| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01572-1 |
| Registreeritud | 25.08.2026 |
| Sünkroonitud | 26.08.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 25.08.2026 nr 2-6/26-01572-1
Seaduseelnõu algatamine
Vabariigi Valitsus algatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust taristuminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Kokkulepe eesti keeles 57 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Kokkulepe inglise keeles 63 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Seletuskiri 31 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 5. Lisa 1 seletuskirja juurde seitsmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 6. Lisa 2 seletuskirja juurde 29 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 7. Lisa 3 seletuskirja juurde kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]
.
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE
KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI
ALT VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA
KESTLIKU KASUTAMISE KOKKULEPE
UNITED NATIONS 2023
2
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE
KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAV, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT
VÄLJA JÄÄVATE MEREALADE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU
KASUTAMISE KOKKULEPE
PREAMBUL
Kokkuleppe osalised,
tuletades meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri
1982. aasta mereõiguse konventsiooni asjakohaseid sätteid, sealhulgas
kohustust kaitsta ja säilitada merekeskkonda;
rõhutades vajadust austada konventsioonis sätestatud õiguste, kohustuste
ja huvide tasakaalu;
tunnistades vajadust tegeleda sidusalt ja koostööpõhiselt maailmamere
elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise probleemiga,
mis on eelkõige tingitud mere ökosüsteemidele avalduvast kliimamuutuste
mõjust, nagu soojenemine ja maailmamere hapnikusisalduse vähenemine,
samuti maailmamere hapestumisest, reostusest, sealhulgas plastireostusest, ja
mittekestlikust kasutamisest;
olles teadlikud, et konventsiooni raames on vaja terviklikku
ülemaailmset korda, et paremini käsitleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;
tunnistades, kui oluline on aidata ellu viia õiglast ja võrdõiguslikku
rahvusvahelist majanduskorda, milles võetakse arvesse kogu inimkonna huve
ja vajadusi ning eelkõige nii rannikul kui ka sisemaal asuvate arenguriikide
erihuve ja -vajadusi;
tunnistades samuti, et arenguriikidest osaliste toetamine suutlikkuse
suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu on oluline
aspekt riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja
kestliku kasutamise eesmärkide saavutamisel;
tuletades meelde põlisrahvaste õiguste Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni deklaratsiooni;
kinnitades, et ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata
põlisrahvaste õigusi, sealhulgas põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis
sätestatud õigusi või asjakohasel juhul kohalike kogukondade õigusi
vähendavate või tühistavatena;
tunnistades konventsioonis sätestatud kohustust võimaluste piires
hinnata riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevuste võimalikku
mõju merekeskkonnale, kui riigil on piisavalt alust arvata, et selline tegevus
võib põhjustada ulatusliku merereostuse või olulisi ja kahjulikke muutusi
merekeskkonnas;
pidades silmas konventsioonis sätestatud kohustust võtta kõik vajalikud
meetmed tagamaks, et vahejuhtumite ja tegevuse tagajärjel tekkiv reostus ei
levi kaugemale aladest, kus teostatakse konventsiooni kohaselt suveräänseid
õigusi;
3
soovides tegutseda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel
praeguste ja tulevaste põlvkondade nimel maailmamere haldajatena, kaitstes
merekeskkonda, hoolitsedes selle eest ja tagades selle vastutustundliku
kasutamise, säilitades maailmamere ökosüsteemide terviklikkuse ning riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse olemusliku väärtuse;
tunnistades, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel leiduvate
geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete loomine, neile
juurdepääs ja nende kasutamine koos nende kasutamisest saadava tulu õiglase
ja erapooletu jaotamisega aitavad kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile
ning käesoleva kokkuleppe üldeesmärgi saavutamisele;
austades kõigi riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja
poliitilist sõltumatust;
tuletades meelde, et konventsiooni või muude sellega seotud
kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit reguleeritakse
rahvusvaheliste lepingute õigusega;
tuletades ka meelde, et konventsiooni kohaselt vastutavad riigid
merekeskkonna kaitse ja säilitamisega seotud rahvusvaheliste kohustuste
täitmise eest ning et nad võivad kanda vastutust rahvusvahelise õiguse alusel;
olles pühendunud kestliku arengu saavutamisele;
soovides saavutada üleilmse osaluse,
on kokku leppinud järgmises.
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Kasutatavad mõisted Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. „Piirkonnapõhine majandamisvahend“ – vahend, sealhulgas
merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna jaoks, mille kaudu
majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed
kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas käesoleva kokkuleppega.
2. „Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“ – avameri ja
süvamerepõhi.
3. „Biotehnoloogia“ – mis tahes tehnoloogiline rakendus, milles
kasutatakse bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende derivaate, et luua
või muuta tooteid või protsesse teatavaks otstarbeks.
4. „Kohapeal kogumine“ –geneetiliste ressursside puhul geneetiliste
ressursside kogumine või proovide võtmine riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel.
5. „Konventsioon“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri
1982. aasta mereõiguse konventsioon.
6. „Kumulatiivne mõju“ – eri tegevustest, sealhulgas teadaolevatest
varasematest, praegustest ja mõistlikult prognoositavatest tegevustest või
4
sarnaste tegevuste aja jooksul kordumisest tulenev kombineeritud ja
kumuleeruv mõju ning kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja nendega
seotud mõju tagajärjed.
7. „Keskkonnamõju hindamine“ – menetlus, mille käigus tehakse kindlaks
tegevuse võimalik mõju ja hinnatakse seda, et pakkuda teavet otsuste
tegemiseks.
8. „Geneetilised ressursid“ – taimne, loomne, mikroobne või muu merelist
päritolu materjal, mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi, millel on
tegelik või potentsiaalne väärtus.
9. „Merekaitseala“ – geograafiliselt määratletud mereala, mis on määratud
ja mida majandatakse konkreetsete pikaajaliste elurikkuse kaitse eesmärkide
saavutamiseks ning mida võib asjakohasel juhul kestlikult kasutada,
tingimusel et see on kooskõlas kaitse-eesmärkidega.
10. „Meretehnoloogia“ – hõlmab muu hulgas kasutajasõbralikus vormis
esitatud teavet ja andmeid mereteaduse ning sellega seotud
mereoperatsioonide ja -teenuste kohta; käsiraamatuid, suuniseid, kriteeriume,
standardeid ja võrdlusmaterjale; proovivõtu- ja metoodikaseadmeid;
vaatlusrajatisi ja -seadmeid kohapealseteks ja laborivaatlusteks, analüüsideks
ja katseteks; arvuteid ja tarkvara, sealhulgas mudeleid ja
modelleerimismeetodeid; seotud biotehnoloogiat ning mere elurikkuse kaitse
ja kestliku kasutamisega seotud eksperditeadmisi, teadmisi, oskusi, tehnilist,
teaduslikku ja õiguslikku oskusteavet ning analüüsimeetodeid.
11. „Osaline“ – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon,
kes on nõustunud end käesoleva kokkuleppega siduma ja kelle suhtes see
kokkulepe kehtib.
12. „Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon“ – teatava
piirkonna suveräänsete riikide moodustatud organisatsioon, kellele tema
liikmesriigid on andnud pädevuse käesoleva kokkuleppega reguleeritavates
küsimustes ja kes on tema sisekorra järgi nõuetekohaselt volitatud käesolevale
kokkuleppele alla kirjutama, seda ratifitseerima, heaks kiitma või sellega
ühinema.
13. „Kestlik kasutamine“ – elurikkuse komponentide kasutamine sellisel
viisil ja määral, mis ei põhjusta elurikkuse pikaajalist vähenemist ning millega
säilitatakse elurikkuse potentsiaal täita praeguste ja tulevaste põlvkondade
vajadusi ja püüdlusi.
14. „Geneetiliste ressursside kasutamine“ – geneetiliste ressursside
geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus,
sealhulgas punktis 3 määratletud biotehnoloogia rakendamise abil.
Artikkel 2
Üldeesmärk Kokkuleppe eesmärk on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine nii praegu kui ka pikas
perspektiivis konventsiooni asjakohaste sätete tõhusa rakendamise ning
edasise rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise kaudu.
5
Artikkel 3
Kohaldamisala Kokkulepet kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
suhtes.
Artikkel 4
Erandid Kokkulepet ei kohaldata sõjalaevade, sõjalennukite ega mereväe
abilaevade suhtes. Kokkulepet, välja arvatud selle II osa, ei kohaldata osalise
omandis või valduses olevate muude laevade või õhusõidukite suhtes, mida
praegu kasutatakse üksnes riigi mitteärilistel eesmärkidel. Iga osaline tagab
siiski vastavate meetmetega, mis ei kahjusta temale kuuluvate või tema
käitatavate selliste laevade ja õhusõidukite käitamist ega käitusomadusi, et
kõnealused laevad ja õhusõidukid järgivad mõistlikkuse ja teostatavuse piires
käesolevat kokkulepet.
Artikkel 5
Käesoleva kokkuleppe ja konventsiooni, asjakohaste õiguslike vahendite
ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja
valdkondlike kehamite vaheline seos 1. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse konventsiooni kontekstis ja
sellega kooskõlas. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei piira riikide õigusi,
jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad konventsioonist, sealhulgas neid,
mis on seotud majandusvööndi ja mandrilavaga 200 meremiili ulatuses ja
kaugemal.
2. Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis ei kahjusta
asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid
ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ning mis edendab
sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja kehamitega.
3. Käesolev kokkulepe ei mõjuta konventsiooni või muude sellega seotud
kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit seoses nende
vahenditega.
Artikkel 6
Piiramise välistamine Käesolev kokkulepe, sealhulgas osaliste konverentsi või selle allorganite
otsused ja soovitused ning neil põhinevad aktid, meetmed või tegevused, ei
piira suveräänsust, suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni ega saa olla
suveräänsuse, suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooniga seotud nõuete
esitamise või tagasilükkamise aluseks, sealhulgas neid puudutavate vaidluste
korral.
Artikkel 7
Üldpõhimõtted ja lähenemisviisid
6
Kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks juhinduvad osalised järgmistest
põhimõtetest ja lähenemisviisidest:
a) põhimõte „saastaja maksab“;
b) konventsioonis sätestatud inimkonna ühisvara põhimõte;
c) merealaste teadusuuringute vabadus koos muude
avamerevabadustega;
d) võrdsuse ning tulude õiglase ja erapooletu jaotamise põhimõte;
e) vastavalt olukorrale ettevaatuspõhimõte või ettevaatlik
lähenemisviis;
f) ökosüsteemipõhine lähenemisviis;
g) integreeritud lähenemisviis maailmamere majandamisele;
h) lähenemisviis, millega suurendatakse ökosüsteemi
vastupanuvõimet, sealhulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise
ebasoodsate mõjude suhtes, ning säilitatakse ja taastatakse ka ökosüsteemi
terviklikkus, sealhulgas süsinikuringeteenused, millel põhineb maailmamere
roll kliima kujundamises;
i) kasutatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet;
j) kasutatakse põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid
põlisteadmisi, kui need on olemas;
k) meetmete võtmisel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel
elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks austatakse, edendatakse ja
võetakse arvesse põlisrahvaste või asjakohasel juhul kohalike kogukondade
õigustega seotud vastavaid kohaldatavaid kohustusi;
l) merekeskkonna reostuse vältimise, vähendamise ja kontrolli
meetmete võtmisel ei kanta otseselt ega kaudselt kahju või ohte üle ühelt alalt
teisele ega muundata üht liiki reostust teist liiki reostuseks;
m) täiel määral tunnustatakse väikeste arenevate saareriikide ja vähim
arenenud riikide eriolukorda;
n) tunnustatakse merepiirita arenguriikide erihuve ja -vajadusi.
Artikkel 8
Rahvusvaheline koostöö 1. Osalised teevad käesoleva kokkuleppe alusel koostööd riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitseks ja kestlikuks
kasutamiseks, sealhulgas tugevdades ja tõhustades koostööd asjakohaste
õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning edendades koostööd nende
vahel, et saavutada käesoleva kokkuleppe eesmärgid.
2. Osalised püüavad asjakohasel juhul edendada käesoleva kokkuleppe
eesmärke, kui nad osalevad otsuste tegemises muude asjakohaste õiguslike
vahendite või raamistike alusel või muudes ülemaailmsetes, piirkondlikes või
valdkondlikes kehamites.
7
3. Osalised edendavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks
rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia
arendamise ja siirde valdkonnas kooskõlas konventsiooniga.
II OSA
GENEETILISED RESSURSID, SEALHULGAS TULU ÕIGLANE JA
ERAPOOLETU JAOTAMINE
Artikkel 9
Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on järgmised:
a) jaotada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud
tegevusest saadud tulu õiglaselt ja erapooletult eesmärgiga kaitsta riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkust ja kasutada seda
kestlikult;
b) suurendada ja arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste,
eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa
geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika
rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide
suutlikkust viia ellu tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside
digitaalsete järjestusandmetega;
c) luua teadmisi, teaduslikku arusaama ja tehnoloogilist innovatsiooni,
sealhulgas merealaste teadusuuringute arendamise ja elluviimise kaudu, et
anda oluline panus käesoleva kokkuleppe rakendamisse;
d) arendada meretehnoloogiat ja siirda seda kooskõlas käesoleva
kokkuleppega.
Artikkel 10
Kohaldamine 1. Kokkulepet kohaldatakse tegevuse suhtes, mis on seotud riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel merealade geneetiliste ressurssidega ja
selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud
pärast seda, kui kokkulepe on asjaomase osalise suhtes jõustunud. Kokkulepet
kohaldatakse ka riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel selliste
geneetiliste ressursside ja nende ressursside selliste digitaalsete
järjestusandmete kasutamise suhtes, mis on kogutud või loodud enne
käesoleva kokkuleppe jõustumist, välja arvatud juhul, kui osaline teeb
kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega
ühinedes artikli 70 alusel kirjaliku erandi.
2. Käesoleva osa sätteid ei kohaldata järgmise suhtes:
a) asjakohase rahvusvahelise õigusega reguleeritud kalapüük ja
kalapüügiga seotud tegevus või
8
b) kalad või muud mere elusressursid, mis teadaolevalt on saadud
kalapüügi ja kalapüügiga seotud tegevuse käigus riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatelt merealadelt, välja arvatud juhul, kui selliste kalade või muude mere
elusressursside kasutamine on reguleeritud käesoleva osaga.
3. Käesolevas osas sätestatud kohustusi ei kohaldata kokkuleppeosalise
sõjalise tegevuse suhtes, sealhulgas riigi mitteärilistel eesmärkidel
kasutatavate laevade ja õhusõidukite sõjalise tegevuse suhtes. Käesolevas osas
sätestatud kohustusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmete kasutamisega, kohaldatakse kokkuleppeosalise mittesõjalise
tegevuse suhtes.
Artikkel 11
Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressurssidega seotud tegevused 1. Tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmetega, võivad ellu viia kõik osalised, olenemata nende
geograafilisest asukohast, ning osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvad
füüsilised ja juriidilised isikud. Selline tegevus peab toimuma kooskõlas
käesoleva kokkuleppega.
2. Osalised edendavad koostööd kõigis tegevustes, mis on seotud riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste
ressursside digitaalsete järjestusandmetega.
3. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside
kohapeal kogumisel võetakse kooskõlas konventsiooniga nõuetekohaselt
arvesse rannikuriikide õigusi ja õigustatud huve nende jurisdiktsiooni alla
kuuluvatel aladel ning teiste riikide huve riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel. Selleks püüavad osalised teha käesoleva kokkuleppe
rakendamiseks asjakohast koostööd, sealhulgas artikli 51 alusel kindlaks
määratud teabevõrgustiku toimimise erikorra kaudu.
4. Ühelgi riigil ei ole ja ta ei või nõuda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade geneetiliste ressursside üle suveräänsust ega suveräänseid õigusi.
Sellist suveräänsuse või suveräänsete õiguste nõudmist või kehtestamist ei
tunnustata.
5. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside
kohapeal kogumine ei saa olla merekeskkonna või selle ressursside mis tahes
osa suhtes esitatavate nõuete õiguslik alus.
6. Tegevused, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmetega, on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks,
ning selle eesmärk on eelkõige edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ning
mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, võttes eriti arvesse
arenguriikide huve ja vajadusi.
9
7. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud
tegevus peab eranditult toimuma rahumeelsetel eesmärkidel.
Artikkel 12
Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega
seotud tegevustest teatamine 1. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või
poliitikameetmeid, et tagada teabe edastamine teabevõrgustikule kooskõlas
käesoleva osaga.
2. Teabevõrgustikule esitatakse kuus kuud või võimalikult varakult enne
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside
kohapeal kogumist teade järgmise teabega:
a) kogumise laad ja eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kõik
programmid, mille osana kogumine toimub;
b) teadusuuringute objekt või, kui see on teada, sihtmärgiks olevad või
kogutavad geneetilised ressursid ning eesmärgid, milleks neid ressursse
kogutakse;
c) geograafilised alad, kus kogumine toimub;
d) kokkuvõte kogumise meetodist ja vahenditest, sealhulgas laevade
nimi, tonnaaž, tüüp ja klass, kasutatavad teadusseadmed ja/või
uurimismeetodid;
e) teave kavandatavatesse olulisematesse programmidesse antava muu
panuse kohta;
f) uurimislaevade esimese kohaleilmumise ja lõpliku lahkumise või
varustuse paigaldamise ja eemaldamise eeldatav kuupäev;
g) sponsoreeriva(te) asutus(t)e ja projekti eest vastutava isiku nimi;
h) kõikide riikide, eelkõige arenguriikide teadlaste võimalused osaleda
projektis või olla sellega seotud;
i) see, mil määral peaks riikidel, eelkõige arenguriikidel, kes võivad
vajada ja taotleda tehnilist abi, olema võimalik projektis osaleda või olla selles
esindatud;
j) andmehalduskava, mis on koostatud vastavalt avatud ja
vastutustundliku andmehalduse põhimõttele, võttes arvesse praegust
rahvusvahelist tava.
3. Pärast lõikes 2 osutatud teate laekumist loob teabevõrgustik automaatselt
standardse BBNJ-partiitunnuse.
4. Kui enne kavandatud kogumist on teabevõrgustikule esitatud teave
oluliselt muutunud, esitatakse teabevõrgustikule teade ajakohastatud teabega
mõistliku aja jooksul, kuid võimaluse korral hiljemalt kohapeal kogumise
alguses.
5. Osalised tagavad, et teabevõrgustikule esitatakse niipea, kui see on
kättesaadav, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast riigi jurisdiktsiooni alt välja
10
jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise
teabega ja standardse BBNJ-partiitunnusega:
a) hoidla või andmebaas, kus säilitatakse või hakatakse säilitama
geneetiliste ressursside digitaalseid järjestusandmeid;
b) koht, kus kõiki kohapeal kogutud geneetilisi ressursse hoiustatakse
või hoitakse või kus seda hakatakse tegema;
c) aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult geograafilist ala, kust
geneetilisi ressursse koguti, sealhulgas teave kogumisala laius- ja
pikkuskraadi ning sügavuse kohta, ning võimaluste piires tegevuse tulemusi;
d) lõike 2 punktis j sätestatud andmehalduskava mis tahes vajalikud
ajakohastused.
6. Osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates
või andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja
teostatavuse piires võimalik kindlaks teha, et need pärinevad riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt.
7. Osalised tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni
alla kuuluvate hoidlate ja andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel
koondaruanne juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele ja digitaalsetele
järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-partiitunnus, ning et
aruanne tehakse kättesaadavaks artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja tulu
jaotamise komiteele.
8. Osalised tagavad, et kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetilised ressursid ja võimaluse korral selliste ressursside digitaalsed
järjestusandmed on osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või
juriidiliste isikute kasutamise, sealhulgas turustamise objektiks, esitatakse
teabevõrgustikule teade järgmise teabega niipea, kui see on kättesaadav,
sealhulgas olemasolu korral standardne BBNJ-partiitunnus:
a) koht, kust on võimalik leida kasutamise tulemusi, näiteks
väljaandeid ja antud patente (olemasolu korral ja võimaluste piires), ning
väljatöötatud tooteid;
b) kättesaadavuse korral üksikasjad teabevõrgustikule saadetud
kogumisjärgse teate kohta, mis on seotud kasutamise objektiks olnud
geneetiliste ressurssidega;
c) koht, kus hoitakse kasutamise objektiks olnud algset proovi;
d) kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside
digitaalsetele järjestusandmetele juurdepääsu kord ning andmehalduskava;
e) pärast asjaomaste toodete turustamist teave (kui see on olemas)
nende toodete müügi ja edasise arendamise kohta.
Artikkel 13
Põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised, mis on seotud
geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel
11
Osalised võtavad asjakohasel juhul ja vastavalt vajadusele
seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et juurdepääs
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmistele, mis on seotud
geneetiliste ressurssidega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel,
saadakse üksnes nende põlisrahvaste ja kohalike kogukondade eelneval
vabatahtlikul ja teadval nõusolekul või heakskiidul ning neid kaasates.
Juurdepääsu sellistele põlisteadmistele võib vahendada teabevõrgustik.
Juurdepääs sellistele põlisteadmistele ja nende kasutamine peab toimuma
vastastikku kokkulepitud tingimustel.
Artikkel 14
Tulude õiglane ja erapooletu jaotamine 1. Tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmetega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult
kooskõlas käesoleva osaga ning sellega aidatakse kaitsta ja kestlikult kasutada
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.
2. Mitterahalist tulu jagatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele muu
hulgas järgmises vormis:
a) juurdepääs proovidele ja proovide kogudele vastavalt kehtivatele
rahvusvahelistele tavadele;
b) juurdepääs digitaalsetele järjestusandmetele vastavalt kehtivatele
rahvusvahelistele tavadele;
c) avatud juurdepääs leitavatele, juurdepääsetavatele,
koostalitlusvõimelistele ja taaskasutatavatele teadusandmetele (FAIR-
andmed) vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele tavadele ning avatud ja
vastutustundlik andmehaldus;
d) teadetes sisalduv teave koos standardsete BBNJ-partiitunnustega,
mis esitatakse kooskõlas artikliga 12, avalikus otsingus leitaval ja
kättesaadaval kujul;
e) meretehnoloogia siire vastavalt käesoleva kokkuleppe V osas
sätestatud asjakohastele eeskirjadele;
f) suutlikkuse suurendamine, sealhulgas teadusprogrammide
rahastamise kaudu ja pakkudes partnerlusvõimalusi, eelkõige otseselt
asjakohaseid ja olulisi partnerlusvõimalusi teadusprojektides osalemiseks
teadlastele ja uurijatele, samuti sihtotstarbelised algatused, eelkõige
arenguriikide jaoks, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim
arenenud riikide eriolukorda;
g) tihedam tehniline ja teaduskoostöö, eelkõige arenguriikide teadlaste
ja teadusasutustega;
h) muu tulu, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes
arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee
soovitusi.
3. Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või
poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed, mis
12
on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute
kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse
üldsusele kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil
hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates
sellise kasutamise algusest või niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks,
võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.
4. Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele
järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates
hoidlates ja andmebaasides, võib kehtestada järgmised mõistlikud tingimused:
a) vajadus säilitada geneetiliste ressursside füüsiline terviklikkus;
b) mõistlikud kulud, mis on seotud asjaomase geenipanga, biopanga
või andmebaasi pidamisega, kus proove, andmeid või teavet hoitakse;
c) geneetilistele ressurssidele, andmetele või teabele juurdepääsu
andmisega seotud mõistlikud kulud;
d) muud mõistlikud tingimused, mis on kooskõlas käesoleva
kokkuleppe eesmärkidega; arenguriikide teadlastele ja teadusasutustele võib
sellise juurdepääsu võimalusi pakkuda õiglastel ja soodsaimatel tingimustel,
sealhulgas soodus- ja eelistingimustel.
5. Rahaline tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmete kasutamisest, sealhulgas turustamisest, jaotatakse õiglaselt
ja erapooletult artikli 52 kohaselt loodud rahastamismehhanismi kaudu
eesmärgiga kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade elurikkust.
6. Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist teevad arenenud osalised iga-
aastaseid osamakseid artiklis 52 osutatud erifondi. Osalise osamakse määr on
50 % hinnangulisest sissemaksust, mille osaline teeb osaliste konverentsi
poolt artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Osamakseid
tasutakse seni, kuni osaliste konverents teeb lõike 7 kohase otsuse.
7. Osaliste konverents otsustab korra üle, mille kohaselt jagatakse rahalist
tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest,
võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee
soovitusi. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud,
võetakse otsus vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise
häälteenamusega. Maksed tehakse artikli 52 alusel loodud erifondi kaudu.
Kord võib hõlmata järgmist:
a) vahemaksed;
b) toodete turustamisega seotud maksed või osamaksed, sealhulgas
toodete müügist saadud tulust teatava protsendi maksmine;
c) astmeline tasu, mida makstakse perioodiliselt ja mis põhineb
mitmesugustel näitajatel, millega mõõdetakse osalise tegevuste koondtaset;
d) muud viisid, mille osaliste konverents on kindlaks määranud, võttes
arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi.
13
8. Osaline võib siis, kui osaliste konverents võtab korra vastu, esitada
deklaratsiooni, milles märgib, et kord ei jõustu tema suhtes kuni nelja aasta
jooksul, et võimaldada aega korra vajalikuks rakendamiseks. Osaline, kes
sellise deklaratsiooni esitab, jätkab lõikes 6 sätestatud makse tegemist kuni
uue korra jõustumiseni.
9. Kui osaliste konverents otsustab lõike 7 kohase korra üle, mille alusel
jagatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadavat rahalist tulu,
võtab ta arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, tunnistades,
et selline kord peaks vastastikku toetama muid juurdepääsu ja tulu jaotamise
vahendeid ning olema nendele kohandatav.
10. Osaliste konverents, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu
ja tulu jaotamise komitee soovitusi, vaatab iga kahe aasta järel läbi riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste
ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadud rahalise tulu ja
hindab seda. Esimene läbivaatamine peab toimuma viie aasta jooksul alates
käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse lõikes 6
osutatud iga-aastaseid osamakseid.
11. Osalised võtavad vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või
poliitikameetmeid tagamaks, et tulu, mis saadakse nende jurisdiktsiooni alla
kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute tegevustest, mis on seotud riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste
ressursside digitaalsete järjestusandmetega, jagatakse kooskõlas käesoleva
kokkuleppega.
Artikkel 15
Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee 1. Käesolevaga luuakse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee. Komitee
ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised kooskõlas artikliga
14 ning tagada läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja
erapooletu jaotamine.
2. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koosneb 15 liikmest, kellel on
asjakohane kvalifikatsioon teemaga seotud valdkondades, et tagada komitee
ülesannete tõhus täitmine. Liikmed nimetatakse osaliste poolt ja nad valib
osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja võrdset geograafilist
jaotust ning tagades arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide,
väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse
komitees. Osaliste konverents määrab kindlaks komitee volitused ja töökorra.
3. Komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi käesoleva osaga
seotud küsimustes, sealhulgas järgmistes küsimustes:
a) käesoleva osaga kooskõlas olevad suunised või käitumisjuhend riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste
ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste kohta;
b) meetmed käesoleva osa kohaselt tehtud otsuste rakendamiseks;
c) määrad või mehhanismid rahalise tulu jagamiseks vastavalt artiklile
14;
14
d) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad
teabevõrgustikku;
e) käesoleva osaga seotud küsimused, mis puudutavad artikli 52 alusel
loodud rahastamismehhanismi;
f) muud käesoleva osaga seotud küsimused, mida osaliste konverents
võib paluda juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteel käsitleda.
4. Kõik osalised teevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele
teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks käesoleva kokkuleppe alusel nõutava
teabe, mis peab sisaldama järgmist:
a) juurdepääsuga ja tulu jaotamisega seotud õiguslikud, haldus- ja
poliitikameetmed;
b) riiklike teabekeskuste kontaktandmed ja muu asjakohane teave;
c) muu teave, mida nõutakse vastavalt osaliste konverentsi otsustele.
5. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib konsulteerida ja hõlbustada
teabevahetust asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste
ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega seoses tema
pädevusse kuuluvate tegevustega, sealhulgas tulu jaotamine, geneetiliste
ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamine, parimad tavad,
vahendid ja meetodid, andmehaldus ja saadud kogemused.
6. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib anda osaliste konverentsile
soovitusi lõike 5 kohaselt saadud teabe kohta.
Artikkel 16
Järelevalve ja läbipaistvus 1. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud
tegevuste järelevalve ja läbipaistvus saavutatakse teabevõrgustiku
teavitamisega, kasutades standardseid BBNJ-partiitunnuseid kooskõlas
käesoleva osaga ja osaliste konverentsi poolt vastu võetud menetlustega, mis
põhinevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitustel.
2. Osalised esitavad kooskõlas käesoleva osaga juurdepääsu ja tulu
jaotamise komiteele korrapäraselt aruandeid käesoleva osa nende sätete
rakendamise kohta, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmetega seotud tegevusi ning neist saadava tulu jagamist.
3. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koostab teabevõrgustiku kaudu
saadud teabe põhjal aruande ja teeb selle kättesaadavaks osalistele, kes võivad
esitada märkusi. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee esitab aruande koos
saadud märkustega arutamiseks osaliste konverentsile. Osaliste konverents
võib juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitust arvesse võttes määrata
käesoleva artikli rakendamiseks kindlaks asjakohased suunised, milles
võetakse arvesse osaliste riiklikku suutlikkust ja olukorda.
15
III OSA
MEETMED, NAGU MEREKAITSEALAD JA MUUD
PIIRKONNAPÕHISED MAJANDAMISVAHENDID
Artikkel 17
Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on
a) kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, sealhulgas
luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab
ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade
võrgustikke;
b) tugevdada piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade kasutamise alast koostööd ja koordineerimist riikide,
asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahel;
c) kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme,
sealhulgas eesmärgiga suurendada nende tootlikkust ja parandada nende
seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele, sealhulgas neile,
mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega;
d) toetada toiduga kindlustatust ja muid sotsiaal-majanduslikke
eesmärke, sealhulgas kultuuriväärtuste kaitset;
e) toetada suutlikkuse suurendamise ning meretehnoloogia arendamise
ja siirde kaudu arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike,
sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike,
väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja
keskmise sissetulekuga arenguriike, võttes arvesse väikeste arenevate
saareriikide eriolukorda, piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade arendamisel, rakendamisel, seirel, haldamisel ja jõustamisel.
Artikkel 18
Kohaldamisala Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade
loomine ei või hõlmata ühtegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala ning neile
ei saa tugineda suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga
seotud nõuete esitamisel või tagasilükkamisel, sealhulgas neid puudutavate
vaidluste korral. Osaliste konverents ei kaalu otsuseid ettepanekute kohta, mis
käsitlevad selliste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade loomist, ning mingil juhul ei või selliseid ettepanekuid
tõlgendada suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga seotud
nõuete tunnustamise või mittetunnustamisena.
Artikkel 19
Ettepanekud
16
1. Osalised esitavad kas üksi või ühiselt sekretariaadile ettepanekud
käesoleva osa kohaste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade loomise kohta.
2. Osalised teevad käesoleva osa kohaste ettepanekute väljatöötamisel
koostööd ja konsulteerivad vastavalt vajadusele asjaomaste sidusrühmadega,
sealhulgas riikidega ning ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori,
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade esindajatega.
3. Ettepanekute koostamisel võetakse aluseks parimad olemasolevad
teadusandmed ja teadusteave ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike
kogukondade asjakohased põlisteadmised, samuti võetakse arvesse
ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
4. Kindlakstehtud alasid käsitlevad ettepanekud peavad sisaldama järgmisi
põhielemente:
a) ettepanekus käsitletava ala geograafiline või ruumiline kirjeldus,
mis lähtub I lisas täpsustatud soovituslikest kriteeriumidest;
b) teave I lisas täpsustatud kriteeriumide kohta, samuti mis tahes
kriteeriumide kohta, mida võib lõike 5 kohaselt edasi arendada ja läbi vaadata
ning mida kohaldatakse ala kindlakstegemisel;
c) alal toimuv inimtegevus, sealhulgas ala kasutamine põlisrahvaste ja
kohalike kogukondade poolt, ning selle tegevuse võimalik mõju, kui see on
olemas;
d) kindlakstehtud ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi kirjeldus;
e) ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul
kestliku kasutamise eesmärkide kirjeldus;
f) majandamiskava projekt, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja
milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust
kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks;
g) kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus;
h) teave võimalike konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega,
sealhulgas külgnevate rannikuriikidega, ja/või asjakohaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamitega;
i) teave piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade kohta, mida on rakendatud asjakohaste õiguslike vahendite ja
raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamite tasandil;
j) asjakohased teadusandmed ning olemasolu korral põlisrahvaste ja
kohalike kogukondade põlisteadmised.
5. Selliste alade kindlaksmääramise soovituslikud kriteeriumid sisaldavad
vastavalt nende asjakohasusele I lisas esitatud kriteeriume ning teadus- ja
tehniline organ võib neid vajaduse korral edasi arendada ja läbi vaadata,
misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.
6. Teadus- ja tehniline organ töötab vajaduse korral välja täiendavad
nõuded ettepanekute sisu kohta, sealhulgas lõikes 5 märgitud soovituslike
kriteeriumide kohaldamise korra kohta, ja suunised lõike 4 punktis b
17
nimetatud ettepanekute kohta, misjärel osaliste konverents arutab neid ja
võtab need vastu.
Artikkel 20
Ettepanekute avalikustamine ja esialgne läbivaatamine Kirjaliku ettepaneku saamisel teeb sekretariaat ettepaneku üldsusele
kättesaadavaks ja edastab selle teadus- ja tehnilisele organile esialgseks
läbivaatamiseks. Läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas ettepanek
sisaldab artiklis 19 nõutud teavet, sealhulgas käesolevas osas ja I lisas
kirjeldatud soovituslikke kriteeriume. Läbivaatamise tulemused tehakse
üldsusele kättesaadavaks ja sekretariaat edastab need ettepaneku esitajale.
Ettepaneku esitaja võtab arvesse teadus- ja tehnilise organi esialgse
läbivaatamise tulemusi ning esitab ettepaneku uuesti sekretariaadile.
Sekretariaat teavitab osalisi ja teeb taasesitatud ettepaneku üldsusele
kättesaadavaks ning vahendab konsultatsioone vastavalt artiklile 21.
Artikkel 21
Ettepanekute üle peetavad konsultatsioonid ja ettepanekute hindamine 1. Konsultatsioonid artikli 19 alusel esitatud ettepanekute üle peavad olema
kaasavad, läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele,
sealhulgas riikidele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele
kehamitele, samuti kodanikuühiskonnale, teadusringkondadele,
põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele.
2. Sekretariaat vahendab konsultatsioone ja kogub teavet järgmiselt:
a) teavitatakse riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike, ja neil
palutakse esitada muu hulgas järgmine:
i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse ja geograafilise kohaldamisala
kohta;
ii) muu asjakohane teaduslik teave;
iii) teave olemasolevate meetmete või tegevuste kohta külgnevatel või
seotud aladel riigi jurisdiktsiooni piires ja riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel;
iv) seisukohad ettepaneku võimaliku mõju kohta riigi jurisdiktsiooni
alla kuuluvatele aladele;
v) muu oluline teave;
b) teavitatakse asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike organeid
ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ja
neil palutakse esitada muu hulgas järgmine:
i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;
ii) muu asjakohane teaduslik teave;
iii) teave olemasolevate meetmete kohta, mis on vastu võetud
nimetatud vahendi või raamistiku alusel või organi poolt seoses
asjaomase ala või külgnevate aladega;
18
iv) seisukohad meetmete mis tahes aspektide ja ettepanekus nimetatud
majandamiskava projekti muude elementide kohta, mis kuuluvad
kõnealuse organi pädevusse;
v) seisukohad asjakohaste lisameetmete kohta, mis kuuluvad
kõnealuse vahendi, raamistiku või organi pädevusse;
vi) muu oluline teave;
c) asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvastel ja kohalikel
kogukondadel, teadusringkondadel, kodanikuühiskonnal ja muudel
asjaomastel sidusrühmadel palutakse muu hulgas esitada järgmine:
i) seisukohad ettepaneku põhjendatuse kohta;
ii) muu asjakohane teaduslik teave;
iii) põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased
põlisteadmised;
iv) muu asjakohane teave.
3. Sekretariaat teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe üldsusele kättesaadavaks.
4. Juhul kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult
ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist:
a) korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad
konsultatsioonid, sealhulgas eelneva teavitamise;
b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud
meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt
neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud
meedet vastavalt.
5. Ettepaneku esitaja võtab arvesse konsultatsiooniperioodil saadud
seisukohti ning teadus- ja tehnilise organi seisukohti ja teavet ning vajaduse
korral muudab ettepanekut vastavalt või vastab olulistele seisukohtadele, mida
ettepanekus ei ole kajastatud.
6. Konsultatsiooniperiood on ajaliselt piiratud.
7. Muudetud ettepanek esitatakse teadus- ja tehnilisele organile, kes hindab
ettepanekut ja esitab osaliste konverentsile soovitused.
8. Teadus- ja tehniline organ täpsustab vajaduse korral konsulteerimis- ja
hindamismenetluse üksikasju, sealhulgas kestust, oma esimesel koosolekul,
misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu, võttes arvesse
väikeste arenevate saareriikide eriolukorda.
Artikkel 22
Piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade
loomine 1. Osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku ettepaneku ja
majandamiskava projekti, arvestades käesoleva osa alusel kehtestatud
konsultatsioonimenetluse käigus saadud seisukohti ja teaduslikke andmeid
ning teadus- ja tehnilise organi teaduslikke nõuandeid ja soovitusi:
19
a) teeb otsuseid piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade loomise ja nendega seotud meetmete kohta;
b) võib teha otsuseid meetmete kohta, mis on kooskõlas asjakohaste
õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamite poolt vastu võetud meetmetega,
koostöös ja kooskõlas nende vahendite, raamistike ja kehamitega;
c) võib juhul, kui kavandatavad meetmed kuuluvad muude
ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite pädevusse, esitada
käesoleva kokkuleppe osalistele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja
valdkondlikele kehamitele soovitusi, et edendada asjakohaste meetmete
vastuvõtmist selliste vahendite, raamistike ja kehamite kaudu kooskõlas nende
vastavate volitustega.
2. Osaliste konverents austab käesoleva artikli alusel otsuseid tehes
asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamite pädevust ega kahjusta seda.
3. Osaliste konverents korraldab korrapäraseid konsultatsioone, et
tõhustada koostööd ja koordineerimist asjaomaste õiguslike vahendite ja
raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamitega ning nende vahel seoses piirkonnapõhiste
majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ning et tõhustada
selliste vahendite ja raamistike alusel ja selliste kehamite poolt vastu võetud
seonduvate meetmete koordineerimist.
4. Kui see on vajalik käesoleva osa eesmärkide saavutamiseks ja selle osa
rakendamiseks, võib osaliste konverents riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega seotud rahvusvahelise
koostöö ja koordineerimise edendamiseks kaaluda ning kooskõlas lõigetega 1
ja 2 otsustada vajaduse korral välja töötada mehhanismi olemasolevate
piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade jaoks,
mis on vastu võetud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel või
asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt.
5. Osaliste konverentsi poolt kooskõlas käesoleva osaga vastu võetud
otsused ja soovitused ei tohi kahjustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate
aladega seotud meetmete tõhusust ning nende otsuste ja soovituste tegemisel
võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt
konventsioonile. Juhul kui käesoleva osa alusel kavandatud meetmed
mõjutavad või võivad põhjendatud eelduste kohaselt mõjutada merepõhja
katvat vett ja merepõhja alust maapõue, mille üle rannikuriigil on
konventsiooni kohaselt suveräänsed õigused, võetakse selliste meetmete
puhul nõuetekohaselt arvesse selliste rannikuriikide suveräänseid õigusi. Sel
eesmärgil peetakse konsultatsioone vastavalt käesoleva osa sätetele.
6. Kui käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhine
majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, kuulub hiljem täielikult või
osaliselt rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla
kuuluv osa viivitamata kehtivuse. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele
merealadele jääv osa kehtib seni, kuni osaliste konverents vaatab oma
järgmisel istungil piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas
merekaitseala läbi ja otsustab seda vajaduse korral muuta või selle tühistada.
20
7. Asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku või asjaomase
ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami pädevuse kehtestamisel
või muutmisel jäävad piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas
merekaitseala, või sellega seotud meetmed, mille osaliste konverents on
käesoleva osa alusel vastu võtnud ja mis seejärel kuuluvad täielikult või
osaliselt sellise vahendi, raamistiku või kehami pädevusse, kehtima seni, kuni
osaliste konverents vaatab piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas
merekaitseala, ja sellega seotud meetmed läbi ning otsustab tihedas koostöös
ja kooskõlas kõnealuse vahendi, raamistiku või kehamiga need vastavalt
vajadusele säilitada, neid muuta või need tühistada.
Artikkel 23
Otsuste tegemine 1. Üldjuhul võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu
konsensuse alusel.
2. Kui konsensust ei saavutata, võetakse käesoleva osa kohased otsused ja
soovitused vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise
häälteenamusega ning enne seda peab osaliste konverents kohalolevate ja
hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtma otsuse,
et kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud.
3. Käesoleva osa alusel vastu võetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast
osaliste konverentsi istungit, kus need vastu võeti, ja need otsused on kõigile
osalistele siduvad.
4. Iga osaline võib lõikes 3 sätestatud 120 päeva jooksul esitada
sekretariaadile kirjaliku vastuväite käesoleva osa alusel vastu võetud otsuse
suhtes ning see otsus ei ole asjaomasele osalisele siduv. Otsuse suhtes esitatud
vastuväite võib igal ajal tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile,
ning seejärel on otsus asjaomasele osalisele siduv 90 päeva möödumisel
vastuväite tagasivõtmise teate kuupäevast.
5. Osaline, kes esitab lõike 4 alusel vastuväite, peab vastuväite esitamise
ajal edastama sekretariaadile kirjaliku selgituse vastuväite põhjuste kohta, mis
põhinevad ühel või mitmel järgmistest põhjendustest:
a) otsus ei ole kooskõlas käesoleva kokkuleppega või vastuväite
esitanud osalise õiguste ja kohustustega, mis tulenevad konventsioonist;
b) otsus on vastuväite esitanud osalise suhtes vormiliselt või faktiliselt
põhjendamatult diskrimineeriv;
c) osaline ei saa otsust vastuväite esitamise ajal tegelikkuses täita,
kuigi ta on teinud selleks kõik mõistlikud jõupingutused.
6. Lõike 4 alusel vastuväite esitav osaline võtab võimaluste piires vastu
alternatiivsed meetmed või lähenemisviisid, mis on samaväärse toimega kui
otsused, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, ning ei võta vastu meetmeid
ega vii ellu tegevusi, mis nõrgendaksid selle otsuse toimet, mille suhtes ta on
vastuväite esitanud, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed või tegevused
on olulised vastuväite esitanud osalise õiguste ja kohustuste teostamiseks
vastavalt konventsioonile.
21
7. Vastuväite esitanud osaline annab pärast lõike 4 kohase teate esitamist
osaliste konverentsi järgmisel korralisel istungil ning seejärel korrapäraselt
aru lõike 6 rakendamisest, et anda teavet artikli 26 kohase järelevalve ja
läbivaatamise jaoks.
8. Lõike 4 kohaselt esitatud vastuväidet otsuse suhtes võib pikendada juhul,
kui vastuväite esitanud osaline peab seda ikka veel vajalikuks, üksnes iga
kolme aasta tagant pärast otsuse jõustumist, teatades sellest kirjalikult
sekretariaadile. Kirjalik teade peab sisaldama selgitust algse vastuväite
põhjuste kohta.
9. Kui lõike 8 kohast pikendamisteadet ei laeku, loetakse vastuväide
automaatselt tagasivõetuks ja seejärel on otsus kõnealusele osalisele siduv 120
päeva möödumisel vastuväite automaatsest tagasivõtmisest. Sekretariaat
teavitab osalist 60 päeva enne vastuväite automaatse tagasivõtmise kuupäeva.
10. Sekretariaat teeb osaliste konverentsi käesoleva osa alusel vastu võetud
otsused ja neile esitatud vastuväited üldsusele kättesaadavaks ning edastab
need kõikidele riikidele ja asjakohastele õiguslikele vahenditele ja
raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja
valdkondlikele kehamitele.
Artikkel 24
Erakorralised meetmed 1. Osaliste konverents teeb otsuseid võtta vastu riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävaid merealasid käsitlevad meetmed, mida vajaduse korral kohaldatakse
hädaolukorras, kui loodusnähtus või inimtekkeline katastroof on põhjustanud
või võib põhjustada tõsist või pöördumatut kahju elurikkusele riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, selle tagamiseks, et tõsine või
pöördumatu kahju ei süveneks.
2. Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmeid peetakse vajalikuks
üksnes juhul, kui pärast konsulteerimist asjakohaste õiguslike vahendite või
raamistikega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike
kehamitega ei saa tõsist või pöördumatut kahju õigeaegselt ohjata käesoleva
kokkuleppe muude artiklite kohaldamise kaudu või asjakohase õigusliku
vahendi või raamistikuga või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või
valdkondliku kehami kaudu.
3. Eriolukorras võetavad meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel
teadusandmetel ja teadusteabel ning olemasolu korral põlisrahvaste ja
kohalike kogukondade asjakohastel põlisteadmistel ning nende puhul
võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi. Selliseid meetmeid võivad
välja pakkuda osalised või neid võib soovitada teadus- ja tehniline organ ning
need võib vastu võtta istungitevahelisel ajal. Meetmed on ajutised ja need
tuleb otsuse tegemiseks uuesti läbi vaadata pärast nende vastuvõtmist
toimuval järgmisel osaliste konverentsi istungil.
4. Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat pärast nende jõustumist või
osaliste konverents lõpetab nende kohaldamise varem, kui need asendatakse
piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ja
nendega seotud meetmetega, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva osaga,
või meetmetega, mis on vastu võetud asjakohase õigusliku vahendi või
raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku
22
kehami poolt, või lõpetatakse meetmete kohaldamine osaliste konverentsi
otsusega, kui meetme võtmise tinginud asjaolusid enam ei esine.
5. Teadus- ja tehniline organ töötab vastavalt vajadusele välja erakorraliste
meetmete kehtestamise korra ja suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra,
misjärel osaliste konverents vaatab need esimesel võimalusel läbi ja võtab
need vastu. Selline kord peab olema kaasav ja läbipaistev.
Artikkel 25
Rakendamine 1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv
tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse
ellu kooskõlas käesoleva osa alusel vastu võetud otsustega.
2. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei takista osalisel võtta oma kodanike
ja laevade või tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse suhtes
rangemaid meetmeid kui need, mis on vastu võetud käesoleva osa alusel,
kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kokkuleppe eesmärkide toetamiseks.
3. Käesoleva osa alusel vastu võetud meetmete rakendamine ei tohiks
otseselt ega kaudselt tekitada ebaproportsionaalset koormust väikestest
arenevatest saareriikidest või vähim arenenud riikidest osalistele.
4. Osalised edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste
õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes,
piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada
osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste
rakendamist.
5. Osalised julgustavad riike, kellel on õigus saada käesoleva kokkuleppe
osaliseks, eelkõige neid, kelle tegevus, laevad või kodanikud tegutsevad alal,
mille suhtes kohaldatakse kehtestatud piirkonnapõhist majandamisvahendit,
sealhulgas merekaitsealal, võtma meetmeid, mis toetavad osaliste konverentsi
otsuseid ja soovitusi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste
majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta.
6. Osalist, kes ei ole asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku osaline
või ei osale selles või kes ei ole asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või
valdkondliku kehami liige ning kes ei nõustu muul viisil kohaldama selliste
õiguslike vahendite ja raamistikega ja selliste kehamite pool kehtestatud
meetmeid, ei vabastata kohustusest teha kooskõlas konventsiooni ja käesoleva
kokkuleppega koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise valdkonnas.
Artikkel 26
Järelevalve ja läbivaatamine 1. Osalised annavad osaliste konverentsile kas eraldi või ühiselt aru
käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite,
sealhulgas merekaitsealade ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta.
Sekretariaat teeb sellised aruanded ning vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe
ja läbivaatamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.
23
2. Asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning asjaomaseid
ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid kutsutakse üles
andma osaliste konverentsile teavet selliste meetmete rakendamise kohta,
mida nad on võtnud käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste
majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade eesmärkide saavutamiseks.
3. Teadus- ja tehniline organ jälgib ja vaatab korrapäraselt läbi käesoleva
osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas
merekaitsealasid, ja nendega seotud meetmeid, võttes arvesse vastavalt
lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid ja teavet.
4. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hindab teadus- ja tehniline organ
käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite,
sealhulgas merekaitsealade tõhusust ja nendega seotud meetmete tõhusust
ning nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja annab osaliste
konverentsile nõu ja soovitusi.
5. Pärast läbivaatamist võtab osaliste konverents vastavalt vajadusele vastu
otsused või soovitused piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas
merekaitsealade muutmise, laiendamise või tühistamise kohta ning mis tahes
nendega seotud meetmete kohta, mille osaliste konverents on vastu võtnud,
tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning
olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele
põlisteadmistele, võttes arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja
ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.
IV OSA
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Artikkel 27
Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on
a) rakendada keskkonnamõju hindamist käsitlevaid konventsiooni
sätteid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, kehtestades
menetlused, künnised ja muud nõuded osaliste tehtavate hindamiste
läbiviimiseks ja nendest aru andmiseks;
b) tagada, et käesoleva osaga hõlmatud tegevusi hinnatakse ja viiakse
ellu olulise kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks, et
kaitsta ja säilitada merekeskkonda;
c) toetada seda, et võetaks arvesse kumulatiivset mõju ja mõju riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele;
d) näha ette keskkonnamõju strateegiline hindamine;
e) luua riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate
tegevuste jaoks ühtne keskkonnamõju hindamise raamistik;
f) suurendada ja tugevdada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste,
eriti vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa
geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika
rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide
suutlikkust valmistada ette, viia ellu ja hinnata keskkonnamõju hindamisi ja
24
keskkonnamõju strateegilisi hindamisi, et toetada käesoleva kokkuleppe
eesmärkide saavutamist.
Artikkel 28
Keskkonnamõju hindamise kohustus 1. Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse
võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa
andmist vastavalt käesolevas osas sätestatule.
2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli all on riigi jurisdiktsiooni
alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus, teeb kindlaks, et
see tegevus võib põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade keskkonnas, tagab see osaline,
et sellise tegevuse keskkonnamõju hindamine tehakse kooskõlas käesoleva
osaga või et selline hindamine tehakse osalise riigisisese korra kohaselt.
Osaline, kes viib sellise hindamise läbi oma riigisisese korra alusel,
a) teeb teabevõrgustiku kaudu riigisisese menetluse käigus õigeaegselt
kättesaadavaks asjakohase teabe;
b) tagab, et tegevuse üle tehakse järelevalvet viisil, mis on kooskõlas
tema riigisisese korra nõuetega;
c) tagab, et keskkonnamõju hindamise aruanded ja kõik asjakohased
järelevalvearuanded tehakse kättesaadavaks käesolevas kokkuleppes
sätestatud teabevõrgustiku kaudu.
3. Teadus- ja tehniline organ võib pärast lõike 2 punktis a osutatud teabe
saamist esitada märkusi osalisele, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla
kavandatud tegevus kuulub.
Artikkel 29
Seos käesoleva kokkuleppe ning asjakohaste õiguslike vahendite ja
raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamite raames ettenähtud keskkonnamõju hindamise vahel 1. Osalised edendavad keskkonnamõju hindamiste kasutamist ning artikli
38 alusel välja töötatavate standardite ja/või suuniste vastuvõtmist ja
rakendamist asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning
asjaomastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille
liikmed nad on.
2. Osaliste konverents töötab käesoleva osa alusel teadus- ja tehnilise
organi jaoks välja mehhanismid koostööks asjakohaste õiguslike vahendite ja
raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamitega, kes reguleeruvad tegevust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel või kaitsevad merekeskkonda.
3. Kui teadus- ja tehniline organ töötab artikli 38 alusel välja või
ajakohastab standardeid või suuniseid, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamist
käesoleva kokkuleppe osaliste poolt, teeb ta vajaduse korral koostööd
25
asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste
ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.
4. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse
suhtes ei ole vaja teha eelhindamist ega keskkonnamõju hindamist juhul, kui
osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub,
määrab kindlaks,
a) et kavandatud tegevuse või tegevuse kategooria võimalikku mõju
on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike
nõuetega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike
kehamite poolt;
b) et
i) kavandatud tegevuse kohta juba tehtud hindamine on samaväärne
käesolevas osas nõutud hindamisega ning hindamise tulemusi võetakse
arvesse või
ii) hindamisest tulenevad asjakohaste õiguslike vahendite või
raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike
kehamite eeskirjad või standardid on kavandatud selleks, et vältida,
leevendada või ohjata võimalikku mõju, mis jääb allapoole käesoleva osa
kohase keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid eeskirju või
standardeid on järgitud.
5. Kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud
tegevuse keskkonnamõju on hinnatud asjakohase õigusliku vahendi või
raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku
kehami poolt, tagab asjaomane osaline, et teabevõrgustiku kaudu avaldatakse
keskkonnamõju hindamise aruanne.
6. Välja arvatud juhul, kui lõike 4 punkti b alapunktis i sätestatud
kriteeriumidele vastav kavandatud tegevus kuulub järelevalve alla ja
läbivaatamisele asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või
asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, teevad
tegevuse üle järelevalvet ja vaatavad tegevuse läbi osalised ning tagavad, et
järelevalve- ja läbivaatamisaruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu.
Artikkel 30
Keskkonnamõju hindamise künnised ja tegurid 1. Kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike
või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline,
kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta artikli
31 kohase eelhindamise, kasutades lõikes 2 sätestatud tegureid, ning:
a) eelhindamine peab olema piisavalt üksikasjalik, et osaline saaks
hinnata, kas tal on piisavalt alust arvata, et kavandatud tegevus võib
põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja
kahjulikke muutusi, ning eelhindamine peab sisaldama järgmist:
i) kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle eesmärk, koht,
kestus ja intensiivsus, ning
ii) võimaliku mõju esialgne analüüs, sealhulgas kumulatiivse mõju
arvessevõtmine ja vajaduse korral kavandatud tegevuse alternatiivid;
26
b) kui eelhindamise põhjal tehakse kindlaks, et osalisel on piisavalt
alust arvata, et tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või
merekeskkonna olulisi ja kahjulikke muutusi, tehakse keskkonnamõju
hindamine vastavalt käesoleva osa sätetele.
2. Otsustades, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad
kavandatud tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud künnisele, võtavad osalised
arvesse järgmisi tegureid, mille loetelu ei ole ammendav:
a) tegevuse liik ja selles kasutatav tehnoloogia ning teostamise viis;
b) tegevuse kestus;
c) tegevuse koht;
d) tegevuskoha omadused ja ökosüsteem (sealhulgas erilise
ökoloogilise või bioloogilise tähtsuse või haavatavusega alad);
e) tegevuse võimalik mõju, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju ja
võimalik mõju riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele merealadele;
f) see, kuivõrd on tegevuse mõju teadmata või ebaselge;
g) muud asjakohased ökoloogilised või bioloogilised kriteeriumid.
Artikkel 31
Keskkonnamõju hindamise menetlus 1. Osalised tagavad, et käesoleva osa kohase keskkonnamõju hindamise
menetlus hõlmab järgmisi etappe:
a) eelhindamine. Osalised teevad õigeaegselt eelhindamise, et teha
kooskõlas artikliga 30 kindlaks, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla
kuuluva kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine on vajalik, ning
teevad selle otsuse üldsusele kättesaadavaks:
i) kui osaline otsustab, et tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla
kuuluva kavandatud tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju hindamine
vajalik, teeb ta käesoleva kokkuleppe kohase teabevahetusvõrgustiku
kaudu üldsusele kättesaadavaks asjakohase teabe, sealhulgas artikli 30
lõike 1 punkti a kohase teabe;
ii) tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja
teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike
kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võib iga osaline esitada
oma seisukohad sellise kavandatud tegevuse võimaliku mõju kohta, mille
kohta on tehtud otsus kooskõlas punkti a alapunktiga i, otsuse teinud
osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile 40 päeva jooksul alates
nimetatud otsuse avaldamisest;
iii) kui oma seisukohad esitanud osaline väljendas muret selle
kavandatud tegevuse võimaliku mõju suhtes, mille kohta otsus tehti,
võtab otsuse teinud osaline selliseid muresid arvesse ja võib oma otsuse
läbi vaadata;
iv) olles kaalunud osalise poolt punkti a alapunkti ii kohaselt esitatud
mureküsimusi, kaalub teadus- ja tehniline organ kavandatud tegevuse
võimalikku mõju ja võib seda hinnata, tuginedes parimatele
27
olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele,
ning võib vajaduse korral esitada otsuse teinud osalisele soovitusi pärast
seda, kui ta on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud
mureküsimustele ja võtnud seda vastust arvesse;
v) osaline, kes tegi punkti a alapunkti i kohase otsuse, kaalub kõiki
teadus- ja tehnilise organi soovitusi;
vi) teave seisukohtade esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise organi
soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas teabevõrgustiku
kaudu;
b) hindamise ulatuse kindlaksmääramine. Osalised tagavad, et tehakse
kindlaks peamised keskkonna- ja sellega seotud mõjud, näiteks majanduslik,
sotsiaalne, kultuuriline ja inimeste tervisele avalduv mõju, sealhulgas
võimalik kumulatiivne mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele
aladele, ning kavandatud tegevuse võimalikud alternatiivid, mis lisatakse
käesoleva osa alusel tehtavatesse keskkonnamõju hindamistesse. Hindamise
ulatus määratakse kindlaks, kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid
ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade
asjakohaseid põlisteadmisi;
c) mõju hindamine ja üldine hindamine.Osalised tagavad, et
kavandatud tegevuse mõju, sealhulgas kumulatiivset mõju ja mõju riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele hinnatakse parimaid olemasolevaid
teadusandmeid ja teadusteavet ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike
kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi kasutades;
d) võimaliku kahjuliku mõju vältimine, leevendamine ja ohjamine.
Osalised tagavad, et:
i) märkimisväärse kahjuliku mõju vältimiseks määratakse kindlaks
meetmed nende jurisdiktsiooni või kontrolli all olevate kavandatud
tegevuste võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks, leevendamiseks ja
ohjamiseks ning analüüsitakse neid meetmeid. Sellised meetmed võivad
hõlmata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud
tegevuse alternatiivide kaalumist;
ii) vajaduse korral lisatakse need meetmed keskkonnajuhtimiskavasse;
e) osalised tagavad üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise
vastavalt artiklile 32;
f) osalised tagavad keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ja
avaldamise vastavalt artiklile 33.
2. Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju hindamisi, eelkõige
väikeste arenevate saareriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate
kavandatud tegevuste puhul.
3. Teadus- ja tehniline organ koostab ekspertide nimekirja. Piiratud
suutlikkusega osalised võivad paluda neilt ekspertidelt nõu ja abi, et teha ja
hinnata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse
eelhindamisi ja keskkonnamõju hindamisi. Neid eksperte ei saa määrata sama
tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse mõnda teise osasse. Nõu ja abi
taotlenud osaline tagab, et sellised keskkonnamõju hindamised esitatakse talle
läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks.
28
Artikkel 32
Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine 1. Osalised tagavad, et üldsust teavitatakse kavandatud tegevusest
õigeaegselt, sealhulgas teabe avaldamisega teabevõrgustiku ja sekretariaadi
kaudu, ning et kõikidele riikidele, eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja
muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis on potentsiaalselt
tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele antaks niivõrd, kui see
on teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul
keskkonnamõju hindamise menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused,
sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb vastavalt vajadusele tagada kogu
keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis, kui artikli 31
lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise
ulatus, ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise
aruande kavand, enne kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.
2. Tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud riigid määratakse kindlaks,
võttes arvesse kavandatud tegevuse laadi ja võimalikku mõju
merekeskkonnale, ning nende hulka tuleb arvata järgmised riigid:
a) rannikuriigid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus
mõjutab nende selliste suveräänsete õiguste kasutamist, mis on seotud
loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või majandamisega;
b) riigid, kes viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust,
sealhulgas majandustegevust, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et
kavandatud tegevus neid mõjutab.
3. Selle menetluse sidusrühmade hulka kuuluvad asjakohaste
põlisteadmistega põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased
ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond,
teadusringkonnad ja üldsus.
4. Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine peab vastavalt artikli
48 lõikele 3 olema kaasav ja läbipaistev, toimuma õigeaegselt ning juhul, kui
teavitamine ja konsulteerimine puudutab väikesi arenevaid saareriike, olema
sihipärane ja ennetav.
5. Osalised võtavad arvesse konsultatsioonimenetluse käigus saadud
sisulisi märkusi, sealhulgas neid, mis on saadud külgnevatelt rannikuriikidelt
ja muudelt kavandatud tegevuse kohaga külgnevatelt riikidelt, mis on
potentsiaalselt enim mõjutatud riigid, ning vastavad neile või käsitlevad neid.
Osalised pööravad erilist tähelepanu märkustele võimaliku mõju kohta riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele ja esitavad vajaduse korral kirjaliku
vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid märkusi, sealhulgas võimalike
mõjudega tegelemiseks mõeldud lisameetmeid. Osalised teevad saadud
märkused ja neile antud vastused või kirjeldused nende käsitlemise kohta
üldsusele kättesaadavaks.
6. Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on täielikult
ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad osalised järgmist:
a) korraldavad tegevusala ümbritsevate riikidega sihipärased ja
ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas teavitavad neid eelnevalt;
29
b) võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud
tegevuse kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt
neid seisukohti ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud
tegevust vastavalt.
7. Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud käesoleva
kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamisega. Sellest olenemata ei nõuta
osalistelt konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamist.
Avalikes dokumentides märgitakse ära asjaolu, et konfidentsiaalne või
ärisaladusena käsitletav teave on välja jäetud.
Artikkel 33
Keskkonnamõju hindamise aruanded 1. Osalised tagavad, et iga käesoleva osa kohaselt tehtava keskkonnamõju
hindamise kohta koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.
2. Keskkonnamõju hindamise aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist
teavet: kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle koht; hindamise
ulatuse kindlaksmääramise tulemuste kirjeldus; tõenäoliselt mõjutatava
merekeskkonna lähteolukorra hinnang; võimaliku mõju, sealhulgas võimaliku
kumulatiivse mõju ja riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avalduva
mõju kirjeldus; võimalike vältimis-, leevendus- ja ohjamismeetmete kirjeldus;
ebaselgete aspektide ja teadmislünkade kirjeldus; teave üldsusega
konsulteerimise kohta; kavandatud tegevuse mõistlike alternatiivide
kaalumise kirjeldus; järelmeetmete kirjeldus, sealhulgas
keskkonnajuhtimiskava, ning kokkuvõte ilma tehniliste üksikasjadeta.
3. Osaline teeb keskkonnamõju hindamise aruande kavandi üldsusega
konsulteerimise käigus teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks, et anda teadus-
ja tehnilisele organile võimalus aruannet käsitleda ja hinnata.
4. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral ja õigeaegselt esitada
osalisele keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kohta märkusi. Osaline
kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi esitatud märkusi.
5. Osalised avaldavad keskkonnamõju hindamise aruanded, sealhulgas
teabevõrgustiku kaudu. Sekretariaat tagab, et kõiki osalisi teavitatakse
õigeaegselt aruannete avaldamisest teabevõrgustiku kaudu.
6. Teadus- ja tehniline organ uurib keskkonnamõju hindamise
lõpparuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste
ja teadmiste alusel, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad
tavad.
7. Teadus- ja tehniline organ uurib käesoleva kokkuleppe kohaste
asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel valikut avaldatud teabest,
mida kasutati eelhindamise käigus keskkonnamõju hindamise läbiviimise üle
otsustamisel vastavalt artiklitele 30 ja 31, ning vaatab selle teabe läbi, et
töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.
30
Artikkel 34
Otsuste tegemine 1. Osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus
kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib toimuda.
2. Selle üle otsustamisel, kas kavandatud tegevus võib käesoleva osa alusel
toimuda, tuleb täielikult arvesse võtta käesoleva osa kohaselt tehtud
keskkonnamõju hindamist. Otsus anda luba kavandatud tegevuseks osalise
jurisdiktsiooni või kontrolli all tehakse ainult siis, kui osaline on leevendus-
või majandamismeetmeid arvesse võttes otsustanud, et ta on teinud kõik
mõistlikud jõupingutused tagamaks, et tegevust on võimalik ellu viia viisil,
mis on kooskõlas eesmärgiga vältida olulist kahjulikku mõju
merekeskkonnale.
3. Otsuseid käsitlevates dokumentides tuleb selgelt välja tuua kõik
heakskiitmise tingimused, mis on seotud leevendusmeetmetega ja
järelmeetmete nõuetega. Otsuseid käsitlevad dokumendid avalikustatakse,
sealhulgas teabevõrgustiku kaudu.
4. Osaliste konverents võib osalise taotlusel anda kõnealusele osalisele nõu
ja abi selle üle otsustamisel, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv
kavandatud tegevus võib toimuda.
Artikkel 35
Lubatud tegevuste mõju seire Kasutades parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning
võimaluse korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid
põlisteadmisi, jälgivad osalised kõigi selliste tegevuste mõju, mis toimuvad
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel ja mille jaoks nad on loa
andnud või milles nad osalevad, et teha kindlaks, kas need tegevused võivad
tõenäoliselt reostada merekeskkonda või avaldada sellele kahjulikku mõju.
Eelkõige jälgib iga osaline tema jurisdiktsiooni või kontrolli all toimuva
lubatud tegevuse keskkonna- ja sellega seotud mõjusid, näiteks
majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja inimeste tervisele avalduvat mõju,
kooskõlas tegevuse heakskiitmisel sätestatud tingimustega.
Artikkel 36
Lubatud tegevuste mõjuga seotud aruandlus 1. Osalised, kes tegutsevad kas üksi või ühiselt, annavad korrapäraselt aru
lubatud tegevuse mõjudest ja artiklis 35 nõutud seire tulemustest.
2. Seirearuanded avalikustatakse, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu, ning
teadus- ja tehniline organ võib seirearuandeid uurida ja hinnata.
3. Teadus- ja tehniline organ uurib seirearuandeid käesoleva kokkuleppe
kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja
lubatud tegevuste mõju seire suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad
tavad.
31
Artikkel 37
Lubatud tegevuste ja nende mõju läbivaatamine 1. Osalised tagavad, et artikli 35 kohaselt jälgitava lubatud tegevuse mõju
vaadatakse läbi.
2. Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, teeb
kindlaks olulise kahjuliku mõju, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju
hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb tegevuse heakskiitmisel sätestatud
tingimuste rikkumisest, vaatab ta läbi oma otsuse, millega tegevus lubati,
teavitab sellest osaliste konverentsi, teisi osalisi ja üldsust, sealhulgas
teabevõrgustiku kaudu, ning:
a) nõuab, et kavandataks ja rakendataks meetmeid sellise mõju
vältimiseks, leevendamiseks ja/või ohjamiseks, või võtab asjakohasel juhul
muid vajalikke meetmeid ja/või peatab tegevuse, ning
b) hindab õigeaegselt punkti a kohaselt rakendatud või võetud
meetmeid.
3. Teadus- ja tehniline organ võib artikli 36 alusel saadud aruannete põhjal
teavitada osalist, kes tegevuse jaoks loa andis, kui ta leiab, et tegevusel võib
olla oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või
mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ning
esitada osalisele vajaduse korral soovitusi.
4. a) Tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja
teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade
asjakohastele põlisteadmistele, võib osaline esitada tegevuse jaoks loa andnud
osalisele ning teadus- ja tehnilisele organile oma mureküsimused seoses
sellega, et lubatud tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mille laadi või
tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud
tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest.
b) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub selliseid mureküsimusi.
c) Olles kaalunud osalise esitatud mureküsimusi, kaalub teadus- ja
tehniline organ juhtumit ja võib seda hinnata parimate olemasolevate
teadusandmete ja teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike
kogukondade asjakohaste põlisteadmiste põhjal ning võib teavitada tegevuse
jaoks loa andnud osalist, kui ta leiab, et sellisel tegevusel võib olla oluline
kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb
lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ja võib vajaduse
korral esitada tegevuse jaoks loa andnud osalisele soovitusi pärast seda, kui ta
on andnud nimetatud osalisele võimaluse vastata esitatud mureküsimustele ja
võtnud seda vastust arvesse.
d) Teave mureküsimuste esitamise kohta ning teadus- ja tehnilise
organi teated ja soovitused tehakse üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas
teabevõrgustiku kaudu.
e) Tegevuse jaoks loa andnud osaline kaalub kõiki teadus- ja tehnilise
organi saadetud teateid ja esitatud soovitusi.
5. Kõiki riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike ja teisi tegevuskohaga
külgnevaid riike, mis on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud riigid, ja
sidusrühmi teavitatakse teabevõrgustiku kaudu ning nendega võidakse
32
konsulteerida käesoleva kokkuleppe alusel loa saanud tegevusega seotud
seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes.
6. Osalised avaldavad, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu,
a) aruanded lubatud tegevuse mõju läbivaatamise kohta;
b) otsuse dokumendid, sealhulgas osalise vastu võetud otsuse
põhjused, kui osaline on muutnud oma otsust, millega anti tegevuse jaoks
luba.
Artikkel 38
Keskkonnamõju hindamisega seotud standardid ja/või suunised, mille
töötab välja teadus- ja tehniline organ 1. Teadus- ja tehniline organ töötab osaliste konverentsil arutamiseks ja
vastuvõtmiseks välja standardid või suunised, mis käsitlevad järgmist:
a) selle kindlaksmääramine, kas kavandatud tegevuste puhul on artikli
30 kohase eelhindamise või keskkonnamõju hindamise läbiviimise künnised
täidetud või ületatud, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 2 esitatud
mitteammendavate tegurite alusel;
b) kumulatiivse mõju hindamine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel ja kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise menetluses
arvesse võtta;
c) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud
tegevuse poolt riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avaldatava mõju
hindamine ja see, kuidas seda mõju tuleks keskkonnamõju hindamise
menetluses arvesse võtta;
d) artikli 32 kohane üldsuse teavitamise ja üldsusega konsulteerimise
menetlus, sealhulgas konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe
kindlaksmääramine;
e) keskkonnamõju hindamise aruannete nõutav sisu ja
eelhindamismenetluses kasutatav avaldatud teave vastavalt artiklile 33,
sealhulgas parimad tavad;
f) artiklite 35 ja 36 kohane lubatud tegevuste mõju seire ja mõjuga
seotud aruandlus, sealhulgas parimate tavade kindlakstegemine;
g) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine.
2. Teadus- ja tehniline organ võib töötada osaliste konverentsil arutamiseks
ja vastuvõtmiseks välja ka standardid ja suunised, mis käsitlevad muu hulgas
järgmist:
a) korrapäraselt ajakohastatav mittetäielik soovituslik loetelu
tegevustest, mille puhul nõutakse või ei nõuta keskkonnamõju hindamist, ning
kõik nende tegevustega seotud kriteeriumid;
b) keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva kokkuleppe
osaliste poolt aladel, mis vajavad kaitset või erilist tähelepanu.
3. Kõik standardid esitatakse käesoleva kokkuleppe lisas kooskõlas
artikliga 74.
33
Artikkel 39
Keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Osalised kaaluvad üksi või koostöös teiste osalistega keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul, mis on
seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis
viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste
kavade või programmide ning alternatiivide võimalikku mõju
merekeskkonnale.
2. Osaliste konverents võib läbi viia ala või piirkonna keskkonnamõju
strateegilise hindamise, et koondada ja sünteesida ala või piirkonna kohta
parimat kättesaadavat teavet, hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju
ning teha kindlaks andmelüngad ja teadusuuringute prioriteedid.
3. Käesoleva osa kohaste keskkonnamõju hindamiste läbiviimisel võtavad
osalised arvesse lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud asjakohaste strateegiliste
keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.
4. Osaliste konverents töötab välja suunised selle kohta, kuidas viia läbi
igasse käesolevas artiklis kirjeldatud kategooriasse kuuluv keskkonnamõju
strateegiline hindamine.
V OSA
SUUTLIKKUSE SUURENDAMINE JA MERETEHNOLOOGIA SIIRE
Artikkel 40
Eesmärgid Käesoleva osa eesmärgid on
a) toetada osalisi, eelkõige arenguriike, käesoleva kokkuleppe sätete
rakendamisel, et saavutada selle eesmärgid;
b) võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd ja osalemist
käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses;
c) arendada osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste merealast
teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, sealhulgas teadusuuringute
valdkonnas, seoses riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse
kaitse ja kestliku kasutamisega, sealhulgas võimaldades arenguriikidest
osalistele juurdepääsu meretehnoloogiale ja meretehnoloogia siiret;
d) suurendada, levitada ja jagada teadmisi, mis käsitlevad riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku
kasutamist;
e) toetada eriti arenguriikidest osalisi, eelkõige vähim arenenud riike,
sisemaal asuvaid arenguriike, ebasoodsa geograafilise asendiga riike,
väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike, saarestikuriike ja
keskmise sissetulekuga arenguriike käesoleva kokkuleppe raames suutlikkuse
suurendamise ning meretehnoloogia arendamise ja siirde kaudu, et nad
saaksid saavutada eesmärgid, mis on seotud:
34
i) geneetiliste ressurssidega, sealhulgas tulude jagamisega, mida on
kajastatud artiklis 9;
ii) selliste meetmetega nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid,
sealhulgas merekaitsealad, mida on kajastatud artiklis 17;
iii) keskkonnamõju hindamisega, mida on kajastatud artiklis 27.
Artikkel 41
Koostöö suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siire 1. Osalised teevad kas otse või asjakohaste õiguslike vahendite ja
raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamite kaudu koostööd, et toetada osalisi, eelkõige arenguriikidest osalisi,
käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisel suutlikkuse suurendamise
ning mereteaduse ja -tehnoloogia arendamise ja siirde kaudu.
2. Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde käigus teevad osalised koostööd kõigil tasanditel ja
igasuguses vormis, sealhulgas partnerluste kaudu, kuhu on kaasatud kõik
asjaomased sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ning põlisrahvad
ja kohalikud kogukonnad kui põlisteadmiste omajad, samuti asjakohaste
õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike
ja valdkondlike kehamite vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamise
kaudu.
3. Käesoleva osa rakendamisel tunnustavad osalised täielikult
arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate
arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate
saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise
sissetulekuga arenguriikide erivajadusi. Osalised tagavad, et suutlikkuse
suurendamise ja meretehnoloogia siirde tingimuseks ei seata koormavaid
aruandlusnõudeid.
Artikkel 42
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde eeskirjad 1. Osalised tagavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega oma
võimaluste piires arenguriikidest osaliste suutlikkuse suurendamise ja teevad
koostööd, et saavutada meretehnoloogia siire, eelkõige arenguriikidest
osalistele, kes seda vajavad ja paluvad, võttes arvesse väikeste arenevate
saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.
2. Osalised eraldavad oma võimaluste piires vahendeid, et toetada sellist
suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia arendamist ja siiret ning
hõlbustada juurdepääsu muudele toetusallikatele, võttes arvesse oma riiklikku
poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.
3. Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peaks olema
riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja järkjärguline menetlus, mis on kaasav,
valdkonnaülene ja sooteadlik. See tugineb asjakohasel juhul olemasolevatele
programmidele, kuid ei dubleeri neid, ning juhindub kogemustest, mis on muu
hulgas saadud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega seotud
tegevusest asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste
35
ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames. Tõhususe ja
tulemuste maksimeerimiseks võetakse neid tegevusi võimaluste piires
arvesse.
4. Suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel lähtutakse
arenguriikidest osaliste vajadustest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud
vajaduste hindamise käigus üksikjuhtumite või piirkondade kaupa, ning
vastatakse neile, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim
arenenud riikide eriolukorda. Selliseid vajadusi ja prioriteete võib ise hinnata
või hõlbustada seda suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde
komitee ning teabevõrgustiku kaudu.
Artikkel 43
Meretehnoloogia siirde täiendavad eeskirjad 1. Osalistel on ühine pikaajaline visioon sellest, kui oluline on viia täielikult
ellu tehnoloogia areng ja tehnosiire, et võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat
koostööd ning osalemist käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses
ning saavutada täielikult kokkuleppe eesmärgid.
2. Käesoleva kokkuleppe alusel teostatav meretehnoloogia siire toimub
õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas soodus- ja eelistingimustel,
ning kooskõlas vastastikku kokku lepitud tingimuste ja käesoleva kokkuleppe
eesmärkidega.
3. Osalised edendavad ja soodustavad majanduslikke ja õiguslikke
tingimusi, mis võimaldavad meretehnoloogia siiret arenguriikidest osalistele,
võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide
eriolukorda, ning mis võivad hõlmata stiimulite pakkumist ettevõtetele ja
institutsioonidele.
4. Meretehnoloogia siirdel arvestatakse kõigi sellise tehnoloogiaga seotud
õigustega ja selle elluviimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki
õigustatud huve, sealhulgas meretehnoloogia valdajate, tarnijate ja
vastuvõtjate õigusi ja kohustusi, ning eelkõige arenguriikide huve ja vajadusi
seoses käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisega.
5. Käesoleva osa kohaselt siirdud meretehnoloogia peab olema sobiv,
asjakohane ja võimalikult usaldusväärne, taskukohane, ajakohane,
keskkonnahoidlik ja arenguriikidest osalistele kättesaadaval kujul, võttes
arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.
Artikkel 44
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid 1. Artiklis 40 sätestatud eesmärkide toetamiseks võivad suutlikkuse
suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid hõlmata muu hulgas osaliste
inim-, finantsjuhtimise, teadus-, tehnoloogiliste, organisatsiooniliste,
institutsiooniliste ja muude ressurssidega seotud suutlikkuse loomise või
tugevdamise toetamist, näiteks järgmist:
a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja uurimistulemuste jagamine
ja kasutamine;
36
b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega nende
põlisrahvaste ja asjakohasel juhul kohalike kogukondade eelneval
vabatahtlikul ja teadval nõusolekul;
c) asjakohase taristu, sealhulgas selle kasutamiseks ja hooldamiseks
vajaliku varustuse ja töötajate suutlikkuse arendamine ja tugevdamine;
d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või
mehhanismide arendamine ja tugevdamine;
e) inim- ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse ning
tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö,
tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu;
f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine;
g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide väljatöötamine;
h) käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste
tõhusaks seireks, kontrolliks ja järelevalveks vajaliku suutlikkuse ja vajalike
tehnoloogiliste vahendite arendamine ja tugevdamine.
2. Täiendavad üksikasjad käesolevas artiklis nimetatud suutlikkuse
suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide kohta on esitatud II lisas.
3. Osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde komitee soovitusi, vaatab II lisas esitatud suutlikkuse
suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide soovitusliku ja mittetäieliku
loetelu vajaduse korral korrapäraselt läbi, hindab ja arendab seda edasi ning
annab asjakohaseid suuniseid, et kajastada tehnoloogia arengut ja
innovatsiooni ning vastata riikide ja piirkondade muutuvatele vajadustele ja
kohandada loetelu vastavalt nendele vajadustele.
Artikkel 45
Järelevalve ja läbivaatamine 1. Käesoleva osa sätete kohaselt toimuva suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde üle tehakse järelevalvet ja neid vaadatakse
korrapäraselt läbi.
2. Lõikes 1 osutatud järelevalvet ja läbivaatust teeb suutlikkuse
suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee osaliste konverentsi
järelevalve all ning selle eesmärk on:
a) hinnata arenguriikidest osaliste vajadusi ja prioriteete seoses
suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega ning need vajadused ja
prioriteedid läbi vaadata, pöörates erilist tähelepanu arenguriikidest osaliste
erivajadustele ning väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide
eriolukorrale kooskõlas artikli 42 lõikega 4;
b) vaadata läbi vajatav, eraldatud ja kaasatud toetus ning lüngad
arenguriikidest osaliste hinnatud, käesoleva kokkuleppega seotud vajaduste
rahuldamisel;
c) teha kindlaks ja võtta muu hulgas vajaduste hindamiseks kasutusele
vahendid artikli 52 alusel loodud rahastamismehhanismi raames, et arendada
ja rakendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret;
37
d) hinnata tulemuslikkust kokkulepitud näitajate alusel ja vaadata läbi
tulemuspõhised analüüsid, mis käsitlevad käesoleva kokkuleppe kohase
suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde väljundeid, tulemusi,
edusamme ja tõhusust, aga ka saavutatud edu ja probleeme;
e) anda soovitusi järelmeetmete kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas
saaks veelgi edendada suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret, et
võimaldada arenguriikidest osalistel ning väikeste arenevate saareriikide ja
vähim arenenud riikide eriolukorda arvesse võttes tõhustada nendepoolset
kokkuleppe rakendamist, et saavutada selle eesmärgid.
3. Osalised esitavad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde
järelevalve ja läbivaatamise toetamiseks suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde komiteele aruandeid. Kõnealused aruanded tuleks
esitada vormis ja sagedusega, mille määrab kindlaks osaliste konverents,
võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee
soovitusi. Aruannete esitamisel võtavad osalised vajaduse korral arvesse
piirkondlike kehamite seisukohti suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde kohta. Osaliste esitatud aruanded ning piirkondlike
kehamite seisukohad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde
kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Osaliste konverents tagab, et
aruandlusnõuded on ühtlustatud ja mittekoormavad, eelkõige arenguriikidest
osaliste jaoks, sealhulgas kulude ja ajaliste nõuete osas.
Artikkel 46
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee 1. Käesolevaga asutatakse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia
siirde komitee.
2. Komitee koosneb liikmetest, kellel on kokkuleppe parimates huvides
tegutsemiseks sobiv kvalifikatsioon ja asjatundlikkus ning kelle on nimetanud
osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja
õiglast geograafilist jaotust ning tagades vähim arenenud riikide, väikeste
arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees.
Komitee volitused ja töökorra otsustab osaliste konverents oma esimesel
istungil.
3. Komitee esitab aruandeid ja soovitusi, osaliste konverents kaalub neid ja
võtab vajaduse korral meetmeid.
VI OSA
INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS
Artikkel 47
Osaliste konverents 1. Käesolevaga asutatakse osaliste konverents.
2. Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO peasekretär
hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Edaspidi
peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid osaliste konverentsi poolt
38
kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel. Kooskõlas kodukorraga
võib osaliste konverentsi erakorralisi istungeid pidada ka muudel aegadel.
3. Osaliste konverents kohtub tavaliselt sekretariaadi asukohas või ÜRO
peakorteris.
4. Osaliste konverents võtab oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu
nii enda kui ka oma allorganite kodukorrad, finantsreeglid, mis reguleerivad
osaliste konverentsi rahastamist ning sekretariaadi ja allorganite rahastamist,
ning seejärel kodukorra ja finantsreeglid mis tahes täiendava allorgani jaoks,
mille ta võib luua. Kuni kodukorra vastuvõtmiseni kohaldatakse sama
töökorda, mis valitsustevaheline konverents, mille raames käsitleti ÜRO
mereõiguse konventsiooni kohast rahvusvahelist õiguslikult siduvat
instrumenti riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse
ja kestliku kasutamise kohta.
5. Osaliste konverents teeb kõik endast oleneva, et võtta otsused ja
soovitused vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalused konsensuse
saavutamiseks on ammendatud, võetakse osaliste konverentsi otsused ja
soovitused sisulistes küsimustes vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste
kahekolmandikulise häälteenamusega ning menetlusküsimusi käsitlevad
otsused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste häälteenamusega,
kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.
6. Osaliste konverents jälgib ja hindab käesoleva kokkuleppe rakendamist,
milleks ta:
a) võtab vastu käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud otsuseid
ja soovitusi;
b) vaatab läbi ja hõlbustab osaliste teabevahetust, mis on seotud
käesoleva kokkuleppe rakendamisega;
c) edendab muu hulgas asjakohaste menetluste loomise kaudu
koostööd ja koordineerimist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega
ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning
nende vahel, et edendada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks tehtavate jõupingutuste
sidusust;
d) asutab allorganid, mida peetakse vajalikuks, et toetada käesoleva
kokkuleppe täitmist;
e) võtab vastu eelarve kohalolevate ja hääletavate osaliste
kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui kõik võimalused konsensuse
saavutamiseks on ammendatud, sellise sagedusega ja selliseks
eelarveperioodiks, mille ta määrab;
f) täidab muid käesolevas kokkuleppes kindlaks määratud või selle
rakendamiseks vajalikke ülesandeid.
7. Osaliste konverents võib otsustada taotleda Rahvusvaheliselt
Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikus küsimuses, mis käsitleb
osaliste konverentsile tema pädevusse kuuluva teema kohta esitatud
ettepaneku vastavust käesolevale kokkuleppele. Nõuandva arvamuse taotlust
ei esitata küsimuses, mis kuulub teiste ülemaailmsete, piirkondlike või
valdkondlike kehamite pädevusse, ega küsimuses, mis tingimata hõlmab
sellise vaidluse samaaegset käsitlemist, mis puudutab suveräänsust või muid
39
õigusi või nõudeid maismaa- või saarte territooriumi suhtes või ala õiguslikku
seisundit riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana. Taotluses märgitakse ära selle
õigusliku küsimuse ulatus, mille kohta nõuandvat arvamust taotletakse.
Osaliste konverents võib paluda, et selline arvamus esitataks viivitamata.
8. Osaliste konverents hindab viie aasta jooksul alates käesoleva
kokkuleppe jõustumisest ja seejärel enda määratud ajavahemike järel
käesoleva kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ja vaatab nende
sätete asjakohase ja tulemuslikkuse läbi ning esitab vajaduse korral
ettepanekuid nende sätete rakendamise tõhustamiseks, et paremini käsitleda
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku
kasutamist.
Artikkel 48
Läbipaistvus 1. Osaliste konverents edendab otsustusmenetluse ja muu käesoleva
kokkuleppe alusel ellu viidava tegevuse läbipaistvust.
2. Kui osaliste konverents ei otsusta teisiti, on kõik osaliste konverentsi ja
selle allorganite istungid avatud vaatlejatele, kes osalevad istungil kooskõlas
kodukorraga. Osaliste konverents avaldab oma otsused ja peab nende avalikku
registrit.
3. Osaliste konverents edendab läbipaistvust käesoleva kokkuleppe
rakendamisel, sealhulgas teabe avaliku levitamise kaudu ning asjaomaste
ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste
põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade,
kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemise ja nendega
konsulteerimise hõlbustamise kaudu, kui see on asjakohane ja kooskõlas
käesoleva kokkuleppe sätetega.
4. Selliste käesoleva kokkuleppega mitteühinenud riikide, asjaomaste
ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste
põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade,
kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes on
huvitatud osaliste konverentsi käsitletavatest küsimustest, võivad avaldada
soovi osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi ja selle allorganite istungitel.
Osaliste konverentsi kodukorras nähakse ette sellise osalemise eeskirjad ning
kodukord ei tohi olla selles suhtes põhjendamatult piirav. Kodukorras
sätestatakse ka kõnealuste esindajate õigus saada õigeaegselt juurdepääs kogu
asjaomasele teabele.
Artikkel 49
Teadus- ja tehniline organ 1. Käesolevaga asutatakse teadus- ja tehniline organ.
2. Teadus- ja tehniline organ koosneb liikmetest, kelle on nimetanud
osalised ja valinud osaliste konverents ning kes töötavad ekspertidena ja
tegutsevad kokkuleppe parimates huvides ning kellel on asjakohane
kvalifikatsioon, võttes arvesse vajadust multidistsiplinaarsete
eksperditeadmiste, sealhulgas asjakohaste teaduslike ja tehniliste
eksperditeadmiste ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid
40
põlisteadmisi käsitlevate eksperditeadmiste järele, samuti soolist tasakaalu ja
õiglast geograafilist esindatust. Teadus- ja tehnilise organi volitused ja
töökorra, sealhulgas selle valikumenetlust ja liikmete volituste tingimused,
määrab kindlaks osaliste konverents oma esimesel istungil.
3. Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral tugineda asjakohastele
nõuannetele, mis tulenevad asjakohastest õiguslikest vahenditest ja
raamistikest või mille on esitanud asjakohased ülemaailmsed, piirkondlikud
ja valdkondlikud kehamid või teised teadlased ja eksperdid.
4. Osaliste konverentsi alluvuses ja tema suuniste järgi ning võttes arvesse
lõikes 2 osutatud multidistsiplinaarseid eksperditeadmisi, annab teadus- ja
tehniline organ osaliste konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab talle
käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid ja muid ülesandeid, mille
osaliste konverents võib kindlaks määrata, ning esitab osaliste konverentsile
oma töö kohta aruandeid.
Artikkel 50
Sekretariaat 1. Käesolevaga asutatakse sekretariaat. Osaliste konverents määrab oma
esimesel istungil sekretariaadi toimimise korralduse, sealhulgas otsustab
sekretariaadi asukoha.
2. Kuni sekretariaat oma tööd alustab, täidab käesolevast kokkuleppest
tulenevaid sekretariaadi ülesandeid ÜRO peasekretär ÜRO sekretariaadi
õigusküsimuste büroo maailmamereasjade ja mereõiguse osakonna kaudu.
3. Sekretariaat ja selle asukohariik võivad sõlmida peakorterilepingu.
Sekretariaadil on vastuvõtva riigi territooriumil õigusvõime ning asukohariik
annab sekretariaadile tema ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja
immuniteedid.
4. Sekretariaat
a) pakub osaliste konverentsile ja selle allorganitele halduslikku ja
logistilist tuge käesoleva kokkuleppe rakendamiseks;
b) korraldab ja teenindab osaliste konverentsi ja muude käesoleva
kokkuleppe alusel või osaliste konverentsi poolt asutatud organite istungeid;
c) levitab õigeaegselt käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud
teavet, sealhulgas teeb osaliste konverentsi otsused üldsusele kättesaadavaks
ja edastab need kõigile osalistele, samuti asjakohastele õiguslikele vahenditele
ja raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja
valdkondlikele kehamitele;
d) hõlbustab vajaduse korral koostööd ja koordineerimist teiste
asjaomaste rahvusvaheliste organite sekretariaatidega ning eelkõige sõlmib
selleks ja oma ülesannete edukaks täitmiseks vajalikke haldus- ja lepingulisi
kokkuleppeid, tingimusel et osaliste konverents selle heaks kiidab;
e) koostab ja esitab osaliste konverentsile aruandeid oma käesolevast
kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmise kohta;
41
f) pakub abi käesoleva kokkuleppe rakendamisel ja täidab muid
osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või käesoleva kokkuleppe alusel
talle määratud ülesandeid.
Artikkel 51
Teabevõrgustik 1. Käesolevaga luuakse teabevõrgustik.
2. Teabevõrgustik koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist.
Osaliste konverents määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.
3. Teabevõrgustik
a) toimib keskse platvormina, mille kaudu osalistel on võimalik
pääseda ligi käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt toimuva tegevusega seotud
teabele ning esitada ja levitada sellist teavet, sealhulgas teavet, mis on seotud
järgmisega:
i) geneetilised ressursid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel, nagu on sätestatud käesoleva kokkuleppe II osas;
ii) piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade
loomine ja rakendamine;
iii) keskkonnamõju hindamised;
iv) suutlikkuse suurendamise taotlused ning meretehnoloogia siire ja
sellega seotud võimalused, sealhulgas teaduskoostöö ja
koolitusvõimalused, teave allikate kohta ning tehnoloogilise teabe ja
andmete kättesaadavus meretehnoloogia siirdeks, meretehnoloogiale
lihtsustatud juurdepääsu võimalused ja rahaliste vahendite
kättesaadavus;
b) hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste ühitamist saadaval
oleva toetusega ja meretehnoloogia siirde pakkujatega, sealhulgas riiklike,
valitsusväliste või eraõiguslike üksustega, kes on huvitatud meretehnoloogia
siirdes doonorina osalemisest, ning lihtsustab juurdepääsu seonduvale
oskusteabele ja eksperditeadmistele;
c) esitab linke asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja
valdkondlike teabevõrgustike ning muude geenipankade, hoidlate ja
andmebaaside veebisaitidele, sealhulgas sellistele, mis on seotud
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaste põlisteadmistega, ning
võimaluse korral edendab teabe vahetamise eesmärgil sidemeid avalikult
juurdepääsetavate eraalgatuslike ja valitsusväliste
teabevahetusplatvormidega;
d) tugineb ülemaailmse teabevõrgustiku raames piirkondlike
teabevõrgustike loomisel ülemaailmsetele ja piirkondlikele
teabevahetusinstitutsioonidele, kui see on asjakohane;
e) edendab suuremat läbipaistvust, sealhulgas hõlbustades keskkonna
lähteolukorra andmete ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe jagamist osaliste ja
muude asjaomaste sidusrühmade vahel;
42
f) hõlbustab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust, sealhulgas
teadus- ja tehnikaalast koostööd ja ühistegevust;
g) täidab muid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või
käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid.
4. Teabevõrgustikku haldab sekretariaat, ilma et see piiraks võimalikku
koostööd muude, osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud asjakohaste
õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, sealhulgas ÜRO Hariduse, Teaduse
ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) valitsustevahelise
okeanograafiakomisjoni, Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni,
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ning ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).
5. Teabevõrgustiku haldamisel võetakse täielikult arvesse arenguriikidest
osaliste erivajadusi ja väikeste arenevate saareriikide eriolukorda ning
hõlbustatakse nende juurdepääsu teabevõrgustikule, et võimaldada neil
riikidel kasutada seda ilma põhjendamatute takistuste ja halduskoormuseta.
Lisatakse teave tegevuste kohta, mille eesmärk on edendada teabe jagamist,
teadlikkuse suurendamist ja teabe levitamist nendes riikides ja nende riikidega
ning pakkuda neile riikidele eriprogramme.
6. Järgitakse käesoleva kokkuleppe alusel antava teabe konfidentsiaalsust
ja sellega seotud õigusi. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii,
nagu sellega nõutaks sellise teabe jagamist, mis on osalise riigisisese õiguse
või muu kohaldatava õiguse järgi avalikustamise eest kaitstud.
VII OSA
RAHALISED VAHENDID JA RAHASTAMISMEHHANISM
Artikkel 52
Rahastamine 1. Osaline eraldab oma võimaluste piires vahendeid nende tegevuste jaoks,
mis on mõeldud kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse oma
riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.
2. Kokkuleppe alusel loodud asutusi rahastatakse osaliste makstavatest
kindlaksmääratud osamaksetest.
3. Käesolevaga luuakse mehhanism piisavate, kättesaadavate, uute,
täiendavate ja prognoositavate rahaliste vahendite eraldamiseks käesoleva
kokkuleppe alusel. Mehhanismiga abistatakse arenguriike kokkuleppe
rakendamisel, sealhulgas suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret
toetava rahastamise kaudu, ning täidetakse muid käesolevas artiklis sätestatud
ülesandeid mere elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks.
4. Mehhanism hõlmab järgmist:
a) osaliste konverentsi loodud vabatahtlik usaldusfond, et hõlbustada
osalistest arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate
arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide esindajate osalemist käesoleva
kokkuleppe alusel loodud organite istungitel;
b) erifond, mida rahastatakse järgmistest allikatest:
43
i) iga-aastased osamaksed kooskõlas artikli 14 lõikega 6;
ii) maksed kooskõlas artikli 14 lõikega 7;
iii) lisamaksed osalistelt ja eraõiguslikelt üksustelt, kes soovivad
eraldada rahalisi vahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist;
c) Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfond.
5. Osaliste konverents võib kaaluda võimalust luua rahastamismehhanismi
osana lisavahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, et rahastada riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävate merealade elurikkuse ennistamist ja ökoloogilist taastamist.
6. Erifondi ja Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise
sihtfondi kasutatakse selleks, et
a) rahastada käesoleva kokkuleppe alusel suutlikkuse suurendamise
projekte, sealhulgas tulemuslikke mere elurikkuse kaitse ja kestliku
kasutamise projekte, ning tegevusi ja programme, sealhulgas
meretehnoloogia siirdega seotud väljaõpet;
b) aidata arenguriikidest osalisi käesoleva kokkuleppe rakendamisel;
c) toetada põlisrahvaste ja kohalike kogukondade kui põlisteadmiste
omajate ellu viidavaid kaitse ja kestliku kasutamise programme;
d) toetada üldsusega konsulteerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil;
e) rahastada mis tahes muid tegevusi vastavalt osaliste konverentsi
otsusele.
7. Rahastamismehhanismiga tuleks püüda tagada, et mehhanismi raames
kasutatavate vahendite vahel välditakse dubleerimist ning edendatakse
vastastikust täiendavust ja sidusust.
8. Käesoleva kokkuleppe rakendamise toetuseks eraldatud rahalised
vahendid võivad hõlmata nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest avaliku ja
erasektori allikatest pakutavat rahastust, sealhulgas riikide, rahvusvaheliste
finantseerimisasutuste, ülemaailmsete ja piirkondlike vahendite raames
loodud olemasolevate rahastamismehhanismide, doonororganisatsioonide,
valitsustevaheliste organisatsioonide, vabaühenduste ning füüsiliste ja
juriidiliste isikute panuseid, ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu
pakutavat rahastust.
9. Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel toimib mehhanism osaliste
konverentsi järelevalve all, kui see on asjakohane, ja selle suuniste järgi ning
annab osaliste konverentsile aru. Osaliste konverents annab suuniseid
üldstrateegia, poliitikameetmete ja programmide prioriteetide ning rahalistele
vahenditele juurdepääsu tingimuste ja nende vahendite kasutamise kohta.
10. Osaliste konverents ja Ülemaailmne Keskkonnafond lepivad osaliste
konverentsi esimesel istungil kokku eelnevate lõigete rakendamise korras.
11. Tunnistades kiireloomulist vajadust tegeleda riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimusega,
määrab osaliste konverents erifondi jaoks kindlaks esialgse kõigist allikatest
vahendite kaasamise eesmärgi aastani 2030, võttes muu hulgas arvesse
44
erifondi institutsioonilist korraldust ning suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde komitee kaudu esitatud teavet.
12. Juurdepääs käesoleva kokkuleppe alusel rahastamisele on avatud
arenguriikidest osalistele vastavalt vajadusele. Erifondi vahendeid jagatakse
erapooletu jaotamise kriteeriumide alusel, võttes arvesse erivajadustega
osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide,
ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide ja
Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga
arenguriikide abivajadust ning võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide
ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Erifondi eesmärk on tagada tõhus
juurdepääs rahastamisele lihtsustatud taotlus- ja heakskiitmismenetlustega
ning suurem valmidus anda sellistele arenguriikidest osalistele toetust.
13. Võttes arvesse piiratud suutlikkust, julgustavad osalised rahvusvahelisi
organisatsioone kohaldama asjakohaste rahaliste vahendite ja tehnilise abi
eraldamisel ning oma eriteenuste kasutamisel riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks
sooduskohtlemist arenguriikidest osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide,
sisemaal asuvate arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide suhtes,
võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide
eriolukorda, ning arvestama nimetatud riikide konkreetsete vajaduste ja
erinõudmistega.
14. Osaliste konverents moodustab rahaliste vahendite eest vastutava
rahanduskomitee. See koosneb liikmetest, kellel on asjakohane
kvalifikatsioon ja asjatundlikkus, ning selle koosseisu puhul võetakse arvesse
soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee volituste ja töökorra
üle otsustab osaliste konverents. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja
soovitusi mehhanismi raames rahaliste vahendite kindlakstegemise ja
kaasamise kohta. Samuti kogub ta teavet ja esitab aruandeid muude
mehhanismide ja vahendite raames toimuva rahastuse kohta, mis aitab otseselt
või kaudselt kaasa käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Lisaks
käesolevas artiklis esitatud kaalutlustele käsitleb komitee muu hulgas
järgmist:
a) osaliste, eelkõige arenguriikidest osaliste vajaduste hindamine;
b) vahendite kättesaadavus ja õigeaegne väljamaksmine;
c) rahaliste vahendite kogumise ja eraldamisega seotud otsustus- ja
juhtimismenetluste läbipaistvus;
d) toetust saavate arenguriikidest osaliste vastutus seoses rahaliste
vahendite kokkulepitud kasutamisega.
15. Osaliste konverents vaatab rahanduskomitee aruanded ja soovitused läbi
ning võtab asjakohaseid meetmeid.
16. Lisaks vaatab osaliste konverents rahastamismehhanismi korrapäraselt
läbi, et hinnata rahaliste vahendite piisavust, tulemuslikkust ja kättesaadavust,
muu hulgas suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks, eelkõige
arenguriikidest osaliste jaoks.
VIII OSA
KOKKULEPPE RAKENDAMINE JA TÄITMINE
45
Artikkel 53
Rakendamine Osalised võtavad kõik vajalikud seadusandlikud, haldus- või
poliitikameetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine.
Artikkel 54
Rakendamise jälgimine Iga osaline jälgib talle käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste
täitmist ning esitab konverentsile osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud
vormis ja ajavahemike järel aruande kokkuleppe rakendamiseks võetud
meetmete kohta.
Artikkel 55
Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee 1. Käesolevaga luuakse kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve
komitee, et hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist.
Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee on oma laadilt toetav
ning toimib läbipaistvalt, mittevastandavalt ja mittekaristavalt.
2. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee koosneb
liikmetest, kellel on sobiv kvalifikatsioon ja kogemused ning kelle on
nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist
tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust.
3. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee tegutseb
osaliste konverentsi esimesel istungil vastu võetud eeskirjade ja kodukorra
kohaselt. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee käsitleb
kokkuleppe rakendamise ja täitmisega seotud küsimusi muu hulgas
individuaalsel ja süsteemi tasandil ning annab osaliste konverentsile
korrapäraselt aru ja esitab vajaduse korral soovitusi, võttes samal ajal arvesse
vastavaid riiklikke olusid.
4. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee võib oma töös
vajaduse korral tugineda käesoleva kokkuleppe alusel loodud asutustelt,
samuti asjakohastelt õiguslikelt vahenditelt ja raamistikelt ning asjaomastelt
ülemaailmsetelt, piirkondlikelt, ja valdkondlikelt kehamitelt saadud teabele.
IX OSA
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Artikkel 56
Vaidluste ennetamine Osalised teevad koostööd, et ennetada vaidluste teket.
Artikkel 57
Kohustus lahendada vaidlused rahumeelselt
46
Osalised on kohustatud kasutama käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või
kohaldamist käsitlevate vaidluste lahendamiseks läbirääkimisi, järelepärimist,
vahendust, lepitust, vahekohtu- või kohtumenetlust, piirkondlike asutuste või
kokkulepete abi või muid osaliste valitud rahumeelseid viise.
Artikkel 58
Vaidluste lahendamine osaliste valitud rahumeelsel viisil Ükski käesoleva osa säte ei piira ühegi käesoleva kokkuleppe osalise
õigust leppida igal ajal kokku käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või
kohaldamisega seotud vaidluse lahendamises nende endi valitud rahumeelsel
viisil.
Artikkel 59
Tehnilist laadi vaidlused Kui vaidlus puudutab tehnilist laadi küsimust, võivad asjaomased
osalised anda vaidluse lahendada nende loodud ajutisele eksperdirühmale.
Rühm peab nõu asjaga seotud osalistega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada,
kasutamata kokkuleppe artikli 60 kohaseid siduvaid vaidluste lahendamise
menetlusi.
Artikkel 60
Vaidluste lahendamise menetlused 1. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad
vaidlused lahendatakse kooskõlas konventsiooni XV osas esitatud vaidluste
lahendamise sätetega.
2. Vaidluste lahendamiseks, milles osaleb käesoleva kokkuleppe osaline,
kes ei ole konventsiooni osaline, kohaldatakse konventsiooni XV osa ning V,
VI, VII ja VIII lisa.
3. Iga menetlust, millega käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka
konventsiooni osaline, on nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287,
kasutatakse käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks, välja arvatud
juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda
ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda
nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287 mõne muu menetlusega
käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.
4. Iga deklaratsiooni, mille käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka
konventsiooni osaline, on edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298,
kohaldatakse käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise suhtes, välja
arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades,
seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda
edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298 teistsuguse deklaratsiooni
käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.
5. Vastavalt lõikele 2 võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole
konventsiooni osaline, käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda
ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda valida
käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste
47
lahendamiseks ühe või mitu järgmistest variantidest, edastades hoiulevõtjale
kirjaliku deklaratsiooni:
a) Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus;
b) Rahvusvaheline Kohus;
c) VII lisa kohane vahekohus;
d) VIII lisa kohane erivahekohus ühe või mitme kõnealuses lisas
nimetatud vaidluskategooria jaoks.
6. Käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline ja kes ei
ole kirjalikku deklaratsiooni edastanud, loetakse lõike 5 punktis c esitatud
variandiga nõustunuks. Kui vaidluspooled on nõustunud vaidluse
lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid
seda menetlust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaidluspooled ei ole
nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse anda
lahendada vaid konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtule, kui pooled
ei lepi kokku teisiti. Lõike 5 alusel edastatavate deklaratsioonide suhtes
kohaldatakse konventsiooni artikli 287 lõikeid 6–8.
7. Ilma et see piiraks käesolevast osast tulenevaid kohustusi, võib käesoleva
kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, teha käesolevale
kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega
ühinedes või igal ajal pärast seda kirjaliku deklaratsiooni, et ta ei nõustu ühe
või mitme konventsiooni artiklis 298 sätestatud vaidluskategooria puhul ühe
või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega käesoleva osa
kohaseks vaidluste lahendamiseks. Sellise deklaratsiooni suhtes kohaldatakse
konventsiooni artiklit 298.
8. Käesoleva artikli sätted ei piira vaidluste lahendamise menetlusi, millega
osalised on nõustunud asjaomase õigusliku vahendi või raamistiku osalistena
või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liikmena,
kui tegemist on selliste õiguslike vahendite ja raamistike tõlgendamise või
kohaldamisega.
9. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, et sellega antakse
kohtule või vahekohtule pädevus vaidluses, mis puudutab või tingimata
hõlmab mingi ala õigusliku seisundi samaaegset käsitlemist riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvana, või vaidluses, mis on seotud suveräänsuse või
muude õigustega mandri- või saareterritooriumi suhtes või selliste õiguste
nõudmisega käesoleva kokkuleppe osalise poolt, tingimusel et ühtki käesoleva
lõike sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks konventsiooni XV osa 2. jao kohast
kohtu või vahekohtu pädevust.
10. Kahtluste vältimiseks ei saa miski käesolevas kokkuleppes olla aluseks
selliste nõuete esitamisele või tagasilükkamisele, mis on seotud suveräänsuse,
suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga maa- või merealade üle, sealhulgas
nendega seotud vaidluste puhul.
48
Artikkel 61
Ajutine kokkulepe Kuni vaidluse lahendamiseni kooskõlas käesoleva osaga teevad
vaidluspooled kõik endast oleneva, et sõlmida praktilist laadi ajutine
kokkulepe.
X OSA
KÄESOLEVA KOKKULEPPEGA MITTEÜHINENUD OSALISED
Artikkel 62
Käesoleva kokkuleppega mitteühinenud osalised Osalised julgustavad neid, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osalised,
saama selle osalisteks ning võtma vastu selle sätetega kooskõlas olevaid
õigusnorme.
XI OSA
HEAUSKSUS JA ÕIGUSTE KURITARVITAMINE
Artikkel 63
Heausksus ja õiguste kuritarvitamine Osalised täidavad käesoleva kokkuleppe alusel võetud kohustusi heas
usus ja kasutavad kokkuleppes tunnustatud õigusi viisil, mis ei kujuta endast
õiguse kuritarvitamist.
XII OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 64
Hääletamisõigus 1. Igal käesoleva kokkuleppe osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2
sätestatud juhtudel.
2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on käesoleva
kokkuleppe osaline, on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli,
kui on tema liikmesriike, kes on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Selline
organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik,
ja vastupidi.
49
Artikkel 65
Allakirjutamine Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele ja
piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele alates [lisada
kuupäev] ning jääb ÜRO peakorteris New Yorgis allakirjutamiseks avatuks
kuni [lisada kuupäev].
50
Artikkel 66
Ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad
käesoleva kokkuleppe ratifitseerima või heaks kiitma. Riigid ja piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsioonid saavad sellega ühineda alates
kokkuleppe allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast.
Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO
peasekretärile.
Artikkel 67
Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide ja nende
liikmesriikide pädevuse jaotus käesoleva kokkuleppega reguleeritavates
küsimustes 1. Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest
saavad käesoleva kokkuleppe osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid
osalised, on kohustatud täitma kõiki kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kui
mõni niisuguse organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppe
osaline, lepivad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast kokkuleppest
tulenevate kohustuste täitmises omavahel kokku. Sellisel juhul ei ole
nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast
kokkuleppest tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.
2. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse kokkuleppega
reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale
teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab
omakorda osalisi.
Artikkel 68
Jõustumine 1. Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-,
heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
2. Riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes
ratifitseerib või kiidab heaks käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast
kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja
hoiuleandmist, jõustub kokkulepe kolmekümnendal päeval pärast tema
ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva, kui
lõikest 1 ei tulene teisiti.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise
organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.
Artikkel 69
Ajutine kohaldamine 1. Käesolevat kokkulepet võib ajutiselt kohaldada riik või piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsioon, kes nõustub selle ajutise
51
kohaldamisega, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult konventsioonile alla
kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes.
Ajutine kohaldamine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja teate saab.
2. Kokkuleppe ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui kokkulepe kõnealuse
riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub
või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab
hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest kokkuleppe ajutine kohaldamine
lõpetada.
Artikkel 70
Reservatsioonid ja erandid Kokkuleppe suhtes ei lubata teha reservatsioone ega erandeid, välja
arvatud juhul, kui see on kokkuleppe muude artiklitega sõnaselgelt lubatud.
Artikkel 71
Deklaratsioonid ja avaldused Artikkel 70 ei takista riiki ega piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsiooni käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides,
heaks kiites või sellega ühinedes esitamast mis tahes sõnastuse või nimetusega
deklaratsioone või avaldusi, mille eesmärk on muu hulgas ühtlustada oma
õigusnorme kokkuleppe sätetega, tingimusel et selliste deklaratsioonide või
avaldustega ei välistata ega muudeta kokkuleppe õiguslikku toimet selle
kohaldamisel kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsiooni suhtes.
Artikkel 72
Muudatused 1. Osaline võib sekretariaadile adresseeritud kirjaliku teatisega esitada
ettepaneku käesoleva kokkuleppe muutmiseks. Sekretariaat edastab sellise
teatise kõikidele osalistele. Kui kuue kuu jooksul alates teatise edastamise
kuupäevast vastab vähemalt pool osalistest taotlusele pooldavalt, arutatakse
kavandatud muudatust osaliste konverentsi järgmisel istungil.
2. Hoiulevõtja edastab artikli 47 kohaselt vastu võetud muudatuse kõigile
osalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.
3. Käesoleva kokkuleppe muudatused jõustuvad osaliste suhtes, kes need
ratifitseerivad või heaks kiidavad, kolmekümnendal päeval pärast seda, kui
kaks kolmandikku kokkuleppe osalistest, kes olid osalised muudatuse
vastuvõtmise ajal, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.
Seejärel jõustub muudatus iga osalise suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-
või heakskiitmiskirja hoiule pärast nõutud arvu selliste kirjade hoiuleandmist,
kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja
hoiuleandmist.
4. Muudatuses võidakse selle vastuvõtmise ajal ette näha, et muudatuse
jõustumiseks peab selle ratifitseerima või heaks kiitma käesolevas artiklis
nõutust väiksem või suurem arv osalisi.
52
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise
organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.
6. Riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kellest
saab käesoleva kokkuleppe osaline pärast muudatuste jõustumist kooskõlas
lõikega 3, käsitatakse juhul, kui see riik või piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsioon ei ole väljendanud muud kavatsust:
a) käesoleva kokkuleppe muudetud versiooni osalisena;
b) muutmata kokkuleppe osalisena nende osaliste suhtes, kelle suhtes
muudatus ei ole siduv.
Artikkel 73
Denonsseerimine 1. Osaline võib ÜRO peasekretärile saadetava kirjaliku teatega käesoleva
kokkuleppe denonsseerida ja esitada selle põhjused. Põhjuste esitamata
jätmine ei mõjuta denonsseerimise kehtivust. Denonsseerimine jõustub üks
aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat
kuupäeva.
2. Denonsseerimine ei mõjuta mingil viisil ühegi osalise kohustust täita
käesolevas kokkuleppes sätestatud kohustusi, mida ta peaks sõltumata
käesolevast kokkuleppest täitma rahvusvahelise õiguse alusel.
Artikkel 74
Lisad 1. Lisad on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt
sätestatud teisiti, hõlmab viide kokkuleppele või mõnele selle osale ka viidet
sellega seotud lisadele.
2. Artikli 72 sätteid, mis on seotud käesoleva kokkuleppe muutmisega,
kohaldatakse ka kokkuleppe uue lisa ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise
suhtes.
3. Osaline võib teha ettepaneku käesoleva kokkuleppe lisa muutmiseks, et
seda arutada osaliste konverentsi järgmisel istungil. Lisasid võib muuta
osaliste konverents. Olenemata artiklist 72 kohaldatakse käesoleva
kokkuleppe lisade muudatuste suhtes järgmisi sätteid:
a) muudatusettepaneku tekst tuleb edastada sekretariaadile vähemalt
150 päeva enne istungit. Pärast muudatusettepaneku teksti kättesaamist
edastab sekretariaat selle osalistele. Sekretariaat konsulteerib vajaduse korral
asjaomaste allorganitega ja edastab kõik vastused kõikidele osalistele
hiljemalt 30 päeva enne istungit;
b) istungil vastu võetud muudatused jõustuvad kõigi osaliste jaoks 180
päeva pärast istungi lõppu, välja arvatud need osalised, kes esitavad vastuväite
kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4.
4. Lõike 3 punktis b sätestatud 180 päeva jooksul võib iga osaline esitada
muudatuse suhtes vastuväite, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Sellise
vastuväite võib igal ajal tagasi võtta hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega
53
ning pärast seda jõustub lisa muudatus kõnealuse osalise suhtes kolmekümne
päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmisest.
Artikkel 75
Hoiulevõtja Käesoleva kokkuleppe ja selle muudatuste või paranduste hoiulevõtja on
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.
Artikkel 76
Autentsed tekstid Käesoleva kokkuleppe araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja
venekeelne tekst on võrdselt autentsed.
54
I LISA
Alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid a) Ainulaadsus
b) Harukordsus
c) Eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast
d) Alal leiduvate liikide eriline tähtsus
e) Tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või
elupaikade seisukohast
f) Haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere
hapestumise suhtes
g) Haprus
h) Tundlikkus
i) Elurikkus ja tootlikkus
j) Esindatus
k) Sõltuvus
l) Looduslikkus
m) Ökoloogiline ühendatus
n) Alal toimuvad olulised ökoloogilised protsessid
o) Majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid
p) Kultuurilised tegurid
q) Kumulatiivne ja piiriülene mõju
r) Aeglane taastumine ja vastupanuvõime
s) Piisavus ja teostatavus
t) Replikatsioon
u) Paljunemise jätkusuutlikkus
v) Kaitse- ja majandamismeetmete olemasolu
55
II LISA
Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid Käesoleva kokkuleppe alusel võivad suutlikkuse suurendamise ja
meretehnoloogia siirde algatused hõlmata muu hulgas järgmist:
a) asjakohaste andmete, teabe, teadmiste ja teadusuuringute jagamine
kasutajasõbralikus vormingus, sealhulgas:
i) merealaste teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste jagamine;
ii) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja
kestlikku kasutamist käsitleva teabe vahetamine;
iii) teadus- ja arendustegevuse tulemuste jagamine;
b) teabe levitamine ja teadlikkuse suurendamine, sealhulgas seoses
järgmisega:
i) merealased teadusuuringud, mereteadus ja nendega seotud
mereoperatsioonid ja -teenused;
ii) keskkonna- ja bioloogilised andmed, mis on kogutud riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel tehtud uuringute käigus;
iii) asjakohased põlisteadmised vastavalt nende teadmiste omajate
vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule;
iv) maailmamerele avalduvad survetegurid, mis mõjutavad mere
elurikkust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, sealhulgas
kliimamuutuste kahjulik mõju, nagu soojenemine ja maailmamere
hapnikusisalduse vähenemine, samuti maailmamere hapestumine;
v) sellised meetmed nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid,
sealhulgas merekaitsealad;
vi) keskkonnamõju hindamised;
c) asjakohase taristu, sealhulgas seadmete arendamine ja tugevdamine,
nagu:
i) vajaliku taristu arendamine ja rajamine;
ii) tehnika, sealhulgas proovivõtu- ja metoodikaseadmete (nt vee-,
geoloogiliste, bioloogiliste või keemiliste proovide jaoks) pakkumine;
iii) sellise varustuse soetamine, mis on vajalik uurimis- ja
arendussuutlikkuse toetamiseks ja edasiarendamiseks, sealhulgas
andmehalduse valdkonnas, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmetega seotud tegevuse kontekstis, selliste meetmete jaoks
nagu piirkonnapõhised majandamisvahendid, sealhulgas merekaitsealad,
ning keskkonnamõju hindamiste läbiviimiseks;
d) institutsioonilise suutlikkuse ja riiklike reguleerivate raamistike või
mehhanismide arendamine ja tugevdamine, sealhulgas:
i) juhtimis-, poliitika- ja õigusraamistikud ning -mehhanismid;
56
ii) abi riiklike seadusandlike, haldus- või poliitikameetmete
väljatöötamisel, rakendamisel ja jõustamisel, sealhulgas nendega seotud
regulatiivsed, teaduslikud ja tehnilised nõuded riiklikul või piirkondlikul
tasandil;
iii) tehniline tugi käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks,
sealhulgas andmete seireks ja aruandluseks;
iv) suutlikkus kujundada teabe ja andmete põhjal välja tulemuslik ja
tõhus poliitika, muu hulgas hõlbustades juurdepääsu sellistele
teadmistele ja selliste teadmiste omandamist, mis on vajalikud
arenguriikidest osaliste otsustajate teavitamiseks;
v) asjaomaste riiklike ja piirkondlike organisatsioonide ja
institutsioonide institutsioonilise suutlikkuse loomine või tugevdamine;
vi) riiklike ja piirkondlike teaduskeskuste loomine, sealhulgas
andmehoidlatena;
vii) piirkondlike tippkeskuste väljaarendamine;
viii) oskuste arendamise piirkondlike keskuste väljaarendamine;
ix) koostöösuhete tihendamine piirkondlike institutsioonide vahel,
näiteks põhja-lõuna ja lõuna-lõuna koostöö ning piirkondlike
mereorganisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide
koostöö;
e) inimressursside ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse
ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste,
teaduskoostöö, tehnilise toe, hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde
kaudu, näiteks
i) ühistegevus ja koostöö mereteaduses, sealhulgas andmete
kogumise, tehnilise teabevahetuse, teadusuuringute projektide ja
programmide kaudu, ning ühiste teadusprojektide arendamine koostöös
arenguriikide institutsioonidega;
ii) haridus ja koolitus järgmistes valdkondades:
a. loodus- ja sotsiaalteadused, nii alus- kui ka rakendusteadused,
et arendada teadus- ja uurimissuutlikkust;
b. tehnoloogia ning mereteaduse ja -tehnoloogia rakendamine
teadus- ja uurimissuutlikkuse arendamiseks;
c. poliitika ja juhtimine;
d. põlisteadmiste asjakohasus ja rakendamine;
iii) ekspertide, sealhulgas põlisteadmiste ekspertide vahetused;
iv) rahaliste vahendite eraldamine inimressursside ja tehnilise
oskusteabe arendamiseks, sealhulgas:
a. stipendiumide või muude toetuste andmine väikestest
arenevatest saareriikidest osaliste esindajatele seminaridel,
koolitusprogrammides või muudes asjakohastes programmides
osalemiseks, et arendada nende erisuutlikkust;
57
b. rahaliste ja tehniliste eksperditeadmiste ja ressursside
pakkumine, eelkõige väikestest arenevatest saareriikidest osalistele,
seoses keskkonnamõju hindamistega;
v) koolitatud inimressursside võrgustiku loomine;
f) käsiraamatute, suuniste ja standardite väljatöötamine ja jagamine,
sealhulgas
i) kriteeriumid ja viitematerjalid;
ii) tehnoloogiastandardid ja -eeskirjad;
iii) käsiraamatute ja asjakohase teabe hoidla, et jagada teadmisi
keskkonnamõju hindamiste läbiviimise kohta ja sellealast suutlikkust,
saadud kogemusi ja parimaid tavasid;
g) tehnika-, teadus-, uurimis- ja arendusprogrammide, sealhulgas
biotehnoloogiaalase uurimistegevuse väljatöötamine.
AGREEMENT UNDER THE UNITED NATIONS CONVENTION
ON THE LAW OF THE SEA ON THE CONSERVATION AND
SUSTAINABLE USE OF MARINE BIOLOGICAL DIVERSITY
OF AREAS BEYOND NATIONAL JURISDICTION
UNITED NATIONS
2023
AGREEMENT UNDER THE UNITED NATIONS CONVENTION
ON THE LAW OF THE SEA ON THE CONSERVATION AND
SUSTAINABLE USE OF MARINE BIOLOGICAL DIVERSITY
OF AREAS BEYOND NATIONAL JURISDICTION
PREAMBLE
The Parties to this Agreement,
Recalling the relevant provisions of the United Nations Convention on the Law of
the Sea of 10 December 1982, including the obligation to protect and preserve the marine
environment,
Stressing the need to respect the balance of rights, obligations and interests set out
in the Convention,
Recognizing the need to address, in a coherent and cooperative manner, biological
diversity loss and degradation of ecosystems of the ocean, due, in particular, to climate
change impacts on marine ecosystems, such as warming and ocean deoxygenation, as well
as ocean acidification, pollution, including plastic pollution, and unsustainable use,
Conscious of the need for the comprehensive global regime under the Convention
to better address the conservation and sustainable use of marine biological diversity of
areas beyond national jurisdiction,
Recognizing the importance of contributing to the realization of a just and equitable
international economic order which takes into account the interests and needs of
humankind as a whole and, in particular, the special interests and needs of developing
States, whether coastal or landlocked,
Recognizing also that support for developing States Parties through capacity-
building and the development and transfer of marine technology are essential elements for
the attainment of the objectives of the conservation and sustainable use of marine biological
diversity of areas beyond national jurisdiction,
Recalling the United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples,
Affirming that nothing in this Agreement shall be construed as diminishing or
extinguishing the existing rights of Indigenous Peoples, including as set out in the
United Nations Declaration on the Rights of Indigenous Peoples, or of, as appropriate, local
communities,
Recognizing the obligation set out in the Convention to assess, as far as practicable,
the potential effects on the marine environment of activities under a State’s jurisdiction or
- 2 -
control when the State has reasonable grounds for believing that such activities may cause
substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment,
Mindful of the obligation set out in the Convention to take all measures necessary to
ensure that pollution arising from incidents or activities does not spread beyond the areas
where sovereign rights are exercised in accordance with the Convention,
Desiring to act as stewards of the ocean in areas beyond national jurisdiction on
behalf of present and future generations by protecting, caring for and ensuring responsible
use of the marine environment, maintaining the integrity of ocean ecosystems and
conserving the inherent value of biological diversity of areas beyond national jurisdiction,
Acknowledging that the generation of, access to and utilization of digital sequence
information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, together
with the fair and equitable sharing of benefits arising from its utilization, contribute to
research and innovation and to the general objective of this Agreement,
Respecting the sovereignty, territorial integrity and political independence of all
States,
Recalling that the legal status of non-parties to the Convention or any other related
agreements is governed by the rules of the law of treaties,
Recalling also that, as set out in the Convention, States are responsible for the
fulfilment of their international obligations concerning the protection and preservation of
the marine environment and may be liable in accordance with international law,
Committed to achieving sustainable development,
Aspiring to achieve universal participation,
Have agreed as follows:
PART I
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Use of terms
For the purposes of this Agreement:
1. “Area-based management tool” means a tool, including a marine protected area, for
a geographically defined area through which one or several sectors or activities are
managed with the aim of achieving particular conservation and sustainable use objectives
in accordance with this Agreement.
2. “Areas beyond national jurisdiction” means the high seas and the Area.
- 3 -
3. “Biotechnology” means any technological application that uses biological systems,
living organisms, or derivatives thereof, to make or modify products or processes for
specific use.
4. “Collection in situ”, in relation to marine genetic resources, means the collection or
sampling of marine genetic resources in areas beyond national jurisdiction.
5. “Convention” means the United Nations Convention on the Law of the Sea of
10 December 1982.
6. “Cumulative impacts” means the combined and incremental impacts resulting from
different activities, including known past and present and reasonably foreseeable activities,
or from the repetition of similar activities over time, and the consequences of climate
change, ocean acidification and related impacts.
7. “Environmental impact assessment” means a process to identify and evaluate the
potential impacts of an activity to inform decision-making.
8. “Marine genetic resources” means any material of marine plant, animal, microbial
or other origin containing functional units of heredity of actual or potential value.
9. “Marine protected area” means a geographically defined marine area that is
designated and managed to achieve specific long-term biological diversity conservation
objectives and may allow, where appropriate, sustainable use provided it is consistent with
the conservation objectives.
10. “Marine technology” includes, inter alia, information and data, provided in a user-
friendly format, on marine sciences and related marine operations and services; manuals,
guidelines, criteria, standards and reference materials; sampling and methodology
equipment; observation facilities and equipment for in situ and laboratory observations,
analysis and experimentation; computer and computer software, including models and
modelling techniques; related biotechnology; and expertise, knowledge, skills, technical,
scientific and legal know-how and analytical methods related to the conservation and
sustainable use of marine biological diversity.
11. “Party” means a State or regional economic integration organization that has
consented to be bound by this Agreement and for which this Agreement is in force.
12. “Regional economic integration organization” means an organization constituted by
sovereign States of a given region to which its member States have transferred competence
in respect of matters governed by this Agreement and which has been duly authorized, in
accordance with its internal procedures, to sign, ratify, approve, accept or accede to this
Agreement.
13. “Sustainable use” means the use of components of biological diversity in a way and
at a rate that does not lead to a long-term decline of biological diversity, thereby
- 4 -
maintaining its potential to meet the needs and aspirations of present and future
generations.
14. “Utilization of marine genetic resources” means to conduct research and
development on the genetic and/or biochemical composition of marine genetic resources,
including through the application of biotechnology, as defined in paragraph 3 above.
Article 2
General objective
The objective of this Agreement is to ensure the conservation and sustainable use
of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, for the present and in
the long term, through effective implementation of the relevant provisions of the
Convention and further international cooperation and coordination.
Article 3
Scope of application
This Agreement applies to areas beyond national jurisdiction.
Article 4
Exceptions
This Agreement does not apply to any warship, military aircraft or naval auxiliary.
Except for Part II, this Agreement does not apply to other vessels or aircraft owned or
operated by a Party and used, for the time being, only on government non-commercial
service. However, each Party shall ensure, by the adoption of appropriate measures not
impairing the operations or operational capabilities of such vessels or aircraft owned or
operated by it, that such vessels or aircraft act in a manner consistent, so far as is reasonable
and practicable, with this Agreement.
Article 5
Relationship between this Agreement and the Convention and
relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
regional, subregional and sectoral bodies
1. This Agreement shall be interpreted and applied in the context of and in a manner
consistent with the Convention. Nothing in this Agreement shall prejudice the rights,
jurisdiction and duties of States under the Convention, including in respect of the exclusive
economic zone and the continental shelf within and beyond 200 nautical miles.
2. This Agreement shall be interpreted and applied in a manner that does not
undermine relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,
- 5 -
subregional and sectoral bodies and that promotes coherence and coordination with those
instruments, frameworks and bodies.
3. The legal status of non-parties to the Convention or any other related agreements
with regard to those instruments is not affected by this Agreement.
Article 6
Without prejudice
This Agreement, including any decision or recommendation of the Conference of
the Parties or any of its subsidiary bodies, and any acts, measures or activities undertaken
on the basis thereof, shall be without prejudice to, and shall not be relied upon as a basis
for asserting or denying any claims to, sovereignty, sovereign rights or jurisdiction,
including in respect of any disputes relating thereto.
Article 7
General principles and approaches
In order to achieve the objectives of this Agreement, Parties shall be guided by the
following principles and approaches:
(a) The polluter-pays principle;
(b) The principle of the common heritage of humankind which is set out in the
Convention;
(c) The freedom of marine scientific research, together with other freedoms of
the high seas;
(d) The principle of equity and the fair and equitable sharing of benefits;
(e) The precautionary principle or precautionary approach, as appropriate;
(f) An ecosystem approach;
(g) An integrated approach to ocean management;
(h) An approach that builds ecosystem resilience, including to adverse effects of
climate change and ocean acidification, and also maintains and restores ecosystem
integrity, including the carbon cycling services that underpin the role of the ocean in
climate;
(i) The use of the best available science and scientific information;
(j) The use of relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local
communities, where available;
- 6 -
(k) The respect, promotion and consideration of their respective obligations, as
applicable, relating to the rights of Indigenous Peoples or of, as appropriate, local
communities when taking action to address the conservation and sustainable use of marine
biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(l) The non-transfer, directly or indirectly, of damage or hazards from one area
to another and the non-transformation of one type of pollution into another in taking
measures to prevent, reduce and control pollution of the marine environment;
(m) Full recognition of the special circumstances of small island developing States
and of least developed countries;
(n) Acknowledgement of the special interests and needs of landlocked developing
countries.
Article 8
International cooperation
1. Parties shall cooperate under this Agreement for the conservation and sustainable
use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, including through
strengthening and enhancing cooperation with and promoting cooperation among relevant
legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral
bodies in the achievement of the objectives of this Agreement.
2. Parties shall endeavour to promote, as appropriate, the objectives of this Agreement
when participating in decision-making under other relevant legal instruments, frameworks,
or global, regional, subregional or sectoral bodies.
3. Parties shall promote international cooperation in marine scientific research and in
the development and transfer of marine technology consistent with the Convention in
support of the objectives of this Agreement.
PART II
MARINE GENETIC RESOURCES, INCLUDING THE
FAIR AND EQUITABLE SHARING OF BENEFITS
Article 9
Objectives
The objectives of this Part are:
(a) The fair and equitable sharing of benefits arising from activities with respect
to marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources
of areas beyond national jurisdiction for the conservation and sustainable use of marine
biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
- 7 -
(b) The building and development of the capacity of Parties, particularly
developing States Parties, in particular the least developed countries, landlocked
developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States,
coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries, to
carry out activities with respect to marine genetic resources and digital sequence
information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction;
(c) The generation of knowledge, scientific understanding and technological
innovation, including through the development and conduct of marine scientific research,
as fundamental contributions to the implementation of this Agreement;
(d) The development and transfer of marine technology in accordance with this
Agreement.
Article 10
Application
1. The provisions of this Agreement shall apply to activities with respect to marine
genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas
beyond national jurisdiction collected and generated after the entry into force of this
Agreement for the respective Party. The application of the provisions of this Agreement
shall extend to the utilization of marine genetic resources and digital sequence information
on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction collected or generated
before entry into force, unless a Party makes an exception in writing under article 70 when
signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement.
2. The provisions of this Part shall not apply to:
(a) Fishing regulated under relevant international law and fishing-related
activities; or
(b) Fish or other living marine resources known to have been taken in fishing and
fishing-related activities from areas beyond national jurisdiction, except where such fish or
other living marine resources are regulated as utilization under this Part.
3. The obligations in this Part shall not apply to a Party’s military activities, including
military activities by government vessels and aircraft engaged in non-commercial service.
The obligations in this Part with respect to the utilization of marine genetic resources and
digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national
jurisdiction shall apply to a Party’s non-military activities.
- 8 -
Article 11
Activities with respect to marine genetic resources of areas beyond
national jurisdiction
1. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information
on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction may be carried out by all
Parties, irrespective of their geographical location, and by natural or juridical persons under
the jurisdiction of the Parties. Such activities shall be carried out in accordance with this
Agreement.
2. Parties shall promote cooperation in all activities with respect to marine genetic
resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond
national jurisdiction.
3. Collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction
shall be carried out with due regard for the rights and legitimate interests of coastal States
in areas within their national jurisdiction and with due regard for the interests of other
States in areas beyond national jurisdiction, in accordance with the Convention. To this
end, Parties shall endeavour to cooperate, as appropriate, including through specific
modalities for the operation of the Clearing-House Mechanism determined under article
51, with a view to implementing this Agreement.
4. No State shall claim or exercise sovereignty or sovereign rights over marine genetic
resources of areas beyond national jurisdiction. No such claim or exercise of sovereignty
or sovereign rights shall be recognized.
5. Collection in situ of marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction
shall not constitute the legal basis for any claim to any part of the marine environment or
its resources.
6. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information
on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction are in the interests of all
States and for the benefit of all humanity, particularly for the benefit of advancing the
scientific knowledge of humanity and promoting the conservation and sustainable use of
marine biological diversity, taking into particular consideration the interests and needs of
developing States.
7. Activities with respect to marine genetic resources and digital sequence information
on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction shall be carried out
exclusively for peaceful purposes.
- 9 -
Article 12
Notification on activities with respect to marine genetic resources
and digital sequence information on marine genetic resources of
areas beyond national jurisdiction
1. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures to
ensure that information is notified to the Clearing-House Mechanism in accordance with
this Part.
2. The following information shall be notified to the Clearing-House Mechanism six
months or as early as possible prior to the collection in situ of marine genetic resources of
areas beyond national jurisdiction:
(a) The nature and objectives under which the collection is carried out, including,
as appropriate, any programme(s) of which it forms part;
(b) The subject matter of the research or, if known, the marine genetic resources
to be targeted or collected, and the purposes for which such resources will be collected;
(c) The geographical areas in which the collection is to be undertaken;
(d) A summary of the method and means to be used for collection, including the
name, tonnage, type and class of vessels, scientific equipment and/or study methods
employed;
(e) Information concerning any other contributions to proposed major
programmes;
(f) The expected date of first appearance and final departure of the research
vessels, or deployment of the equipment and its removal, as appropriate;
(g) The name(s) of the sponsoring institution(s) and the person in charge of the
project;
(h) Opportunities for scientists of all States, in particular scientists from
developing States, to be involved in or associated with the project;
(i) The extent to which it is considered that States that may need and request
technical assistance, in particular developing States, should be able to participate or to be
represented in the project;
(j) A data management plan prepared according to open and responsible data
governance, taking into account current international practice.
3. Upon notification referred to in paragraph 2 above, the Clearing-House Mechanism
shall automatically generate a “BBNJ” standardized batch identifier.
- 10 -
4. Where there is a material change to the information provided to the Clearing-House
Mechanism prior to the planned collection, updated information shall be notified to the
Clearing-House Mechanism within a reasonable period of time and no later than the start
of collection in situ, when practicable.
5. Parties shall ensure that the following information, along with the “BBNJ”
standardized batch identifier, is notified to the Clearing-House Mechanism as soon as it
becomes available, but no later than one year from the collection in situ of marine genetic
resources of areas beyond national jurisdiction:
(a) The repository or database where digital sequence information on marine
genetic resources is or will be deposited;
(b) Where all marine genetic resources collected in situ are or will be deposited
or held;
(c) A report detailing the geographical area from which marine genetic resources
were collected, including information on the latitude, longitude and depth of collection,
and, to the extent available, the findings from the activity undertaken;
(d) Any necessary updates to the data management plan provided under
paragraph (2) (j) above.
6. Parties shall ensure that samples of marine genetic resources and digital sequence
information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction that are in
repositories or databases under their jurisdiction can be identified as originating from areas
beyond national jurisdiction, in accordance with current international practice and to the
extent practicable.
7. Parties shall ensure that repositories, to the extent practicable, and databases under
their jurisdiction prepare, on a biennial basis, an aggregate report on access to marine
genetic resources and digital sequence information linked to their “BBNJ” standardized
batch identifier, and make the report available to the access and benefit-sharing committee
established under article 15.
8. Where marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, and where
practicable, the digital sequence information on such resources are subject to utilization,
including commercialization, by natural or juridical persons under their jurisdiction, Parties
shall ensure that the following information, including the “BBNJ” standardized batch
identifier, if available, be notified to the Clearing-House Mechanism as soon as such
information becomes available:
(a) Where the results of the utilization, such as publications, patents granted, if
available and to the extent possible, and products developed, can be found;
- 11 -
(b) Where available, details of the post-collection notification to the Clearing-
House Mechanism related to the marine genetic resources that were the subject of
utilization;
(c) Where the original sample that is the subject of utilization is held;
(d) The modalities envisaged for access to marine genetic resources and digital
sequence information on marine genetic resources being utilized, and a data management
plan for the same;
(e) Once marketed, information, if available, on sales of relevant products and
any further development.
Article 13
Traditional knowledge of Indigenous Peoples and local
communities associated with marine genetic resources in areas
beyond national jurisdiction
Parties shall take legislative, administrative or policy measures, where relevant and
as appropriate, with the aim of ensuring that traditional knowledge associated with marine
genetic resources in areas beyond national jurisdiction that is held by Indigenous Peoples
and local communities shall only be accessed with the free, prior and informed consent or
approval and involvement of these Indigenous Peoples and local communities. Access to
such traditional knowledge may be facilitated by the Clearing-House Mechanism. Access
to and use of such traditional knowledge shall be on mutually agreed terms.
Article 14
Fair and equitable sharing of benefits
1. The benefits arising from activities with respect to marine genetic resources and
digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national
jurisdiction shall be shared in a fair and equitable manner in accordance with this Part and
contribute to the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas
beyond national jurisdiction.
2. Non-monetary benefits shall be shared in accordance with this Agreement in the
form of, inter alia:
(a) Access to samples and sample collections in accordance with current
international practice;
(b) Access to digital sequence information in accordance with current
international practice;
- 12 -
(c) Open access to findable, accessible, interoperable and reusable (FAIR)
scientific data in accordance with current international practice and open and responsible
data governance;
(d) Information contained in the notifications, along with “BBNJ” standardized
batch identifiers, provided in accordance with article 12, in publicly searchable and
accessible forms;
(e) Transfer of marine technology in line with relevant modalities provided under
Part V of this Agreement;
(f) Capacity-building, including by financing research programmes, and
partnership opportunities, particularly directly relevant and substantial ones, for scientists
and researchers in research projects, as well as dedicated initiatives, in particular for
developing States, taking into account the special circumstances of small island developing
States and of least developed countries;
(g) Increased technical and scientific cooperation, in particular with scientists
from and scientific institutions in developing States;
(h) Other forms of benefits as determined by the Conference of the Parties, taking
into account recommendations of the access and benefit-sharing committee established
under article 15.
3. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures to
ensure that marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic
resources of areas beyond national jurisdiction, together with their “BBNJ” standardized
batch identifiers, subject to utilization by natural or juridical persons under their
jurisdiction are deposited in publicly accessible repositories and databases, maintained
either nationally or internationally, no later than three years from the start of such
utilization, or as soon as they become available, taking into account current international
practice.
4. Access to marine genetic resources and digital sequence information on marine
genetic resources of areas beyond national jurisdiction in the repositories and databases
under a Party’s jurisdiction may be subject to reasonable conditions, as follows:
(a) The need to preserve the physical integrity of marine genetic resources;
(b) The reasonable costs associated with maintaining the relevant gene bank,
biorepository or database in which the sample, data or information is held;
(c) The reasonable costs associated with providing access to the marine genetic
resource, data or information;
(d) Other reasonable conditions in line with the objectives of this Agreement;
- 13 -
and opportunities for such access on fair and most favourable terms, including on
concessional and preferential terms, may be provided to researchers and research
institutions from developing States.
5. Monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital
sequence information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction,
including commercialization, shall be shared fairly and equitably, through the financial
mechanism established under article 52, for the conservation and sustainable use of marine
biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
6. After the entry into force of this Agreement, developed Parties shall make annual
contributions to the special fund referred to in article 52. A Party’s rate of contribution shall
be 50 per cent of that Party’s assessed contribution to the budget adopted by the Conference
of the Parties under article 47, paragraph 6 (e). Such payment shall continue until a decision
is taken by the Conference of the Parties under paragraph 7 below.
7. The Conference of the Parties shall decide on the modalities for the sharing of
monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and digital sequence
information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, taking into
account the recommendations of the access and benefit-sharing committee established
under article 15. If all efforts to reach consensus have been exhausted, a decision shall be
adopted by a three-fourths majority of the Parties present and voting. The payments shall
be made through the special fund established under article 52. The modalities may include
the following:
(a) Milestone payments;
(b) Payments or contributions related to the commercialization of products,
including payment of a percentage of the revenue from sales of products;
(c) A tiered fee, paid on a periodic basis, based on a diversified set of indicators
measuring the aggregate level of activities by a Party;
(d) Other forms as decided by the Conference of the Parties, taking into account
recommendations of the access and benefit-sharing committee.
8. A Party may make a declaration at the time the Conference of the Parties adopts the
modalities stating that those modalities shall not take effect for that Party for a period of
up to four years, in order to allow time for necessary implementation. A Party that makes
such a declaration shall continue to make the payment set out in paragraph 6 above until
the new modalities take effect.
9. In deciding on the modalities for the sharing of monetary benefits from the use of
digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national
jurisdiction under paragraph 7 above, the Conference of the Parties shall take into account
the recommendations of the access and benefit-sharing committee, recognizing that such
- 14 -
modalities should be mutually supportive of and adaptable to other access and benefit-
sharing instruments.
10. The Conference of the Parties, taking into account recommendations of the access
and benefit-sharing committee established under article 15, shall review and assess, on a
biennial basis, the monetary benefits from the utilization of marine genetic resources and
digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national
jurisdiction. The first review shall take place no later than five years after the entry into
force of this Agreement. The review shall include consideration of the annual contributions
referred to in paragraph 6 above.
11. Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures, as
appropriate, with the aim of ensuring that benefits arising from activities with respect to
marine genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of
areas beyond national jurisdiction by natural or juridical persons under their jurisdiction
are shared in accordance with this Agreement.
Article 15
Access and benefit-sharing committee
1. An access and benefit-sharing committee is hereby established. It shall serve, inter
alia, as a means for establishing guidelines for benefit-sharing, in accordance with
article 14, providing transparency and ensuring a fair and equitable sharing of both
monetary and non-monetary benefits.
2. The access and benefit-sharing committee shall be composed of 15 members
possessing appropriate qualifications in related fields, so as to ensure the effective exercise
of the functions of the committee. The members shall be nominated by Parties and elected
by the Conference of the Parties, taking into account gender balance and equitable
geographical distribution and providing for representation on the committee from
developing States, including from the least developed countries, from small island
developing States and from landlocked developing countries. The terms of reference and
modalities for the operation of the committee shall be determined by the Conference of the
Parties.
3. The committee may make recommendations to the Conference of the Parties on
matters relating to this Part, including on the following matters:
(a) Guidelines or a code of conduct for activities with respect to marine genetic
resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond
national jurisdiction in accordance with this Part;
(b) Measures to implement decisions taken in accordance with this Part;
(c) Rates or mechanisms for the sharing of monetary benefits in accordance with
article 14;
- 15 -
(d) Matters relating to this Part in relation to the Clearing-House Mechanism;
(e) Matters relating to this Part in relation to the financial mechanism established
under article 52;
(f) Any other matters relating to this Part that the Conference of the Parties may
request the access and benefit-sharing committee to address.
4. Each Party shall make available to the access and benefit-sharing committee,
through the Clearing-House Mechanism, the information required under this Agreement,
which shall include:
(a) Legislative, administrative and policy measures on access and benefit-
sharing;
(b) Contact details and other relevant information on national focal points;
(c) Other information required pursuant to the decisions taken by the Conference
of the Parties.
5. The access and benefit-sharing committee may consult and facilitate the exchange
of information with relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
regional, subregional and sectoral bodies on activities under its mandate, including benefit-
sharing, the use of digital sequence information on marine genetic resources, best practices,
tools and methodologies, data governance and lessons learned.
6. The access and benefit-sharing committee may make recommendations to the
Conference of the Parties in relation to information obtained under paragraph 5 above.
Article 16
Monitoring and transparency
1. Monitoring and transparency of activities with respect to marine genetic resources
and digital sequence information on marine genetic resources of areas beyond national
jurisdiction shall be achieved through notification to the Clearing-House Mechanism,
through the use of “BBNJ” standardized batch identifiers in accordance with this Part and
according to procedures adopted by the Conference of the Parties as recommended by the
access and benefit-sharing committee.
2. Parties shall periodically submit reports to the access and benefit-sharing committee
on their implementation of the provisions in this Part on activities with respect to marine
genetic resources and digital sequence information on marine genetic resources of areas
beyond national jurisdiction and the sharing of benefits therefrom, in accordance with this
Part.
3. The access and benefit-sharing committee shall prepare a report based on the
information received through the Clearing-House Mechanism and make it available to
- 16 -
Parties, which may submit comments. The access and benefit-sharing committee shall
submit the report, including comments received, for the consideration of the Conference of
the Parties. The Conference of the Parties, taking into account the recommendation of the
access and benefit-sharing committee, may determine appropriate guidelines for the
implementation of this article, which shall take into account the national capabilities and
circumstances of Parties.
PART III
MEASURES SUCH AS AREA-BASED MANAGEMENT
TOOLS, INCLUDING MARINE PROTECTED AREAS
Article 17
Objectives
The objectives of this Part are to:
(a) Conserve and sustainably use areas requiring protection, including through
the establishment of a comprehensive system of area-based management tools, with
ecologically representative and well-connected networks of marine protected areas;
(b) Strengthen cooperation and coordination in the use of area-based management
tools, including marine protected areas, among States, relevant legal instruments and
frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;
(c) Protect, preserve, restore and maintain biological diversity and ecosystems,
including with a view to enhancing their productivity and health, and strengthen resilience
to stressors, including those related to climate change, ocean acidification and marine
pollution;
(d) Support food security and other socioeconomic objectives, including the
protection of cultural values;
(e) Support developing States Parties, in particular the least developed countries,
landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island
developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-
income countries, taking into account the special circumstances of small island developing
States, through capacity-building and the development and transfer of marine technology
in developing, implementing, monitoring, managing and enforcing area-based
management tools, including marine protected areas.
Article 18
Area of application
The establishment of area-based management tools, including marine protected
areas, shall not include any areas within national jurisdiction and shall not be relied upon
as a basis for asserting or denying any claims to sovereignty, sovereign rights or
- 17 -
jurisdiction, including in respect of any disputes relating thereto. The Conference of the
Parties shall not consider for decision proposals for the establishment of such area-based
management tools, including marine protected areas, and in no case shall such proposals
be interpreted as recognition or non-recognition of any claims to sovereignty, sovereign
rights or jurisdiction.
Article 19
Proposals
1. Proposals regarding the establishment of area-based management tools, including
marine protected areas, under this Part shall be submitted by Parties, individually or
collectively, to the secretariat.
2. Parties shall collaborate and consult, as appropriate, with relevant stakeholders,
including States and global, regional, subregional and sectoral bodies, as well as civil
society, the scientific community, the private sector, Indigenous Peoples and local
communities, for the development of proposals, as set out in this Part.
3. Proposals shall be formulated on the basis of the best available science and scientific
information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples
and local communities, taking into account the precautionary approach and an ecosystem
approach.
4. Proposals with regard to identified areas shall include the following key elements:
(a) A geographic or spatial description of the area that is the subject of the
proposal by reference to the indicative criteria specified in Annex I;
(b) Information on any of the criteria specified in Annex I, as well as any criteria
that may be further developed and revised in accordance with paragraph 5 below applied
in identifying the area;
(c) Human activities in the area, including uses by Indigenous Peoples and local
communities, and their possible impact, if any;
(d) A description of the state of the marine environment and biological diversity
in the identified area;
(e) A description of the conservation and, where appropriate, sustainable use
objectives that are to be applied to the area;
(f) A draft management plan encompassing the proposed measures and outlining
proposed monitoring, research and review activities to achieve the specified objectives;
(g) The duration of the proposed area and measures, if any;
- 18 -
(h) Information on any consultations undertaken with States, including adjacent
coastal States and/or relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, if any;
(i) Information on area-based management tools, including marine protected
areas, implemented under relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
regional, subregional and sectoral bodies;
(j) Relevant scientific input and, where available, traditional knowledge of
Indigenous Peoples and local communities.
5. Indicative criteria for the identification of such areas shall include, as relevant, those
specified in Annex I and may be further developed and revised as necessary by the
Scientific and Technical Body for consideration and adoption by the Conference of the
Parties.
6. Further requirements regarding the contents of proposals, including the modalities
for the application of indicative criteria as specified in paragraph 5 above, and guidance on
proposals specified in paragraph 4 (b) above shall be elaborated by the Scientific and
Technical Body, as necessary, for consideration and adoption by the Conference of the
Parties.
Article 20
Publicity and preliminary review of proposals
Upon receipt of a proposal in writing, the secretariat shall make the proposal
publicly available and transmit it to the Scientific and Technical Body for a preliminary
review. The purpose of the review is to ascertain that the proposal contains the information
required under article 19, including indicative criteria described in this Part and in Annex I.
The outcome of that review shall be made publicly available and shall be conveyed to the
proponent by the secretariat. The proponent shall retransmit the proposal to the secretariat,
having taken into account the preliminary review by the Scientific and Technical Body.
The secretariat shall notify the Parties and make that retransmitted proposal publicly
available and facilitate consultations pursuant to article 21.
Article 21
Consultations on and assessment of proposals
1. Consultations on proposals submitted under article 19 shall be inclusive, transparent
and open to all relevant stakeholders, including States and global, regional, subregional
and sectoral bodies, as well as civil society, the scientific community, Indigenous Peoples
and local communities.
- 19 -
2. The secretariat shall facilitate consultations and gather input as follows:
(a) States, in particular adjacent coastal States, shall be notified and invited to
submit, inter alia:
(i) Views on the merits and geographic scope of the proposal;
(ii) Any other relevant scientific input;
(iii) Information regarding any existing measures or activities in adjacent or
related areas within national jurisdiction and beyond national jurisdiction;
(iv) Views on the potential implications of the proposal for areas within national
jurisdiction;
(v) Any other relevant information;
(b) Bodies of relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
regional, subregional and sectoral bodies shall be notified and invited to submit, inter alia:
(i) Views on the merits of the proposal;
(ii) Any other relevant scientific input;
(iii) Information regarding any existing measures adopted by that instrument,
framework or body for the relevant area or for adjacent areas;
(iv) Views regarding any aspects of the measures and other elements for a draft
management plan identified in the proposal that fall within the competence of that
body;
(v) Views regarding any relevant additional measures that fall within the
competence of that instrument, framework or body;
(vi) Any other relevant information;
(c) Indigenous Peoples and local communities with relevant traditional
knowledge, the scientific community, civil society and other relevant stakeholders
shall be invited to submit, inter alia:
(i) Views on the merits of the proposal;
(ii) Any other relevant scientific input;
(iii) Any relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local
communities;
(iv) Any other relevant information.
- 20 -
3. Contributions received pursuant to paragraph 2 above shall be made publicly
available by the secretariat.
4. In cases where the proposed measure affects areas that are entirely surrounded by
the exclusive economic zones of States, proponents shall:
(a) Undertake targeted and proactive consultations, including prior notification,
with such States;
(b) Consider the views and comments of such States on the proposed measure
and provide written responses specifically addressing such views and comments and,
where appropriate, revise the proposed measure accordingly.
5. The proponent shall consider the contributions received during the consultation
period, as well as the views of and information from the Scientific and Technical Body,
and, as appropriate, revise the proposal accordingly or respond to substantive contributions
not reflected in the proposal.
6. The consultation period shall be time-bound.
7. The revised proposal shall be submitted to the Scientific and Technical Body, which
shall assess the proposal and make recommendations to the Conference of the Parties.
8. The modalities for the consultation and assessment process, including duration, shall
be further elaborated by the Scientific and Technical Body, as necessary, at its first
meeting, for consideration and adoption by the Conference of the Parties, taking into
account the special circumstances of small island developing States.
Article 22
Establishment of area-based management tools,
including marine protected areas
1. The Conference of the Parties, on the basis of the final proposal and the draft
management plan, taking into account the contributions and scientific input received during
the consultation process established under this Part, and the scientific advice and
recommendations of the Scientific and Technical Body:
(a) Shall take decisions on the establishment of area-based management tools,
including marine protected areas, and related measures;
(b) May take decisions on measures compatible with those adopted by relevant
legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral
bodies, in cooperation and coordination with those instruments, frameworks and bodies;
(c) May, where proposed measures are within the competences of other global,
regional, subregional or sectoral bodies, make recommendations to Parties to this
Agreement and to global, regional, subregional and sectoral bodies to promote the adoption
- 21 -
of relevant measures through such instruments, frameworks and bodies, in accordance with
their respective mandates.
2. In taking decisions under this article, the Conference of the Parties shall respect the
competences of, and not undermine, relevant legal instruments and frameworks and
relevant global, regional, subregional and sectoral bodies.
3. The Conference of the Parties shall make arrangements for regular consultations to
enhance cooperation and coordination with and among relevant legal instruments and
frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies with regard to
area-based management tools, including marine protected areas, as well as coordination
with regard to related measures adopted under such instruments and frameworks and by
such bodies.
4. Where the achievement of the objectives and the implementation of this Part so
requires, to further international cooperation and coordination with respect to the
conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national
jurisdiction, the Conference of the Parties may consider and, subject to paragraphs 1 and 2
above, may decide, as appropriate, to develop a mechanism regarding existing area-based
management tools, including marine protected areas, adopted by relevant legal instruments
and frameworks or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies.
5. Decisions and recommendations adopted by the Conference of the Parties in
accordance with this Part shall not undermine the effectiveness of measures adopted in
respect of areas within national jurisdiction and shall be made with due regard for the rights
and duties of all States, in accordance with the Convention. In cases where measures
proposed under this Part would affect or could reasonably be expected to affect the
superjacent water above the seabed and subsoil of submarine areas over which a coastal
State exercises sovereign rights in accordance with the Convention, such measures shall
have due regard to the sovereign rights of such coastal States. Consultations shall be
undertaken to that end, in accordance with the provisions of this Part.
6. In cases where an area-based management tool, including a marine protected area,
established under this Part subsequently falls, either wholly or in part, within the national
jurisdiction of a coastal State, the part within national jurisdiction shall immediately cease
to be in force. The part remaining in areas beyond national jurisdiction shall remain in force
until the Conference of the Parties, at its following meeting, reviews and decides whether
to amend or revoke the area-based management tool, including a marine protected area, as
necessary.
7. Upon the establishment of, or amendment to the competence of, a relevant legal
instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or sectoral body, any
area-based management tool, including a marine protected area, or related measures
adopted by the Conference of the Parties under this Part that subsequently falls within the
competence of such instrument, framework or body, either wholly or in part, shall remain
in force until the Conference of the Parties reviews and decides, in close cooperation and
- 22 -
coordination with that instrument, framework or body, to maintain, amend or revoke the
area-based management tool, including a marine protected area, and related measures, as
appropriate.
Article 23
Decision-making
1. As a general rule, the decisions and recommendations under this Part shall be taken
by consensus.
2. If no consensus is reached, decisions and recommendations under this Part shall be
taken by a three-fourths majority of the Parties present and voting, before which the
Conference of the Parties shall decide, by a two-thirds majority of the Parties present and
voting that all efforts to reach consensus have been exhausted.
3. Decisions taken under this Part shall enter into force 120 days after the meeting of
the Conference of the Parties at which they were taken and shall be binding on all Parties.
4. During the period of 120 days provided for in paragraph 3 above, any Party may, by
notification in writing to the secretariat, make an objection with respect to a decision
adopted under this Part, and that decision shall not be binding on that Party. An objection
to a decision may be withdrawn at any time by written notification to the secretariat and,
thereupon, the decision shall be binding for that Party 90 days following the date of the
notification stating that the objection is withdrawn.
5. A Party making an objection under paragraph 4 above shall provide to the
secretariat, in writing, at the time of making its objection, the explanation of the grounds
for its objection, which shall be based on one or more of the following grounds:
(a) The decision is inconsistent with this Agreement or the rights and duties of
the objecting Party in accordance with the Convention;
(b) The decision unjustifiably discriminates in form or in fact against the
objecting Party;
(c) The Party cannot practicably comply with the decision at the time of the
objection after making all reasonable efforts to do so.
6. A Party making an objection under paragraph 4 above shall, to the extent
practicable, adopt alternative measures or approaches that are equivalent in effect to the
decision to which it has objected and shall not adopt measures nor take actions that would
undermine the effectiveness of the decision to which it has objected unless such measures
or actions are essential for the exercise of rights and duties of the objecting Party in
accordance with the Convention.
7. The objecting Party shall report to the next ordinary meeting of the Conference of
the Parties following its notification under paragraph 4 above, and periodically thereafter,
- 23 -
on its implementation of paragraph 6 above, to inform the monitoring and review under
article 26.
8. An objection to a decision made in accordance with paragraph 4 above may only be
renewed if the objecting Party considers it still necessary, every three years after the entry
into force of the decision, by written notification to the secretariat. Such written notification
shall include an explanation of the grounds of its initial objection.
9. If no notification of renewal pursuant to paragraph 8 above is received, the objection
shall be considered automatically withdrawn and, thereupon, the decision shall be binding
for that Party 120 days after that objection is automatically withdrawn. The secretariat shall
notify the Party 60 days prior to the date on which the objection will be automatically
withdrawn.
10. Decisions of the Conference of the Parties adopted under this Part, and objections
to those decisions, shall be made publicly available by the secretariat and shall be
transmitted to all States and relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
regional, subregional and sectoral bodies.
Article 24
Emergency measures
1. The Conference of the Parties shall take decisions to adopt measures in areas beyond
national jurisdiction, to be applied on an emergency basis, if necessary, when a natural
phenomenon or human-caused disaster has caused, or is likely to cause, serious or
irreversible harm to marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, to
ensure that the serious or irreversible harm is not exacerbated.
2. Measures adopted under this article shall be considered necessary only if, following
consultation with relevant legal instruments or frameworks or relevant global, regional,
subregional or sectoral bodies, the serious or irreversible harm cannot be managed in a
timely manner through the application of the other articles of this Agreement or by a
relevant legal instrument or framework or a relevant global, regional, subregional or
sectoral body.
3. Measures adopted on an emergency basis shall be based on the best available
science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of
Indigenous Peoples and local communities and shall take into account the precautionary
approach. Such measures may be proposed by Parties or recommended by the Scientific
and Technical Body and may be adopted intersessionally. The measures shall be temporary
and must be reconsidered for decision at the next meeting of the Conference of the Parties
following their adoption.
4. The measures shall terminate two years following their entry into force or shall be
terminated earlier by the Conference of the Parties upon being replaced by area-based
management tools, including marine protected areas, and related measures established in
- 24 -
accordance with this Part, or by measures adopted by a relevant legal instrument or
framework or relevant global, regional, subregional or sectoral body, or by a decision of
the Conference of the Parties when the circumstances that necessitated the measure cease
to exist.
5. Procedures and guidance for the establishment of emergency measures, including
consultation procedures, shall be elaborated by the Scientific and Technical Body, as
necessary, for consideration and adoption by the Conference of the Parties at its earliest
opportunity. Such procedures shall be inclusive and transparent.
Article 25
Implementation
1. Parties shall ensure that activities under their jurisdiction or control that take place
in areas beyond national jurisdiction are conducted consistently with the decisions adopted
under this Part.
2. Nothing in this Agreement shall prevent a Party from adopting more stringent
measures with respect to its nationals and vessels or with regard to activities under its
jurisdiction or control in addition to those adopted under this Part, in accordance with
international law and in support of the objectives of the Agreement.
3. The implementation of the measures adopted under this Part should not impose a
disproportionate burden on Parties that are small island developing States or least
developed countries, directly or indirectly.
4. Parties shall promote, as appropriate, the adoption of measures within relevant legal
instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies
of which they are members, to support the implementation of the decisions and
recommendations made by the Conference of the Parties under this Part.
5. Parties shall encourage those States that are entitled to become Parties to this
Agreement, in particular those whose activities, vessels or nationals operate in an area that
is the subject of an established area-based management tool, including a marine protected
area, to adopt measures supporting the decisions and recommendations of the Conference
of the Parties on area-based management tools, including marine protected areas,
established under this Part.
6. A Party that is not a party to or a participant in a relevant legal instrument or
framework, or a member of a relevant global, regional, subregional or sectoral body, and
that does not otherwise agree to apply the measures established under such instruments and
frameworks and by such bodies shall not be discharged from the obligation to cooperate,
in accordance with the Convention and this Agreement, in the conservation and sustainable
use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
- 25 -
Article 26
Monitoring and review
1. Parties shall, individually or collectively, report to the Conference of the Parties on
the implementation of area-based management tools, including marine protected areas,
established under this Part and related measures. Such reports, as well as the information
and the review referred to in paragraphs 2 and 3 below, respectively, shall be made publicly
available by the secretariat.
2. The relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,
subregional and sectoral bodies shall be invited to provide information to the Conference
of the Parties on the implementation of measures that they have adopted to achieve the
objectives of area-based management tools, including marine protected areas, established
under this Part.
3. Area-based management tools, including marine protected areas, established under
this Part, including related measures, shall be monitored and periodically reviewed by the
Scientific and Technical Body, taking into account the reports and information referred to
in paragraphs 1 and 2 above, respectively.
4. In the review referred to in paragraph 3 above, the Scientific and Technical Body
shall assess the effectiveness of area-based management tools, including marine protected
areas, established under this Part, including related measures and the progress made in
achieving their objectives, and provide advice and recommendations to the Conference of
the Parties.
5. Following the review, the Conference of the Parties shall, as necessary, take
decisions or recommendations on the amendment, extension or revocation of area-based
management tools, including marine protected areas, and any related measures adopted by
the Conference of the Parties, on the basis of the best available science and scientific
information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples
and local communities, taking into account the precautionary approach and an ecosystem
approach.
PART IV
ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENTS
Article 27
Objectives
The objectives of this Part are to:
(a) Operationalize the provisions of the Convention on environmental impact
assessment for areas beyond national jurisdiction by establishing processes, thresholds and
other requirements for conducting and reporting assessments by Parties;
- 26 -
(b) Ensure that activities covered by this Part are assessed and conducted to
prevent, mitigate and manage significant adverse impacts for the purpose of protecting and
preserving the marine environment;
(c) Support the consideration of cumulative impacts and impacts in areas within
national jurisdiction;
(d) Provide for strategic environmental assessments;
(e) Achieve a coherent environmental impact assessment framework for activities
in areas beyond national jurisdiction;
(f) Build and strengthen the capacity of Parties, particularly developing States
Parties, in particular the least developed countries, landlocked developing countries,
geographically disadvantaged States, small island developing States, coastal African
States, archipelagic States and developing middle-income countries, to prepare, conduct
and evaluate environmental impact assessments and strategic environmental assessments
in support of the objectives of this Agreement.
Article 28
Obligation to conduct environmental impact assessments
1. Parties shall ensure that the potential impacts on the marine environment of planned
activities under their jurisdiction or control that take place in areas beyond national
jurisdiction are assessed as set out in this Part before they are authorized.
2. When a Party with jurisdiction or control over a planned activity that is to be
conducted in marine areas within national jurisdiction determines that the activity may
cause substantial pollution of or significant and harmful changes to the marine environment
in areas beyond national jurisdiction, that Party shall ensure that an environmental impact
assessment of such activity is conducted in accordance with this Part or that an
environmental impact assessment is conducted under the Party’s national process. A Party
conducting such an assessment under its national process shall:
(a) Make relevant information available through the Clearing-House Mechanism,
in a timely manner, during the national process;
(b) Ensure that the activity is monitored in a manner consistent with the
requirements of its national process;
(c) Ensure that environmental impact assessment reports and any relevant
monitoring reports are made available through the Clearing-House Mechanism as set out
in this Agreement.
3. Upon receiving the information referred to in paragraph 2 (a) above, the Scientific
and Technical Body may provide comments to the Party with jurisdiction or control over
the planned activity.
- 27 -
Article 29
Relationship between this Agreement and environmental impact
assessment processes under relevant legal instruments and
frameworks and relevant global, regional, subregional and
sectoral bodies
1. Parties shall promote the use of environmental impact assessments and the adoption
and implementation of the standards and/or guidelines developed under article 38 in
relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and
sectoral bodies of which they are members.
2. The Conference of the Parties shall develop mechanisms under this Part for the
Scientific and Technical Body to collaborate with relevant legal instruments and
frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies that regulate
activities in areas beyond national jurisdiction or protect the marine environment.
3. When developing or updating standards or guidelines for the conduct of
environmental impact assessments of activities in areas beyond national jurisdiction by
Parties to this Agreement under article 38, the Scientific and Technical Body shall, as
appropriate, collaborate with relevant legal instruments and frameworks and relevant
global, regional, subregional and sectoral bodies.
4. It is not necessary to conduct a screening or an environmental impact assessment of
a planned activity in areas beyond national jurisdiction, provided that the Party with
jurisdiction or control over the planned activity determines:
(a) That the potential impacts of the planned activity or category of activity have
been assessed in accordance with the requirements of other relevant legal instruments or
frameworks or by relevant global, regional, subregional or sectoral bodies;
(b) That:
(i) the assessment already undertaken for the planned activity is equivalent to the
one required under this Part, and the results of the assessment are taken into account;
or
(ii) the regulations or standards of the relevant legal instruments or frameworks
or relevant global, regional, subregional or sectoral bodies arising from the
assessment were designed to prevent, mitigate or manage potential impacts below
the threshold for environmental impact assessments under this Part, and they have
been complied with.
5. When an environmental impact assessment for a planned activity in areas beyond
national jurisdiction has been conducted under a relevant legal instrument or framework or
a relevant global, regional, subregional or sectoral body, the Party concerned shall ensure
that the environmental impact assessment report is published through the Clearing-House
Mechanism.
- 28 -
6. Unless the planned activities that meet the criteria set out in paragraph 4 (b) (i) above
are subject to monitoring and review under a relevant legal instrument or framework or
relevant global, regional, subregional or sectoral body, Parties shall monitor and review the
activities and ensure that the monitoring and review reports are published through the
Clearing-House Mechanism.
Article 30
Thresholds and factors for conducting environmental
impact assessments
1. When a planned activity may have more than a minor or transitory effect on
the marine environment, or the effects of the activity are unknown or poorly understood,
the Party with jurisdiction or control of the activity shall conduct a screening of the activity
under article 31, using the factors set out in paragraph 2 below, and:
(a) The screening shall be sufficiently detailed for the Party to assess whether it
has reasonable grounds for believing that the planned activity may cause substantial
pollution of or significant and harmful changes to the marine environment and shall
include:
(i) A description of the planned activity, including its purpose, location, duration
and intensity; and
(ii) An initial analysis of the potential impacts, including consideration of
cumulative impacts and, as appropriate, alternatives to the planned activity;
(b) If it is determined on the basis of the screening that the Party has reasonable
grounds for believing that the activity may cause substantial pollution of or significant and
harmful changes to the marine environment, an environmental impact assessment shall be
conducted in accordance with the provisions of this Part.
2. When determining whether planned activities under their jurisdiction or control
meet the threshold set out in paragraph 1 above, Parties shall consider the following non-
exhaustive factors:
(a) The type of and technology used for the activity and the manner in which it is
to be conducted;
(b) The duration of the activity;
(c) The location of the activity;
(d) The characteristics and ecosystem of the location (including areas of
particular ecological or biological significance or vulnerability);
(e) The potential impacts of the activity, including the potential cumulative
impacts and the potential impacts in areas within national jurisdiction;
- 29 -
(f) The extent to which the effects of the activity are unknown or poorly
understood;
(g) Other relevant ecological or biological criteria.
Article 31
Process for environmental impact assessments
1. Parties shall ensure that the process for conducting an environmental impact
assessment pursuant to this Part includes the following steps:
(a) Screening. Parties shall undertake screening, in a timely manner, to determine
whether an environmental impact assessment is required in respect of a planned activity
under its jurisdiction or control, in accordance with article 30, and make its determination
publicly available:
(i) If a Party determines that an environmental impact assessment is not required
for a planned activity under its jurisdiction or control, it shall make relevant
information, including under article 30, paragraph 1 (a), publicly available through
the Clearing-House Mechanism under this Agreement;
(ii) On the basis of the best available science and scientific information and,
where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local
communities, a Party may register its views on the potential impacts of a planned
activity on which a determination has been made in accordance with subparagraph
(a) (i) above with the Party that made the determination and the Scientific and
Technical Body, within 40 days of the publication thereof;
(iii) If the Party that registered its views expressed concerns on the potential
impacts of a planned activity on which the determination was made, the Party that
made that determination shall give consideration to such concerns and may review
its determination;
(iv) Upon consideration of the concerns registered by a Party under subparagraph
(a) (ii) above, the Scientific and Technical Body shall consider and may evaluate
the potential impacts of the planned activity on the basis of the best available science
and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of
Indigenous Peoples and local communities and, as appropriate, may make
recommendations to the Party that made the determination after giving that Party an
opportunity to respond to the concerns registered and taking into account such
response;
(v) The Party that made the determination under subparagraph (a) (i) above shall
give consideration to any recommendations of the Scientific and Technical Body;
- 30 -
(vi) The registration of views and the recommendations of the Scientific and
Technical Body shall be made publicly available, including through the Clearing-
House Mechanism;
(b) Scoping. Parties shall ensure that key environmental and any associated
impacts, such as economic, social, cultural and human health impacts, including potential
cumulative impacts and impacts in areas within national jurisdiction, as well as alternatives
to the planned activity, if any, to be included in the environmental impact assessments that
shall be conducted under this Part, are identified. The scope shall be defined by using the
best available science and scientific information and, where available, relevant traditional
knowledge of Indigenous Peoples and local communities;
(c) Impact assessment and evaluation. Parties shall ensure that the impacts of
planned activities, including cumulative impacts and impacts in areas within national
jurisdiction, are assessed and evaluated using the best available science and scientific
information and, where available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples
and local communities;
(d) Prevention, mitigation and management of potential adverse effects. Parties
shall ensure that:
(i) Measures to prevent, mitigate and manage potential adverse effects of the
planned activities under their jurisdiction or control are identified and analysed to
avoid significant adverse impacts. Such measures may include the consideration of
alternatives to the planned activity under their jurisdiction or control;
(ii) Where appropriate, these measures are incorporated into an environmental
management plan;
(e) Parties shall ensure public notification and consultation in accordance with
article 32;
(f) Parties shall ensure the preparation and publication of an environmental
impact assessment report in accordance with article 33.
2. Parties may conduct joint environmental impact assessments, in particular for
planned activities under the jurisdiction or control of small island developing States.
3. A roster of experts shall be created under the Scientific and Technical Body. Parties
with capacity constraints may request advice and assistance from those experts to conduct
and evaluate screenings and environmental impact assessments for a planned activity under
their jurisdiction or control. The experts cannot be appointed to another part of the
environmental impact assessment process of the same activity. The Party that requested the
advice and assistance shall ensure that such environmental impact assessments are
submitted to it for review and decision-making.
- 31 -
Article 32
Public notification and consultation
1. Parties shall ensure timely public notification of a planned activity, including by
publication through the Clearing-House Mechanism and through the secretariat, and
planned and effective time-bound opportunities, as far as practicable, for participation by
all States, in particular adjacent coastal States and any other States adjacent to the activity
when they are potentially most affected States, and stakeholders in the environmental
impact assessment process. Notification and opportunities for participation, including
through the submission of comments, shall take place throughout the environmental impact
assessment process, as appropriate, including when identifying the scope of an
environmental impact assessment under article 31, paragraph 1 (b), and when a draft
environmental impact assessment report has been prepared under article 33, before a
decision is made as to whether to authorize the activity.
2. Potentially most affected States shall be determined by taking into account the
nature and potential effects on the marine environment of the planned activity and shall
include:
(a) Coastal States whose exercise of sovereign rights for the purpose of exploring,
exploiting, conserving or managing natural resources may reasonably be believed to be
affected by the activity;
(b) States that carry out, in the area of the planned activity, human activities,
including economic activities, that may reasonably be believed to be affected.
3. Stakeholders in this process include Indigenous Peoples and local communities with
relevant traditional knowledge, relevant global, regional, subregional and sectoral bodies,
civil society, the scientific community and the public.
4. Public notification and consultation shall, in accordance with article 48,
paragraph 3, be inclusive and transparent, be conducted in a timely manner and be targeted
and proactive when involving small island developing States.
5. Substantive comments received during the consultation process, including from
adjacent coastal States and any other States adjacent to the planned activity when they are
potentially most affected States, shall be considered and responded to or addressed by
Parties. Parties shall give particular regard to comments concerning potential impacts in
areas within national jurisdiction and provide written responses, as appropriate, specifically
addressing such comments, including regarding any additional measures meant to address
those potential impacts. Parties shall make public the comments received and the responses
or descriptions of the manner in which they were addressed.
- 32 -
6. Where a planned activity affects areas of the high seas that are entirely surrounded
by the exclusive economic zones of States, Parties shall:
(a) Undertake targeted and proactive consultations, including prior notification,
with such surrounding States;
(b) Consider the views and comments of those surrounding States on the planned
activity and provide written responses specifically addressing such views and comments
and, as appropriate, revise the planned activity accordingly.
7. Parties shall ensure access to information related to the environmental impact
assessment process under this Agreement. Notwithstanding this, Parties shall not be
required to disclose confidential or proprietary information. The fact that confidential or
proprietary information has been redacted shall be indicated in public documents.
Article 33
Environmental impact assessment reports
1. Parties shall ensure the preparation of an environmental impact assessment report
for any such assessment undertaken pursuant to this Part.
2. The environmental impact assessment report shall include, at a minimum, the
following information: a description of the planned activity, including its location; a
description of the results of the scoping exercise; a baseline assessment of the marine
environment likely to be affected; a description of potential impacts, including potential
cumulative impacts and any impacts in areas within national jurisdiction; a description of
potential prevention, mitigation and management measures; a description of uncertainties
and gaps in knowledge; information on the public consultation process; a description of the
consideration of reasonable alternatives to the planned activity; a description of follow-up
actions, including an environmental management plan; and a non-technical summary.
3. The Party shall make the draft environmental impact assessment report available
through the Clearing-House Mechanism during the public consultation process, to provide
an opportunity for the Scientific and Technical Body to consider and evaluate the report.
4. The Scientific and Technical Body, as appropriate and in a timely manner, may
make comments to the Party on the draft environmental impact assessment report. The
Party shall give consideration to any comments made by the Scientific and Technical Body.
5. Parties shall publish the reports of the environmental impact assessments, including
through the Clearing-House Mechanism. The secretariat shall ensure that all Parties are
notified in a timely manner when reports are published through the Clearing-House
Mechanism.
- 33 -
6. Final environmental impact assessment reports shall be considered by the Scientific
and Technical Body, on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under
this Agreement, for the purpose of developing guidelines, including the identification of
best practices.
7. A selection of the published information used in the screening process to make
decisions on whether to conduct an environmental impact assessment, in accordance with
articles 30 and 31, shall be considered and reviewed by the Scientific and Technical Body,
on the basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the
purpose of developing guidelines, including the identification of best practices.
Article 34
Decision-making
1. A Party under whose jurisdiction or control a planned activity falls shall be
responsible for determining if it may proceed.
2. When determining whether the planned activity may proceed under this Part, full
account shall be taken of an environmental impact assessment conducted in accordance
with this Part. A decision to authorize the planned activity under the jurisdiction or control
of a Party shall only be made when, taking into account mitigation or management
measures, the Party has determined that it has made all reasonable efforts to ensure that the
activity can be conducted in a manner consistent with the prevention of significant adverse
impacts on the marine environment.
3. Decision documents shall clearly outline any conditions of approval related to
mitigation measures and follow-up requirements. Decision documents shall be made
public, including through the Clearing-House Mechanism.
4. At the request of a Party, the Conference of the Parties may provide advice and
assistance to that Party when determining whether a planned activity under its jurisdiction
or control may proceed.
Article 35
Monitoring of impacts of authorized activities
Parties shall, by using the best available science and scientific information and,
where available, the relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local
communities, keep under surveillance the impacts of any activities in areas beyond national
jurisdiction that they permit or in which they engage in order to determine whether these
activities are likely to pollute or have adverse impacts on the marine environment. In
particular, each Party shall monitor the environmental and any associated impacts, such as
economic, social, cultural and human health impacts, of an authorized activity under their
jurisdiction or control in accordance with the conditions set out in the approval of the
activity.
- 34 -
Article 36
Reporting on impacts of authorized activities
1. Parties, whether acting individually or collectively, shall periodically report on the
impacts of the authorized activity and the results of the monitoring required under
article 35.
2. Monitoring reports shall be made public, including through the Clearing-House
Mechanism, and the Scientific and Technical Body may consider and evaluate the
monitoring reports.
3. Monitoring reports shall be considered by the Scientific and Technical Body, on the
basis of relevant practices, procedures and knowledge under this Agreement, for the
purpose of developing guidelines on the monitoring of impacts of authorized activities,
including the identification of best practices.
Article 37
Review of authorized activities and their impacts
1. Parties shall ensure that the impacts of the authorized activity monitored pursuant
to article 35 are reviewed.
2. Should the Party with jurisdiction or control over the activity identify significant
adverse impacts that either were not foreseen in the environmental impact assessment, in
nature or severity, or that arise from a breach of any of the conditions set out in the approval
of the activity, the Party shall review its decision authorizing the activity, notify the
Conference of the Parties, other Parties and the public, including through the Clearing-
House Mechanism, and:
(a) Require that measures be proposed and implemented to prevent, mitigate
and/or manage those impacts or take any other necessary action and/or halt the activity, as
appropriate; and
(b) Evaluate, in a timely manner, any measures implemented or actions taken
under subparagraph (a) above.
3. On the basis of the reports received under article 36, the Scientific and Technical
Body may notify the Party that authorized the activity if it considers that the activity may
have significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact
assessment or that arise from a breach of any conditions of approval of the authorized
activity and, as appropriate, may make recommendations to the Party.
4. (a) On the basis of the best available science and scientific information and, where
available, relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, a
Party may register its concerns, with the Party that authorized the activity and with the
Scientific and Technical Body, that the authorized activity may have
- 35 -
significant adverse impacts that were either not foreseen in the environmental impact
assessment, in nature or severity, or that arise from a breach of any conditions of approval
of the authorized activity;
(b) The Party that authorized the activity shall give consideration to such
concerns;
(c) Upon consideration of the concerns registered by a Party, the Scientific and
Technical Body shall consider and may evaluate the matter based on the best available
science and scientific information and, where available, relevant traditional knowledge of
Indigenous Peoples and local communities and may notify the Party that authorized the
activity, if it considers that such activity may have significant adverse impacts that were
either not foreseen in the environmental impact assessment or that arise from a breach of
any conditions of approval of the authorized activity and, after giving that Party an
opportunity to respond to the concerns registered and taking into account such response
and as appropriate, may make recommendations to the Party that authorized the activity;
(d) The registration of concerns, any notifications issued and any
recommendations made by the Scientific and Technical Body shall be made publicly
available, including through the Clearing-House Mechanism;
(e) The Party that authorized the activity shall give consideration to any
notifications issued and any recommendations made by the Scientific and Technical Body.
5. All States, in particular adjacent coastal States and any other States adjacent to the
activity when they are potentially most affected States, and stakeholders shall be kept
informed through the Clearing-House Mechanism and may be consulted in the monitoring,
reporting and review processes in respect of an activity authorized under this Agreement.
6. Parties shall publish, including through the Clearing-House Mechanism:
(a) Reports on the review of the impacts of the authorized activity;
(b) Decision documents, including a record of the reasons for the decision by the
Party, when a Party has changed its decision authorizing the activity.
Article 38
Standards and/or guidelines to be developed by the Scientific and
Technical Body related to environmental impact assessments
1. The Scientific and Technical Body shall develop standards or guidelines for
consideration and adoption by the Conference of the Parties on:
(a) The determination of whether the thresholds for the conduct of a screening or
an environmental impact assessment under article 30 have been met or exceeded for
planned activities, including on the basis of the non-exhaustive factors set out in paragraph
2 of that article;
- 36 -
(b) The assessment of cumulative impacts in areas beyond national jurisdiction
and how those impacts should be taken into account in the environmental impact
assessment process;
(c) The assessment of impacts, in areas within national jurisdiction, of planned
activities in areas beyond national jurisdiction and how those impacts should be taken into
account in the environmental impact assessment process;
(d) The public notification and consultation process under article 32, including
the determination of what constitutes confidential or proprietary information;
(e) The required content of environmental impact assessment reports and
published information used in the screening process pursuant to article 33, including best
practices;
(f) The monitoring of and reporting on the impacts of authorized activities as set
out in articles 35 and 36, including the identification of best practices;
(g) The conduct of strategic environmental assessments.
2. The Scientific and Technical Body may also develop standards and guidelines for
consideration and adoption by the Conference of the Parties, including on:
(a) An indicative non-exhaustive list of activities that require or do not require an
environmental impact assessment, as well as any criteria related to those activities, which
shall be periodically updated;
(b) The conduct of environmental impact assessments by Parties to this
Agreement in areas identified as requiring protection or special attention.
3. Any standard shall be set out in an annex to this Agreement, in accordance with
article 74.
Article 39
Strategic environmental assessments
1. Parties shall, individually or in cooperation with other Parties, consider conducting
strategic environmental assessments for plans and programmes relating to activities under
their jurisdiction or control, to be conducted in areas beyond national jurisdiction, in order
to assess the potential effects of such plans or programmes, as well as of alternatives, on
the marine environment.
2. The Conference of the Parties may conduct a strategic environmental assessment of
an area or region to collate and synthesize the best available information about the area or
region, assess current and potential future impacts and identify data gaps and research
priorities.
- 37 -
3. When undertaking environmental impact assessments pursuant to this Part, Parties
shall take into account the results of relevant strategic environmental assessments carried
out under paragraphs 1 and 2 above, where available.
4. The Conference of the Parties shall develop guidance on the conduct of each
category of strategic environmental assessment described in this article.
PART V
CAPACITY-BUILDING AND THE TRANSFER OF
MARINE TECHNOLOGY
Article 40
Objectives
The objectives of this Part are to:
(a) Assist Parties, in particular developing States Parties, in implementing the
provisions of this Agreement, to achieve its objectives;
(b) Enable inclusive, equitable and effective cooperation and participation in the
activities undertaken under this Agreement;
(c) Develop the marine scientific and technological capacity, including with
respect to research, of Parties, in particular developing States Parties, with regard to the
conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national
jurisdiction, including through access to marine technology by, and the transfer of marine
technology to, developing States Parties;
(d) Increase, disseminate and share knowledge on the conservation and
sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(e) More specifically, support developing States Parties, in particular the least
developed countries, landlocked developing countries, geographically disadvantaged
States, small island developing States, coastal African States, archipelagic States and
developing middle-income countries, through capacity-building and the development and
transfer of marine technology under this Agreement, in achieving the objectives relating
to:
(i) Marine genetic resources, including the sharing of benefits, as reflected in
article 9;
(ii) Measures such as area-based management tools, including marine protected
areas, as reflected in article 17;
(iii) Environmental impact assessments, as reflected in article 27.
- 38 -
Article 41
Cooperation in capacity-building and the transfer of
marine technology
1. Parties shall cooperate, directly or through relevant legal instruments and
frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies, to assist Parties,
in particular developing States Parties, in achieving the objectives of this Agreement
through capacity-building and the development and transfer of marine science and marine
technology.
2. In providing capacity-building and the transfer of marine technology under this
Agreement, Parties shall cooperate at all levels and in all forms, including through
partnerships with and involving all relevant stakeholders, such as, where appropriate, the
private sector, civil society, and Indigenous Peoples and local communities as holders of
traditional knowledge, as well as through strengthening cooperation and coordination
between relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional,
subregional and sectoral bodies.
3. In giving effect to this Part, Parties shall give full recognition to the special
requirements of developing States Parties, in particular the least developed countries,
landlocked developing countries, geographically disadvantaged States, small island
developing States, coastal African States, archipelagic States and developing middle-
income countries. Parties shall ensure that the provision of capacity-building and the
transfer of marine technology is not conditional on onerous reporting requirements.
Article 42
Modalities for capacity-building and for the transfer of
marine technology
1. Parties, within their capabilities, shall ensure capacity-building for developing
States Parties and shall cooperate to achieve the transfer of marine technology, in particular
to developing States Parties that need and request it, taking into account the special
circumstances of small island developing States and of least developed countries, in
accordance with the provisions of this Agreement.
2. Parties shall provide, within their capabilities, resources to support such capacity-
building and the development and transfer of marine technology and to facilitate access to
other sources of support, taking into account their national policies, priorities, plans and
programmes.
3. Capacity-building and the transfer of marine technology should be a country-driven,
transparent, effective and iterative process that is participatory, cross-cutting and gender-
responsive. It shall build upon, as appropriate, and not duplicate existing programmes and
be guided by lessons learned, including those from capacity-building and transfer of marine
technology activities under relevant legal instruments and frameworks and relevant global,
- 39 -
regional, subregional and sectoral bodies. Insofar as possible, it shall take into account
these activities with a view to maximizing efficiency and results.
4. Capacity-building and the transfer of marine technology shall be based on and be
responsive to the needs and priorities of developing States Parties, taking into account the
special circumstances of small island developing States and of least developed countries,
identified through needs assessments on an individual case-by-case, subregional or
regional basis. Such needs and priorities may be self-assessed or facilitated through the
capacity-building and transfer of marine technology committee and the Clearing-House
Mechanism.
Article 43
Additional modalities for the transfer of marine technology
1. Parties share a long-term vision of the importance of fully realizing technology
development and transfer for inclusive, equitable and effective cooperation and
participation in the activities undertaken under this Agreement and in order to fully achieve
its objectives.
2. The transfer of marine technology undertaken under this Agreement shall take place
on fair and most favourable terms, including on concessional and preferential terms, and
in accordance with mutually agreed terms and conditions as well as the objectives of this
Agreement.
3. Parties shall promote and encourage economic and legal conditions for the transfer
of marine technology to developing States Parties, taking into account the special
circumstances of small island developing States and of least developed countries, which
may include providing incentives to enterprises and institutions.
4. The transfer of marine technology shall take into account all rights over such
technologies and be carried out with due regard for all legitimate interests, including, inter
alia, the rights and duties of holders, suppliers and recipients of marine technology and
taking into particular consideration the interests and needs of developing States for the
attainment of the objectives of this Agreement.
5. Marine technology transferred pursuant to this Part shall be appropriate, relevant
and, to the extent possible, reliable, affordable, up to date, environmentally sound and
available in an accessible form for developing States Parties, taking into account the special
circumstances of small island developing States and of least developed countries.
- 40 -
Article 44
Types of capacity-building and of the transfer of
marine technology
1. In support of the objectives set out in article 40, the types of capacity-building and
of the transfer of marine technology may include, but are not limited to, support for the
creation or enhancement of the human, financial management, scientific, technological,
organizational, institutional and other resource capabilities of Parties, such as:
(a) The sharing and use of relevant data, information, knowledge and research
results;
(b) Information dissemination and awareness-raising, including with respect to
relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities, in line with
the free, prior and informed consent of these Indigenous Peoples and, as appropriate, local
communities;
(c) The development and strengthening of relevant infrastructure, including
equipment and capacity of personnel for its use and maintenance;
(d) The development and strengthening of institutional capacity and national
regulatory frameworks or mechanisms;
(e) The development and strengthening of human and financial management
resource capabilities and of technical expertise through exchanges, research collaboration,
technical support, education and training and the transfer of marine technology;
(f) The development and sharing of manuals, guidelines and standards;
(g) The development of technical, scientific and research and development
programmes;
(h) The development and strengthening of capacities and technological tools for
effective monitoring, control and surveillance of activities within the scope of this
Agreement.
2. Further details concerning the types of capacity-building and of the transfer of
marine technology identified in this article are elaborated in Annex II.
3. The Conference of the Parties, taking account of the recommendations of the
capacity-building and transfer of marine technology committee, shall periodically, as
necessary, review, assess and further develop and provide guidance on the indicative and
non-exhaustive list of types of capacity-building and of transfer of marine technology
elaborated in Annex II, to reflect technological progress and innovation and to respond and
adapt to the evolving needs of States, subregions and regions.
- 41 -
Article 45
Monitoring and review
1. Capacity-building and the transfer of marine technology undertaken in accordance
with the provisions of this Part shall be monitored and reviewed periodically.
2. The monitoring and review referred to in paragraph 1 above shall be carried out by
the capacity-building and transfer of marine technology committee under the authority of
the Conference of the Parties and shall be aimed at:
(a) Assessing and reviewing the needs and priorities of developing States Parties
in terms of capacity-building and the transfer of marine technology, paying particular
attention to the special requirements of developing States Parties and to the special
circumstances of small island developing States and of least developed countries, in
accordance with article 42, paragraph 4;
(b) Reviewing the support required, provided and mobilized, as well as gaps in
meeting the assessed needs of developing States Parties in relation to this Agreement;
(c) Identifying and mobilizing funds under the financial mechanism established
under article 52 to develop and implement capacity-building and the transfer of marine
technology, including for the conduct of needs assessments;
(d) Measuring performance on the basis of agreed indicators and reviewing
results-based analyses, including on the output, outcomes, progress and effectiveness of
capacity-building and transfer of marine technology under this Agreement, as well as
successes and challenges;
(e) Making recommendations for follow-up activities, including on how
capacity-building and the transfer of marine technology could be further enhanced to allow
developing States Parties, taking into account the special circumstances of small island
developing States and of least developed countries, to strengthen their implementation of
the Agreement in order to achieve its objectives.
3. In supporting the monitoring and review of capacity-building and the transfer of
marine technology, Parties shall submit reports to the capacity-building and transfer of
marine technology committee. Those reports should be in a format and at intervals to be
determined by the Conference of the Parties, taking into account the recommendations of
the capacity-building and transfer of marine technology committee. In submitting their
reports, Parties shall take into account, where applicable, input from regional and
subregional bodies on capacity-building and the transfer of marine technology. The reports
submitted by Parties, as well as any input from regional and subregional bodies on capacity-
building and the transfer of marine technology, should be made publicly available. The
Conference of the Parties shall ensure that reporting requirements should be streamlined
and not onerous, in particular for developing States Parties, including in terms of costs and
time requirements.
- 42 -
Article 46
Capacity-building and transfer of marine technology committee
1. A capacity-building and transfer of marine technology committee is hereby
established.
2. The committee shall consist of members possessing appropriate qualifications and
expertise, to serve objectively in the best interest of the Agreement, nominated by Parties
and elected by the Conference of the Parties, taking into account gender balance and
equitable geographical distribution and providing for representation on the committee from
the least developed countries, from the small island developing States and from the
landlocked developing countries. The terms of reference and modalities for the operation
of the committee shall be decided by the Conference of the Parties at its first meeting.
3. The committee shall submit reports and recommendations that the Conference of
the Parties shall consider and take action on as appropriate.
PART VI
INSTITUTIONAL ARRANGEMENTS
Article 47
Conference of the Parties
1. A Conference of the Parties is hereby established.
2. The first meeting of the Conference of the Parties shall be convened by the
Secretary-General of the United Nations no later than one year after the entry into force of
this Agreement. Thereafter, ordinary meetings of the Conference of the Parties shall be
held at regular intervals to be determined by the Conference of the Parties. Extraordinary
meetings of the Conference of the Parties may be held at other times, in accordance with
the rules of procedure.
3. The Conference of the Parties shall ordinarily meet at the seat of the secretariat or
at United Nations Headquarters.
4. The Conference of the Parties shall by consensus adopt, at its first meeting, rules of
procedure for itself and its subsidiary bodies, financial rules governing its funding and the
funding of the secretariat and any subsidiary bodies and, thereafter, rules of procedure and
financial rules for any further subsidiary body that it may establish. Until such time as the
rules of procedure have been adopted, the rules of procedure of the intergovernmental
conference on an international legally binding instrument under the United Nations
Convention on the Law of the Sea on the conservation and sustainable use of marine
biological diversity of areas beyond national jurisdiction shall apply.
5. The Conference of the Parties shall make every effort to adopt decisions and
recommendations by consensus. Except as otherwise provided in this Agreement, if all
- 43 -
efforts to reach consensus have been exhausted, decisions and recommendations of the
Conference of the Parties on questions of substance shall be adopted by a two-thirds
majority of the Parties present and voting, and decisions on questions of procedure shall be
adopted by a majority of the Parties present and voting.
6. The Conference of the Parties shall keep under review and evaluation the
implementation of this Agreement and, for this purpose, shall:
(a) Adopt decisions and recommendations related to the implementation of this
Agreement;
(b) Review and facilitate the exchange of information among Parties relevant to
the implementation of this Agreement;
(c) Promote, including by establishing appropriate processes, cooperation and
coordination with and among relevant legal instruments and frameworks and relevant
global, regional, subregional and sectoral bodies, with a view to promoting coherence
among efforts towards the conservation and sustainable use of marine biological diversity
of areas beyond national jurisdiction;
(d) Establish such subsidiary bodies as deemed necessary to support the
implementation of this Agreement;
(e) Adopt a budget by a three-fourths majority of the Parties present and voting
if all efforts to reach consensus have been exhausted, at such frequency and for such a
financial period as it may determine;
(f) Undertake other functions identified in this Agreement or as may be required
for its implementation.
7. The Conference of the Parties may decide to request the International Tribunal for
the Law of the Sea to give an advisory opinion on a legal question on the conformity with
this Agreement of a proposal before the Conference of the Parties on any matter within its
competence. A request for an advisory opinion shall not be sought on a matter within the
competences of other global, regional, subregional or sectoral bodies, or on a matter that
necessarily involves the concurrent consideration of any dispute concerning sovereignty or
other rights over continental or insular land territory or a claim thereto, or the legal status
of an area as within national jurisdiction. The request shall indicate the scope of the legal
question on which the advisory opinion is sought. The Conference of the Parties may
request that such opinion be given as a matter of urgency.
8. The Conference of the Parties shall, within five years of the entry into force of this
Agreement and thereafter at intervals to be determined by it, assess and review the
adequacy and effectiveness of the provisions of this Agreement and, if necessary, propose
means of strengthening the implementation of those provisions in order to better address
the conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond national
jurisdiction.
- 44 -
Article 48
Transparency
1. The Conference of the Parties shall promote transparency in decision-making
processes and other activities carried out under this Agreement.
2. All meetings of the Conference of the Parties and its subsidiary bodies shall be open
to observers participating in accordance with the rules of procedure unless otherwise
decided by the Conference of the Parties. The Conference of the Parties shall publish and
maintain a public record of its decisions.
3. The Conference of the Parties shall promote transparency in the implementation of
this Agreement, including through the public dissemination of information and the
facilitation of the participation of, and consultation with, relevant global, regional,
subregional and sectoral bodies, Indigenous Peoples and local communities with relevant
traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant
stakeholders, as appropriate and in accordance with the provisions of this Agreement.
4. Representatives of States not party to this Agreement, relevant global, regional,
subregional and sectoral bodies, Indigenous Peoples and local communities with relevant
traditional knowledge, the scientific community, civil society and other relevant
stakeholders with an interest in matters pertaining to the Conference of the Parties may
request to participate as observers in the meetings of the Conference of the Parties and of
its subsidiary bodies. The rules of procedure of the Conference of the Parties shall provide
for modalities for such participation and shall not be unduly restrictive in this respect. The
rules of procedure shall also provide for such representatives to have timely access to all
relevant information.
Article 49
Scientific and Technical Body
1. A Scientific and Technical Body is hereby established.
2. The Scientific and Technical Body shall be composed of members serving in their
expert capacity and in the best interest of the Agreement, nominated by Parties and elected
by the Conference of the Parties, with suitable qualifications, taking into account the need
for multidisciplinary expertise, including relevant scientific and technical expertise and
expertise in relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local communities,
gender balance and equitable geographical representation. The terms of reference and
modalities for the operation of the Scientific and Technical Body, including its selection
process and the terms of members’ mandates, shall be determined by the Conference of the
Parties at its first meeting.
3. The Scientific and Technical Body may draw on appropriate advice emanating from
relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and
sectoral bodies, as well as from other scientists and experts, as may be required.
- 45 -
4. Under the authority and guidance of the Conference of the Parties, and taking into
account the multidisciplinary expertise referenced in paragraph 2 above, the Scientific and
Technical Body shall provide scientific and technical advice to the Conference of the
Parties, perform the functions assigned to it under this Agreement and such other functions
as may be determined by the Conference of the Parties and provide reports to the
Conference of the Parties on its work.
Article 50
Secretariat
1. A secretariat is hereby established. The Conference of the Parties, at its first
meeting, shall make arrangements for the functioning of the secretariat, including deciding
on its seat.
2. Until such time as the secretariat commences its functions, the Secretary-General of
the United Nations, through the Division for Ocean Affairs and the Law of the Sea of the
Office of Legal Affairs of the United Nations Secretariat, shall perform the secretariat
functions under this Agreement.
3. The secretariat and the host State may conclude a headquarters agreement. The
secretariat shall enjoy legal capacity in the territory of the host State and be granted such
privileges and immunities by the host State as are necessary for the exercise of its functions.
4. The secretariat shall:
(a) Provide administrative and logistical support to the Conference of the Parties
and its subsidiary bodies for the purposes of the implementation of this Agreement;
(b) Arrange and service the meetings of the Conference of the Parties and of any
other bodies as may be established under this Agreement or by the Conference of the
Parties;
(c) Circulate information relating to the implementation of this Agreement in a
timely manner, including making decisions of the Conference of the Parties publicly
available and transmitting them to all Parties, as well as to relevant legal instruments and
frameworks and relevant global, regional, subregional and sectoral bodies;
(d) Facilitate cooperation and coordination, as appropriate, with the secretariats
of other relevant international bodies and, in particular, enter into such administrative and
contractual arrangements as may be required for that purpose and for the effective
discharge of its functions, subject to approval by the Conference of the Parties;
(e) Prepare reports on the execution of its functions under this Agreement and
submit them to the Conference of the Parties;
- 46 -
(f) Provide assistance with the implementation of this Agreement and perform
such other functions as may be determined by the Conference of the Parties or assigned to
it under this Agreement.
Article 51
Clearing-House Mechanism
1. A Clearing-House Mechanism is hereby established.
2. The Clearing-House Mechanism shall consist primarily of an open-access platform.
The specific modalities for the operation of the Clearing-House Mechanism shall be
determined by the Conference of the Parties.
3. The Clearing-House Mechanism shall:
(a) Serve as a centralized platform to enable Parties to access, provide and
disseminate information with respect to activities taking place pursuant to the provisions
of this Agreement, including information relating to:
(i) Marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction, as set out in
Part II of this Agreement;
(ii) The establishment and implementation of area-based management tools,
including marine protected areas;
(iii) Environmental impact assessments;
(iv) Requests for capacity-building and the transfer of marine technology and
opportunities with respect thereto, including research collaboration and training
opportunities, information on sources and availability of technological information
and data for the transfer of marine technology, opportunities for facilitated access
to marine technology and the availability of funding;
(b) Facilitate the matching of capacity-building needs with the support available
and with providers for the transfer of marine technology, including governmental, non-
governmental or private entities interested in participating as donors in the transfer of
marine technology, and facilitate access to related know-how and expertise;
(c) Provide links to relevant global, regional, subregional, national and sectoral
clearing-house mechanisms and other gene banks, repositories and databases, including
those pertaining to relevant traditional knowledge of Indigenous Peoples and local
communities, and promote, where possible, links with publicly available private and non-
governmental platforms for the exchange of information;
(d) Build on global, regional and subregional clearing-house institutions, where
applicable, when establishing regional and subregional mechanisms under the global
mechanism;
- 47 -
(e) Foster enhanced transparency, including by facilitating the sharing of
environmental baseline data and information relating to the conservation and sustainable
use of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction between Parties and
other relevant stakeholders;
(f) Facilitate international cooperation and collaboration, including scientific and
technical cooperation and collaboration;
(g) Perform such other functions as may be determined by the Conference of the
Parties or assigned to it under this Agreement.
4. The Clearing-House Mechanism shall be managed by the secretariat, without
prejudice to possible cooperation with other relevant legal instruments and frameworks and
relevant global, regional, subregional and sectoral bodies as determined by the Conference
of the Parties, including the Intergovernmental Oceanographic Commission of the United
Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the International Seabed
Authority, the International Maritime Organization and the Food and Agriculture
Organization of the United Nations.
5. In the management of the Clearing-House Mechanism, full recognition shall be
given to the special requirements of developing States Parties, as well as the special
circumstances of small island developing States Parties, and their access to the mechanism
shall be facilitated to enable those States to utilize it without undue obstacles or
administrative burdens. Information shall be included on activities to promote information-
sharing, awareness-raising and dissemination in and with those States, as well as to provide
specific programmes for those States.
6. The confidentiality of information provided under this Agreement and rights thereto
shall be respected. Nothing under this Agreement shall be interpreted as requiring the
sharing of information that is protected from disclosure under the domestic law of a Party
or other applicable law.
PART VII
FINANCIAL RESOURCES AND MECHANISM
Article 52
Funding
1. Each Party shall provide, within its capabilities, resources in respect of those
activities that are intended to achieve the objectives of this Agreement, taking into account
its national policies, priorities, plans and programmes.
2. The institutions established under this Agreement shall be funded through assessed
contributions of the Parties.
- 48 -
3. A mechanism for the provision of adequate, accessible, new and additional and
predictable financial resources under this Agreement is hereby established. The mechanism
shall assist developing States Parties in implementing this Agreement, including through
funding in support of capacity-building and the transfer of marine technology, and perform
other functions as set out in this article for the conservation and sustainable use of marine
biological diversity.
4. The mechanism shall include:
(a) A voluntary trust fund established by the Conference of the Parties to facilitate
the participation of representatives of developing States Parties, in particular least
developed countries, landlocked developing countries and small island developing States,
in the meetings of the bodies established under this Agreement;
(b) A special fund that shall be funded through the following sources:
(i) Annual contributions in accordance with article 14, paragraph 6;
(ii) Payments in accordance with article 14, paragraph 7;
(iii) Additional contributions from Parties and private entities wishing to provide
financial resources to support the conservation and sustainable use of marine
biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(c) The Global Environment Facility trust fund.
5. The Conference of the Parties may consider the possibility of establishing additional
funds, as part of the financial mechanism, to support the conservation and sustainable use
of marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, to finance
rehabilitation and ecological restoration of marine biological diversity of areas beyond
national jurisdiction.
6. The special fund and the Global Environment Facility trust fund shall be utilized in
order to:
(a) Fund capacity-building projects under this Agreement, including effective
projects on the conservation and sustainable use of marine biological diversity and
activities and programmes, including training related to the transfer of marine technology;
(b) Assist developing States Parties in implementing this Agreement;
(c) Support conservation and sustainable use programmes by Indigenous Peoples
and local communities as holders of traditional knowledge;
(d) Support public consultations at the national, subregional and regional levels;
(e) Fund the undertaking of any other activities as decided by the Conference of
the Parties.
- 49 -
7. The financial mechanism should seek to ensure that duplication is avoided, and
complementarity and coherence promoted, among the utilization of the funds within the
mechanism.
8. Financial resources mobilized in support of the implementation of this Agreement
may include funding provided through public and private sources, both national and
international, including, but not limited to, contributions from States, international
financial institutions, existing funding mechanisms under global and regional instruments,
donor agencies, intergovernmental organizations, non-governmental organizations and
natural and juridical persons, and through public-private partnerships.
9. For the purposes of this Agreement, the mechanism shall function under the
authority, where appropriate, and guidance of the Conference of the Parties and shall be
accountable thereto. The Conference of the Parties shall provide guidance on overall
strategies, policies, programme priorities and eligibility for access to and utilization of
financial resources.
10. The Conference of the Parties and the Global Environment Facility shall agree upon
arrangements to give effect to the above paragraphs at the first meeting of the Conference
of the Parties.
11. In recognition of the urgency to address the conservation and sustainable use of
marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction, the Conference of the
Parties shall determine an initial resource mobilization goal through 2030 for the special
fund from all sources, taking into account, inter alia, the institutional modalities of the
special fund and the information provided through the capacity-building and transfer of
marine technology committee.
12. Eligibility for access to funding under this Agreement shall be open to developing
States Parties on the basis of need. Funding under the special fund shall be distributed
according to equitable sharing criteria, taking into account the needs for assistance of
Parties with special requirements, in particular the least developed countries, landlocked
developing countries, geographically disadvantaged States, small island developing States
and coastal African States, archipelagic States and developing middle-income countries,
and taking into account the special circumstances of small island developing States and of
least developed countries. The special fund shall be aimed at ensuring efficient access to
funding through simplified application and approval procedures and enhanced readiness of
support for such developing States Parties.
13. In the light of capacity constraints, Parties shall encourage international
organizations to grant preferential treatment to, and consider the specific needs and special
requirements of developing States Parties, in particular the least developed countries,
landlocked developing countries and small island developing States, and taking into
account the special circumstances of small island developing States and of least developed
countries, in the allocation of appropriate funds and technical assistance and the utilization
- 50 -
of their specialized services for the purposes of the conservation and sustainable use of
marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction.
14. The Conference of the Parties shall establish a finance committee on financial
resources. It shall be composed of members possessing appropriate qualifications and
expertise, taking into account gender balance and equitable geographical distribution. The
terms of reference and modalities for the operation of the committee shall be decided by
the Conference of the Parties. The committee shall periodically report and make
recommendations on the identification and mobilization of funds under the mechanism. It
shall also collect information and report on funding under other mechanisms and
instruments contributing directly or indirectly to the achievement of the objectives of this
Agreement. In addition to the considerations provided in this article, the committee shall
consider, inter alia:
(a) The assessment of the needs of the Parties, in particular developing States
Parties;
(b) The availability and timely disbursement of funds;
(c) The transparency of decision-making and management processes concerning
fundraising and allocations;
(d) The accountability of the recipient developing States Parties with respect to
the agreed use of funds.
15. The Conference of the Parties shall consider the reports and recommendations of
the finance committee and take appropriate action.
16. The Conference of the Parties shall, in addition, undertake a periodic review of the
financial mechanism to assess the adequacy, effectiveness and accessibility of financial
resources, including for the delivery of capacity-building and the transfer of marine
technology, in particular for developing States Parties.
PART VIII
IMPLEMENTATION AND COMPLIANCE
Article 53
Implementation
Parties shall take the necessary legislative, administrative or policy measures, as
appropriate, to ensure the implementation of this Agreement.
- 51 -
Article 54
Monitoring of implementation
Each Party shall monitor the implementation of its obligations under this Agreement
and shall, in a format and at intervals to be determined by the Conference of the Parties,
report to the Conference on measures that it has taken to implement this Agreement.
Article 55
Implementation and Compliance Committee
1. An Implementation and Compliance Committee to facilitate and consider the
implementation of and promote compliance with the provisions of this Agreement is hereby
established. The Implementation and Compliance Committee shall be facilitative in nature
and function in a manner that is transparent, non-adversarial and non-punitive.
2. The Implementation and Compliance Committee shall consist of members
possessing appropriate qualifications and experience nominated by Parties and elected by
the Conference of the Parties, with due consideration given to gender balance and equitable
geographical representation.
3. The Implementation and Compliance Committee shall operate under the modalities
and rules of procedure adopted by the Conference of the Parties at its first meeting. The
Implementation and Compliance Committee shall consider issues of implementation and
compliance at the individual and systemic levels, inter alia, and report periodically and
make recommendations, as appropriate while cognizant of respective national
circumstances, to the Conference of the Parties.
4. In the course of its work, the Implementation and Compliance Committee may draw
on appropriate information from bodies established under this Agreement, as well as
relevant legal instruments and frameworks and relevant global, regional, subregional and
sectoral bodies, as may be required.
PART IX
SETTLEMENT OF DISPUTES
Article 56
Prevention of disputes
Parties shall cooperate in order to prevent disputes.
Article 57
Obligation to settle disputes by peaceful means
Parties have the obligation to settle their disputes concerning the interpretation or
application of this Agreement by negotiation, inquiry, mediation, conciliation, arbitration,
- 52 -
judicial settlement, resort to regional agencies or arrangements, or other peaceful means of
their own choice.
Article 58
Settlement of disputes by any peaceful means chosen by
the Parties
Nothing in this Part impairs the right of any Party to this Agreement to agree at any
time to settle a dispute between them concerning the interpretation or application of this
Agreement by any peaceful means of their own choice.
Article 59
Disputes of a technical nature
Where a dispute concerns a matter of a technical nature, the Parties concerned may
refer the dispute to an ad hoc expert panel established by them. The panel shall confer with
the Parties concerned and shall endeavour to resolve the dispute expeditiously without
recourse to binding procedures for the settlement of disputes under article 60 of this
Agreement.
Article 60
Procedures for the settlement of disputes
1. Disputes concerning the interpretation or application of this Agreement shall be
settled in accordance with the provisions for the settlement of disputes provided for in Part
XV of the Convention.
2. The provisions of Part XV of and Annexes V, VI, VII and VIII to the Convention
shall be deemed to be replicated for the purpose of the settlement of disputes involving a
Party to this Agreement that is not a Party to the Convention.
3. Any procedure accepted by a Party to this Agreement that is also a Party to the
Convention pursuant to article 287 of the Convention shall apply to the settlement of
disputes under this Part, unless that Party, when signing, ratifying, approving, accepting or
acceding to this Agreement, or at any time thereafter, has accepted another procedure
pursuant to article 287 of the Convention for the settlement of disputes under this Part.
4. Any declaration made by a Party to this Agreement that is also a Party to the
Convention pursuant to article 298 of the Convention shall apply to the settlement of
disputes under this Part, unless that Party, when signing, ratifying, approving, accepting or
acceding to this Agreement, or at any time thereafter, has made a different declaration
pursuant to article 298 of the Convention for the settlement of disputes under this Part.
5. Pursuant to paragraph 2 above, a Party to this Agreement that is not a Party to the
Convention, when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement,
- 53 -
or at any time thereafter, shall be free to choose, by means of a written declaration,
submitted to the depositary, one or more of the following means for the settlement of
disputes concerning the interpretation or application of this Agreement:
(a) The International Tribunal for the Law of the Sea;
(b) The International Court of Justice;
(c) An Annex VII arbitral tribunal;
(d) An Annex VIII special arbitral tribunal for one or more of the categories of
disputes specified in said Annex.
6. A Party to this Agreement that is not a Party to the Convention that has not issued a
declaration shall be deemed to have accepted the option in paragraph 5 (c) above. If the
parties to a dispute have accepted the same procedure for the settlement of the dispute, it
may be submitted only to that procedure, unless the parties otherwise agree. If the parties
to a dispute have not accepted the same procedure for the settlement of the dispute, it may
be submitted only to arbitration under Annex VII to the Convention, unless the parties
otherwise agree. Article 287, paragraphs 6 to 8, of the Convention shall apply to
declarations made under paragraph 5 above.
7. A Party to this Agreement that is not a Party to the Convention may, when signing,
ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, or at any time thereafter,
without prejudice to the obligations arising under this Part, declare in writing that it does
not accept any or more of the procedures provided for in Part XV, section 2, of the
Convention with respect to one or more of the categories of disputes set out in article 298
of the Convention for the settlement of disputes under this Part. Article 298 of the
Convention shall apply to such a declaration.
8. The provisions of this article shall be without prejudice to the procedures on the
settlement of disputes to which Parties have agreed as participants in a relevant legal
instrument or framework, or as members of a relevant global, regional, subregional or
sectoral body concerning the interpretation or application of such instruments and
frameworks.
9. Nothing in this Agreement shall be interpreted as conferring jurisdiction upon a
court or tribunal over any dispute that concerns or necessarily involves the concurrent
consideration of the legal status of an area as within national jurisdiction, nor over any
dispute concerning sovereignty or other rights over continental or insular land territory or
a claim thereto of a Party to this Agreement, provided that nothing in this paragraph shall
be interpreted as limiting the jurisdiction of a court or tribunal under Part XV, section 2, of
the Convention.
10. For the avoidance of doubt, nothing in this Agreement shall be relied upon as a basis
for asserting or denying any claims to sovereignty, sovereign rights or jurisdiction over
land or maritime areas, including in respect to any disputes relating thereto.
- 54 -
Article 61
Provisional arrangements
Pending the settlement of a dispute in accordance with this Part, the parties to the
dispute shall make every effort to enter into provisional arrangements of a practical nature.
PART X
NON-PARTIES TO THIS AGREEMENT
Article 62
Non-parties to this Agreement
Parties shall encourage non-parties to this Agreement to become Parties thereto and
to adopt laws and regulations consistent with its provisions.
PART XI
GOOD FAITH AND ABUSE OF RIGHTS
Article 63
Good faith and abuse of rights
Parties shall fulfil in good faith the obligations assumed under this Agreement and
exercise the rights recognized therein in a manner that would not constitute an abuse of
right.
PART XII
FINAL PROVISIONS
Article 64
Right to vote
1. Each Party to this Agreement shall have one vote, except as provided for in
paragraph 2 below.
2. A regional economic integration organization Party to this Agreement, on matters
within its competence, shall exercise its right to vote with a number of votes equal to the
number of its member States that are Parties to this Agreement. Such an organization shall
not exercise its right to vote if any of its member States exercises its right to vote, and vice
versa.
- 55 -
Article 65
Signature
This Agreement shall be open for signature by all States and regional economic
integration organizations from 20 September 2023 and shall remain open for signature at
United Nations Headquarters in New York until 20 September 2025.
Article 66
Ratification, approval, acceptance and accession
This Agreement shall be subject to ratification, approval or acceptance by States
and regional economic integration organizations. It shall be open for accession by States
and regional economic integration organizations from the day after the date on which the
Agreement is closed for signature. Instruments of ratification, approval, acceptance and
accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.
Article 67
Division of the competence of regional economic integration
organizations and their member States in respect of the matters
governed by this Agreement
1. Any regional economic integration organization that becomes a Party to this
Agreement without any of its member States being a Party shall be bound by all the
obligations under this Agreement. In the case of such organizations, one or more of whose
member States is a Party to this Agreement, the organization and its member States shall
decide on their respective responsibilities for the performance of their obligations under
this Agreement. In such cases, the organization and the member States shall not be entitled
to exercise rights under this Agreement concurrently.
2. In its instrument of ratification, approval, acceptance or accession, a regional
economic integration organization shall declare the extent of its competence in respect of
the matters governed by this Agreement. Any such organization shall also inform the
depositary, who shall in turn inform the Parties, of any relevant modification of the extent
of its competence.
Article 68
Entry into force
1. This Agreement shall enter into force 120 days after the date of deposit of the
sixtieth instrument of ratification, approval, acceptance or accession.
2. For each State or regional economic integration organization that ratifies, approves
or accepts this Agreement or accedes thereto after the deposit of the sixtieth instrument of
ratification, approval, acceptance or accession, this Agreement shall enter into force on the
- 56 -
thirtieth day following the deposit of its instrument of ratification, approval, acceptance or
accession, subject to paragraph 1 above.
3. For the purposes of paragraphs 1 and 2 above, any instrument deposited by a
regional economic integration organization shall not be counted as additional to those
deposited by the member States of that organization.
Article 69
Provisional application
1. This Agreement may be applied provisionally by a State or regional economic
integration organization that consents to its provisional application by so notifying the
depositary in writing at the time of signature or deposit of its instrument of ratification,
approval, acceptance or accession. Such provisional application shall become effective
from the date of receipt of the notification by the depositary.
2. Provisional application by a State or regional economic integration organization
shall terminate upon the entry into force of this Agreement for that State or regional
economic integration organization or upon notification by that State or regional economic
integration organization to the depositary in writing of its intention to terminate its
provisional application.
Article 70
Reservations and exceptions
No reservations or exceptions may be made to this Agreement, unless expressly
permitted by other articles of this Agreement.
Article 71
Declarations and statements
Article 70 does not preclude a State or regional economic integration organization,
when signing, ratifying, approving, accepting or acceding to this Agreement, from making
declarations or statements, however phrased or named, with a view, inter alia, to the
harmonization of its laws and regulations with the provisions of this Agreement, provided
that such declarations or statements do not purport to exclude or to modify the legal effect
of the provisions of this Agreement in their application to that State or regional economic
integration organization.
Article 72
Amendment
1. A Party may, by written communication addressed to the secretariat, propose
amendments to this Agreement. The secretariat shall circulate such a communication to all
- 57 -
Parties. If, within six months from the date of the circulation of the communication, not
less than one half of the Parties reply favourably to the request, the proposed amendment
shall be considered at the following meeting of the Conference of the Parties.
2. An amendment to this Agreement adopted in accordance with article 47 shall be
communicated by the depositary to all Parties for ratification, approval or acceptance.
3. Amendments to this Agreement shall enter into force for the Parties ratifying,
approving or accepting them on the thirtieth day following the deposit of instruments of
ratification, approval or acceptance by two thirds of the number of Parties to this
Agreement as at the time of adoption of the amendment. Thereafter, for each Party
depositing its instrument of ratification, approval or acceptance of an amendment after the
deposit of the required number of such instruments, the amendment shall enter into force
on the thirtieth day following the deposit of its instrument of ratification, approval or
acceptance.
4. An amendment may provide, at the time of its adoption, that a smaller or larger
number of ratifications, approvals or acceptances shall be required for its entry into force
than required under this article.
5. For the purposes of paragraphs 3 and 4 above, any instrument deposited by a
regional economic integration organization shall not be counted as additional to those
deposited by the member States of that organization.
6. A State or regional economic integration organization that becomes a Party to this
Agreement after the entry into force of amendments in accordance with paragraph 3 above
shall, failing an expression of a different intention by that State or regional economic
integration organization:
(a) Be considered as a Party to this Agreement as so amended;
(b) Be considered as a Party to the unamended Agreement in relation to any Party
not bound by the amendment.
Article 73
Denunciation
1. A Party may, by written notification addressed to the Secretary-General of the
United Nations, denounce this Agreement and may indicate its reasons. Failure to indicate
reasons shall not affect the validity of the denunciation. The denunciation shall take effect
one year after the date of receipt of the notification, unless the notification specifies a later
date.
2. The denunciation shall not in any way affect the duty of any Party to fulfil any
obligation embodied in this Agreement to which it would be subject under international
law independently of this Agreement.
- 58 -
Article 74
Annexes
1. The annexes form an integral part of this Agreement and, unless expressly provided
otherwise, a reference to this Agreement or to one of its parts includes a reference to the
annexes relating thereto.
2. The provisions of article 72 relating to the amendment of this Agreement shall also
apply to the proposal, adoption and entry into force of a new annex to the Agreement.
3. Any Party may propose an amendment to any annex to this Agreement for
consideration at the next meeting of the Conference of the Parties. The annexes may be
amended by the Conference of the Parties. Notwithstanding the provisions of article 72,
the following provisions shall apply in relation to amendments to annexes to this
Agreement:
(a) The text of the proposed amendment shall be communicated to the secretariat
at least 150 days before the meeting. The secretariat shall, upon receiving the text of the
proposed amendment, communicate it to the Parties. The secretariat shall consult relevant
subsidiary bodies, as required, and shall communicate any response to all Parties not later
than 30 days before the meeting;
(b) Amendments adopted at a meeting shall enter into force 180 days after the
close of that meeting for all Parties, except those that make an objection in accordance with
paragraph 4 below.
4. During the period of 180 days provided for in paragraph 3 (b) above, any Party may,
by notification in writing to the depositary, make an objection with respect to the
amendment. Such objection may be withdrawn at any time by written notification to the
depositary and, thereupon, the amendment to the annex shall enter into force for that Party
on the thirtieth day after the date of withdrawal of the objection.
Article 75
Depositary
The Secretary-General of the United Nations shall be the depositary of this
Agreement and any amendments or revisions thereto.
Article 76
Authentic texts
The Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts of this Agreement
are equally authentic.
- 59 -
ANNEX I
Indicative criteria for identification of areas
(a) Uniqueness;
(b) Rarity;
(c) Special importance for the life history stages of species;
(d) Special importance of the species found therein;
(e) The importance for threatened, endangered or declining species or habitats;
(f) Vulnerability, including to climate change and ocean acidification;
(g) Fragility;
(h) Sensitivity;
(i) Biological diversity and productivity;
(j) Representativeness;
(k) Dependency;
(l) Naturalness;
(m) Ecological connectivity;
(n) Important ecological processes occurring therein;
(o) Economic and social factors;
(p) Cultural factors;
(q) Cumulative and transboundary impacts;
(r) Slow recovery and resilience;
(s) Adequacy and viability;
(t) Replication;
(u) Sustainability of reproduction;
(v) Existence of conservation and management measures.
- 60 -
ANNEX II
Types of capacity-building and of the transfer of
marine technology
Under this Agreement, capacity-building and transfer of marine technology
initiatives may include but are not limited to:
(a) The sharing of relevant data, information, knowledge and research, in user-
friendly formats, including:
(i) The sharing of marine scientific and technological knowledge;
(ii) The exchange of information on the conservation and sustainable use of
marine biological diversity of areas beyond national jurisdiction;
(iii) The sharing of research and development results;
(b) Information dissemination and awareness-raising, including with regard to:
(i) Marine scientific research, marine sciences and related marine operations
and services;
(ii) Environmental and biological information collected through research
conducted in areas beyond national jurisdiction;
(iii) Relevant traditional knowledge in line with the free, prior and informed
consent of the holders of such knowledge;
(iv) Stressors on the ocean that affect marine biological diversity of areas beyond
national jurisdiction, including the adverse effects of climate change, such as
warming and ocean deoxygenation, as well as ocean acidification;
(v) Measures such as area-based management tools, including marine protected
areas;
(vi) Environmental impact assessments;
(c) The development and strengthening of relevant infrastructure, including
equipment, such as:
(i) The development and establishment of necessary infrastructure;
(ii) The provision of technology, including sampling and methodology
equipment (e.g., for water, geological, biological or chemical samples);
- 61 -
(iii) The acquisition of the equipment necessary to support and further develop
research and development capabilities, including in data management, in the context
of activities with respect to marine genetic resources and digital sequence
information on marine genetic resources of areas beyond national jurisdiction,
measures such as area-based management tools, including marine protected areas,
and the conduct of environmental impact assessments;
(d) The development and strengthening of institutional capacity and national
regulatory frameworks or mechanisms, including:
(i) Governance, policy and legal frameworks and mechanisms;
(ii) Assistance in the development, implementation and enforcement of national
legislative, administrative or policy measures, including associated regulatory,
scientific and technical requirements at the national, subregional or regional level;
(iii) Technical support for the implementation of the provisions of this
Agreement, including for data monitoring and reporting;
(iv) Capacity to translate information and data into effective and efficient
policies, including by facilitating access to and the acquisition of knowledge
necessary to inform decision makers in developing States Parties;
(v) The establishment or strengthening of the institutional capacities of relevant
national and regional organizations and institutions;
(vi) The establishment of national and regional scientific centres, including as
data repositories;
(vii) The development of regional centres of excellence;
(viii) The development of regional centres for skills development;
(ix) Increasing cooperative links between regional institutions, for example,
North-South and South-South collaboration and collaboration among regional seas
organizations and regional fisheries management organizations;
(e) The development and strengthening of human and financial management
resource capabilities and of technical expertise through exchanges, research collaboration,
technical support, education and training and the transfer of marine technology, such as:
(i) Collaboration and cooperation in marine science, including through data
collection, technical exchange, scientific research projects and programmes, and the
development of joint scientific research projects in cooperation with institutions in
developing States;
- 62 -
(ii) Education and training in:
a. The natural and social sciences, both basic and applied, to develop
scientific and research capacity;
b. Technology, and the application of marine science and technology, to
develop scientific and research capacities;
c. Policy and governance;
d. The relevance and application of traditional knowledge;
(iii) The exchange of experts, including experts on traditional knowledge;
(iv) The provision of funding for the development of human resources and
technical expertise, including through:
a. The provision of scholarships or other grants for representatives of
small island developing States Parties in workshops, training programmes or other
relevant programmes to develop their specific capacities;
b. The provision of financial and technical expertise and resources, in
particular for small island developing States, concerning environmental impact
assessments;
(v) The establishment of a networking mechanism among trained human
resources;
(f) The development and sharing of manuals, guidelines and standards,
including:
(i) Criteria and reference materials;
(ii) Technology standards and rules;
(iii) A repository for manuals and relevant information to share knowledge and
capacity on how to conduct environmental impact assessments, lessons learned and
best practices;
(g) The development of technical, scientific and research and development
programmes, including biotechnological research activities.
EELNÕU
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe
ratifitseerimise seadus
§ 1. Ratifitseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel
sõlmitav, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku
kasutamise kokkulepe (ELT L, 2024/1831, 19.7.2024), mis on koostatud 2023. aasta 19. juunil
New Yorgis ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2023. aasta 20. septembril (edaspidi
kokkulepe).
§ 2. Kooskõlas kokkuleppe artikliga 70 deklareerib Eesti Vabariik, et kohaldab kokkuleppe
artikli 10 lõikes 1 sätestatud tagasiulatuva mõju erandit.
§ 3. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01572
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku
jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku
kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 1
KAVAND
Looduskaitseseaduse, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muutmise
seaduse eelnõu (BBNJ kokkuleppe rakendamine)
§ 1. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse 92. peatükiga järgmises sõnastuses:
„92. peatükk
ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI MEREÕIGUSE
KONVENTSIOONI ALUSEL SÕLMITAVA, RIIGI JURISDIKTSIOONI ALT VÄLJA
JÄÄVATE MEREALADE MERE ELURIKKUSE KAITSE JA KESTLIKU
KASUTAMISE KOKKULEPPE RAKENDAMINE
§ 684. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava,
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade mere elurikkuse kaitse ja kestliku
kasutamise kokkuleppe rakendamine
(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside, selliste ressursside
digitaalsete järjestusandmete ja piirkonnapõhiste majandamisvahenditega seotud tegevuste
elluviimisel tuleb juhinduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade mere elurikkuse kaitse ja
kestliku kasutamise kokkuleppe (edaspidi BBNJ kokkulepe) ja käesoleva seaduse tingimustest.
(2) Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) geneetilised ressursid – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 8 nimetatud materjal;
2) geneetiliste ressursside kasutamine – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 14 nimetatud
tegevus;
3) juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee – BBNJ kokkuleppe artiklis 15 nimetatud komitee;
4) piirkonnapõhine majandamisvahend – BBNJ kokkuleppe artikli 1 lõikes 1 nimetatud vahend;
5) sekretariaat – BBNJ kokkuleppe artiklis 50 nimetatud sekretariaat;
6) standardne BBNJ-partiitunnus – standardiseeritud seerianumber, mille käesoleva lõike
punktis 7 nimetatud teabevõrgustik genereerib vastuseks mere geneetiliste ressursside
kogumise teatele;
7) teabevõrgustik – BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud teabevõrgustik;
2
8) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad – avameri ja süvamerepõhi Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.
§ 685. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kogumise
ja nende digitaalsete järjestusandmete kohta teabe esitamine
(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt geneetilisi ressursse koguv isik on
kohustatud esitama teabevõrgustikule:
1) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 2 sätestatud teabe kuus kuud või võimalikult vara enne
geneetiliste ressursside kogumisega alustamist;
2) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 5 sätestatud teabe esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem
kui üks aasta pärast geneetiliste ressursside kogumist;
3) BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 8 sätestatud teabe esimesel võimalusel.
(2) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 esitatud teave on enne kavandatud
kogumist oluliselt muutunud, esitab teabe esitanud isik teabevõrgustikule ajakohastatud teabe
mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt geneetiliste ressursside kogumisega alustamisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe esitamise kohustust ei ole, kui nõutud
teabe on esitanud samade geneetiliste ressursside kogumisega seotud muu isik.
§ 686. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud geneetiliste ressursside
ja nende digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe hoiustamine
Isik, kes on kogunud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt geneetilisi ressursse või
kelle kasutuses need on, on kohustatud hoiustama neid ja nende digitaalseid järjestusandmeid
koos standardse BBNJ-partiitunnusega üldsusele kättesaadavates riiklikul või rahvusvahelisel
tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates
geneetiliste ressursside kasutamise algusest või niipea, kui vastavad hoidlad ja andmebaasid
muutuvad kättesaadavaks.
§ 687. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud geneetiliste ressursside
päritolu ja nende digitaalsete järjestusandmete registreerimine ning aruandlus
(1) Hoidla ja andmebaasi haldaja registreerib riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt
kogutud ja hoidlas säilitatavate geneetiliste ressursside päritolu ja nendega seotud digitaalsed
järjestusandmed vastavalt rahvusvahelisele tavale.
(2) Hoidla haldaja koostab iga kahe aasta järel kokkuvõtliku aruande hoidlas säilitatavate riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt pärit geneetiliste ressursside päritolu kohta koos
standardsete BBNJ-partiitunnustega, ning esitab selle Kliimaministeeriumile.
(3) Andmebaasi haldaja koostab iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande andmebaasis
registreeritud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt pärit geneetiliste ressursside
digitaalsete järjestusandmete kättesaadavuse kohta koos standardsete BBNJ-partiitunnustega,
ning esitab selle Kliimaministeeriumile.
(4) Kliimaministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded
juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele.
§ 688. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise
majandamisvahendi kehtestamise ettepanek
3
(1) Keskkonnaametil on õigus esitada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepanek. Ettepanek esitatakse
Kliimaministeeriumile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab vastama BBNJ kokkuleppe artikli
19 lõikes 4 ja I lisas sätestatud tingimustele ja sisaldama teavet mõjutatud riikide, asjaomaste
huvirühmade ning piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonide kohta.
§ 689. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise
majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku menetlus
(1) Kliimaministeerium otsustab § 688 lõikes 1 nimetatud ettepaneku alusel menetluse
algatamise piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku esitamiseks
sekretariaadile.
(2) Kliimaministeerium küsib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluses arvamust
mõjutatud riikidelt, asjaomastelt huvirühmadelt, piirkondlikelt ja valdkondlikelt
organisatsioonidelt, võtab arvesse parima olemasoleva teadusteabe ning olemasolu korral
põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised.
(3) Juhul, kui piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepanek mõjutab alasid, mis
on osaliselt või täielikult ümbritsetud teiste riikide majandusvöönditega, korraldab
Kliimaministeerium nende riikidega konsultatsioonid.
(4) Keskkonnaamet võtab arvesse käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel esitatud arvamusi
ja seisukohti, vajadusel muudab ettepanekut ja esitab muudetud ettepaneku
Kliimaministeeriumile ning koostab arvamustele ja seisukohtadele kirjaliku vastuse, mille
Kliimaministeerium esitab arvamuse avaldanud või seisukoha esitanud isikutele.
§ 6810. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise
majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku esitamise otsus ja sisu
(1) Pärast §-s 689 sätestatud menetluse läbiviimist teeb Kliimaministeerium otsuse
piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku esitamise kohta sekretariaadile.
(2) Sekretariaadile esitatav piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepanek peab
sisaldama BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ning I lisas kirjeldatud andmeid.
(3) Piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku võib esitada ühiselt koos teise
riigiga. Sellisel juhul lepitakse kokku, kumb riik esitab ettepaneku sekretariaadile pärast selle
riigisisest menetlemist.
(4) Keskkonnaamet võtab arvesse sekretariaadi korraldatud konsultatsioonidel ning teadus- ja
tehnilise organi poolt esitatud seisukohti ning vajadusel muudab piirkonnapõhise
majandamisvahendi kehtestamise ettepanekut või vastab seisukohtadele kirjalikult. Kui
Keskkonnaamet muudab konsultatsioonide tulemusel piirkonnapõhise majandamisvahendi
kehtestamise ettepanekut, esitab ta selle Kliimaministeeriumi vahendusel teadus- ja tehnilisele
organile.
4
§ 6811. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise
majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku tegemisest keeldumine ja keeldumise
teatavakstegemine
(1) Kui §-s 689 sätestatud menetluse läbiviimise kestel selgub, et ettepanekus kirjeldatud
piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamine ei ole otstarbekas, seda ei ole võimalik
rakendada või esineb muu mõjuv põhjus ettepaneku esitamisest keeldumiseks, keeldutakse
piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku tegemisest sekretariaadile.
(2) Piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamise ettepaneku tegemisest keeldumise
otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning otsus jõustub selle allakirjutamisel.
§ 6812. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhise
majandamisvahendiga seonduv aruandlus
Kliimaministeerium täidab piirkonnapõhise majandamisvahendi ja sellega seotud meetmete
rakendamise suhtes kehtivat aruandluskohustust sekretariaadi ees.
§ 6813. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel läbiviidava tegevuse kooskõla
piirkonnapõhise majandamisvahendiga
Iga isik, kes tegutseb väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni oleval merealal, peab järgima BBNJ
kokkuleppe osaliste konverentsi poolt piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta kehtestatud
nõudeid.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 747 järgmises sõnastuses:
„§ 747. Piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Piirkonnapõhise majandamisvahendi kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;
3) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ ja 746” tekstiosaga „, 746 ja 747“;
4) paragrahvi 751 lõikes 1 asendatakse arv „746“ arvuga „747“.
§ 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) taotletakse tegevusluba või selle muutmist riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel
kavandatava tegevuse elluviimiseks ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks oleva
kavandatava tegevuse puhul on piisavalt alust arvata, et tegevus võib põhjustada
merekeskkonna olulist reostust või selle olulisi ja kahjulikke muutusi vastavalt Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitavas, riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppes (edaspidi BBNJ
5
kokkulepe) sätestatud tingimustele.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud keskkonnamõju hindamise kohustust ei
ole, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud vastavalt muudele Eesti
Vabariigi suhtes siduvatele rahvusvahelistele keskkonnamõju hindamise kohustustele ning:
1) hindamine vastab sisu poolest käesolevas seaduses nõutud keskkonnamõju hindamise
nõuetele ja hindamise tulemusi võetakse arvesse tegevusloa andmise või muutmise
otsustusprotsessis või
2) asjaomaste õiguslike vahendite või raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike
või valdkondlike kehamite hindamise põhjal kehtestatud eeskirjad või standardid on ette nähtud
sellise võimaliku mõju vältimiseks, leevendamiseks või ohjamiseks, mis jääb allapoole
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid
eeskirju või standardeid on järgitud.;
3) paragrahvi 32 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha
küsimine ning programmi ja aruande avalikustamine, arvestades piiriülese keskkonnamõju
hindamise ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise
erisustega;“;
4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:
„23) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatav tegevus, millel võib olla
merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui avamerel kavandatava tegevuse
mõju on teadmata või ebaselge.“;
5) seadust täiendatakse paragrahviga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamise erisus
(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamisel juhindutakse BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustest,
arvestades käesolevast paragrahvist ja §-dest 302 ning 303 tulenevaid erisusi.
(2) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamisel tuleb võtta arvesse asjakohaste keskkonnamõju strateegiliste hindamiste tulemusi,
kui need on kättesaadavad, kasutada ära parimaid olemasolevaid teadusandmeid ning
olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi.
(3) Otsustaja peab viivitamata teatama Kliimaministeeriumile riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise algatamisest, riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest, tegevusloa
tingimuse muutmisest või tegevusloa andmisest keeldumisest.
(4) Kliimaministeerium võib esitada märkusi teabevõrgustikus avaldatud otsuse kohta, mis
käsitleb BBNJ kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamise kohaldamist teise riigi
jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvale tegevusele, ja sellise tegevuse keskkonnamõju
hindamise menetluse kohta.“;
6
6) seadust täiendatakse paragrahviga 302 järgmises sõnastuses:
„§ 302. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamise teavitamisnõuded
(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamise menetluses avaldab otsustaja teabevõrgustikus:
1) keskkonnamõju hindamise algatamise teate;
2) keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnangu;
3) keskkonnamõju hindamise aruande kavandi;
4) keskkonnamõju hindamise aruande;
5) tegevusloa andmise või andmata jätmise teate.
(2) Teabevõrgustik käesoleva seaduse tähenduses on BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud
teabevõrgustik.“;
7) seadust täiendatakse paragrahviga 303 järgmises sõnastuses:
„§ 303. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamisega seotud konsultatsioonid
(1) Kui kavandatav tegevus toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, teavitab
otsustaja keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 16 lõike 12 kohase
kontrolli tulemuste selgumisest arvates tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud:
1) rannikuriike, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus mõjutab nende suveräänsete
õiguste kasutamist, mis on seotud loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või
majandamisega;
2) riike, mis viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust, sealhulgas majandustegevust,
mille puhul võib mõistlikult eeldada, et kavandatud tegevus neid mõjutab.
(2) Kui kavandatav tegevus toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel asukohas,
mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, korraldab otsustaja lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatule selliste riikidega eelnevad konsultatsioonid.
(3) Otsustaja ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riik lepivad kokku:
1) konsultatsioonide korra ja ajakava;
2) riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise avamere
keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse avaldamiseks;
3) millal tuleb riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise
käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused esitada riigile temalt arvamuse
saamiseks;
4) milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks.
(4) Mõjutatavale riigile tuleb anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30 päeva. Otsustaja
peab otsuse tegemisel arvestama mõjutatava riigi arvamusega ning edastama mõjutatavale
riigile ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise
põhjendused ning vastused küsimustele. Võimalusel arvestab otsustaja teabevõrgustiku kaudu
teiste riikide ning teadus- ja tehnilise kehami poolt esitatud märkustega, koostab neile vastused
ning põhjendatud vajadusel muudab otsuse eelnõu.
7
(5) Teadus- ja tehniline keham on BBNJ kokkuleppe artiklis 49 nimetatud keham.
(6) Otsustaja teavitab tegevusloa andmisest või andmata jätmisest käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud riike.
(7) Kliimaministeerium teavitab riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava
tegevuse keskkonnamõju päritoluriiki soovist osaleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide
vajalikkusest päritoluriigi määratud ajaks. Kliimaministeerium avalikustab keskkonnamõju
hindamise programmi oma veebilehel ning teavitab Keskkonnaametit. Teavituse sisu peab
vastama käesoleva seaduse § 16 lõikele 4. Kliimaministeerium esitab keskkonnamõju
hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud ja vastuväited avamerel kavandatava
tegevuse keskkonnamõju päritoluriigile.“.
8) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:
„§ 451. Keskkonnamõju strateegilise hindamise erisused riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel
(1) Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava keskkonnamõju strateegilisel
hindamisel juhindutakse BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustest,
arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.
(2) Otsustaja võtab avamere keskkonnamõju hindamisel arvesse asjakohaseid strateegiliste
keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.
(3) Kliimaministeeriumil on õigus täita ülesandeid, mis on seotud osalemisega riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
strateegilistes hindamistes, mida viib läbi teine BBNJ kokkuleppe osaline.“.
§ 3. Veeseaduse muutmine
Veeseaduse § 187 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:
„20) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel rajatakse ehitisi või ammutatakse naftat
või gaasi või tehakse ammutamise võimaldamiseks vajalikke tegevusi.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus
1
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool riiklikku
jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse
ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 2
KAVAND
Seletuskiri looduskaitseseaduse, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning veeseaduse muutmise
seaduse eelnõu juurde (BBNJ kokkuleppe rakendamine)
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga on kavas muuta looduskaitseseadust, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning veeseadust, et Eesti poolt sõlmitud Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkulepet (edaspidi BBNJ
kokkulepe) riigisiseselt kohaldada.
Eelkõige määratakse eelnõuga BBNJ kokkuleppest tulenevad riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävate merealade geneetiliste ressursside ja nende järjestusandmetega seonduvad teabe
esitamise ja hoiustamise nõuded, piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekute
esitamisele ja menetlemisele kehtivad nõuded ning riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel läbiviidavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tingimused.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ning seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna
merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm (hana-
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel
sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku
kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõuga (…SE). Eelnõu ei ole seotud
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõukohase seadusega muudetakse:
1) looduskaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 15;
2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 8;
3) veeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 70.
2
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõikele 42 jäetakse käesoleva eelnõuga halduskoormuse vähendamise kohustus
rakendamata, sest eelnõukohase seadusega rakendatakse välislepingut.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade bioloogilise
mitmekesisuse kaitset, merekeskkonna säästvat kasutamist ning tagada Eesti võimalus osaleda
rahvusvahelises koostöös maailmamere kaitse eesmärkide saavutamiseks läbi BBNJ
kokkuleppe rakendamiseks vajalike seadusemuudatuste.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
I. Looduskaitseseaduse täiendamine
Eelnõu §-ga 1 täiendatakse looduskaitseseadust. Paragrahv koosneb neljast punktist.
Punktiga 1 täiendatakse seadust peatükiga 92, mis reguleerib BBNJ kokkuleppe rakendamist.
Peatükk 92 koosneb kümnest paragrahvist (§ 684—6813).
Paragrahv 684 käsitleb BBNJ kokkuleppe üldist rakendamist riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävate merealade geneetiliste ressursside ja piirkonnapõhiste majandamisvahendite kontekstis.
Lõikes 1 sätestatakse, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside,
selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete ja piirkonnapõhiste majandamisvahenditega
seotud tegevuste elluviimisel tuleb juhinduda looduskaitseseaduses ja BBNJ kokkuleppes
sätestatud tingimustest.
BBNJ kokkuleppe II osa käsitleb riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressursside kogumise, hoiustamise ja sellega seonduva teabe jagamise põhimõtteid. BBNJ
kokkuleppe artikli 11 lõikes 6 rõhutatakse, et tegevused, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmetega, on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks, ning selle
eesmärk on eelkõige edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ning mere elurikkuse kaitset ja
kestlikku kasutamist, võttes eriti arvesse arenguriikide huve ja vajadusi. Artikli 14 lõike 1
kohaselt tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevustest,
jaotatakse õiglaselt ja erapooletult kooskõlas käesoleva osaga ning sellega aidatakse kaitsta ja
kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.
Rahalise tulu jagamise tingimused lepitakse kokku osaliste konverentsi poolt vastavalt BBNJ
kokkuleppes ette nähtud otsustusprotsessile. Mitterahalise tulu jagamisena nähakse artikli 14
lõikes 2 ette näiteks juurdepääsu tagamist proovidele ja proovide kogudele, digitaalsetele
järjestusandmetele, taaskasutatavatele teadusandmetele jmt. Artikli 14 lõike 4 kohaselt riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates ja andmebaasides sisalduvate andmete jagamisele võib
kehtestada järgmised mõistlikud tingimused: vajadus säilitada geneetiliste ressursside füüsiline
terviklikkus, mõistlikud kulud, mis on seotud asjaomase geenipanga, biopanga või andmebaasi
pidamisega, kus proove, andmeid või teavet hoitakse, geneetilistele ressurssidele, andmetele
või teabele juurdepääsu andmisega seotud mõistlikud kulud, muud mõistlikud tingimused, mis
on kooskõlas käesoleva kokkuleppe eesmärkidega; arenguriikide teadlastele ja teadusasutustele
võib sellise juurdepääsu võimalusi pakkuda õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas
soodus- ja eelistingimustel.
3
Eeltoodust tulenevalt on BBNJ kokkuleppes kehtestatud mitmeid kohustusi osalistele tagada,
et teave geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta saab esitatud ning et üldsusel on
sellisele teabele juurdepääs, sealjuures on aga juurdepääsule võimalik kehtestada mõistlikke
tingimusi. Kuna LKS § 702 lõike 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet LKSis sätestatud nõuete
täitmise üle Keskkonnaamet, võib Keskkonnaamet BBNJ kokkuleppes ja LKSis geneetiliste
ressurssidega seonduvate kohustuste, näiteks juurdepääsu tagamise, rikkumisel teha
ettekirjutusi ning rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.
Lõikes 2 tuuakse välja peatükis kasutatavad mõisted, mis tulenevad BBNJ kokkuleppe tekstist:
Punktis 1 defineeritakse mõiste „geneetilised ressursid“, mis erineb LKS peatüki 91 kohaselt
Nagoya protokolli rakendamisel kasutatavast mõistest ning kujutab endast BBNJ kokkuleppe
artikli 1 punkti 8 kohaselt taimset, loomset, mikroobset või muud merelist päritolu materjali,
mis sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi, millel on tegelik või potentsiaalne väärtus.
Punktis 2 sisalduv „geneetiliste ressursside kasutamine“ on BBNJ kokkuleppe artikli 1 punkti
14 järgi geneetiliste ressursside geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja
arendustegevus, sealhulgas artikli 1 punktis 3 määratletud biotehnoloogia rakendamise abil.
Punktis 3 sisalduv „juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee“ on BBNJ kokkuleppe artiklis 15
nimetatud komitee, mille ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised ning tagada
läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
Punktis 4 sisalduv „piirkonnapõhine majandamisvahend“ on BBNJ kokkuleppe artikli 1
punktis 1 nimetatud vahend, sealhulgas merekaitseala, geograafiliselt määratletud piirkonna
jaoks, mille kaudu majandatakse üht või mitut sektorit või tegevust, et saavutada konkreetsed
kaitse- ja kestliku kasutamise eesmärgid kooskõlas BBNJ kokkuleppega.
Punktis 5 sisalduv mõiste „sekretariaat“ on BBNJ kokkuleppe artiklis 50 nimetatud sekretariaat,
mis pakub BBNJ kokkuleppe osaliste konverentsile ja selle allorganitele halduslikku ja
logistilist tuge BBNJ kokkuleppe rakendamiseks; korraldab ja teenindab osaliste konverentsi ja
muude organite istungeid; levitab õigeaegselt BBNJ kokkuleppe rakendamisega seotud teavet,
sealhulgas teeb osaliste konverentsi otsused üldsusele kättesaadavaks ja edastab need kõigile
osalistele; hõlbustab vajaduse korral koostööd ja koordineerimist teiste asjaomaste
rahvusvaheliste organite sekretariaatidega; koostab ja esitab osaliste konverentsile aruandeid
oma ülesannete täitmise kohta; pakub abi BBNJ kokkuleppe rakendamisel ja täidab muid
osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud või BBNJ kokkuleppe alusel talle määratud
ülesandeid.
Punktis 6 sisalduv mõiste „standardne BBNJ-partiitunnus“ on standardiseeritud seerianumber,
mille punktis 7 nimetatud teabevõrgustik genereerib automaatselt vastuseks mere geneetiliste
ressursside kogumise teatele.
Punktis 7 sisalduv mõiste „teabevõrgustik“ on BBNJ kokkuleppe artiklis 51 nimetatud
teabevõrgustik, mis koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist. Osaliste konverents
määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.
Teabevõrgustik toimib keskse platvormina, mille kaudu osalistel on võimalik pääseda ligi
BBNJ kokkuleppe sätete kohaselt toimuva tegevusega seotud teabele ning esitada ja levitada
BBNJ kokkuleppe täitmiseks vajalikku teavet; hõlbustab suutlikkuse suurendamise vajaduste
ühitamist saadaval oleva toetusega ja meretehnoloogia siirde pakkujatega ning lihtsustab
juurdepääsu seonduvale oskusteabele ja eksperditeadmistele; esitab linke asjakohaste
ülemaailmsete, piirkondlike, riiklike ja valdkondlike teabevõrgustike ning muude
geenipankade, hoidlate ja andmebaaside veebisaitidele; edendab suuremat läbipaistvust,
sealhulgas hõlbustades keskkonna lähteolukorra andmete ja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitleva teabe jagamist osaliste ja muude
asjaomaste sidusrühmade vahel; hõlbustab rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust, sealhulgas
teadus- ja tehnikaalast koostööd ja ühistegevust jmt.
4
Teabevõrgustiku lõplik toimemehhanism ja parameetrid ei ole käesoleva eelnõu koostamise
hetkel paigas ning eelduslikult kinnitatakse need 2027. aasta jaanuaris toimuval esimesel
osaliste konverentsil. BBNJ ettevalmistava komisjoni 31. märtsi 2026 töödokumendis1 on aga
toodud mõningad lähtekohad, millega nende loomisel arvestatakse, nt:
⎯ Teabevõrgustik peaks olema ühildatav teiste andmebaasidega; ⎯ Andmed peavad olema klassifitseeritavad avaliku, piiratud, organisatsioonisisese või
konfidentsiaalse tasemega, võimalusega lisada vastav põhjendus ja õiguslik alus; ⎯ Teabevõrgustik peab võimaldama juurdepääsu erinevatele kasutajarühmadele ja
kasutustasemetele. Riiklikud kontaktpunktid võivad täita administraatori rolli, et
kontrollida ja kinnitada kasutajaid ning teabe üleslaadijaid. Ametliku staatusega teave
peab pärinema autenditud kasutajalt, kes on seotud volitatud organisatsiooniga; ⎯ Ka mitteriiklikel osalejatel peab olema võimalus teavet esitada ja üles laadida. Selleks
luuakse sekretariaadi hallatav registreerimisprotsess koos asjakohaste turva- ja
läbipaistvusmeetmetega ning volitatud kasutajate registriga; ⎯ Avalikkusele võimaldatakse ainult teabe vaatamise õigus; ⎯ Kasutajatel peab olema võimalus tellida teavitusi teemade, märksõnade ja geograafiliste
piirkondade alusel, määrata ise huvipakkuva piirkonna ulatus ning filtreerida teavet
märksõnade abil.
Riiklikuks kontaktpunktiks Eestis saab olema Kliimaministeerium analoogselt Nagoya
protokolli alusel kasutatava teabevõrgustiku kontaktpunkti praktikaga. Kuna Euroopa Liit on
BBNJ kokkuleppe osaline ning osaleb aktiivselt selle rakendamise ettevalmistamises ja
vastavate komiteede töös, hinnatakse teabevõrgustike ja andmebaasidega seotud isikuandmete
kaitse nõuete järgimist eelkõige Euroopa Liidu tasandil Euroopa Komisjoni kaudu. Sellest
tulenevalt on põhjendatud eeldada, et isikuandmete kaitse nõuetega arvestatakse kokkuleppe
rakendamisel süsteemselt ja kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning iga liikmesriik ei pea antud
küsimust iseseisvalt analüüsima.
Punktis 8 sisalduv mõiste „riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“ on avameri ja
süvamerepõhi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.
Paragrahvis 685 sätestatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressursside kogumise ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe
esitamise nõuded.
Geneetilised ressursid on valdkond, mis on rahvusvaheliselt juba reguleeritud bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest
saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga (edaspidi Nagoya protokoll)2.
Nagoya protokolli tingimusi EL-is täpsustab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr
511/20143, mille rakendussätted asuvad LKS 91. peatükis. Nagoya protokolli kohaldatakse
geneetiliste ressursside suhtes, millele riikidel on suveräänsed õigused. Kõnealune protokoll ei
välista muude rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.
1 BBNJ PREPARATORY COMMISSION 3 INFORMAL ON CLEARING HOUSE MECHANISM [Draft
Outcome Document V.4 - 31 Mar] 2 Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest
saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seadus - RT II, 19.10.2018, 1.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/219102018001 3 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 511/2014, 16. aprill 2014, geneetilistele
ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist
tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus. Kättesaadav:
L_2014150ET.01005901.xml
5
Erinevalt Nagoya protokollist käsitleb BBNJ kokkulepe toiminguid geneetiliste ressurssidega
merealadel, millele ühegi riigi jurisdiktsioon ei kohaldu. Seega sätestatakse eelnõus erisused
geneetiliste ressurssidega seotud toimingute kohta teabe edastamisele, mis kohalduvad riigi
jurisdiktsiooni alt välja jääval merealal, mistõttu vastuolu LKS 91. peatüki ja Nagoya
protokolliga ei teki.
Teabevõrgustikule andmete esitamiseks peab andmete esitaja looma teabevõrgustikku
kasutajakonto, mille kinnitab riiklik kontaktpunkt (Kliimaministeerium). Täpsemad
teabevõrgustiku toimimise kriteeriumid lepitakse tõenäoliselt kokku 2027. aasta jaanuaris
toimuval esimesel osaliste konverentsil.
Lõikes 1 sätestatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel geneetiliste ressursside
koguja kohustus esitada andmeid teabevõrgustikule. BBNJ artikli 12 punkti 1 kohaselt on
osalistel kohustus tagada teabevõrgustikule teabe edastamine kooskõlas artikliga 12, võttes
selleks asjakohaseid seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid. Ilma kohustust
kehtestamata ei oleks riigil võimalik tagada teabevõrgustikule teabe esitamist artiklis 12 nõutud
tingimustel. Esiteks ei ole riigil endal iseseisvalt kogutud teavet selle kohta, millised isikud kus
ja milliseid geneetilisi ressursse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel koguvad ja
kuidas neid ressursse kasutavad, mistõttu ei ole riigil endal võimalik neid andmeid
teabevõrgustikule esitada, ning andmete esitamise vabatahtlikkuse korral on oht, et
teabevõrgustikule ei esitata andmeid või ei esitata neid õigel ajal või õiges koosseisus. Seetõttu
on vajalik kehtestada lõikega 1 määratud kohustused LKS-is. Kuna teabevõrgustikule edastatav
andmekoosseis on mahukas, on eelnõu tekstis üldjuhul piirdutud viidetega BBNJ kokkuleppe
asjakohastele sätetele ja seaduse tekstis andmekoosseisu ei taasesitata.
Eelnõu käigus on konsulteeritud Eesti teadusasutuste esindajatega mere geneetiliste ressursside
kogumise ja hoiustamise teemadel. Tavaliselt on mere geneetiliste ressursside kogujaks ja
hoiustajaks teadlased. Olenevalt projektist võib proovide hoiustamine ja töötlemine toimuda
ühes instituudis või jagatakse proovid projektipartnerite vahel. Tavapäraselt tuleb teadusartikli
publitseerimiseks geneetiliste ressursside toorandmed (sekveneerimisel saadud ja
bioinformaatiliselt töötlemata DNA-järjestused) registreerida rahvusvahelises andmebaasis
(European Nucelotide Archive (ENA), NCBI (USA) või DDBJ (Jaapan) – need andmebaasid
on oma olemuselt sarnased ning nende vahel toimub andmevahetus.Üksikute DNA-järjestuste
puhul tuleb sisestada info iga järjestuse lisamisel, tavaliselt ka selle kohta, kust, millal ja kes
antud geneetilise materjali kogus4. Suuremahuliste DNA-andmete puhul, näiteks keskkonna-
DNA, registreeritakse kõikide proovidega seonduvad taustaandmed (proovivõtu asukoht, aeg,
koguja, vms taustainfo) ja sellele saadakse eraldi ID-kood, mis seotakse DNA-järjestuse
registreerimisel saadud identifikaatoriga. Proovidest eraldatud DNA-d hoiustavad tavaliselt
selle kogunud või sellega töötavad/töötanud teadlased. Tavaliselt hoiustatakse proove kuni
projekti lõpuni või edasise huvi korral ka pikemalt. Proovidest sekveneerimise abil tuvastatud
DNA järjestuste info laetakse tavaliselt ülesse rahvusvahelistesse andmebaasidesse (ENA,
NCBI, DDBJ). Andmebaasidesse ei jõua teadusprojektidega seotud järjestused juhul, kui
nendega seoses ei ole avaldatud artiklit. Rakendusprojektide puhul toimub DNA järjestuste
lisamine andmebaasi kokkuleppel tellijaga.
BBNJ kokkuleppe sätteid geneetiliste ressursside suhtes kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel, sealhulgas ka nende ressursside suhtes, mis on kogutud või loodud
enne kokkuleppe jõustumist, välja arvatud erandid, mida osaline võib teha kokkuleppega
ühinemisel artikli 70 kohaselt. Eesti teatab kokkuleppe ratifitseerimisel vastava erandi
4 Näiteks: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/nuccore/LC433644.1 ("Features" all on info proovi kohta).
6
kohaldamisest BBNJ kokkuleppe ratifitseerimist käsitlevas seaduseelnõus. Kokkuleppe
kohaldamine tagasiulatuvalt eeldaks, et kogutud mere geneetiliste ressursside ja nendega seotud
digitaalsete järjestusandmete päritolu riikliku jurisdiktsiooni alt väljas asuvas merepiirkonnas
ning nende kogumise või kasutamise aeg oleks tagasiulatuvalt ka tõendatav, mis on praktikas
keeruline. Sellest lähtudes ei kohalda Eesti kokkuleppe sätteid nende geneetiliste ressursside
suhtes, mis on kogutud või loodud enne kokkuleppe Eesti suhtes jõustumist.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb kogujal esitada teabevõrgustikule kuus kuud või võimalikult
varakult enne kogumisega alustamist BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 2 sätestatud andmed:
- geneetiliste ressursside kogumise laad ja eesmärgid, sealhulgas asjakohasel juhul kõik
programmid, mille osana kogumine toimub;
- teadusuuringute objekt või, kui see on teada, sihtmärgiks olevad või kogutavad geneetilised
ressursid ning eesmärgid, milleks neid ressursse kogutakse;
- geograafilised alad, kus kogumine toimub;
- kokkuvõte kogumise meetodist ja vahenditest, sealhulgas laevade nimi, tonnaaž, tüüp ja
klass, kasutatavad teadusseadmed ja/või uurimismeetodid;
- teave kavandatavatesse olulisematesse programmidesse antava muu panuse kohta;
- uurimislaeva esimese kohaleilmumise ja lõpliku lahkumise või varustuse paigaldamise ja
eemaldamise eeldatav kuupäev;
- sponsoreeriva(te) asutus(t)e ja projekti eest vastutava isiku nimi;
- kõikide riikide, eelkõige arenguriikide teadlaste võimalused osaleda projektis või olla
sellega seotud;
- see, mil määral peaks riikidel, eelkõige arenguriikidel, kes võivad vajada ja taotleda
tehnilist abi, olema võimalik projektis osaleda või olla selles esindatud;
- andmehalduskava, mis on koostatud vastavalt avatud ja vastutustundliku andmehalduse
põhimõttele, võttes arvesse praegust rahvusvahelist tava.
Kohustus ja selles sätestatud tähtaeg sarnaneb ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 248
sätestatuga, mille kohaselt edastavad riigid ja pädevad rahvusvahelised organisatsioonid, kes
kavatsevad korraldada rannikuriigi majandusvööndis või mandrilaval teaduslikke
mereuuringuid, artikli 248 kohaselt rannikuriigile vähemalt kuus kuud enne teadusliku
mereuuringu projekti eeldatavat algust teatud teabe projekti kohta.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb kogujal esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui üks aasta
pärast kogumist esitada teabevõrgustikule BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktis 5 sätestatud
järgmine teave koos standardse BBNJ-partiitunnusega:
- hoidla või andmebaas, kus säilitatakse või hakatakse säilitama geneetiliste ressursside
digitaalseid järjestusandmeid;
- koht, kus kõiki kohapeal kogutud geneetilisi ressursse hoiustatakse või hoitakse või kus
seda hakatakse tegema;
- aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult geograafilist ala, kust geneetilisi ressursse
koguti, sealhulgas teave kogumisala laius- ja pikkuskraadi ning sügavuse kohta, ning
võimaluste piires tegevuse tulemusi;
- sama artikli lõike 2 punktis j sätestatud andmehalduskava mis tahes vajalikud
ajakohastused.
Lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kogujal esimesel võimalusel esitada teabevõrgustikule BBNJ
kokkuleppe artikli 12 punktis 8 sätestatud järgmine teave:
- koht, kust on võimalik leida geneetiliste ressursside kasutamise tulemusi, näiteks
väljaandeid ja antud patente (olemasolu korral ja võimaluste piires), ning väljatöötatud
tooteid;
7
- üksikasjad teabevõrgustikule saadetud kogumisjärgse teate kohta, mis on seotud
kasutamise objektiks olnud geneetiliste ressurssidega;
- koht, kus hoitakse kasutamise objektiks olnud algset proovi;
- kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele
järjestusandmetele juurdepääsu kord ning andmehalduskava;
- pärast asjaomaste toodete turustamist teave (kui see on olemas) nende toodete müügi ja
edasise arendamise kohta.
Lõike 2 järgi peab geneetiliste ressursside koguja ajakohastama lõike 1 punkti 1 järgi esitatud
andmed, kui need on enne kogumisega alustamist oluliselt muutunud, mõistliku aja jooksul,
aga võimalusel hiljemalt enne kogumisega alustamist. Säte vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12
punktile 4.
Lõike 3 järgi ei kehti lõikes 1 sätestatud kohustus, kui nõutud teabe on esitanud samade
geneetiliste ressursside kogumisega seotud muu isik. Võib eeldada, et riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel geneetiliste ressursside kogumine toimub suure ressursimahukuse
tõttu paljudel juhtudel teadlaste, ettevõtjate ja erinevate riikide ühisprojektidena. Teabe
edastamisega seotud rollid lepitakse kokku projektis osalejate poolt. Kui sellise ühisprojekti
eest vastutav isik on juba teabevõrgustikule kogumise kohta nõutud teabe esitanud, ei pea
projektiga seotud Eesti kodanik, asutus või ettevõtja seda ise täiendavalt tegema.
Paragrahvis 686 sätestatakse väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade geneetiliste
ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud teabe hoiustamise
kohustus. Sätte kohaselt on isik, kes on kogunud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel
merealadel geneetilisi ressursse ja kelle kasutuses need on, kohustatud hoiustama sellised
geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed koos standardsete
BBNJ-partiitunnustega üldsusele kättesaadavates riiklikul või rahvusvahelisel tasandil
hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates geneetiliste
ressursside kasutamise algusest või niipea, kui vastavad hoidlad ja andmebaasid muutuvad
kättesaadavaks, võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.
Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 14 punktile 3, mille kohaselt osalised võtavad
vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävate merealade geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed
järjestusandmed, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute
kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse üldsusele
kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil hallatavates hoidlates ja
andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates sellise kasutamise algusest või niipea, kui
need muutuvad kättesaadavaks, võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.
Geneetiliste ressursside järjestusandmete jaoks on suurim ja tuntuim rahvusvaheline andmebaas
International Nucleotide Sequence Database Collaboration5.Eelnõu koostamise ajal ei ole
teada riiklikke keskseid geneetiliste ressursside andmebaase või hoidlaid ning tõenäoliselt
hoiustatakse geneetilisi ressursse ja nende järjestusandmeid Eestis täna vastavate teadusasutuste
juures vastavalt nende sisekorraeeskirjadele.
Paragrahvis 687 sätestatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste
ressursside päritolu ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete registreerimise ja
aruandluse kohustus.
5 Link kodulehele: International Nucleotide Sequence Database Collaboration
8
Lõike 1 kohaselt registreerib hoidla ja andmebaasi haldaja riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt
merealadelt pärit geneetiliste ressursside päritolu ja nendega seotud digitaalsed järjestusandmed
vastavalt rahvusvahelisele tavale, lisades standardse BBNJ-partiitunnuse. Kohustus vastab
BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 6, mille kohaselt osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni
alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete
järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates või
andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja teostatavuse piires võimalik
kindlaks teha, et need pärinevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt. Hoidla all
tuleb mõelda hoonet või ruumi, ka rajatist millegi hoidmiseks, kestvaks säilitamiseks6 selle
sõna üldtuntud tähenduses. Oluline on, et mistahes kohas kirjeldatud ressursse ka ei hoiustataks,
oleks ressursside päritolu ja järjestusandmete info korrektselt registreeritud, et hiljem oleks
võimalik päritolu tuvastada.
Lõike 2 kohaselt koostab hoidla haldaja iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande lõikes 1
nimetatud päritoluandmete kättesaadavuse kohta, kui selline teave on olemas, ning esitab selle
Kliimaministeeriumile. Kuna andmebaasides ei talletata geneetilisi ressursse, vaid ainult
digitaalseid andmeid, kehtestatakse andmebaaside haldajate suhtes eraldi kohustus lõikega 3.
Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 7, milles nähakse ette, et osalised
tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate hoidlate ja
andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel koondaruanne juurdepääsu kohta geneetilistele
ressurssidele ja digitaalsetele järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-
partiitunnus, ning et aruanne tehakse kättesaadavaks artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja
tulu jaotamise komiteele.
Lõike 3 kohaselt koostab andmebaasi haldaja iga kahe aasta tagant kokkuvõtliku aruande lõikes
1 nimetatud digitaalsete järjestusandmete kättesaadavuse kohta, ning esitab selle
Kliimaministeeriumile. Kohustus vastab BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktile 7.
Lõikes 4 sätestatakse Kliimaministeeriumi kohustus esitada lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded
juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele tulenevalt BBNJ kokkuleppe artikli 12 punktist 7.
Paragrahvides 688—6813 sätestatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
piirkonnapõhiste majandamisvahenditega seonduvad tingimused.
BBNJ kokkuleppe artikli 17 järgi on eesmärk kaitsta ja kasutada kestlikult alasid, mis vajavad
kaitset, sealhulgas luua terviklik piirkonnapõhiste majandamisvahendite süsteem, mis sisaldab
ökoloogiliselt representatiivseid ja hästi ühendatud merekaitsealade võrgustikke, samuti kaitsta,
hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme, sealhulgas eesmärgiga suurendada nende
tootlikkust ja parandada nende seisundit, ning tugevdada vastupanuvõimet surveteguritele,
sealhulgas neile, mis on seotud kliimamuutuste, maailmamere hapestumise ja merereostusega.
ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt võivad riigid võtta kasutusele kas eraldiseisvalt või
koostöös meetmeid, et merekeskkonda kaitsta, kuid seni ei ole olnud rahvusvaheliselt
kokkulepitud reeglistikku piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sh merekaitsealade
määramiseks riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel.
Piirkonnapõhised majandamisvahendid võivad olla merekaitsealad oma kaitse-eeskirjadega,
aga mitte ainult – majandamisvahendiks võib olla ka piirkonna majandamist võimaldavate
lubatud tegevuste nimekiri või piirangud ilma kaitseala kehtestamata vmt. Oluline on märkida,
et tulenevalt BBNJ kokkuleppe artikli 18 tingimustest ei ole võimalik luua piirkonnapõhiseid
6 Eesti keele seletav sõnaraamat 2009: [EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009
9
majandamisvahendeid alale, mis kuulub mõne riigi jurisdiktsiooni alla. Kui juba loodud
piirkonnapõhine majandamisvahend puudutab ala, mis hiljem muutub mõne riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvaks alaks, muutub vastav osa piirkonnapõhisest
majandamisvahendist automaatselt kehtetuks. Piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku
saab esitada BBNJ kokkuleppe artiklist 19 tulenevalt osaline üksi või ühiselt teiste osalistega
ning lõpliku otsuse teeb artikli 22 järgi osaliste konverents pärast sekretariaadi korraldatud
põhjalikku konsulteerimisprotsessi, sealjuures on otsuse tegemiseks vaja saavutada konsensus
või otsus konsensuse puudumise kohta ja sellele järgnevalt on alles võimalik langetada otsus
kolmeneljandikulise häälteenamusega.
Kuna LKS 2. peatüki sätted kehtivad vaid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate alade
loodusobjektide kaitse alla võtmise suhtes, mitte laiemalt igasuguste piirkonnapõhiste
majandamisvahendite suhtes, ning kuivõrd LKS 2. peatüki sätete kohaselt otsustab kaitse alla
võtmise Eesti pädev asutus, aga BBNJ kokkuleppe kohased piirkonnapõhiste
majandamisvahendite otsused võtab vastu osaliste konverents, on piirkonnapõhiste
majandamisvahendite ettepanekute ja nende menetlemise suhtes vaja kehtestada eraldiseisev
regulatsioon.
Paragrahvis 688 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamise
põhitingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et Keskkonnaametil (KeA) on õigus esitada riigi jurisdiktsiooni alt
välja jääva mereala piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepanek. Ettepanek esitatakse
Kliimaministeeriumile, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lõikele 1 on
Kliimaministeeriumi valitsemisalas keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning
merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika. Keskkonnaameti õigus esitada ettepanekut tagab,
et piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomiseks tuleksid põhjalikult läbi analüüsitud
ettepanekud.
Kuigi kehtiva LKS § 9 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada ettepanek loodusobjekti kaitse
alla võtmiseks, siis antud põhimõte on käesoleva hetkel muutmisel. Looduskaitseseaduse,
jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) seletuskirjas selgitatakse, et
„kaitse alla võtmise menetlusele kehtivad selles osas, mida ei ole reguleeritud
looduskaitseseadusega, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätted, sh §-des 3–7
sätestatud haldusmenetluse põhimõtted. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja
selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks
tõendeid oma algatusel. Nii on ka edaspidi tagatud, et üldistes huvides kaitse alla võtmist vääriv
ja vajav loodusobjekt ei jää kaitseta ja loodusobjekti kaitse alla võtmine ei toimu kergekäeliselt.
Riiklik looduskaitse kompetentsikeskus on KeA ja juhul, kui KeA-s mingi konkreetse
loodusväärtuse (nt liik, eluta looduse objekt) hindamiseks kompetents puudub, tellitakse
arvamus (ekspertiis) väljast vastava eriteadmisega isikult (ekspert). Selline on praktika ka
praegu, et üldjuhul koostab eksperthinnangu KeA ja vajadusel tellib juurde arvamuse
konkreetse loodusväärtuse kohta. Ka praegu ei ole LKSis kohustust tellida ekspertiis väliselt
eksperdilt.
Isikud saavad tulevikus kaitse alla võtmise ettepaneku esitada KeAle, kes menetleb seda HMSi
järgides. Uurimise ja tõendamise kohustus tuleneb samuti HMSist (§ 6). Kuigi LKS edaspidi
ekspertiisi tegemist ei reguleeri, ei tähenda, et hinnangut loodusväärtuste kohta andma ei pea.
KeA vaatab kõik laekunud ettepanekud üle ja annab hinnangu (ekspertiis) kaitse alla võtmise
algatamise põhjendatuse kohta, seega muudatus ei too kaasa olulisi muutusi praktikas.“7
7 Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 612 SE. Eelnõu - Riigikogu
10
Kuigi BBNJ kokkuleppe kohane piirkonnapõhine majandamisvahend on laiem mõiste ega
pruugi alati tähendada ala kaitse alla võtmist, on siiski otstarbekam rakendada tulevikus
majandamisvahendi ettepaneku esitamisele samasuguseid põhimõtteid nagu kaitse alla
võtmisel ülal viidatud Riigikogu menetluses olevas eelnõus.
Lõige 2 näeb ette nõuded lõikes 1 toodud ettepanekule. Ettepanek peab vastama BBNJ
kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ja lisas 1 toodud tingimustele ning sisaldama teavet mõjutatud
riikide, asjaomaste huvirühmade ning piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonide kohta.
BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõike 4 kohaselt peab ettepanek sisaldama ettepanekus käsitletava
ala geograafilist või ruumilist kirjeldust, teavet I lisas sätestatud kriteeriumite kohta, alal
toimuva inimtegevuse ja selle mõju kirjeldust, ala merekeskkonna ja elurikkuse seisundi
kirjeldust, ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide ja asjakohasel juhul kasutamise
eesmärkide kirjeldust, majandamiskava projekti, mis sisaldab kavandatavaid meetmeid ja
milles kirjeldatakse kavandatud seire-, uurimis- ja läbivaatamistegevust kindlaksmääratud
eesmärkide saavutamiseks, kavandatava ala ja võimalike meetmete kestus, teave võimalike
konsultatsioonide kohta, mida on peetud riikidega, sealhulgas külgnevate rannikuriikidega,
ja/või asjakohaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, teave
piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta, mida on rakendatud
asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjaomaste ülemaailmsete,
piirkondlike ja valdkondlike kehamite tasandil, asjakohased teadusandmed ning olemasolu
korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmised.
BBNJ kokkuleppe I lisas kirjeldatud alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid on
näiteks ainulaadsus, harukordsus, eriline tähtsus liikide elutsüklite etappide seisukohast, alal
leiduvate liikide eriline tähtsus, tähtsus ohustatud, eriti ohustatud või vähenevate liikide või
elupaikade seisukohast, haavatavus, muu hulgas kliimamuutuste ja maailmamere hapestumise
suhtes, haprus, tundlikkus, elurikkus ja tootlikkus, ökoloogiline ühendatus, majanduslikud ja
sotsiaalsed tegurid, kumulatiivne ja piiriülene mõju, aeglane taastumine ja vastupanuvõime jpm.
Ettepanek peab sisaldama ka teavet mõjutatud riikide, asjaomaste huvirühmade ning
piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonide kohta, sest eelduslikult on Keskkonnaametil
ettepaneku esitajana kõige paremad teadmised sellest, millised riigid, huvirühmad ning
organisatsioonid võiksid ettepanekust mõjutatud olla, ning Kliimaministeeriumil on võimalik
järgnevas menetluses nende arvamust küsida.
Paragrahvis 689 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku menetlusega
seotud tingimused.
Lõike 1 kohaselt otsustab Kliimaministeerium ettepaneku alusel menetluse algatamise
piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku tegemiseks sekretariaadile. Erinevalt
LKS §-s 10 sätestatust ei ole riigil võimalik ise kehtestada piirkonnapõhist majandamisvahendit
(nt merekaitseala) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, vaid sellise otsuse saab teha
BBNJ kokkuleppe osaliste konverents pärast sekretariaadi poolt läbi viidud konsultatsioone ja
vastavat hääletamist. Seetõttu saab siseriiklik menetlus seisneda vaid otsustuses, kas algatada
menetlus piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku sekretariaadile esitamise
otsustamiseks, ja kas ettepanek lõpuks esitatakse sekretariaadile või mitte.
Lõike 2 kohaselt konsulteerib Kliimaministeerium mõjutatud riikide, asjaomaste sidusrühmade,
piirkondlike ja valdkondlike organisatsioonidega, võtab arvesse parima olemasoleva
teadusteabe ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased
11
põlisteadmised. Säte tugineb BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikele 2.
Lõikes 3 nähakse ette konsultatsioonide kohustus, mis tuleneb BBNJ kokkuleppe artikli 21
lõikest 4. BBNJ kokkuleppe artikli 21 lõike 4 kohaselt juhul, kui kavandatav meede mõjutab
alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad
järgmist: korraldavad selliste riikidega sihipärased ja ennetavad konsultatsioonid, sealhulgas
eelneva teavitamise, ning võtavad arvesse selliste riikide seisukohti ja märkusi kavandatud
meetme kohta ning esitavad kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid seisukohti
ja märkusi, ning vajaduse korral muudavad kavandatud meedet vastavalt. Mõistlik on taoline
kohustus sätestada ka juhul, kui meede mõjutab alasid, mis on ka vaid osaliselt ümbritsetud
riikide majandusvöönditega. BBNJ kokkuleppe artikli 21 lõikes 4 sätestatud
konsultatsioonikohustuse laiendamine ka olukordadele, kus kavandatav meede mõjutab alasid,
mis on vaid osaliselt ümbritsetud riikide majandusvöönditega, on põhjendatud, kuna ka sellistel
juhtudel võivad meetmel olla võrreldavad ökoloogilised, majanduslikud ja halduslikud mõjud
asjaomaste rannikuriikide õigustele ja huvidele. Pelgalt asjaolu, et avamereala ei ole täielikult
majandusvöönditega ümbritsetud, ei vähenda võimalust, et kavandatav meede mõjutab
rannikuriikide merekeskkonda, kalavarusid, teadustegevust või muid õiguspäraseid huve.
Seetõttu aitab konsultatsioonikohustuse kohaldamine ka osaliselt ümbritsetud alade puhul
tagada ettevaatuspõhimõtte järgimise, edendada koostööd ja läbipaistvust ning vähendada
võimalike vaidluste tekkimise riski. Samuti on selline lähenemine kooskõlas BBNJ kokkuleppe
eesmärgiga tugevdada rahvusvahelist koostööd ja tagada, et avamere kaitsemeetmete
kavandamisel võetakse asjakohaselt arvesse mõjutatud riikide seisukohti.
Lõikes 4 sätestatakse, et Keskkonnaamet võtab arvesse lõigete 2 ja 3 alusel esitatud arvamusi
ja seisukohti ning vajadusel muudab ettepanekut ja esitab muudetud ettepaneku
Kliimaministeeriumile või vastab seisukohtadele kirjalikult. Kuna ettepaneku esitab
Kliimaministeeriumile Keskkonnaamet, on Keskkonnaamet ka pädev vastama ettepaneku
kohta esitatud tagasisidele ning vajadusel ettepanekut muutma.
Paragrahvis 6810 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku otsuse tegemise
tingimused.
Lõike 1 kohaselt teeb Kliimaministeerium pärast §-s 689 sätestatud menetluse läbiviimist otsuse
piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku esitamise kohta sekretariaadile.
Lõike 2 järgi peab sekretariaadile esitatav piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise
ettepanek sisaldama BBNJ kokkuleppe artikli 19 lõikes 4 ning I lisas kirjeldatud andmeid ehk
Kliimaministeerium peab tagama, et lõplik esitatav ettepanek vastaks BBNJ kokkuleppe
nõuetele enne selle esitamist.
Lõikega 3 nähakse ette, et ettepaneku võib esitada ühiselt koos teise riigiga. Sellisel juhul
lepitakse eraldi kokku, kumb riik esitab ettepaneku pärast selle riigisisest menetlemist
sekretariaadile. BBNJ kokkuleppe artikkel 19 lõike 1 kohaselt esitavad osalised
piirkonnapõhiste majandamisvahendite ettepanekuid kas üksi või ühiselt.
Lõikes 4 sätestatakse, et Keskkonnaamet võtab arvesse sekretariaadi korraldatud
konsultatsioonidel ning teadus- ja tehnilise organi poolt esitatud seisukohti, vajadusel muudab
piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepaneku sisu ning koostab seisukohtadele
kirjalikud vastused 30 päeva jooksul. Kui Keskkonnaamet muudab konsultatsioonide tulemusel
piirkonnapõhise majandamisvahendi loomise ettepanekut, esitab ta muudetud ettepaneku
Kliimaministeeriumi kaudu teadus- ja tehnilisele organile. BBNJ kokkuleppe artikli 22 lõige 7
näeb ette, et kui konsultatsioonide tulemusel esitaja muudab piirkonnapõhise
12
majandamisvahendi loomise ettepanekut, esitab ta muudetud ettepaneku teadus- ja tehnilisele
organile.
Paragrahvis 6811 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi ettepaneku tegemisest
keeldumise alus, otsuse tegemise ja jõustumise tingimused. Säte on analoogne LKS §-ga 111.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui selgub, et piirkonnapõhise majandamisvahendi loomine ei ole
otstarbekas või seda ei ole võimalik rakendada, keeldub Kliimaministeerium piirkonnapõhise
majandamisvahendi ettepaneku tegemisest.
Lõike 2 kohaselt otsustab keeldumise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning otsus
jõustub selle allakirjutamisel.
Paragrahvis 6812 sätestatakse piirkonnapõhise majandamisvahendi meetmetega seonduv
aruandlus. Sätte kohaselt määratakse pädeva asutusena Kliimaministeerium, kes annab aru
tema poolt esitatud ettepanekute alusel loodud piirkonnapõhise majandamisvahendi ja selle
meetmete rakendamise kohta vastavalt BBNJ artikli 26 lõikele 1. Sekretariaat teeb sellised
aruanded teabevõrgustiku kaudu üldsusele kättesaadavaks.
Paragrahvis 6813 sätestatakse kõigile isikutele kohustus järgida BBNJ kokkuleppe osaliste
konverentsi poolt piirkonnapõhiste majandamisvahendite kohta vastu võetud otsustes
sätestatud tingimusi. See tähendab, et kui Eesti kodanik, asutus või ettevõtja või muu isik Eesti
lipu all sõitva laevaga soovib viia läbi tegevusi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni asuvatel
merealadel, peab ta järgima selle ala suhtes kehtestatud piirkonnapõhise majandamisvahendiga
ette nähtud tingimusi.
BBNJ kokkuleppes ei ole käsitletud piirkonnapõhise majandamisvahendi suhet kokkuleppe
endaga ning selle õiguslikku olemust. Kuna BBNJ artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad osalised
tagama, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv tegevus, mis toimub riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse ellu kooskõlas piirkonnapõhise
majandamisvahendi kohta tehtud otsustega, tuleb selline kohustus kehtestada õigusaktiga.
Eeldatavasti võib piirkonnapõhise majandamisvahendi otsuseid käsitleda
välissuhtlemisseaduse § 25 kohaselt välislepingu muutmisena, mille heakskiitmine, sõltuvalt
sisust, nõuab kas Vabariigi Valitsuse või ministri määruse kehtestamist, misläbi see avaldatakse
Riigi Teatajas ja saab järgimiseks kohustuslikuks.
LKS § 702 lõike 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet LKS-is sätestatud nõuete täitmise üle
Keskkonnaamet. Järelevalvekohustus laieneb Keskkonnaametile seega ka piirkonnapõhiste
majandamisvahendite nõuete täitmise üle, mis võib eeldada kulukamaid ja aeganõudvamaid
menetlustoiminguid sõltuvalt tegevuse asukoha tingimustest ja kaugusest Eestist.
Punktiga 2 täiendatakseseadust §-ga 747, mis kehtestab rahatrahvi piirkonnapõhise
majandamisvahendi kehtestanud õigusaktis sätestatud tingimuste rikkumise korral. Vastutuse
koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et tingimusi on rikutud.
Muuhulgas on vastutuse kehtestamine preventiivse eesmärgiga kujundamaks üldist hoiakut, et
selline tegevus on keelatud.
Hetkel on LKS §-s 77 sätestatud vastutus kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest,
mille puhul füüsilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühiku suuruses summas
või arest ning juriidilise isiku puhul rahatrahv kuni 3200 eurot.
13
Tuleb arvestada, et piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala
kehtestamine BBNJ kokkuleppe alusel on põhjalik ja mitmeetapiline protsess. Sellise meetme
vastuvõtmine eeldab kokkuleppe osaliste laiapõhjalist toetust, kuna otsus tehakse üldjuhul
konsensuse alusel või selle puudumisel kvalifitseeritud häälteenamusega. Seetõttu väljendavad
piirkonnapõhised majandamisvahendid rahvusvahelise üldsuse ühist tahet tagada riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade kaitse ja kestlik kasutamine.
Arvestades, et avameri ja selle elurikkus kujutavad endast ÜRO mereõiguse konventsiooni
kohaselt inimkonna ühist hüve, on oluline tagada nendel aladel kehtestatud kaitse- ja
majandamismeetmete tegelik järgimine. Õigusvastane tegevus võib kahjustada merekeskkonda
ning vähendada rahvusvaheliselt kokku lepitud kaitsemeetmete tõhusust. Seetõttu on
põhjendatud käsitleda LKSis piirkonnapõhise majandamisvahendi tingimuste rikkumist
väärteona ja näha ette mõjus rahatrahv. Sanktsiooni eesmärk on nii rikkumiste ennetamine kui
ka riigile tõhusa järelevalve- ja sekkumisvõimaluse tagamine olukorras, kus kehtestatud
nõudeid ei järgita. Kui keskkonnakahju on tekitatud, kohaldatakse keskkonnavastutuse seadust,
mis reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et
saastaja maksab.
Punktiga 3 määratakse eelnõu punktis kaks kirjeldatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks
Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on juba täna enamiku LKSis kehtestatud väärteokoosseisude
kohtuväliseks menetlejaks ning arvestades Keskkonnaameti pädevust ja kogemust
keskkonnaalaste väärtegude menetlemisel, on otstarbekas määrata Keskkonnaametile
ülesandeks ka piirkonnapõhise majandamisvahendi rikkumist puudutava väärteo menetlemine.
Sama asutuse määramine nii järelevalve teostajaks kui ka väärteo kohtuväliseks menetlejaks
tagab õigusrikkumiste tõhusa avastamise, ühtse haldus- ja menetluspraktika ning võimaldab
kasutada olemasolevat erialast kompetentsi ja ressursse.
Punkti 4 kohaselt saab Keskkonnaamet endale eelnõu punktis 3 nimetatud muudatusega
seonduvalt ka konfiskeerimisõiguse. Kuna Keskkonnaamet määratakse piirkonnapõhise
majandamisvahendi nõuete rikkumist käsitleva väärteo kohtuväliseks menetlejaks, on
põhjendatud anda ametile ka õigus kohaldada karistusseadustikus ette nähtud konfiskeerimist.
Sellega tagatakse, et kohtuvälisel menetlejal on väärteomenetluse läbiviimiseks ja
menetlusotsuse tegemiseks vajalikud menetluslikud volitused ning puudub vajadus kaasata
üksnes konfiskeerimise küsimuse lahendamiseks teist pädevat asutust. Muudatus on kooskõlas
kehtiva regulatsiooni ülesehitusega, mille kohaselt on Keskkonnaametil analoogne pädevus ka
teiste LKSis sätestatud väärtegude menetlemisel.
II Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.
Paragrahv 2 koosneb 9 punktist.
BBNJ kokkuleppe IV osa käsitleb keskkonnamõju hindamist. BBNJ kokkuleppe artikli 28 lõike
1 kohaselt tagavad osalised, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse võimalikku mõju
merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa andmist vastavalt IV osas sätestatule.
Kokkuleppe IV osas sätestatud kord keskkonnamõju hindamiseks erineb mõnevõrra Eestis ja
Euroopa Liidus kehtivast korrast. Seda eeskätt näiteks künniste korral, mille alusel otsustatakse,
kas teha kokkuleppes kirjeldatud eelhindamine või algatada keskkonnamõju hindamise
menetlus. Täiendavat reguleerimist riigisisestes õigusaktides vajab eeskätt erinevate
huvirühmade kaasamise, teavitamise ja mõjutatud riikidega konsulteerimise kord.
14
BBNJ kokkuleppe läbirääkimiste käigus olid delegatsioonid seisukohal, et keskkonnamõju
hindamine peaks toimuma riigi juhtimisel. Läbipaistvuse edendamiseks on BBNJ kokkuleppe
IV osas sätted, mis võimaldavad huvitatud osapoolel registreerida oma seisukohad kavandatud
tegevuse mõjude kohta ning BBNJ kokkuleppe alusel moodustataval teadus- ja tehnilisel
kehamil anda mittesiduvaid soovitusi. Siiski oli arusaam, et riik otsustab, kas tema
jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva tegevusega peaks jätkama.8
Punktiga 1 täiendatakse KeHJS § 3 lõiget 1 punktiga 3. Paragrahvi 3 lõikes 1 on sätestatud
juhud, mil keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Kehtiva § 3 lõike 1 punktide 1 ja 2
kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju; või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
BBNJ kokkuleppe artikli 30 lõike 1 punkti b kohaselt, kui osalisel on piisavalt alust arvata, et
tegevus võib põhjustada merekeskkonna olulist reostust või merekeskkonna olulisi ja
kahjulikke muutusi, tehakse keskkonnamõju hindamine. Seetõttu on eelnõus keskkonnamõju
hindamise kohustuslikkuse künnisena ette nähtud sama lävend.
Punktis 2 defineeritakse õigusselguse huvides „riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade“ mõiste, mille all peetakse silmas avamerd ja süvamerepõhja Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni tähenduses.
Punktiga 3 täiendatakse KeHJS § 3 lõikega 21. Täiendusega nähakse ette erisus § 3 lõike 1
punktis 3 ette nähtavast kohustuslikust keskkonnamõju hindamisest. BBNJ kokkuleppe artikli
29 lõike 4 kohaselt ei pea keskkonnamõju hindama, kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või
kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, määrab kindlaks, et kavandatud tegevuse või
tegevuse kategooria võimalikku mõju on hinnatud kooskõlas muude asjakohaste õiguslike
vahendite või raamistike nõuetega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike
kehamite poolt; et kavandatud tegevuse kohta juba tehtud hindamine on samaväärne käesolevas
osas nõutud hindamisega ning hindamise tulemusi võetakse arvesse või hindamisest tulenevad
asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või
valdkondlike kehamite eeskirjad või standardid on kavandatud selleks, et vältida, leevendada
või ohjata võimalikku mõju, mis jääb allapoole keskkonnamõju hindamise künnist, ning neid
eeskirju või standardeid on järgitud. Mõte on selles, et kui varasema hindamise tulemusel on
loodud tegevust reguleerivad normid, mis hoiavad keskkonnamõju allpool kohustusliku
keskkonnamõju hindamise lävendit, ning neid norme ka järgitakse, siis ei ole vaja teha uut
keskkonnamõju hindamist.
Punktiga 4 muudetakse § 32 punkti 4. Paragrahv 32 sätestab keskkonnamõju hindamise etapid
ning punkt 4 kehtestab ühe etapina keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta
asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise ning programmi ja aruande avalikustamise,
arvestades piiriülese keskkonnamõju hindamise erisusega. Muudatuse kohaselt täiendatakse
punkti 4 selliselt, et etapis arvestatakse ka riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel
keskkonnamõju hindamise erisustega. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel
keskkonnamõju hindamise erisused on kavandatud KeHJS §-desse 301—303 (vt punktides 6—
8 kirjeldatud muudatusi).
8 Ibid.
15
Punktiga 5 täiendatakse § 6 lõiget 2 punktiga 23. BBNJ kokkuleppe artikli 30 lõike 1 punkti a
kohaselt, kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine
mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline, kelle jurisdiktsiooni või
kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta eelhindamise. Seetõttu on eelnõus keskkonnamõju
hindamisel eelhinnangu andmise künnisena ette nähtud sama lävend.
Punktiga 6 täiendatakse seadust uue §-iga 301, mis näeb ette riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise erisused.
Lõike 1 kohaselt juhindutakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamisel BBNJ kokkuleppes ja käesolevas seaduses sätestatud
tingimustest, arvestades käesolevast paragrahvist ning §-dest 302 ja 303 tulenevaid erisusi.
Lõike 2 kohaselt tuleb riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindamisel võtta arvesse asjakohaste strateegiliste keskkonnamõju hindamiste
tulemusi, kui need on kättesaadavad, kasutada ära parimaid olemasolevaid teadusandmeid ning
olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi. Säte
vastab BBNJ kokkuleppe artikli 31 lõike 1 punktis c sätestatule, mille kohaselt osalised tagavad,
et kavandatud tegevuse mõju, sealhulgas kumulatiivset mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvatele aladele hinnatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja teadusteavet ning
olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi kasutades.
Lõike 3 kohaselt peab otsustaja viivitamata teatama Kliimaministeeriumile riigi jurisdiktsiooni
alt välja jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise algatamisest, riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest, tegevusloa
tingimuse muutmisest või tegevusloa andmisest keeldumisest. Kliimaministeeriumi teavitamise
kohustus on vajalik, et tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatavate
tegevuste ja nendega seotud haldusotsuste üle keskne ülevaade ning BBNJ kokkuleppest
tulenevate riiklike kohustuste täitmine. Teave keskkonnamõju hindamise algatamise,
tegevusloa andmise, selle tingimuste muutmise või loa andmisest keeldumise kohta võimaldab
Kliimaministeeriumil koordineerida pädevate asutuste tegevust, pidada vajalikku arvestust ning
täita rahvusvahelise teabevahetuse ja aruandluse kohustusi. Samuti aitab teabe õigeaegne
edastamine tagada otsuste läbipaistvuse ja merekeskkonna kaitsega seotud meetmete
järjepideva rakendamise.
Lõike 4 kohaselt võib Kliimaministeerium esitada märkusi teabevõrgustikus avaldatud otsuse
kohta, mis käsitleb BBNJ kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamise kohaldamist teise riigi
jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvale tegevusele, ja sellise tegevuse keskkonnamõju
hindamise kohta. BBNJ kokkuleppe artikli 32 lõike 1 kohaselt antakse kõikidele riikidele,
eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis
on potentsiaalselt tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele niivõrd, kui see on
teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul keskkonnamõju hindamise
menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused, sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb
vastavalt vajadusele tagada kogu keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis,
kui artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ulatus,
ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise aruande kavand, enne
kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.
Kuna BBNJ kokkuleppe kohaselt on riikide osalemine keskkonnamõju hindamise menetlustes
tagatud läbivalt, antakse Kliimaministeeriumile pädevus esitada märkusi teabevõrgustikus
avaldatud otsuste ja keskkonnamõju hindamise dokumentide kohta, et Eesti saaks kasutada
16
BBNJ kokkuleppest tulenevat õigust väljendada oma seisukohti ning juhtida tähelepanu
võimalikele keskkonnariskidele, puudustele hindamises või vajadusele täiendavate
leevendusmeetmete järele. Sellega toetatakse rahvusvahelist koostööd, läbipaistvat
otsustusprotsessi ning merekeskkonna kõrgetasemelist kaitset.
Punktiga 7 nähakse ette seaduse täiendamine uue §-ga 302, mis käsitleb riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise teavitamisnõudeid.
Keskkonnamõju hindamise alaste menetluste ja otsustuste avalikustamine ning osalemise
tagamine on keskne põhimõte BBNJ kokkuleppe IV osas. BBNJ kokkuleppe kohaselt tuleb
üldsuse teavitamine ja osalemisvõimalused tagada kogu keskkonnamõju hindamise menetluse
vältel ning selleks kasutatakse keskset platvormi (teabevõrgustik). Vastavalt BBNJ kokkuleppe
artikli 32 lõikele 7 jäetakse teavitamisel välja konfidentsiaalne või ärisaladusega seotud teave.
Lõikes 1 kehtestatakse otsustaja kohustus teabevõrgustiku kaudu:
⎯ teavitada kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest ja algatamata
jätmisest (BBNJ kokkuleppe artikli 32 lõige 1);
⎯ avaldada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnang
(BBNJ kokkuleppe artikkel 31 lõige 1 p a) i));
⎯ avaldada keskkonnamõju hindamise aruande kavand (BBNJ kokkuleppe artikli 33 lõige
3);
⎯ avaldada keskkonnamõju hindamise aruanne (BBNJ kokkuleppe artikli 33 lõige 5);
⎯ teavitada tegevusloa andmisest või andmata jätmisest (BBNJ kokkuleppe artikli 34
lõike 3 teine lause).
Lõikega 2 defineeritakse teabevõrgustik. Teabevõrgustik on BBNJ kokkuleppe artiklis 51
nimetatud teabevõrgustik. Teabevõrgustiku täpsem kirjeldus on toodud eelnõu § 1 punkti 1
selgituste juures.
Punktiga 8 täiendatakse seadust paragrahviga 303 riikide ning nendega konsulteerimise kohta
vastavalt BBNJ kokkuleppe nõuetele.
Lõike 1 kohaselt sätestatakse, et kui kavandatav tegevus toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel, teavitab otsustaja keskkonnamõju hindamise programmi avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul
seaduse § 16 lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates tegevusest potentsiaalselt
enim mõjutatud:
1) rannikuriike, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et tegevus mõjutab nende suveräänsete
õiguste kasutamist, mis on seotud loodusvarade uurimise, kasutamise, säilitamise või
majandamisega;
2) riike, mis viivad kavandatud tegevuse alal ellu inimtegevust, sealhulgas majandustegevust,
mille puhul võib mõistlikult eeldada, et kavandatud tegevus neid mõjutab.
Sätte sissejuhatav lause esimene pool (teavitamise mehhanism ja tähtaeg) vastab § 16 lõike 3
esimese lause tingimustele ning alapunktid (mõjutatud riikide valik) BBNJ kokkuleppe artikli
32 lõikele 2.
Lõike 2 kohaselt, kui kavandatav tegevus toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel asukohas, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, korraldab
otsustaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule selliste riikidega eelnevad
konsultatsioonid. Säte vastab BBNJ artikli 32 lõikes 6 sätestatud tingimustele.
Lõike 3 järgi lepivad otsustaja ja lõikes 2 nimetatud riik kokku:
17
1) konsultatsioonide korra ja ajakava;
2) riigi avalikkuse ja asutuste teavitamise ning neile piisava aja andmise riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande kohta arvamuse
avaldamiseks;
3) millal tuleb riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamise
käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused esitada riigile temalt arvamuse saamiseks;
4) milliste otsuste eelnõud tuleb esitada mõjutatavale riigile temalt arvamuse saamiseks.
Säte on analoogne piiriülese keskkonnamõju hindamist käsitleva KeHJS § 30 lõikele 7.
Lõike 4 kohaselt tuleb mõjutatavale riigile anda arvamuse avaldamiseks aega vähemalt 30
päeva. Otsustaja peab otsuse tegemisel arvestama nimetatud riigi arvamusega. Kohustus
arvestada mõjutatud riigi arvamusega tuleneb BBNJ kokkuleppe artikli 31 lõike 1 punkti a)
alapunktist iii) ning artikli 32 lõikest 5. Lisaks peab otsustaja edastama mõjutatavale riigile
ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgitused või arvestamata jätmise põhjendused
ning vastused küsimustele. Samuti kehtestatakse otsustaja kohustus võimalusel arvestada
teabevõrgustiku kaudu teiste riikide ning teadus- ja tehnilise organi poolt esitatud märkusi,
koostada neile vastused ning põhjendatud vajadusel muuta otsuse eelnõu, mis vastab BBNJ
kokkuleppe artikli 31 lõike 1 punkti a) alapunktides iii) ja v) sätestatule.
Lõikes 5 defineeritakse teadus- ja tehniline keham, mis on BBNJ kokkuleppe artiklis 49
nimetatud ekspertidest koosnev keham, millel on peamiselt nõustav roll – piiratud
suutlikkusega riigid saavad organilt nõu küsida keskkonnamõju hindamisega seotud küsimustes,
samuti töötavad nad läbi keskkonnamõju hindamise aruandeid ning töötavad välja suuniseid ja
standardeid.
Lõike 6 kohaselt teavitab otsustaja tegevusloa andmisest või andmata jätmisest riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel keskkonnamõju hindamises osalenud riike. Sätte
eesmärk on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise menetluse läbipaistvus ning rahvusvaheline teabevahetus BBNJ
kokkuleppe raames. Tegevusloa andmisest või andmata jätmisest osalenud riikide teavitamine
võimaldab tagasisidestada hindamise tulemusi, tagab menetluse terviklikkuse ning aitab kaasa
teiste riikide õigusele saada teavet otsustuse lõpptulemuse kohta.
Lõikega 7 sätestatakse riigi võimalus osaleda teiste riikide poolt kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonides. Sätte kohaselt teavitab Kliimaministeerium
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse keskkonnamõju
päritoluriiki soovist osaleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest päritoluriigi määratud
ajaks. Kliimaministeerium avalikustab keskkonnamõju hindamise programmi oma veebilehel
ning teavitab Keskkonnaametit. Teavituse sisu peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikele 4.
Kliimaministeerium esitab keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekud
ja vastuväited riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava tegevuse
keskkonnamõju päritoluriigile.
Kliimaministeeriumile antakse keskne roll Eesti osalemise koordineerimisel, sealhulgas õigus
teatada soovist osaleda hindamises ja konsultatsioonide vajalikkusest teavitamisel
keskkonnamõju päritoluriigi määratud tähtaja jooksul. Keskkonnamõju hindamise programmi
avalikustamine ning Keskkonnaameti teavitamine tagab riigisisese asutustevahelise
infovahetuse ja avalikkuse kaasamise. Ettepanekute ja vastuväidete edastamine päritoluriigile
võimaldab Eesti seisukohtade arvestamist rahvusvahelises menetluses ning toetab
merekeskkonna kaitse ja läbipaistva otsustusprotsessi eesmärke vastavalt BBNJ kokkuleppe
18
nõuetele. Avalikkuse kaasamine ja esitatud ettepanekute ning vastuväidete edastamine
päritoluriigile võimaldab arvestada Eesti huvide ja võimalike keskkonnamõjudega, mis võivad
ka Eestit mõjutada. Kuigi lähimad avamerealad on Eestist väga kaugel ning eeldatavasti ei ole
lokaalsetel tegevustel mõju Eesti keskkonnale, ei saa tehnoloogia arenedes tulevikus
võimalikku mõju siiski eitada. Regulatsioon lähtub BBNJ kokkuleppe artiklist 32, mis näeb ette
avalikkuse teavitamise ja konsulteerimise korra, ning artikli 31 lõike 1 punkti a alapunktist ii,
mille kohaselt on osalistel õigus esitada oma seisukohad teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli
alla kuuluva kavandatava tegevuse kohta. Seeläbi tagatakse Eesti võimalus osaleda
rahvusvaheliste merekeskkonda mõjutavate tegevuste hindamisel läbi ühtse kontaktpunkti, kes
vajadusel koordineerib riigi seisukohti.
Punktiga 9 täiendatakse seadust §-ga 461, mis käsitleb keskkonnamõju strateegilise hindamise
erisusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel.
Lõikes 1 sätestatakse, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatava
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse BBNJ kokkuleppes ja käesolevas
seaduses sätestatud tingimustest, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel keskkonnamõju strateegilist hindamist käsitleb
BBNJ kokkuleppe artikkel 39, mille lõike 1 kohaselt kaaluvad osalised üksi või koostöös teiste
osalistega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul,
mis on seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis viiakse läbi
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste kavade või programmide
ning alternatiivide võimalikku mõju merekeskkonnale. Sätte eesmärk on tagada riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimisel selge ja ühtne õiguslik alus.
Lõikes 2 sätestatakse, et otsustaja võtab riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel
keskkonnamõju hindamisel arvesse asjakohaseid strateegiliste keskkonnamõju hindamiste
tulemusi, kui need on kättesaadavad. Säte vastab BBNJ kokkuleppe artikli 30 lõikele 3.
Lõike 3 kohaselt on Kliimaministeeriumil õigus täita ülesandeid, mis on seotud osalemisega
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
strateegilistes hindamistes, mida viib läbi teine BBNJ kokkuleppe osaline. Sätte eesmärk on
anda Kliimaministeeriumile selge pädevus osaleda BBNJ kokkuleppest tulenevates riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel strateegilise keskkonnamõju hindamise menetlustes,
mida viivad läbi teised osalisriigid. See võimaldab Eestil kasutada rahvusvahelisest õigusest
tulenevat osalemisõigust, esitada seisukohti ning kaitsta Eesti huve ja merekeskkonna kaitse
eesmärke olukordades, kus kavandatavad kavad ja programmid võivad mõjutada riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävaid merealasid.
Kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega
Kehtivas õiguskorras ei ole riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel tegevuste
läbiviimine olnud üldjuhul reguleeritud ning siseriiklikult on olnud nõutav tegevusloa saamine
vaid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel tegevuste kavandamisel. Erandiks on VeeS
§ 177 lõige 5, mis sätestab, et väljaspool Läänemerd võib merre kaadata ka muid aineid ja asju
loa alusel. Teadaolevalt ei ole sellist luba regulatsiooni jõustumisest saadik siiski kunagi
taotletud. Seetõttu on käesoleva eelnõuga kehtestatavad tegevusloa nõuded ja seeläbi
keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimine uued kohustused, mis mõjutavad Eesti
Vabariigi põhiseaduses (PS) sätestatud isikute põhivabadust, milleks on ettevõtlusvabadus (§
31).
19
PS § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja
korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis
viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
Esemeline kaitseala: õigus tegeleda majandustegevusega, teenida tulu ja korraldada oma
ettevõtlust oma äranägemise järgi võimalikult vähese riigipoolse sekkumisega.
Isikuline kaitseala: Eesti kodanikud, Eestis viibivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta
isikud. PS § 9 lõike 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja
kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste
eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Ettevõtlusvabadus on
kahtlemata kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja sellise vabaduse olemusega,
mistõttu kuuluvad ka juriidilised isikud ettevõtlusvabaduse isikulisse kaitsealasse.
Riive: kehtivas õiguskorras ei ole riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel tegevuste
läbiviimine olnud üldjuhul reguleeritud ning siseriiklikult on olnud nõutav tegevusloa saamine
vaid riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel tegevuste kavandamisel. Seetõttu on seni
olnud avamerel ja süvamerepõhjas kavandatavad tegevused reguleerimata, st siseriikliku õiguse
kohaselt ei ole ettevõtluse vaates tulnud sellisteks tegevusteks üldjuhul luba saada. Kuigi
tõenäosus, et Eesti kodanikud või Eestis registreeritud juriidilised isikud Eestist kaugetes
asukohtades avamerel olulise mõjuga tegevusi ette võtavad, on väike, muutub selliste tegevuste
läbiviimine tegevusloa kohustuse ja keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimisega
edaspidi siiski teoreetiliselt aeganõudvamaks ja suurendab isikute halduskoormust, mistõttu
kujutab see endast ettevõtlusvabaduse riivet.
Riive õigustus: PS § 31 teine lause sätestab, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise
tingimused ja korra. Käesoleva seaduseelnõuga sätestatakse selle õiguse kasutamise tingimused
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, mistõttu seadusliku aluse nõue on täidetud.
Kuna PS § 31 ei sätesta ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse piiramisel tingimusi, peab piirang
olema kooskõlas muude PS sätetega, st piirang ei tohi olla PS muude sätetega vastuolus.
Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse
piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus
peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema
kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab,
kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Ettevõtlusvabaduse piirangud ei
tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse
eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud
eesmärgiga.9
PS § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Keskkond on
omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Keskkonnaõiguses tuntud
loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttele lisaks tuleneb säästmiskohustusest ka
vältimispõhimõte, mis nõuab, et ohte keskkonnale tuleb vältida. Keskkonna säästmise
põhimõttega on vastuolus nii keskkonnaressursside ebaotstarbekas ja keskkonna
kõrgetasemelise kaitse vajadusi mittearvestav kasutamine kui ka tegevus, millest lähtub oht
keskkonnale ülemääraste kahjustuste tekkeks. Ka keskkonnaõiguses tunnustust leidnud
ettevaatusprintsiibi põhiseaduslik õigustus on seotud säästmiskohustusega. Keskkonna
säästmine ei ole tulemuslik, kui piisavate teadmiste puudumise korral või muul põhjusel
ettevaatamatusest keskkonnale kahju tekitatakse. Ettevaatusprintsiibi kohaselt tuleb
9 Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, 2020. SA Iuridicum. § 31. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3474/paragrahv_31
20
keskkonnariske kohaste ettevaatusmeetmete abil võimalikult suurel määral vähendada,
rakendades selleks sobivaid meetmeid, eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat
keskkonnatava. Otsuste tegemisel, mis võivad mõjutada keskkonnaseisundit, tuleb välja
selgitada keskkonnamõju, selleks vajadusel asjakohase menetluse (nt keskkonnamõju
hindamine) läbiviimisega. Säästmispõhimõtte täitmiseks on isik kohustatud olema teadlik tema
tegevusega kaasnevatest keskkonnaohtudest. Keskkonnakaitseks kehtestatav regulatsioon peab
käima ajaga kaasas ning on loomulik, et isikute kohustused elu- ja looduskeskkonna säästmisel
järk-järgult muutuvad või täpsustuvad. PS §-dest 5 ja 53 tulenevad keskkonnakaitselised
põhimõtted ja kohustused võivad õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse
(§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid.10
PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult. Säte on analoogne mereõiguse konventsiooni preambulis sätestatuga, mille kohaselt
on avamere loodusvarad kogu inimkonna ühisvara, mida tuleb kasutada õiglaselt ja säästlikult.
PS § 5 kommentaarides tuuakse välja, et keskkonnakaitse põhimõtete seas on veel säästva
arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele
põlvele ja tulevastele põlvedele, keskkonnakaitse terviklikkus ja kõrge tase. Seega on §-st 5
tuletatav ka suunis riigile valdkonna arenguga kaasas käia, kujundada vastav õiguskord ning
hoida seda ajakohasena, arvestades keskkonnaprobleeme, teaduse ja tehnika arengut ning riigi
ja ühiskonna vajadusi ning võimalusi.11
BBNJ kokkuleppe IV osas sätestatud riigi jurisdiktsiooni alt välja jääva mereala tegevuse
keskkonnamõju hindamine ja sellele järgneva loamenetluse tulemus võib kujutada endast
halduskoormust, mida seni enamjaolt ei eksisteerinud, ning piirata teatud ettevõtlustegevusi
sarnaselt täna riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel toimuvate tegevuste puhul. Samas ei
ole keskkonnamõju hindamine ainult halduslik lisakohustus, vaid vältimatu vahend
merekeskkonna ja elurikkuse tõhusaks kaitseks nii riigisiseselt kui ka globaalsel tasandil ning
seetõttu ettevõtlusvabaduse riivena siiski põhjendatav ja vajalik.
Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel läbi viidavate ja mõju omavate tegevuste
loastamine ja keskkonnamõju hindamine on esiteks vajalik keskkonna kui avaliku hüve kaitseks
ning seondub ka ettevaatusprintsiibiga. Põhiseaduse §-dest 5 ja 53 tuleneb, et loodusvarad on
rahvuslik rikkus ning igaühel on kohustus keskkonda säästa. See hõlmab nii säästva kasutamise
kui ka vältimispõhimõtte järgimist. BBNJ kokkulepe laiendab selle loogika riigi
jurisdiktsioonist väljapoole jäävatele merealadele, mida käsitatakse sisuliselt kogu inimkonna
ühisvarana. Seetõttu on keskkonnamõju hindamine vajalik instrument, et tagada nende alade
kasutamine kooskõlas säästva arengu ja kõrgetasemeliste keskkonnakaitse-eesmärkidega.
Keskkonnakaitse ei ole võimalik ilma piisava teadmiseta tegevuste mõjudest. Kui tegevuse
võimalik mõju ei ole täielikult teada, tuleb riske hinnata ja ennetada, mis toetab
ettevaatusprintsiipi.
Kuigi eelnõus ette nähtud regulatsiooni kohaselt tekib keskkonnamõju hindamise kohustus ka
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, mis kujutab endast halduskoormust, ja
hindamise tulemuste alusel võidakse piirata või mitte lubada teatud tegevusi (nt kui tuvastatakse
oluline negatiivne mõju), on selline lahendus siiski põhjendatud, kuna see aitab tagada
keskkonna ja elurikkuse kaitset ning põhineb avalikul huvil ja teiste isikute õiguste kaitsel. Ilma
mõjude hindamiseta ei ole võimalik ka keskkonnakahju ennetada või leevendada. Vastavalt
BBNJ kokkuleppe tingimustele tagatakse ka läbipaistev ja kaasav otsustusprotsess, sest BBNJ
10 Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, 2020. SA Iuridicum. § 53 Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3474/paragrahv_53 11 Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, 2020. SA Iuridicum. § 5. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3474/paragrahv_5
21
kokkulepe näeb ette teiste riikide ja teadusasutuste kaasamise ning seisukohtade esitamise
võimaluse. See on eriti oluline globaalsete ühishüvede puhul, kus ühe riigi tegevus võib
mõjutada teisi. Seega aitab regulatsioon tagada õiguspärase, läbipaistva ja teaduspõhise
otsustamise riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate tegevuste lubatavuse
suhtes.
Riive materiaalsed nõuded: eelnõus sisalduv regulatsioon võetakse vastu seadusena Riigikogu
poolt, mistõttu parlamendireservatsiooni põhimõte (PS § 3) on täidetud. PS § 13 kohaselt
peavad normid olema piisavalt arusaadavad. PS § 11 sätestab proportsionaalsuse põhimõtte, st
et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad
olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja
vabaduste olemust.
Sobivus. Sobiv on meede, mis soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt
on vaieldamatult ebaproportsionaalne meede, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi
saavutamist. 12 Ilma tegevusloa nõudeta ei ole võimalik tagada kavandatavate tegevuste
eelnevat kontrolli ega hinnata nende võimalikku mõju merekeskkonnale. Samuti ei teki
tegevusloa kohustuse puudumisel üldjuhul keskkonnamõju hindamise kohustust, mistõttu
puudub võimalus tuvastada tegevusega kaasnevaid keskkonnariske ning kavandada meetmeid
võimaliku kahju vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. Seetõttu on eelnõuga
kehtestatav tegevusloa nõue ja seeläbi keskkonnamõju hindamise kohustus sobiv ja vajalik
meede, mis aitab kaasa merekeskkonna kaitse ning BBNJ kokkuleppest tulenevate kohustuste
täitmise eesmärgi saavutamisele.
Vajalikkus. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem
koormava meetmega, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.13 Vähem koormavat, kuid
sama tõhusalt eesmärki saavutavat meedet eelnõu koostamise käigus ei tuvastatud. Ainuüksi
teavitamis- või aruandluskohustus ei võimaldaks hinnata tegevuse mõju enne selle alustamist
ega tagaks võimalust seada tegevusele riigi poolt keskkonnakaitselisi tingimusi või keelata
tegevust juhul, kui selle mõju merekeskkonnale võib olla lubamatult suur.
Mõõdukus. Meetme mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Otsustav on see, kas
meetmega saavutatud legitiimne eesmärk (kasu) kaalub üles riivest tingitud kahju. 14
Tegevusloa ja keskkonnamõju hindamise põhimõtted on Eesti õiguskorras juba väljakujunenud
ning neid kohaldatakse riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel ja muude keskkonda
mõjutavate tegevuste puhul. Eelnõuga ei kehtestata sisuliselt uut tüüpi kohustusi, vaid
laiendatakse olemasoleva regulatsiooni põhimõtteid tegevustele, mida kavandatakse riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Seega ei ole ettevõtjatele ja teistele tegevuste
elluviijatele kaasnev halduskoormus ebaproportsionaalne, eriti arvestades tegevustega
kaasneda võivat olulist mõju merekeskkonnale ning avalikku huvi mere bioloogilise
mitmekesisuse kaitse vastu.
Kokkuvõttes on eelnõu koostaja seisukohal, et eelnõuga kehtestatav regulatsioon on kooskõlas
Eesti Vabariigi põhiseadusega.
III Veeseaduse muutmine
12 Kalmo, H., Kask, O. PS § 11 kommentaarid, p 31. 13 Samas. 14 Samas, p-d 31 ja 51.
22
Eelnõuga täiendatakse veeseaduse § 187 punktiga 20. VeeS § 187 käsitleb veeloa kohustust
ning nimetab ära tegevused, mille puhul tuleb saada veeluba. Täienduse kohaselt on edaspidi
veeluba nõutav ka juhul, kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel rajatakse ehitisi
või toimub nafta või gaasi ammutamine või selle võimaldamiseks vajalikud tegevused, näiteks
puurimine, merepõhja ettevalmistamine ning veealuste torujuhtmete või muu tootmiseks
vajaliku taristu rajamine. Muudatuse eesmärk on tagada, et ka selliste tegevuste mõju
merekeskkonnale hinnatakse ning nende üle toimub veeseaduse alusel asjakohane riiklik
järelevalve.
Regulatsiooni eeskujuks on võetud Soome merekaitseseadus, mille kohaselt ei tohi Soome
kodanik ega Soomes registreeritud juriidiline isik väljaspool Soome majandusvööndit asuval
avamerel püstitada ehitisi ega uurida, kasutada naftat või gaasi või kasutada avamerd muul viisil
ilma kohaliku keskkonnaameti (Suomen Ympäristökeskus) loata. Regulatsioon on lahtine, st
luba on vaja ka juhtudel, mis ei ole konkreetselt tegevustena nimetatud, kuid mis võivad
põhjustada mere saastumist.15
Kuna süvamerepõhjas kaevandamine on reguleeritud ÜRO mereõiguse konventsiooni XI osas
ning Rahvusvahelise Süvamere Organisatsiooni reeglistikuga, ei vaja süvamerepõhjas
kaevandamine eraldi käsitlemist BBNJ kokkuleppe rakendamisel. Samuti, kuivõrd ehitiste
rajamine on ehitusseadustikus seotud konkreetse maa-ala kasutamisega, mis jääb riigi
jurisdiktsiooni alla ning kuivõrd avamerel ehitamise puhul on BBNJ kokkuleppe eesmärgist
tulenevalt vajalik hinnata vaid keskkonnamõjusid, ei ole otstarbekas käesoleva eelnõuga muuta
ehitusseadustikku, vaid piisab veeloa kohustuse kehtestamisest. Avamerel või süvamerepõhjas
kavandatavate tegevuste veeloa menetlemisel lähtutakse kehtivast VeeS regulatsioonist.
Veeseaduse muudatuste osas kehtib käesoleva seletuskirja 3. peatüki II osas (keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine) kirjeldatud eelnõu
põhiseaduspärasuse analüüs, mistõttu seda siin ei taasesitata.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatavad uued mõisted on defineeritud eelnõu tekstis. Uute mõistetena on kasutusel
BBNJ kokkuleppes kasutatavad mõisted: geneetilised ressursid; geneetiliste ressursside
kasutamine; juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee; merekaitseala; piirkonnapõhine
majandamisvahend; sekretariaat; standardne BBNJ-partiitunnus; teabevõrgustik. Mõiste “riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad” tuleneb mereõiguse konventsioonist, ent kuna see on
eelnõus läbivalt kasutuses, on seda eelnõu parema arusaadavuse eesmärgil eelnõu tekstis
korratud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liit on ainus organisatsioon, mis on
kokkuleppe allkirjastanud. Euroopa Liit allkirjastas kokkuleppe 20. septembril 2023 vastavalt
Nõukogu otsusele (EL) 2023/197416 ning kiitis selle sõlmimise heaks 17. juulil 2024 vastavalt
15 Hallituksen esitys eduskunnalle merten biologisen monimuotoisuuden suojelusta ja kestävästä käytöstä
kansallisen lainkäyttövallan ulkopuolisilla alueilla tehdyn, Yhdistyneiden Kansakuntien
merioikeusyleissopimuksen alaisen sopimuksen hyväksymiseksi ja voimaansaattamiseksi sekä laiksi
merensuojelulain muuttamisesta. https://www.finlex.fi/fi/hallituksen-esitykset/2025/9#bills 16 Nõukogu otsus (EL) 2023/1974, 18. september 2023, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja
kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta.
23
Nõukogu otsusele (EL) 2024/1830.17 Heakskiitmisel kiideti heaks ka deklaratsioon vastavalt
kokkuleppe artiklile 70 ja artikli 10 lõikele 1 selle kohta, et EL rakendab artikli 10 lõike 1 teises
lauses sätestatud tagasiulatuva mõju erandit, mistõttu kohaldatakse kokkulepet liidus ainult
sellise tegevuse suhtes, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade merelist
päritolu geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on
kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on liidu suhtes jõustunud. 18 Kokkuleppe
sõlmimise heakskiitmisel deklareeris EL vastavalt artiklile 67 ka EL-i ja selle liikmesriikide
vahelise pädevuse jaotuse põhimõtted19.
Euroopa Liit osales aktiivselt BBNJ kokkuleppe läbirääkimistel, mille käigus Euroopa
Komisjon tagas, et läbirääkimised kokkuleppe teksti üle olid täielikult kooskõlas asjakohaste
Euroopa Liidu õigusnormide ja tegevuspõhimõtetega valdkondades, mis on selle kokkuleppega
hõlmatud (keskkonnapoliitika, meretranspordipoliitika, ühine kalanduspoliitika,
siseturupoliitika, ühine kaubanduspoliitika, teadus- ja tehnoloogiaarenduse poliitika,
kliimapoliitika ja muud asjakohased poliitikavaldkonnad), ning asjakohaste kahe- ja
mitmepoolsete kokkulepetega, mille osaline Euroopa Liit on. Kuna BBNJ kokkulepe on
mereõiguse konventsiooni rakenduskokkulepe ja konventsioon on juba osa Euroopa Liidu
õigustikust, tagas Euroopa Komisjon ka selle, et peeti kinni konventsiooni sätetest ja selles
sätestatud õiguste ja kohustuste tasakaalust, mis kajastuvad ka Euroopa Liidu õigustikus, ning
et läbirääkimiste tulemus on mereõiguse konventsiooniga kooskõlas. Elurikkuse kaitse ja
kestlik kasutamine on üks ELi peamisi prioriteete ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe
ja ELi ookeanide majandamise tegevuskava käsitleva ühisteatise eesmärkidega.20
Euroopa Komisjon on ette valmistamas direktiivi kokkuleppe rakendamiseks vajaminevate
õigusnormide kehtestamiseks EL-is, kuid selle õigusakti sisu ei ole veel täpsemalt kokku
lepitud21. Vastavalt direktiivi sisule võib olla vajalik täiendav LKS-i või KeHJS-i muutmine.
Arvestada tuleb, et BBNJ kokkuleppe III osas käsitletud merekaitsealade moodustamise
ettepaneku menetlus võib, juhul, kui see mõjutab EL-i ainupädevuses olevaid küsimusi, olla
käsitletav liidusiseselt ka kui EL-i pädevuses olev otsus. BBNJ kokkuleppe IV osas käsitletud
keskkonnamõju hindamist peetakse EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaks
küsimuseks, mistõttu IV osa rakendamine on üldjuhul liikmesriigi pädevuses. Sellest hoolimata
eeldatakse, et liikmesriigid teevad neis küsimustes omavahel ja Euroopa Komisjoniga tihedat
koostööd.
6. Seaduse mõju
I Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud geneetiliste ressursside
kohta teabe esitamise, hoiustamise ning aruandluse nõuded
17 Nõukogu otsus (EL) 2024/1830, 17. juuni 2024, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist
käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta. 18 Euroopa Liidu erand vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava,
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe artiklile 70
koostoimes artikli 10 lõikega 1, OJ L, 2024/1833. 19 Euroopa Liidu pädevust puudutav deklaratsioon vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja
kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe artikli 67 lõikele 2, OJ L, 2024/1832. 20 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni
olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta.
IMMC.COM%282025%29173%20final.EST.xhtml.1_ET_ACT_part1_v2.docx 21 Ibid.
24
Mõju sihtrühm: mere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamisega seotud Eesti kodanikud,
ettevõtjad, teadus- ja arendustegevusasutused.
Sihtrühma suurus: teadus- ja haridusasutustest võivad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel geneetiliste ressursside kasutamisega tõenäoliselt olla seotud Tartu Ülikool,
Tallinna Tehnikaülikool, Maaülikool. Äriregistri andmetel tegeleb Eesti Majanduse
Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodiga 21201 (ravimpreparaatide tootmine) 14
ettevõtjat. EMTAK koodiga 72101 (teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas)
kaetud tegevustega tegeleb Eestis 826 ettevõtjat, ent kood hõlmab väga laia suunitlusega
teadus- ja arendustegevust, mille üheks osaks on ka DNA sekveneerimine bioloogiliste
protsesside alusuuringuteks, samuti loomageneetika teadusuuringud. Sihtrühma suurust on
kokkuvõttes raske hinnata, sest riigil on seni puudunud ülevaatlikud andmed riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta.
Äriregistri andmed EMTAK koodide põhjal annavad küll aimu laiemalt sellealasest
ettevõtlusest ja teadus-arendustegevusest, kuid ei võimalda tuletada suurusjärku konkreetselt
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel geneetiliste ressursside kogumise ja
kasutamisega tegelevate ettevõtjate ja asutuste kohta.
Eelnõu koostamise raames on konsulteeritud Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadlastega, kelle
sõnul on kõik seonduvad proovikogumised jäänud riikide majandusvöönditesse, aga välistada
ei saa, et tulevikus on plaanis koguda bioloogilisi või geneetilisi proove avamerelt ja
sügavikualadelt. Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele teadaolevalt ei ole keegi kogunud proove
avamerelt. Seega võib eeldada, et seni on selline tegevus toimunud Eestis tervikuna äärmiselt
väikese mahuga.
Mõju kirjeldus: suureneb sihtrühma halduskoormus. Teabevõrgustikule edastatava teabe maht
geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta võib olla märkimisväärne, kuid andmete
esitamine toimub üldjuhul ühekordselt ning teavet tuleb ajakohastada üksnes juhul, kui
eelnevalt esitatud andmed oluliselt muutuvad. Seeläbi välditakse ebaproportsionaalset
halduskoormust ning tagatakse andmete asjakohasus.
BBNJ kokkuleppe rakendamisel kasutatav teabevõrgustik on oma olemuselt võrreldav Nagoya
protokolli alusel toimiva süsteemiga, mida Euroopa Liidus toetatakse ka Declare süsteemi
kaudu. Seetõttu ei ole ette näha olulisi tehnilisi ega praktilisi raskusi andmete esitamisel ega
ülemäärast ajakulu. Mõju sagedus sõltub geneetiliste ressursside kogumise intensiivsusest ja
projektide arvust. Kui isik osaleb mitmes projektis, võib tekkida vajadus mitmeks teavituseks,
kuid praktikas toimub suurem osa tegevusest ilmselt rahvusvaheliste projektide raames, kus
andmete esitamise eest vastutab sageli projekti juhtivpartner, kes ei pruugi olla Eestiga seotud.
Sellistel juhtudel võib Eesti isikute otsene halduskoormus olla väike või puududa täielikult.
Samas parandab süsteemi ühtne ja rahvusvaheliselt kättesaadav andmevahetus Eestiga seotud
isikute ligipääsu teabele ning suurendab teadlikkust erinevatest geneetiliste ressursside
kogumise ja kasutamise projektidest.
Mõju olulisus: mõju ulatus on pigem väike, sest kavandatav regulatsioon ei mõjuta laiemalt
ettevõtjate ja teadusarendusasutuste tegevust või toimemudelit, ning mõju sagedus on madal,
sest mõju avaldub vaid juhul, kui tegeletakse regulatsioonis kirjeldatud toimingutega.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ei nähtu.
Mõju sihtrühm: mere geneetiliste ressursside ja digitaalsete järjestusandmete hoiustamisega
seotud Eesti asutused ja ettevõtjad.
Sihtrühma suurus: sihtrühma suurust on raske hinnata, sest seni on puudunud kohustus
registreerida andmed riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside
päritolu kohta. Eelnõu koostamisel konsulteeritud teadlaste sõnul hoiustatakse tänases praktikas
proove konkreetse labori, osakonna või instituudi juures (külmruumid, laod jne) ning andmed
proovide kohta on konkreetsete teadusgruppide hallata. Puuduvad kesksed andmebaasid.
Proovimaterjali või DNA säilitamine on keerulisem kui järjestusandmete säilitamine, kuna
inimesed võivad töölt lahkuda ja järgmisel teadlasel või instituudil ei ole huvi neid proove
25
säilitada ning aparatuur võib katki minna (näiteks proovide hoiustamiseks mõeldud sügavkülm
läheb katki ja seal hoiustatud proovid muutuvad kasutamatuks). Samas ei saa ka nõuda, et kõik
kogutud proovid sekveneeritaks, kuna teadusrahastuse puhul võib juhtuda, et pole piisavalt
rahalisi vahendeid kõikide proovide sekveneerimiseks.
Mõju kirjeldus: suureneb sihtrühma halduskoormus. Kohustus registreerida hoidlas ja
andmebaasis riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud geneetilise ressursi
päritoluandmed eeldab täiendavat toimingut sellise hoidla või andmebaasi pidajalt ning
võimalik, et ka väikesemahulist IT-arendust päritolu andmete registreerimise võimaldamiseks.
Mõju sagedus sõltub sellest, kui palju on Eesti isikute kasutuses riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatelt merealadelt kogutud geneetilisi ressursse, ent eelduslikult on tegemist väikese mahuga
ning kohustus ei ole liigselt koormav. Lisaks lisandub kohustus esitada Kliimaministeeriumile
aruandeid kõnealuste geneetiliste ressursside kohta iga kahe aasta tagant, ent kui selliseid
ressursse ei ole hoiustatud, ei teki ka aruandluskohustust.
Mõju olulisus: mõju on ajutise iseloomuga ning avaldub üksnes juhul, kui selliseid ressursse
hoiustatakse. Mõju ei ole tervikuna oluline.
Mõju sihtrühm: Kliimaministeerium.
Mõju kirjeldus: Kliimaministeeriumi ametnike halduskoormus võib vähesel määral suureneda
seoses Kliimaministeeriumile edastatavate aruannete edastamise kohustusega
teabevõrgustikule ning juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele. Nimetatud kohustused
realiseeruvad siiski harva, iga kahe aasta tagant, ning Nagoya protokolli raames kasutusel oleva
teabevõrgustiku näitel ei tohiks aruannete edastamine, kui selliseid aruandeid üldse tekib, olla
liialt ajakulukas. Tõenäoliselt on mõju väiksem kui Nagoya protokollist tulenev mõju, sest
BBNJ kokkuleppes puudub riigi kohustus tuvastada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel geneetiliste ressursside kogujaid või kasutajaid.
Mõju olulisus: mõju on ajutine ja vähene ning tervikuna Kliimaministeeriumi toimimise
kontekstis ebaoluline.
II Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhiste
majandamisvahendite ettepanekute esitamise ja menetlemise tingimused
Mõju sihtrühm: Eestis tegutsevad keskkonnakaitseorganisatsioonid, kõik era- ja juriidilised
isikud.
Sihtrühma suurus: Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmeteks on kümme
keskkonnaorganisatsiooni. Keeruline on hinnata, kui palju kohalikke keskkonnakaitsega
tegelevaid organisatsioone või ka muid era- ja juriidilisi isikuid tegelevad või soovivad tegeleda
laiemalt maailmamere kaitse teemadega, ent kindlasti on selline eesmärk Eestis esindatud ja
võib ajas tänu teadlikkuse kasvamisele ka suureneda.
Mõju kirjeldus: esineb otsene positiivne mõju maailmamere kaitset edendavate
keskkonnakaitseorganisatsioonide eesmärkide täitmisele, sest riigil on võimalik esitada
ettepanekuid riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhiste
majandamisvahendite, sh merekaitsealade loomiseks, Keskkonnaameti eelneval ettepanekul.
Keskkonnakaitseorganisatsioonidel ja muudel isikutel on võimalik esitada oma ettepanekuid
Keskkonnaametile. Seeläbi avarduvad organisatsioonide võimalused tegeleda laiemalt
maailmamere kaitset puudutavate küsimustega üksi või ühiselt koostöös teiste sarnaste ja ka
rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Mõju olulisus: mõju avaldub positiivsena, kuid ei ole ulatuslik ega õiguslikult või halduslikult
koormav. Mõju on pigem toetav ja teadlikkust ning osalusvõimalusi suurendav.
Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet, Kliimaministeerium.
Mõju kirjeldus: eelnõu järgi on Keskkonnaametil õigus teha ettepanekuid piirkonnapõhiste
majandamisvahendite kehtestamiseks Kliimaministeeriumile. Kui riigisiseselt esitatakse
26
Keskkonnaametile selliseid ettepanekuid, kaasneb Keskkonnaametile koormus ettepanekute
hindamise ja pöördumistele vastamise osas. Kliimaministeerium peab otsustama riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade piirkonnapõhiste majandamisvahendite kehtestamise
ettepanekute osas menetluse algatamise ning juhul, kui menetluse käigus otsustatakse, et
piirkonnapõhise majandamisvahendi kehtestamine on põhjendatud, küsima mõjutatud riikidelt
ja huvirühmadelt arvamust, esitama ettepaneku sekretariaadile ning osalema edasises
otsustusprotsessis vastavalt BBNJ kokkuleppele koostöös Keskkonnaametiga. Kuna ettepaneku
esitab Keskkonnaamet Kliimaministeeriumile, peab Keskkonnaamet kui merekeskkonna
valdkonna ekspertasutus osalema edasises menetlustes ning konsultatsioonides ja vastama
kirjalikult ettepaneku kohta esitatud seisukohtadele.
Mõju sagedus on madal, sest ilmselt ei teki Keskkonnaametil iseseisva algatusena olulisel
määral ettepanekuid, arvestades, et kõige lähemad sellised alad, mida ettepanekud saaksid
puudutada, asuvad väljaspool Läänemerd, Atlandi ookeani kirde- ja põhjaosas, ning selliste
alade majandamise suhtes võivad ettepanekuid teha pigem aladele lähemal asuvad rannikuriigid
või hoopis piirkondlikud organisatsioonid. Näiteks on Ühendkuningriigi ja Bermuda juhtimisel
ettevalmistamisel Hamilton II deklaratsiooni lõpptekst, mille eesmärgiks on Sargasso mere
kaitse alla võtmine BBNJ kokkuleppe raamistikus ette nähtud protseduuri kohaselt. Tegemist
on mittesiduva dokumendiga, kuid selle läbirääkimistel osaleb ka Euroopa Liit.22
Mõju olulisus: mõju on Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi töökorraldust mõningal
määral suurendav, kuid ei too kaasa olulist halduskoormuse kasvu ega vaja täiendavaid
ressursse püsivalt. Mõju on ajutine ning sõltub piirkonnapõhiste majandamisvahendite
kehtestamise ettepanekute esitamise sagedusest.
III Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate tegevuste keskkonnamõju
hindamise tingimused
Mõju sihtrühm: arendajad, eksperdid, avalikkus, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid.
Sihtrühma suurus: sihtrühma suurus sõltub kavandatavate projektide arvust ja võib ajas
varieeruda.
Mõju kirjeldus: arendajatele ja ekspertidele kaasneb piiratud täiendav halduskoormus, mis
seisneb menetlusdokumentide ettevalmistamises ja täiendava teabe esitamises juhul, kui
kavandatav tegevus võib mõjutada merekeskkonda väljaspool riigi jurisdiktsiooni ning esineb
keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise kohustus.
Keskkonnaorganisatsioonidel tekib parem võimalus saada teavet riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel kavandatavate tegevuste kohta.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline, kuna mõjutatud isikute arv on piiratud ning BBNJ
kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvad tegevused esinevad praktikas harva. Muudatused
puudutavad peamiselt menetluslikke kohustusi ega muuda keskkonnamõju hindamise sisulisi
hindamiskriteeriume ega tegevusloa andmise aluseid. Täiendav halduskoormus on vähene ning
seda tasakaalustab suurem õigusselgus, parem teabe kättesaadavus ja tõhusam rahvusvaheline
koostöö.
Mõju sihtrühm: otsustajad (tegevusloa andjad, nt Keskkonnaamet), asjaomased asutused,
Kliimaministeerium.
Mõju kirjeldus: kuna keskkonnamõju hindamise sisuline protsess ei muutu, kaasneb mõju
BBNJ kokkuleppest tulenevatest seadusemuudatustest eelkõige seoses teatud
menetlustoimingutega (huvirühmade kaasamise, teavitamise ja konsulteerimise kord). Sellega
kaasneb teatav halduskoormuse suurenemine ametiasutustele (sh otsustajatele, näiteks
Keskkonnaametile), aga ka Kliimaministeeriumile seoses keskkonnamõju hindamise
dokumentide teabevõrgustikus kättesaadavaks tegemise, teiste riikidega konsulteerimise ning
22 HAMILTON II DECLARATION – CIVIL SOCIETY CONSULTATION | Government of Bermuda
27
rahvusvahelise teabevahetusega.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline, kuna mõjutatud isikute arv on piiratud ning BBNJ
kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvad tegevused esinevad praktikas harva.
IV Veeseaduse muutmine
Mõju sihtrühm: riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel nafta ja gaasi tootmisega
seotud isikud, ehitiste püstitamisega seotud isikud (arendajad, töövõtjad).
Sihtrühma suurus: Kliimaministeeriumil puuduvad andmed selle kohta, et Eesti kodanikud või
ettevõtjad oleksid varasemalt tegelenud või kavandaksid käesoleval ajal riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel nafta ja gaasi tootmist või ehitiste püstitamist. Riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel merealadel toimub nafta ja gaasi uurimist ja tootmist ning ehitiste rajamist
praktikas äärmiselt harva. Sellised tegevused on nii tehniliselt, majanduslikult kui ka
rahvusvahelise õiguse kontekstis keerukad ning valdavalt koondunud riikide
majandusvöönditesse (nt Norras). Seetõttu on vastava sihtrühma tegelik suurus ja tegevuste
esinemissagedus väga väike.
Mõju kirjeldus: kavandatav muudatus kehtestab veeloa nõude riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel nafta ja gaasi ammutamisele ning ehitiste rajamisele. Sellega lisandub
sihtrühmale nimetatud tegevustele eelnev haldusmenetlus, mille käigus pädev asutus hindab
tegevuse vastavust õigusaktidele ja keskkonnanõuetele ning vajaduse korral seab tingimusi
keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Tegemist on ennetava regulatiivse meetmega,
mille eesmärk on tagada, et võimaliku tulevase tegevuse puhul oleks olemas selge loa- ja
kontrolliraamistik. Muudatus ei muuda oluliselt olemasolevat sisulist regulatiivset lähenemist,
kuna riikide jurisdiktsiooni all olevates piirkondades on sarnased tegevused juba täna
loakohustuslikud. Mõju avaldub peamiselt halduskoormuse lisandumises loa taotluse
esitamisel ja menetlemisel. Arvestades sihtrühma väiksust ja tegevuste eeldatavalt harva
esinemist, jääb mõju siiski pigem teoreetiliseks ning sõltub konkreetsete projektide tekkimisest.
Mõju olulisus: mõju on väheoluline kuni mõõdukas. Mõju ulatust piirab asjaolu, et riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel esineb nafta ja gaasi tootmise ning ehitiste
rajamisega seotud tegevusi eeldatavalt harva ning tegemist on üksikjuhtumitega, mis ei mõjuta
laia sihtrühma.
Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet.
Mõju kirjeldus: Regulatsiooni eeskujuks olnud Soome merekaitseseaduse eelnõu seletuskirjas
on selgitatud, et Soome keskkonnaamet täidab juba praegu meresõidukite ja merekeskkonna
kaitset käsitleva seaduse alusel loaandja ülesandeid juhul, kui tegemist on Soome kodaniku või
Soome juriidilise isiku tegevusega väljaspool riigi jurisdiktsiooni. Nii on ka Eestis. Seni ei ole
Soome keskkonnaametilt taotletud ühtegi 1994. aastal vastu võetud meresõidukite ja
merekeskkonna kaitset käsitleva seaduse alusel nõutavat luba. Soome merekaitseseaduse
vastuvõtmise ajal hõlmas Läänemeri veel avamerealasid, kuid muu hulgas Soome
majandusvööndi kehtestamise tulemusena kohaldatakse seaduse loaandmist käsitlevaid sätteid
nüüd üksnes tegevusele, mis toimub väljaspool Läänemerd. Seetõttu eeldatakse, et uus
loakohustus leiab praktikas rakendamist suhteliselt harva. Sellest tulenevalt võib eeldada, et
nimetatud loamenetlustega seotud ülesannete ning Soome tegevuste keskkonnamõju
hindamisest tulenevate täiendavate ülesannete mõju pädevatele asutustele on vähemalt
lähitulevikus väga väike.23 Võib eeldada, et sarnaselt Soomele on täiendavate ülesannete mõju
ka Keskkonnaametile vähemalt lähitulevikus väga väike. Mõju avalduks peamiselt
halduskoormuse lisandumises loa taotluste menetlemisel (taotluste läbivaatamine, otsuse
23 Hallituksen esitys eduskunnalle merten biologisen monimuotoisuuden suojelusta ja kestävästä käytöstä
kansallisen lainkäyttövallan ulkopuolisilla alueilla tehdyn, Yhdistyneiden Kansakuntien
merioikeusyleissopimuksen alaisen sopimuksen hyväksymiseksi ja voimaansaattamiseksi sekä laiksi
merensuojelulain muuttamisesta. https://www.finlex.fi/fi/hallituksen-esitykset/2025/9#bills
28
tegemine, vajaduse korral rahvusvaheline konsulteerimine).
Mõju olulisus: mõju on väheoluline, kuna täiendavad ülesanded lisanduvad olemasolevale loa-
ja keskkonnamõju hindamise menetlusele ning nende rakendumise sagedus on eeldatavalt väga
madal.
Üldised mõjud
Eelnõul on mõju elu- ja looduskeskkonnale, majandusele ja innovatsioonile. Eelnõu ei oma
sotsiaalset, sh demograafilist, mõju, samuti ei ole sel mõju riigi julgeolekule ega
regionaalarengule.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
BBNJ kokkuleppe rakendamisega panustab Eesti eelkõige maailmamere elurikkuse kaitsesse
ja elurikkuse õiglasesse kasutamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub
arenguriikides, kellel puuduvad võimalused oma geneetilisi ressursse kaitsta ja nende
kasutamise eest õiglast tasu saada.
Mõju majandusele ja teadus- ja arendustegevusele
BBNJ kokkuleppe rakendamisega paraneb nii Eesti teadlaste ja ettevõtete kui ka geneetiliste
ressursside kogude usaldusväärsus. Edaspidi saavad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt
merealadelt kogutud geneetilised ressursid, sh nendega seotud projektid olema registreeritud ja
hoiustatud läbipaistvalt ühtsete reeglite alusel kõigi osaliste poolt, mis tagab parema
juurdepääsu infole ja muudab kogutud andmed usaldusväärsemaks. Ettevõtjatel ja teadlastel
saab olema võimalik tutvuda kõikide riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuvate
geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste kohta, misläbi võiks paraneda ka nende võimalus
sellistes projektides osaleda. Selline süsteem vähendab oluliselt kasutajate aja- ja ressursikulu
ning ka kogudel on rahvusvaheliselt lihtsam geneetilist materjali vahetada.
7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega kaasneb Kliimaministeeriumi ja Kliimaministeeriumi haldusala asutuste
(Keskkonnaamet) ametnike töökoormuse vähene suurenemine. Töökoormust suurendavad
eeskätt aruannete edastamine teabevõrgustikule ning juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele,
nõustav roll kasutajatele, teiste pädevate asutuste ja seotud riikidega suhtlemine ning suhtlus
Euroopa Komisjoniga. Sarnaselt Nagoya protokolli rakendamiseks vajaliku järelevalvega oleks
ka käesoleva eelnõuga seotud tegevuste puhul järelevalvefunktsioon Keskkonnaametil.
Vajalikud vahendid eelnõust tulenevate kohustuste täitmiseks leitakse valitsemisala sisemiste
vahendite arvelt. BBNJ kokkuleppe osaliste liikme- ja kaasnevate maksude suurusi on hinnatud
BBNJ kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu seletuskirjas, ent lõplikud osaliste finantskohustuste
suurused selguvad tõenäoliselt esimesel osaliste konverentsil 2027. aasta jaanuaris.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrust nr
31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 19.12.2023, 11).
9. Jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
Käesolevat eelnõu menetletakse ajaliselt pärast BBNJ kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu
menetlust, kuivõrd BBNJ kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu menetlus on kiireloomuline.
29
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja
Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti
Laevaomanike Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile,
Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti
Maaülikoolile. Eelnõud on tutvustatud Geenitehnoloogiakomisjonile.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………2026. a nr
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, väljaspool
riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise
kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 3
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Märkused, ettepanekud, arvamused Kliimaministeerium arvestab/ei arvesta esitatud
ettepanekuga
Geenitehnoloogiakomisjon
Eelnõu §2 puhul leiab GTK, et kuna Eesti on riik, kus teadaolevalt ei ole
märkimisväärset väljaspool jurisdiktsiooni kogutud geneetilise materjali
kollektsiooni, siis Eesti ei saa selle klausli rakendamisest potentsiaalset kasu. See
klausel soosib pigem riike ja ettevõtteid, kellel olid leppe jõustumise ajal olemas
suured kollektsioonid, andmekogud ja intellektuaalne omand. Kui artiklit 10
tõlgendatakse selliselt, et geneetilise ressursi omandamiseks kasutatud proov on
kogutud enne, kuid sellest tulenev toode või väärtus on loodud või väärindatud
pärast leppe jõustumise kuupäeva ning artiklis kasutatud sõna „ja“ tähendab, et
mõlemad tingimused peavad olema täidetud, jääks selline tegevus konventsiooni
kohaldamisalast välja. Sellisel juhul võib mõju Eesti konkurentsivõimele olla
lähitulevikus negatiivne, samas kui neutraalne mõju võiks avalduda alles väga
pikas perspektiivis.
Selgitus antud. BBNJ kokkuleppe artikli 10 lõike 1 teise
lause sõnastuse kohaselt kohaldub kokkulepe ka nende riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävate geneetiliste ressursside
kasutamisele, mis on kogutud enne kokkuleppe jõustumist,
mistõttu selline tegevus jääb kokkuleppe kohaldamisalasse.
Eelnõu §-s 2 kirjeldatud deklaratsiooni on ratifitseerimisel
esitanud Euroopa Liit ning enamik kokkuleppe
ratifitseerinud riikidest, mistõttu ei ole põhjendatud
kohaldada Eestis rangemat regulatsiooni kui mujal.
GTK leiab, et seaduse eelnõu seletuskirja seaduse majanduslike mõjude
alapeatükk ei hinda geneetiliste ressursside potentsiaali piisavalt ning palub
seletuskirja seda osa täiendada. Molekulaarbioloogilised tööriistad on väga
väärtuslikud – näiteks polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) – on patentide kaudu
teeninud oma õiguste omanikele ligikaudu 2 miljonit dollarit. Maailmamere
geneetiline ressurss võib sisaldada tuhandeid selliseid patente. See geneetiline
aardelaegas sisaldab tohutut potentsiaali, sealhulgas tehnoloogiaid, mis võivad
osutuda otsustavaks selleks, et inimesed suudaksid ellu jääda pikkadel
Arvestatud. Seletuskirja majanduslike mõjude alapeatükki
on täiendatud.
2
kosmoserännakutel või teha teisi planeete elukõlblikuks. Ookeani setted kannavad
endas planeedi elu ajalugu – miljonite aastate vanust DNA-sse talletatud infot,
mida pole veel loetud.
Kokkuleppe artikkel 28 seob keskkonnamõju hindamise kohustuse osalise
jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva tegevusega. Seletuskiri käsitleb
keskkonnamõju hindamist läbivalt sellest vaatenurgast – kohustusena, mis tekib
siis, kui tegevus toimub Eesti jurisdiktsiooni või kontrolli all. Lepe annab artiklites
32 ja 37 kõikidele osalistele õiguse esitada märkusi ja teavet ning teadus- ja
tehnilisel kehamil õiguse anda soovitusi, mida teha siis, kui tegevus toimub teiste
konventsiooniga liitunud riikide poolt. Seletuskirjas ega rakendusaktide
kavandites ei ole kirjeldatud, milline oleks Eesti-sisene menetlus – kes koguks,
kinnitaks ja edastaks sellise info teabevõrgustikule või teadus- ja tehnilisele
kehamile, ning kes selle eest riigisiseselt vastutaks. GTK palub täiendada
seletuskirja või rakendusakte menetlusega, mis kirjeldab, kuidas Eesti
(teadusasutuste, Kliimaministeeriumi või Keskkonnaameti kaudu) saaks algatada
reageerimise teise konventsiooniga liitunud riigi tegevusele väljaspool
jurisdiktsiooni. aastate vanust DNA-sse talletatud infot, mida pole veel loetud.
Selgitus antud. Eelnõu seletuskirja lisana esitatud
riigisiseste õigusaktide muudatuste eelnõu ja selle
seletuskiri on tööversioonid, mis on käesoleva eelnõu
menetlemise ajal veel ettevalmistamisel. Need on lisatud
seletuskirjale eesmärgiga näitlikustada BBNJ kokkuleppe
rakendamiseks kavandatavaid riigisiseseid õiguslikke
muudatusi ja anda ülevaade edasisest rakendusprotsessist,
arvestades, et lepingu ratifitseerimine toimub enne
riigisiseste rakendusaktide vastuvõtmist. Seetõttu ei ole
tegemist lõplike tekstidega ning neid täiendatakse ja
täpsustatakse ettevalmistamise käigus, võttes muu hulgas
arvesse käesolevas menetluses esitatud ettepanekuid ja
märkusi.
Riigisiseste õigusaktide muudatuste eelnõu koos
seletuskirjaga saadetakse sügisel eraldi avalikule
konsultatsioonile. See annab kõigile huvirühmadele
võimaluse esitada nende kohta täiendavaid seisukohti ja
ettepanekuid tavapärase õigusloome menetluse raames.
Leppe artikkel 19 annab igale osalisele, sh Eestile, õiguse teha üksi või koos
teistega ettepanek piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala
loomiseks väljaspool riikide jurisdiktsiooni. GTK leiab, et sarnaselt
keskkonnamõjude hindamise menetluse alustamisega peab seaduse muutmiste
eelnõude kavatsustes olema kirjeldatud ka Eesti sisesed menetlusreeglid, kuidas
algatada merekaitsealade loomine. Näiteks, kui Eesti teadlased avastavad mõne
aasta pärast seni uurimata mereala ookeanis unikaalse ökosüsteemi, mida tuleks
kaitsta, on artikli 19 kohaselt ettepanek koostatav vastavalt lisale 1 (ala kirjeldus,
valikukriteeriumid, inimtegevuse ja mereseisundi kirjeldus, kaitse-eesmärgid,
majandamiskava projekt, konsultatsioonid, põlisteadmised). Rakendusaktide
eelnõu ja seletuskiri peab kirjeldama, milline asutus Eestis sellist ettepanekut
Vt vastust eelmisele märkusele.
3
koordineeriks, kuidas kaasataks teadusasutusi ja huvirühmi ning millised on
eeldatavad ressursid ja tähtajad.
GTK juhib tähelepanu, et standardne partiitunnuse mudel ei arvesta uue põlvkonna
proovivõtutehnoloogiate ega kodanikuteadusega. Leppe artikkel 12 ja sellele
vastav teabevõrgustiku mehhanism eeldavad, et geneetiliste ressursside kohapeal
kogumine toimub diskreetsete, ette planeeritud ekspeditsioonidena: teavitamine
peab toimuma vähemalt kuus kuud enne kogumist, iga kogumissündmus saab
standardse partiitunnuse ning teatis peab sisaldama kogumise laadi, eesmärki,
geograafilist ala, meetodeid ja uurimislaeva. See mudel sobitub hästi klassikalise,
ühe projekti / ühe piirkonna / ühe laeva loogikaga, kuid ei arvesta mitmete juba
olemasolevate ja kiiresti levivate proovivõtupraktikatega. Kodanikuteaduse
algatused on olemuselt hajutatud ja detsentraliseeritud – proove koguvad paljud
sõltumatud osalejad erinevatel aegadel ja kohtades, ilma et eksisteeriks üht
kesksete andmetega "ekspeditsiooni", mida kuus kuud ette teavitada. Samuti
võimaldavad tänapäeva tehnoloogiad – näiteks poijaama- või ferry-box-põhised in
situ sekveneerimissüsteemid (ONT ElysION süsteemi edasiarendused näiteks) –
pidevat, automatiseeritud proovivõttu ja analüüsi, mis kestab kuid või aastaid
katkematult, mitte ühekordse sündmusena piiritletud kogumisena. Sarnaselt ei
sobitu partiitunnuse loogikaga uue põlvkonna kontseptuurimislaevad, nagu
Earth300, mille puhul puudub tavapärane ekspeditsiooni algus ja lõpp – laev võib
olla merel ja teadustegevuses aastaid järjest, katmata ette teadaolevaid piirkondi ja
meetodeid. Seletuskiri ega rakendusaktide kavandid ei käsitle, kuidas teavitamis-
ja partiitunnuse kohustus kohalduks sellisele pidevale, hajutatud või
automatiseeritud proovivõtule. Palun täiendada seletuskirja hinnanguga, kas ja
kuidas kehtiv teavitamiskord võimaldab paindlikku, perioodilist või koond-
teavitust selliste tehnoloogiate ja algatuste jaoks.
