Arvamuse andmine Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi ülevaatuse kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile Euroopa Liidu tööstust ja energeetikasektorit ning merendust ja lennundust puudutava kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi uuendamise algatuste kohta järgmised ettepanekud.
Euroopa kliimapoliitika peab toetama üleminekut puhtamale majandusele viisil, mis säilitab samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja tootmisvõimekuse. ELi ettevõtted ei tohi sattuda maailmaturul ebavõrdsesse konkurentsiolukorda ega Euroopa sõltuvus energia ja tööstustoodangu impordist ülemineku käigus suureneda.
Üleminek peab võimaldama uute kohalike tootmisvõimsuste rajamist paralleelselt fossiilkütustel põhinevate võimsuste järkjärgulise vähendamisega, et vältida olukorda, kus oma tootmise vähenemine suurendab sõltuvust impordist. Seetõttu peab heitkogustega kauplemise süsteem olema piisavalt paindlik ja etteaimatav ning arvestama liikmesriikide erineva lähtepositsiooni, energiatootmise struktuuri ja tehnoloogiate tegeliku kasutuselevõtu võimalustega.
Euroopa pikaajalise konkurentsivõime alus on piisav, taskukohane ja üha puhtam kohapealne energiatootmine ning tugev tööstusbaas. Seni, kuni selleks vajalikud uued tootmisvõimsused ja tehnoloogiad ei ole piisavas mahus kasutusele võetud, peab heitkogustega kauplemise süsteem võimaldama üleminekut, mis on majanduslikult teostatav, tehnoloogiliselt realistlik ja ettevõtetele etteaimatav.
Selgitus: Euroopa Komisjoni ettepanekuga tahetakse luua tööstust, energeetikat, lennundust ja merendust puudutavasse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi täiendavat paindlikkust sh aeglasem heite vähendamise tempo kuni 2040. aastani, tasuta heitkoguste ühikute eraldamisega jätkamine ja täpsemad põhimõtted turustabiilsusreservi kasutamiseks.
Kvootide vähendamise tempo aeglustamine koos stabiliseerimisreserviga aitab stabiliseerida CO₂ kvootide hinda ning vähendada hinnatõusu. Koos pakkumise vähenemisega on oodata ka nõudluse vähenemist tänu väiksema heitega tehnoloogiate kasutuselevõtmisele.
Eesti huvides on, et komisjoni pakutud paindlikkused kinnistuksid ja võimalusel suureneksid.
Toetame heite vähendamise tempo aeglustamist ning enamate tasuta heitkoguste ühikute kättesaadavust turul kuni 2040. aastani, eriti majanduslikult haavatavamas olukorras liikmesriikidele. See vähendaks faktoreid (energia hind, sooja hind, meretranspordi kulukus jm), mis võiksid tõsta inflatsiooni Eestis ja teistes Euroopa Liidu idapiiril asuvate riikides, mõjutades oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet, elanike toimetulekut ja seeläbi üldist majandusolukorda.
Senine kogemus näitab, et mitmed Eesti soojatootjad ja koostootmisjaamad on tänu taastuvkütusele üleminekule oma heidet kordades vähendanud, mistõttu ei tähendaks nende tarbijate jaoks tasuta kvootide kaotamine olulist muutust soojuse hinnas. Tasuta kvoodid on viimastel aastatel olnud mitme tootja jaoks pigem täiendav tuluallikas.
Suuremate energiasektori ettevõtete jaoks on tasuta heitkoguste ühikud aidanud katta olulise osa vajalikest CO₂ kvootidest ja selle võimaluse kadumine mõjutaks hinda tarbijate jaoks ning ettevõtete konkurentsipositsiooni.
Toetame lahendusi heitkoguste ühikuhinna stabiliseerimiseks ja ette-ennustatavamaks muutmiseks. Ühe võimalusena saaks kasutada hinnalae või sellega võrdväärset mõju omava lahenduse kasutuselevõttu, sealhulgas turustabiilsusreservi kasutamiseks lävendite seadmist. Toetame lahendusi, mille tulemusel tekib turustabiilsusreservi kasutamiseks sekkumishinna lävend sarnaselt hoonetele ja maanteetranspordile kehtiva süsteemiga.
