Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus

(registrikood: 11948506)

ERAKORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Sepise tn 7, 11415, Eesti Vabariik.

OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 25.08.2026.a kell 9:00 kuni 09:35 ministeeriumide ühishoones, aadressil

Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul.

AKTSIONÄRID Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel

esindab osalust valitseva ministeeriumi ministrina majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo,

kes osales koosolekul vastavalt TsÜS § 331 lg 1 reaalajas toimuva kahesuunalise side (MS

Teams) abil ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist

33,3%), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Ursel Velve.

Lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1 ja § 300, riigivaraseaduse § 75 lg 31 p 2 ja lg

33 ning Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirja p 7.1:

AKTSIASELTSI ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS

1. Muuta põhikirja punkt 3.3.9 ja sõnastada see järgnevalt:

„3.3.9 Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes

üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. Finantsplaani koostab ja esitab

aktsiaselts vastavalt riigieelarveseaduse § 12 sätestatud nõuetele ja see on aluseks

aktsiaseltsi aastaeelarve koostamisel.“

2. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirja uus redaktsioon (Lisa 1).

Otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid, otsused on vastu võetud 100% poolthäältega.

Eesti Vabariik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Erkki Keldo Ursel Velve

1

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus

põhikiri

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALA

1.1. Ärinimi

Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus.

1.2. Asukoht

Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Eesmärk ja põhitegevusala

1.3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on kasumlik võimaluste loomine ettevõtjate krediidiriskide

maandamiseks ja ettevõtluse ning ekspordi arengu tagamiseks.

1.3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on kindlustustegevus krediidikindlustuse ja

garantiikindlustuse ning nende alaliikides aktsiaseltsile väljastatud tegevuslubade

alusel, samuti riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes.

1.3.3. Oma põhitegevusalal tegutsemiseks teeb aktsiaselts koostööd Eesti, teiste riikide ja

rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.

1.3.4. Aktsiaselts võib teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud

tema majandustegevuseks ja mis ei ole vastuolus õigusaktidega või põhikirjaga.

2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

2.1. Aktsiakapital

Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend

kolm tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 19 173 600 (üheksateist miljonit ükssada

seitsekümmend kolm tuhat kuussada) eurot, mille piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali

suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja muutmata.

2.2. Aktsiad

2.2.1. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad.

2.2.2. Kõigi aktsiate nimiväärtus on 100 (sada) eurot. Iga aktsia annab aktsia omanikule

aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.

2.2.3. Aktsia on võõrandatav seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Aktsiate tasulisel

võõrandamisel on teistel aktsionäridel ühine ostueesõigus kolmandate isikute ees.

Aktsionärid võivad kasutada oma ostueesõigust kahe kuu jooksul aktsiate

võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab aktsiate müüja

aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus

osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses

ostueesõiguse kohta sätestatut.

2.2.4. Aktsiat võib pantida, kui selle poolt hääletavad vähemalt 4/5 üldkoosolekul esindatud

häältest ning üldkoosolekul osaleb vähemalt 4/5 aktsiaseltsi aktsiatega esindatud

häältest.

2

2.3. Aktsia eest tasumine

2.3.1. Aktsiaseltsi asutamisel tasutakse aktsia eest rahalise sissemaksega. Rahalised

sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele.

2.3.2. Tegutseva aktsiaseltsi aktsia eest tasutakse seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus. Kui mitterahalise sissemakse eseme

hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, siis peab mitterahalise

sissemakse eset hindama üldiselt tunnustatud ekspert. Audiitor kontrollib mitterahalise

sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab

seaduses nimetatud nõuetele.

2.3.3. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, maksab aktsiaseltsile viivist 0,1%

tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

3. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

3.1. Aktsiaseltsi organid

Aktsiaseltsi organiteks on:

3.1.1. aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);

3.1.2. nõukogu (edaspidi nõukogu);

3.1.3. juhatus (edaspidi juhatus);

3.1.4. auditikomitee.

3.2. Üldkoosolek

3.2.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või

erakorralised.

3.2.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas 4 (nelja) kuu jooksul aktsiaseltsi

majandusaasta lõppemisest arvates.

3.2.3. Erakorraline üldkoosolek toimub äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud

juhtudel ja korras.

3.2.4. Üldkoosoleku kokkukutsumine toimub vastavalt õigusaktide nõuetele. Üldkoosoleku

päevakorra määrab nõukogu, kui õigusaktidest ei tulene teisti.

3.2.5. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja teistes õigusaktides nimetatud

küsimuste otsustamine.

3.2.6. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osaleb või

on esindatud üle poole aktsiaseltsi aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või

aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud suuremat esindatuse nõuet.

3.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul

aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud

suuremat häälteenamuse nõuet.

3.2.8. Üldkoosolek kehtestab aktsiaseltsile omaniku ootused, millega määrab kindlaks

aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid, ning uuendab omaniku ootusi vähemalt

igal kolmandal aastal.

3.2.9. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös

osalemisega kaasnevate kulude katmise korra.

3.3. Nõukogu

3.3.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab

järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja

kohustused, kui aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.

3.3.2. Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek

lähtudes aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada

3

äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed

valib üldkoosolek. Aktsiaseltsis vähemusosalust omavaid aktsionäre esindab

nõukogus vähemalt 1 (üks) liige. Osaluse valitseja teeb valimise ettepaneku vähemalt

riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. Nõukogu liikmed

valitakse kolmeks aastaks.

3.3.3. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.3.4. Nõukogu teeb otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö

planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel.

3.3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides

sätestatud korras.

3.3.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel

nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.

Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

3.3.7. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad

vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed (kirjalik hääletus) või

etteteatamiseta ja hääletusprotokollita (äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse

tegemine). Eelnimetatud viisidel otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada

aktsiaseltsi nõukogu töökorras.

3.3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud

nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku

protokolli. Kui nõukogu teeb otsuse koosolekut kokku kutsumata, asendab koosoleku

protokolli hääletusprotokoll, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

Hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks on nõukogu liikmete seisukohad hääletamisel

olnud otsuse projekti kohta.

3.3.9. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes

üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. Finantsplaani koostab ja esitab

aktsiaselts vastavalt riigieelarveseaduse § 12 sätestatud nõuetele ja see on aluseks

aktsiaseltsi aastaeelarve koostamisel.

3.3.10. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides.

Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas

sätestatule aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus

õigusaktide või aktsiaseltsi põhikirjaga.

3.3.11. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud

või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga

kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt.

3.3.12. Nõukogu liikme tasustamine:

3.3.12.1. nõukogu liikmele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti.

Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse

määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega muu nõukogu organi

tegevuses;

3.3.12.2. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu

koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;

3.3.12.3. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;

3.3.12.4. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab

aktsiaseltsi üldkoosolek arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat.

3.3.13. Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning

tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega.

3.3.14. Nõukogu liikme tagasi astumisel või tagasi kutsumisel lähtutakse äriseadustikust.

Osaluse valitsejal on õigus teha tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi osaluse

proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas.

4

3.3.15. Muudatustest nõukogu koosseisus teatab üldkoosolek Rahandusministeeriumile viie

(5) tööpäeva jooksul arvates muudatuse tegemisest.

3.4. Juhatus

3.4.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Juhatusel on

õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

3.4.2. Juhatusel on 2 (kaks) kuni 5 (viis) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni neljaks

aastaks. Juhatuse liikme volitused juhatuses lõppevad õigusaktides ja põhikirjas

ettenähtud juhtudel ja korras.

3.4.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse

tegevust. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt

nimetatud juhatuse liige.

3.4.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord

kahe kuu jooksul.

3.4.5. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse

liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel

juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.

3.4.6. Juhatus võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Koosolekut kokku kutsumata

juhatuse otsuse tegemisest tuleb teatada kõikidele juhatuse liikmetele ning sellisel

juhul on juhatuse otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletavad üle poole juhatuse

liikmetest.

3.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles määratletakse

juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning aktsiaseltsi juhtimise

ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.

3.4.8. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud

või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga

kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt.

3.4.9. Juhatuse liikme tasustamine:

3.4.9.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme

lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme

ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete

eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;

3.4.9.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö

tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures

arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi

loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava

täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel

majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei

võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu;

3.4.9.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel

nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist

võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu

ulatuses;

3.4.9.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse

liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest

kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem

juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

3.5. Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele

3.5.1. Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik:

3.5.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

5

3.5.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3.5.1.3. kellel on ärikeeld;

3.5.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.5.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

3.5.1.6. kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib olla muuhulgas

asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

3.5.1.6.1. omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu

hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus või kuulumises sellise

äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja

või ostja, teenuste osutaja või tellija;

3.5.1.6.2. omab olulist osalust ehk vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või seda

väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus, mis tegutseb

äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär;

3.5.1.6.3. on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu nõukogu või

juhatuse liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle

äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on

selle äriühingu osanik või aktsionär.

3.5.2. Punktis 3.5.1.6 nimetatud seotud isik on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning

isikuga ühise majapidamise kaudu seotud isik.

3.5.3. Punktides 3.5.1.1–3.5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist.

3.5.4. Punkti 3.5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

3.6. Auditikomitee

3.6.1. Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud juhtudel või oma otsuse alusel

auditikomitee.

3.6.2. Auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud

küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise,

sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse

monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise

osas.

3.7. Sisekontroll ja siseaudit

3.7.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

3.7.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust seaduses sätestatud nõuetele vastavalt teenuseosutajalt;

3.7.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, AKTSIASELTSI

STRUKTUURIÜKSUSED JA AKTSIASELTSI ESINDAMINE

4.1. Osalemine äriühingutes

Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes. Aktsiaseltsi osalemise teistes äriühingutes

otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises

äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate

juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek.

6

4.2. Struktuuriüksused

4.2.1. Aktsiaselts võib moodustada struktuuriüksusi.

4.2.2. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab

ning nende pädevuse ja juhid määrab nõukogu, kui õigusaktidest või põhikirjast ei

tulene teisiti.

4.3. Aktsiaseltsi esindamine

Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.

5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

5.1. Majandusaasta

Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

Aktsiaseltsi asutamisel, lõpetamisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta

olla lühem või pikem kui kalendriaasta, kuid see ei tohi ületada 18 kuud.

5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine

5.2.1. Juhatus koostab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta

lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need

üldkoosolekule kinnitamiseks.

5.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt,

et aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja

möödumist.

5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest

ja heast raamatupidamistavast. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise

tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende

järgimist majandusaasta aruandes.

5.2.4. Juhatus esitab majandusaasta aruande registrile 4 kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest ning avalikustab selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta

aruande avalikustamisega, avalikustab aktsiaselts ülevaate selle kohta, kuidas

nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud

ja järelevalvet teostanud, ning näitab igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta

jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja

juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad.

5.3. Kasumi jaotamine

Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.

5.4. Dividendide maksmine

5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta

aruanne.

5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek.

5.4.3. Aktsiaseltsi juhatus võib teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist

ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava

kasumi arvel kuni poole summa ulatuses.

7

5.5. Reservkapital

5.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis

moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest,

mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.

5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadusest ei tulene teisiti.. Kuni

nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 aktsiaseltsi

puhaskasumist.

6. AKTSIASELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE,

JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE

Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub

seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed.

7. LÕPPSÄTTED

7.1. Põhikirja muutmine

Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirja

muudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates.

7.2. Põhikirja sätete kehtetus

Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima.

Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada.