad neile või käsitlevad neid.

Osalised pööravad erilist tähelepanu märkustele võimaliku mõju kohta riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele ja esitavad vajaduse korral kirjaliku

vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid märkusi, sealhulgas võimalike

mõjudega tegelemiseks mõeldud lisameetmeid. Osalised teevad saadud

märkused ja neile antud vastused või kirjeldused nende käsitlemise kohta

üldsusele kättesaadavaks.

6. Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on täielikult

ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad osalised järgmist:

a) korraldavad tegevusala ümbritsevate riikidega sihipärased ja

ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas teavitavad neid eelnevalt;

29

b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud

tegevuse kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt

neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud

tegevust vastavalt.

7. Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud käesoleva

kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamisega. Sellest olenemata ei nõuta

osalistelt konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamist.

Avalikes dokumentides märgitakse ära asjaolu, et konfidentsiaalne või

ärisaladusena käsitletav teave on välja jäetud.

Artikkel 33

Keskkonnamõju hindamise aruanded 1. Osalised tagavad, et iga käesoleva osa kohaselt tehtava keskkonnamõju

hindamise kohta koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

2. Keskkonnamõju hindamise aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist

teavet: kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle koht; hindamise

ulatuse kindlaksmääramise tulemuste kirjeldus; tõenäoliselt mõjutatava

merekeskkonna lähteolukorra hinnang; võimaliku mõju, sealhulgas võimaliku

kumulatiivse mõju ja riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avalduva

mõju kirjeldus; võimalike vältimis-, leevendus- ja ohjamismeetmete kirjeldus;

ebaselgete aspektide ja teadmislünkade kirjeldus; teave üldsusega

konsulteerimise kohta; kavandatud tegevuse mõistlike alternatiivide

kaalumise kirjeldus; järelmeetmete kirjeldus, sealhulgas

keskkonnajuhtimiskava, ning kokkuvõte ilma tehniliste üksikasjadeta.

3. Osaline teeb keskkonnamõju hindamise aruande kavandi üldsusega

konsulteerimise käigus teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks, et anda teadus-

ja tehnilisele organile võimalus aruannet käsitleda ja hinnata.

4. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral ja õigeaegselt esitada

osalisele keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kohta märkusi. Osaline

kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi esitatud märkusi.

5. Osalised avaldavad keskkonnamõju hindamise aruanded, sealhulgas

teabevõrgustiku kaudu. Sekretariaat tagab, et kõiki osalisi teavitatakse

õigeaegselt aruannete avaldamisest teabevõrgustiku kaudu.

6. Teadus- ja tehniline organ uurib keskkonnamõju hindamise

lõpparuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste

ja teadmiste alusel, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad

tavad.

7. Teadus- ja tehniline organ uurib käesoleva kokkuleppe kohaste

asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel valikut avaldatud teabest,

mida kasutati eelhindamise käigus keskkonnamõju hindamise läbiviimise üle

otsustamisel vastavalt artiklitele 30 ja 31, ning vaatab selle teabe läbi, et

töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.

30

Artikkel 34

Otsuste tegemine 1. Osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus

kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib toimuda.

2. Selle üle otsustamisel, kas kavandatud tegevus võib käesoleva osa alusel

toimuda, tuleb täielikult arvesse võtta käesoleva osa kohaselt tehtud

keskkonnamõju hindamist. Otsus anda luba kavandatud tegevuseks osalise

jurisdiktsiooni või kontrolli all tehakse ainult siis, kui osaline on leevendus-

või majandamismeetmeid arvesse võttes otsustanud, et ta on teinud kõik

mõistlikud jõupingutused tagamaks, et tegevust on võimalik ellu viia viisil,

mis on kooskõlas eesmärgiga vältida olulist kahjulikku mõju

merekeskkonnale.

3. Otsuseid käsitlevates dokumentides tuleb selgelt välja tuua kõik

heakskiitmise tingimused, mis on seotud leevendusmeetmetega ja

järelmeetmete nõuetega. Otsuseid käsitlevad dokumendid avalikustatakse,

sealhulgas teabevõrgustiku kaudu.

4. Osaliste konverents võib osalise taotlusel anda kõnealusele osalisele nõu

ja abi selle üle otsustamisel, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv

kavandatud tegevus võib toimuda.

Artikkel 35

Lubatud tegevuste mõju seire Kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning

võimaluse korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid

põlisteadmisi, jälgivad osalised kõigi selliste tegevuste mõju, mis toimuvad

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel ja mille jaoks nad on loa

andnud või milles nad osalevad, et teha kindlaks, kas need tegevused võivad

tõenäoliselt reostada merekeskkonda või avaldada sellele kahjulikku mõju.

Eelkõige jälgib iga osaline tema jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuva

lubatud tegevuse keskkonna- ja sellega seotud mõjusid, näiteks

majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja inimeste tervisele avalduvat mõju,

kooskõlas tegevuse heakskiitmisel sätestatud tingimustega.

Artikkel 36

Lubatud tegevuste mõjuga seotud aruandlus 1. Osalised, kes tegutsevad kas üksi või ühiselt, annavad korrapäraselt aru

lubatud tegevuse mõjudest ja artiklis 35 nõutud seire tulemustest.

2. Seirearuanded avalikustatakse, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu, ning

teadus- ja tehniline organ võib seirearuandeid uurida ja hinnata.

3. Teadus- ja tehniline organ uurib seirearuandeid käesoleva kokkuleppe

kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja

lubatud tegevuste mõju seire suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad

tavad.

31

Artikkel 37

Lubatud tegevuste ja nende mõju läbivaatamine 1. Osalised tagavad, et artikli 35 kohaselt jälgitava lubatud tegevuse mõju

vaadatakse läbi.

2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, teeb

kindlaks olulise kahjuliku mõju, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju

hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb tegevuse heakskiitmisel sätestatud

tingimuste rikkumisest, vaatab ta läbi oma otsuse, millega tegevus lubati,

teavitab sellest osaliste konverentsi, teisi osalisi ja üldsust, sealhulgas

teabevõrgustiku kaudu, ning:

a) nõuab, et kavandataks ja rakendataks meetmeid sellise mõju

vältimiseks, leevendamiseks ja/või ohjamiseks, või võtab asjakohasel juhul

muid vajalikke meetmeid ja/või peatab tegevuse, ning

b) hindab õigeaegselt punkti a kohaselt rakendatud või võetud

meetmeid.

3. Teadus- ja tehniline organ võib artikli 36 alusel saadud aruannete põhjal

teavitada osalist, kes tegevuse jaoks loa andis, kui ta leiab, et tegevusel võib

olla oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või

mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ning

esitada osalisele vajaduse korral soovitusi.

4. a) Tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja

teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade

asjakohastele põlisteadmistele, võib osaline esitada tegevuse jaoks loa andnud

osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile oma mureküsimused seoses

sellega, et lubatud tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mille laadi või

tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud

tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest.

b) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub selliseid mureküsimusi.

c) Olles kaalunud osalise esitatud mureküsimusi, kaalub teadus- ja

tehniline organ juhtumit ja võib seda hinnata parimate olemasolevate

teadusandmete ja teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike

kogukondade asjakohaste põlisteadmiste põhjal ning võib teavitada tegevuse

jaoks loa andnud osalist, kui ta leiab, et sellisel tegevusel võib olla oluline

kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb

lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ja võib vajaduse

korral esitada tegevuse jaoks loa andnud osalisele soovitusi pärast seda, kui ta

on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud mureküsimustele ja

võtnud seda vastust arvesse.

d) Teave mureküsimuste esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise

organi teated ja soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas

teabevõrgustiku kaudu.

e) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub kõiki teadus- ja tehnilise

organi saadetud teateid ja esitatud soovitusi.

5. Kõiki riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike ja teisi tegevuskohaga

külgnevaid riike, mis on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud riigid, ja

sidusrühmi teavitatakse teabevõrgustiku kaudu ning nendega võidakse

32

konsulteerida käesoleva kokkuleppe alusel loa saanud tegevusega seotud

seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes.

6. Osalised avaldavad, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu,

a) aruanded lubatud tegevuse mõju läbivaatamise kohta;

b) otsuse dokumendid, sealhulgas osalise vastu võetud otsuse

põhjused, kui osaline on muutnud oma otsust, millega anti tegevuse jaoks

luba.

Artikkel 38

Keskkonnamõju hindamisega seotud standardid ja/või suunised, mille

töötab välja teadus- ja tehniline organ 1. Teadus- ja tehniline organ töötab osaliste konverentsil arutamiseks ja

vastuvõtmiseks välja standardid või suunised, mis käsitlevad järgmist:

a) selle kindlaksmääramine, kas kavandatud tegevuste puhul on artikli

30 kohase eelhindamise või keskkonnamõju hindamise läbiviimise künnised

täidetud või ületatud, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 2 esitatud

mitteammendavate tegurite alusel;

b) kumulatiivse mõju hindamine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel ja kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise menetluses

arvesse võtta;

c) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud

tegevuse poolt riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avaldatava mõju

hindamine ja see, kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise

menetluses arvesse võtta;

d) artikli 32 kohane üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise

menetlus, sealhulgas konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe

kindlaksmääramine;

e) keskkonnamõju hindamise aruannete nõutav sisu ja

eelhindamismenetluses kasutatav avaldatud teave vastavalt artiklile 33,

sealhulgas parimad tavad;

f) artiklite 35 ja 36 kohane lubatud tegevuste mõju seire ja mõjuga

seotud aruandlus, sealhulgas parimate tavade kindlakstegemine;

g) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine.

2. Teadus- ja tehniline organ võib töötada osaliste konverentsil arutamiseks

ja vastuvõtmiseks välja ka standardid ja suunised, mis käsitlevad muu hulgas

järgmist:

a) korrapäraselt ajakohastatav mittetäielik soovituslik loetelu

tegevustest, mille puhul nõutakse või ei nõuta keskkonnamõju hindamist, ning

kõik nende tegevustega seotud kriteeriumid;

b) keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva kokkuleppe

osaliste poolt aladel, mis vajavad kaitset või erilist tähelepanu.

3. Kõik standardid esitatakse käesoleva kokkuleppe lisas kooskõlas

artikliga 74.

33

Artikkel 39

Keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Osalised kaaluvad üksi või koostöös teiste osalistega keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul, mis on

seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis

viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste

kavade või programmide ning alternatiivide võimalikku mõju

merekeskkonnale.

2. Osaliste konverents võib läbi viia ala või piirkonna keskkonnamõju

strateegilise hindamise, et koondada ja sünteesida ala või piirkonna kohta

parimat kättesaadavat teavet, hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju

ning teha kindlaks andmelüngad ja teadusuuringute prioriteedid.

3. Käesoleva osa kohaste keskkonnamõju hindamiste läbiviimisel võtavad

osalised arvesse lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud asjakohaste strateegiliste

keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.

4. Osaliste konverents töötab välja suunised selle kohta, kuidas viia läbi

igasse käesolevas artiklis kirjeldatud kategooriasse kuuluv keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

V OSA

SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE JA MERETEHNOLOOGIA SIIRE

Artikkel 40

Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on

a) toetada osalisi, eelkõige arenguriike, käesoleva kokkuleppe sätete

rakendamisel, et saavutada selle eesmärgid;

b) võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd ja osalemist

käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses;

c) arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste merealast

teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, sealhulgas teadusuuringute

valdkonnas, seoses riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamisega, sealhulgas võimaldades arenguriikidest

osalistele juurdepääsu meretehnoloogiale ja meretehnoloogia siiret;

d) suurendada, levitada ja jagada teadmisi, mis käsitlevad riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku

kasutamist;

e) toetada eriti arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike,

sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike,

väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja

keskmise sissetulekuga arenguriike käesoleva kokkuleppe raames suutlikkuse

suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu, et nad

saaksid saavutada eesmärgid, mis on seotud:

34

i) geneetiliste ressurssidega, sealhulgas tulude jagamisega, mida on

kajastatud artiklis 9;

ii) selliste meetmetega nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid,

sealhulgas merekaitsealad, mida on kajastatud artiklis 17;

iii) keskkonnamõju hindamisega, mida on kajastatud artiklis 27.

Artikkel 41

Koostöö suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siire 1. Osalised teevad kas otse või asjakohaste õiguslike vahendite ja

raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike

kehamite kaudu koostööd, et toetada osalisi, eelkõige arenguriikidest osalisi,

käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisel suutlikkuse suurendamise

ning mereteaduse ja -tehnoloogia arendamise ja siirde kaudu.

2. Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde käigus teevad osalised koostööd kõigil tasanditel ja

igasuguses vormis, sealhulgas partnerluste kaudu, kuhu on kaasatud kõik

asjaomased sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ning põlisrahvad

ja kohalikud kogukonnad kui põlisteadmiste omajad, samuti asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike

ja valdkondlike kehamite vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamise

kaudu.

3. Käesoleva osa rakendamisel tunnustavad osalised täielikult

arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate

arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate

saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise

sissetulekuga arenguriikide erivajadusi. Osalised tagavad, et suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde tingimuseks ei seata koormavaid

aruandlusnõudeid.

Artikkel 42

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde eeskirjad 1. Osalised tagavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega oma

võimaluste piires arenguriikidest osaliste suutlikkuse suurendamise ja teevad

koostööd, et saavutada meretehnoloogia siire, eelkõige arenguriikidest

osalistele, kes seda vajavad ja paluvad, võttes arvesse väikeste arenevate

saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.

2. Osalised eraldavad oma võimaluste piires vahendeid, et toetada sellist

suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia arendamist ja siiret ning

hõlbustada juurdepääsu muudele toetusallikatele, võttes arvesse oma riiklikku

poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.

3. Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peaks olema

riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja järkjärguline menetlus, mis on kaasav,

valdkonnaülene ja sooteadlik. See tugineb asjakohasel juhul olemasolevatele

programmidele, kuid ei dubleeri neid, ning juhindub kogemustest, mis on muu

hulgas saadud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega seotud

tegevusest asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste

35

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames. Tõhususe ja

tulemuste maksimeerimiseks võetakse neid tegevusi võimaluste piires

arvesse.

4. Suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel lähtutakse

arenguriikidest osaliste vajadustest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud

vajaduste hindamise käigus üksikjuhtumite või piirkondade kaupa, ning

vastatakse neile, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim

arenenud riikide eriolukorda. Selliseid vajadusi ja prioriteete võib ise hinnata

või hõlbustada seda suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde

komitee ning teabevõrgustiku kaudu.

Artikkel 43

Meretehnoloogia siirde täiendavad eeskirjad 1. Osalistel on ühine pikaajaline visioon sellest, kui oluline on viia täielikult

ellu tehnoloogia areng ja tehnosiire, et võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat

koostööd ning osalemist käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses

ning saavutada täielikult kokkuleppe eesmärgid.

2. Käesoleva kokkuleppe alusel teostatav meretehnoloogia siire toimub

õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas soodus- ja eelistingimustel,

ning kooskõlas vastastikku kokku lepitud tingimuste ja käesoleva kokkuleppe

eesmärkidega.

3. Osalised edendavad ja soodustavad majanduslikke ja õiguslikke

tingimusi, mis võimaldavad meretehnoloogia siiret arenguriikidest osalistele,

võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide

eriolukorda, ning mis võivad hõlmata stiimulite pakkumist ettevõtetele ja

institutsioonidele.

4. Meretehnoloogia siirdel arvestatakse kõigi sellise tehnoloogiaga seotud

õigustega ja selle elluviimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki

õigustatud huve, sealhulgas meretehnoloogia valdajate, tarnijate ja

vastuvõtjate õigusi ja kohustusi, ning eelkõige arenguriikide huve ja vajadusi

seoses käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisega.

5. Käesoleva osa kohaselt siirdud meretehnoloogia peab olema sobiv,

asjakohane ja võimalikult usaldusväärne, taskukohane, ajakohane,

keskkonnahoidlik ja arenguriikidest osalistele kättesaadaval kujul, võttes

arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.

Artikkel 44

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid 1. Artiklis 40 sätestatud eesmärkide toetamiseks võivad suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid hõlmata muu hulgas osaliste

inim-, finantsjuhtimise, teadus-, tehnoloogiliste, organisatsiooniliste,

institutsiooniliste ja muude ressurssidega seotud suutlikkuse loomise või

tugevdamise toetamist, näiteks järgmist:

a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja uurimistulemuste jagamine

ja kasutamine;

36

b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega nende

põlisrahvaste ja asjakohasel juhul kohalike kogukondade eelneval

vabatahtlikul ja teadval nõusolekul;

c) asjakohase taristu, sealhulgas selle kasutamiseks ja hooldamiseks

vajaliku varustuse ja töötajate suutlikkuse arendamine ja tugevdamine;

d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või

mehhanismide arendamine ja tugevdamine;

e) inim- ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse ning

tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö,

tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu;

f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine;

g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide väljatöötamine;

h) käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste

tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks vajaliku suutlikkuse ja vajalike

tehnoloogiliste vahendite arendamine ja tugevdamine.

2. Täiendavad üksikasjad käesolevas artiklis nimetatud suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide kohta on esitatud II lisas.

3. Osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde komitee soovitusi, vaatab II lisas esitatud suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide soovitusliku ja mittetäieliku

loetelu vajaduse korral korrapäraselt läbi, hindab ja arendab seda edasi ning

annab asjakohaseid suuniseid, et kajastada tehnoloogia arengut ja

innovatsiooni ning vastata riikide ja piirkondade muutuvatele vajadustele ja

kohandada loetelu vastavalt nendele vajadustele.

Artikkel 45

Järelevalve ja läbivaatamine 1. Käesoleva osa sätete kohaselt toimuva suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde üle tehakse järelevalvet ja neid vaadatakse

korrapäraselt läbi.

2. Lõikes 1 osutatud järelevalvet ja läbivaatust teeb suutlikkuse

suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee osaliste konverentsi

järelevalve all ning selle eesmärk on:

a) hinnata arenguriikidest osaliste vajadusi ja prioriteete seoses

suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega ning need vajadused ja

prioriteedid läbi vaadata, pöörates erilist tähelepanu arenguriikidest osaliste

erivajadustele ning väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide

eriolukorrale kooskõlas artikli 42 lõikega 4;

b) vaadata läbi vajatav, eraldatud ja kaasatud toetus ning lüngad

arenguriikidest osaliste hinnatud, käesoleva kokkuleppega seotud vajaduste

rahuldamisel;

c) teha kindlaks ja võtta muu hulgas vajaduste hindamiseks kasutusele

vahendid artikli 52 alusel loodud rahastamismehhanismi raames, et arendada

ja rakendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret;

37

d) hinnata tulemuslikkust kokkulepitud näitajate alusel ja vaadata läbi

tulemuspõhised analüüsid, mis käsitlevad käesoleva kokkuleppe kohase

suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde väljundeid, tulemusi,

edusamme ja tõhusust, aga ka saavutatud edu ja probleeme;

e) anda soovitusi järelmeetmete kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas

saaks veelgi edendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret, et

võimaldada arenguriikidest osalistel ning väikeste arenevate saareriikide ja

vähim arenenud riikide eriolukorda arvesse võttes tõhustada nendepoolset

kokkuleppe rakendamist, et saavutada selle eesmärgid.

3. Osalised esitavad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde

järelevalve ja läbivaatamise toetamiseks suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde komiteele aruandeid. Kõnealused aruanded tuleks

esitada vormis ja sagedusega, mille määrab kindlaks osaliste konverents,

võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee

soovitusi. Aruannete esitamisel võtavad osalised vajaduse korral arvesse

piirkondlike kehamite seisukohti suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde kohta. Osaliste esitatud aruanded ning piirkondlike

kehamite seisukohad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde

kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Osaliste konverents tagab, et

aruandlusnõuded on ühtlustatud ja mittekoormavad, eelkõige arenguriikidest

osaliste jaoks, sealhulgas kulude ja ajaliste nõuete osas.

Artikkel 46

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee 1. Käesolevaga asutatakse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia

siirde komitee.

2. Komitee koosneb liikmetest, kellel on kokkuleppe parimates huvides

tegutsemiseks sobiv kvalifikatsioon ja asjatundlikkus ning kelle on nimetanud

osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja

õiglast geograafilist jaotust ning tagades vähim arenenud riikide, väikeste

arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees.

Komitee volitused ja töökorra otsustab osaliste konverents oma esimesel

istungil.

3. Komitee esitab aruandeid ja soovitusi, osaliste konverents kaalub neid ja

võtab vajaduse korral meetmeid.

VI OSA

INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS

Artikkel 47

Osaliste konverents 1. Käesolevaga asutatakse osaliste konverents.

2. Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO peasekretär

hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Edaspidi

peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid osaliste konverentsi poolt

38

kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel. Kooskõlas kodukorraga

võib osaliste konverentsi erakorralisi istungeid pidada ka muudel aegadel.

3. Osaliste konverents kohtub tavaliselt sekretariaadi asukohas või ÜRO

peakorteris.

4. Osaliste konverents võtab oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu

nii enda kui ka oma allorganite kodukorrad, finantsreeglid, mis reguleerivad

osaliste konverentsi rahastamist ning sekretariaadi ja allorganite rahastamist,

ning seejärel kodukorra ja finantsreeglid mis tahes täiendava allorgani jaoks,

mille ta võib luua. Kuni kodukorra vastuvõtmiseni kohaldatakse sama

töökorda, mis valitsustevaheline konverents, mille raames käsitleti ÜRO

mereõiguse konventsiooni kohast rahvusvahelist õiguslikult siduvat

instrumenti riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse

ja kestliku kasutamise kohta.

5. Osaliste konverents teeb kõik endast oleneva, et võtta otsused ja

soovitused vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalused konsensuse

saavutamiseks on ammendatud, võetakse osaliste konverentsi otsused ja

soovitused sisulistes küsimustes vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste

kahekolmandikulise häälteenamusega ning menetlusküsimusi käsitlevad

otsused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste häälteenamusega,

kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6. Osaliste konverents jälgib ja hindab käesoleva kokkuleppe rakendamist,

milleks ta:

a) võtab vastu käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud otsuseid

ja soovitusi;

b) vaatab läbi ja hõlbustab osaliste teabevahetust, mis on seotud

käesoleva kokkuleppe rakendamisega;

c) edendab muu hulgas asjakohaste menetluste loomise kaudu

koostööd ja koordineerimist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega

ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning

nende vahel, et edendada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks tehtavate jõupingutuste

sidusust;

d) asutab allorganid, mida peetakse vajalikuks, et toetada käesoleva

kokkuleppe täitmist;

e) võtab vastu eelarve kohalolevate ja hääletavate osaliste

kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui kõik võimalused konsensuse

saavutamiseks on ammendatud, sellise sagedusega ja selliseks

eelarveperioodiks, mille ta määrab;

f) täidab muid käesolevas kokkuleppes kindlaks määratud või selle

rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

7. Osaliste konverents võib otsustada taotleda Rahvusvaheliselt

Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikus küsimuses, mis käsitleb

osaliste konverentsile tema pädevusse kuuluva teema kohta esitatud

ettepaneku vastavust käesolevale kokkuleppele. Nõuandva arvamuse taotlust

ei esitata küsimuses, mis kuulub teiste ülemaailmsete, piirkondlike või

valdkondlike kehamite pädevusse, ega küsimuses, mis tingimata hõlmab

sellise vaidluse samaaegset käsitlemist, mis puudutab suveräänsust või muid

39

õigusi või nõudeid maismaa- või saarte territooriumi suhtes või ala õiguslikku

seisundit riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana. Taotluses märgitakse ära selle

õigusliku küsimuse ulatus, mille kohta nõuandvat arvamust taotletakse.

Osaliste konverents võib paluda, et selline arvamus esitataks viivitamata.

8. Osaliste konverents hindab viie aasta jooksul alates käesoleva

kokkuleppe jõustumisest ja seejärel enda määratud ajavahemike järel

käesoleva kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ja vaatab nende

sätete asjakohase ja tulemuslikkuse läbi ning esitab vajaduse korral

ettepanekuid nende sätete rakendamise tõhustamiseks, et paremini käsitleda

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku

kasutamist.

Artikkel 48

Läbipaistvus 1. Osaliste konverents edendab otsustusmenetluse ja muu käesoleva

kokkuleppe alusel ellu viidava tegevuse läbipaistvust.

2. Kui osaliste konverents ei otsusta teisiti, on kõik osaliste konverentsi ja

selle allorganite istungid avatud vaatlejatele, kes osalevad istungil kooskõlas

kodukorraga. Osaliste konverents avaldab oma otsused ja peab nende avalikku

registrit.

3. Osaliste konverents edendab läbipaistvust käesoleva kokkuleppe

rakendamisel, sealhulgas teabe avaliku levitamise kaudu ning asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste

põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade,

kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemise ja nendega

konsulteerimise hõlbustamise kaudu, kui see on asjakohane ja kooskõlas

käesoleva kokkuleppe sätetega.

4. Selliste käesoleva kokkuleppega mitteühinenud riikide, asjaomaste

ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste

põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade,

kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes on

huvitatud osaliste konverentsi käsitletavatest küsimustest, võivad avaldada

soovi osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi ja selle allorganite istungitel.

Osaliste konverentsi kodukorras nähakse ette sellise osalemise eeskirjad ning

kodukord ei tohi olla selles suhtes põhjendamatult piirav. Kodukorras

sätestatakse ka kõnealuste esindajate õigus saada õigeaegselt juurdepääs kogu

asjaomasele teabele.

Artikkel 49

Teadus- ja tehniline organ 1. Käesolevaga asutatakse teadus- ja tehniline organ.

2. Teadus- ja tehniline organ koosneb liikmetest, kelle on nimetanud

osalised ja valinud osaliste konverents ning kes töötavad ekspertidena ja

tegutsevad kokkuleppe parimates huvides ning kellel on asjakohane

kvalifikatsioon, võttes arvesse vajadust multidistsiplinaarsete

eksperditeadmiste, sealhulgas asjakohaste teaduslike ja tehniliste

eksperditeadmiste ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid

40

põlisteadmisi käsitlevate eksperditeadmiste järele, samuti soolist tasakaalu ja

õiglast geograafilist esindatust. Teadus- ja tehnilise organi volitused ja

töökorra, sealhulgas selle valikumenetlust ja liikmete volituste tingimused,

määrab kindlaks osaliste konverents oma esimesel istungil.

3. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral tugineda asjakohastele

nõuannetele, mis tulenevad asjakohastest õiguslikest vahenditest ja

raamistikest või mille on esitanud asjakohased ülemaailmsed, piirkondlikud

ja valdkondlikud kehamid või teised teadlased ja eksperdid.

4. Osaliste konverentsi alluvuses ja tema suuniste järgi ning võttes arvesse

lõikes 2 osutatud multidistsiplinaarseid eksperditeadmisi, annab teadus- ja

tehniline organ osaliste konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab talle

käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid ja muid ülesandeid, mille

osaliste konverents võib kindlaks määrata, ning esitab osaliste konverentsile

oma töö kohta aruandeid.

Artikkel 50

Sekretariaat 1. Käesolevaga asutatakse sekretariaat. Osaliste konverents määrab oma

esimesel istungil sekretariaadi toimimise korralduse, sealhulgas otsustab

sekretariaadi asukoha.

2. Kuni sekretariaat oma tööd alustab, täidab käesolevast kokkuleppest

tulenevaid sekretariaadi ülesandeid ÜRO peasekretär ÜRO sekretariaadi

õigusküsimuste büroo maailmamereasjade ja mereõiguse osakonna kaudu.

3. Sekretariaat ja selle asukohariik võivad sõlmida peakorterilepingu.

Sekretariaadil on vastuvõtva riigi territooriumil õigusvõime ning asukohariik

annab sekretariaadile tema ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja

immuniteedid.

4. Sekretariaat

a) pakub osaliste konverentsile ja selle allorganitele halduslikku ja

logistilist tuge käesoleva kokkuleppe rakendamiseks;

b) korraldab ja teenindab osaliste konverentsi ja muude käesoleva

kokkuleppe alusel või osaliste konverentsi poolt asutatud organite istungeid;

c) levitab õigeaegselt käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud

teavet, sealhulgas teeb osaliste konverentsi otsused üldsusele kättesaadavaks

ja edastab need kõigile osalistele, samuti asjakohastele õiguslikele vahenditele

ja raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja

valdkondlikele kehamitele;

d) hõlbustab vajaduse korral koostööd ja koordineerimist teiste

asjaomaste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega ning eelkõige sõlmib

selleks ja oma ülesannete edukaks täitmiseks vajalikke haldus- ja lepingulisi

kokkuleppeid, tingimusel et osaliste konverents selle heaks kiidab;

e) koostab ja esitab osaliste konverentsile aruandeid oma käesolevast

kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmise kohta;

41

f) pakub abi käesoleva kokkuleppe rakendamisel ja täidab muid

osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või käesoleva kokkuleppe alusel

talle määratud ülesandeid.

Artikkel 51

Teabevõrgustik 1. Käesolevaga luuakse teabevõrgustik.

2. Teabevõrgustik koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist.

Osaliste konverents määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.

3. Teabevõrgustik

a) toimib keskse platvormina, mille kaudu osalistel on võimalik

pääseda ligi käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt toimuva tegevusega seotud

teabele ning esitada ja levitada sellist teavet, sealhulgas teavet, mis on seotud

järgmisega:

i) geneetilised ressursid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel

merealadel, nagu on sätestatud käesoleva kokkuleppe II osas;

ii) piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade

loomine ja rakendamine;

iii) keskkonnamõju hindamised;

iv) suutlikkuse suurendamise taotlused ning meretehnoloogia siire ja

sellega seotud võimalused, sealhulgas teaduskoostöö ja

koolitusvõimalused, teave allikate kohta ning tehnoloogilise teabe ja

andmete kättesaadavus meretehnoloogia siirdeks, meretehnoloogiale

lihtsustatud juurdepääsu võimalused ja rahaliste vahendite

kättesaadavus;

b) hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste ühitamist saadaval

oleva toetusega ja meretehnoloogia siirde pakkujatega, sealhulgas riiklike,

valitsusväliste või eraõiguslike üksustega, kes on huvitatud meretehnoloogia

siirdes doonorina osalemisest, ning lihtsustab juurdepääsu seonduvale

oskusteabele ja eksperditeadmistele;

c) esitab linke asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja

valdkondlike teabevõrgustike ning muude geenipankade, hoidlate ja

andmebaaside veebisaitidele, sealhulgas sellistele, mis on seotud

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega, ning

võimaluse korral edendab teabe vahetamise eesmärgil sidemeid avalikult

juurdepääsetavate eraalgatuslike ja valitsusväliste

teabevahetusplatvormidega;

d) tugineb ülemaailmse teabevõrgustiku raames piirkondlike

teabevõrgustike loomisel ülemaailmsetele ja piirkondlikele

teabevahetusinstitutsioonidele, kui see on asjakohane;

e) edendab suuremat läbipaistvust, sealhulgas hõlbustades keskkonna

lähteolukorra andmete ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe jagamist osaliste ja

muude asjaomaste sidusrühmade vahel;

42

f) hõlbustab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust, sealhulgas

teadus- ja tehnikaalast koostööd ja ühistegevust;

g) täidab muid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või

käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid.

4. Teabevõrgustikku haldab sekretariaat, ilma et see piiraks võimalikku

koostööd muude, osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud asjakohaste

õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete,

piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, sealhulgas ÜRO Hariduse, Teaduse

ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) valitsustevahelise

okeanograafiakomisjoni, Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni,

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ning ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).

5. Teabevõrgustiku haldamisel võetakse täielikult arvesse arenguriikidest

osaliste erivajadusi ja väikeste arenevate saareriikide eriolukorda ning

hõlbustatakse nende juurdepääsu teabevõrgustikule, et võimaldada neil

riikidel kasutada seda ilma põhjendamatute takistuste ja halduskoormuseta.

Lisatakse teave tegevuste kohta, mille eesmärk on edendada teabe jagamist,

teadlikkuse suurendamist ja teabe levitamist nendes riikides ja nende riikidega

ning pakkuda neile riikidele eriprogramme.

6. Järgitakse käesoleva kokkuleppe alusel antava teabe konfidentsiaalsust

ja sellega seotud õigusi. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii,

nagu sellega nõutaks sellise teabe jagamist, mis on osalise riigisisese õiguse

või muu kohaldatava õiguse järgi avalikustamise eest kaitstud.

VII OSA

RAHALISED VAHENDID JA RAHASTAMISMEHHANISM

Artikkel 52

Rahastamine 1. Osaline eraldab oma võimaluste piires vahendeid nende tegevuste jaoks,

mis on mõeldud kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse oma

riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.

2. Kokkuleppe alusel loodud asutusi rahastatakse osaliste makstavatest

kindlaksmääratud osamaksetest.

3. Käesolevaga luuakse mehhanism piisavate, kättesaadavate, uute,

täiendavate ja prognoositavate rahaliste vahendite eraldamiseks käesoleva

kokkuleppe alusel. Mehhanismiga abistatakse arenguriike kokkuleppe

rakendamisel, sealhulgas suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret

toetava rahastamise kaudu, ning täidetakse muid käesolevas artiklis sätestatud

ülesandeid mere elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks.

4. Mehhanism hõlmab järgmist:

a) osaliste konverentsi loodud vabatahtlik usaldusfond, et hõlbustada

osalistest arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate

arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide esindajate osalemist käesoleva

kokkuleppe alusel loodud organite istungitel;

b) erifond, mida rahastatakse järgmistest allikatest:

43

i) iga-aastased osamaksed kooskõlas artikli 14 lõikega 6;

ii) maksed kooskõlas artikli 14 lõikega 7;

iii) lisamaksed osalistelt ja eraõiguslikelt üksustelt, kes soovivad

eraldada rahalisi vahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;

c) Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond.

5. Osaliste konverents võib kaaluda võimalust luua rahastamismehhanismi

osana lisavahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, et rahastada riigi jurisdiktsiooni alt

välja jäävate merealade elurikkuse ennistamist ja ökoloogilist taastamist.

6. Erifondi ja Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise

sihtfondi kasutatakse selleks, et

a) rahastada käesoleva kokkuleppe alusel suutlikkuse suurendamise

projekte, sealhulgas tulemuslikke mere elurikkuse kaitse ja kestliku

kasutamise projekte, ning tegevusi ja programme, sealhulgas

meretehnoloogia siirdega seotud väljaõpet;

b) aidata arenguriikidest osalisi käesoleva kokkuleppe rakendamisel;

c) toetada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade kui põlisteadmiste

omajate ellu viidavaid kaitse ja kestliku kasutamise programme;

d) toetada üldsusega konsulteerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil;

e) rahastada mis tahes muid tegevusi vastavalt osaliste konverentsi

otsusele.

7. Rahastamismehhanismiga tuleks püüda tagada, et mehhanismi raames

kasutatavate vahendite vahel välditakse dubleerimist ning edendatakse

vastastikust täiendavust ja sidusust.

8. Käesoleva kokkuleppe rakendamise toetuseks eraldatud rahalised

vahendid võivad hõlmata nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest avaliku ja

erasektori allikatest pakutavat rahastust, sealhulgas riikide, rahvusvaheliste

finantseerimisasutuste, ülemaailmsete ja piirkondlike vahendite raames

loodud olemasolevate rahastamismehhanismide, doonororganisatsioonide,

valitsustevaheliste organisatsioonide, vabaühenduste ning füüsiliste ja

juriidiliste isikute panuseid, ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu

pakutavat rahastust.

9. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel toimib mehhanism osaliste

konverentsi järelevalve all, kui see on asjakohane, ja selle suuniste järgi ning

annab osaliste konverentsile aru. Osaliste konverents annab suuniseid

üldstrateegia, poliitikameetmete ja programmide prioriteetide ning rahalistele

vahenditele juurdepääsu tingimuste ja nende vahendite kasutamise kohta.

10. Osaliste konverents ja Ülemaailmne Keskkonnafond lepivad osaliste

konverentsi esimesel istungil kokku eelnevate lõigete rakendamise korras.

11. Tunnistades kiireloomulist vajadust tegeleda riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimusega,

määrab osaliste konverents erifondi jaoks kindlaks esialgse kõigist allikatest

vahendite kaasamise eesmärgi aastani 2030, võttes muu hulgas arvesse

44

erifondi institutsioonilist korraldust ning suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde komitee kaudu esitatud teavet.

12. Juurdepääs käesoleva kokkuleppe alusel rahastamisele on avatud

arenguriikidest osalistele vastavalt vajadusele. Erifondi vahendeid jagatakse

erapooletu jaotamise kriteeriumide alusel, võttes arvesse erivajadustega

osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide,

ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide ja

Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga

arenguriikide abivajadust ning võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide

ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Erifondi eesmärk on tagada tõhus

juurdepääs rahastamisele lihtsustatud taotlus- ja heakskiitmismenetlustega

ning suurem valmidus anda sellistele arenguriikidest osalistele toetust.

13. Võttes arvesse piiratud suutlikkust, julgustavad osalised rahvusvahelisi

organisatsioone kohaldama asjakohaste rahaliste vahendite ja tehnilise abi

eraldamisel ning oma eriteenuste kasutamisel riigi jurisdiktsiooni alt välja

jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks

sooduskohtlemist arenguriikidest osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide,

sisemaal asuvate arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide suhtes,

võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide

eriolukorda, ning arvestama nimetatud riikide konkreetsete vajaduste ja

erinõudmistega.

14. Osaliste konverents moodustab rahaliste vahendite eest vastutava

rahanduskomitee. See koosneb liikmetest, kellel on asjakohane

kvalifikatsioon ja asjatundlikkus, ning selle koosseisu puhul võetakse arvesse

soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee volituste ja töökorra

üle otsustab osaliste konverents. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja

soovitusi mehhanismi raames rahaliste vahendite kindlakstegemise ja

kaasamise kohta. Samuti kogub ta teavet ja esitab aruandeid muude

mehhanismide ja vahendite raames toimuva rahastuse kohta, mis aitab otseselt

või kaudselt kaasa käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Lisaks

käesolevas artiklis esitatud kaalutlustele käsitleb komitee muu hulgas

järgmist:

a) osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste vajaduste hindamine;

b) vahendite kättesaadavus ja õigeaegne väljamaksmine;

c) rahaliste vahendite kogumise ja eraldamisega seotud otsustus- ja

juhtimismenetluste läbipaistvus;

d) toetust saavate arenguriikidest osaliste vastutus seoses rahaliste

vahendite kokkulepitud kasutamisega.

15. Osaliste konverents vaatab rahanduskomitee aruanded ja soovitused läbi

ning võtab asjakohaseid meetmeid.

16. Lisaks vaatab osaliste konverents rahastamismehhanismi korrapäraselt

läbi, et hinnata rahaliste vahendite piisavust, tulemuslikkust ja kättesaadavust,

muu hulgas suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks, eelkõige

arenguriikidest osaliste jaoks.

VIII OSA

KOKKULEPPE RAKENDAMINE JA TÄITMINE

45

Artikkel 53

Rakendamine Osalised võtavad kõik vajalikud seadusandlikud, haldus- või

poliitikameetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine.

Artikkel 54

Rakendamise jälgimine Iga osaline jälgib talle käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste

täitmist ning esitab konverentsile osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud

vormis ja ajavahemike järel aruande kokkuleppe rakendamiseks võetud

meetmete kohta.

Artikkel 55

Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee 1. Käesolevaga luuakse kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve

komitee, et hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist.

Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee on oma laadilt toetav

ning toimib läbipaistvalt, mittevastandavalt ja mittekaristavalt.

2. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee koosneb

liikmetest, kellel on sobiv kvalifikatsioon ja kogemused ning kelle on

nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist

tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust.

3. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee tegutseb

osaliste konverentsi esimesel istungil vastu võetud eeskirjade ja kodukorra

kohaselt. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee käsitleb

kokkuleppe rakendamise ja täitmisega seotud küsimusi muu hulgas

individuaalsel ja süsteemi tasandil ning annab osaliste konverentsile

korrapäraselt aru ja esitab vajaduse korral soovitusi, võttes samal ajal arvesse

vastavaid riiklikke olusid.

4. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee võib oma töös

vajaduse korral tugineda käesoleva kokkuleppe alusel loodud asutustelt,

samuti asjakohastelt õiguslikelt vahenditelt ja raamistikelt ning asjaomastelt

ülemaailmsetelt, piirkondlikelt, ja valdkondlikelt kehamitelt saadud teabele.

IX OSA

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 56

Vaidluste ennetamine Osalised teevad koostööd, et ennetada vaidluste teket.

Artikkel 57

Kohustus lahendada vaidlused rahumeelselt

46

Osalised on kohustatud kasutama käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või

kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks läbirääkimisi, järelepärimist,

vahendust, lepitust, vahekohtu- või kohtumenetlust, piirkondlike asutuste või

kokkulepete abi või muid osaliste valitud rahumeelseid viise.

Artikkel 58

Vaidluste lahendamine osaliste valitud rahumeelsel viisil Ükski käesoleva osa säte ei piira ühegi käesoleva kokkuleppe osalise

õigust leppida igal ajal kokku käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või

kohaldamisega seotud vaidluse lahendamises nende endi valitud rahumeelsel

viisil.

Artikkel 59

Tehnilist laadi vaidlused Kui vaidlus puudutab tehnilist laadi küsimust, võivad asjaomased

osalised anda vaidluse lahendada nende loodud ajutisele eksperdirühmale.

Rühm peab nõu asjaga seotud osalistega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada,

kasutamata kokkuleppe artikli 60 kohaseid siduvaid vaidluste lahendamise

menetlusi.

Artikkel 60

Vaidluste lahendamise menetlused 1. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad

vaidlused lahendatakse kooskõlas konventsiooni XV osas esitatud vaidluste

lahendamise sätetega.

2. Vaidluste lahendamiseks, milles osaleb käesoleva kokkuleppe osaline,

kes ei ole konventsiooni osaline, kohaldatakse konventsiooni XV osa ning V,

VI, VII ja VIII lisa.

3. Iga menetlust, millega käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka

konventsiooni osaline, on nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287,

kasutatakse käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks, välja arvatud

juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda

ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda

nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287 mõne muu menetlusega

käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.

4. Iga deklaratsiooni, mille käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka

konventsiooni osaline, on edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298,

kohaldatakse käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise suhtes, välja

arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades,

seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda

edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298 teistsuguse deklaratsiooni

käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.

5. Vastavalt lõikele 2 võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole

konventsiooni osaline, käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda

ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda valida

käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste

47

lahendamiseks ühe või mitu järgmistest variantidest, edastades hoiulevõtjale

kirjaliku deklaratsiooni:

a) Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus;

b) Rahvusvaheline Kohus;

c) VII lisa kohane vahekohus;

d) VIII lisa kohane erivahekohus ühe või mitme kõnealuses lisas

nimetatud vaidluskategooria jaoks.

6. Käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline ja kes ei

ole kirjalikku deklaratsiooni edastanud, loetakse lõike 5 punktis c esitatud

variandiga nõustunuks. Kui vaidluspooled on nõustunud vaidluse

lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid

seda menetlust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaidluspooled ei ole

nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse anda

lahendada vaid konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtule, kui pooled

ei lepi kokku teisiti. Lõike 5 alusel edastatavate deklaratsioonide suhtes

kohaldatakse konventsiooni artikli 287 lõikeid 6–8.

7. Ilma et see piiraks käesolevast osast tulenevaid kohustusi, võib käesoleva

kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, teha käesolevale

kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega

ühinedes või igal ajal pärast seda kirjaliku deklaratsiooni, et ta ei nõustu ühe

või mitme konventsiooni artiklis 298 sätestatud vaidluskategooria puhul ühe

või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega käesoleva osa

kohaseks vaidluste lahendamiseks. Sellise deklaratsiooni suhtes kohaldatakse

konventsiooni artiklit 298.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira vaidluste lahendamise menetlusi, millega

osalised on nõustunud asjaomase õigusliku vahendi või raamistiku osalistena

või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liikmena,

kui tegemist on selliste õiguslike vahendite ja raamistike tõlgendamise või

kohaldamisega.

9. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, et sellega antakse

kohtule või vahekohtule pädevus vaidluses, mis puudutab või tingimata

hõlmab mingi ala õigusliku seisundi samaaegset käsitlemist riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluvana, või vaidluses, mis on seotud suveräänsuse või

muude õigustega mandri- või saareterritooriumi suhtes või selliste õiguste

nõudmisega käesoleva kokkuleppe osalise poolt, tingimusel et ühtki käesoleva

lõike sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks konventsiooni XV osa 2. jao kohast

kohtu või vahekohtu pädevust.

10. Kahtluste vältimiseks ei saa miski käesolevas kokkuleppes olla aluseks

selliste nõuete esitamisele või tagasilükkamisele, mis on seotud suveräänsuse,

suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga maa- või merealade üle, sealhulgas

nendega seotud vaidluste puhul.

48

Artikkel 61

Ajutine kokkulepe Kuni vaidluse lahendamiseni kooskõlas käesoleva osaga teevad

vaidluspooled kõik endast oleneva, et sõlmida praktilist laadi ajutine

kokkulepe.

X OSA

KÄESOLEVA KOKKULEPPEGA MITTEÜHINENUD OSALISED

Artikkel 62

Käesoleva kokkuleppega mitteühinenud osalised Osalised julgustavad neid, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osalised,

saama selle osalisteks ning võtma vastu selle sätetega kooskõlas olevaid

õigusnorme.

XI OSA

HEAUSKSUS JA ÕIGUSTE KURITARVITAMINE

Artikkel 63

Heausksus ja õiguste kuritarvitamine Osalised täidavad käesoleva kokkuleppe alusel võetud kohustusi heas

usus ja kasutavad kokkuleppes tunnustatud õigusi viisil, mis ei kujuta endast

õiguse kuritarvitamist.

XII OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Hääletamisõigus 1. Igal käesoleva kokkuleppe osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2

sätestatud juhtudel.

2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on käesoleva

kokkuleppe osaline, on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli,

kui on tema liikmesriike, kes on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Selline

organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik,

ja vastupidi.

49

Artikkel 65

Allakirjutamine Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele ja

piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele alates [lisada

kuupäev] ning jääb ÜRO peakorteris New Yorgis allakirjutamiseks avatuks

kuni [lisada kuupäev].

50

Artikkel 66

Ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad

käesoleva kokkuleppe ratifitseerima või heaks kiitma. Riigid ja piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioonid saavad sellega ühineda alates

kokkuleppe allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast.

Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO

peasekretärile.

Artikkel 67

Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide ja nende

liikmesriikide pädevuse jaotus käesoleva kokkuleppega reguleeritavates

küsimustes 1. Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest

saavad käesoleva kokkuleppe osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid

osalised, on kohustatud täitma kõiki kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kui

mõni niisuguse organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppe

osaline, lepivad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast kokkuleppest

tulenevate kohustuste täitmises omavahel kokku. Sellisel juhul ei ole

nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast

kokkuleppest tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

2. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse kokkuleppega

reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale

teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab

omakorda osalisi.

Artikkel 68

Jõustumine 1. Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2. Riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes

ratifitseerib või kiidab heaks käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast

kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja

hoiuleandmist, jõustub kokkulepe kolmekümnendal päeval pärast tema

ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva, kui

lõikest 1 ei tulene teisiti.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise

organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

Artikkel 69

Ajutine kohaldamine 1. Käesolevat kokkulepet võib ajutiselt kohaldada riik või piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioon, kes nõustub selle ajutise

51

kohaldamisega, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult konventsioonile alla

kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes.

Ajutine kohaldamine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja teate saab.

2. Kokkuleppe ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui kokkulepe kõnealuse

riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub

või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab

hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest kokkuleppe ajutine kohaldamine

lõpetada.

Artikkel 70

Reservatsioonid ja erandid Kokkuleppe suhtes ei lubata teha reservatsioone ega erandeid, välja

arvatud juhul, kui see on kokkuleppe muude artiklitega sõnaselgelt lubatud.

Artikkel 71

Deklaratsioonid ja avaldused Artikkel 70 ei takista riiki ega piirkondliku majandusintegratsiooni

organisatsiooni käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides,

heaks kiites või sellega ühinedes esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega

deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma

õigusnorme kokkuleppe sätetega, tingimusel et selliste deklaratsioonide või

avaldustega ei välistata ega muudeta kokkuleppe õiguslikku toimet selle

kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni

organisatsiooni suhtes.

Artikkel 72

Muudatused 1. Osaline võib sekretariaadile adresseeritud kirjaliku teatisega esitada

ettepaneku käesoleva kokkuleppe muutmiseks. Sekretariaat edastab sellise

teatise kõikidele osalistele. Kui kuue kuu jooksul alates teatise edastamise

kuupäevast vastab vähemalt pool osalistest taotlusele pooldavalt, arutatakse

kavandatud muudatust osaliste konverentsi järgmisel istungil.

2. Hoiulevõtja edastab artikli 47 kohaselt vastu võetud muudatuse kõigile

osalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.

3. Käesoleva kokkuleppe muudatused jõustuvad osaliste suhtes, kes need

ratifitseerivad või heaks kiidavad, kolmekümnendal päeval pärast seda, kui

kaks kolmandikku kokkuleppe osalistest, kes olid osalised muudatuse

vastuvõtmise ajal, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

Seejärel jõustub muudatus iga osalise suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-

või heakskiitmiskirja hoiule pärast nõutud arvu selliste kirjade hoiuleandmist,

kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja

hoiuleandmist.

4. Muudatuses võidakse selle vastuvõtmise ajal ette näha, et muudatuse

jõustumiseks peab selle ratifitseerima või heaks kiitma käesolevas artiklis

nõutust väiksem või suurem arv osalisi.

52

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise

organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

6. Riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kellest

saab käesoleva kokkuleppe osaline pärast muudatuste jõustumist kooskõlas

lõikega 3, käsitatakse juhul, kui see riik või piirkondliku

majandusintegratsiooni organisatsioon ei ole väljendanud muud kavatsust:

a) käesoleva kokkuleppe muudetud versiooni osalisena;

b) muutmata kokkuleppe osalisena nende osaliste suhtes, kelle suhtes

muudatus ei ole siduv.

Artikkel 73

Denonsseerimine 1. Osaline võib ÜRO peasekretärile saadetava kirjaliku teatega käesoleva

kokkuleppe denonsseerida ja esitada selle põhjused. Põhjuste esitamata

jätmine ei mõjuta denonsseerimise kehtivust. Denonsseerimine jõustub üks

aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat

kuupäeva.

2. Denonsseerimine ei mõjuta mingil viisil ühegi osalise kohustust täita

käesolevas kokkuleppes sätestatud kohustusi, mida ta peaks sõltumata

käesolevast kokkuleppest täitma rahvusvahelise õiguse alusel.

Artikkel 74

Lisad 1. Lisad on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt

sätestatud teisiti, hõlmab viide kokkuleppele või mõnele selle osale ka viidet

sellega seotud lisadele.

2. Artikli 72 sätteid, mis on seotud käesoleva kokkuleppe muutmisega,

kohaldatakse ka kokkuleppe uue lisa ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise

suhtes.

3. Osaline võib teha ettepaneku käesoleva kokkuleppe lisa muutmiseks, et

seda arutada osaliste konverentsi järgmisel istungil. Lisasid võib muuta

osaliste konverents. Olenemata artiklist 72 kohaldatakse käesoleva

kokkuleppe lisade muudatuste suhtes järgmisi sätteid:

a) muudatusettepaneku tekst tuleb edastada sekretariaadile vähemalt

150 päeva enne istungit. Pärast muudatusettepaneku teksti kättesaamist

edastab sekretariaat selle osalistele. Sekretariaat konsulteerib vajaduse korral

asjaomaste allorganitega ja edastab kõik vastused kõikidele osalistele

hiljemalt 30 päeva enne istungit;

b) istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõigi osaliste jaoks 180

päeva pärast istungi lõppu, välja arvatud need osalised, kes esitavad vastuväite

kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.

4. Lõike 3 punktis b sätestatud 180 päeva jooksul võib iga osaline esitada

muudatuse suhtes vastuväite, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Sellise

vastuväite võib igal ajal tagasi võtta hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega

53

ning pärast seda jõustub lisa muudatus kõnealuse osalise suhtes kolmekümne

päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmisest.

Artikkel 75

Hoiulevõtja Käesoleva kokkuleppe ja selle muudatuste või paranduste hoiulevõtja on

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

Artikkel 76

Autentsed tekstid Käesoleva kokkuleppe araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja

venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

54

I LISA

Alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid a) Ainulaadsus

b) Harukordsus

c) Eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast

d) Alal leiduvate liikide eriline tähtsus

e) Tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või

elupaikade seisukohast

f) Haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere

hapestumise suhtes

g) Haprus

h) Tundlikkus

i) Elurikkus ja tootlikkus

j) Esindatus

k) Sõltuvus

l) Looduslikkus

m) Ökoloogiline ühendatus

n) Alal toimuvad olulised ökoloogilised protsessid

o) Majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid

p) Kultuurilised tegurid

q) Kumulatiivne ja piiriülene mõju

r) Aeglane taastumine ja vastupanuvõime

s) Piisavus ja teostatavus

t) Replikatsioon

u) Paljunemise jätkusuutlikkus

v) Kaitse- ja majandamismeetmete olemasolu

55

II LISA

Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid Käesoleva kokkuleppe alusel võivad suutlikkuse suurendamise ja

meretehnoloogia siirde algatused hõlmata muu hulgas järgmist:

a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja teadusuuringute jagamine

kasutajasõbralikus vormingus, sealhulgas:

i) merealaste teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste jagamine;

ii) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja

kestlikku kasutamist käsitleva teabe vahetamine;

iii) teadus- ja arendustegevuse tulemuste jagamine;

b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses

järgmisega:

i) merealased teadusuuringud, mereteadus ja nendega seotud

mereoperatsioonid ja -teenused;

ii) keskkonna- ja bioloogilised andmed, mis on kogutud riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel tehtud uuringute käigus;

iii) asjakohased põlisteadmised vastavalt nende teadmiste omajate

vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule;

iv) maailmamerele avalduvad survetegurid, mis mõjutavad mere

elurikkust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, sealhulgas

kliimamuutuste kahjulik mõju, nagu soojenemine ja maailmamere

hapnikusisalduse vähenemine, samuti maailmamere hapestumine;

v) sellised meetmed nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid,

sealhulgas merekaitsealad;

vi) keskkonnamõju hindamised;

c) asjakohase taristu, sealhulgas seadmete arendamine ja tugevdamine,

nagu:

i) vajaliku taristu arendamine ja rajamine;

ii) tehnika, sealhulgas proovivõtu- ja metoodikaseadmete (nt vee-,

geoloogiliste, bioloogiliste või keemiliste proovide jaoks) pakkumine;

iii) sellise varustuse soetamine, mis on vajalik uurimis- ja

arendussuutlikkuse toetamiseks ja edasiarendamiseks, sealhulgas

andmehalduse valdkonnas, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate

merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete

järjestusandmetega seotud tegevuse kontekstis, selliste meetmete jaoks

nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad,

ning keskkonnamõju hindamiste läbiviimiseks;

d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või

mehhanismide arendamine ja tugevdamine, sealhulgas:

i) juhtimis-, poliitika- ja õigusraamistikud ning -mehhanismid;

56

ii) abi riiklike seadusandlike, haldus- või poliitikameetmete

väljatöötamisel, rakendamisel ja jõustamisel, sealhulgas nendega seotud

regulatiivsed, teaduslikud ja tehnilised nõuded riiklikul või piirkondlikul

tasandil;

iii) tehniline tugi käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks,

sealhulgas andmete seireks ja aruandluseks;

iv) suutlikkus kujundada teabe ja andmete põhjal välja tulemuslik ja

tõhus poliitika, muu hulgas hõlbustades juurdepääsu sellistele

teadmistele ja selliste teadmiste omandamist, mis on vajalikud

arenguriikidest osaliste otsustajate teavitamiseks;

v) asjaomaste riiklike ja piirkondlike organisatsioonide ja

institutsioonide institutsioonilise suutlikkuse loomine või tugevdamine;

vi) riiklike ja piirkondlike teaduskeskuste loomine, sealhulgas

andmehoidlatena;

vii) piirkondlike tippkeskuste väljaarendamine;

viii) oskuste arendamise piirkondlike keskuste väljaarendamine;

ix) koostöösuhete tihendamine piirkondlike institutsioonide vahel,

näiteks põhja-lõuna ja lõuna-lõuna koostöö ning piirkondlike

mereorganisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide

koostöö;

e) inimressursside ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse

ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste,

teaduskoostöö, tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde

kaudu, näiteks

i) ühistegevus ja koostöö mereteaduses, sealhulgas andmete

kogumise, tehnilise teabevahetuse, teadusuuringute projektide ja

programmide kaudu, ning ühiste teadusprojektide arendamine koostöös

arenguriikide institutsioonidega;

ii) haridus ja koolitus järgmistes valdkondades:

a. loodus- ja sotsiaalteadused, nii alus- kui ka rakendusteadused,

et arendada teadus- ja uurimissuutlikkust;

b. tehnoloogia ning mereteaduse ja -tehnoloogia rakendamine

teadus- ja uurimissuutlikkuse arendamiseks;

c. poliitika ja juhtimine;

d. põlisteadmiste asjakohasus ja rakendamine;

iii) ekspertide, sealhulgas põlisteadmiste ekspertide vahetused;

iv) rahaliste vahendite eraldamine inimressursside ja tehnilise

oskusteabe arendamiseks, sealhulgas:

a. stipendiumide või muude toetuste andmine väikestest

arenevatest saareriikidest osaliste esindajatele seminaridel,

koolitusprogrammides või muudes asjakohastes programmides

osalemiseks, et arendada nende erisuutlikkust;

57

b. rahaliste ja tehniliste eksperditeadmiste ja ressursside

pakkumine, eelkõige väikestest arenevatest saareriikidest osalistele,

seoses keskkonnamõju hindamistega;

v) koolitatud inimressursside võrgustiku loomine;

f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine,

sealhulgas

i) kriteeriumid ja viitematerjalid;

ii) tehnoloogiastandardid ja -eeskirjad;

iii) käsiraamatute ja asjakohase teabe hoidla, et jagada teadmisi

keskkonnamõju hindamiste läbiviimise kohta ja sellealast suutlikkust,

saadud kogemusi ja parimaid tavasid;

g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide, sealhulgas

biotehnoloogiaalase uurimistegevuse väljatöötamine.

AGREEMENT UNDER THE UNITED NATIONS CONVENTION

ON THE LAW OF THE SEA ON THE CONSERVATION AND

SUSTAINABLE USE OF MARINE BIOLOGICAL DIVERSITY

OF AREAS BEYOND NATIONAL JURISDICTION

UNITED NATIONS

2023

AGREEMENT UNDER THE UNITED NATIONS CONVENTION

ON THE LAW OF THE SEA ON THE CONSERVATION AND

SUSTAINABLE USE OF MARINE BIOLOGICAL DIVERSITY

OF AREAS BEYOND NATIONAL JURISDICTION

PREAMBLE

The Parties to this Agreement,

Recalling the relevant provisions of the United Nations Convention on the Law of

the Sea of 10 December 1982, including the obligation to protect and preserve the marine

environment,

Stressing the need to respect the balance of rights, obligations and interests set out

in the Convention,

Recognizing the need to address, in a coherent and cooperative manner, biological

diversity loss and degradation of ecosystems of the ocean, due, in particular, to climate

change impacts on marine ecosystems, such as warming and ocean deoxygenation, as well

as ocean acidification, pollution, including plastic pollution, and unsustainable use,

Conscious of the need for the comprehensive global regime under the Convention

to better address the conservation and sustainable use of marine biological diversity of

areas beyond national jurisdiction,

Recognizing the importance of contributing to the realization of a just and equitable

international economic order which takes into account the interests and needs of

humankind as a whole and, in particular, the special interests and needs of developing

States, whether coastal or landlocked,

Recognizing also that support for developing States Parties through capacity-

building and the development and transfer of marine technology are essential elements for

the attainment of the objectives of the conservation and sustainable use of marine biological

diversity of areas beyond national jurisdiction,

Recalling the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples,

Affirming that nothing in this Agreement shall be construed as diminishing or

extinguishing the existing rights of Indigenous Peoples, including as set out in the

United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples, or of, as appropriate, local

communities,

Recognizing the obligation set out in the Convention to assess, as far as practicable,

the potential effects on the marine environment of activities under a State’s jurisdiction or

- 2 -

control when the State has reasonable grounds for believing that such activities may cause

substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment,

Mindful of the obligation set out in the Convention to take all measures necessary to

ensure that pollution arising from incidents or activities does not spread beyond the areas

where sovereign rights are exercised in accordance with the Convention,

Desiring to act as stewards of the ocean in areas beyond national jurisdiction on

behalf of present and future generations by protecting, caring for and ensuring responsible

use of the marine environment, maintaining the integrity of ocean ecosystems and

conserving the inherent value of biological diversity of areas beyond national jurisdiction,

Acknowledging that the generation of, access to and utilization of digital sequence

information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, together

with the fair and equitable sharing of benefits arising from its utilization, contribute to

research and innovation and to the general objective of this Agreement,

Respecting the sovereignty, territorial integrity and political independence of all

States,

Recalling that the legal status of non-parties to the Convention or any other related

agreements is governed by the rules of the law of treaties,

Recalling also that, as set out in the Convention, States are responsible for the

fulfilment of their international obligations concerning the protection and preservation of

the marine environment and may be liable in accordance with international law,

Committed to achieving sustainable development,

Aspiring to achieve universal participation,

Have agreed as follows:

PART I

GENERAL PROVISIONS

Article 1

Use of terms

For the purposes of this Agreement:

1. “Area-based management tool” means a tool, including a marine protected area, for

a geographically defined area through which one or several sectors or activities are

managed with the aim of achieving particular conservation and sustainable use objectives

in accordance with this Agreement.

2. “Areas beyond national jurisdiction” means the high seas and the Area.

- 3 -

3. “Biotechnology” means any technological application that uses biological systems,

living organisms, or derivatives thereof, to make or modify products or processes for

specific use.

4. “Collection in situ”, in relation to marine genetic resources, means the collection or

sampling of marine genetic resources in areas beyond national jurisdiction.

5. “Convention” means the United Nations Convention on the Law of the Sea of

10 December 1982.

6. “Cumulative impacts” means the combined and incremental impacts resulting from

different activities, including known past and present and reasonably foreseeable activities,

or from the repetition of similar activities over time, and the consequences of climate

change, ocean acidification and related impacts.

7. “Environmental impact assessment” means a process to identify and evaluate the

potential impacts of an activity to inform decision-making.

8. “Marine genetic resources” means any material of marine plant, animal, microbial

or other origin containing functional units of heredity of actual or potential value.

9. “Marine protected area” means a geographically defined marine area that is

designated and managed to achieve specific long-term biological diversity conservation

objectives and may allow, where appropriate, sustainable use provided it is consistent with

the conservation objectives.