Kliimaeesmärkide täitmist toetava uue tööstuse dekarboniseerimise rahastu disainimisel on oluline, et keskendutakse reaalselt kasutatavale tehnoloogiale. Fondide meetmete keskselt jaotamisel näeme vajadust, et “kes ees see mees” põhimõtet ei rakendataks üldse või ainult osaliselt ning eelistame regionaalset või riigipõhist jaotusvõtit. Rahastu sh ka investeeringukiirendi kasutuse põhimõtted tuleks võimalikult suurel määral leppida kokku õigusakti tasandil, mitte rakendusaktidega.
Selgitus: Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb liikmesriikidele tagada piisavad vahendid muutuste elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks.
Eesti huvides on, et investeeringutoetusi jagatakse õiglaselt ja suunatakse praktikas teostatavatesse lahendustesse.
Eesti vaatest on oluline tagada, et mitut käitist katvate dekarboniseerimise investeeringute kavade puhul püsiksid abikõlblikena ka taristusse tehtavad investeeringud ja koostöösse hõlmatud käitiste asukohtadele ei seataks ruumilisi piiranguid. Näitena, kui võimaldatakse soojatootja investeerimist torustikku, siis väheneb heide tänu väiksemale tarbimisele (väiksemate soojakadude tõttu).
Heitkogustega kauplemissüsteemi hõlmatud käitiste hulgas on mitmeid Eesti ettevõtteid, kes on ennetavalt investeerinud heitekoguste vähendamisse ja efektiivsuse suurendamisesse. ELi kesksete investeeringutoetuste jaotamisel soovime, et tagasiulatuvalt võetaks arvesse ka lähiaastatel (2024-2026) tehtud investeeringuid, et ennetavalt heidet vähendanud ning ELi kliimaeesmärkide saavutamisesse varem panustanud ettevõtteid mitte karistada vähendatud ligipääsuga investeerimisvõimalustesse.
Eelistame, et toetuse saamiseks ei pea ettevõtted ELi kesksest vahendist toetust taotlema (tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ning investeerimiskiirendi (IB) mõistes on toetusena silmas peetud tasuta ühikuid). Võttes arvesse Eesti ettevõtete võimekust kasutada ära kesksete fondide võimalusi, lühidat konkureerimisperioodi ning väikeriikide madalamat võimekust keskse fondi suurt mahtu absorbeerida, ei aita see ettepanek Eesti ettevõtetel olulisel määral heite vähendamisse investeerida ega konkurentsivõimet suurendada.
Kesksete fondide ettepaneku säilimisel eelistame, et “kes ees see mees” põhimõttel toimivate fondide, eeskätt tööstuse dekarboniseerimise rahastu (IDB) ja selle esimese faasina toimiva investeerimiskiirendi (IB) maht oleks planeeritust väiksem (näitlikustades, IB 400 miljoni HKS ühiku asemel 200 miljonit). Väiksem maht vähendaks kesksete fondide kaudu jagatavate ühikute hulka ning võimaldaks need suunata otse liikmesriikidele või fondidesse nagu Moderniseerimisfond, mille maht on riikide kaupa ette-broneeritud.
Õigusselguse huvides seisab Eesti Euroopa Liidu läbirääkimistel selle eest, et sotsiaalmajanduslikult olulist mõju omavad normid kirjutatakse Euroopa Liidu seadustesse, mitte ei jäeta Euroopa Komisjoni dikteeritud komitoloogia otsustustasandile.
Saame nõustuda Euroopa Komisjoni ettepanekuga süsiniku püüdmise, kasutamise ja säilitamise kohta, kuna see võimaldab investeeringuid tegevaid ettevõtteid erinevates faasides hõlmata.
Konkreetne kasu tuleb Eesti ettevõtetele uue ettepaneku rakendamisel võimalustest võtta kasutusele süsiniku kasutamise tehnoloogiad nii süsiniku taastöötlemiseks kui seda võimaldava tehnoloogia edasiarendamiseks ja turustamiseks (nt UP Catalyst). Samas näeme vajadust paindlikumaks lähenemiseks süsiniku või selle pooltoodete kasutamisega toormena erinevates toodetes.