Selgitus antud. Märkuses tõstatatud asjakohased praktilised
rakendusküsimused ei ole käesoleva eelnõuga lahendatavad,
vaid nende täpsem sisu ja rakendamise kord kujunevad välja
kokkuleppe osalisriikide konverentsi (CoP) otsuste ja juhiste
kaudu. Kokkuleppe artikli 49 kohaselt luuakse ka teadus- ja
tehniline organ, mis koosneb valdkonna ekspertidest ning
mille ülesanne on anda osalisriikide konverentsile
kokkuleppe rakendamisega seotud teaduslikku ja tehnilist
nõu. Seetõttu on põhjendatud, et selliste küsimuste edasine
sisustamine toimub rahvusvaheliselt kokkulepitud
rakendusmehhanismide kaudu.
Käesoleva eelnõu eesmärk on luua kokkuleppe
ratifitseerimiseks vajalik õiguslik alus.
Rakendusküsimused, mille lahendamine sõltub osalisriikide
edasistest kokkulepetest, ei ole käesoleva eelnõu ega selle
seletuskirja esemeks.
1
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe
ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1.Sisukokkuvõte
Eelnõu sisuks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni1 (edaspidi
mereõiguse konventsioon või UNCLOS) alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe (edaspidi BBNJ kokkulepe või
kokkulepe) ratifitseerimine.
Kokkulepe rakendab ja täpsustab UNCLOSis sätestatuid üldpõhimõtteid ja riikide kohustusi,
mis puudutavad merekeskkonna kaitset ja säilitamist (UNCLOSi XII osa), teaduslikke
mereuuringuid (UNCLOSi XIII osa) ning meretehnoloogia arendamist ja edasiandmist
(UNCLOSi XIV osa). Tegemist on esimese ülemaailmse õigusliku raamistikuga bioloogilise
mitmekesisuse kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks merealadel, mis ei asu ühegi riigi
jurisdiktsiooni all. Sellised alad võtavad enda alla peaaegu kaks kolmandikku maailmamerest,
hõlmates avamerd ja selle merepõhja, kus leidub elusloodusvarasid ja potentsiaalselt
väärtuslike loodusvaradega maardlaid.
Kokkulepe:
1. võimaldab osalistel leppida kokku piirkonnapõhistes majandamisvahendites (näiteks
merekaitsealade moodustamises) riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel;
2. näeb esimest korda ette kõigi osaliste ulatusliku keskkonnamõju hindamise protsessi
uute ja reguleerimata tegevuste jaoks avamerel, et tagada läbipaistvus, vastutus ja
üldsuse laialdane osalemine;
3. kehtestab sätted riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel mere geneetiliste
ressursside ja digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadava tulu õiglaseks
ja erapooletuks jaotamiseks, sealhulgas rahalise ja mitterahalise tulu jaotamise
mehhanismi;
4. sätestab tingimused arenguriikide toetamiseks kokkuleppes osalemisel ja selle
rakendamisel suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komponendi kaudu,
mida rahastatakse mitmesugustest avaliku ja erasektori allikatest, ning erapooletu
mehhanismi kaudu riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt kogutud mere
geneetilistest ressurssidest saadava võimaliku tulu jaotamiseks;
5. loob alused kokkuleppe toimimist toetava sekretariaadi, teadus- ja tehnilise kehami,
juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee, suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia
siirde komitee jm institutsioonide toimimiseks, samuti rahastamismehhanismide paika
panemiseks ja vaidluste lahendamiseks.
Kokkuleppe ratifitseerimine ei too kaasa halduskoormuse muutust, kuid see võib kaasneda
kokkuleppe ratifitseerimisest tingitud teiste seaduste muutmisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
1 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon, RT II 2005, 16, 48.
2
Eelnõu ning seletuskirja2 on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna
merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm (hana-
[email protected]), sama osakonna nõunik Anastasia Hohrjakova
(teenistussuhe lõppenud) ning õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna
jurist Kaili Kuusk (e-post [email protected]). Kokkuleppe teksti on eesti
keelde tõlkinud Euroopa Komisjon3.
1.3. Märkused
Eesti Vabariik, EL ja teised liikmesriigid allkirjastasid kokkuleppe 20. septembril 2023
toimunud ÜRO Peaassamblee allakirjutamistseremoonia raames.
Kokkuleppe jõustumiseks peavad riigid kokkuleppe artikli 68 lõike 1 kohaselt kokkuleppe
ratifitseerima, selle heaks kiitma või sellega ühinema. Riigisiseselt on vajalik kokkuleppe
ratifitseerimine Riigikogu poolt vastavalt välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 20 punktile
2. Kokkuleppe osalisteks oli 27. juuli 2026 seisuga 92 riiki, EL-i liikmesriikidest on kokkuleppe
ratifitseerinud Austria, Belgia, Horvaatia, Küpros, Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari,
Iirimaa, Läti, Luksemburg, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania.4 Ülejäänud ELi
liikmesriikidel on kokkuleppe ratifitseerimine ettevalmistamisel või juba menetluses.
Kokkulepe on seotud ka muude rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega, mille Eesti
on ratifitseerinud – näiteks 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni5 ja 2010.
aasta Nagoya protokolliga. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis on märgitud, et
bioloogilist mitmekesisust tuleb väärtustada, kaitsta, taastada ja arukalt kasutada, säilitades
ökosüsteemi teenused, hoides planeedi head seisundit ja pakkudes kõigile inimestele vajalikke
hüvesid. Nagoya protokoll on reguleeritud Eestile otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrusega (EL) nr 511/2014, mis käsitleb geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja
nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist6. Tegemist on protokolliga, mis
reguleerib eelkõige riikide jurisdiktsiooni all olevatel aladel toimuvaid tegevusi seoses
geneetiliste ressurssidega, ent sisaldab endas sisult mitmeid BBNJ kokkuleppega sarnaseid
põhimõtteid, nt elurikkuse kaitse, põlisrahvaste teadmiste kasutamine, teadmiste siire ja tulude
õiglane jaotamine, teabevõrgustiku kasutamine (nn Clearing-House Mechanism)jmt.
Kokkulepe aitab saavutada 7.–19. detsembril 2022 toimunud bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse
elurikkuse raamistikus seatud eesmärke ja sihte. Eelkõige toetatakse sellega meetmeid, mille
eesmärk on tagada, et 2030. aastaks kaitstakse ja majandatakse tulemuslikult vähemalt 30 %
maailma maismaast, siseveekogudest, rannikualadest ja ookeanidest, ning et suurendatakse
2 Eelnõu seletuskirja koostamisel on osaliselt kasutatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere
elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ seletuskirja materjale. Vabariigi
Valitsuse korralduse „Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava väljaspool
riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe eelnõu
heakskiitmine“ eelnõu: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d65d987-173d-4b49-8884-
d83e51491bf7 3 L_202401831ET.000101.fmx.xml 4https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXI-
10&chapter=21&clang=_en#EndDec 5 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, RT II 1994, 13, 41. 6 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 511/2014, 16. aprill 2014, geneetilistele ressurssidele
juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate
kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0511
3
mere geneetiliste ressursside ja digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusest saadud tulu
jaotamist. EL on vastu võtnud ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, millel on mitu eesmärki,
sealhulgas eesmärk taastada mereökosüsteemide hea keskkonnaseisund. Lisaks toetatakse
BBNJ kokkuleppega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni7 ja Pariisi
kokkuleppe8 rakendamist.
Käesoleva eelnõuga seoses tuleb muuta järgmisi seadusi:
1) looduskaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 15;
2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 12.05.2026, 8;
3) veeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 70.
BBNJ kokkuleppe osaliste esimene konverents toimub 11—22. jaanuaril 2027 ning Eesti
osalemise jaoks on vaja, et ratifitseerimiskiri antakse ÜRO peasekretärile üle hiljemalt 12.
detsembril 2026. Kuivõrd BBNJ kokkuleppe osaliste esimesel konverentsil toimub mitmete
oluliste küsimuste otsustamiseks hääletamine (sh sekretariaadi asukoha küsimus), milles Eesti
soovib osaleda, on kokkuleppe ratifitseerimine kiireloomuline. Kuna ülal loetletud kokkuleppe
rakendamiseks vajaminevate seadusemuudatuste menetlemine võtab kauem aega kui
ratifitseerimine, menetletakse esmalt kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, töötades
samal ajal teiste riigisiseste seaduste muutmise eelnõuga. Kuna kokkulepe jõustub 30 päeva
möödudes pärast ratifitseerimiskirja esitamist ning sellele lisandub veel aeg, mis on vajalik
ratifitseerimiskirjade ettevalmistamiseks, allakirjutamiseks ja edastamiseks, menetletakse
kokkuleppe riigisiseseks rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused esimesel võimalusel
kokkuleppe jõustumise ja ratifitseerimiskirja esitamise ajal või vahetult pärast seda vastavalt
Riigikogu töökorrale. Käesoleva eelnõu seletuskirjale on lisatud kokkuleppe riigisiseseks
rakendamiseks vajalike seadusemuudatuste eelnõu ja seletuskirja esialgsed kavandid
(seletuskirja lisa 1 ja lisa 2).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust. Eelnõu ei ole seotud
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada Eesti osalemine BBNJ kokkuleppes, et aidata kaasa
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele,
rakendades kokkuleppe asjakohaseid sätteid ning osaledes rahvusvahelises koostöös.
Mereõiguse konventsioon võeti vastu 1982. aastal. Eesti Vabariik ühines mereõiguse
konventsiooniga 31. mail 2005. Mereõiguse konventsioon kehtestab meredele ja ookeanidele
kohaldatava ja riikide suveräänsust arvestava õiguskorra, hõlbustades rahvusvahelist suhtlemist
ning edendades merede ja ookeanide ning loodusvarade rahuotstarbelist, õiglast ja säästlikku
kasutamist, elusloodusvarade kaitset ning merekeskkonna uurimist, kaitsmist ja säilitamist.
UNCLOSi preambulis rõhutatakse, et väljapoole riikide jurisdiktsiooni jäävate merede ja
ookeanide põhi ning selle all asuv maapõu ja seal paiknevad loodusvarad on inimkonna
ühisvara, mida riigi asukohast sõltumata uuritakse ja kasutatakse kogu inimkonna hüvanguks.
UNCLOSi artiklites 117 ja 118 sätestatakse, et kõigil riikidel on kohustus võtta oma kodanike
suhtes meetmeid, mis on vajalikud avamere elusloodusvarade kaitseks, või teha selleks
7 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 4. novembril 2016. 8 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe
jõustus 4. novembril 2016.
4
koostööd teiste riikidega, ning et riigid teevad avamere elusloodusvarade kaitseks ja
majandamiseks koostööd. Riigid, mille kodanikud kasutavad samu elusloodusvarasid või
erinevaid elusloodusvarasid samas piirkonnas, peavad nende kaitsmiseks vajalike meetmete
võtmiseks läbirääkimisi. Täpsemad tingimused avamere elurikkuse kaitseks ja kestliku
kasutamise tagamiseks seni aga puudusid.
Mereõiguse konventsiooni rakendamise tagamiseks on koostatud täiendavaid
rakenduskokkuleppeid, mis täpsustavad ja täiendavad mereõiguse konventsiooni sätteid. 1994.
aastal võeti vastu UNCLOSi XI osa rakenduskokkulepe, mis käsitleb süvamerepõhja ja selle
loodusvarade staatust väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni ning sätestab Rahvusvahelise
Süvamerepõhja Organisatsiooni rolli selle tegevuse korraldamisel ja kontrollimisel. 1995.
aastal võeti vastu piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist
käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe.9 Käesolevas seaduseelnõus käsitletav kokkulepe on
mereõiguse konventsiooni kolmas rakenduskokkulepe, mis keskendub riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävate merealade elurikkuse kaitsele ja kestlikule kasutamisele. Riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävad merealad on UNCLOS-i kohaselt avameri ja süvamerepõhi, kuhu ei ulatu ühegi
riigi jurisdiktsioon.
Kokkuleppe väljatöötamine algatati ligikaudu kakskümmend aastat tagasi, kui tuvastati vajadus
rahvusvahelise regulatsiooni järele, mis aitaks leevendada inimtegevuse negatiivseid mõjusid
ookeanidele. Euroopa Liit (edaspidi EL) ja selle liikmesriigid on alates 2004. aastast osalenud
kokkuleppe väljatöötamise rahvusvahelises protsessis. Euroopa Komisjon pidas aastatel 2016-
2023 EL-i ja liikmesriikide nimel läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. BBNJ kokkuleppe
lõplik tekst võeti vastu valitsustevahelisel konverentsil ÜRO Peaassambleel toimunud
allakirjutamistseremoonial 20. juunil 2023. Kokkulepe jõustus rahvusvaheliselt 17. jaanuaril
2026.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse BBNJ kokkulepe.
Teine paragrahv sisaldab konventsiooni ratifitseerimisel tehtavat deklaratsiooni. Kolmas
paragrahv sätestab, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Eelnõu § 1 alusel ratifitseerib Eesti Vabariik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse
kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe.
Kokkulepe koosneb järgmistest osadest:
- preambul;
- I osa – üldosa;
- II osa – geneetilised ressursid, sealhulgas tulu õiglane ja erapooletu jaotamine;
- III osa – meetmed nagu merekaitseala ja muud piirkonnapõhised majandamisvahendid;
- IV osa – keskkonnamõju hindamine;
- V osa – suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire;
- VI osa – institutsionaalne korraldus;
- VII osa – rahalised vahendid ja rahastamismehhanism;
- VIII osa – kokkuleppe rakendamine ja täitmine;
- IX osa – vaidluste lahendamine;
- X osa – kokkuleppega mitteühinenud osalised;
9 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude
ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seadus,
RT II 2006, 14, 41.
5
- XI osa – heausksus ja õiguste kuritarvitamine;
- XII osa – lõppsätted.
Kokkuleppe juurde kuuluvad järgmised lisad:
- I lisa – alade kindlakstegemise soovituslikud kriteeriumid;
- II lisa – suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid.
Preambul
Kokkuleppe preambul osa koosneb 17 punktist. Need viitavad kokkuleppe seostele varasemate
kokkulepetega, nagu mereõiguse konventsioon, mille rakendamise tagamiseks kokkulepe on
koostatud. Samuti rõhutatakse preambulis riikidele juba kehtivaid kohustusi seoses mere kaitse
ja kestliku kasutamisega.
I osa – üldsätted
Üldsätete osas sõnastatakse kokkuleppe üldised eesmärgid, kokkuleppe rakendamise üldised
põhimõtted ning kokkuleppes kasutatavad põhiterminid. Kokkuleppes kasutatavad mõisted on
kokkuleppele omased ja kohalduvad ainult kokkuleppe alusel tehtavates tegevustes, mistõttu
riiklike regulatsioonidega pole mõistlik neid eraldi üle võtta. Samuti on oluline, et kokkuleppe
kohaldamisala on riigi jurisdiktsiooni alt välja jääv mereala, mis välistab riigisiseste õigusaktide
kehtivuse sellises piirkonnas. Siiski kohalduvad riigisisesed õigusaktid riigi jurisdiktsiooni alla
kuuluvatele tegevustele, mis viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jääval merealal (avamerel
ja süvamerepõhjal).
Kokkulepe ja selle üldpõhimõtted on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 53, mis
sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta
on keskkonnale tekitanud. Kokkuleppega tagatakse looduskeskkonna kaitse riigi jurisdiktsiooni
alt välja jäävatel merealadel, mis moodustavad peaaegu kaks kolmandikku kõigist merealadest.
Artikkel 1 loetleb ja defineerib kokkuleppes kasutatavad peamised mõisted. Punktis 3 toodud
biotehnoloogia ja punktis 14 toodud geneetiliste ressursside kasutamise mõisted põhinevad
bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Nagoya protokolli mõistetel.
Artikkel 2 sätestab kokkuleppe üldeesmärgi, milleks on tagada riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine nii praegu kui ka pikas perspektiivis.
Artikkel 3 sätestab kokkuleppe kohaldamisalaks mereala, mis asub väljaspool riikide
jurisdiktsiooni. Selliseks merealaks on avameri ja süvamerepõhi, mille mõisted tulenevad
mereõiguse konventsioonist. Seega ei kuulu kokkuleppe kohaldamisalasse riikide
jurisdiktsiooni alla kuuluvad sisemeri, territoriaalmeri, arhipelaagiveed, majandusvöönd ja
mandrilava.
Artiklis 4 sõnastatakse kokkuleppe kohaldamise erandid, mille kohaselt ei kohaldata
kokkulepet sõjalaevade, sõjalennukite, mereväe abilaevade ning muude laevade või
õhusõidukite suhtes, mida kasutatakse üksnes riiklikel mitteärilistel eesmärkidel. Sõjalaev on
defineeritud mereõiguse konventsioonis. Erandina kohaldatakse riiklikel eesmärkidel
kasutatavate laevade suhtes kokkuleppe II osas käsitletud sätteid, kuivõrd mere geneetiliste
ressursside kogumisega võivad tegeleda ka riiklikud asutused.
Artiklis 5 selgitatakse kokkuleppe seoseid mereõiguse konventsiooniga ja muude asjakohaste
õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike
kehamitega. Olulisim on, et kokkulepet kohaldatakse mereõiguse konventsiooni põhimõtetest
lähtuvalt, piiramata riikide õigusi, jurisdiktsiooni või kohustusi, mis tulenevad otseselt
6
mereõiguse konventsioonist. Samuti on artikli 5 kohaselt oluline, et kokkulepet tuleb
tõlgendada ja kohaldada nii, et see ei nõrgestaks õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega
asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlike kehameid ning, et kokkuleppe
tõlgendamine ja kohaldamine edendaks sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike
ja organitega.
Artiklis 6 kirjeldatakse kokkuleppe kohaldamise välistamist ehk piiramise välistamise
tingimusi, mille kohaselt ei saa kokkulepe ega kokkuleppest tulenevad muud otsused või
soovitused olla aluseks suveräänsuse, suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni piiramise, nendega
seotud nõuete esitamise või tagasilükkamise aluseks.
Artikkel 7 sätestab kokkuleppe jaoks olulisemad põhimõtted ja lähenemisviisid, millest
kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb juhinduda. Nende seas on näiteks saastaja maksab
põhimõte, ökosüsteemipõhise lähenemisviisi põhimõte, maailmamere integreeritud
majandamise lähenemisviis jms.
Artikkel 8 kirjeldab kokkuleppe osaliste (edaspidi ka osalised) kohustusi rahvusvahelise
koostöö tegemiseks kokkuleppe alusel, sealhulgas edendavad osalised kokkuleppe eesmärkide
saavutamiseks rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia
arendamise ja siirde valdkonnas, mis on käsitletud ka mereõiguse konventsiooni XIII ja XIV
peatükkides.
II osa – mere geneetilised ressursid, sealhulgas tulu õiglane ja erapooletu jaotamine
Kokkuleppe teine osa, mis käsitleb geneetilisi ressursse, on valdkond, mis on rahvusvaheliselt
juba reguleeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele
juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya
protokolliga (edaspidi Nagoya protokoll)10. Nagoya protokolli tingimusi EL-is täpsustab
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 511/201411. Nagoya protokolli kohaldatakse
geneetiliste ressursside suhtes, millele riikidel on suveräänsed õigused. Kõnealune protokoll ei
välista muude rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.
Erinevalt Nagoya protokollist käsitleb kokkulepe toiminguid geneetiliste ressurssidega
merealadel, millele ühegi riigi õigus ei kohaldu. Seega sätestatakse kokkuleppes erisused
geneetiliste ressurssidega seotud toimingutele, mis kohalduvad riigi jurisdiktsiooni alt välja
jääval merealal, mistõttu vastuolu Nagoya protokolliga ei esine.
Eesti õigusaktidest käsitleb geneetiliste ressurssidega seotud toiminguid looduskaitseseadus,
mis sisaldab rakendussätteid Nagoya protokolli kohaldamiseks. Sarnaselt viimasele
täiendatakse looduskaitseseadust käesoleva kokkuleppe tingimustele vastavate
rakendussätetega geneetiliste ressurssidega seotud toimingute kohta, mis viiakse läbi riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Eelkõige on vaja sätestada regulatsioonid
teavituskohustuste täitmiseks.
10 Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest
saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seadus - RT II, 19.10.2018, 1.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/219102018001 11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 511/2014, 16. aprill 2014, geneetilistele
ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist
tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus. Kättesaadav:
L_2014150ET.01005901.xml
7
Artikli 9 kohaselt on geneetilisi ressursse käsitleva osa eesmärk jaotada ressurssidega seotud
tegevustest saadud tulu õiglaselt ja erapooletult, et kaitsta merealade elurikkust ja kasutada
merd kestlikult. Samuti on eesmärk suurendada ja arendada, sealhulgas peamiselt arenguriikide
suutlikkust tegevustes, mis on seotud geneetiliste ressurssidega. Eesmärk on ka uute teadmiste
loomine, tehnoloogilise innovatsiooni toetamine, meretehnoloogia arendamine ja siire, mis
peab olema kooskõlas kokkuleppega.
Artiklis 10 korratakse üle, et kokkuleppe sätteid geneetiliste ressursside suhtes kohaldatakse
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, sealhulgas ka nende ressursside suhtes, mis on
kogutud või loodud enne kokkuleppe jõustumist, välja arvatud erandid, mida osaline võib teha
kokkuleppega ühinemisel artikli 70 kohaselt. Eesti teatab kokkuleppe ratifitseerimisel vastava
erandi kohaldamisest lähtuvalt Euroopa Komisjoni deklaratsioonist (vt käesoleva seletuskirja
9. peatükki). Sellest lähtudes ei kohalda Eesti kokkuleppe sätteid nende geneetiliste ressursside
suhtes, mis on kogutud või loodud enne kokkuleppe Eesti suhtes jõustumist. Kokkuleppe
kohaldamine tagasiulatuvalt eeldaks, et kogutud mere geneetiliste ressursside ja nendega seotud
digitaalsete järjestusandmete päritolu riikliku jurisdiktsiooni alt väljas asuvas merepiirkonnas
ning nende kogumise või kasutamise aeg oleks tagasiulatuvalt ka tõendatav, mis on praktikas
keeruline.
Artikkel 10 sätestab ka erandid, mille kohaselt ei kohaldata kokkulepet juba rahvusvahelise
õigusega reguleeritud kalapüügile või kalapüügiga seotud tegevustele või kaladele ja muudele
mereressurssidele, mis on saadud kalapüügiga seotud tegevuste käigus, välja arvatud selliste
kalade või muude mere elusressursside suhtes, mida kokkulepe reguleerib. Kohaldamise
erandiks on ka kokkuleppeosalise sõjaline tegevus, mille suhtes kokkulepet ei kohaldata.
Artikkel 11 loetleb ja kirjeldab geneetiliste ressurssidega seotud tegevusi, täpsustades, et
selliseid tegevusi võivad ellu viia kõik osalised või osaliste füüsilised ja juriidilised isikud ning
et osalised peavad edendama kõikides kokkuleppe kohastes tegevustes koostööd. Samuti lisab
artikkel 11, et geneetiliste ressurssidega seotud tegevustes tuleb arvesse võtta rannikuriikide
õigusi ja õigustatud huve, tehes selleks rannikuriikidega koostööd. Artikkel 11 sätestab ka, et
ühelgi riigil ei ole riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel asuvate geneetiliste
ressursside üle suveräänsust ega suveräänset õigust ning et sellised geneetilised ressursid on
kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks, et edendada inimkonna teaduslikke
teadmisi ja mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, ning et kõik geneetiliste
ressurssidega seotud tegevused peavad eranditult toimuma ainult rahumeelsetel eesmärkidel.
Artikkel 12 seab teavitamiskohustuse seoses geneetiliste ressurssidega seotud tegevustega.
Kogu teavitamine peab toimima teabevõrgustiku (inglise keeles Clearing-House Mechanism)
kaudu. Teabevõrgustik on reguleeritud kokkuleppe artiklis 51, mille kohaselt koosneb see
peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist. Teabevõrgustiku kaudu tuleb esitada info
vähemalt kuus kuud või võimalikult varakult enne geneetiliste ressursside kohapeal kogumist
geneetiliste ressursside kogumise laadi ja eesmärkide, teadusuuringute objekti, geograafiliste
alade, kogumismeetodite, uurimislaevade jms kohta. Kohustus sarnaneb mereõiguse
konventsiooni artiklis 248 sätestatud nõudega, mille kohaselt edastavad riigid ja pädevad
rahvusvahelised organisatsioonid, kes kavatsevad korraldada rannikuriigi majandusvööndis või
mandrilaval teaduslikke mereuuringuid, rannikuriigile vähemalt kuus kuud enne teadusliku
mereuuringu projekti eeldatavat algust teatud teabe projekti kohta.
Teabevõrgustikus luuakse geneetilist ressurssi käsitlevale teabele standardne partiitunnus.
Teavet tuleb ajakohastada, kui teave aja jooksul muutub. Info geneetilist ressurssi kirjeldava
teabe kohta tuleb edastada teabevõrgustikule nii pea kui võimalik, ent mitte hiljem kui aasta
pärast teabe kogumist. Kui kokkuleppe osaliste valduses juba on geneetilist materjali, mis on
8
kogutud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt merealadelt, siis tuleb – seal, kus see on võimalik
– anda sellele teabele standardne tunnus ja esitada materjali kirjeldav informatsioon. Kui
materjali pinnalt on loodud tooteid, tuleb esitada andmed turustamise ja edasise arendamise
kohta. Osalised peavad kohaldama vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid, et
tagada teabe edastamine teabevõrgustikule. Näiteks ookeanide bioloogilise mitmekesisuse
infosüsteem (Ocean Biodiversity Information System), mis on ülemaailmne avatud
juurdepääsuga teabe jagamise süsteem, kasutab juba märget, mis näitab, et proov või andmed
pärinevad riikliku jurisdiktsiooni alt väljapoole jäävalt alalt. Suurem osa DNA-põhisest teabest
on praegu avaldatud rahvusvahelistes järjestusandmebaasides (nt NCBI GenBank, European
Nucleotide Archive). Eestis selliseid andmebaase teadaolevalt rajatud ei ole, kuid võivad olla
väiksemad andmebaasid erinevate asutuste juures. Üldjuhul, kui teadlased soovivad
teadusartikleid avaldada, peavad nad kasutatud DNA järjestused avalikus andmebaasis
kättesaadavaks tegeama.
Artikkel 13 määrab põlisrahvaste ja kohalike kogukondade teadmiste arvesse võtmise
tingimused ja korra. Nimelt tuleb tagada, et põlisrahvaste ja kohalike kogukondade
põlisteadmisi, mis on seotud geneetiliste ressurssidega, kasutatakse üksnes nende rahvaste ja
kogukondade eelneval vabatahtlikul ja teadval nõusolekul või heakskiidul ning neid kaasates.
Sama kohustus tuleneb ka Nagoya protokollist. Osalised võtavad asjakohasel juhul ja vastavalt
vajadusele seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid selle tagamiseks. Eestis ei ole
ametlikult tunnustatud põlisrahvaid.
Artikkel 14 sätestab geneetiliste ressurssidega seotud tulude õiglase ja erapooletu jaotamise
korra. Põhimõte on, et tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
geneetiliste ressurssidega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult kooskõlas
kokkuleppega, et aidata kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade elurikkust.
Mitterahalist tulu, mida geneetiliste ressurssidega seotud tegevustest saadakse, võib jagada
näiteks juurdepääsuna kogutud materjali proovidele või digitaalsetele järjestusandmetele,
avatud juurdepääsuna teadusandmetele, juurdepääsuna teabevõrgustiku kaudu edastatavates
teadetes sisalduvale teabele. Samuti loetakse tuluks tehnoloogiasiiret, suutlikkuse
suurendamist, tihedamat tehnilist- ja teaduskoostööd või muud tulu, milles osalised on kokku
leppinud. Andmed geneetiliste ressursside kohta, mis juba praegu kuuluvad kokkuleppe osaliste
füüsilistele või juriidilistele isikutele või on nende kasutuses, tuleb teha üldsusele
kättesaadavaks niipea kui võimalik või kolme aasta jooksul alates sellise teabe kasutusse
võtmisest või kui see teave muutub kättesaadavaks. Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävate merealade geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele
järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates ja
andmebaasides, võib kehtestada teatud mõistlikke tingimusi nagu ressursside füüsiline
terviklikkus ja mõistlikud kulud.
Rahaline tulu, mis saadakse geneetiliste ressursside kasutamisest, tuleb jaotada kokkuleppe
artikli 52 kohaselt loodud rahastusmehhanismi kaudu. Artikli 14 lõige 6 määrab arenenud
riikidele lisakohustuse teha iga-aastaseid rahalisi sissemakseid erifondi, mis peab tagama
erifondi rahaliste vahendite moodustamise. Sissemaksete tegemisega tuleb alustada pärast
kokkuleppe jõustumist ning need lõpetatakse, kui osaliste konverents teeb vastavasisulise
otsuse. Sissemakse määraks on 50% sissemakse määrast, mille kokkuleppe osaline peab tegema
artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Geneetiliste ressursside
kasutamisest saadava tulu kasutamise korra üle teeb otsuse osaliste konverents konsensuse
alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsus kohal olevate ja hääletavate osaliste
9
kolmeneljandikulise häälteenamusega. Tulu jaotamise otsustamisel võetakse arvesse ka
juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi ja nõuandeid.
Artikli 15 alusel luuakse geneetiliste ressursside kasutamisega seoses ressurssidele juurdepääsu
ja ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamise komitee, mille ülesanne on muuhulgas
koostada tulu jaotamise suuniseid ning tagada läbipaistvus ja õiglane ning erapooletu
jaotamine. Kokkuleppe osalised nimetavad komitee liikmed ning komitee võib anda osaliste
konverentsile soovitusi näiteks geneetiliste ressurssidega seotud tegevuste kohta, tulu
jagamiseks, teabevõrgustiku või artikli 52 alusel loodud rahastusmehhanismi kohta. Osaline
peab teabevõrgustiku kaudu teatavaks tegema ka riikliku teabekeskuse andmed. Kokkuleppes
ei täpsustata riikliku teabekeskuse rolli, mis selgub seega osaliste konverentsi töö tulemusena.
Artikkel 16 sätestab järelevalve ja läbipaistvuse tagamise põhimõtted. Järelevalve ja
läbipaistvuse tagamise peamiseks meetmeks on teavitamine teabevõrgustiku kaudu. Samuti on
kokkuleppe osalistel kohustus esitada geneetiliste ressursside juurdepääsu ja tulu jaotamise
komiteele aruandeid ressursside kasutamise kohta. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee
omakorda koostab saadud teabe põhjal aruandeid ning teeb need aruanded kättesaadavaks
kokkuleppe osalistele.
III osa – meetmed, nagu merekaitsealad ja muud piirkonnapõhised majandamisvahendid
Kokkuleppe kolmas osa käsitleb piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas ja
eeskätt merekaitsealasid. Merekaitsealade moodustamine riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel on uus nähtus, mida varasemate rahvusvaheliste kokkulepetega reguleeritud ei ole.
Mereõiguse konventsiooni kohaselt võivad riigid võtta kasutusele kas eraldiseisvalt või
koostöös meetmeid, et merekeskkonda kaitsta, kuid seni ei ole olnud rahvusvaheliselt
kokkulepitud süsteemi merekaitsealade määramiseks riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel.
Eestis käsitleb kaitsealade moodustamist, sealhulgas kaitsealade moodustamist meres,
looduskaitseseadus (LKS), mida saab kohaldada territoriaalmeres ja teatud tingimustel ka
majandusvööndis. LKS-i kehtiv regulatsioon ei laiene merealadele riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel.
Kokkuleppes sätestatud merekaitsealade moodustamise olulisemad osad on ettepanekute
tegemine merekaitsealade moodustamiseks, ettepanekute avalikustamine ja läbivaatamine,
konsultatsioonid ettepanekute üle, riikide õigused ja võimalused osaleda ettepanekutega seotud
menetlustes, sealhulgas otsuste tegemises. Kuivõrd see osa kokkuleppest selgelt eristub Eesti
senisest praktikast kaitsealade moodustamisel, siis kokkuleppe kolmanda osa rakendamise
tagamiseks koostati eraldi rakendussätted LKS-i. Kuivõrd ettepanekuid merekaitsealade
moodustamiseks võivad kokkuleppe osalised esitada kas eraldi või koos teiste osalistega, on
vaja täpsemat riigisisest regulatsiooni ka riigi esindamise ja osalemise kohta ühiste ettepanekute
esitamisel, tagamaks, et nad täidaksid merekaitseala moodustamisel määratud kaitsemeetmeid.
Samuti tuleb riigisiseste õigusaktidega kehtestada kohustused isikutele, kes tegutsevad
moodustatud merekaitsealadel.
Artikkel 17 sätestab kokkuleppe III osa eesmärgid. Muuhulgas on eesmärgiks kaitsta ja
kasutada kestlikult alasid, mis vajavad kaitset, ning luua hästi ühendatud merekaitsealade
võrgustik. Samuti on eesmärgiks koostöö tugevdamine piirkonnapõhiste majandamisvahendite
ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahel. Eesmärk on ka
kaitsta, hoida, taastada ja säilitada elurikkust ja ökosüsteeme, toetada toiduga kindlustatust ja
10
muid sotsiaalmajanduslikke eesmärke, suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia
arendamist ja siiret.
Artikkel 18 määratleb piirkonnapõhiste majandamisvahendite kohaldamisala, mille kohaselt ei
või majandamisvahendeid, sealhulgas merekaitsealasid, luua ühegi riigi jurisdiktsiooni alla
kuuluval merealal. Valitsustevahelise konverentsi lõpparuandes (A/CONF.232/2023/5)12, lõige
19 (b)) sätestatud arusaama kohaselt tähendab see, et osaliste konverents võib sellist otsuse
eelnõu arutada, kuid mitte selle kohta otsust langetada.
Artikkel 19 käsitleb ettepanekute esitamist piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomiseks.
Ettepanekuid võivad esitada osalised kas üksi või ühiselt. Ettepanekute esitamisel tuleb teha
omavahel koostööd ja kaasata asjaomased sidusrühmad. Ettepanekute koostamisel tuleb
arvesse võtta parimad teadusandmed ja teadusteave. Merekaitsealasid käsitlevad ettepanekud
peavad sisaldama merekaitseala kirjeldust, teavet merekaitseala valikul kasutatud kriteeriumite
kohta vastavalt kokkuleppe lisale 1, alal toimuva inimtegevuse kirjeldust, mere seisundi
kirjeldust, ala suhtes kohaldatavate kaitse-eesmärkide kirjeldust, majandamiskava projekti,
meetmeid, teavet konsultatsioonide kohta, teavet piirkonnapõhiste majandamisvahendite kohta
ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade põlisteadmisi.
Artikkel 20 täpsustab ettepanekute avalikustamise ja läbivaatamise korra. Ettepaneku saamisel
peab kokkuleppe rakendamiseks loodud sekretariaat üldsusele ettepaneku teatavaks tegema ja
edastama selle teadus- ja tehnilisele kehamile esialgseks läbivaatamiseks. Ka läbivaatamise
tulemused tuleb teha üldsusele teatavaks.
Artikkel 21 sätestab ettepanekute üle peetavate konsultatsioonide ja ettepanekute hindamise
korra. Põhinõue on, et konsultatsioonid esitatud ettepanekute üle peavad olema kaasavad,
läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas riikidele ning
ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele organitele, samuti kodanikuühiskonnale,
teadusringkondadele, põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele. Konsultatsiooni vahendab
sekretariaat, kogudes selleks asjakohast teavet, näiteks teavitatavate riikide, ettepaneku
põhjendatuse, geograafilise kohaldamise, olemasolevate meetmete või võimaliku mõju kohta.
Samuti tuleb tagada, et teavitataks asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike kehameid ning
asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid, et need saaksid esitada
oma seisukohad ettepaneku kohta. Eraldi tuleb teavitamisel tähelepanu pöörata asjakohastele
põlisteadmistega põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele, teadusringkondadele,
kodanikuühiskonnale ja muudele asjaomastele sidusrühmadele, et ka nemad saaksid esitada
oma põhjendatud seisukohad ettepaneku kohta. Teavitamisel saadud tagasiside ja teave tuleb
sekretariaadil teha üldsusele kättesaadavaks. Eritingimus teavitamisel kehtib veel ka siis, kui
kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega.
Neid alasid võib nimetada ka avamere taskuteks (inglise keeles high seas pockets). Sellistel
aladel tuleb ümbritsevate riikidega koos korraldada sihipäraseid ja ennetavaid konsultatsioone.
Kõik seisukohad, mis konsultatsioonide raames ettepaneku kohta saadakse, tuleb ettepaneku
esitajal arvesse võtta ning vajaduse korral ettepanekut muuta. Kui ettepanekut muudetakse, siis
esitatakse see teadus- ja tehnilisele kehamile läbivaatamiseks.
Artikkel 22 sätestab meetmete, nagu merekaitsealade ja muude piirkonnapõhiste
majandamisvahendite loomise korra. Otsuse teeb osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku
ettepaneku ja majandamiskava projekti ning võttes arvesse konsulteerimise käigus saadud
seisukohti. Osaliste konverents võib teha otsuseid ka meetmete kohta, mis on kooskõlas
12 Report of the intergovernmental conference on an international legally binding instrument under the United
Nations Convention on the Law of the Sea on the conservation and sustainable use of marine biological diversity
of areas beyond national jurisdiction at its fifth sessioon. Kättesaadav: Document Viewer
11
asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja
valdkondlike kehamite vastu võetud meetmetega, koostöös nende vahendite, raamistike ja
kehamitega. Osaliste konverents ei tohi oma otsuseid tehes kahjustada asjakohaste õiguslike
vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite
pädevust. Selleks korraldab konverents korrapäraseid konsultatsioone selliste pädevate
kehamitega, et tõhustada koostööd ja koordineerimist ning vajaduse korral luua täpsema korra,
kuidas teha koostööd ja seda koordineerida. Osaliste konverentsi otsused ei tohi kahjustada riigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvate aladega seotud meetmete tõhusust ning otsuste ja soovituste
tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt
mereõiguse konventsioonile. Kui selle kokkuleppe alusel kehtestatud meede, nagu
merekaitseala või piirkonnapõhine majandamisvahend, kuulub hiljem täielikult või osaliselt
rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv merekaitseala või
piirkonnapõhine majandamisvahend viivitamata kehtivuse.
Artikkel 23 näeb ette otsuste tegemise korra. Meetmete, nagu merekaitsealade ja muude
piirkonnapõhiste majandamisvahendite loomisel tuleb teha otsus konsensuse alusel. Kui
konsensust ei saavutata, võetakse otsused ja soovitused vastu kohal olevate ja hääletavate
osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast
osaliste konverentsi istungit, kus need otsused vastu võeti, ning on kõigile osalistele siduvad.
Otsuse kohta on igal osalisel võimalik 120 päeva jooksul esitada kirjalik vastuväide, sellisel
juhul ei ole otsus vastuväite esitajale siduv. Vastuväite esitaja peab sekretariaadile põhjendama
kirjalikult vastuväite põhjusi. Vaatamata sellele peab vastuväite esitaja rakendama meetmeid,
et tagada võimaluste piires alternatiivsete meetmete või lähenemisviiside rakendamine, mis on
samaväärse toimega kui tehtud otsus, mille suhtes vastuväide esitati. Vastuväite esitaja peab
igal korralisel kokkuleppe osaliste konverentsil andma aru alternatiivsete meetmete või
lähenemisviiside rakendamisest. Vastuväide otsuse suhtes kehtib ainult piiratud aja jooksul, ent
seda võib vajaduse korral pikendada, kui vastuväite esitaja peab seda vajalikuks, kuid üksnes
iga kolme aasta järel pärast otsuse jõustumist. Kui vastuväite esitaja pikendamisteadet enam ei
esita, loetakse vastuväide automaatselt tagasivõetuks.
Artikkel 24 reguleerib erakorraliste meetmete rakendamist. Kokkuleppe osaliste konverents
võib vastu võtta otsuseid meetmete rakendamiseks, mida vajaduse korral kohaldatakse
hädaolukorras. Hädaolukord on näiteks loodusnähtus või inimtekkeline katastroof, mis on
põhjustanud või võib põhjustada pöördumatut kahju mere elurikkusele. Meetmeid rakendatakse
selleks, et kahju ei süveneks. Rakendatavad meetmed on ajutised ja need tuleb läbi vaadata
otsuse tegemisele järgneval osaliste konverentsil. Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat
pärast nende jõustumist või kui osaliste konverents nende rakendamise otsustab varem lõpetada
eeldusel, et need asendatakse piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas
merekaitsealadega ja nendega seotud meetmetega. Teadus- ja tehniline komitee töötab
hädaolukordade jaoks välja vastavalt vajadusele erakorraliste meetmete kehtestamise korra ja
suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra.
Artikkel 25 käsitleb III osas sätestatu rakendamist. Rakendamise põhikohustus on, et osalised
tagavad nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse elluviimise kooskõlas III osas
vastuvõetud otsustega. See tähendab, et kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jääval merealal on
loodud merekaitseala või muu piirkonnapõhine majandamisvahend, mille suhtes kohaldatakse
otsusega vastuvõetuid meetmeid (nt merekaitseala majandamis- ja kaitsemeetmed), peab riik
tagama, et sellel alal läbiviidavate tegevuste suhtes, mis on tema jurisdiktsiooni või kontrolli
all, järgitakse nimetatud otsuseid. Lisaks peavad osalised edendama vajaduse korral meetmete
vastuvõtmist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes
ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada
osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste rakendamist.
12
Sellisteks kehamiteks, kus otsuste ja soovituste rakendamist edendada, võivad Eesti jaoks olla
näiteks Rahvusvaheline Mereorganisatsioon või Rahvusvaheline Süvamerepõhja
Organisatsioon.
Artikkel 26 sätestab otsuste üle järelevalve tegemise ja otsuste läbivaatamise korra.
Aruandluskohustus on osalistel, kes peavad meetmete (merekaitsealad ja muud
piirkonnapõhised majandamisvahendid) rakendamise kohta osaliste konverentsile aru andma.
Konverentsile esitatud info tehakse üldsusele kättesaadavaks. Meetmete rakendamise kohta
saadud aruandeid vaatab läbi teadus- ja tehniline keham ja hindab nende tõhusust. Osaliste
konverents võib vastu võtta otsuseid või soovitusi pärast aruannete läbivaatamist, näiteks
muudatuste vajaduse kohta reguleerimisalas olevate meetmete osas.
IV osa – keskkonnamõju hindamine
Kokkuleppe IV osa käsitleb keskkonnamõju hindamist. Kokkuleppes sätestatud kord
keskkonnamõjude hindamiseks erineb mõnevõrra Eestis ja Euroopa Liidus kehtivast korrast.
Seda eeskätt näiteks künniste korral, mille alusel otsustatakse, kas kohaldada keskkonnamõju
hindamisel eelhinnangut või kokkuleppes kirjeldatud keskkonnamõju hindamise menetlust.
Täiendavat reguleerimist riigisisestes õigusaktides vajab eeskätt erinevate huvirühmade
kaasamise, teavitamise ja konsulteerimise kord, sest kaasatavate huvirühmade arv on Eestis
kehtivast korrast oluliselt erinev. Samuti erineb info edastamise kord, sealhulgas edastamine
teabevõrgustikule ning kokkuleppe teadus- ja tehnilise kehami võimalike ettepanekute ja
arvamustega arvestamine. Oluliseks erinevuseks kokkuleppes on ka otsuse tegemine tegevuste
lubamiseks merealadel. Kokkulepe kohustab arvesse võtma kõiki keskkonnamõju hindamises
ette nähtud leevendusmeetmeid mõju vähendamiseks. See kohustus on siiski piiratud
mõistlikkuse põhimõttega, mis jätab otsustajale paindlikkuse mõjuhindamises sätestatud
meetmete kohaldamisel.
Läbirääkimiste käigus olid delegatsioonid seisukohal, et keskkonnamõju hindamine peaks
toimuma riigi juhtimisel. Läbipaistvuse edendamiseks on IV osas sätted, mis võimaldavad teisel
poolel registreerida oma seisukohad kavandatud tegevuse mõjude kohta ning teadus- ja
tehnilisel kehamil anda mittesiduvaid soovitusi. Siiski oli arusaam, et riik otsustab, kas tema
jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva tegevusega peaks jätkama.13
Keskkonnamõju hindamist puudutava osa rakendamiseks muudetakse keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS)14 vastavate rakendussätetega, mis
kehtestavad kokkuleppega kooskõlas olevad keskkonnamõju hindamise menetluslikud
erinevused võrreldes kehtiva korraga ja seaduse kohaldamisala riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel toimuvatele tegevustele. Samuti täiendatakse veeseadust tegevustega
avamerel, millele peab eelnema veeluba. Nimetatud regulatsioonide kooskõla Eesti Vabariigi
põhiseadusega on analüüsitud riigisiseste õigusaktide muutmise eelnõu seletuskirja kavandis.
Artikkel 27 sätestab keskkonnamõju hindamise eesmärgid, mis hõlmavad mereõiguse
konventsioonist tulenevate keskkonnamõju hindamise sätete rakendamist riigi jurisdiktsiooni
alt välja jäävatel merealadel. Selleks määratleb kokkulepe menetlused, künnised ja nõuded, et
osalised saaksid teha hindamisi ja aru anda. Eesmärk on tagada, et kokkuleppe osalised saaksid
tegevusi hinnata ning neid rakendada, et vältida, leevendada ja juhtida olulist kahjulikku mõju,
mis kaitseks ja säilitaks merekeskkonda. Samuti on eesmärgiks toetada kumulatiivse mõju ja
keskkonnamõju arvesse võtmist riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel. Artikkel nõuab ka
13 Ibid. 14 RT I, 08.07.2025, 58.
13
keskkonnamõju strateegilist hindamist ning ühtse raamistiku loomist tegevustele riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, mis sellist hindamist vajavad. Eesmärk on
suurendada ja tugevdada osaliste, eriti arenguriikidest pärit osaliste suutlikkust ette valmistada
ja teha keskkonnamõju hindamisi ja strateegilisi hindamisi ning hinnata nende tulemusi, et
toetada kokkuleppe eesmärkide saavutamist.
Artikkel 28 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuse. Kohustuseks on keskkonnamõju
hindamine enne lubade andmist kavandatud tegevuste jaoks riigi jurisdiktsiooni alt välja
jäävatel merealadel. Kohustus kehtib mereõiguse konventsiooni artikli 206 kohaselt
lepinguosalise kohta, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud projekt kuulub. Kui
osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus võib
põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade keskkonnas, peab ta hindama keskkonnamõju selles artiklis sätestatu või oma
riikliku korra kohaselt. Kui hindamine toimub riikliku korra alusel, tuleb asjakohane teave teha
kättesaadavaks artiklis sätestatud teabevõrgustiku kaudu, tagada riikliku korra kohane
järelevalve ja jagada hindamisaruanded ja järelevalveandmed teabevõrgustiku kaudu. Pärast
vajaliku teabe saamist võib teadus- ja tehniline keham esitada kommentaare osalisele, kes
hindab keskkonnamõju riikliku korra kohaselt.
Artikkel 29 selgitab seoseid kokkuleppe ning asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike
ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames ettenähtud
keskkonnamõju hindamise vahel. Osalised peavad soodustama keskkonnamõju hindamise
kasutamist ja vastu võtma ning rakendama artikli 38 alusel välja töötatavaid standardeid ja
suuniseid asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning vastavates ülemaailmsetes,
piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites. Osaliste konverents loob selleks vajaduse korral
koostöömehhanismid, et kooskõlastada tegevusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel
asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning vastavate ülemaailmsete, piirkondlike ja
valdkondlike kehamitega. Kui teadus- ja tehniline keham arendab või ajakohastab
hindamisstandardeid või suuniseid, teeb ta koostööd vastavate õiguslike vahendite ja raamistike
ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.
Artikkel sätestab tingimused, millal riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel tehtavate
tegevuste keskkonnamõju ei ole vaja eraldi hinnata, kui tegevus vastab teatud kriteeriumitele.
Kui hindamine on tehtud, tuleb teabevõrgustiku kaudu avaldada keskkonnamõju hindamise
aruanne. Järelevalvet ja läbivaatamist korraldatakse vastavalt õiguslikele vahenditele ja
asjaomastele kehamitele, millest tuleb avaldada aruanded teabevõrgustiku kaudu. EL-i siseselt
on soov, et komisjon ja liikmesriigid teavitaksid üksteist ja nõukogu niipea kui võimalik
kõikidest otsustest, mida nad kavatsevad teha, et anda komisjonile ja liikmesriikidele piisavalt
aega kaaluda, kas selles küsimuses tuleks leida ühine seisukoht.
Artikkel 30 reguleerib keskkonnamõju hindamise künniseid ja tegureid. Kui kavandatud
tegevus võib merekeskkonnale avaldada rohkem kui väikest või ajutist mõju või kui tegevuse
mõju on ebaselge või teadmata, tuleb osalisel teha artikli 31 kohane eelhindamine.
Eelhindamiseks tuleb arvestada mitut tegurit, sealhulgas tegevuse liiki, tehnoloogiat, kestvust,
kohta, ökosüsteemi omadusi, võimalikku kumulatiivset mõju ja mõju riigi jurisdiktsiooni alla
jäävatele aladele ning tegevuse mõju teadmatust või ebaselgust. Eelhindamine peab olema
piisavalt üksikasjalik, et hinnata, kas tegevus võib põhjustada olulist reostust või kahjulikke
muutusi merekeskkonnas. Kui eelhindamisel tuvastatakse, et tegevus võib mõjutada
merekeskkonda oluliselt, tuleb teha keskkonnamõju hindamine kokkuleppe IV osas kehtestatud
nõuete kohaselt.
14
Artikkel 31 sätestab kokkuleppes kasutatava keskkonnamõju hindamise menetluse.
Keskkonnamõju hindamise menetluses on mitu etappi. Esimene etapp on eelhindamine, kus
osaline teeb kindlaks, kas kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamine on vajalik. Kui
otsustatakse, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, avaldatakse asjakohane teave
üldsusele. Kui keegi väljendab muret tegevuse võimaliku mõju suhtes, võetakse need mured
arvesse, ning teadus- ja tehniline keham võib anda osalisele soovitusi tema tehtud otsuse osas.
Teine etapp on hindamise ulatuse kindlaksmääramine, kus osalised selgitavad välja kavandatud
tegevuse mõju ulatuse ja kaasnevad mõjud, sealhulgas alternatiivid. Kolmas etapp on mõju
hindamine, kus kasutatakse parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja põlisteadmisi. Neljas
etapp on võimaliku kahjuliku mõju vältimine, leevendamine ja ohjamine, kus määratakse
kindlaks meetmed võimaliku kahjuliku mõju vältimiseks ja analüüsitakse neid. Osalised peavad
tagama ka üldsuse teavitamise ja konsulteerimise ning keskkonnamõju hindamise aruande
koostamise ja avaldamise vastavalt kokkuleppele. Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju
hindamisi, eriti väikeste arenevate saareriikide kavandatud tegevuste puhul. Piiratud
suutlikkusega kokkuleppe osalised võivad paluda ekspertidelt nõu ja abi eelhindamiste ja
hindamiste tegemiseks. Teadus- ja tehniline keham koostab ekspertide nimekirja, kellelt
osalised saavad vajaduse korral abi küsida.
Artikkel 32 käsitleb üldsuse teavitamist ja üldsusega konsulteerimist kavandatud tegevuse
keskkonnamõju hindamise menetluses. Osalised peavad tagama, et üldsust teavitatakse
kavandatud tegevusest õigeaegselt, andes neile võimaluse osaleda keskkonnamõju hindamise
menetluses. Kõikidele riikidele, eriti potentsiaalselt enim mõjutatud rannikuriikidele ja
muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, tuleb tagada teavitamine ja
osalemisvõimalused, sealhulgas märkuste esitamise võimalus. Sidusrühmade hulka kuuluvad
põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud ja
valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond, teadusringkonnad ja üldsus. Teavitamine ja
konsulteerimine peavad olema kaasavad, läbipaistvad, õigeaegsed ning väikeste arenevate
saareriikide puhul sihipärased ja ennetavad. Osalised võtavad arvesse
konsultatsioonimenetluses saadud märkusi, eriti potentsiaalselt enim mõjutatud riikidelt, ja
annavad neile kirjaliku vastuse. Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on
ümbritsetud teiste riikide majandusvöönditega, tuleb korraldada konsultatsioonid nende
riikidega. Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud keskkonnamõju hindamisega,
kuid konfidentsiaalset või ärisaladusena käsitletavat teavet ei pea ilmtingimata avaldama.
Artikkel 33 sätestab keskkonnamõju hindamise aruannete koostamise nõuded. Iga
keskkonnamõju hindamise jaoks tuleb koostada keskkonnamõju hindamise aruanne, mis peab
sisaldama kavandatud tegevuse kirjeldust, hindamise ulatuse kirjeldust, mõju hinnangut,
võimalikke meetmeid mõju vältimiseks, leevendamiseks ja ohjamiseks, alternatiivide
kaalumise ülevaadet, üldsusega konsulteerimise teavet ja keskkonnajuhtimiskava kokkuvõtet.
Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu tuleb teha kättesaadavaks üldsusele
konsulteerimiseks. Teadus- ja tehniline keham võib esitada märkusi keskkonnamõju hindamise
aruande eelnõu kohta. Keskkonnamõju hindamise aruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu
ning teadus- ja tehniline keham uurib neid, et töötada välja suunised ja parimad tavad
keskkonnamõju hindamiseks.
Artikkel 34 reguleerib otsuste tegemist kavandatud tegevuse lubamise kohta. Osaline, kelle
jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib
toimuda. Seejuures tuleb otsuse tegemisel täielikult arvesse võtta keskkonnamõju hindamise
tulemusi. Kavandatud tegevuseks antakse luba ainult siis, kui osaline on teinud kõik mõistlikud
jõupingutused, et tagada tegevuse elluviimine viisil, mis väldib olulist kahjulikku mõju
merekeskkonnale, võttes arvesse leevendus- ja majandamismeetmeid. Otsuste dokumentides
tuleb selgelt välja tuua kõik heakskiitmise tingimused ja järelmeetmete nõuded ning need
15
avalikustada, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu. Osaliste konverents võib vajaduse korral anda
osalisele nõu ja abi otsuse tegemisel.
Artikkel 35 kohustab osalisi jälgima nende lubatud tegevuste mõju, mis toimuvad riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, ja mille jaoks nad on andnud loa või milles nad
osalevad. Eesmärk on kindlaks teha, kas need tegevused võivad tõenäoliselt reostada
merekeskkonda või põhjustada sellele kahjulikku mõju. Osalised peavad jälgima tegevuste
keskkonnamõjude ja muude mõjude, näiteks majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja inimeste
tervisele avalduva mõju kooskõla lubade andmisel seatud tingimustega. Jälgimisel tuleb
kasutada parimaid olemasolevaid teadusandmeid ja põlisrahvaste teadmisi.
Artikkel 36 kohustab osalisi regulaarselt esitama aruandeid lubatud tegevuste mõjudest ja
tegevuse seire tulemustest. Aruanded avalikustatakse, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu, ning
teadus- ja tehniline keham hindab neid, et välja töötada lubatud tegevuste mõju seire suunised,
sealhulgas parimad tavad.
Artikkel 37 käsitleb lubatud tegevuste merekeskkonnale avalduva mõju läbivaatamist.
Osalised peavad jälgima regulaarselt kõigi lubatud tegevuste mõju, mis toimuvad nende
jurisdiktsiooni või kontrolli all, et hinnata nende võimalikku kahjulikku mõju
merekeskkonnale. Kui lubatud tegevuse käigus ilmneb oluline kahjulik mõju, mida
keskkonnamõju hindamisel ei tuvastatud või mis on tingitud lubatud tegevuse heakskiitmise
tingimuste rikkumisest, tuleb tegevuse luba üle vaadata. Teadus- ja tehniline keham võib anda
soovitusi ja hinnata olukorda, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja
põlisteadmistele. Teavitatakse ka potentsiaalselt mõjutatud riike ja sidusrühmi, kes võivad
kaasa rääkida seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes. Osalised peavad avaldama
aruanded lubatud tegevuste mõju läbivaatamise kohta ning dokumenteerima otsuste muutmise
põhjused, kui on tehtud muudatusi lubatud tegevusi käsitlevates lubades.
Artikkel 38 sätestab, et teadus- ja tehniline keham valmistab ette ja esitab osaliste konverentsile
arutamiseks standardid ja suunised seoses keskkonnamõju hindamisega. Need standardid ja
suunised võivad hõlmata mitmeid olulisi aspekte nagu kavandatud tegevuste eelhindamise ja
keskkonnamõju hindamise künnised, kumulatiivse mõju hindamine riigi jurisdiktsiooni alt
välja jäävatel aladel, kavandatud tegevuse mõju riigi jurisdiktsiooni alla jäävatele aladele,
üldsuse teavitamise ja konsulteerimismenetlus, keskkonnamõju hindamise aruande sisu ja
eelhindamise menetluse avalikustamise nõuded. Lisaks võib teadus- ja tehniline keham välja
töötada standardid ja suunised teiste keskkonnamõjuga seotud küsimuste jaoks. Kõik sellised
standardid esitatakse kokkuleppe lisas vastavalt artiklile 74.
Artikkel 39 sätestab keskkonnamõju strateegilise hindamise nõuded. Osalised kaaluvad kavade
ja programmide puhul, mis on seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate
tegevustega riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel, keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviimise vajadust. Sellise hindamise eesmärk on hinnata nende kavade ja programmide ning
alternatiivide võimalikku mõju merekeskkonnale. Osaliste konverents võib teha ka piirkondliku
keskkonnamõju strateegilise hindamise, et koguda ja sünteesida parimat kättesaadavat teavet,
hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju ning tuvastada andmelüngad ja teadusuuringute
prioriteedid. Osalised võtavad neid strateegilisi hindamisi arvesse keskkonnamõju hindamisel
vastavalt artiklile 33. Osaliste konverents töötab välja suunised keskkonnamõju strateegiliseks
hindamiseks.
V osa – suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire
16
Kokkuleppe V osa käsitleb suutlikkust ja meretehnoloogia siiret. Suutlikkus on kompetents,
teadmised, pädevus, oskused või võimekus merealasid tõhusalt kaitsta ja nende kasutust
korraldada. Piiratud või vähene suutlikkus on omane paljudele arenevatele riikidele,
vähearenenud riikidele, Vaikse ookeani saareriikidele, väikestele saareriikidele, Aafrika
riikidele, Ladina-Ameerika riikidele jt. Paljude väikeste riikide suutlikkuse probleem tuleneb
sellest, et saareriigid on oma maismaa pindalalt väikesed, neis riikides elab vähe inimesi, kuid
nendele riikidele kuuluvad merealad võrreldes maismaaterritooriumiga on ülisuured. Samuti
külgnevad paljude selliste väikeste saareriikide suured merealad just merealadega, mis jäävad
riigi jurisdiktsiooni alt välja, ning sellised saareriigid võivad olla rohkem mõjutatud tegevustest,
mis väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel merealadel toimuvad. Kokkuleppe V osa
sätestab tingimused ja korra, kuidas suutlikkust vajavate riikide suutlikkust tõsta ja parandada.