10. “Marine technology” includes, inter alia, information and data, provided in a user-

friendly format, on marine sciences and related marine operations and services; manuals,

guidelines, criteria, standards and reference materials; sampling and methodology

equipment; observation facilities and equipment for in situ and laboratory observations,

analysis and experimentation; computer and computer software, including models and

modelling techniques; related biotechnology; and expertise, knowledge, skills, technical,

scientific and legal know-how and analytical methods related to the conservation and

sustainable use of marine biological diversity.

11. “Party” means a State or regional economic integration organization that has

consented to be bound by this Agreement and for which this Agreement is in force.

12. “Regional economic integration organization” means an organization constituted by

sovereign States of a given region to which its member States have transferred competence

in respect of matters governed by this Agreement and which has been duly authorized, in

accordance with its internal procedures, to sign, ratify, approve, accept or accede to this

Agreement.

13. “Sustainable use” means the use of components of biological diversity in a way and

at a rate that does not lead to a long-term decline of biological diversity, thereby

- 4 -

maintaining its potential to meet the needs and aspirations of present and future

generations.

14. “Utilization of marine genetic resources” means to conduct research and

development on the genetic and/or biochemical composition of marine genetic resources,

including through the application of biotechnology, as defined in paragraph 3 above.

Article 2

General objective

The objective of this Agreement is to ensure the conservation and sustainable use

of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, for the present and in

the long term, through effective implementation of the relevant provisions of the

Convention and further international cooperation and coordination.

Article 3

Scope of application

This Agreement applies to areas beyond national jurisdiction.

Article 4

Exceptions

This Agreement does not apply to any warship, military aircraft or naval auxiliary.

Except for Part II, this Agreement does not apply to other vessels or aircraft owned or

operated by a Party and used, for the time being, only on government non-commercial

service. However, each Party shall ensure, by the adoption of appropriate measures not

impairing the operations or operational capabilities of such vessels or aircraft owned or

operated by it, that such vessels or aircraft act in a manner consistent, so far as is reasonable

and practicable, with this Agreement.

Article 5

Relationship between this Agreement and the Convention and

relevant legal instruments and frameworks and relevant global,

regional, subregional and sectoral bodies

1. This Agreement shall be interpreted and applied in the context of and in a manner

consistent with the Convention. Nothing in this Agreement shall prejudice the rights,

jurisdiction and duties of States under the Convention, including in respect of the exclusive

economic zone and the continental shelf within and beyond 200 nautical miles.

2. This Agreement shall be interpreted and applied in a manner that does not

undermine relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,

- 5 -

subregional and sectoral bodies and that promotes coherence and coordination with those

instruments, frameworks and bodies.

3. The legal status of non-parties to the Convention or any other related agreements

with regard to those instruments is not affected by this Agreement.

Article 6

Without prejudice

This Agreement, including any decision or recommendation of the Conference of

the Parties or any of its subsidiary bodies, and any acts, measures or activities undertaken

on the basis thereof, shall be without prejudice to, and shall not be relied upon as a basis

for asserting or denying any claims to, sovereignty, sovereign rights or jurisdiction,

including in respect of any disputes relating thereto.

Article 7

General principles and approaches

In order to achieve the objectives of this Agreement, Parties shall be guided by the

following principles and approaches:

(a) The polluter-pays principle;

(b) The principle of the common heritage of humankind which is set out in the

Convention;

(c) The freedom of marine scientific research, together with other freedoms of

the high seas;

(d) The principle of equity and the fair and equitable sharing of benefits;

(e) The precautionary principle or precautionary approach, as appropriate;

(f) An ecosystem approach;

(g) An integrated approach to ocean management;

(h) An approach that builds ecosystem resilience, including to adverse effects of

climate change and ocean acidification, and also maintains and restores ecosystem

integrity, including the carbon cycling services that underpin the role of the ocean in

climate;

(i) The use of the best available science and scientific information;

(j) The use of relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local

communities, where available;

- 6 -

(k) The respect, promotion and consideration of their respective obligations, as

applicable, relating to the rights of Indigenous Peoples or of, as appropriate, local

communities when taking action to address the conservation and sustainable use of marine

biological diversity of areas beyond national jurisdiction;

(l) The non-transfer, directly or indirectly, of damage or hazards from one area

to another and the non-transformation of one type of pollution into another in taking

measures to prevent, reduce and control pollution of the marine environment;

(m) Full recognition of the special circumstances of small island developing States

and of least developed countries;

(n) Acknowledgement of the special interests and needs of landlocked developing

countries.

Article 8

International cooperation

1. Parties shall cooperate under this Agreement for the conservation and sustainable

use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, including through

strengthening and enhancing cooperation with and promoting cooperation among relevant

legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral

bodies in the achievement of the objectives of this Agreement.

2. Parties shall endeavour to promote, as appropriate, the objectives of this Agreement

when participating in decision-making under other relevant legal instruments, frameworks,

or global, regional, subregional or sectoral bodies.

3. Parties shall promote international cooperation in marine scientific research and in

the development and transfer of marine technology consistent with the Convention in

support of the objectives of this Agreement.

PART II

MARINE GENETIC RESOURCES, INCLUDING THE

FAIR AND EQUITABLE SHARING OF BENEFITS

Article 9

Objectives

The objectives of this Part are:

(a) The fair and equitable sharing of benefits arising from activities with respect

to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources

of areas beyond national jurisdiction for the conservation and sustainable use of marine

biological diversity of areas beyond national jurisdiction;

- 7 -

(b) The building and development of the capacity of Parties, particularly

developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked

developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States,

coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries, to

carry out activities with respect to marine genetic resources and digital sequence

information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction;

(c) The generation of knowledge, scientific understanding and technological

innovation, including through the development and conduct of marine scientific research,

as fundamental contributions to the implementation of this Agreement;

(d) The development and transfer of marine technology in accordance with this

Agreement.

Article 10

Application

1. The provisions of this Agreement shall apply to activities with respect to marine

genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas

beyond national jurisdiction collected and generated after the entry into force of this

Agreement for the respective Party. The application of the provisions of this Agreement

shall extend to the utilization of marine genetic resources and digital sequence information

on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction collected or generated

before entry into force, unless a Party makes an exception in writing under article 70 when

signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement.

2. The provisions of this Part shall not apply to:

(a) Fishing regulated under relevant international law and fishing-related

activities; or

(b) Fish or other living marine resources known to have been taken in fishing and

fishing-related activities from areas beyond national jurisdiction, except where such fish or

other living marine resources are regulated as utilization under this Part.

3. The obligations in this Part shall not apply to a Party’s military activities, including

military activities by government vessels and aircraft engaged in non-commercial service.

The obligations in this Part with respect to the utilization of marine genetic resources and

digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national

jurisdiction shall apply to a Party’s non-military activities.

- 8 -

Article 11

Activities with respect to marine genetic resources of areas beyond

national jurisdiction

1. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information

on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction may be carried out by all

Parties, irrespective of their geographical location, and by natural or juridical persons under

the jurisdiction of the Parties. Such activities shall be carried out in accordance with this

Agreement.

2. Parties shall promote cooperation in all activities with respect to marine genetic

resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond

national jurisdiction.

3. Collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction

shall be carried out with due regard for the rights and legitimate interests of coastal States

in areas within their national jurisdiction and with due regard for the interests of other

States in areas beyond national jurisdiction, in accordance with the Convention. To this

end, Parties shall endeavour to cooperate, as appropriate, including through specific

modalities for the operation of the Clearing-House Mechanism determined under article

51, with a view to implementing this Agreement.

4. No State shall claim or exercise sovereignty or sovereign rights over marine genetic

resources of areas beyond national jurisdiction. No such claim or exercise of sovereignty

or sovereign rights shall be recognized.

5. Collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction

shall not constitute the legal basis for any claim to any part of the marine environment or

its resources.

6. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information

on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction are in the interests of all

States and for the benefit of all humanity, particularly for the benefit of advancing the

scientific knowledge of humanity and promoting the conservation and sustainable use of

marine biological diversity, taking into particular consideration the interests and needs of

developing States.

7. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information

on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall be carried out

exclusively for peaceful purposes.

- 9 -

Article 12

Notification on activities with respect to marine genetic resources

and digital sequence information on marine genetic resources of

areas beyond national jurisdiction

1. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures to

ensure that information is notified to the Clearing-House Mechanism in accordance with

this Part.

2. The following information shall be notified to the Clearing-House Mechanism six

months or as early as possible prior to the collection in situ of marine genetic resources of

areas beyond national jurisdiction:

(a) The nature and objectives under which the collection is carried out, including,

as appropriate, any programme(s) of which it forms part;

(b) The subject matter of the research or, if known, the marine genetic resources

to be targeted or collected, and the purposes for which such resources will be collected;

(c) The geographical areas in which the collection is to be undertaken;

(d) A summary of the method and means to be used for collection, including the

name, tonnage, type and class of vessels, scientific equipment and/or study methods

employed;

(e) Information concerning any other contributions to proposed major

programmes;

(f) The expected date of first appearance and final departure of the research

vessels, or deployment of the equipment and its removal, as appropriate;

(g) The name(s) of the sponsoring institution(s) and the person in charge of the

project;

(h) Opportunities for scientists of all States, in particular scientists from

developing States, to be involved in or associated with the project;

(i) The extent to which it is considered that States that may need and request

technical assistance, in particular developing States, should be able to participate or to be

represented in the project;

(j) A data management plan prepared according to open and responsible data

governance, taking into account current international practice.

3. Upon notification referred to in paragraph 2 above, the Clearing-House Mechanism

shall automatically generate a “BBNJ” standardized batch identifier.

- 10 -

4. Where there is a material change to the information provided to the Clearing-House

Mechanism prior to the planned collection, updated information shall be notified to the

Clearing-House Mechanism within a reasonable period of time and no later than the start

of collection in situ, when practicable.

5. Parties shall ensure that the following information, along with the “BBNJ”

standardized batch identifier, is notified to the Clearing-House Mechanism as soon as it

becomes available, but no later than one year from the collection in situ of marine genetic

resources of areas beyond national jurisdiction:

(a) The repository or database where digital sequence information on marine

genetic resources is or will be deposited;

(b) Where all marine genetic resources collected in situ are or will be deposited

or held;

(c) A report detailing the geographical area from which marine genetic resources

were collected, including information on the latitude, longitude and depth of collection,

and, to the extent available, the findings from the activity undertaken;

(d) Any necessary updates to the data management plan provided under

paragraph (2) (j) above.

6. Parties shall ensure that samples of marine genetic resources and digital sequence

information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction that are in

repositories or databases under their jurisdiction can be identified as originating from areas

beyond national jurisdiction, in accordance with current international practice and to the

extent practicable.

7. Parties shall ensure that repositories, to the extent practicable, and databases under

their jurisdiction prepare, on a biennial basis, an aggregate report on access to marine

genetic resources and digital sequence information linked to their “BBNJ” standardized

batch identifier, and make the report available to the access and benefit-sharing committee

established under article 15.

8. Where marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, and where

practicable, the digital sequence information on such resources are subject to utilization,

including commercialization, by natural or juridical persons under their jurisdiction, Parties

shall ensure that the following information, including the “BBNJ” standardized batch

identifier, if available, be notified to the Clearing-House Mechanism as soon as such

information becomes available:

(a) Where the results of the utilization, such as publications, patents granted, if

available and to the extent possible, and products developed, can be found;

- 11 -

(b) Where available, details of the post-collection notification to the Clearing-

House Mechanism related to the marine genetic resources that were the subject of

utilization;

(c) Where the original sample that is the subject of utilization is held;

(d) The modalities envisaged for access to marine genetic resources and digital

sequence information on marine genetic resources being utilized, and a data management

plan for the same;

(e) Once marketed, information, if available, on sales of relevant products and

any further development.

Article 13

Traditional knowledge of Indigenous Peoples and local

communities associated with marine genetic resources in areas

beyond national jurisdiction

Parties shall take legislative, administrative or policy measures, where relevant and

as appropriate, with the aim of ensuring that traditional knowledge associated with marine

genetic resources in areas beyond national jurisdiction that is held by Indigenous Peoples

and local communities shall only be accessed with the free, prior and informed consent or

approval and involvement of these Indigenous Peoples and local communities. Access to

such traditional knowledge may be facilitated by the Clearing-House Mechanism. Access

to and use of such traditional knowledge shall be on mutually agreed terms.

Article 14

Fair and equitable sharing of benefits

1. The benefits arising from activities with respect to marine genetic resources and

digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national

jurisdiction shall be shared in a fair and equitable manner in accordance with this Part and

contribute to the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas

beyond national jurisdiction.

2. Non-monetary benefits shall be shared in accordance with this Agreement in the

form of, inter alia:

(a) Access to samples and sample collections in accordance with current

international practice;

(b) Access to digital sequence information in accordance with current

international practice;

- 12 -

(c) Open access to findable, accessible, interoperable and reusable (FAIR)

scientific data in accordance with current international practice and open and responsible

data governance;

(d) Information contained in the notifications, along with “BBNJ” standardized

batch identifiers, provided in accordance with article 12, in publicly searchable and

accessible forms;

(e) Transfer of marine technology in line with relevant modalities provided under

Part V of this Agreement;

(f) Capacity-building, including by financing research programmes, and

partnership opportunities, particularly directly relevant and substantial ones, for scientists

and researchers in research projects, as well as dedicated initiatives, in particular for

developing States, taking into account the special circumstances of small island developing

States and of least developed countries;

(g) Increased technical and scientific cooperation, in particular with scientists

from and scientific institutions in developing States;

(h) Other forms of benefits as determined by the Conference of the Parties, taking

into account recommendations of the access and benefit-sharing committee established

under article 15.

3. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures to

ensure that marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic

resources of areas beyond national jurisdiction, together with their “BBNJ” standardized

batch identifiers, subject to utilization by natural or juridical persons under their

jurisdiction are deposited in publicly accessible repositories and databases, maintained

either nationally or internationally, no later than three years from the start of such

utilization, or as soon as they become available, taking into account current international

practice.

4. Access to marine genetic resources and digital sequence information on marine

genetic resources of areas beyond national jurisdiction in the repositories and databases

under a Party’s jurisdiction may be subject to reasonable conditions, as follows:

(a) The need to preserve the physical integrity of marine genetic resources;

(b) The reasonable costs associated with maintaining the relevant gene bank,

biorepository or database in which the sample, data or information is held;

(c) The reasonable costs associated with providing access to the marine genetic

resource, data or information;

(d) Other reasonable conditions in line with the objectives of this Agreement;

- 13 -

and opportunities for such access on fair and most favourable terms, including on

concessional and preferential terms, may be provided to researchers and research

institutions from developing States.

5. Monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital

sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction,

including commercialization, shall be shared fairly and equitably, through the financial

mechanism established under article 52, for the conservation and sustainable use of marine

biological diversity of areas beyond national jurisdiction.

6. After the entry into force of this Agreement, developed Parties shall make annual

contributions to the special fund referred to in article 52. A Party’s rate of contribution shall

be 50 per cent of that Party’s assessed contribution to the budget adopted by the Conference

of the Parties under article 47, paragraph 6 (e). Such payment shall continue until a decision

is taken by the Conference of the Parties under paragraph 7 below.

7. The Conference of the Parties shall decide on the modalities for the sharing of

monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital sequence

information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, taking into

account the recommendations of the access and benefit-sharing committee established

under article 15. If all efforts to reach consensus have been exhausted, a decision shall be

adopted by a three-fourths majority of the Parties present and voting. The payments shall

be made through the special fund established under article 52. The modalities may include

the following:

(a) Milestone payments;

(b) Payments or contributions related to the commercialization of products,

including payment of a percentage of the revenue from sales of products;

(c) A tiered fee, paid on a periodic basis, based on a diversified set of indicators

measuring the aggregate level of activities by a Party;

(d) Other forms as decided by the Conference of the Parties, taking into account

recommendations of the access and benefit-sharing committee.

8. A Party may make a declaration at the time the Conference of the Parties adopts the

modalities stating that those modalities shall not take effect for that Party for a period of

up to four years, in order to allow time for necessary implementation. A Party that makes

such a declaration shall continue to make the payment set out in paragraph 6 above until

the new modalities take effect.

9. In deciding on the modalities for the sharing of monetary benefits from the use of

digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national

jurisdiction under paragraph 7 above, the Conference of the Parties shall take into account

the recommendations of the access and benefit-sharing committee, recognizing that such

- 14 -

modalities should be mutually supportive of and adaptable to other access and benefit-

sharing instruments.

10. The Conference of the Parties, taking into account recommendations of the access

and benefit-sharing committee established under article 15, shall review and assess, on a

biennial basis, the monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and

digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national

jurisdiction. The first review shall take place no later than five years after the entry into

force of this Agreement. The review shall include consideration of the annual contributions

referred to in paragraph 6 above.

11. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures, as

appropriate, with the aim of ensuring that benefits arising from activities with respect to

marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of

areas beyond national jurisdiction by natural or juridical persons under their jurisdiction

are shared in accordance with this Agreement.

Article 15

Access and benefit-sharing committee

1. An access and benefit-sharing committee is hereby established. It shall serve, inter

alia, as a means for establishing guidelines for benefit-sharing, in accordance with

article 14, providing transparency and ensuring a fair and equitable sharing of both

monetary and non-monetary benefits.

2. The access and benefit-sharing committee shall be composed of 15 members

possessing appropriate qualifications in related fields, so as to ensure the effective exercise

of the functions of the committee. The members shall be nominated by Parties and elected

by the Conference of the Parties, taking into account gender balance and equitable

geographical distribution and providing for representation on the committee from

developing States, including from the least developed countries, from small island

developing States and from landlocked developing countries. The terms of reference and

modalities for the operation of the committee shall be determined by the Conference of the

Parties.

3. The committee may make recommendations to the Conference of the Parties on

matters relating to this Part, including on the following matters:

(a) Guidelines or a code of conduct for activities with respect to marine genetic

resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond

national jurisdiction in accordance with this Part;

(b) Measures to implement decisions taken in accordance with this Part;

(c) Rates or mechanisms for the sharing of monetary benefits in accordance with

article 14;

- 15 -

(d) Matters relating to this Part in relation to the Clearing-House Mechanism;

(e) Matters relating to this Part in relation to the financial mechanism established

under article 52;

(f) Any other matters relating to this Part that the Conference of the Parties may

request the access and benefit-sharing committee to address.

4. Each Party shall make available to the access and benefit-sharing committee,

through the Clearing-House Mechanism, the information required under this Agreement,

which shall include:

(a) Legislative, administrative and policy measures on access and benefit-

sharing;

(b) Contact details and other relevant information on national focal points;

(c) Other information required pursuant to the decisions taken by the Conference

of the Parties.

5. The access and benefit-sharing committee may consult and facilitate the exchange

of information with relevant legal instruments and frameworks and relevant global,

regional, subregional and sectoral bodies on activities under its mandate, including benefit-

sharing, the use of digital sequence information on marine genetic resources, best practices,

tools and methodologies, data governance and lessons learned.

6. The access and benefit-sharing committee may make recommendations to the

Conference of the Parties in relation to information obtained under paragraph 5 above.

Article 16

Monitoring and transparency

1. Monitoring and transparency of activities with respect to marine genetic resources

and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national

jurisdiction shall be achieved through notification to the Clearing-House Mechanism,

through the use of “BBNJ” standardized batch identifiers in accordance with this Part and

according to procedures adopted by the Conference of the Parties as recommended by the

access and benefit-sharing committee.

2. Parties shall periodically submit reports to the access and benefit-sharing committee

on their implementation of the provisions in this Part on activities with respect to marine

genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas

beyond national jurisdiction and the sharing of benefits therefrom, in accordance with this

Part.

3. The access and benefit-sharing committee shall prepare a report based on the

information received through the Clearing-House Mechanism and make it available to

- 16 -

Parties, which may submit comments. The access and benefit-sharing committee shall

submit the report, including comments received, for the consideration of the Conference of

the Parties. The Conference of the Parties, taking into account the recommendation of the

access and benefit-sharing committee, may determine appropriate guidelines for the

implementation of this article, which shall take into account the national capabilities and

circumstances of Parties.

PART III

MEASURES SUCH AS AREA-BASED MANAGEMENT

TOOLS, INCLUDING MARINE PROTECTED AREAS

Article 17

Objectives

The objectives of this Part are to:

(a) Conserve and sustainably use areas requiring protection, including through

the establishment of a comprehensive system of area-based management tools, with

ecologically representative and well-connected networks of marine protected areas;

(b) Strengthen cooperation and coordination in the use of area-based management

tools, including marine protected areas, among States, relevant legal instruments and

frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;

(c) Protect, preserve, restore and maintain biological diversity and ecosystems,

including with a view to enhancing their productivity and health, and strengthen resilience

to stressors, including those related to climate change, ocean acidification and marine

pollution;

(d) Support food security and other socioeconomic objectives, including the

protection of cultural values;

(e) Support developing States Parties, in particular the least developed countries,

landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island

developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-

income countries, taking into account the special circumstances of small island developing

States, through capacity-building and the development and transfer of marine technology

in developing, implementing, monitoring, managing and enforcing area-based

management tools, including marine protected areas.

Article 18

Area of application

The establishment of area-based management tools, including marine protected

areas, shall not include any areas within national jurisdiction and shall not be relied upon

as a basis for asserting or denying any claims to sovereignty, sovereign rights or

- 17 -

jurisdiction, including in respect of any disputes relating thereto. The Conference of the

Parties shall not consider for decision proposals for the establishment of such area-based

management tools, including marine protected areas, and in no case shall such proposals

be interpreted as recognition or non-recognition of any claims to sovereignty, sovereign

rights or jurisdiction.

Article 19

Proposals

1. Proposals regarding the establishment of area-based management tools, including

marine protected areas, under this Part shall be submitted by Parties, individually or

collectively, to the secretariat.

2. Parties shall collaborate and consult, as appropriate, with relevant stakeholders,

including States and global, regional, subregional and sectoral bodies, as well as civil

society, the scientific community, the private sector, Indigenous Peoples and local

communities, for the development of proposals, as set out in this Part.

3. Proposals shall be formulated on the basis of the best available science and scientific

information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples

and local communities, taking into account the precautionary approach and an ecosystem

approach.

4. Proposals with regard to identified areas shall include the following key elements:

(a) A geographic or spatial description of the area that is the subject of the

proposal by reference to the indicative criteria specified in Annex I;

(b) Information on any of the criteria specified in Annex I, as well as any criteria

that may be further developed and revised in accordance with paragraph 5 below applied

in identifying the area;

(c) Human activities in the area, including uses by Indigenous Peoples and local

communities, and their possible impact, if any;

(d) A description of the state of the marine environment and biological diversity

in the identified area;

(e) A description of the conservation and, where appropriate, sustainable use

objectives that are to be applied to the area;

(f) A draft management plan encompassing the proposed measures and outlining

proposed monitoring, research and review activities to achieve the specified objectives;

(g) The duration of the proposed area and measures, if any;

- 18 -

(h) Information on any consultations undertaken with States, including adjacent

coastal States and/or relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, if any;

(i) Information on area-based management tools, including marine protected

areas, implemented under relevant legal instruments and frameworks and relevant global,

regional, subregional and sectoral bodies;

(j) Relevant scientific input and, where available, traditional knowledge of

Indigenous Peoples and local communities.

5. Indicative criteria for the identification of such areas shall include, as relevant, those

specified in Annex I and may be further developed and revised as necessary by the

Scientific and Technical Body for consideration and adoption by the Conference of the

Parties.

6. Further requirements regarding the contents of proposals, including the modalities

for the application of indicative criteria as specified in paragraph 5 above, and guidance on

proposals specified in paragraph 4 (b) above shall be elaborated by the Scientific and

Technical Body, as necessary, for consideration and adoption by the Conference of the

Parties.

Article 20

Publicity and preliminary review of proposals

Upon receipt of a proposal in writing, the secretariat shall make the proposal

publicly available and transmit it to the Scientific and Technical Body for a preliminary

review. The purpose of the review is to ascertain that the proposal contains the information

required under article 19, including indicative criteria described in this Part and in Annex I.

The outcome of that review shall be made publicly available and shall be conveyed to the

proponent by the secretariat. The proponent shall retransmit the proposal to the secretariat,

having taken into account the preliminary review by the Scientific and Technical Body.

The secretariat shall notify the Parties and make that retransmitted proposal publicly

available and facilitate consultations pursuant to article 21.

Article 21

Consultations on and assessment of proposals

1. Consultations on proposals submitted under article 19 shall be inclusive, transparent

and open to all relevant stakeholders, including States and global, regional, subregional

and sectoral bodies, as well as civil society, the scientific community, Indigenous Peoples

and local communities.

- 19 -

2. The secretariat shall facilitate consultations and gather input as follows:

(a) States, in particular adjacent coastal States, shall be notified and invited to

submit, inter alia:

(i) Views on the merits and geographic scope of the proposal;

(ii) Any other relevant scientific input;

(iii) Information regarding any existing measures or activities in adjacent or

related areas within national jurisdiction and beyond national jurisdiction;

(iv) Views on the potential implications of the proposal for areas within national

jurisdiction;

(v) Any other relevant information;

(b) Bodies of relevant legal instruments and frameworks and relevant global,

regional, subregional and sectoral bodies shall be notified and invited to submit, inter alia:

(i) Views on the merits of the proposal;

(ii) Any other relevant scientific input;

(iii) Information regarding any existing measures adopted by that instrument,

framework or body for the relevant area or for adjacent areas;

(iv) Views regarding any aspects of the measures and other elements for a draft

management plan identified in the proposal that fall within the competence of that

body;

(v) Views regarding any relevant additional measures that fall within the

competence of that instrument, framework or body;

(vi) Any other relevant information;

(c) Indigenous Peoples and local communities with relevant traditional

knowledge, the scientific community, civil society and other relevant stakeholders

shall be invited to submit, inter alia:

(i) Views on the merits of the proposal;

(ii) Any other relevant scientific input;

(iii) Any relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local

communities;

(iv) Any other relevant information.

- 20 -

3. Contributions received pursuant to paragraph 2 above shall be made publicly

available by the secretariat.

4. In cases where the proposed measure affects areas that are entirely surrounded by

the exclusive economic zones of States, proponents shall:

(a) Undertake targeted and proactive consultations, including prior notification,

with such States;

(b) Consider the views and comments of such States on the proposed measure

and provide written responses specifically addressing such views and comments and,

where appropriate, revise the proposed measure accordingly.

5. The proponent shall consider the contributions received during the consultation

period, as well as the views of and information from the Scientific and Technical Body,

and, as appropriate, revise the proposal accordingly or respond to substantive contributions

not reflected in the proposal.

6. The consultation period shall be time-bound.

7. The revised proposal shall be submitted to the Scientific and Technical Body, which

shall assess the proposal and make recommendations to the Conference of the Parties.

8. The modalities for the consultation and assessment process, including duration, shall

be further elaborated by the Scientific and Technical Body, as necessary, at its first

meeting, for consideration and adoption by the Conference of the Parties, taking into

account the special circumstances of small island developing States.

Article 22

Establishment of area-based management tools,

including marine protected areas

1. The Conference of the Parties, on the basis of the final proposal and the draft

management plan, taking into account the contributions and scientific input received during

the consultation process established under this Part, and the scientific advice and

recommendations of the Scientific and Technical Body:

(a) Shall take decisions on the establishment of area-based management tools,

including marine protected areas, and related measures;

(b) May take decisions on measures compatible with those adopted by relevant

legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral

bodies, in cooperation and coordination with those instruments, frameworks and bodies;

(c) May, where proposed measures are within the competences of other global,

regional, subregional or sectoral bodies, make recommendations to Parties to this

Agreement and to global, regional, subregional and sectoral bodies to promote the adoption

- 21 -

of relevant measures through such instruments, frameworks and bodies, in accordance with

their respective mandates.

2. In taking decisions under this article, the Conference of the Parties shall respect the

competences of, and not undermine, relevant legal instruments and frameworks and

relevant global, regional, subregional and sectoral bodies.

3. The Conference of the Parties shall make arrangements for regular consultations to

enhance cooperation and coordination with and among relevant legal instruments and

frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies with regard to

area-based management tools, including marine protected areas, as well as coordination

with regard to related measures adopted under such instruments and frameworks and by

such bodies.

4. Where the achievement of the objectives and the implementation of this Part so

requires, to further international cooperation and coordination with respect to the

conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national

jurisdiction, the Conference of the Parties may consider and, subject to paragraphs 1 and 2

above, may decide, as appropriate, to develop a mechanism regarding existing area-based

management tools, including marine protected areas, adopted by relevant legal instruments

and frameworks or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies.

5. Decisions and recommendations adopted by the Conference of the Parties in

accordance with this Part shall not undermine the effectiveness of measures adopted in

respect of areas within national jurisdiction and shall be made with due regard for the rights

and duties of all States, in accordance with the Convention. In cases where measures

proposed under this Part would affect or could reasonably be expected to affect the

superjacent water above the seabed and subsoil of submarine areas over which a coastal

State exercises sovereign rights in accordance with the Convention, such measures shall

have due regard to the sovereign rights of such coastal States. Consultations shall be

undertaken to that end, in accordance with the provisions of this Part.

6. In cases where an area-based management tool, including a marine protected area,

established under this Part subsequently falls, either wholly or in part, within the national

jurisdiction of a coastal State, the part within national jurisdiction shall immediately cease

to be in force. The part remaining in areas beyond national jurisdiction shall remain in force

until the Conference of the Parties, at its following meeting, reviews and decides whether

to amend or revoke the area-based management tool, including a marine protected area, as

necessary.

7. Upon the establishment of, or amendment to the competence of, a relevant legal

instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or sectoral body, any

area-based management tool, including a marine protected area, or related measures

adopted by the Conference of the Parties under this Part that subsequently falls within the

competence of such instrument, framework or body, either wholly or in part, shall remain

in force until the Conference of the Parties reviews and decides, in close cooperation and

- 22 -

coordination with that instrument, framework or body, to maintain, amend or revoke the

area-based management tool, including a marine protected area, and related measures, as

appropriate.

Article 23

Decision-making

1. As a general rule, the decisions and recommendations under this Part shall be taken

by consensus.

2. If no consensus is reached, decisions and recommendations under this Part shall be

taken by a three-fourths majority of the Parties present and voting, before which the

Conference of the Parties shall decide, by a two-thirds majority of the Parties present and

voting that all efforts to reach consensus have been exhausted.

3. Decisions taken under this Part shall enter into force 120 days after the meeting of

the Conference of the Parties at which they were taken and shall be binding on all Parties.

4. During the period of 120 days provided for in paragraph 3 above, any Party may, by

notification in writing to the secretariat, make an objection with respect to a decision

adopted under this Part, and that decision shall not be binding on that Party. An objection

to a decision may be withdrawn at any time by written notification to the secretariat and,

thereupon, the decision shall be binding for that Party 90 days following the date of the

notification stating that the objection is withdrawn.

5. A Party making an objection under paragraph 4 above shall provide to the

secretariat, in writing, at the time of making its objection, the explanation of the grounds

for its objection, which shall be based on one or more of the following grounds:

(a) The decision is inconsistent with this Agreement or the rights and duties of

the objecting Party in accordance with the Convention;

(b) The decision unjustifiably discriminates in form or in fact against the

objecting Party;

(c) The Party cannot practicably comply with the decision at the time of the

objection after making all reasonable efforts to do so.

6. A Party making an objection under paragraph 4 above shall, to the extent

practicable, adopt alternative measures or approaches that are equivalent in effect to the

decision to which it has objected and shall not adopt measures nor take actions that would

undermine the effectiveness of the decision to which it has objected unless such measures

or actions are essential for the exercise of rights and duties of the objecting Party in

accordance with the Convention.

7. The objecting Party shall report to the next ordinary meeting of the Conference of

the Parties following its notification under paragraph 4 above, and periodically thereafter,

- 23 -

on its implementation of paragraph 6 above, to inform the monitoring and review under

article 26.

8. An objection to a decision made in accordance with paragraph 4 above may only be

renewed if the objecting Party considers it still necessary, every three years after the entry

into force of the decision, by written notification to the secretariat. Such written notification

shall include an explanation of the grounds of its initial objection.

9. If no notification of renewal pursuant to paragraph 8 above is received, the objection

shall be considered automatically withdrawn and, thereupon, the decision shall be binding

for that Party 120 days after that objection is automatically withdrawn. The secretariat shall

notify the Party 60 days prior to the date on which the objection will be automatically

withdrawn.

10. Decisions of the Conference of the Parties adopted under this Part, and objections

to those decisions, shall be made publicly available by the secretariat and shall be

transmitted to all States and relevant legal instruments and frameworks and relevant global,

regional, subregional and sectoral bodies.

Article 24

Emergency measures

1. The Conference of the Parties shall take decisions to adopt measures in areas beyond

national jurisdiction, to be applied on an emergency basis, if necessary, when a natural

phenomenon or human-caused disaster has caused, or is likely to cause, serious or

irreversible harm to marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, to

ensure that the serious or irreversible harm is not exacerbated.

2. Measures adopted under this article shall be considered necessary only if, following

consultation with relevant legal instruments or frameworks or relevant global, regional,

subregional or sectoral bodies, the serious or irreversible harm cannot be managed in a

timely manner through the application of the other articles of this Agreement or by a

relevant legal instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or

sectoral body.

3. Measures adopted on an emergency basis shall be based on the best available

science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of

Indigenous Peoples and local communities and shall take into account the precautionary

approach. Such measures may be proposed by Parties or recommended by the Scientific

and Technical Body and may be adopted intersessionally. The measures shall be temporary

and must be reconsidered for decision at the next meeting of the Conference of the Parties

following their adoption.

4. The measures shall terminate two years following their entry into force or shall be

terminated earlier by the Conference of the Parties upon being replaced by area-based

management tools, including marine protected areas, and related measures established in

- 24 -

accordance with this Part, or by measures adopted by a relevant legal instrument or

framework or relevant global, regional, subregional or sectoral body, or by a decision of

the Conference of the Parties when the circumstances that necessitated the measure cease

to exist.

5. Procedures and guidance for the establishment of emergency measures, including

consultation procedures, shall be elaborated by the Scientific and Technical Body, as

necessary, for consideration and adoption by the Conference of the Parties at its earliest

opportunity. Such procedures shall be inclusive and transparent.

Article 25

Implementation

1. Parties shall ensure that activities under their jurisdiction or control that take place

in areas beyond national jurisdiction are conducted consistently with the decisions adopted

under this Part.

2. Nothing in this Agreement shall prevent a Party from adopting more stringent

measures with respect to its nationals and vessels or with regard to activities under its

jurisdiction or control in addition to those adopted under this Part, in accordance with

international law and in support of the objectives of the Agreement.

3. The implementation of the measures adopted under this Part should not impose a

disproportionate burden on Parties that are small island developing States or least

developed countries, directly or indirectly.

4. Parties shall promote, as appropriate, the adoption of measures within relevant legal

instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies

of which they are members, to support the implementation of the decisions and

recommendations made by the Conference of the Parties under this Part.

5. Parties shall encourage those States that are entitled to become Parties to this

Agreement, in particular those whose activities, vessels or nationals operate in an area that

is the subject of an established area-based management tool, including a marine protected

area, to adopt measures supporting the decisions and recommendations of the Conference

of the Parties on area-based management tools, including marine protected areas,

established under this Part.

6. A Party that is not a party to or a participant in a relevant legal instrument or

framework, or a member of a relevant global, regional, subregional or sectoral body, and

that does not otherwise agree to apply the measures established under such instruments and

frameworks and by such bodies shall not be discharged from the obligation to cooperate,

in accordance with the Convention and this Agreement, in the conservation and sustainable

use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.

- 25 -

Article 26

Monitoring and review

1. Parties shall, individually or collectively, report to the Conference of the Parties on

the implementation of area-based management tools, including marine protected areas,

established under this Part and related measures. Such reports, as well as the information

and the review referred to in paragraphs 2 and 3 below, respectively, shall be made publicly

available by the secretariat.

2. The relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,

subregional and sectoral bodies shall be invited to provide information to the Conference

of the Parties on the implementation of measures that they have adopted to achieve the

objectives of area-based management tools, including marine protected areas, established

under this Part.

3. Area-based management tools, including marine protected areas, established under

this Part, including related measures, shall be monitored and periodically reviewed by the

Scientific and Technical Body, taking into account the reports and information referred to

in paragraphs 1 and 2 above, respectively.

4. In the review referred to in paragraph 3 above, the Scientific and Technical Body

shall assess the effectiveness of area-based management tools, including marine protected

areas, established under this Part, including related measures and the progress made in

achieving their objectives, and provide advice and recommendations to the Conference of

the Parties.

5. Following the review, the Conference of the Parties shall, as necessary, take

decisions or recommendations on the amendment, extension or revocation of area-based

management tools, including marine protected areas, and any related measures adopted by

the Conference of the Parties, on the basis of the best available science and scientific

information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples

and local communities, taking into account the precautionary approach and an ecosystem

approach.

PART IV

ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENTS

Article 27

Objectives

The objectives of this Part are to:

(a) Operationalize the provisions of the Convention on environmental impact

assessment for areas beyond national jurisdiction by establishing processes, thresholds and

other requirements for conducting and reporting assessments by Parties;

- 26 -

(b) Ensure that activities covered by this Part are assessed and conducted to

prevent, mitigate and manage significant adverse impacts for the purpose of protecting and

preserving the marine environment;

(c) Support the consideration of cumulative impacts and impacts in areas within

national jurisdiction;

(d) Provide for strategic environmental assessments;

(e) Achieve a coherent environmental impact assessment framework for activities

in areas beyond national jurisdiction;

(f) Build and strengthen the capacity of Parties, particularly developing States

Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries,

geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African

States, archipelagic States and developing middle-income countries, to prepare, conduct

and evaluate environmental impact assessments and strategic environmental assessments

in support of the objectives of this Agreement.

Article 28

Obligation to conduct environmental impact assessments

1. Parties shall ensure that the potential impacts on the marine environment of planned

activities under their jurisdiction or control that take place in areas beyond national

jurisdiction are assessed as set out in this Part before they are authorized.

2. When a Party with jurisdiction or control over a planned activity that is to be

conducted in marine areas within national jurisdiction determines that the activity may

cause substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment

in areas beyond national jurisdiction, that Party shall ensure that an environmental impact

assessment of such activity is conducted in accordance with this Part or that an

environmental impact assessment is conducted under the Party’s national process. A Party

conducting such an assessment under its national process shall:

(a) Make relevant information available through the Clearing-House Mechanism,

in a timely manner, during the national process;

(b) Ensure that the activity is monitored in a manner consistent with the

requirements of its national process;

(c) Ensure that environmental impact assessment reports and any relevant

monitoring reports are made available through the Clearing-House Mechanism as set out

in this Agreement.

3. Upon receiving the information referred to in paragraph 2 (a) above, the Scientific

and Technical Body may provide comments to the Party with jurisdiction or control over

the planned activity.

- 27 -

Article 29

Relationship between this Agreement and environmental impact

assessment processes under relevant legal instruments and

frameworks and relevant global, regional, subregional and

sectoral bodies

1. Parties shall promote the use of environmental impact assessments and the adoption

and implementation of the standards and/or guidelines developed under article 38 in

relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and

sectoral bodies of which they are members.

2. The Conference of the Parties shall develop mechanisms under this Part for the

Scientific and Technical Body to collaborate with relevant legal instruments and

frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies that regulate

activities in areas beyond national jurisdiction or protect the marine environment.

3. When developing or updating standards or guidelines for the conduct of

environmental impact assessments of activities in areas beyond national jurisdiction by

Parties to this Agreement under article 38, the Scientific and Technical Body shall, as

appropriate, collaborate with relevant legal instruments and frameworks and relevant

global, regional, subregional and sectoral bodies.

4. It is not necessary to conduct a screening or an environmental impact assessment of

a planned activity in areas beyond national jurisdiction, provided that the Party with

jurisdiction or control over the planned activity determines:

(a) That the potential impacts of the planned activity or category of activity have

been assessed in accordance with the requirements of other relevant legal instruments or

frameworks or by relevant global, regional, subregional or sectoral bodies;

(b) That:

(i) the assessment already undertaken for the planned activity is equivalent to the

one required under this Part, and the results of the assessment are taken into account;

or

(ii) the regulations or standards of the relevant legal instruments or frameworks

or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies arising from the

assessment were designed to prevent, mitigate or manage potential impacts below

the threshold for environmental impact assessments under this Part, and they have

been complied with.

5. When an environmental impact assessment for a planned activity in areas beyond

national jurisdiction has been conducted under a relevant legal instrument or framework or

a relevant global, regional, subregional or sectoral body, the Party concerned shall ensure

that the environmental impact assessment report is published through the Clearing-House

Mechanism.

- 28 -

6. Unless the planned activities that meet the criteria set out in paragraph 4 (b) (i) above

are subject to monitoring and review under a relevant legal instrument or framework or

relevant global, regional, subregional or sectoral body, Parties shall monitor and review the

activities and ensure that the monitoring and review reports are published through the

Clearing-House Mechanism.

Article 30

Thresholds and factors for conducting environmental

impact assessments

1. When a planned activity may have more than a minor or transitory effect on

the marine environment, or the effects of the activity are unknown or poorly understood,

the Party with jurisdiction or control of the activity shall conduct a screening of the activity

under article 31, using the factors set out in paragraph 2 below, and:

(a) The screening shall be sufficiently detailed for the Party to assess whether it

has reasonable grounds for believing that the planned activity may cause substantial

pollution of or significant and harmful changes to the marine environment and shall

include:

(i) A description of the planned activity, including its purpose, location, duration

and intensity; and

(ii) An initial analysis of the potential impacts, including consideration of

cumulative impacts and, as appropriate, alternatives to the planned activity;

(b) If it is determined on the basis of the screening that the Party has reasonable

grounds for believing that the activity may cause substantial pollution of or significant and

harmful changes to the marine environment, an environmental impact assessment shall be

conducted in accordance with the provisions of this Part.

2. When determining whether planned activities under their jurisdiction or control

meet the threshold set out in paragraph 1 above, Parties shall consider the following non-

exhaustive factors:

(a) The type of and technology used for the activity and the manner in which it is

to be conducted;

(b) The duration of the activity;

(c) The location of the activity;

(d) The characteristics and ecosystem of the location (including areas of

particular ecological or biological significance or vulnerability);

(e) The potential impacts of the activity, including the potential cumulative

impacts and the potential impacts in areas within national jurisdiction;

- 29 -

(f) The extent to which the effects of the activity are unknown or poorly

understood;

(g) Other relevant ecological or biological criteria.

Article 31

Process for environmental impact assessments

1. Parties shall ensure that the process for conducting an environmental impact

assessment pursuant to this Part includes the following steps:

(a) Screening. Parties shall undertake screening, in a timely manner, to determine

whether an environmental impact assessment is required in respect of a planned activity

under its jurisdiction or control, in accordance with article 30, and make its determination

publicly available:

(i) If a Party determines that an environmental impact assessment is not required

for a planned activity under its jurisdiction or control, it shall make relevant

information, including under article 30, paragraph 1 (a), publicly available through

the Clearing-House Mechanism under this Agreement;

(ii) On the basis of the best available science and scientific information and,

where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local

communities, a Party may register its views on the potential impacts of a planned

activity on which a determination has been made in accordance with subparagraph

(a) (i) above with the Party that made the determination and the Scientific and

Technical Body, within 40 days of the publication thereof;

(iii) If the Party that registered its views expressed concerns on the potential

impacts of a planned activity on which the determination was made, the Party that

made that determination shall give consideration to such concerns and may review

its determination;

(iv) Upon consideration of the concerns registered by a Party under subparagraph

(a) (ii) above, the Scientific and Technical Body shall consider and may evaluate

the potential impacts of the planned activity on the basis of the best available science

and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of

Indigenous Peoples and local communities and, as appropriate, may make

recommendations to the Party that made the determination after giving that Party an

opportunity to respond to the concerns registered and taking into account such

response;

(v) The Party that made the determination under subparagraph (a) (i) above shall

give consideration to any recommendations of the Scientific and Technical Body;

- 30 -

(vi) The registration of views and the recommendations of the Scientific and

Technical Body shall be made publicly available, including through the Clearing-

House Mechanism;

(b) Scoping. Parties shall ensure that key environmental and any associated

impacts, such as economic, social, cultural and human health impacts, including potential

cumulative impacts and impacts in areas within national jurisdiction, as well as alternatives

to the planned activity, if any, to be included in the environmental impact assessments that

shall be conducted under this Part, are identified. The scope shall be defined by using the

best available science and scientific information and, where available, relevant traditional

knowledge of Indigenous Peoples and local communities;

(c) Impact assessment and evaluation. Parties shall ensure that the impacts of

planned activities, including cumulative impacts and impacts in areas within national

jurisdiction, are assessed and evaluated using the best available science and scientific

information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples

and local communities;

(d) Prevention, mitigation and management of potential adverse effects. Parties

shall ensure that:

(i) Measures to prevent, mitigate and manage potential adverse effects of the

planned activities under their jurisdiction or control are identified and analysed to

avoid significant adverse impacts. Such measures may include the consideration of

alternatives to the planned activity under their jurisdiction or control;

(ii) Where appropriate, these measures are incorporated into an environmental

management plan;

(e) Parties shall ensure public notification and consultation in accordance with

article 32;

(f) Parties shall ensure the preparation and publication of an environmental

impact assessment report in accordance with article 33.

2. Parties may conduct joint environmental impact assessments, in particular for

planned activities under the jurisdiction or control of small island developing States.

3. A roster of experts shall be created under the Scientific and Technical Body. Parties

with capacity constraints may request advice and assistance from those experts to conduct

and evaluate screenings and environmental impact assessments for a planned activity under

their jurisdiction or control. The experts cannot be appointed to another part of the

environmental impact assessment process of the same activity. The Party that requested the

advice and assistance shall ensure that such environmental impact assessments are

submitted to it for review and decision-making.

- 31 -

Article 32

Public notification and consultation

1. Parties shall ensure timely public notification of a planned activity, including by

publication through the Clearing-House Mechanism and through the secretariat, and

planned and effective time-bound opportunities, as far as practicable, for participation by

all States, in particular adjacent coastal States and any other States adjacent to the activity

when they are potentially most affected States, and stakeholders in the environmental

impact assessment process. Notification and opportunities for participation, including

through the submission of comments, shall take place throughout the environmental impact

assessment process, as appropriate, including when identifying the scope of an

environmental impact assessment under article 31, paragraph 1 (b), and when a draft

environmental impact assessment report has been prepared under article 33, before a

decision is made as to whether to authorize the activity.

2. Potentially most affected States shall be determined by taking into account the

nature and potential effects on the marine environment of the planned activity and shall

include:

(a) Coastal States whose exercise of sovereign rights for the purpose of exploring,

exploiting, conserving or managing natural resources may reasonably be believed to be

affected by the activity;

(b) States that carry out, in the area of the planned activity, human activities,

including economic activities, that may reasonably be believed to be affected.

3. Stakeholders in this process include Indigenous Peoples and local communities with

relevant traditional knowledge, relevant global, regional, subregional and sectoral bodies,

civil society, the scientific community and the public.

4. Public notification and consultation shall, in accordance with article 48,

paragraph 3, be inclusive and transparent, be conducted in a timely manner and be targeted

and proactive when involving small island developing States.

5. Substantive comments received during the consultation process, including from

adjacent coastal States and any other States adjacent to the planned activity when they are

potentially most affected States, shall be considered and responded to or addressed by

Parties. Parties shall give particular regard to comments concerning potential impacts in

areas within national jurisdiction and provide written responses, as appropriate, specifically

addressing such comments, including regarding any additional measures meant to address

those potential impacts. Parties shall make public the comments received and the responses

or descriptions of the manner in which they were addressed.

- 32 -

6. Where a planned activity affects areas of the high seas that are entirely surrounded

by the exclusive economic zones of States, Parties shall:

(a) Undertake targeted and proactive consultations, including prior notification,

with such surrounding States;

(b) Consider the views and comments of those surrounding States on the planned

activity and provide written responses specifically addressing such views and comments

and, as appropriate, revise the planned activity accordingly.

7. Parties shall ensure access to information related to the environmental impact

assessment process under this Agreement. Notwithstanding this, Parties shall not be

required to disclose confidential or proprietary information. The fact that confidential or

proprietary information has been redacted shall be indicated in public documents.

Article 33

Environmental impact assessment reports

1. Parties shall ensure the preparation of an environmental impact assessment report

for any such assessment undertaken pursuant to this Part.

2. The environmental impact assessment report shall include, at a minimum, the

following information: a description of the planned activity, including its location; a

description of the results of the scoping exercise; a baseline assessment of the marine

environment likely to be affected; a description of potential impacts, including potential

cumulative impacts and any impacts in areas within national jurisdiction; a description of

potential prevention, mitigation and management measures; a description of uncertainties

and gaps in knowledge; information on the public consultation process; a description of the

consideration of reasonable alternatives to the planned activity; a description of follow-up

actions, including an environmental management plan; and a non-technical summary.

3. The Party shall make the draft environmental impact assessment report available

through the Clearing-House Mechanism during the public consultation process, to provide

an opportunity for the Scientific and Technical Body to consider and evaluate the report.

4. The Scientific and Technical Body, as appropriate and in a timely manner, may

make comments to the Party on the draft environmental impact assessment report. The

Party shall give consideration to any comments made by the Scientific and Technical Body.

5. Parties shall publish the reports of the environmental impact assessments, including

through the Clearing-House Mechanism. The secretariat shall ensure that all Parties are

notified in a timely manner when reports are published through the Clearing-House

Mechanism.

- 33 -

6. Final environmental impact assessment reports shall be considered by the Scientific

and Technical Body, on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under

this Agreement, for the purpose of developing guidelines, including the identification of

best practices.

7. A selection of the published information used in the screening process to make

decisions on whether to conduct an environmental impact assessment, in accordance with

articles 30 and 31, shall be considered and reviewed by the Scientific and Technical Body,

on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the

purpose of developing guidelines, including the identification of best practices.

Article 34

Decision-making

1. A Party under whose jurisdiction or control a planned activity falls shall be

responsible for determining if it may proceed.

2. When determining whether the planned activity may proceed under this Part, full

account shall be taken of an environmental impact assessment conducted in accordance

with this Part. A decision to authorize the planned activity under the jurisdiction or control

of a Party shall only be made when, taking into account mitigation or management

measures, the Party has determined that it has made all reasonable efforts to ensure that the

activity can be conducted in a manner consistent with the prevention of significant adverse

impacts on the marine environment.

3. Decision documents shall clearly outline any conditions of approval related to

mitigation measures and follow-up requirements. Decision documents shall be made

public, including through the Clearing-House Mechanism.

4. At the request of a Party, the Conference of the Parties may provide advice and

assistance to that Party when determining whether a planned activity under its jurisdiction

or control may proceed.

Article 35

Monitoring of impacts of authorized activities

Parties shall, by using the best available science and scientific information and,

where available, the relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local

communities, keep under surveillance the impacts of any activities in areas beyond national

jurisdiction that they permit or in which they engage in order to determine whether these

activities are likely to pollute or have adverse impacts on the marine environment. In

particular, each Party shall monitor the environmental and any associated impacts, such as

economic, social, cultural and human health impacts, of an authorized activity under their

jurisdiction or control in accordance with the conditions set out in the approval of the

activity.

- 34 -

Article 36

Reporting on impacts of authorized activities

1. Parties, whether acting individually or collectively, shall periodically report on the

impacts of the authorized activity and the results of the monitoring required under

article 35.

2. Monitoring reports shall be made public, including through the Clearing-House

Mechanism, and the Scientific and Technical Body may consider and evaluate the

monitoring reports.

3. Monitoring reports shall be considered by the Scientific and Technical Body, on the

basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the

purpose of developing guidelines on the monitoring of impacts of authorized activities,

including the identification of best practices.

Article 37

Review of authorized activities and their impacts

1. Parties shall ensure that the impacts of the authorized activity monitored pursuant

to article 35 are reviewed.

2. Should the Party with jurisdiction or control over the activity identify significant

adverse impacts that either were not foreseen in the environmental impact assessment, in

nature or severity, or that arise from a breach of any of the conditions set out in the approval

of the activity, the Party shall review its decision authorizing the activity, notify the

Conference of the Parties, other Parties and the public, including through the Clearing-

House Mechanism, and:

(a) Require that measures be proposed and implemented to prevent, mitigate

and/or manage those impacts or take any other necessary action and/or halt the activity, as

appropriate; and

(b) Evaluate, in a timely manner, any measures implemented or actions taken

under subparagraph (a) above.

3. On the basis of the reports received under article 36, the Scientific and Technical

Body may notify the Party that authorized the activity if it considers that the activity may

have significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact

assessment or that arise from a breach of any conditions of approval of the authorized

activity and, as appropriate, may make recommendations to the Party.

4. (a) On the basis of the best available science and scientific information and, where

available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, a

Party may register its concerns, with the Party that authorized the activity and with the

Scientific and Technical Body, that the authorized activity may have

- 35 -

significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact

assessment, in nature or severity, or that arise from a breach of any conditions of approval

of the authorized activity;

(b) The Party that authorized the activity shall give consideration to such

concerns;

(c) Upon consideration of the concerns registered by a Party, the Scientific and

Technical Body shall consider and may evaluate the matter based on the best available

science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of

Indigenous Peoples and local communities and may notify the Party that authorized the

activity, if it considers that such activity may have significant adverse impacts that were

either not foreseen in the environmental impact assessment or that arise from a breach of

any conditions of approval of the authorized activity and, after giving that Party an

opportunity to respond to the concerns registered and taking into account such response

and as appropriate, may make recommendations to the Party that authorized the activity;

(d) The registration of concerns, any notifications issued and any

recommendations made by the Scientific and Technical Body shall be made publicly

available, including through the Clearing-House Mechanism;

(e) The Party that authorized the activity shall give consideration to any

notifications issued and any recommendations made by the Scientific and Technical Body.

5. All States, in particular adjacent coastal States and any other States adjacent to the

activity when they are potentially most affected States, and stakeholders shall be kept

informed through the Clearing-House Mechanism and may be consulted in the monitoring,

reporting and review processes in respect of an activity authorized under this Agreement.

6. Parties shall publish, including through the Clearing-House Mechanism:

(a) Reports on the review of the impacts of the authorized activity;

(b) Decision documents, including a record of the reasons for the decision by the

Party, when a Party has changed its decision authorizing the activity.

Article 38

Standards and/or guidelines to be developed by the Scientific and

Technical Body related to environmental impact assessments

1. The Scientific and Technical Body shall develop standards or guidelines for

consideration and adoption by the Conference of the Parties on:

(a) The determination of whether the thresholds for the conduct of a screening or

an environmental impact assessment under article 30 have been met or exceeded for

planned activities, including on the basis of the non-exhaustive factors set out in paragraph

2 of that article;

- 36 -

(b) The assessment of cumulative impacts in areas beyond national jurisdiction

and how those impacts should be taken into account in the environmental impact

assessment process;

(c) The assessment of impacts, in areas within national jurisdiction, of planned

activities in areas beyond national jurisdiction and how those impacts should be taken into

account in the environmental impact assessment process;

(d) The public notification and consultation process under article 32, including

the determination of what constitutes confidential or proprietary information;

(e) The required content of environmental impact assessment reports and

published information used in the screening process pursuant to article 33, including best

practices;

(f) The monitoring of and reporting on the impacts of authorized activities as set

out in articles 35 and 36, including the identification of best practices;

(g) The conduct of strategic environmental assessments.

2. The Scientific and Technical Body may also develop standards and guidelines for

consideration and adoption by the Conference of the Parties, including on:

(a) An indicative non-exhaustive list of activities that require or do not require an

environmental impact assessment, as well as any criteria related to those activities, which

shall be periodically updated;

(b) The conduct of environmental impact assessments by Parties to this

Agreement in areas identified as requiring protection or special attention.

3. Any standard shall be set out in an annex to this Agreement, in accordance with

article 74.

Article 39

Strategic environmental assessments

1. Parties shall, individually or in cooperation with other Parties, consider conducting

strategic environmental assessments for plans and programmes relating to activities under

their jurisdiction or control, to be conducted in areas beyond national jurisdiction, in order

to assess the potential effects of such plans or programmes, as well as of alternatives, on

the marine environment.

2. The Conference of the Parties may conduct a strategic environmental assessment of

an area or region to collate and synthesize the best available information about the area or

region, assess current and potential future impacts and identify data gaps and research

priorities.

- 37 -

3. When undertaking environmental impact assessments pursuant to this Part, Parties

shall take into account the results of relevant strategic environmental assessments carried

out under paragraphs 1 and 2 above, where available.

4. The Conference of the Parties shall develop guidance on the conduct of each

category of strategic environmental assessment described in this article.

PART V

CAPACITY-BUILDING AND THE TRANSFER OF

MARINE TECHNOLOGY

Article 40

Objectives

The objectives of this Part are to:

(a) Assist Parties, in particular developing States Parties, in implementing the

provisions of this Agreement, to achieve its objectives;

(b) Enable inclusive, equitable and effective cooperation and participation in the

activities undertaken under this Agreement;

(c) Develop the marine scientific and technological capacity, including with

respect to research, of Parties, in particular developing States Parties, with regard to the

conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national

jurisdiction, including through access to marine technology by, and the transfer of marine

technology to, developing States Parties;

(d) Increase, disseminate and share knowledge on the conservation and

sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;

(e) More specifically, support developing States Parties, in particular the least

developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged

States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and

developing middle-income countries, through capacity-building and the development and

transfer of marine technology under this Agreement, in achieving the objectives relating

to:

(i) Marine genetic resources, including the sharing of benefits, as reflected in

article 9;

(ii) Measures such as area-based management tools, including marine protected

areas, as reflected in article 17;

(iii) Environmental impact assessments, as reflected in article 27.

- 38 -

Article 41

Cooperation in capacity-building and the transfer of

marine technology

1. Parties shall cooperate, directly or through relevant legal instruments and

frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, to assist Parties,

in particular developing States Parties, in achieving the objectives of this Agreement

through capacity-building and the development and transfer of marine science and marine

technology.

2. In providing capacity-building and the transfer of marine technology under this

Agreement, Parties shall cooperate at all levels and in all forms, including through

partnerships with and involving all relevant stakeholders, such as, where appropriate, the

private sector, civil society, and Indigenous Peoples and local communities as holders of

traditional knowledge, as well as through strengthening cooperation and coordination

between relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,

subregional and sectoral bodies.

3. In giving effect to this Part, Parties shall give full recognition to the special

requirements of developing States Parties, in particular the least developed countries,

landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island

developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-

income countries. Parties shall ensure that the provision of capacity-building and the

transfer of marine technology is not conditional on onerous reporting requirements.

Article 42

Modalities for capacity-building and for the transfer of

marine technology

1. Parties, within their capabilities, shall ensure capacity-building for developing

States Parties and shall cooperate to achieve the transfer of marine technology, in particular

to developing States Parties that need and request it, taking into account the special

circumstances of small island developing States and of least developed countries, in

accordance with the provisions of this Agreement.

2. Parties shall provide, within their capabilities, resources to support such capacity-

building and the development and transfer of marine technology and to facilitate access to

other sources of support, taking into account their national policies, priorities, plans and

programmes.

3. Capacity-building and the transfer of marine technology should be a country-driven,

transparent, effective and iterative process that is participatory, cross-cutting and gender-

responsive. It shall build upon, as appropriate, and not duplicate existing programmes and

be guided by lessons learned, including those from capacity-building and transfer of marine

technology activities under relevant legal instruments and frameworks and relevant global,

- 39 -

regional, subregional and sectoral bodies. Insofar as possible, it shall take into account

these activities with a view to maximizing efficiency and results.

4. Capacity-building and the transfer of marine technology shall be based on and be

responsive to the needs and priorities of developing States Parties, taking into account the

special circumstances of small island developing States and of least developed countries,

identified through needs assessments on an individual case-by-case, subregional or

regional basis. Such needs and priorities may be self-assessed or facilitated through the

capacity-building and transfer of marine technology committee and the Clearing-House

Mechanism.

Article 43

Additional modalities for the transfer of marine technology

1. Parties share a long-term vision of the importance of fully realizing technology

development and transfer for inclusive, equitable and effective cooperation and

participation in the activities undertaken under this Agreement and in order to fully achieve

its objectives.

2. The transfer of marine technology undertaken under this Agreement shall take place

on fair and most favourable terms, including on concessional and preferential terms, and

in accordance with mutually agreed terms and conditions as well as the objectives of this

Agreement.

3. Parties shall promote and encourage economic and legal conditions for the transfer

of marine technology to developing States Parties, taking into account the special

circumstances of small island developing States and of least developed countries, which

may include providing incentives to enterprises and institutions.

4. The transfer of marine technology shall take into account all rights over such

technologies and be carried out with due regard for all legitimate interests, including, inter

alia, the rights and duties of holders, suppliers and recipients of marine technology and

taking into particular consideration the interests and needs of developing States for the

attainment of the objectives of this Agreement.

5. Marine technology transferred pursuant to this Part shall be appropriate, relevant

and, to the extent possible, reliable, affordable, up to date, environmentally sound and

available in an accessible form for developing States Parties, taking into account the special

circumstances of small island developing States and of least developed countries.

- 40 -

Article 44

Types of capacity-building and of the transfer of

marine technology

1. In support of the objectives set out in article 40, the types of capacity-building and

of the transfer of marine technology may include, but are not limited to, support for the

creation or enhancement of the human, financial management, scientific, technological,

organizational, institutional and other resource capabilities of Parties, such as:

(a) The sharing and use of relevant data, information, knowledge and research

results;

(b) Information dissemination and awareness-raising, including with respect to

relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, in line with

the free, prior and informed consent of these Indigenous Peoples and, as appropriate, local

communities;

(c) The development and strengthening of relevant infrastructure, including

equipment and capacity of personnel for its use and maintenance;

(d) The development and strengthening of institutional capacity and national

regulatory frameworks or mechanisms;

(e) The development and strengthening of human and financial management

resource capabilities and of technical expertise through exchanges, research collaboration,

technical support, education and training and the transfer of marine technology;

(f) The development and sharing of manuals, guidelines and standards;

(g) The development of technical, scientific and research and development

programmes;

(h) The development and strengthening of capacities and technological tools for

effective monitoring, control and surveillance of activities within the scope of this

Agreement.

2. Further details concerning the types of capacity-building and of the transfer of

marine technology identified in this article are elaborated in Annex II.

3. The Conference of the Parties, taking account of the recommendations of the

capacity-building and transfer of marine technology committee, shall periodically, as

necessary, review, assess and further develop and provide guidance on the indicative and

non-exhaustive list of types of capacity-building and of transfer of marine technology

elaborated in Annex II, to reflect technological progress and innovation and to respond and

adapt to the evolving needs of States, subregions and regions.

- 41 -

Article 45

Monitoring and review

1. Capacity-building and the transfer of marine technology undertaken in accordance

with the provisions of this Part shall be monitored and reviewed periodically.

2. The monitoring and review referred to in paragraph 1 above shall be carried out by

the capacity-building and transfer of marine technology committee under the authority of

the Conference of the Parties and shall be aimed at:

(a) Assessing and reviewing the needs and priorities of developing States Parties

in terms of capacity-building and the transfer of marine technology, paying particular

attention to the special requirements of developing States Parties and to the special

circumstances of small island developing States and of least developed countries, in

accordance with article 42, paragraph 4;

(b) Reviewing the support required, provided and mobilized, as well as gaps in

meeting the assessed needs of developing States Parties in relation to this Agreement;

(c) Identifying and mobilizing funds under the financial mechanism established

under article 52 to develop and implement capacity-building and the transfer of marine

technology, including for the conduct of needs assessments;

(d) Measuring performance on the basis of agreed indicators and reviewing

results-based analyses, including on the output, outcomes, progress and effectiveness of

capacity-building and transfer of marine technology under this Agreement, as well as

successes and challenges;

(e) Making recommendations for follow-up activities, including on how

capacity-building and the transfer of marine technology could be further enhanced to allow

developing States Parties, taking into account the special circumstances of small island

developing States and of least developed countries, to strengthen their implementation of

the Agreement in order to achieve its objectives.

3. In supporting the monitoring and review of capacity-building and the transfer of

marine technology, Parties shall submit reports to the capacity-building and transfer of

marine technology committee. Those reports should be in a format and at intervals to be

determined by the Conference of the Parties, taking into account the recommendations of

the capacity-building and transfer of marine technology committee. In submitting their

reports, Parties shall take into account, where applicable, input from regional and

subregional bodies on capacity-building and the transfer of marine technology. The reports

submitted by Parties, as well as any input from regional and subregional bodies on capacity-

building and the transfer of marine technology, should be made publicly available. The

Conference of the Parties shall ensure that reporting requirements should be streamlined

and not onerous, in particular for developing States Parties, including in terms of costs and

time requirements.

- 42 -

Article 46

Capacity-building and transfer of marine technology committee

1. A capacity-building and transfer of marine technology committee is hereby

established.

2. The committee shall consist of members possessing appropriate qualifications and

expertise, to serve objectively in the best interest of the Agreement, nominated by Parties

and elected by the Conference of the Parties, taking into account gender balance and

equitable geographical distribution and providing for representation on the committee from

the least developed countries, from the small island developing States and from the

landlocked developing countries. The terms of reference and modalities for the operation

of the committee shall be decided by the Conference of the Parties at its first meeting.

3. The committee shall submit reports and recommendations that the Conference of

the Parties shall consider and take action on as appropriate.

PART VI

INSTITUTIONAL ARRANGEMENTS

Article 47

Conference of the Parties

1. A Conference of the Parties is hereby established.

2. The first meeting of the Conference of the Parties shall be convened by the

Secretary-General of the United Nations no later than one year after the entry into force of

this Agreement. Thereafter, ordinary meetings of the Conference of the Parties shall be

held at regular intervals to be determined by the Conference of the Parties. Extraordinary

meetings of the Conference of the Parties may be held at other times, in accordance with

the rules of procedure.

3. The Conference of the Parties shall ordinarily meet at the seat of the secretariat or

at United Nations Headquarters.

4. The Conference of the Parties shall by consensus adopt, at its first meeting, rules of

procedure for itself and its subsidiary bodies, financial rules governing its funding and the

funding of the secretariat and any subsidiary bodies and, thereafter, rules of procedure and

financial rules for any further subsidiary body that it may establish. Until such time as the

rules of procedure have been adopted, the rules of procedure of the intergovernmental

conference on an international legally binding instrument under the United Nations

Convention on the Law of the Sea on the conservation and sustainable use of marine

biological diversity of areas beyond national jurisdiction shall apply.

5. The Conference of the Parties shall make every effort to adopt decisions and

recommendations by consensus. Except as otherwise provided in this Agreement, if all

- 43 -

efforts to reach consensus have been exhausted, decisions and recommendations of the

Conference of the Parties on questions of substance shall be adopted by a two-thirds

majority of the Parties present and voting, and decisions on questions of procedure shall be

adopted by a majority of the Parties present and voting.

6. The Conference of the Parties shall keep under review and evaluation the

implementation of this Agreement and, for this purpose, shall:

(a) Adopt decisions and recommendations related to the implementation of this

Agreement;

(b) Review and facilitate the exchange of information among Parties relevant to

the implementation of this Agreement;

(c) Promote, including by establishing appropriate processes, cooperation and

coordination with and among relevant legal instruments and frameworks and relevant

global, regional, subregional and sectoral bodies, with a view to promoting coherence

among efforts towards the conservation and sustainable use of marine biological diversity

of areas beyond national jurisdiction;

(d) Establish such subsidiary bodies as deemed necessary to support the

implementation of this Agreement;

(e) Adopt a budget by a three-fourths majority of the Parties present and voting

if all efforts to reach consensus have been exhausted, at such frequency and for such a

financial period as it may determine;

(f) Undertake other functions identified in this Agreement or as may be required

for its implementation.

7. The Conference of the Parties may decide to request the International Tribunal for

the Law of the Sea to give an advisory opinion on a legal question on the conformity with

this Agreement of a proposal before the Conference of the Parties on any matter within its

competence. A request for an advisory opinion shall not be sought on a matter within the

competences of other global, regional, subregional or sectoral bodies, or on a matter that

necessarily involves the concurrent consideration of any dispute concerning sovereignty or

other rights over continental or insular land territory or a claim thereto, or the legal status

of an area as within national jurisdiction. The request shall indicate the scope of the legal

question on which the advisory opinion is sought. The Conference of the Parties may

request that such opinion be given as a matter of urgency.

8. The Conference of the Parties shall, within five years of the entry into force of this

Agreement and thereafter at intervals to be determined by it, assess and review the

adequacy and effectiveness of the provisions of this Agreement and, if necessary, propose

means of strengthening the implementation of those provisions in order to better address

the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national

jurisdiction.

- 44 -

Article 48

Transparency

1. The Conference of the Parties shall promote transparency in decision-making

processes and other activities carried out under this Agreement.

2. All meetings of the Conference of the Parties and its subsidiary bodies shall be open

to observers participating in accordance with the rules of procedure unless otherwise

decided by the Conference of the Parties. The Conference of the Parties shall publish and

maintain a public record of its decisions.

3. The Conference of the Parties shall promote transparency in the implementation of

this Agreement, including through the public dissemination of information and the

facilitation of the participation of, and consultation with, relevant global, regional,

subregional and sectoral bodies, Indigenous Peoples and local communities with relevant

traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant

stakeholders, as appropriate and in accordance with the provisions of this Agreement.

4. Representatives of States not party to this Agreement, relevant global, regional,

subregional and sectoral bodies, Indigenous Peoples and local communities with relevant

traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant

stakeholders with an interest in matters pertaining to the Conference of the Parties may

request to participate as observers in the meetings of the Conference of the Parties and of

its subsidiary bodies. The rules of procedure of the Conference of the Parties shall provide

for modalities for such participation and shall not be unduly restrictive in this respect. The

rules of procedure shall also provide for such representatives to have timely access to all

relevant information.

Article 49

Scientific and Technical Body

1. A Scientific and Technical Body is hereby established.

2. The Scientific and Technical Body shall be composed of members serving in their

expert capacity and in the best interest of the Agreement, nominated by Parties and elected

by the Conference of the Parties, with suitable qualifications, taking into account the need

for multidisciplinary expertise, including relevant scientific and technical expertise and

expertise in relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities,

gender balance and equitable geographical representation. The terms of reference and

modalities for the operation of the Scientific and Technical Body, including its selection

process and the terms of members’ mandates, shall be determined by the Conference of the

Parties at its first meeting.

3. The Scientific and Technical Body may draw on appropriate advice emanating from

relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and

sectoral bodies, as well as from other scientists and experts, as may be required.

- 45 -

4. Under the authority and guidance of the Conference of the Parties, and taking into

account the multidisciplinary expertise referenced in paragraph 2 above, the Scientific and

Technical Body shall provide scientific and technical advice to the Conference of the

Parties, perform the functions assigned to it under this Agreement and such other functions

as may be determined by the Conference of the Parties and provide reports to the

Conference of the Parties on its work.

Article 50

Secretariat

1. A secretariat is hereby established. The Conference of the Parties, at its first

meeting, shall make arrangements for the functioning of the secretariat, including deciding

on its seat.

2. Until such time as the secretariat commences its functions, the Secretary-General of

the United Nations, through the Division for Ocean Affairs and the Law of the Sea of the

Office of Legal Affairs of the United Nations Secretariat, shall perform the secretariat

functions under this Agreement.

3. The secretariat and the host State may conclude a headquarters agreement. The

secretariat shall enjoy legal capacity in the territory of the host State and be granted such

privileges and immunities by the host State as are necessary for the exercise of its functions.

4. The secretariat shall:

(a) Provide administrative and logistical support to the Conference of the Parties

and its subsidiary bodies for the purposes of the implementation of this Agreement;

(b) Arrange and service the meetings of the Conference of the Parties and of any

other bodies as may be established under this Agreement or by the Conference of the

Parties;

(c) Circulate information relating to the implementation of this Agreement in a

timely manner, including making decisions of the Conference of the Parties publicly

available and transmitting them to all Parties, as well as to relevant legal instruments and

frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;

(d) Facilitate cooperation and coordination, as appropriate, with the secretariats

of other relevant international bodies and, in particular, enter into such administrative and

contractual arrangements as may be required for that purpose and for the effective

discharge of its functions, subject to approval by the Conference of the Parties;

(e) Prepare reports on the execution of its functions under this Agreement and

submit them to the Conference of the Parties;

- 46 -

(f) Provide assistance with the implementation of this Agreement and perform

such other functions as may be determined by the Conference of the Parties or assigned to

it under this Agreement.

Article 51

Clearing-House Mechanism

1. A Clearing-House Mechanism is hereby established.

2. The Clearing-House Mechanism shall consist primarily of an open-access platform.

The specific modalities for the operation of the Clearing-House Mechanism shall be

determined by the Conference of the Parties.

3. The Clearing-House Mechanism shall:

(a) Serve as a centralized platform to enable Parties to access, provide and

disseminate information with respect to activities taking place pursuant to the provisions

of this Agreement, including information relating to:

(i) Marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, as set out in

Part II of this Agreement;

(ii) The establishment and implementation of area-based management tools,

including marine protected areas;

(iii) Environmental impact assessments;

(iv) Requests for capacity-building and the transfer of marine technology and

opportunities with respect thereto, including research collaboration and training

opportunities, information on sources and availability of technological information

and data for the transfer of marine technology, opportunities for facilitated access

to marine technology and the availability of funding;

(b) Facilitate the matching of capacity-building needs with the support available

and with providers for the transfer of marine technology, including governmental, non-

governmental or private entities interested in participating as donors in the transfer of

marine technology, and facilitate access to related know-how and expertise;

(c) Provide links to relevant global, regional, subregional, national and sectoral

clearing-house mechanisms and other gene banks, repositories and databases, including

those pertaining to relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local

communities, and promote, where possible, links with publicly available private and non-

governmental platforms for the exchange of information;

(d) Build on global, regional and subregional clearing-house institutions, where

applicable, when establishing regional and subregional mechanisms under the global

mechanism;

- 47 -

(e) Foster enhanced transparency, including by facilitating the sharing of

environmental baseline data and information relating to the conservation and sustainable

use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction between Parties and

other relevant stakeholders;

(f) Facilitate international cooperation and collaboration, including scientific and

technical cooperation and collaboration;

(g) Perform such other functions as may be determined by the Conference of the

Parties or assigned to it under this Agreement.

4. The Clearing-House Mechanism shall be managed by the secretariat, without

prejudice to possible cooperation with other relevant legal instruments and frameworks and

relevant global, regional, subregional and sectoral bodies as determined by the Conference

of the Parties, including the Intergovernmental Oceanographic Commission of the United

Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the International Seabed

Authority, the International Maritime Organization and the Food and Agriculture

Organization of the United Nations.

5. In the management of the Clearing-House Mechanism, full recognition shall be

given to the special requirements of developing States Parties, as well as the special

circumstances of small island developing States Parties, and their access to the mechanism

shall be facilitated to enable those States to utilize it without undue obstacles or

administrative burdens. Information shall be included on activities to promote information-

sharing, awareness-raising and dissemination in and with those States, as well as to provide

specific programmes for those States.

6. The confidentiality of information provided under this Agreement and rights thereto

shall be respected. Nothing under this Agreement shall be interpreted as requiring the

sharing of information that is protected from disclosure under the domestic law of a Party

or other applicable law.

PART VII

FINANCIAL RESOURCES AND MECHANISM

Article 52

Funding

1. Each Party shall provide, within its capabilities, resources in respect of those

activities that are intended to achieve the objectives of this Agreement, taking into account

its national policies, priorities, plans and programmes.

2. The institutions established under this Agreement shall be funded through assessed

contributions of the Parties.

- 48 -

3. A mechanism for the provision of adequate, accessible, new and additional and

predictable financial resources under this Agreement is hereby established. The mechanism

shall assist developing States Parties in implementing this Agreement, including through

funding in support of capacity-building and the transfer of marine technology, and perform

other functions as set out in this article for the conservation and sustainable use of marine

biological diversity.

4. The mechanism shall include:

(a) A voluntary trust fund established by the Conference of the Parties to facilitate

the participation of representatives of developing States Parties, in particular least

developed countries, landlocked developing countries and small island developing States,

in the meetings of the bodies established under this Agreement;

(b) A special fund that shall be funded through the following sources:

(i) Annual contributions in accordance with article 14, paragraph 6;

(ii) Payments in accordance with article 14, paragraph 7;

(iii) Additional contributions from Parties and private entities wishing to provide

financial resources to support the conservation and sustainable use of marine

biological diversity of areas beyond national jurisdiction;

(c) The Global Environment Facility trust fund.

5. The Conference of the Parties may consider the possibility of establishing additional

funds, as part of the financial mechanism, to support the conservation and sustainable use

of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, to finance

rehabilitation and ecological restoration of marine biological diversity of areas beyond

national jurisdiction.

6. The special fund and the Global Environment Facility trust fund shall be utilized in

order to:

(a) Fund capacity-building projects under this Agreement, including effective

projects on the conservation and sustainable use of marine biological diversity and

activities and programmes, including training related to the transfer of marine technology;

(b) Assist developing States Parties in implementing this Agreement;

(c) Support conservation and sustainable use programmes by Indigenous Peoples

and local communities as holders of traditional knowledge;

(d) Support public consultations at the national, subregional and regional levels;

(e) Fund the undertaking of any other activities as decided by the Conference of

the Parties.

- 49 -

7. The financial mechanism should seek to ensure that duplication is avoided, and

complementarity and coherence promoted, among the utilization of the funds within the

mechanism.

8. Financial resources mobilized in support of the implementation of this Agreement

may include funding provided through public and private sources, both national and

international, including, but not limited to, contributions from States, international

financial institutions, existing funding mechanisms under global and regional instruments,

donor agencies, intergovernmental organizations, non-governmental organizations and

natural and juridical persons, and through public-private partnerships.

9. For the purposes of this Agreement, the mechanism shall function under the

authority, where appropriate, and guidance of the Conference of the Parties and shall be

accountable thereto. The Conference of the Parties shall provide guidance on overall

strategies, policies, programme priorities and eligibility for access to and utilization of

financial resources.

10. The Conference of the Parties and the Global Environment Facility shall agree upon

arrangements to give effect to the above paragraphs at the first meeting of the Conference

of the Parties.

11. In recognition of the urgency to address the conservation and sustainable use of

marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, the Conference of the

Parties shall determine an initial resource mobilization goal through 2030 for the special

fund from all sources, taking into account, inter alia, the institutional modalities of the

special fund and the information provided through the capacity-building and transfer of

marine technology committee.

12. Eligibility for access to funding under this Agreement shall be open to developing

States Parties on the basis of need. Funding under the special fund shall be distributed

according to equitable sharing criteria, taking into account the needs for assistance of

Parties with special requirements, in particular the least developed countries, landlocked

developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States

and coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries,

and taking into account the special circumstances of small island developing States and of

least developed countries. The special fund shall be aimed at ensuring efficient access to

funding through simplified application and approval procedures and enhanced readiness of

support for such developing States Parties.

13. In the light of capacity constraints, Parties shall encourage international

organizations to grant preferential treatment to, and consider the specific needs and special

requirements of developing States Parties, in particular the least developed countries,

landlocked developing countries and small island developing States, and taking into

account the special circumstances of small island developing States and of least developed

countries, in the allocation of appropriate funds and technical assistance and the utilization

- 50 -

of their specialized services for the purposes of the conservation and sustainable use of

marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.

14. The Conference of the Parties shall establish a finance committee on financial

resources. It shall be composed of members possessing appropriate qualifications and

expertise, taking into account gender balance and equitable geographical distribution. The

terms of reference and modalities for the operation of the committee shall be decided by

the Conference of the Parties. The committee shall periodically report and make

recommendations on the identification and mobilization of funds under the mechanism. It

shall also collect information and report on funding under other mechanisms and

instruments contributing directly or indirectly to the achievement of the objectives of this

Agreement. In addition to the considerations provided in this article, the committee shall

consider, inter alia:

(a) The assessment of the needs of the Parties, in particular developing States

Parties;

(b) The availability and timely disbursement of funds;

(c) The transparency of decision-making and management processes concerning

fundraising and allocations;

(d) The accountability of the recipient developing States Parties with respect to

the agreed use of funds.

15. The Conference of the Parties shall consider the reports and recommendations of

the finance committee and take appropriate action.

16. The Conference of the Parties shall, in addition, undertake a periodic review of the

financial mechanism to assess the adequacy, effectiveness and accessibility of financial

resources, including for the delivery of capacity-building and the transfer of marine

technology, in particular for developing States Parties.

PART VIII

IMPLEMENTATION AND COMPLIANCE

Article 53

Implementation

Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures, as

appropriate, to ensure the implementation of this Agreement.

- 51 -

Article 54

Monitoring of implementation

Each Party shall monitor the implementation of its obligations under this Agreement

and shall, in a format and at intervals to be determined by the Conference of the Parties,

report to the Conference on measures that it has taken to implement this Agreement.

Article 55

Implementation and Compliance Committee

1. An Implementation and Compliance Committee to facilitate and consider the

implementation of and promote compliance with the provisions of this Agreement is hereby

established. The Implementation and Compliance Committee shall be facilitative in nature

and function in a manner that is transparent, non-adversarial and non-punitive.

2. The Implementation and Compliance Committee shall consist of members

possessing appropriate qualifications and experience nominated by Parties and elected by

the Conference of the Parties, with due consideration given to gender balance and equitable

geographical representation.

3. The Implementation and Compliance Committee shall operate under the modalities

and rules of procedure adopted by the Conference of the Parties at its first meeting. The

Implementation and Compliance Committee shall consider issues of implementation and

compliance at the individual and systemic levels, inter alia, and report periodically and

make recommendations, as appropriate while cognizant of respective national

circumstances, to the Conference of the Parties.

4. In the course of its work, the Implementation and Compliance Committee may draw

on appropriate information from bodies established under this Agreement, as well as

relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and

sectoral bodies, as may be required.

PART IX

SETTLEMENT OF DISPUTES

Article 56

Prevention of disputes

Parties shall cooperate in order to prevent disputes.

Article 57

Obligation to settle disputes by peaceful means

Parties have the obligation to settle their disputes concerning the interpretation or

application of this Agreement by negotiation, inquiry, mediation, conciliation, arbitration,

- 52 -

judicial settlement, resort to regional agencies or arrangements, or other peaceful means of

their own choice.

Article 58

Settlement of disputes by any peaceful means chosen by

the Parties

Nothing in this Part impairs the right of any Party to this Agreement to agree at any

time to settle a dispute between them concerning the interpretation or application of this

Agreement by any peaceful means of their own choice.

Article 59

Disputes of a technical nature

Where a dispute concerns a matter of a technical nature, the Parties concerned may

refer the dispute to an ad hoc expert panel established by them. The panel shall confer with

the Parties concerned and shall endeavour to resolve the dispute expeditiously without

recourse to binding procedures for the settlement of disputes under article 60 of this

Agreement.

Article 60

Procedures for the settlement of disputes

1. Disputes concerning the interpretation or application of this Agreement shall be

settled in accordance with the provisions for the settlement of disputes provided for in Part

XV of the Convention.

2. The provisions of Part XV of and Annexes V, VI, VII and VIII to the Convention

shall be deemed to be replicated for the purpose of the settlement of disputes involving a

Party to this Agreement that is not a Party to the Convention.

3. Any procedure accepted by a Party to this Agreement that is also a Party to the

Convention pursuant to article 287 of the Convention shall apply to the settlement of

disputes under this Part, unless that Party, when signing, ratifying, approving, accepting or

acceding to this Agreement, or at any time thereafter, has accepted another procedure

pursuant to article 287 of the Convention for the settlement of disputes under this Part.

4. Any declaration made by a Party to this Agreement that is also a Party to the

Convention pursuant to article 298 of the Convention shall apply to the settlement of

disputes under this Part, unless that Party, when signing, ratifying, approving, accepting or

acceding to this Agreement, or at any time thereafter, has made a different declaration

pursuant to article 298 of the Convention for the settlement of disputes under this Part.

5. Pursuant to paragraph 2 above, a Party to this Agreement that is not a Party to the

Convention, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement,

- 53 -

or at any time thereafter, shall be free to choose, by means of a written declaration,

submitted to the depositary, one or more of the following means for the settlement of

disputes concerning the interpretation or application of this Agreement:

(a) The International Tribunal for the Law of the Sea;

(b) The International Court of Justice;

(c) An Annex VII arbitral tribunal;

(d) An Annex VIII special arbitral tribunal for one or more of the categories of

disputes specified in said Annex.

6. A Party to this Agreement that is not a Party to the Convention that has not issued a

declaration shall be deemed to have accepted the option in paragraph 5 (c) above. If the

parties to a dispute have accepted the same procedure for the settlement of the dispute, it

may be submitted only to that procedure, unless the parties otherwise agree. If the parties

to a dispute have not accepted the same procedure for the settlement of the dispute, it may

be submitted only to arbitration under Annex VII to the Convention, unless the parties

otherwise agree. Article 287, paragraphs 6 to 8, of the Convention shall apply to

declarations made under paragraph 5 above.

7. A Party to this Agreement that is not a Party to the Convention may, when signing,

ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, or at any time thereafter,

without prejudice to the obligations arising under this Part, declare in writing that it does

not accept any or more of the procedures provided for in Part XV, section 2, of the

Convention with respect to one or more of the categories of disputes set out in article 298

of the Convention for the settlement of disputes under this Part. Article 298 of the

Convention shall apply to such a declaration.

8. The provisions of this article shall be without prejudice to the procedures on the

settlement of disputes to which Parties have agreed as participants in a relevant legal

instrument or framework, or as members of a relevant global, regional, subregional or

sectoral body concerning the interpretation or application of such instruments and

frameworks.

9. Nothing in this Agreement shall be interpreted as conferring jurisdiction upon a

court or tribunal over any dispute that concerns or necessarily involves the concurrent

consideration of the legal status of an area as within national jurisdiction, nor over any

dispute concerning sovereignty or other rights over continental or insular land territory or

a claim thereto of a Party to this Agreement, provided that nothing in this paragraph shall

be interpreted as limiting the jurisdiction of a court or tribunal under Part XV, section 2, of

the Convention.

10. For the avoidance of doubt, nothing in this Agreement shall be relied upon as a basis

for asserting or denying any claims to sovereignty, sovereign rights or jurisdiction over

land or maritime areas, including in respect to any disputes relating thereto.

- 54 -

Article 61

Provisional arrangements

Pending the settlement of a dispute in accordance with this Part, the parties to the

dispute shall make every effort to enter into provisional arrangements of a practical nature.

PART X

NON-PARTIES TO THIS AGREEMENT

Article 62

Non-parties to this Agreement

Parties shall encourage non-parties to this Agreement to become Parties thereto and

to adopt laws and regulations consistent with its provisions.

PART XI

GOOD FAITH AND ABUSE OF RIGHTS

Article 63

Good faith and abuse of rights

Parties shall fulfil in good faith the obligations assumed under this Agreement and

exercise the rights recognized therein in a manner that would not constitute an abuse of

right.

PART XII

FINAL PROVISIONS

Article 64

Right to vote

1. Each Party to this Agreement shall have one vote, except as provided for in

paragraph 2 below.

2. A regional economic integration organization Party to this Agreement, on matters

within its competence, shall exercise its right to vote with a number of votes equal to the

number of its member States that are Parties to this Agreement. Such an organization shall

not exercise its right to vote if any of its member States exercises its right to vote, and vice

versa.

- 55 -

Article 65

Signature

This Agreement shall be open for signature by all States and regional economic

integration organizations from 20 September 2023 and shall remain open for signature at

United Nations Headquarters in New York until 20 September 2025.

Article 66

Ratification, approval, acceptance and accession

This Agreement shall be subject to ratification, approval or acceptance by States

and regional economic integration organizations. It shall be open for accession by States

and regional economic integration organizations from the day after the date on which the

Agreement is closed for signature. Instruments of ratification, approval, acceptance and

accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

Article 67

Division of the competence of regional economic integration

organizations and their member States in respect of the matters

governed by this Agreement

1. Any regional economic integration organization that becomes a Party to this

Agreement without any of its member States being a Party shall be bound by all the

obligations under this Agreement. In the case of such organizations, one or more of whose

member States is a Party to this Agreement, the organization and its member States shall

decide on their respective responsibilities for the performance of their obligations under

this Agreement. In such cases, the organization and the member States shall not be entitled

to exercise rights under this Agreement concurrently.

2. In its instrument of ratification, approval, acceptance or accession, a regional

economic integration organization shall declare the extent of its competence in respect of

the matters governed by this Agreement. Any such organization shall also inform the

depositary, who shall in turn inform the Parties, of any relevant modification of the extent

of its competence.

Article 68

Entry into force

1. This Agreement shall enter into force 120 days after the date of deposit of the

sixtieth instrument of ratification, approval, acceptance or accession.

2. For each State or regional economic integration organization that ratifies, approves

or accepts this Agreement or accedes thereto after the deposit of the sixtieth instrument of

ratification, approval, acceptance or accession, this Agreement shall enter into force on the

- 56 -

thirtieth day following the deposit of its instrument of ratification, approval, acceptance or

accession, subject to paragraph 1 above.

3. For the purposes of paragraphs 1 and 2 above, any instrument deposited by a

regional economic integration organization shall not be counted as additional to those

deposited by the member States of that organization.

Article 69

Provisional application

1. This Agreement may be applied provisionally by a State or regional economic

integration organization that consents to its provisional application by so notifying the

depositary in writing at the time of signature or deposit of its instrument of ratification,

approval, acceptance or accession. Such provisional application shall become effective

from the date of receipt of the notification by the depositary.

2. Provisional application by a State or regional economic integration organization

shall terminate upon the entry into force of this Agreement for that State or regional

economic integration organization or upon notification by that State or regional economic

integration organization to the depositary in writing of its intention to terminate its

provisional application.

Article 70

Reservations and exceptions

No reservations or exceptions may be made to this Agreement, unless expressly

permitted by other articles of this Agreement.

Article 71

Declarations and statements

Article 70 does not preclude a State or regional economic integration organization,

when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, from making

declarations or statements, however phrased or named, with a view, inter alia, to the

harmonization of its laws and regulations with the provisions of this Agreement, provided

that such declarations or statements do not purport to exclude or to modify the legal effect

of the provisions of this Agreement in their application to that State or regional economic

integration organization.

Article 72

Amendment

1. A Party may, by written communication addressed to the secretariat, propose

amendments to this Agreement. The secretariat shall circulate such a communication to all

- 57 -

Parties. If, within six months from the date of the circulation of the communication, not

less than one half of the Parties reply favourably to the request, the proposed amendment

shall be considered at the following meeting of the Conference of the Parties.

2. An amendment to this Agreement adopted in accordance with article 47 shall be

communicated by the depositary to all Parties for ratification, approval or acceptance.

3. Amendments to this Agreement shall enter into force for the Parties ratifying,

approving or accepting them on the thirtieth day following the deposit of instruments of

ratification, approval or acceptance by two thirds of the number of Parties to this

Agreement as at the time of adoption of the amendment. Thereafter, for each Party

depositing its instrument of ratification, approval or acceptance of an amendment after the

deposit of the required number of such instruments, the amendment shall enter into force

on the thirtieth day following the deposit of its instrument of ratification, approval or

acceptance.

4. An amendment may provide, at the time of its adoption, that a smaller or larger

number of ratifications, approvals or acceptances shall be required for its entry into force

than required under this article.

5. For the purposes of paragraphs 3 and 4 above, any instrument deposited by a

regional economic integration organization shall not be counted as additional to those

deposited by the member States of that organization.

6. A State or regional economic integration organization that becomes a Party to this

Agreement after the entry into force of amendments in accordance with paragraph 3 above

shall, failing an expression of a different intention by that State or regional economic

integration organization:

(a) Be considered as a Party to this Agreement as so amended;

(b) Be considered as a Party to the unamended Agreement in relation to any Party

not bound by the amendment.

Article 73

Denunciation

1. A Party may, by written notification addressed to the Secretary-General of the

United Nations, denounce this Agreement and may indicate its reasons. Failure to indicate

reasons shall not affect the validity of the denunciation. The denunciation shall take effect

one year after the date of receipt of the notification, unless the notification specifies a later

date.

2. The denunciation shall not in any way affect the duty of any Party to fulfil any

obligation embodied in this Agreement to which it would be subject under international

law independently of this Agreement.

- 58 -

Article 74

Annexes

1. The annexes form an integral part of this Agreement and, unless expressly provided

otherwise, a reference to this Agreement or to one of its parts includes a reference to the

annexes relating thereto.

2. The provisions of article 72 relating to the amendment of this Agreement shall also

apply to the proposal, adoption and entry into force of a new annex to the Agreement.

3. Any Party may propose an amendment to any annex to this Agreement for

consideration at the next meeting of the Conference of the Parties. The annexes may be

amended by the Conference of the Parties. Notwithstanding the provisions of article 72,

the following provisions shall apply in relation to amendments to annexes to this

Agreement:

(a) The text of the proposed amendment shall be communicated to the secretariat

at least 150 days before the meeting. The secretariat shall, upon receiving the text of the

proposed amendment, communicate it to the Parties. The secretariat shall consult relevant

subsidiary bodies, as required, and shall communicate any response to all Parties not later

than 30 days before the meeting;

(b) Amendments adopted at a meeting shall enter into force 180 days after the

close of that meeting for all Parties, except those that make an objection in accordance with

paragraph 4 below.

4. During the period of 180 days provided for in paragraph 3 (b) above, any Party may,

by notification in writing to the depositary, make an objection with respect to the

amendment. Such objection may be withdrawn at any time by written notification to the

depositary and, thereupon, the amendment to the annex shall enter into force for that Party

on the thirtieth day after the date of withdrawal of the objection.

Article 75

Depositary

The Secretary-General of the United Nations shall be the depositary of this

Agreement and any amendments or revisions thereto.

Article 76

Authentic texts

The Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts of this Agreement

are equally authentic.

- 59 -

ANNEX I

Indicative criteria for identification of areas

(a) Uniqueness;

(b) Rarity;

(c) Special importance for the life history stages of species;

(d) Special importance of the species found therein;

(e) The importance for threatened, endangered or declining species or habitats;

(f) Vulnerability, including to climate change and ocean acidification;

(g) Fragility;

(h) Sensitivity;

(i) Biological diversity and productivity;

(j) Representativeness;

(k) Dependency;

(l) Naturalness;

(m) Ecological connectivity;

(n) Important ecological processes occurring therein;

(o) Economic and social factors;

(p) Cultural factors;

(q) Cumulative and transboundary impacts;

(r) Slow recovery and resilience;

(s) Adequacy and viability;

(t) Replication;

(u) Sustainability of reproduction;

(v) Existence of conservation and management measures.

- 60 -

ANNEX II

Types of capacity-building and of the transfer of

marine technology

Under this Agreement, capacity-building and transfer of marine technology

initiatives may include but are not limited to:

(a) The sharing of relevant data, information, knowledge and research, in user-

friendly formats, including:

(i) The sharing of marine scientific and technological knowledge;

(ii) The exchange of information on the conservation and sustainable use of

marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;

(iii) The sharing of research and development results;

(b) Information dissemination and awareness-raising, including with regard to:

(i) Marine scientific research, marine sciences and related marine operations

and services;

(ii) Environmental and biological information collected through research

conducted in areas beyond national jurisdiction;

(iii) Relevant traditional knowledge in line with the free, prior and informed

consent of the holders of such knowledge;

(iv) Stressors on the ocean that affect marine biological diversity of areas beyond

national jurisdiction, including the adverse effects of climate change, such as

warming and ocean deoxygenation, as well as ocean acidification;

(v) Measures such as area-based management tools, including marine protected

areas;

(vi) Environmental impact assessments;

(c) The development and strengthening of relevant infrastructure, including

equipment, such as:

(i) The development and establishment of necessary infrastructure;

(ii) The provision of technology, including sampling and methodology

equipment (e.g., for water, geological, biological or chemical samples);

- 61 -

(iii) The acquisition of the equipment necessary to support and further develop

research and development capabilities, including in data management, in the context

of activities with respect to marine genetic resources and digital sequence

information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction,

measures such as area-based management tools, including marine protected areas,

and the conduct of environmental impact assessments;

(d) The development and strengthening of institutional capacity and national

regulatory frameworks or mechanisms, including:

(i) Governance, policy and legal frameworks and mechanisms;

(ii) Assistance in the development, implementation and enforcement of national

legislative, administrative or policy measures, including associated regulatory,

scientific and technical requirements at the national, subregional or regional level;

(iii) Technical support for the implementation of the provisions of this

Agreement, including for data monitoring and reporting;

(iv) Capacity to translate information and data into effective and efficient

policies, including by facilitating access to and the acquisition of knowledge

necessary to inform decision makers in developing States Parties;

(v) The establishment or strengthening of the institutional capacities of relevant

national and regional organizations and institutions;

(vi) The establishment of national and regional scientific centres, including as

data repositories;

(vii) The development of regional centres of excellence;

(viii) The development of regional centres for skills development;

(ix) Increasing cooperative links between regional institutions, for example,

North-South and South-South collaboration and collaboration among regional seas

organizations and regional fisheries management organizations;

(e) The development and strengthening of human and financial management

resource capabilities and of technical expertise through exchanges, research collaboration,

technical support, education and training and the transfer of marine technology, such as:

(i) Collaboration and cooperation in marine science, including through data

collection, technical exchange, scientific research projects and programmes, and the

development of joint scientific research projects in cooperation with institutions in

developing States;

- 62 -

(ii) Education and training in:

a. The natural and social sciences, both basic and applied, to develop

scientific and research capacity;

b. Technology, and the application of marine science and technology, to

develop scientific and research capacities;

c. Policy and governance;

d. The relevance and application of traditional knowledge;

(iii) The exchange of experts, including experts on traditional knowledge;

(iv) The provision of funding for the development of human resources and

technical expertise, including through:

a. The provision of scholarships or other grants for representatives of

small island developing States Parties in workshops, training programmes or other

relevant programmes to develop their specific capacities;

b. The provision of financial and technical expertise and resources, in

particular for small island developing States, concerning environmental impact

assessments;

(v) The establishment of a networking mechanism among trained human

resources;

(f) The development and sharing of manuals, guidelines and standards,

including:

(i) Criteria and reference materials;

(ii) Technology standards and rules;

(iii) A repository for manuals and relevant information to share knowledge and

capacity on how to conduct environmental impact assessments, lessons learned and

best practices;

(g) The development of technical, scientific and research and development

programmes, including biotechnological research activities.

EELNÕU

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni

alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe

ratifitseerimise seadus

§ 1. Ratifitseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel

sõlmitav, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku

kasutamise kokkulepe (ELT L, 2024/1831, 19.7.2024), mis on koostatud 2023. aasta 19. juunil

New Yorgis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2023. aasta 20. septembril (edaspidi

kokkulepe).

§ 2. Kooskõlas kokkuleppe artikliga 70 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab kokkuleppe

artikli 10 lõikes 1 sätestatud tagasiulatuva mõju erandit.

§ 3. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01572

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku

jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku

kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

KAVAND

Looduskaitseseaduse, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muutmise

seaduse eelnõu (BBNJ kokkuleppe rakendamine)

§ 1. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 92. peatükiga järgmises sõnastuses:

„92. peatükk

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE

KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAVA, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT VÄLJA

JÄÄVATE MEREALADE MERE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU

KASUTAMISE KOKKULEPPE RAKENDAMINE

§ 684. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava,

riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade mere elurikkuse kaitse ja kestliku

kasutamise kokkuleppe rakendamine

(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside, selliste ressursside

digitaalsete järjestusandmete ja piirkonnapõhiste majandamisvahenditega seotud tegevuste

elluviimisel tuleb juhinduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni

alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade mere elurikkuse kaitse ja

kestliku kasutamise kokkuleppe (edaspidi BBNJ kokkulepe) ja käesoleva seaduse tingimustest.

(2) Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) geneetilised ressursid – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 8 nimetatud materjal;

2) geneetiliste ressursside kasutamine – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 14 nimetatud

tegevus;

3) juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee – BBNJ kokkuleppe artiklis 15 nimetatud komitee;

4) piirkonnapõhine majandamisvahend – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 1 nimetatud vahend;

5) sekretariaat – BBNJ kokkuleppe artiklis 50 nimetatud sekretariaat;

6) standardne BBNJ-partiitunnus – standardiseeritud seerianumber, mille käesoleva lõike

punktis 7 nimetatud teabevõrgustik genereerib vastuseks mere geneetiliste ressursside

kogumise teatele;

7) teabevõrgustik – BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud teabevõrgustik;

2

8) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad – avameri ja süvamerepõhi Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.

§ 685. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kogumise

ja nende digitaalsete järjestusandmete kohta teabe esitamine

(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt geneetilisi ressursse koguv isik on

kohustatud esitama teabevõrgustikule:

1) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 2 sätestatud teabe kuus kuud või võimalikult vara enne

geneetiliste ressursside kogumisega alustamist;

2) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 5 sätestatud teabe esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui üks aasta pärast geneetiliste ressursside kogumist;

3) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 8 sätestatud teabe esimesel võimalusel.

(2) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 esitatud teave on enne kavandatud

kogumist oluliselt muutunud, esitab teabe esitanud isik teabevõrgustikule ajakohastatud teabe

mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt geneetiliste ressursside kogumisega alustamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe esitamise kohustust ei ole, kui nõutud

teabe on esitanud samade geneetiliste ressursside kogumisega seotud muu isik.

§ 686. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud geneetiliste ressursside

ja nende digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe hoiustamine

Isik, kes on kogunud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt geneetilisi ressursse või

kelle kasutuses need on, on kohustatud hoiustama neid ja nende digitaalseid järjestusandmeid

koos standardse BBNJ-partiitunnusega üldsusele kättesaadavates riiklikul või rahvusvahelisel

tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates

geneetiliste ressursside kasutamise algusest või niipea, kui vastavad hoidlad ja andmebaasid

muutuvad kättesaadavaks.

§ 687. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud geneetiliste ressursside

päritolu ja nende digitaalsete järjestusandmete registreerimine ning aruandlus

(1) Hoidla ja andmebaasi haldaja registreerib riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt

kogutud ja hoidlas säilitatavate geneetiliste ressursside päritolu ja nendega seotud digitaalsed

järjestusandmed vastavalt rahvusvahelisele tavale.

(2) Hoidla haldaja koostab iga kahe aasta järel kokkuvõtliku aruande hoidlas säilitatavate riigi

jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt pärit geneetiliste ressursside päritolu kohta koos

standardsete BBNJ-partiitunnustega, ning esitab selle Kliimaministeeriumile.

(3) Andmebaasi haldaja koostab iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande andmebaasis

registreeritud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt pärit geneetiliste ressursside

digitaalsete järjestusandmete kättesaadavuse kohta koos standardsete BBNJ-partiitunnustega,

ning esitab selle Kliimaministeeriumile.

(4) Kliimaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded

juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele.

§ 688. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise

majandamisvahendi kehtestamise ettepanek

3

(1) Keskkonnaametil on õigus esitada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepanek. Ettepanek esitatakse

Kliimaministeeriumile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab vastama BBNJ kokkuleppe artikli

19 lõikes 4 ja I lisas sätestatud tingimustele ja sisaldama teavet mõjutatud riikide, asjaomaste

huvirühmade ning piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonide kohta.

§ 689. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise

majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku menetlus

(1) Kliimaministeerium otsustab § 688 lõikes 1 nimetatud ettepaneku alusel menetluse

algatamise piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku esitamiseks

sekretariaadile.

(2) Kliimaministeerium küsib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluses arvamust

mõjutatud riikidelt, asjaomastelt huvirühmadelt, piirkondlikelt ja valdkondlikelt

organisatsioonidelt, võtab arvesse parima olemasoleva teadusteabe ning olemasolu korral

põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised.

(3) Juhul, kui piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepanek mõjutab alasid, mis

on osaliselt või täielikult ümbritsetud teiste riikide majandusvöönditega, korraldab

Kliimaministeerium nende riikidega konsultatsioonid.

(4) Keskkonnaamet võtab arvesse käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel esitatud arvamusi

ja seisukohti, vajadusel muudab ettepanekut ja esitab muudetud ettepaneku

Kliimaministeeriumile ning koostab arvamustele ja seisukohtadele kirjaliku vastuse, mille

Kliimaministeerium esitab arvamuse avaldanud või seisukoha esitanud isikutele.

§ 6810. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise

majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku esitamise otsus ja sisu

(1) Pärast §-s 689 sätestatud menetluse läbiviimist teeb Kliimaministeerium otsuse

piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku esitamise kohta sekretariaadile.

(2) Sekretariaadile esitatav piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepanek peab

sisaldama BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ning I lisas kirjeldatud andmeid.

(3) Piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku võib esitada ühiselt koos teise

riigiga. Sellisel juhul lepitakse kokku, kumb riik esitab ettepaneku sekretariaadile pärast selle

riigisisest menetlemist.

(4) Keskkonnaamet võtab arvesse sekretariaadi korraldatud konsultatsioonidel ning teadus- ja

tehnilise organi poolt esitatud seisukohti ning vajadusel muudab piirkonnapõhise

majandamisvahendi kehtestamise ettepanekut või vastab seisukohtadele kirjalikult. Kui

Keskkonnaamet muudab konsultatsioonide tulemusel piirkonnapõhise majandamisvahendi

kehtestamise ettepanekut, esitab ta selle Kliimaministeeriumi vahendusel teadus- ja tehnilisele

organile.

4

§ 6811. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise

majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku tegemisest keeldumine ja keeldumise