ELi CCUS reeglid ja nõuded peaksid toetama süsiniku taaskasutamist erinevates toodetes, mitte süsiniku ladestamist, kuna taaskasutamisega toetame ettevõtete majandustegevust, innovatsiooni ning süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiate arengut, samas kui ladestamine on inertne, ei võimalda süsiniku taaskasutamist ning suunab rahastuse üksikutesse riikidesse kus on ladestamise võimekus.
Lisaks nõuab suuremahuline ladestamine ulatuslikke investeeringuid CO₂ transpordi taristusse, mis väikesetel ja ladestamiskohtades geograafiliselt kaugetel riikidel nagu Eesti on keeruline.
Moderniseerimisfond peab olema üles ehitatud viisil, mis tagaks Eesti meetmete rahastuse võrreldavas või suuremas mahus praeguse perioodiga Soovime näha, et rahastamisvahendite kasutuse otsustusõigus püsib liikmesriikides ja ei liigu Euroopa Liidu tasandile.
Selgitus: Eesti huvides on, et Moderniseerimisfond (MF) säiliks solidaarsusmehhanismina. Direktiivi ettepaneku sel kujul vastuvõtmise järel kaotaks Eesti riik olulise osa kehtival perioodil ette nähtud Moderniseerimisfondi rahastusest.
Käesoleval perioodil 2024-2030 osaleb Eesti MF toetuse saaja liikmesriigina 4,5% HKS1 ühikute müügitulu kasutamisel. Eelnõu kohaselt osaleks Eesti järgneval perioodil 2031-2040 MF kaudu 2,0% müügitulu kasutamisel. MF ühikute müügikogus väheneb sellega 4/9-le praegusest.
Arvesse tuleb võtta, et MF 2021-2030 perioodi mahus on Eesti direktiiviga määratud osakaal 2,78%, kuid tegelik osakaal 1,19%. Tegelik osakaal on väiksem, kuna MF esialgne maht suurenes läbi LR-de HKS müügikogustest osa juurde tõstmise (Eesti seda ei teinud, et tagada HKS müügitulu investeeringute suurem paindlikkus). Samas peab Eesti lähtuma oma seisukohtades direktiivi ettepanekus ette nähtud jaotusest.
Praeguse ettepaneku kohaselt on Eesti proportsionaalselt kõige suurem kaotaja. Eesti osakaal langeb 2,78% (2021-2030) > 2,1% (2024-2030) > 1,62% (ligi 42% eelarvest võrreldes esimese perioodiga, ligi 23% võrreldes teise perioodiga).
Vähenemisel oleks suur mõju Eestis rahastatavatele või potentsiaalselt kavandatavatele kliimamõjude vähendamise projektidele, mis aitaksid tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet (nt taastuvenergia tootmine ja kasutamine, tööstuse energiatõhusus ja elektrifitseerimine). Nende projektide kavandamiseks ja elluviimiseks on oluline, et Eesti osakaal Moderniseerimisfondis jääks samaks või suureneks. Seose saab luua ettepanekuga vähendada kesksetesse rahastusmehhanismidesse nagu IB planeeritavate ühikute mahtu, mis võimaldaks kasutada neid ühikuid näiteks Moderniseerimisfondis.
Toetame Eesti laevaehitusele potentsiaalset kasu toovaid ettepanekuid. Tulenevalt merendussektori globaalsest iseloomust, tuleb Euroopa Liidu tasemel tehtud sammud viia kooskõlla IMO seatavate eesmärkidega ning ajaraamistikuga, et vältida Euroopa Liidu merendussektori konkurentsiolukorra halvenemist.
Selgitus: Arvestades rahvusvahelist olukorda ja mereteid pidi käivat kaubavahetust saame toetada lahendusi, mis muudavad ettevõtete konkurentsitingimused võrdsemaks ja tegutsemise turupõhisemaks.
Euroopa Komisjoni ettepanekuga võib kaasneda positiivne mõju Eesti ettevõtetele merendussektoris. Merendusega seotud regulatsiooni laienemine HKS raames 400-5000 tonnaažiga laevadele loob hea potentsiaali Eesti laevaehituse, retrofittingu ning rohelahendustega (targad navigatsioonilahendused, autonoomsed süsteemid jne) tegelevate ettevõtete vaatest. Kui ELi ülene laevatranspordi fookus suundub laevade heite vähendamisele, võib suurenev kvoodimõju tuua tellimusi Eesti ettevõtetele.
Laevakütuste kasutuselevõtu kiirendamise puhul toetame eelise andmist Euroopa Liidus toodetud alternatiivkütustele. Küll aga tuleks analüüsida, kas väiksemamahuliste laevade hõlmamisega heitkogustega kauplemise süsteemi ei teki olukorda, kus alternatiivkütuse järel tekkiv nõudlus ei ületa ebaproportsionaalselt kütuse pakkumist.
Toetame saarte ning jääklassilaevade erandi pikendamist. Eelistame, et vastav erand pikeneks 2040. aastani.
Leiame, et Euroopa Liit peaks arvestama ka IMO seisukohtadega.
Eestile tuleb läbirääkimistel taotleda erandeid, mis tagaksid põlevkiviõlitööstusele ja jäätmepõletusjaamadele etteaimatava tegevusruumi.
Selgitus: Põlevkivisektor on Eestis koondunud Venemaa piirile ja on selles regioonis oluline tööandja. Sektoris on hõlmatud otse üle 4000 inimese, ent kaudselt üle 9000 inimese s.o ligi 10 protsenti kõigist Ida-Virumaa hõivatutest.
Kuigi elektri tootmises on ka heide vähenenud, siis see tuleneb eelkõige põlevkivi väiksemast kasutamisest ehk põlevkivil põhinevad elektrijaamad ei ole pääsenud kõrgema hinna tõttu turule.
Olemasoleva tehnoloogia täiendamine tõenäoliselt olulist mõju heite vähendamisele ei oma, lahendus saab olla vaid uue tootmisvõimsuse loomine. CO2 püüdmine pole tänasel hinnatasemel mõistlik, lisaks puudub Eestis reaalne CO2 ladustamise võimalus.
Tasuta kvootide kasutamist ka tulevikus (ilma tingimuslikkuseta) võib rõhuda toimepidevuse tagamisele – seni kuni pole alternatiivseid võimsusi, mis kriitilistes olukordades (ja ilma välisühendusteta) suudaksid tagada Eestis igal hetkel baasvõimsuse, tuleks jätta võimalus tasuta kvootide eraldamiseks.
Põlevkiviõlitootmisesse on Eesti ettevõtted teinud pikaajalisi investeeringuid, äriplaanid arvestavad soetatud tehnoloogia elueaga. Seni on Eesti põlevkiviõlitööstuse ja energiasektori käitised saanud märkimisväärses mahus tasuta kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise ühikuid.
Arvestades Eesti põlevkivisektori eripära ja nende mõju piirkonnale tuleks esmajärjekorras seista selle eest, et sektoril oleks võimalik kasutada tasuta heitkogustega kauplemise ühikuid.
Toetame ka suunda, et rafineerimissektor jääks erandkorras investeeringutoetuste saajate ringi. Seda enam, et Euroopa Komisjon on Ukraina sõja tingimustes võtnud suuremaks geopoliitiliseks eesmärgiks vähendada sõltuvusi kolmandatest vaenulikest riikidest.
Seetõttu tuleks õigusakti muuta nii, et oleks võimalik kasutada kasvuhoonegaaside kauplemisest saadud tulusid fossiilkütustega seotud uuteks investeeringuteks juhtudel kui julgeoleku, siseturvalisuse ja elutähtsate teenuste tagamiseks puuduvad kuluefektiivsed ja töökindlad alternatiivid või kui tehnoloogiliselt ei ole võimalik fossiilkütuseid vähese või nullheitega kütustega asendada.
Jäätmepõletuse ja koospõletusjaamade käitiste puhul kehtestatakse erand, mis võimaldab käitised heitkogustega kauplemissüsteemist ajutiselt välja jätta.
Jäätmete põletamisel lisanduv CO₂ kulu mõjutab Iru elektrijaama kliente. Näeme, et Eesti käitistele annaks hingetõmbeaega, kui tingimuslikkuse kriteeriumina kustuks õigusaktist riikliku süsinikumaksu säte.
Saame nõustuda ettepanekuga, et erandi rakendamise ajal jääb jäätmepõletus ja koospõletusjaamade käitistele kohustus heidet seirata ja sellest aru anda.