Tehnoloogiasiire on teadmiste, oskuste, tehnoloogiate jms jagamine ühise eesmärgi nimel.
Tehnoloogiline areng on arenenud riikides kiirem ja mitte arenenud riikides aeglasem. See
põhjustab vähem arenenud riikide mahajäämuse võimes korraldada mere kaitset ja kasutust või
sellistes tegevustes osaleda. Kokkulepe peab tagama, et nüüdistehnoloogiat jagatakse ja selle
kasutamist võimaldatakse ka vähem arenenud riikidele, sest see on vajalik kokkuleppe
eesmärkide saavutamiseks.
Eesti õigusaktid otseselt suutlikkust ja tehnoloogiasiiret riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate
merealade kontekstis ei käsitle. Samas on üldine kohustus sätestatud mereõiguse
konventsioonis, mille artikli 266 lõige 2 sätestab, et riigid soodustavad mereteaduse ja
meretehnoloogia arengut esmajoones arengumaades, sealhulgas sisemaariikides ja ebasoodsa
geograafilise asendiga riikides ning muudes riikides, kes vajavad või taotlevad tehnilist abi
mereloodusvarade uurimisel, kasutamisel, kaitsel ja majandamisel, merekeskkonna kaitsmisel
ja säilitamisel ning teaduslikes mereuuringutes ja konventsiooniga kooskõlas olevates
merekeskkonnaga seotud muudes tegevusvaldkondades, et kiirendada oma sotsiaalset ja
majanduslikku arengut, ning artikli 270 kohaselt tehakse selleks rahvusvahelist koostööd.
Artikli 274 kohaselt on sarnane kohustus suurendada arengumaade suutlikkust meretehnoloogia
vallas ka ÜRO-l endal. Artikli 275 kohaselt edendavad riigid meretehnoloogia siiret otse või
vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.
Eesti saab oma kohustust täita vastavate rahvusvaheliste koostöö- ja arenguabi formaatide
kaudu Välisministeeriumi juhtimisel.
Artikli 40 kohaselt on kokkuleppe V osa eesmärk toetada kokkuleppe osalisi, võimaldada
kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd, arendada merealast teaduslikku ja tehnoloogilist
suutlikust ning suurendada, levitada ja jagada teadmisi. Erilist tähelepanu tuleb seejuures
pöörata arenguriikidele, sealhulgas vähim arenenud riikidele, sisemaal asuvatele
arenguriikidele, ebasoodsa geograafilise asendiga riikidele, Aafrika rannikuriikidele,
saareriikidele ja keskmise sissetulekuga arenguriikidele.
Artikkel 41 sätestab koostöö suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel eesmärgiga
toetada eriti arenguriike, sealhulgas vähim arenenud riike, sisemaal asuvaid arenguriike,
ebasoodsa geograafilise asendiga riike, väikeseid arenevaid saareriike, Aafrika rannikuriike,
saarestikuriike ja keskmise sissetulekuga arenguriike. Osalised peavad selleks tegema otsest
koostööd või kasutama asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning ülemaailmseid,
piirkondlikke ja valdkondlikke organisatsioone, et suurendada nende riikide merealast
teaduslikku ja tehnilist suutlikkust. Koostöö peab hõlmama partnerlust, millesse kaasatakse
sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ja põlisrahvad. Osalised peavad tunnustama
erivajadusi ja tagama, et suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire ei too kaasa
koormavaid aruandlusnõudeid.
17
Artikkel 42 sätestab suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde eeskirjad
arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide ning vähim arenenud riikide jaoks. Osalised
peavad tagama võimaluste piires suutlikkuse suurendamise ja tegema koostööd
meretehnoloogia siirde võimaldamiseks, võttes arvesse nende riikide erivajadusi. Osalised
peavad eraldama selleks vajalikke ressursse, et toetada suutlikkuse suurendamist ja
meretehnoloogia arendamist, ning tagama juurdepääsu muudele toetusallikatele samal
eesmärgil. Selline tegevustik tervikuna peaks olema riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja
kaasav, põhinedes arenguriikide vajadustel ja prioriteetidel, mis määratakse kindlaks vajaduste
hindamise käigus. Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peavad arvestama ka
väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide erilise olukorraga, et tagada seejuures
nii tõhusus kui ka tulemuslikkus.
Artikkel 43 käsitleb täiendavaid eeskirju meretehnoloogia siirdeks. Osalistel peab olema ühine
pikaajaline visioon tehnoloogia arengu ja siirde olulisusest, et saavutada kokkuleppe eesmärgid
ja võimaldada koostööd. Meretehnoloogia siire peab toimuma õiglastel ja soodsaimatel
tingimustel, arvestades arenguriikide, eriti väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud
riikide erivajadusi. Osalised peavad soodustama majanduslikke ja õiguslikke tingimusi, mis
võimaldavad meretehnoloogia siiret, sealhulgas stiimulite pakkumist ettevõtetele ja
institutsioonidele. Siirdetehnoloogia ise peab olema sobiv, keskkonnahoidlik ja kättesaadav
arenguriikidele taskukohasel ja usaldusväärsel viisil, arvestades nende huve ja vajadusi.
Täiendavate eeskirjade eesmärk on tagada õiglased ja vastastikku kokku lepitud tingimused
ning edendada seeläbi tehnoloogiasiirde tõhusust. Meretehnoloogia edasiandmisel lähtutakse
selle omanike, tarnijate ja vastuvõtjate õigustatud huvidest vastavalt mereõiguse konventsiooni
artiklile 267.
Artikkel 44 sätestab suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid, mida osalised
saavad kasutada eesmärgiga toetada kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Nende liikide hulka
kuuluvad ressurssidega seotud suutlikkuse loomine või tugevdamine, teabe jagamine ja
levitamine, taristu ja institutsioonilise suutlikkuse arendamine, inim- ja finantsjuhtimise
ressursside tugevdamine ning teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine. Artikli kohaselt
on täiendavad üksikasjad nende liikide kohta esitatud II lisas ning osaliste konverents on
kohustatud korrapäraselt neid üksikasju läbi vaatama ja vajaduse korral ajakohastama liikide
loetelu vastavalt tehnoloogia arengule ja riikide vajadustele. See tagab, et suutlikkuse
suurendamine ja meretehnoloogia siire on paindlik ning vastab muutuvatele vajadustele.
Artikkel 45 käsitleb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde järelevalvet ja
siirdega seotud tegevuste läbivaatamist. Suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde
komitee peab tegema osaliste konverentsi järelevalve all regulaarselt järelevalvet ja
läbivaatamist. Selle eesmärk on hinnata arenguriikide vajadusi ja prioriteete suutlikkuse
suurendamiseks ja tehnoloogiasiirdeks, vaadata üle toetuse eraldamine ja kaasamine ning
tulemuslikkus vastavalt kokkulepitud näitajatele. Komitee annab soovitusi ja soovitab
järelmeetmeid suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde edendamiseks. Osalised
peavad esitama komiteele aruanded, mis toetavad järelevalvet ja läbivaatamist, tagades, et
aruandlusnõuded oleksid ühtlustatud ja mittekoormavad, eriti arenguriikidele, ning et teave
tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
Artikkel 46 sätestab suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee loomise.
Komitee koosneb kvalifitseeritud liikmetest, keda on nimetanud osalised ja valinud osaliste
konverents, arvestades soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee esitab
aruandeid ja soovitusi, mida osaliste konverents kaalub, ja võtab vajaduse korral neist lähtudes
vastu otsuseid meetmete rakendamiseks.
18
VI osa – institutsionaalne korraldus
Kokkuleppe VI osa käsitleb institutsionaalset korraldust ja on suunatud kokkuleppe alusel
moodustatava organisatsiooni töö ja toimimise tagamiseks. Eraldi rakendussätted Eesti
õigusaktides VI osa kohaldamiseks ei ole vajalikud.
Artikkel 47 sätestab osaliste konverentsi loomise ja korraldamise. Osaliste konverentsi kutsub
kokku ÜRO peasekretär ühe aasta jooksul pärast kokkuleppe jõustumist ja see toimub
regulaarselt kindlaksmääratud ajavahemike järel. Konverents võib vajadusel pidada ka
erakorralisi istungeid. Osaliste konverentsil võetakse otsused ja soovitused vastu konsensuse
alusel, kuid kui see ei ole võimalik, võetakse otsused sisulistes küsimustes kahekolmandikulise
häälteenamusega. Konverents jälgib ja hindab kokkuleppe rakendamist ning võib asutada
allorganeid kokkuleppe täitmise toetamiseks. Samuti võib konverents taotleda Rahvusvaheliselt
Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikes küsimustes. Lisaks hindab konverents
kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ning esitab ettepanekuid nende
tõhustamiseks. Konverents peab tagama ka läbipaistva ja mittekoormava aruandluse osaliste
jaoks.
Artikkel 48 käsitleb läbipaistvuse edendamist seoses osaliste konverentsi ja kokkuleppe
rakendamisega. Osaliste konverents peab tagama otsustusmenetluse ja tegevuste läbipaistvuse
ning et istungid on avatud vaatlejatele, kes osalevad kooskõlas konverentsi sätestatud
kodukorraga. Konverents avaldab otsused ja peab nende kohta avalikku registrit. Lisaks peab
konverents oma tegevusega soodustama läbipaistvust kokkuleppe rakendamisel, levitades
teavet avalikult ning võimaldades asjaomaste sidusrühmade, nagu põlisrahvad, kohalikud
kogukonnad, teadusringkonnad ja kodanikuühiskond, osalemist ja konsulteerimist vastavalt
vajadusele ja kokkuleppe sätetele. Lisaks tuleb võimaldada huvitatud esindajatel, kes ei kuulu
kokkuleppega ühinenud riikide hulka, osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi istungitel
vastavalt kodukorra reeglitele, kuid nende osalemist ei tohi põhjendamatult piirata.
Artikli 49 alusel luuakse teadus- ja tehniline keham, mille eesmärk on pakkuda ekspertteadmisi
ja nõuandeid kokkuleppe rakendamiseks. Keham koosneb ekspertidest, kelle on nimetanud
osalised ja valinud osaliste konverents, tagades asjakohase kvalifikatsiooni, multidistsiplinaarse
ekspertteadmise, soolise tasakaalu ja õiglase geograafilise esindatuse. Kehami volitused ja
töökorra määrab täpsemalt osaliste konverents. Vajaduse korral võib keham kasutada teisi
asjakohaseid õiguslikke vahendeid, raamistikke ja teiste ülemaailmsete, piirkondlike ja
valdkondlike kehamite ning teadlaste ja ekspertide nõuandeid. Keham pakub osaliste
konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab kokkuleppega määratud ülesandeid ning esitab
aruandeid oma töö kohta.
Artikkel 50 sätestab sekretariaadi loomise ja funktsioonid. Sekretariaat peab pakkuma
halduslikku ja logistilist tuge kokkuleppe rakendamisel ning korraldama ja teenindama osaliste
konverentsi ja teisi kokkuleppe alusel asutatud kehamite istungeid. Kuni sekretariaat oma tööd
alustab, täidab selle ülesandeid ÜRO peasekretäri õigusküsimuste büroo ookeaniasjade ja
mereõiguse osakonna kaudu. Sekretariaadi asukohariik tuleb eraldi otsustada. Kui asukohariik
on välja valitud, siis sekretariaadil on õigusvõime asukohariigi territooriumil ning asukohariik
peab andma selleks sekretariaadile vajalikud privileegid ja immuniteedi. Sekretariaat peab
levitama kokkuleppega seotud teavet, esitama osaliste konverentsile aruandeid ülesannete
täitmisest ning aitama kaasa kokkuleppe rakendamisele ja täitma teisi osaliste määratud
ülesandeid.
19
Artikli 51 alusel luuakse kokkuleppe jaoks teabevõrgustik, mis on avatud juurdepääsuga
platvorm, et toetada kokkuleppe rakendamist. Teabevõrgustik toimib kesksena, kust osalised
saavad teavet geneetiliste ressursside, piirkonnapõhiste majandamisvahendite, keskkonnamõju
hindamiste ja suutlikkuse suurendamise võimaluste kohta. Võrgustik hõlbustab suutlikkuse
suurendamise vajaduste ühitamist toetuse ja meretehnoloogia siirde pakkujatega ning toetab
rahvusvahelist koostööd ja ühistegevust. Sekretariaat haldab teabevõrgustikku koostöös
asjakohaste rahvusvaheliste kehamitega. Teabevõrgustiku toimimisel on oluline tagada
arenguriikidest osalejatele juurdepääs võrgustikule ilma põhjendamatute takistuste ja
halduskoormuseta ning säilitada konfidentsiaalsus ja õigused seoses jagatava teabega.
Kokkuleppega ei nõuta kaitstud teabe jagamist avalikkusele, kui see on vastuolus osalise
riigisisese õigusega. Teabevõrgustiku eesmärk on edendada teabe jagamist ja teadlikkuse
suurendamist mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimustes.
Teabevõrgustiku lõplik toimemehhanism ja parameetrid ei ole käesoleva eelnõu koostamise
hetkel paigas ning eelduslikult kinnitatakse need 2027. aasta jaanuaris toimuval esimesel
osaliste konverentsil. BBNJ ettevalmistava komisjoni 31. märtsi 2026 töödokumendis15 on aga
toodud mõningad lähtekohad, millega nende loomisel arvestatakse, nt:
⎯ Teabevõrgustik peaks olema ühildatav teiste andmebaasidega;
⎯ Andmed peavad olema klassifitseeritavad avaliku, piiratud, organisatsioonisisese või
konfidentsiaalse tasemega, võimalusega lisada vastav põhjendus ja õiguslik alus;
⎯ Teabevõrgustik peab võimaldama juurdepääsu erinevatele kasutajarühmadele ja
kasutustasemetele. Riiklikud kontaktpunktid võivad täita administraatori rolli, et
kontrollida ja kinnitada kasutajaid ning teabe üleslaadijaid. Ametliku staatusega teave
peab pärinema autentitud kasutajalt, kes on seotud volitatud organisatsiooniga;
⎯ Ka mitteriiklikel osalejatel peab olema võimalus teavet esitada ja üles laadida. Selleks
luuakse sekretariaadi hallatav registreerimisprotsess koos asjakohaste turva- ja
läbipaistvusmeetmetega ning volitatud kasutajate registriga;
⎯ Avalikkusele võimaldatakse ainult teabe vaatamise õigus;
⎯ Kasutajatel peab olema võimalus tellida teavitusi teemade, märksõnade ja geograafiliste
piirkondade alusel, määrata ise huvipakkuva piirkonna ulatus ning filtreerida teavet
märksõnade abil.
VII – rahalised vahendid ja rahastamismehhanismid
Kokkuleppe VII osa käsitleb rahalisi vahendeid ja finantsmehhanisme, sätestades osalistele
kohustuse eraldada raha kokkuleppe täitmiseks.
Artikkel 52 käsitleb kokkuleppe rahastamise mehhanismi. Igale osalisele antakse võimalus
eraldada vahendeid kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vastavalt nende riiklikule
poliitikale, prioriteetidele ja programmidele. Peamine kokkuleppe rahastus saadakse osaliste
makstavatest kindlaksmääratud osamaksetest ja spetsiaalsetest fondidest. Rahastusmehhanism
peab olema selline, mis tagab prognoositava rahastamise arenguriikide abistamiseks, sealhulgas
suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks. Rahastamismehhanism hakkab
sisaldama:
1) osaliste konverentsi loodud vabatahtlikku usaldusfondi;
2) erifondi, mida rahastatakse iga-aastastest osamaksetest kooskõlas artikli 14 lõikega 6,
maksetest kooskõlas artikli 14 lõikega 7 ja lisamaksetest osalistelt ja eraõiguslikelt
üksustelt, kes soovivad eraldada rahalisi vahendeid;
15 BBNJ PREPARATORY COMMISSION 3 INFORMAL ON CLEARING HOUSE MECHANISM [Draft
Outcome Document V.4 - 31 Mar]
20
3) Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondi.
Kõiki vahendid tuleb muuhulgas kasutada suutlikkuse suurendamiseks, põlisrahvaste ja
kohalike kogukondade programmide toetamiseks, riiklikul tasandil konsulteerimiseks ning
muudeks mere elurikkuse kaitsega seotud tegevusteks. Erifondi eesmärk on tagada lihtsustatud
rahastuse taotlemine ja suurem valmisolek arenguriikide toetamiseks. Rahastamismehhanismi
hakkab juhtima rahanduskomitee, kes vastutab vahendite kogumise ja jaotamise eest ning esitab
regulaarselt aruandeid ja soovitusi.
Kliimaministeerium peavastutajana ja kokkuleppe rakendamise korraldajana peab kokkuleppe
rahastamise tagamiseks kavandama selleks vajaliku raha riigieelarves.
VIII – kokkuleppe rakendamine ja täitmine
Kokkuleppe VIII osa käsitleb leppe rakendamist ja täitmist.
Artikkel 53 sätestab üldkohustusena, et kokkuleppe osalised võtavad kasutusele kõik vajalikud
seadusandlikud, haldus- või poliitikameetmed, et tagada kokkuleppe rakendamine.
Artikli 54 kohaselt peab iga osaline jälgima kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist ning
esitama konverentsile osaliste konverentsi poolt kindlaksmääratud vormis ja ajavahemike järel
aruande kokkuleppe rakendamiseks võetud meetmete kohta.
Artikkel 55 loob kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee eesmärgiga
hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist. Komitee koosneb liikmetest, kelle
on nimetanud ja valinud kokkuleppe osalised, võttes arvesse soolist tasakaalu ja õiglast
geograafilist jaotust. Komitee toimib toetaval, läbipaistval, mittevastandaval ja mittekaristaval
viisil. Selle ülesandeks on lahendada kokkuleppe rakendamisega seotud küsimusi nii
individuaalsel kui ka süsteemi tasandil. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja soovitusi
osaliste konverentsile, võttes arvesse osalistega seotud asjakohaseid asjaolusid. Vajaduse korral
võib komitee kasutada teavet kokkuleppe alusel loodud asutustelt ja teistelt asjakohastelt
kehamitelt, et täita oma ülesandeid.
Eraldi rakendussätteid selle osa kohta Eesti õigusaktidesse ei ole vaja. Artiklis 54 mainitud
aruandekohustust täidab Kliimaministeerium tavapärase tegevuse käigus.
IX osa – vaidluste lahendamine
Kokkuleppe IX osa käsitleb vaidluste lahendamist ja määratleb vaidluste lahendamise korra.
Artikkel 56 kohaselt nähakse kokkuleppes üldpõhimõttena ette, et osalised teevad koostööd, et
ennetada vaidluste teket.
Artikkel 57 paneb osalistele kohustuse lahendada vaidlusi rahumeelselt, kasutades selleks
läbirääkimisi, järelepärimist, vahendust, lepitust, vahekohtu- või kohtumenetlust, piirkondlike
asutuste või kokkulepete abi või muid osaliste valitud rahumeelseid viise. Kohustus vastab
mereõiguse konventsiooni artiklile 279.
Artikkel 58 määratleb osaliste õiguse vaidlustamise lahendamiseks osaliste endi valitud muul
rahumeelsel viisil, kui on sätestatud artiklis 57. Vaidluste rahumeelne lahendamine poolte endi
valitud viisil vastab mereõiguse konventsiooni artiklile 280.
21
Artikli 59 kohaselt luuakse osalistele õigus tehnilist laadi vaidluste korral luua ajutine
ekspertrühm ja anda vaidluse lahendamine ekspertrühmale, seejuures kasutamata vaidluste
lahendamise menetlusi, mis on ette nähtud kokkuleppe artiklis 60.
Artikkel 60 sätestab vaidluste lahendamise menetlused. Kui tekib vaidlus kokkuleppe
tõlgendamise või kohaldamise üle, siis see lahendatakse kooskõlas mereõiguse konventsiooni
XV osas esitatud vaidluste lahendamise sätetega. Samuti tõstab artikkel esile, et mereõiguse
konventsiooni XV osas ning V, VI, VII ja VIII lisa sätteid loetakse dubleerituks juhtudel, kui
vaidluses osaleb kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline. Kui kokkuleppe osaline
on ka mereõiguse konventsiooni osaline, siis kasutatakse vaidluste lahendamiseks
konventsiooni artikli 287 kohaseid menetlusi, kui osaline ei ole valinud mõnda muud
kokkuleppe artikli 60 alusel määratletud menetlust. Kokkuleppe osaline, kes ei ole
konventsiooni osaline, võib valida vaidluste lahendamiseks erinevaid variante, näiteks
Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu, Rahvusvahelise Kohtu, VII lisa kohase vahekohtu või VIII
lisa kohase erivahekohtu vahel. Kui vaidlusele ei ole valitud ühist menetlust, siis võib seda
lahendada mereõiguse konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtu kaudu, kui osalised ei
ole kokku leppinud teisiti. Kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, võib teatada,
et ei nõustu vaidluste lahendamiseks mõne mereõiguse konventsiooni artiklis 298 sätestatud
vaidluskategooria puhul ühe või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega. Sel
juhul kohaldatakse mereõiguse konventsiooni artikli 298 sätteid. Artikkel 60 rõhutab, et selle
sätetega ei piirata vaidluste lahendamise menetlusi, milles osalised on kokku leppinud mõne
muu õigusliku vahendi või raamistiku kohaselt. Samuti ei võimalda osaliste omavaheline
kokkulepe selle kokkuleppe alusel vaidlustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid küsimusi ega
suveräänsust, suveräänseid õigusi või jurisdiktsiooni maa- või merealade üle. Vaidlused
sellistes küsimustes peavad saama lahenduse asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku
kohaselt. Kokkuvõttes annab artikkel 60 selged juhised, kuidas kokkuleppe raames lahendada
võimalikke vaidlusi tõlgendamise või kohaldamise küsimustes ning samas tagab ka osaliste
valikuvõimalused, kuidas vaidlusi nende eelistusel lahendada. See aitab edendada õiglast ja
läbipaistvat menetlust vaidluste lahendamiseks kokkuleppe raames.
Mereõiguse konventsiooni ratifitseerimisel deklareeris Eesti, et valib konventsiooni
tõlgendamise või kohaldamise vaidluses vaidluste lahendamise instantsiks Rahvusvahelise
Mereõiguse Kohtu ja Rahvusvahelise Kohtu. Eesti peab seda valikut õigeks ka selles
kokkuleppes. Eraldi rakendussätteid Eesti õigusaktidesse selle kohta ei ole vaja lisada.
Artikkel 61 määratleb ajutise kokkuleppe olemuse. Ajutine kokkulepe on selline kokkulepe,
mis kehtib seni, kuni ei ole jõutud vaidluse lahendamiseni kooskõlas kokkuleppes sätestatuga.
Eesmärk on leida vaidlusele ajutine praktiline lahendus, kuni aeganõudvad rahvusvahelised
kohtumenetlused on jõudnud otsusteni.
X osa – käesoleva kokkuleppega mitte ühinenud osalised
Kokkuleppe X osa kutsub lepinguosalisi artiklis 62 üles julgustama neid, kes ei ole selle
kokkuleppe osalised, saama selle kokkuleppe osalisteks.
XI osa – heausksus ja õiguste kuritarvitamine
Kokkuleppe XI osa käsitleb hea usu põhimõtet ja õiguste kuritarvitamist.
Artikkel 63 sätestab heausksuse põhimõtte, mille kohaselt täidavad osalised kokkuleppe alusel
võetud kohustusi heas usus ja viisil, mis kujuta endast neile kokkuleppest tulenevalt osaks
saanud õiguste kuritarvitamist. Eraldi rakendussätteid selle kohta Eesti õigusaktides ei ole vaja.
22
XII osa – lõppsätted
Artikkel 64 määrab kindlaks osaliste hääletusõiguse kokkuleppe rakendamisel. Igal
kokkuleppe osalisel on üks hääl. Erandiks on kokkuleppe osaliseks olev piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsioon. Sellisel organisatsioonil on tema pädevusse kuuluvates
küsimustes nii palju hääli, kui on tema liikmesriike, kes on kokkuleppega ühinenud. Selline
organisatsioon ei saa kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik, ja vastupidi.
See on hetkel suunatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide hääletustel osalemise
reguleerimiseks kokkuleppe kohaste otsuste langetamisel.
Artikkel 65 sätestab kokkuleppe allakirjutamist. Artikli kohaselt oli kokkulepe
allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsioonidele 20. septembrist 2023 20. septembrini 2025.
Artikkel 66 käsitleb kokkuleppe ratifitseerimist, heakskiitmist ja kokkuleppega ühinemist.
Lepingule alla kirjutanud riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid peavad
kokkuleppe ratifitseerima või heaks kiitma. Riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsioonid, kes ei ole lepingule alla kirjutanud, saavad sellega ühineda alates 20.
september 2025, kuna sellest kuupäevast alates enam kokkuleppe alla kirjutada ei saa.
Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule ÜRO peasekretärile.
Artikkel 67 sätestab, kuidas piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid ja nende
liikmesriigid jagavad pädevust kokkuleppega reguleeritavates küsimustes. Kui mõni
organisatsiooni liikmesriik on kokkuleppe osaline, võtavad organisatsioon ja selle liikmesriigid
vastu otsused, et täita kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Sel juhul ei saa organisatsioon ja selle
liikmesriigid samal ajal kasutada kokkuleppest tulenevaid õigusi. Piirkondlik
majandusintegratsiooni organisatsioon peab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas
teatama oma pädevuse ulatuse kokkuleppega reguleeritavates küsimustes ja olulistest
muutustest ning teavitama ka hoiulevõtjat, kes omakorda informeerib teisi kokkuleppe osalisi.
EL kiitis kokkuleppe heaks 28. mail 2025 ning deklareeris vastavalt artiklile 67 EL-i ja selle
liikmesriikide vahelise pädevuse jaotuse põhimõtteid. EL deklareerib, et tal on kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepinguga pädevus sõlmida ja rakendada lepingut tema pädevusse
kuuluvates valdkondades, eelkõige keskkonnakaitse ning teatavatel juhtudel ka teadus- ja
arendustegevuse, arengukoostöö ja ühise kalanduspoliitika valdkonnas. Deklaratsioon
täpsustab ELi ja liikmesriikide pädevuse jaotust ning kinnitab, et lepingu sõlmimine ei muuda
aluslepingutes sätestatud pädevuste jaotust ega liikmesriikide pädevust lepingut ratifitseerida16.
Artikkel 68 sätestab kokkuleppe jõustumise tingimused. Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast
kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
Praeguseks hetkeks on kokkulepe rahvusvaheliselt juba jõustunud.
Kui riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ratifitseerib, kiidab heaks või
ühineb kokkuleppega pärast kuuekümnenda kirja hoiuleandmist, jõustub see kolmekümnendal
päeval pärast selle riigi või organisatsiooni kirja hoiuleandmise kuupäeva, kui kokkuleppest ei
tulene teisiti. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja ei loeta
täiendavaks liikmesriikide kirjade suhtes.
Kuna kokkulepe on juba rahvusvaheliselt jõustunud, siis jõustub see Eesti suhtes 30 päeva
pärast ratifitseerimiskirja ÜRO peasekretärile hoiule andmist.
16 UNTC
23
Artikkel 69 sätestab kokkuleppe ajutise kohaldamise tingimused. Riik või piirkondlik
majandusintegratsiooni organisatsioon võib kokkulepet ajutiselt kohaldada, teatades sellest
kirjalikult hoiulevõtjale allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja
hoiuleandmisel. Ajutine kohaldamine jõustub pärast hoiulevõtja teate saamist. Ajutine
kohaldamine lõpeb, kui kokkulepe jõustub selle riigi või organisatsiooni suhtes või kui nad
teatavad kirjalikult kavatsusest ajutine kohaldamine lõpetada.
Kuna kokkulepe on juba rahvusvaheliselt jõustunud ja Eesti suhtes jõustub see 30 päeva pärast
ratifitseerimiskirja ÜRO peasekretärile hoiule andmist, siis ei ole vajalik ajutine kohaldamine.
Artikkel 70 reguleerib reservatsioonide ja erandite tegemist, mille kohaselt kokkuleppe suhtes
ei lubata teha reservatsioone ega erandeid, välja arvatud juhul, kui see on kokkuleppe muude
artiklitega sõnaselgelt lubatud.
Artiklis 71 sätestatakse deklaratsioonide ja avalduse tegemise kord. Riikidel ja piirkondliku
majandusintegratsiooni organisatsioonidel on võimalik teha kokkuleppe allkirjastamisel,
ratifitseerimisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel deklaratsioone, näiteks selleks, et
ühtlustada oma riiklikke õigusnorme kokkuleppe sätetega, kuid ilma et see välistaks
kokkuleppe enda õiguslikku toimet.
Artikkel 72 käsitleb kokkuleppe muutmise protseduuri. Osaline võib esitada ettepaneku
muudatuste tegemiseks, millele peab vähemalt pool osalistest vastama pooldavalt, et see
võetaks arutlusele osaliste konverentsil. Vastuvõetud muudatused edastatakse ratifitseerimiseks
või heakskiitmiseks kõigile osalistele.
Muudatused jõustuvad osaliste suhtes, kes need ratifitseerivad või heaks kiidavad,
kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku muudatuste vastuvõtmise ajal
osalenud osalistest on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.
Pärast muudatuste jõustumist osade osalisriikide suhtes, jõustub muudatus iga hiljem
ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja esitanud osalise suhtes, kolmekümnendal päeval pärast
ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.
Muudatused võivad ette näha erineva arvu osaliste nõusoleku jõustumiseks. Uute osaliste puhul
kohaldatakse kas muudetud versiooni või muutmatut kokkulepet, kui nende osaliste suhtes
muudatused ei kohaldu.
Artikkel 73 sätestab kokkuleppe denonsseerimise tingimused. Osaline võib kokkuleppe
denonsseerida, esitades sellekohased põhjendused. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast
denonsseerimisteate kättesaamise kuupäeva, v.a juhul, kui teates pole märgitud hilisemat
kuupäeva. Denonsseerimine ei mõjuta teiste osaliste kohustusi kokkuleppe kohustusi täita.
Artikkel 74 reguleerib kokkuleppe lisade ja nendega seotud muudatuste kohaldamist. Lisad on
kokkuleppe lahutamatu osad ja viide kokkuleppele hõlmab ka viidet lisadele. Kui soovitakse
lisasid muuta, tuleb esitada ettepanek sekretariaadile ja seda arutatakse osaliste konverentsil.
Muudatusettepanek tuleb edastada vähemalt 150 päeva enne istungit, millele järgneb 180-
päevane jõustumise periood. Osaline võib esitada vastuväite muudatusettepanekule, mis peatab
muudatuse jõustumise, kuid vastuväite saab igal ajal tagasi võtta, mille järel muudatus jõustub
30 päeva pärast vastuväite tagasivõtmist.
24
Seega kohaldatakse lepingu lisade muutmisel rahvusvaheliselt lihtsustatud muutmismenetlust.
See tähendab, et pärast lisa muudatuse vastuvõtmist jõustub see automaatselt kõigi osaliste
suhtes 180 päeva möödumisel muudatuse konverentsil vastuvõtmisest alates. Ainult riik, kes ei
soovi muudatuse jõustumist enda suhtes, peab rahvusvaheliselt tegutsema – saatma
hoiulevõtjale vastuväite muudatuse jõustumise kohta.
Riigisiseselt tuleb siiski menetleda muudatust VäSSi alusel igal juhul, isegi kui rahvusvaheliselt
heakskiitmiskirja edastamist ei toimu. BBNJ kokkuleppe I lisa puhul on tegemist alade
kindlakstegemise soovituslike kriteeriumidega ning eelduslikult loetakse I lisa muudatused
tehnilisteks muudatusteks, millel puudub oluline mõju, mistõttu I lisa muudatuste
heakskiitmisel on pädev valdkonna eest vastutav minister vastavalt VäSS § 25 lõikele 3. BBNJ
kokkuleppe II lisa käsitleb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde valdkondi, mis
Eesti õiguskorras kuuluvad mitme ministeeriumi valitsemisalasse. Peamine vastutus on
Kliimaministeeriumil, kuid lisa hõlmab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvaid küsimusi, samuti teatavaid kalandusega seotud küsimusi Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi pädevuses. Seetõttu võib II lisa muutmise heakskiitmise
menetluses kaaluda nii valdkonna eest vastutava ministri pädevust kui ka Vabariigi Valitsuse
pädevust lähtuvalt VäSS § 25 lõikest 2, sõltuvalt muudatuste sisust.
Artikli 75 kohaselt on kokkuleppe ja selle muudatuste või paranduste hoiulevõtja ÜRO
peasekretär.
Artikkel 76 sätestab, et kokkulepe on koostatud araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus-
ja venekeelsena ning kõik koostatud tekstid on võrdselt autentsed.
Lisa 1
Lisa 1 näeb ette kriteeriumite nimekirja, mis on vajalik merekaitsealade ja muude
piirkonnapõhiste majandamisvahendite põhielementide kirjeldamiseks. Kriteeriumid on
soovitusliku iseloomuga. Muu hulgas hõlmavad kriteeriumid näiteks selliseid alade elemente
ja omadusi nagu ainulaadsus, harukordsus, esindatavus, tundlikkus, looduslikkus, ökoloogiline
ühendatus jms. Eraldi rakendussätted kriteeriumite kohaldamiseks ei ole vajalikud.
Lisa 2
Lisa 2 loetleb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid. Liikide loetelu on
määratud artiklis 44, mis käsitleb suutlikkuse ja meretehnoloogia siirde liike ning täiendab seda
üksikasjalikult. Lisas 2 toodud üksikasjalik nimekiri liikidest tuleb korrapäraselt üle vaadata
vastavalt vajadusele. Nimekirja muutmise otsustab osaliste konverents. Suutlikkuse ja
meretehnoloogia siirde liigid on näiteks merealaste teaduslike ja tehnoloogiliste teadmiste
jagamine, vajaliku taristu arendamine ja rajamine, suutlikkus kujundada teabe ja andmete
põhjal välja tulemuslik ja tõhus poliitika, hõlbustades muuhulgas juurdepääsu sellistele
teadmistele ja selliste teadmiste omandamist, mis on vajalikud arenguriikidest osaliste
otsustajate teavitamiseks, inimressursside ja finantsjuhtimise ressurssidega seotud suutlikkuse
ning tehnilise oskusteabe arendamine ja tugevdamine vahetuste, teaduskoostöö, tehnilise toe,
hariduse ja koolituse ning meretehnoloogia siirde kaudu jms. Eraldi rakendussätted pole
vajalikud.
Eelnõu §-ga 2 teeb Eesti deklaratsiooni, mille kohaselt rakendab kokkuleppe artikli 10 lõike 1
teises lauses sätestatud tagasiulatuva mõju erandit, mistõttu kohaldatakse kokkulepet Eestis
ainult sellise tegevuse suhtes, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade
25
geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud
ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on Eesti suhtes jõustunud. Eelnõu §-s 2 kirjeldatud
deklaratsiooni on ratifitseerimisel esitanud Euroopa Liit ning enamik kokkuleppe ratifitseerinud
riikidest, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada Eestis rangemat regulatsiooni kui mujal.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumistähtaeg, mille selgitus on esitatud seletuskirja 9.
peatükis.
4. Eelnõu terminoloogia
Kokkuleppes defineeritakse mõisted „piirkonnapõhine majandamisvahend“, „riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävad merealad“, „biotehnoloogia“, „kohapeal kogumine“,
„konventsioon“, „kumulatiivne mõju“, „keskkonnamõju hindamine“, „geneetilised ressursid“,
„merekaitseala“, „meretehnoloogia“, „osaline“, „piirkondliku majandusintegratsiooni
organisatsioon“, „kestlik kasutamine“, „geneetiliste ressursside kasutamine“. Osaliselt on
tegemist mereõiguse konventsioonis, bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ning Nagoya
protokollis juba kasutatud mõistetega.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liit on ainus organisatsioon, mis on
kokkuleppe allkirjastanud. Euroopa Liit allkirjastas kokkuleppe 20. septembril 2023 vastavalt
Nõukogu otsusele (EL) 2023/197417 ning kiitis selle sõlmimise heaks 17. juulil 2024 vastavalt
Nõukogu otsusele (EL) 2024/1830.18 Heakskiitmisel kiideti heaks ka deklaratsioon vastavalt
kokkuleppe artiklile 70 ja artikli 10 lõikele 1 selle kohta, et EL rakendab artikli 10 lõike 1 teises
lauses sätestatud tagasiulatuva mõju erandit, mistõttu kohaldatakse kokkulepet liidus ainult
sellise tegevuse suhtes, mis on seotud väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade merelist
päritolu geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on
kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on liidu suhtes jõustunud.19 Kokkuleppe
sõlmimise heakskiitmisel deklareeris EL vastavalt artiklile 67 ka ELi ja selle liikmesriikide
vahelise pädevuse jaotuse põhimõtted20.
Euroopa Liit osales aktiivselt kokkuleppe läbirääkimistel, mille käigus Euroopa Komisjon
tagas, et läbirääkimised kokkuleppe teksti üle olid täielikult kooskõlas asjakohaste Euroopa
Liidu õigusnormide ja tegevuspõhimõtetega valdkondades, mis on selle kokkuleppega
hõlmatud (keskkonnapoliitika, meretranspordipoliitika, ühine kalanduspoliitika,
siseturupoliitika, ühine kaubanduspoliitika, teadus- ja tehnoloogiaarenduse poliitika,
kliimapoliitika ja muud asjakohased poliitikavaldkonnad), ning asjakohaste kahe- ja
mitmepoolsete kokkulepetega, mille osaline Euroopa Liit on. Kuna kokkulepe on mereõiguse
konventsiooni rakenduskokkulepe ja konventsioon on juba osa Euroopa Liidu õigustikust, tagas
Euroopa Komisjon ka selle, et peeti kinni konventsiooni sätetest ja selles sätestatud õiguste ja
17 Nõukogu otsus (EL) 2023/1974, 18. september 2023, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja
kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta. 18 Nõukogu otsus (EL) 2024/1830, 17. juuni 2024, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni
alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist
käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta. 19 Euroopa Liidu erand vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava,
riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe artiklile 70
koostoimes artikli 10 lõikega 1, OJ L, 2024/1833. 20 Euroopa Liidu pädevust puudutav deklaratsioon vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse
konventsiooni alusel sõlmitud, väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkuse kaitset ja
kestlikku kasutamist käsitleva kokkuleppe artikli 67 lõikele 2, OJ L, 2024/1832.
26
kohustuste tasakaalust, mis kajastuvad ka Euroopa Liidu õigustikus, ning et läbirääkimiste
tulemus on mereõiguse konventsiooniga kooskõlas. Elurikkuse kaitse ja kestlik kasutamine on
üks ELi peamisi prioriteete ning kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi ookeanide
majandamise tegevuskava käsitleva ühisteatise eesmärkidega.21
Euroopa Komisjon on ette valmistamas direktiivi kokkuleppe rakendamiseks vajaminevate
õigusnormide kehtestamiseks ELis, kuid selle õigusakti sisu ei ole veel täpsemalt kokku
lepitud22.
Arvestada tuleb, et kokkuleppe III osas käsitletud merekaitsealade moodustamise ettepaneku
menetlus võib, juhul, kui see mõjutab ELi ainupädevuses olevaid küsimusi, olla käsitletav
liidusiseselt ka kui ELi pädevuses olev otsus. Kokkuleppe IV osas käsitletud keskkonnamõju
hindamist peetakse ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaks küsimuseks, mistõttu IV
osa rakendamine on üldjuhul liikmesriigi pädevuses. Sellest hoolimata eeldatakse, et
liikmesriigid teevad neis küsimustes omavahel ja Euroopa Komisjoniga tihedat koostööd.
6. Seaduse mõjud
Kokkuleppe mõjud on eeskätt keskkonnaalased ja aitavad tagada merekeskkonna elurikkust ja
kaitset. Mõju avaldub nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil, sest kõik maailmamered on
omavahel seotud. Eesti mereala, sealhulgas Läänemerd, mõjutavad kokkuleppe rakendamisega
seotud tegevused, mis leiavad aset Atlandi ookeani põhja- ja kirdeosas. Muude mõjudena on
olulised positiivne mõju Eesti teadus- ja arendustegevusele, merega seotud ettevõtlusele ja
rahvusvahelisele mainele ning usaldusväärsusele. Mõju saavutatakse ettevõtlustegevuse
intensiivistumise ja teadustöö mahukuse kasvu abil. Mõju Eesti mainele avaldub selle kaudu,
et riik aitab kaasa maailmamere rahvusvahelisele kaitsele ja osaleb vastavates
otsustusprotsessides.
Sotsiaalsed mõjud
Esineb kaudne positiivne mõju üldisele elanikkonna tervisele, sest kokkuleppega ette nähtud
mehhanismid tagavad merekeskkonna kaitse, mis omakorda aitab parandada elukeskkonna
kvaliteeti, aga ka puhtama tooraine merest. Samuti on positiivne mõju ravimite arendusele ja
meditsiini arengule, sest kokkulepe hakkab reguleerima geneetiliste ressursside
kasutuselevõttu, näiteks uudsete geneetiliste materjalide uurimist ja kasutuselevõttu uute
ravimite tootmise eesmärgil.
Puudub mõju demograafiale ja rahvastiku arengule. Kaudne mõju on soolisele
võrdõiguslikkusele, sest kokkuleppes edendatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete
järgmist. Samuti edendab kokkulepe võrdsete võimaluste loomist ning inimõiguste edendamist.
Mõju haridusele, kultuurile ja spordile
Kokkulepe mõjutab otseselt teadus- ja arendustegevust. Eesti teadlastel tekib võimalus osaleda
uudses teadus- ja arendustöös, mida varem pole tehtud, eeskätt puudutab see mere ja selle
ressursside uuringuid. Kuivõrd uuringuid sellistel merealadel nähakse pigem eri riikide
teadlaste ühiste uuringuprojektidena, avaneb ka Eesti teadlastele võimalus osaleda
rahvusvahelistes uuringutes ning saada ligipääs maailma parimatele kättesaadavatele
teadusandmetele, mida nende merealade kohta hakatakse koguma ja edastama. Puudub mõju
kultuurile ja spordile.
21 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate
alade mere elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta.
IMMC.COM%282025%29173%20final.EST.xhtml.1_ET_ACT_part1_v2.docx 22 Ibid.
27
Majanduslikud mõjud
Puudub mõju maksukeskkonnale. Puudub mõju mikro- ja väikeettevõtjatele, krediidi- või
maksevõimelisusele. Positiivne mõju avaldub äritegevuse aktiivsusele, ettevõtete
jätkusuutlikkusele või elujõulisusele, sest kokkulepe loob selgemad eeldused tegelemaks uute
tegevusaladega või täna Eestis tehtavate tegevusaladega uues piirkonnas, suuremas mahus või
uuel moel (näiteks kalakasvatuste rajamine, uudsete elektritootmiskomplekside rajamine jms).
Molekulaarbioloogilised tööriistad, näiteks polümeraasi ahelreaktsioon (PCR), on kujunenud
kaasaegse biotehnoloogia ja meditsiini alustehnoloogiateks ning nende arendamisega seotud
intellektuaalomandi õigused on loonud märkimisväärset majanduslikku väärtust. Seetõttu
peetakse ka maailmamere geneetilisi ressursse oluliseks innovatsiooni allikaks, millel võib olla
suur teaduslik ja majanduslik potentsiaal. Süvamere organismidest ja nende geneetilisest
materjalist võib leida uusi ensüüme, bioaktiivseid ühendeid ja muid bioloogilisi lahendusi, mida
saab kasutada ravimite, diagnostika, tööstusprotsesside ning muude kõrgtehnoloogiliste
rakenduste arendamisel. Lisaks sisaldavad ookeani setted miljoneid aastaid kogunenud
geneetilist teavet, mis aitab uurida maa elustiku arengut, kliimamuutusi ja evolutsiooni ning
võib anda teadmisi tulevaste teadus- ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks.
Puudub mõju konkurentsile. Eeldatavalt on aga oluline positiivne mõju teadusele ja
innovatsioonile, kuna kokkulepe võimaldab õiglast juurdepääsu innovatsiooni võimaldavatele
uuringuandmetele, mis varem võimalik ei olnud, aga avatud teabevõrgustiku kaudu ka Eesti
teadlastele ja ettevõtjatele juurdepääsu käimasolevate projektide infole, mis võib parandada
võimalust sellistes projektides osalemiseks. Puudub otsene mõju väliskaubandusele. Võib
esineda positiivne mõju ettevõtete koostööle, näiteks Eesti ettevõtjate poolt ühisprojekti
ettevalmistamine kokkuleppega hõlmatud merepiirkonnas tegevuste käivitamiseks või
alustamiseks. Kokkulepe soodustab ka majandustegevuse läbipaistvust, kuivõrd käivitab
mitmeid mehhanisme teabe ja info paremaks jagamiseks, andmetele ligipääsemiseks ning
kaasamiseks.
Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale
Puudub mõju leibkonna või üksikisiku tuludele ja kuludele, leibkonna või üksikisiku
tarbijakäitumisele, krediidi- või maksevõimele, ligipääsule asutuste või ettevõtete teenustele
või nende kaupadele või toodetele.
Mõju halduskoormusele
Mõningane halduskoormus kaasneb kokkuleppe rakendamisega ning mõju halduskoormusele
on kirjeldatud rakendusakti eelnõu juures.
Mõju põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning toiduainetööstusele
Puudub mõju Eestis toodetud toidu kvaliteedile või ohutusele, taimekasvatusele, loomade
pidamisele ja aretamisele, kalandusele või vesiviljelusele, metsamajandusele,
põllumajandusega tegelemiseks vajalikule keskkonnale. Kokkuleppega kaasneb positiivne
mõju kalanduse ja vesiviljelusega tegelemiseks ja seeläbi ka nendega seotud toodete
turundamiseks. Kokkulepe võimaldab kalakasvanduse ja vesiviljeluse arendamist Eesti
ettevõtjatele merealadel, kus seda varem teha ei saanud või polnud selle võimalikkus piisavalt
selge. Kalakasvanduste rajamine ja vesiviljelusega tegelemine uutes asukohtades ja senisest
suuremates mahtudes nii Eesti kui ka välisriikide ettevõtjate poolt võib mõjutada ka nende
toodetega seotud turgu. Kuivõrd uute tootmiste rajamisega võivad tootmismahud globaalselt
kasvada ja arendada, võib turule tulla uusi tooteid ja suuremas koguses tooteid uutest
tootmisüksustest. Samuti võib kaasneda muutus senises kalakasvanduste ja vesiviljelustoodete
tootmise struktuuris, mis võib mõjutada ka Eestis senise tootmise ümberkujundamist.
28
Mõju mittetulundussektorile
Puudub mõju mittetulundussektorile.
Keskkonnamõjud
Kokkuleppel on otsene positiivne keskkonnamõju, sest kokkulepe seab eesmärgiks
merekeskkonna kaitse ja hoidmise, nõuab keskkonnamõju leevendamist ja loob korra
merekaitsealade moodustamiseks. See soodustab ja aitab kaasa mere seisundi paranemisele
globaalselt ja kohalikul tasandil, näiteks Läänemere piirkonnas. Seetõttu avaldub positiivne
mõju nii kaitset vajavatele liikidele, looduslikele liikidele, rohevõrgustike toimimisele kui ka
looduse hüvedele ja ökosüsteemiteenustele. Puudub mõju jahindusele, geneetiliselt muundatud
organismide ja võõrliikide levikule.
Mõju merekeskkonnale ja veele
Kokkulepe toob kaasa olulise positiivse mõju merekeskkonnale. Kuna kokkulepe seab peamise
eesmärgina reeglid mere kaitseks, siis mereala seisund nii globaalselt kui ka regionaalsel ja
kohalikult tasandil muutub tänu kokkuleppele paremaks. Kokkuleppes ettenähtud kaitsealade
moodustamise võimalus soodustab otseselt mereala bioloogilise mitmekesisuse paranemist
ning seda kõikidel maailma merealadel. Praegu on kaitse all vaid umbes üks protsent riigi
jurisdiktsiooni alt välja jäävatest merealadest ning mere kaitsmiseks vajalikke meetmeid saab
otsustada ainult konkreetse geograafilise piirkonna või konkreetse tegevuse kohta, näiteks
Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni või Läänemere piirkonna merekeskkonna
kaitse konventsiooni alusel ellu viidavate tegevuste raames. Sellistel juhtudel saavad meetmed
puudutada aga ainult asjakohase lepingu kohaldamisala või asjaomase organisatsiooni
tegevusvaldkonda. BBNJ kokkulepe kehtestab menetlused, mida saab kasutada kaitsemeetmete
rakendamiseks viisil, mis arvestab terviklikult erinevate tegevuste mõjuga kõigil merealadel.
BBNJ kokkuleppe õigusraamistik ja selle rakendamine võimalikult laias geograafilises ulatuses
peaks oluliselt suurendama bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise võimalusi merealadel, mis ei
kuulu riikliku jurisdiktsiooni alla. Keskkonna seisukohast on oluline ka see, et BBNJ kokkulepe
edendab valdkondade vahelist koostööd ja koordineerimist asjaomaste ülemaailmsete ja
piirkondlike organisatsioonide vahel ning muid koostöökokkuleppeid.
Puudub mõju pinnaveele, põhjaveele ja sademeveele või vee taaskasutusele.
Mõju keskkonnateadlikkusele
Kokkuleppel on kaudne positiivne mõju keskkonnateadlikkusele ja otsene mõju
keskkonnaalase info kättesaadavuse paranemisele. Lepe loob mitmeid teavitus- ja info
edastamise kohustusi, sh aluse teabevõrgustiku loomisele, ning kehtestab reeglid, et kogu
kokkuleppe alusel kogutav keskkonnateave tuleb võrdselt kõikidele asjast huvitatud isikutele
kättesaadavaks teha.
Mõju riigivalitsemisele
Puudub mõju riigivalitsemisele.
Mõju keskvalitsuse korraldusele
Puudub mõju keskvalitsuse korraldusele.
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele
Puudub mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele.
Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
29
Puudub mõju infotehnoloogilistele arendustele, elektroonilise sidele ja teenustele, e-riigile,
küberkeskkonnale ja küberhügieenile.
Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
Puudub mõju riigikaitsele. Kokkuleppel on oluline positiivne mõju suhetele välisriikide ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kokkuleppes osalemine soodustab riigi välissuhtlust
merekeskkonna kaitse teemadel, eeskätt parandades Eesti mainet ja panust rahvusvaheliste
merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisse. Kokkuleppe ratifitseerimine mõjub
positiivselt ka Eesti koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, seda eeskätt ÜRO-ga, kuna
kokkuleppe alusel loodav institutsioon saab olema üks ÜRO allasutustest. Kokkuleppes
osalemine loob Eestile võimaluse teha uue loodava ÜRO allüksusega koostööd ja panustada
paremini ÜRO tasandil tehtavasse riikidevahelisse koostöösse. Kokkulepe võib kaudselt
soodustada ka välismajanduskeskkonda, aidates kaasa näiteks kaubandussuhete arendamisele
riikidega, kes osalevad kokkuleppe alusel tehtavates tegevustes või on ise kokkuleppe osalised
ning tehes kokkuleppekohaseid tegevusi leppega hõlmatud merealal.
Mõju siseturvalisusele
Puudub mõju siseturvalisusele.
Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Puudub mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele.
Mõju kohaliku tasandi võimalusele osaleda poliitika kujundamises ja piirkondlikus
arendustegevuses
Puudub mõju kohaliku tasandi võimalusele osaleda poliitika kujundamises ja piirkondlikus
arendustegevuses.
7. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Kokkuleppel puudub otsene mõju riigi tuludele.
ÜRO raames vastuvõetud rahvusvahelistes lepingutes on väljakujunenud tava, et iga osalise
panus määratakse kindlaks ÜRO regulaarse eelarve hindamisskaala alusel, võttes arvesse,
millised teised riigid on kõnealuse lepinguga seotud. Eesti osa ÜRO 2025-2027
hindamisskaala23 kohaselt on 0,045 protsenti. Lõplik osamakse suurus sõltub aga kokkuleppe
osaliste arvust.
Kuna BBNJ eelarve kiidetakse heaks alles osaliste konverentsi esimesel kohtumisel pärast
lepingu jõustumist, mis toimub 2027. aasta jaanuaris, on selle suuruse kohta praeguses etapis
raske täpsemat hinnangut anda. Läbirääkimiste etapis hinnati mitteametlikult ja esialgselt, et
BBNJ eelarve võiks jääda ÜRO mereõiguse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise
Merepõhja Organisatsiooni (ISA) aastaeelarve (umbes 11 miljonit USA dollarit) ja bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi poolt heaks kiidetud aastaeelarve (umbes
19 miljonit USA dollarit) vahele. 2025. aastal oli Eesti panus Rahvusvahelise Merepõhja
Organisatsiooni aastaeelarvesse 5773 eurot ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni
osaliste konverentsi poolt heaks kiidetud eelarvesse 7639 eurot. Siiski tuleb märkida, et
kõnealused konventsioonid on üsna laialdaselt ratifitseeritud: 2024. aasta sissemaksete
kindlaksmääramise ajal oli mereõiguse konventsioonil 168 ja bioloogilise mitmekesisuse
23 Resolution adopted by the General Assembly on 24 December A/RES/76/2382021. Kättesaadav:
digitallibrary.un.org/record/3953671/files/A_RES_76_238-EN.pdf?ln=en
30
konventsioonil 196 osalist, samas kui käesoleva kokkuleppe osalisi (92) on oluliselt vähem,
kuid osaliste arv kasvab pidevalt.
Täiendavalt lasuks Eestil kui arenenud riigil lisakohustus teha iga-aastaseid osamakseid
erifondi vastavalt kokkuleppe artiklile 52, mille määr on 50% hinnangulisest sissemaksust. Iga-
aastane sissemaks ja osamaks erifondi tuleb ette näha riigieelarves alates aastast 2028.
Kokkuleppes osalemise riigisisese rakendamise kulud on seotud kokkuleppest tulenevate
toimingutega, mida riigi ametiasutused kokkuleppe rakendamise tagamiseks peavad tegema,
näiteks teabe edastamine ja vastuvõtmine, vajadusel ettepanekute esitamine piirkonnapõhiste
majandamisvahendite loomiseks, keskkonnamõju hindamise protsessides osalemine,
organisatsiooni töös osalemisega seotud administratiivsed kulud, nagu kokkuleppe osaliste
konverentsiks ettevalmistumine, Eesti seisukohtade kujundamine, lähetuskulud, kaasatavate
Eesti ekspertide töötasud ja lähetuskulud. Need on tavapärased rahvusvahelise koostöö
tegevused, mille jaoks on vahendid olemas Kliimaministeeriumi eelarves.
Eelkõige on EL-i liikmesriikidel juba olemas keskkonnamõju hindamise raamistik, mis põhineb
keskkonnamõju hindamise direktiivist, Espoo konventsioonist ja Århusi konventsioonist
tulenevatel kohustustel. Seetõttu on esialgsete hinnangute põhjal haldusmõju ja -kulud pigem
väikesed, kuna enamik vajalikest struktuuridest ja õigusnormidest on olemas. Eelnõu
ettevalmistamise ajal ei tuvastatud terviklikku ülevaadet Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate
isikute, ettevõtjate või teadus-arendusasutuste tegevustest riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel
merealadel, sest vastav statistika puudub, ent eelduslikult ei ole selline tegevus mahult
märkimisväärne. Võib eeldada, et Eestiga seotud isikud osalevad sellistes tegevustes
ühisprojektide kaudu koostöös teiste riikidega.
Lisaks institutsioonilistele kuludele tekitab kokkuleppe rakendamine tõenäoliselt rahalisi
vajadusi vastavalt kokkuleppes sätestatud rahastamismehhanismile, et suurendada
arenguriikide suutlikkust ja aidata kaasa meretehnoloogia siirdele, aga ka näiteks selleks, et
vajadusel koguda merekaitsealade loomiseks, seireks ja läbivaatamiseks vajalikke teaduslikke
andmeid, kui Eesti riik peaks soovima selliseid ettepanekuid iseseisvalt teha.
Kokkuleppes osalemisega seotud kulud kavandatakse ja rahastatakse Kliimaministeeriumi
eelarvest. Eelduslikult tuleb peamised kokkuleppega seonduvad kulud arvestada alates 2028.
aastast.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vaja muuta looduskaitseseadust, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, veeseadust (vt seletuskirja lisasid 1 ja 2), nagu on
selgitatud ka eespool BBNJ kokkuleppe osade II ja IV analüüsi juures.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Välislepingut käsitleva seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval on
põhjendatud arvestades rahvusvaheliste protsesside sageli ajaliselt ettearvamatuid tähtaegu
ning kiirete riigisiseste sammude võtmise vajadust, et rahvusvaheliste protsessidega Eesti
huvides ajaliselt kaasas käia. Rahvusvaheliste õigusinstrumentide sõlmimise ja jõustamise
protsessid võivad hõlmata erakorralisi või kiiresti muutuvaid asjaolusid ning seaduse üldkorras
jõustumine võib kaasa tuua Eesti õigusliku positsiooni nõrgenemise. Seetõttu on oluline vältida
31
olukorda, kus seaduse korraline jõustumistähtaeg võib takistada riigi rahvusvahelis-õiguslike
või välispoliitiliste huvide õigeaegset järgimist või rahvusvahelisel tasandil vajalike toimingute
tegemist.
Lühem vacatio legis ei kahjusta ka õiguskindluse põhimõtet, kuna rahvusvahelisi
õigusinstrumente ratifitseerivad seadused ei reguleeri üldjuhul vahetult isikute igapäevast
käitumist ega eelda normiadressaatidelt viivitamatut tegevuse ümberkorraldamist. Isegi kui
üksikud konventsioonid on otsekohalduvad, siis nende rahvusvaheline jõustumine võtab aega
vähemalt 30 päeva, kuid tavapäraselt veelgi kauem. Seaduse sätted on oma laadilt ettenähtavad
ning puudutavad eeskätt riigi rahvusvahelisi kohustusi.
Arvestades reguleeritavate õigussuhete iseloomu, võimalike muudatuste ulatust ja nende
ettenähtavust, on seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval kooskõlas
õiguskindluse põhimõttega.
Kokkulepe jõustub artikli 68 kohaselt Eesti suhtes kolmekümnendal päeval pärast
ratifitseerimiskirja ÜRO peasekretärile hoiule andmise kuupäeva.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) 26-0799 kaudu. Lisaks esitati
eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate
Ühingule, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale,
Geenitehnoloogiakomisjonile, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti
Maaülikoolile.
Eelnõule esitas arvamuse Geenitehnoloogiakomisjon. Eelnõule esitatud tagasiside on
kajastatud seletuskirja lisas 3.
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik