Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Kommentaar/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

1. Maksu- ja Tolliamet

1.1 Tööinspektsioon on Maksu- ja

Tolliametile selgitanud, et

mitteresidentsuse andmeid

soovitakse kasutada nii riikliku

järelevalve tegemiseks tööalaste

õigusaktide täitmise üle, kui ka

töövaidluskomisjoni menetluses.

Töövaidluse lahendamise seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga täiendatakse

maksukorralduse seaduse paragrahvi

29 uue punktiga 182, mille kohaselt

võib maksuhaldur avaldada

maksusaladust sisaldavat teavet

töövaidluskomisjonile töötaja ja

mitteresidendist tööandjana

registreeritud tööandja vahelise

töövaidluse lahendamiseks (eelnõu §

punkt 3).

Teeme ettepaneku lisada käesoleva

muutmise määruse eelnõu

seletuskirja viide ka

maksukorralduse seaduse § 29 uuele

punktile 182, mis annab edaspidi

Tööinspektsioonile õigusliku aluse

mitteresidentide andmete saamiseks

töövaidluskomisjoni menetluses.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud viitega.

1.2 Eelnõu punkti 3 kohaselt

täiendatakse § 17 lõiget järgmises

sõnastuses: „17) maksukohustuslaste

register – mitteresidentsuse

andmed“. Palume andmete koosseisu

täpsustada, kuna viide

mitteresidentsuse andmetele on liiga

üldine.

Arvestatud. Eelnõud on täiendatud ning seletuskirja

on lisatud täpsed andmed, mida edastatakse.

2. Tööinspektsioon

2.1 Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget

1 punktidega 17–21.

Põhimääruse § 17 lõike 1 punktiga

17 lisatakse andmekogu

andmeandjate hulka

maksukohustuslaste register

mitteresidentsuse andmete

saamiseks. Eelnõu seletuskirja

kohaselt on täiendus kooskõlas

maksukorralduse seaduse (MKS) §

29 punktiga 18, mille kohaselt võib

maksuhaldur avaldada

maksusaladust sisaldavat teavet TI-le

riikliku järelevalve tegemiseks

tööalaste õigusaktide täitmise üle.

Juhime tähelepanu, et töövaidluse

lahendamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

(EIS nr 25-1141) § 2 punktiga 3

kavandatakse muuta MKS § 29,

täiendades seda muu hulgas punktiga

182, mille kohaselt võib maksuhaldur

avaldada maksusaladust sisalduvat

teavet töövaidluskomisjonile (TVK)

töötaja ja mitteresidendist tööandjana

registreeritud tööandja vahelise

töövaidluse lahendamiseks.

Nimetatud põhimääruse muudatus on

seega vajalik mitte üksnes riikliku

järelevalve tegemiseks, vaid ka

TVK-le töövaidluse tõhusamaks

lahendamiseks, kui tööandjaks on

mitteresidendist tööandja. MKS § 29

p 18 annab praegu maksuhaldurile

õiguse anda maksusaldust sisalduvat

teavet TI-le riiklikuks järelevalveks

tööalaste õigusaktide täitmise üle,

kuid töövaidluse lahendamise puhul

ei ole tegemist riikliku järelevalvega

ning viidatud säte ei võimalda

mitteresidendi andmeid TVK-le

avaldada. Palume eelnõu seletuskirja

selles osas täiendada.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

2.2 Põhimääruse § 17 lõike 1 punktiga

21 lisatakse andmekogu

andmeandjate hulka ka välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

ELTTS-i muudatused viiakse sisse menetluses oleva

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse jt seaduste

muutmise seaduse eelnõuga.

välismaalase Eestis töötamisega

seotud andmete saamiseks. Eelnõu

seletuskirjas esitatud selgituse

kohaselt kantakse töökeskkonna

andmekogusse välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu

põhimääruse § 7 punktides 1–4 ja 9,

§ 8 lõike 1 punktides 1–4, § 8 lõike 2

punktides 1–5, § 8 lõike 3 punktides

1–3, § 8 lõike 5, § 9 punktides 1, 2 ja

4, § 10 punktides 1–3, 5, 7 ja 8 ning

§ 11 punktides 7 ja 8 nimetatud

andmed.

TI tegi töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse, Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse (ELTTS) ning

maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõule (EIS nr 25-1220)

28.11.2025 antud arvamuses nr 1.1-

7/2209-3 (punkt 11.2.) ettepaneku

muuta ELTTS-i, nähes selles ette TI-

le õiguse saada teavet ka lähetatud

töötajate kodakondsuse kohta. Kui

see ettepanek leiab heakskiitu, tekib

edaspidi alus kanda töökeskkonna

andmekogusse ka Eestisse lähetatud

välismaalase kodakondsuse andmeid

(välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise

andmekogu põhimääruse § 7 p 7).

3. Sotsiaalministeerium

3.1 Juhime tähelepanu, et Tervisekassa

töövõimetushüvitiste teenuse vaates

ei ole vastav soov ega kavandatav

muudatus seni meiega ega

Tervisekassaga arutelul olnud.

Samuti ei selgu eelnõust ega

seletuskirjast, milliseid konkreetseid

andmevälju soovitakse edaspidi

Tervisekassa andmekogust saada.

Mõiste „töövõimetuslehe andmed“

on sisuliselt väga lai ning ei

võimalda hinnata muudatuse tehnilist

teostatavust ega andmete edastamise

ulatust.

Andmete edastamine peab olema

kooskõlas isikuandmete kaitse

Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud täpsete päringu

andmetega. Tervisekassaga on kirjeldatud

andmevahetuse jaoks olemas kehtiv

andmevahetusleping. Tööinspektsioon kasutab

andmete pärimiseks teenust kirst.tvl_loetelu2. Päringu

sisu, sisend ja väljund on kirjeldatud

andmevahetuslepingu lisas 2.

Andmevahetuseks tarvilik IT-arendus on juba teostatud

ning lisaressursse ei vaja.

Seletuskirja vigane viide on parandatud.

üldmääruse (GDPR) ja isikuandmete

kaitse seaduse nõuetega, sealhulgas

minimaalsuse ja eesmärgipõhisuse

põhimõttega. Kui kavandatav

muudatus toob kaasa täiendavate

terviseandmete edastamise

Tervisekassa andmekogust

Töökeskkonna andmekogusse, tuleb

iga lisavälja kasutuseesmärk selgelt

määratleda ning tagada kooskõla

õigusaktiga pandud ülesande

täitmiseks ning GDPR-iga.

Sealjuures on eelnõu seletuskirjas (lk

5) ebaõigesti viidatud kooskõlale

Tervise infosüsteemi põhimäärusega,

kuivõrd planeeritav muudatus

puudutab Tervisekassa andmekogu

andmeid, mitte Tervise infosüsteemi.

Enne eelnõuga edasiliikumist tuleb

täpsustada soovitavad andmeväljad

ning arutada muudatuse tehnilisi ja

õiguslikke eeldusi, sealhulgas

ajakava ja kavandatud ressursse.

Palume suunata edasine arutelu

vastavasse tööformaati (kohtumine

Tervisekassa töövõimetushüvitiste

teenuse tiimi ning TEHIKuga), et

selgitada ootused ja võimalused enne

regulatsiooni kehtestamist.

4. Rahandusministeerium

4.1 Eelnõu § 1 punktiga 13 lisatava § 17

lg 1 punkti 20 osas palume sõnastust

täpsustada järgmiselt. Palume

asendada „e-riigikassa“ „e-riigikassa

infosüsteemiga“. Lisaks palume

täpsustada sõnastust, et oleks selge,

et andmeid saadakse

Tööinspektsiooni väärteoasjadega

seonduvalt. Palume samuti kaaluda,

kas lisaks sunniraha laekumise

andmetele võib olla vajadus esitada

andmeid ka asendustäitmise ning

väärteomenetluse kulude

hüvitamiseks sissenõutavate

summade laekumise kohta. Palume

vajadusel sõnastus vastavalt üle

vaadata.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.

TI ei ole teadaolevalt seni asendustäitmisi läbi viinud,

aga välistada seda vajadust tulevikus ei saa. Kehtiv

põhimäärus asendustäitmise kulude andmeid

andmekogusse kantavate andmete hulgas ei näe ette.

Samuti ei sisalda põhimäärus väärteomenetluse kulude

hüvitamiseks sissenõutavate summade andmeid

(põhimääruse 2. peatükk). Hetkel pole vajadust esitada

andmeid sissenõutavate summade laekumise kohta.

4.2 Eelnõu seletuskirja punktis 5 palume

välja tuua, milliste asutuste

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

eelarvetes, mis summas, mis

perioodiks on kulud kavandatud. Kui

lisakulusid riigile ei kaasne, siis ka

see võiks olla välja toodud.

5. Andmekaitse Inspektsioon

5.1 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse

põhimääruse § 1 lõiget 3, mis loetleb

need Tööinspektsiooni ülesanded,

milleks andmekogu andmeid

kasutatakse. Muudatusega

muudetakse lõike 3 sõnastust ning

loetelu asendatakse tekstiga, mille

kohaselt töötleb Tööinspektsioon

andmekogu andmeid õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmiseks.

Seletuskirjas on selgitatud, et

võrreldes kehtiva õigusega ei

sätestata enam loetelu, milliste

andmete töötlemiseks

Tööinspektsioon andmekogu

kasutab, vaid muudatus tagab üheselt

mõistetavuse, et andmeid

töödeldakse vaid õigusaktides

põhjendatud ulatusel ja viisil, sh

hoides ära vajaduse põhimäärust iga

kord muuta, kui Tööinspektsioonile

lisandub uus seadusest tulenev

ülesanne või andmetöötluskohustus.

Sealjuures on seletuskirjas

selgitatud, et sätte sõnastamisel on

lähtutud isikuandmete kaitse

üldmäärusest (IKÜM) ja

riigisisestest õigusaktidest. IKÜM

artikkel 6 näeb ette, et isikuandmete

töötlemine on seaduslik, kui see on

vajalik vastutava töötleja juriidilise

kohustuse täitmiseks. Andmekaitse

Inspektsioon on andmekogude

juhendi1 peatükis 2.1.1 selgitanud, et

andmekogu eesmärk peab olema

seaduses sätestatud, sest see ongi

volitusnormi tuum. Vajalik ei ole

andmekogu täpse nime seaduses

sätestamine (see võib tulla ka

põhimäärusest). Kuid hädavajalik on,

et volitusnorm annaks vastuse

küsimusele, millisel eesmärgil,

milliste ülesannete täitmiseks

andmekogu luuakse. Ilma selleta on

raskendatud kontroll andmekogu

Arvestatud. Lõiget ei sõnastata ringi, jääb hetkel

kehtiv kuju. Vajalikud TTOS muudatused tehakse

järgmiste TTOS muudatustega koos. TTOS § 241

(lõikeid 1, 3, 4 ja 6) on kavas muuta seoses palkade

läbipaistvuse direktiivi ülevõtmisega 7.06.2026

(Soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu –

avalikustamata versioon). See tähendab ka

andmekogus töödeldavate andmete lisandumist.

Samuti on kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

saadetud TTOS-i muutmise seaduse eelnõu, mille § 1

p-ga 3 plaanitakse teha järgmine muudatus:

paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7

järgmises sõnastuses:

„7) andmed töötaja tervisekontrolli otsuste kohta.“ See

tähendab samuti andmekogus andmete koosseisu

täiendamist. Samale eelnõule lisatud rakendusaktide

muutmise eelnõus muudetakse ka töökeskkonna

andmekogu põhimäärust.

pidamise õiguspärasuse ja

isikuandmete töötlemise ulatuse üle.

Samuti on Justiits- ja

Digiministeerium on oma juhises

andmekogude reguleerimise kohta

eelnõudes märkinud, et

andmekogude puhul tuleb seaduses

sätestada, millisel eesmärgil ja

millise ülesande täitmiseks andmeid

töödeldakse – andmekogu peetakse

seadusest tuleneva ülesande täitmise

lihtsustamiseks. Töökeskkonna

andmekogu asutamist lubav

volitusnorm on toodud töötervishoiu

ja tööohutuse seaduses (TTOS).

TTOS § 241 lõike 1 järgi on

töökeskkonna andmekogu eesmärk

edendada tööohutust, võimaldades

Tööinspektsioonil töödelda

töötervishoiu ja tööohutusega seotud

andmeid ettevõtte töökeskkonna

hindamiseks, ennetus- ja

järelevalvetegevuse planeerimiseks

ja teostamiseks ning töövaidluste ja

lepituste menetlemiseks. Tööandjatel

ja töötajatel võimaldab andmekogu

töötervishoiu ja töökohustustega

seotud õigusi kasutada ja kohustusi

täita. Seega tohib andmekogu

andmeid kasutada üksnes nende

ülesannete täitmiseks, mis on

kooskõlas volitusnormis toodud

andmekogu eesmärgiga. Andmekogu

põhimääruse § 1 lõiked 3 ja 4

omakorda loetlebki need tegevused,

milleks Tööinspektsioon ja

tööandjad andmekogu andmeid

tohivad kasutada. Samas on

kaheldav, kas kõik eelnimetatud

lõigetes loetletud tegevused on

kooskõlas andmekogu asutamist

lubavas volitusnormis toodud

andmekogu eesmärgiga (nt puudub

selge alus andmekogu andmete

kasutamiseks statistika ja analüüside

tegemiseks) ehk põhimääruse kui

madalama taseme õigusaktiga on

laiendatud seaduses toodud

andmekogu kasutamise eesmärki.

Lisaks peame siinjuures vajalikuks

rõhutada, et IKÜM üheks

aluspõhimõtteks isikuandmete

töötlemisel on andmetöötluse

läbipaistvus. Andmekogude

kontekstis ongi Andmekaitse

Inspektsiooni eesmärk alati püüelda

selle poole, et andmekogu

reguleerivaid sätteid lugedes oleks

lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik

aru saada, milliseid andmeid

kogutakse, miks ja kuhu neid

kogutakse ning kellega jagatakse.

Just andmekogu põhimääruse

eesmärk ongi luua siin selgust ja

läbipaistvust, mis omakorda

tähendab, et kui andmekogus

toimuvas andmetöötluses toimuvad

muudatused, siis tuleb muuta ka

põhimäärust, et oleks tagatud õiglane

ja läbipaistev andmetöötlus.

Inspektsioon ei saa nõustuda

seletuskirjas tooduga, mille kohaselt

peaks selge loetelu asendamine

üldise sättega tagama üheselt

mõistetavuse, selgitades sealjuures,

et sätte sõnastamisel on lähtutud

IKÜM-st. Õigeks ei saa pidada

olukorda, kus põhimääruse lugeja, sh

andmesubjekt, selleks, et aru saada,

millisel eesmärgil ja milliste

ülesannete täitmiseks andmeid

andmekogus töödeldakse, peaks ise

hakkama välja selgitama erinevates

õigusaktides toodud ülesandeid,

mille täitmiseks Tööinspektsioon

andmekogu andmeid on õigustatud

töötlema. Soovitame veel kord

kaaluda, kuivõrd plaanitav muudatus

tagab õiglase ja läbipaistva

andmetöötluse.

5.2 Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse

põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 6

selliselt, et rahvastikuregister

andmeandjana edastab töökeskkonna

andmekogusse andmeid seotud

isikute kohta. Seletuskirjas toodud

selgituste järgi on Tööinspektsioonil

juba praegu juurdepääs seotud

isikute, s.t esindatavate andmetele

ning muudatus peaks aitama

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.

Eelnõus on mõeldud seadusest tulenevaid

esindusõigusi. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt

kantakse rahvastikuregistrisse nii hooldusõiguse

andmed kui eestkoste andmed (RRS § 21 lg 1 p-d 11 ja

12).

parandada õigusselgust. Tegelikult

jääb aga selgusetuks, milliseid

andmeid ja kelle kohta

rahvastikuregistrist töökeskkonna

andmekogusse edastatakse. Palume

põhimäärust selles osas täpsustada.

5.3 Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse

põhimääruse § 17 lõikega 3, millega

sätestatakse, et andmevahetus teiste

andmekogudega võib toimuda ka

muul andmekogu vastutavate

töötlejate vahel kokkulepitud

elektroonilist teabevahetust

võimaldaval viisil. Juhime

tähelepanu, et AvTS § 439 lõike 5

kohaselt saab andmevahetus riigi

infosüsteemi kuuluvate

andmekogudega ja riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogude vahel

toimuda üksnes läbi riigi

infosüsteemi andmevahetuskihi ehk

üle X-tee. Muid võimalusi AvTS ette

ei näe.

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud muud

infovahetuse võimalused peale X-tee.

5.4 Lisaks juhime tähelepanu

andmekogus andmete säilitamise

tähtaegadele. TTOS § 241 lõikes 4 on

sätestatud andmekogusse kantud

andmete konkreetsed säilitamise

tähtajad ning puudub volitusnorm,

mis lubab põhimääruses andmete

säilitamise tähtaegu täpsustada ehk

kehtestada lühemaid tähtaegu. Samas

näiteks põhimääruse § 20 lõige 6

näeb ette, et õnnetuse andmeid

säilitatakse 10 aastat, kuid TTOS §

241 lõike 4 punkti 3 järgi tuleb

õnnetuse andmeid säilitada 55 aastat.

Samuti näeb põhimäärus ette, et

kaebuste ja vihjete andmeid

säilitatakse kolm aasta ning

nõusoleku taotluse andmeid viis

aastat, kuid TTOS § 241 lõikes 4

eelnimetatud andmete säilitamise

tähtaegu ei sisalda. Samas võib

eeldada, et nii kaebused, vihjed kui

ka nõusoleku taotlused sisaldavad

isikuandmeid. Kuna isikuandmete

töötlemine (sh isikuandmete

salvestamine andmekogus) kujutab

endast põhiõiguste ja -vabaduste

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud - põhimääruse

paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse „Andmed, mis ei

ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende

säilitustähtaja möödumisel. Vajalikud TTOS

muudatused säilitustähtaegade ning töödeldavate

andmeliikide osas tehakse esimese võimaliku TTOS

muutmise käigus.

riivet, mõjutades nii pere- ja eraelu

puutumatust kui ka

informatsioonilise eneseteostuse

vabadust, siis põhiseadusest

tulenevalt peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik

olulised otsused langetama

seadusandja. See aga tähendab, et ka

kõik andmekogu puudutavad

olulised küsimused, milleks kindlasti

on andmekogu pidamise eesmärk,

töödeldavate isikuandmete liigid,

andmete säilitamise tähtajad, peavad

olema reguleeritud seaduse tasandil.

Sealjuures, mida intensiivsemalt

isiku põhiõigusi riivatakse (nt mida

tundlikumad on andmed), seda

täpsem peab olema selleks riiveks

alust andev regulatsioon. Soovitame

edaspidi TTOS muutmisel vaadata

üle andmekogusse kogutavate

andmete säilitamise tähtajad ning

sõnastada volitusnorm selliselt, et

seaduse tasandil oleks sätestatud kas

andmete säilitamise konkreetsed

tähtajad või siis andmete säilitamise

maksimaalne tähtaeg koos volitusega

kehtestada andmekogu põhimääruses

lühemaid tähtaegu. Siinkohal on

oluline silmas pidada, et kui andmete

maksimaalne säilitustähtaeg on

näiteks viis aastat, siis tuleb andmed

tähtaja möödumisel koheselt (mitte

esimesel võimalusel, vaid järgmisel

päeval) kustutada. Andmete

kustutamata jätmine pärast tähtaja

saabumist tähendab nende edasist

töötlemist, kuid seda juba ilma

õigusliku aluseta. Näiteks näeb

töökeskkonna andmekogu

põhimääruse § 21 lõige 3 ette, et

andmed, mida ei anta üle

Rahvusarhiivile, hävitatakse nende

säilitustähtaja möödumisel järgneva

kalendriaasta jooksul. Samas TTOS

§ 241 sellist üle tähtaja säilitamist

ette ei näe.

6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

6.1 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab

võimaluse eest avaldada arvamust Teadmiseks võetud.

tervise- ja tööministri 18. veebruari

2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmise

määruse eelnõu kohta. Annan teada,

et Kaubanduskojal ei ole eelnõu

kohta kommentaare.

7. Riigi Infosüsteemide Amet

7.1 Andmekogu põhimäärus peab

sisaldama ammendavat loetelu

andmekogusse kantavatest

andmetest. Seega pole aktsepteeritav,

et põhimääruses on sätted, mille

kohaselt kantakse andmekogusse

andmed kellegi või millegi kohta,

kuid ei selgu millised andmed, nagu

on eelnõu § 1 punktis 13:

a. „andmed ehitatava ehitise,

ehitustööde, nende tellija ja

ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning

ehitusplatsil viibivate isikute kohta“;

b. „andmed tervishoiuteenuse osutaja

ja nende tegevuslubade kohta“;

c. „andmed sunniraha ja

väärteomenetluses tasutud

rahatrahvide laekumise kohta“;

d. „välismaalase Eestis töötamisega

seotud andmed“.

Palume eelnõud täiendada

konkreetsete andmekogusse

kantavate andmetega.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

7.2 Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse

põhimääruse § 17 lõikega 3

järgmises sõnastuses:

„Andmevahetus teiste

andmekogudega toimub avaliku

teabe seaduse § 439 lõike 1 punktis 5

nimetatud andmevahetuskihi kaudu

või muul andmekogude vastutavate

töötlejate vahel kokkulepitud

elektroonilist teabevahetust

võimaldaval viisil.“ Juhime

tähelepanu, et avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 439 lõike 5 kohaselt

toimub andmevahetus riigi

infosüsteemi kuuluvate

andmekogudega ja riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogude vahel läbi

riigi infosüsteemi andmevahetuskihi.

See tähendab, et andmevahetus

„muul andmekogude vastutavate

Arvestatud. Eelnõust on nimetatud säte eemaldatud.

töötlejate vahel kokkulepitud

elektroonilist teabevahetust

võimaldaval viisil“ ei ole lubatud.

Palume lauseosa „või muul

andmekogude vastutavate töötlejate

vahel kokkulepitud elektroonilist

teabevahetust võimaldaval viisil“

kõnealusest sättest eelnõust

eemaldada.

7.3 Palume andmekogu tehniline

dokumentatsioon AvTS § 433 lõikes

3 ja Vabariigi Valitsuse 28.02.2008

määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi

haldussüsteem“ sätestatud korras

kooskõlastada RIHAs.

Selgitatud. Tööinspektsioon, kes on vastutav töötleja,

tegeleb kooskõlastamisega.

8. Justiits- ja Digiministeerium

8.1 Nimetatud andmekogu seaduse

tasandi regulatsioon on ette nähtud

töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse (TTOS) §-s 241. Juhime

tähelepanu, et andmekogu seaduse

tasandi regulatsioon ei vasta

isikuandmete ja avaliku teabe

töötlemise reeglitele ning palume

TTOS §-s 241 teha järgmised

muudatused, mis on võimalik teha

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse,

Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse ning

maksukorralduse seaduse muutmise

seaduse eelnõu raames, mis on

läbinud esimese kooskõlastusringi.

Arvestatud. Plaanime järgmiste TTOS muudatuste

käigus vajalikud täiendused sisse viia.

8.2 TTOS § 241 lõike 1 kohaselt

võimaldab andmekogu muu hulgas

tööandjatel ja töötajatel töötervishoiu

ja tööohutusega seotud õigusi

kasutada ja kohustusi täita.

Andmekogu asutatakse seadusest

tulenevate ülesannete täitmise

lihtsustamiseks ning andmekogu

vastutavaks töötlejaks või

kaasvastutavateks töötlejateks on

vastavalt need asutused/ettevõtjad,

kelle kohustuste täitmise

lihtsustamiseks andmekogu loodud

on. Palume lõike 1 valguses läbi

mõelda, kas muutmist vajab

andmekogu vastutava töötleja

määramise säte seaduses (lg 2), kuna

hetkel on andmekogu

Selgitatud. Meie hinnangul on piisav vastutava

töötlejana jätta ainult Tööinspektsioon.AvTS § 434 lg 1

sätestab, et andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on

riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-

õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev

eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele

võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu

vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

Seega ei võimalda see säte käsitada tööandjat

andmekogu vastutava töötlejana.

Tööandjad võivad olla küll oma töötajate isikuandmete

vastutavad töötlejad, kuid see ei kuulu selle määruse

alla.

vastutavaks töötlejaks üksnes

Tööinspektsioon. Soovitame lõikes 1

seega lahti kirjutada täpsed

kohustused, mille täitmiseks

andmekogu asutatud on, kuna see

võimaldab tuvastada, kellele on

seadusega vastavad kohustused

pandud.

8.3 TTOS § 241 lõikes 3 on loetletud

andmekogus töödeldavad andmed.

Juhime tähelepanu, et seaduse

tasandil tuleb välja tuua töödeldavate

isikuandmete kategooriad. Hetkel

nähtub seaduse tasandi

regulatsioonist, et andmekogus

töödeldakse üksnes isiku

üldandmeid. Põhimääruse § 6 näeb

ette, et andmekogus töödeldakse

andmeid füüsilise isiku

identifitseerimiseks, volituste

andmeid jne. Kuna

põhimääruses peab olema välja

toodud täpne andmekoosseis, siis

palume lahti kirjutada, milliseid

isikuandmeid üldandmetest

andmekogus töödeldakse. Juhime

tähelepanu, et isiku üldandmed on

kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi,

isikukood, sugu, kodakondsus,

kontakt, sh aadress, emakeel.

Põhimääruse põhjal on selge, et

andmekogus ei töödelda üksnes isiku

üldandmeid, näiteks

põhimääruse §-s 8 on loetletud

ametikoht või seos

menetlusosalisega või roll

menetluses,

menetlusosalise või menetlusega

soetud isiku poolt esitatud andmed.

Põhimääruse §-s 11 on toodud

kannatanu isikuandmed, sealhulgas

sugu, vanus ja kontaktandmed - sõna

„sealhulgas“ jätab loetelu

lahtiseks, seega ei ole võimalik

tuvastada, mis andmeid töödeldakse

-, kannatanu ametinimetus, vigastuse

liik jne. Eelkirjeldatud isikuandmed

ei kuulu isiku üldandmete kategooria

alla, seega palume

Arvestatud. TTOS § 241 lõiget 3 täiendatakse

töödeldavate isikuandmete kategooriatega.

seaduse tasandi regulatsiooni

isikuandmete kategooriatega

täiendades kaardistada ära, milliste

kategooriate isikuandmeid

andmekogus töödeldakse.

8.4 TTOS § 241 lg 5 näeb ette

põhimääruse volitusnormi ja selle

raamid. Kuna andmekogu on seaduse

tasandi regulatsiooni kehtestamisega

juba asutatud, ei saa andmekogu

asutamist edasi delegeerida,

seega tuleb volitusnormist välja jätta

asutamine. Lisaks sellele juhime

tähelepanu, et volitusnormis

tuleb ette näha võimalus kehtestada

põhimääruses täpne andmekoosseis

(mitte täpsem) ning täpsed

säilitusajad. Samuti tuleb

põhimääruse § 1 lõikes 1 teha vastav

muudatus, kuna säte näeb ette, et

andmekogu on „seaduse alusel

asutatud“.

Arvestatud. TTOS eelnõusse on vastav muudatus

lisatud. Põhimääruse § 1 lõikesse 1 on muudatus

tehtud.

8.5 TTOS § 241 lõike 6 kohaselt ei ole

töökeskkonna andmekogu andmed

avalikud. Juhime tähelepanu,

et avaliku teabe seaduse (AvTS)

kohaselt on kogu teave avalik, kuni

selle suhtes ei ole kehtestatud

juurdepääsupiirangut.

Juurdepääsupiirangu alused on

sätestatud AvTS §-s 35. Kui

andmekogus sisalduv teave on

tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks AvTS § 35 alusel, siis

puudub vajadus seda eriseaduses

uuesti korrata. Üldjuhul ei vaja kogu

andmekogus olev teave kaitset, vaid

üksnes osa sellest. Avalik teave saab

avalik olla kas aktiivselt või

passiivselt. Passiivselt on avalik

teave avalik, kui sellele

võimaldatakse juurdepääsu

teabenõude korras, aktiivselt juhul,

kui teave on tehtud üldsusele

kättesaadavaks. Palume täpsustada,

millise juurdepääsu piirangu alusel

on tunnistatud andmekogus olev

kogu teave asutusesiseseks

kasutamiseks.

Arvestatud. Eemaldame TTOS 241 lg 6. Andmed, mis

peavad olema AK, kehtestame AvTS alusel AK-ks.

8.6 Eelnõuga muudetakse põhimääruse §

1 lõiget 3, mille kohaselt

Tööinspektsioon töötleb andmekogu

andmeid Tööinspektsioonile

õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Juhime tähelepanu, et

selline säte ei võimalda aru saada,

milliste kohustuste täitmise

lihtsustamiseks andmekogu loodud

on.

Seletuskirja kohaselt on kõnealust

sätet muudetud just selleks, et

igakordselt ei peaks põhimäärust

muutma. Seletuskirja kohaselt tagab

muudatus üheselt mõistetavuse, et

Tööinspektsioon töötleb

andmeid vaid õigusaktides

põhjendatud ulatusel ja viisil, sh

hoides ära vajaduse põhimäärust iga

kord muuta, kui Tööinspektsioonile

lisandub uus seadusest tulenev

ülesanne või andmetöötluskohustus.

Juhime tähelepanu, et iga seaduses

sätestatud kohustusega kaasneb

mingi andmetöötlus, seega

peaks olema võimalik mõista,

olenemata sellest, kas kohustuste

täitmine toimub läbi andmekogu või

ilma andmekoguta, et sellise

kohustuse täitmiseks, tuleb töödelda

selliseid andmeid (sh ka

isikuandmeid) ja sealt edasi määrata

kindlaks, kui kaua on nende andmete

töötlemine vajalik jne.

Selleks, et oleks võimalik selline

mõtteline jada tekitada, peaks olema

kas seaduse või määruse

tasandil selge, milliseid kohustusi

andmekogu kaudu täidetakse. Hetkel

on seaduse tasandi

regulatsioon (TTOS § 241 lg 1)

sõnastatud nii üldiselt, et sealt ei loe

välja konkreetseid kohustusi, mille

täitmiseks andmekogu kasutatakse

ning kellel need kohustused lasuvad.

Palume täpsustada seaduse

või siis põhimääruse tasandi

regulatsiooni konkreetsete

kohustustega, mis on taandatav

mõnele seaduse sättele. Emmast-

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud esimene punkt ja

jääb kehtima praegune sõnastus.

kummast õigusaktist peab selguma

täpne kohustuste loetelu, mis

võimaldab mõista, kellel vastav

kohustus lasub ning mis andmeid

selle täitmiseks vaja on.

8.7 Põhimääruse § 1 lõikega 4 on ette

nähtud, milleks tööandjad

andmekogu kasutavad. Kõnealuse

sätte põhjal ei ole selge, kas

tööandjad kasutavad andmekogu

selleks, et nad annavad andmeid

Tööinspektsioonil lasuva kohustuse

täitmiseks või on neil mõni seadusest

tulenev kohustus, mida nad peavad

andmekogu kaudu täitma. Sellest

vahetegemisest sõltub, kas

tööandjate puhul on tegemist

andmeandjatega või vastutavate

töötlejatega. Palume selgitada, mis

eesmärgil tööandjad andmekogu

kasutavad. Juhime tähelepanu, et

tööandja roll võib erinevate

kohustuste raames olla erinev

(andmeandja vs vastutav töötleja).

Selgitatud. AvTS § 434 lg 1 sätestab, et andmekogu

vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline

isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes

korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja

andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja

vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja

andmekogu arendamise eest.

Meie hinnangul ei võimalda see säte käsitada tööandjat

andmekogu vastutava töötlejana.

8.8 Eelnõu § 1 p 2 nähakse ette

põhimääruse § 1 lõike 5 muutmine,

mille kohaselt andmekogu

võimaldab füüsilisel isikul või tema

esindusõiguslikul isikul tutvuda tema

kohta andmekogus olevate

andmetega.

Juhime tähelepanu, et selline õigus

on andmesubjektil tulenevalt

isikuandmete kaitse üldmäärusest,

mis on otsekohalduv määrus, mille

sätteid ei ole lubatud riigisisesesse

õigusesse ümber kirjutada.

Andmesubjekti õigusi võib teostada

ka volitatud esindaja kaudu. Palume

lõike 5 eelnõukohases

sõnastuses eelnõust välja jätta.

Juhime tähelepanu, et kehtivas

põhimääruses on lõike 5 mõte

võimaldada töötajal tutvuda tema

töökeskkonnaandmetega, mis on

laiem teave, kui üksnes

isikuandmed. Selliste andmetega

tutvumiseks tuleb esmalt saada

selgust eespool viidatud TTOS §

Arvestatud. Eelnõust on eemaldatud nimetatud lõige.

241 lõikega 6 ette nähtud sätte sisust,

kuna kuniks avaliku teabe suhtes ei

kehti juurdepääsupiirangut

ega eriseadusega ette nähtud

juurdepääsu eritingimusi, on kogu

avalik teave (kas aktiivselt või

passiivselt) avalik ning sellega on

võimalik igaühel tutvuda.

8.9 Eelnõu § 1 p 5 näeb ette, et

andmekogus töödeldakse ka

esindusõiguse andmeid. Juhime

tähelepanu, et Riigikogu menetluses

on eelnõu, volituste haldamise

andmekogu. Kuigi nimetatud

andmekogu kasutamise ei ole eelnõu

kohaselt sõnaselgelt kohustuslik,

siis avaliku teabe seaduse § 433

lõiked 1 ja 2 näevad ette, et

andmekogud asutatakse seadusega

või selle alusel antud õigusaktiga

ning et seejuures tuleb järgida

andmete ühekordse küsimise

printsiipi (keelatud on asutada

ühtede ja samade andmete

kogumiseks eraldi andmekogusid).

Sellest tulenevalt palume

eelnimetatud eelnõu seadusena

jõustumisel liidestada töökeskkonna

andmekogu volituste haldamise

andmekoguga ning loobuda eraldi

volituste haldamisest.

Selgitatud. Võtame kaalumiseks tulevikus, kuid hetkel

selleks ressurssi pole.

8.10 Eelnõu § 1 p 12 näeb ette, et edaspidi

edastatakse andmekogusse

tööõnnetuse järgsete

töövõimetuspäevade arvu asemel

kõik töövõimatuslehe andmed.

Seletuskirja kohaselt ei võimalda

hetke sõnastus töödelda teisi olulisi

andmeid, nagu töövõimetuslehe

kestus ja töövõimetuse põhjus

(nt kutsehaigus, tööõnnetus,

tööõnnetus liikluses). Juhime

tähelepanu, et töövõimetuslehel

sisaldub muu hulgas ka isiku

diagnoosikood, mis on aga eriliiki

isikuandmed. Palume seletuskirjas

selgitada kõigi tervise- ja tööministri

22. juuli 2022. aasta määruse nr 62

„Töövõimetuslehe vormistamine ja

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud TI kohustuste

täitmiseks vajalike isikuandmete töötlemisega

andmete edastamine“ § 2 lõikes 1

nimetatud täiendavalt saadavate

andmete töötlemise vajadust

Tööinspektsiooni kohustuste

täitmisel.

8.11 Põhimääruse § 17 lg 2 näeb ette, et

andmeandja vastutab tema esitatud

andmete õigsuse eest.

Tööinspektsioon vastutab

andmekogusse kantud andmete

vastavuse eest andmeandja esitatud

andmetele. Juhime tähelepanu, et

andmeandjatel on kohustus esitada

andmekogusse korrektseid

andmeid, kuid hetkest, mil andmed

on kantud andmekogusse, vastutab

nende andmete õigsuse eest

andmekogu vastutav töötleja, seega

ei vabasta § 17 lg 2 teine lause

Tööinspektsiooni vastutusest

selle eest, et andmekogus on õiged

andmed.

Selgitatud. Sätte eesmärk on, et TI ei paranda ega

muuda andmekogusse kantud andmeid ning neid viib

tegelikkusega vastavusse andmeandja. TI vastutab, et

andmekogus olevad andmed vastavad andmeandja

poolt esitatud andmetele.

8.12 Eelnõu § 1 p 14 näeb ette, et

andmevahetus teiste andmekogudega

toimub avaliku teabe seaduse §

439 lõike 1 punktis 5 nimetatud

andmevahetuskihi kaudu või muul

andmekogude vastutavate töötlejate

vahel kokkulepitud elektroonilist

teabevahetust võimaldaval viisil.

Justiits- ja Digiministeeriumi

hinnangul ei ole selline

andmevahetus kooskõlas AvTS § 43⁹

lõikega 5, mille kohaselt saab

andmevahetus riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogudega ja riigi

infosüsteemi kuuluvate

andmekogude vahel toimuda ainult

läbi riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi. Palume eelnõust

välja

jätta võimalus, et riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogude vahel võiks

andmevahetus toimuda muul

viisil kui läbi riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi.

Arvestatud. Eelnõud on parandatud ning lõige

eemaldatud.

8.13 Eelnõu § 1 p 16 näeb ette, et andmed

väljastatakse andmekogust

elektrooniliselt. Paberil väljastatakse

andmekogust andmeid üksnes

Arvestatud. Eelnõust eemaldatud kuna nõue on kaetud

seaduse tasandil.

põhjendatud taotluse alusel või kui

selline kohustus tuleneb õigusaktist.

Seletuskirjast ei selgu, millisel juhul

saab tekkida olukord, kus isik peab

esitama paberil väljastamiseks

põhjendatud taotluse.

Andmesubjektil on õigus

isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artikli 15 lõike 3 kohaselt

saada koopia (sh paberil) oma

andmetest. Avaliku teabe seaduse

kohaselt teabevaldaja täida

teabenõude teabenõudja poolt

soovitud viisil (AvTS § 17).

Märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduse § 5

lõike 8 kohaselt vastatakse isikule

märgukirjas või selgitustaotluses

esitatud aadressil (faksi number,

posti- või elektronposti aadress)

kirjalikult või kokkuleppel muul

viisil. Palume seletuskirja täiendada

selgitustega, millisel juhul

põhjendatud taotlust saab kasutada.

8.14 Põhimääruse § 20 näeb ette, et

ekslikult esitatud andmeid, teateid ja

dokumente, mis ei kuulu

Tööinspektsiooni pädevusse,

säilitatakse kolm aastat nende

esitamisest arvates. Seadus näeb ette

maksimaalsed säilitustähtajad

kohustuste lõikes. Kui andmed

(isikuandmed) on esitatud ekslikult,

siis puudub Tööinspektsioonil ka

pädevus neid andmeid töödelda,

kuna puudub seadusest tuleneva

andmete töötlemise eesmärk.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud punkt § 20 lg 10

sõnastuse muutmise kohta. „Ekslikult esitatud

andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu

Tööinspektsiooni pädevusse, hävitatakse koheselt peale

mittevastavuse tuvastamist“.

8.15 Põhimääruse § 21 lg 3 näeb ette, et

andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile

üle antud, hävitatakse nende

säilitustähtaja möödumisele järgneva

kalendriaasta jooksul. Juhime

tähelepanu, et andmeid tohib

säilitada üksnes seaduses ette nähtud

säilitustähtaja lõpuni. Säilitustähtaja

lõppedes tuleb andmed

kohe kustutada, st kui seaduses on

antud maksimaalne tähtaeg, siis tuleb

olukorras, kus soovitakse

Arvestatud. Määrust muudetud: eemaldatud on

aastane üleminekuaeg.

andmeid kogumis kustutada, näha

põhimääruses ette, et andmeid

säilitatakse x aastat ja kustutatakse

seejärel x aja jooksul, kuid

säilitamise ning kustutamise periood

ei tohi ületada seaduses ette nähtud

säilitamise aega. Teine võimalus on

näha seaduses ette nii maksimaalne

säilitustähtaeg kui ka

võimalus andmed sellele järgneva x

perioodi jooksul kustutada.

8.16 Seletuskirja 3. osas on märgitud, et

määrus ei ole seotud Euroopa Liidu

õigusega. Juhime

tähelepanu, et eelnõu käsitleb

isikuandmete töötlemist, seega peab

see olema kooskõlas IKÜM-iga.

Palume seletuskirja täiendada.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

8.17 Seletuskirja 5. osas on märgitud, et

kõikide infosüsteemide muudatuste

jaoks vajalike arenduste

jaoks on kokkulepped sõlmitud,

kulud kavandatud ja arendused töös.

Seletuskirjas tuleb välja tuua ka

arenduskulude suurus ja nende

finantseerimise allikad.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

MÄÄRUS

25.08.2026 nr 27

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a

määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel.

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel asutatud“;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) andmelaost.“;

3) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) kohtutäituri, notari, pankrotihalduri, vandetõlgi, patendivoliniku ja audiitori identifitseerimiseks;“;

4) paragrahvi 6 punktis 5 asendatakse sõna „volituse“ sõnaga „esindusõiguse“;

5) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „ja alustamise“ sõnadega „ning menetluse alustamise

ja lõpetamise“;

6) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäev.“;

7) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) vigastuse liik ja vigastatud kehaosa;“;

8) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 10 asendatakse sõna „infosüsteemist“ sõnaga „andmekogust“;

9) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „surma“ sõnadega „ning isikuga seotud

eestkoste ja hooldusõiguse “;

11) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) Tervisekassa andmekogu – töövõimetuslehe staatus, kestus ja põhjus, töövõimetuslehe väljastanud arsti ja tervishoiuteenust osutava asutuse tuvastamist võimaldavad andmed, töövõimetu isiku nimi, isikukood ja diagnoosikood;“;

12) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17–21 järgmises sõnastuses:

„17) maksukohustuslaste register – andmed maksukohustuslase residentsuse ja mitteresidentsuse staatuse,

isiku või ettevõtte tuvastamiseks vajalike identifitseerimisandmete ning tööandja puhul kontaktandmete ja

tegevusala kohta;

18) töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu – ehitusobjekti ja ehitusplatsi nimi ja aadress, ehitustööde

kestus, ehitusobjekti tellija ja omaniku üldandmed, ehitustöid teostavate töövõtjate ja alltöövõtjate ning

kontaktisikute üldandmed ja tööülesanded, ehitusplatsil töötavate isikute üldandmed ja amet,

ehitusobjektile või ehitusplatsile juurdepääsu võimaldavate vahendite andmed, ehitusobjektil viibimise aeg

ning viibimisega seotud rikkumised;

19) tervishoiukorralduse infosüsteem – andmed tervishoiuteenuse osutaja registrikoodi ja tervishoiuteenuse

osutaja isikukoodi ning nende tegevuslubade kohta;

20) e-riigikassa infosüsteem – andmed Tööinspektsiooni määratud sunniraha ja Tööinspektsiooni algatatud

väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise, maksja ja laekumise summa ning tagasikande kohta;

21) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed välismaalase Eestis

töötamise, töötamise registreerimise, töötamise aluse, tööandja, töötamise kestuse ja tingimuste ning

töötamisega seotud isikute kohta.“;

13) paragrahvi 19 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele“;

14) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Andmekogus tagatakse juurdepääs:

1) andmeandjale tema enda edastatud või tema kohta kogutud andmetele;

2) haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(4) Füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on juurdepääs füüsilise isiku kohta kogutud andmetele

vastutava töötleja kaudu või muu üheselt isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.“;

15) paragrahvi 20 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Ekslikult esitatud andmed, teated ja dokumendid, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse,

hävitatakse koheselt peale mittevastavuse tuvastamist.“;

16) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisel.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

16.03.2026

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt muudetakse tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrust nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Eelnõu kohaselt uuendatakse

ja täpsustatakse töökeskkonna andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantavate üldandmete,

andmeandjate ja andmetele juurdepääsu õigust omavate isikute loetelu.

Näiteks eelnõu kohaselt tehtavate muudatustega pole enam tarvis andmekogusse esitada teavet

õnnetuse raskusastme kohta ja tagatakse andmekogus juurdepääs andmeandjale tema enda

edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile nendele andmetele, mis on

vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendatakse ka andmeandjate

nimekirja. Näiteks lisatakse e-riigikassa, kust Tööinspektsioon (edaspidi TI) saab andmeid

sunniraha ning väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta ja välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, mis võimaldab TI-l saada andmeid

Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta. Lisaks sisaldab

põhimääruse eelnõu muudatusi, mis parandavad õigusselgust.

Muudatus ei too töötajatele ega tööandjatele uusi kohustusi ega kohanemisvajadust ning

väheneb esitatavate andmete hulk. Samas tõhustab muudatus TI tööd ning võimaldab neil teha

lihtsamini järelevalvetoiminguid andmebaasist saadava info põhjal ehk halduskoormus

väheneb.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479),

Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ja Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud), sama

osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected], 5913 6476) ja TI õigusnõunikud

Kairit Kuusemaa (töösuhe lõppenud) ja Ene Kivineem ([email protected], 5919 8107).

Määruse mõjusid on hinnanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna

andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226) ja juriidilise ekspertiisi on

teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Määruse on

keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Moonika Kuusk ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse põhimäärust redaktsioonis RT I, 03.10.2023, 4.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete

kaitse üldmääruse (IKÜM)1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs

eelnõu seletuskirja 4. punktis.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt tehtavate muudatustega täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat õiguslikku

raamistikku, mis võimaldab tulevikus andmekogu andmekoosseisusid täiendada ja täpsustada.

Järgnevalt on täpsemalt kirjeldatud põhimääruse sätteid, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja

täiendatakse.

Eelnõu punktiga 1 jäetakse välja § 1 lõikest 1 tekstiosa „töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

alusel asutatud“. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd andmekogu on juba seaduse

alusel asutatud ning seda enam määruses rõhutada pole asjakohane.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 4 lõiget 1 punktiga 3, lisades andmekogu

koosseisu ka andmelao. Täienduse eesmärk on parandada õigusselgust, täpsustades, et

andmeladu on andmekogu komponent (eraldiseisev osa ehk andmebaas), mis on optimeeritud

päringute ja ärianalüüsi tegemiseks. Andmeladu ei sisalda andmeid, mis jääksid väljapoole

andmekogu andmetest, st andmelaos sisalduvad samad metaandmed, mis andmekogus endas.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 6 punktiga 41, lisades üldandmete andmestikku

kantavate andmete loetellu ka andmed, mis on vajalikud kohtutäiturite, notarite,

pankrotihaldurite, vandetõlkide, patendivolinike ja audiitorite (edaspidi vabade

(õigus)elukutsete esindajad) identifitseerimiseks.

Üldandmed sisaldavad eelkõige andmeid ettevõtete ja nende esindajate identifitseerimise ja

volituste ning töötajate arvu kohta ning sellest loetelust olid varem välja jäänud vabade

(õigus)elukutsete esindajad, kelle andmed samuti üldandmete andmestikku kantakse.

Muudatus on tehnilist laadi, sest eelmisest redaktsioonist olid vabade (õigus)elukutsete

esindajate üldandmed ekslikult loetelust välja jäänud.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 6 punktis 5 sõna „volituse“ sõnaga „esindusõiguse“.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lõikest 2 võib esindusõiguse anda

tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Seega on

täpsem kasutada volituse asemel esindusõigust.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)“. Kättesaadav: EUR-Lex - 02016R0679-20160504 - EN - EUR-Lex.

Eelnõu punktiga 5 asendatakse põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 1 sõnad „ja alustamise“

sõnadega „ning menetluse alustamise ja lõpetamise“. Andmekogus kajastuvad andmed TI

järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta ning andmete terviklikkuse huvides on vajalik

andmekogusse kanda järelevalvemenetluse alustamise ja lõpetamise kuupäev. Muudatus on

tehnilist laadi, sest eelmisest redaktsioonist oli sõna „lõpetamine“ ekslikult välja jäänud. TI

tehtav järelevalve on haldusmenetlus, mille raames peab olema võimalik tuvastada

haldusmenetluse algus ja lõpp (haldusmenetluse seaduse §-d 35 ja 43).

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 8 lõike 2 loetelu punktiga 4, mille kohaselt

liiklusseaduse alusel toimuva sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisel

kantakse andmekogusse ka menetluse käigus kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäev.

Kontrollitud ajavahemiku alguse ja lõpu kuupäeva andmekogus kajastamine on lisaks

haldusmenetluse seadusest tulenevale vajalik ka antud järelevalve eripärast. Sõidukijuhtide

kontrolli käigus kontrollitakse mh sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmist ning

digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete

täitmist. Liiklusseaduse § 137 lõike 1 kohaselt peab tööandja vähemalt 12 kuud säilitama juhi

sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid elektroonselt muutmata kujul või salvestuslehtedel,

juhi allkirjastatud väljatrükkidena või ajutiselt mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral

salvestuslehtedel. Seega on TI-l õigus kontrollida kuni ühe aasta andmeid, kuid praktikas

kontrollitakse 3–4 kuu andmeid ning seetõttu on oluline välja tuua konkreetne kontrolliperiood

sellest üheaastasest ajavahemikust.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 11 lõike 2 punkti 9, sätestades, et

andmekogusse kantakse õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse kohta andmed vigastuse liigi ja

vigastatud kehaosa kohta. Võrreldes kehtiva õigusega jäetakse välja andmete esitamise

kohustus õnnetuse raskusastme kohta.

Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et alates 2022. aasta 19. novembrist ei klassifitseerita

tööõnnetusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kergeteks ja rasketeks. Samuti

ei ole alates 25. novembrist 2022 õnnetuse liigitust Vabariigi Valitsuse määruse nr 75

„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ lisas 1

„Tööõnnetuse teatis“. Eeltoodu põhjal ei ole põhjendatud ka kehtiv nõue esitada andmekogusse

andmed õnnetuse raskusastme kohta.

Eelnõu punktiga 8 asendatakse § 11 lõike 2 punktis 10 sõna „infosüsteemist“ sõnaga

„andmekogust“. Tegu on terminit täpsustava muudatusega.

Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 13 lõike 1 punkt 8, kuna alates 1.

jaanuarist 2026 ei ole tööandjad enam kohustatud esitama TI-le ehitustööde alustamise

eelteadet vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusele nr 377 „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“ (edaspidi ehitustööde määrus).

Kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtted, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning

ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või töömaht ületab 500 inimtööpäeva,

kohustatud esitama 1) TI-le ehitustööde alustamise eelteate kolm tööpäeva enne ehitustööde

alustamist ning 2) Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töövõtuahela ja töötamise kestuse

andmekogusse (edaspidi TTKI) andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja

ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.

Alates 1. jaanuarist 2026 saab TI kõik vajalikud andmed, mida muidu esitavad tööandjad

nimetatud eelteates, TTKI andmekogust andmevahetusliidese kaudu. Selle tõttu jõustuvad

1. jaanuaril 2026 ehitustööde määruse muudatused2, mille kohaselt ei ole ehitusettevõtetel

enam kohustust esitada TI-le ehitustööde alustamise eelteadet. Eeltoodust lähtuvalt on

põhjendatud tunnistada kehtetuks põhimääruses sätestatud vastav säte, et vältida andmete

dubleerimist ja vähendada tööandjate halduskoormust.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 6, pärast sõna „surma“

sõnadega „ning temaga seotud isikute“. Tegemist on täpsustava muudatusega, mis kajastab

senist praktikat – TI-l on juba praegu juurdepääs seotud isikute, st esindatavate andmetele.

Muudatus aitab parandada õigusselgust ja tagada, et andmekogu kirjeldus vastab tegelikule

andmetöötlusele.

TEIS pärib RR-ist andmeid:

 eraisikust tööandja registreerimisel iseteeninduses ja ametniku rakenduses;

 tööõnnetuse registreerimise käigu kannatanud töötaja isiku andmete saatmiseks.

Näiteks kui registreeritakse isiku osas tööõnnetus ning päritakse andmed tööõnnetuse juhtumile

RR-ist, siis need salvestatakse maha tööõnnetuse juhtumi juurde. Sealt neid ei eemaldata.

Andmed:

 isikukood, eesnimi, perenimi;

 sugu ja sünniaeg;

 sideandmed (sh telefon, e-post);

 elukoha aadress tekstina;

 elukoha ads väärtused;

 telefon;

 e-post.

Teenus väljastab ka aadressiandmed, kuid neid TEISi ei salvestata.

Päringud: XroadGateway : getRepresentationsFromRR - TEIS arendus - Sotsiaalministeeriumi

wiki: Andmete lugemiseks kasutatakse X-tee teenust RR86LapseVanemad.v1

(Rahvastikuregister).

Need päringud tehakse süsteemi poolt isiku sisselogimisel, selle pinnalt andmeid maha ei

salvestata. Nendega siis ühtepidi loetakse sisselogimisel isikud, keda sisseloginu esindab või

siis teistpidi loetakse sisse esindajad, kes saavad sisseloginud isikut esindada. Ehk siis

esindusseosed. Andmeid ei salvestata.

2 Eelnõu on esitatud kooskõlastusringile.

Põhimõte kokkuvõttes on see, et andmekogu ei hoia enda juures RR andmeid ja ei salvesta RR

isikuandmeid maha. Salvestatakse isikuandmed üksnes juhul, kui see kaasneb mingi

toiminguga, näiteks tööõnnetuse juhtum. Selleks on ka konkreetne päring, mis käivitab selle

küsimise ning juhtumi salvestamisega need ka salvestatakse.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 17 lõike 1 punkti 14, täpsustades

Tervisekassalt andmekogusse esitatavaid andmeid. Kehtivas õiguses on Tervisekassalt

andmekogusse esitatavad andmed piiratud tööõnnetuse järgsete töövõimetuspäevade arvu

esitamisega. Selline piirang ei võimalda töödelda teisi olulisi andmeid, nagu töövõimetuslehe

kestus ja töövõimetuse põhjus (nt kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses). Muudatusega

saab andmekogu Tervisekassalt järgmised andmed kui leiti töövõimetusleht: töövõimetuslehe

sisemine identifikaator, töövõimetuslehe staatus, töövõimetuslehe viimati teostatud muudatuse

aeg, töövõimetuslehe põhjus, töövabastusperioodi algus, töövabastusperioodi lõpp (kui on

märgitud), töövõimetuslehe väljastanud arsti andmed, arsti kood, arsti eesnimi, arsti

perekonnanimi, arsti telefoninumber (kui see on märgitud), arsti eriala kood, tervishoiuteenust

osutava asutuse andmed, tervishoiuteenuse osutaja registrikood, tervishoiuteenuse osutaja

ärinimi, töövõimetuslehe tüüp (ha), töövõimetu isiku andmed, töövõimetu isiku isikukood,

töövõimetu isiku eesnimi, töövõimetu isiku perekonnanimi, töövõimetu isiku diagnoosikood

RHK-10, töövõimetuslehele arvutatud suurused, töövõimetuspäevade arv.

Muudatus on kooskõlas Tervisekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 11 lõikega 4 , milles

sätestatakse kolmandate isikute õigus andmetele juurdepääsuks, ning sama põhimääruse § 8

lõikega 10, mis sätestab viisid, kuidas andmetele tagatakse otsejuurdepääs (infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu või volitatud töötleja määratud kasutajaõiguse alusel ja viisil).

Muudatus on tarvilik Tööinspektsioonil tööõnnetuste uurimise hõlbustamiseks.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget 1 punktidega 17–21.

Põhimääruse § 17 sätestab, kes on Töökeskkonna andmekogu andmeandjad ja milliseid

andmeid igalt andmeandjalt saadakse. Muudatusega lisatakse Töökeskkonna andmekogu

andmeandjateks maksukohuslase register, töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem

(TTKI), tervishoiukorralduse infosüsteem, e-riigikassa ja välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu.

 Punkti 17 kohaselt on andmekogu üks andmeandja maksukohustuslase register. Täiendus

on kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punktiga 18, mille kohaselt võib

maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet TI-le riikliku järelevalve

tegemiseks tööalaste õigusaktide täitmise üle. Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS nr 25-1141) § 2 punktiga 3 kavandatakse muuta

MKS § 29, täiendades seda muu hulgas punktiga 182, mille kohaselt võib maksuhaldur

avaldada maksusaladust sisalduvat teavet töövaidluskomisjonile (TVK) töötaja ja

mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelise töövaidluse lahendamiseks.

Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (EIS

nr 25-1141) kavandatakse muuta MKS § 29, täiendades seda muu hulgas punktiga 182.

Selle kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet

töövaidluskomisjonile töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja

vahelise töövaidluse lahendamiseks. Muudatus on vajalik, sest töövaidluse lahendamine

ei ole riiklik järelevalve ning kehtiv MKS § 29 punkt 18 ei võimalda mitteresidendi

andmeid töövaidluskomisjonile avaldada.

Päringuga küsitakse maksukohustuslase registrist mitteresidentsuse andmeid. Info

saadakse X-tee kaudu piiratud ligipääsuga mitteresidentsuse päringust. Kui päring näitab,

et isik on resident, väljastatakse ettevõtte registrikood (kui ettevõtte riik on Eesti), ettevõtte

nimi, ettevõtte riik ning Maksu- ja Tolliameti väljastatud kood. Kui päring näitab, et isik

on Eesti kodanik, väljastatakse isikukood, ees- ja perekonnanimi, riik (kui riigiks on Eesti)

ning MTA väljastatud kood. Tööandjate puhul väljastatakse ka kontaktisiku

telefoninumber ja e-post ning ettevõtte EMTAK-kood.

 Punkti 18 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjaks töövõtuahela ja töötamise kestuse

infosüsteem (TTKI). Muudatus on seotud määruse eelnõu § 1 punktiga 9.

Alates 1. oktoobrist 2023 tuleb ehitustööde korral, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva

ja kus ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav töömaht ületab

500 inimtööpäeva, registreerida nii töövõtuahel kui ka töötajate ehitusplatsil viibitud aeg

Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas TTKI-s.

TTKI-d peetakse Maksu- ja Tolliametile ja Tööinspektsioonile seadusega pandud

ülesannete täitmiseks ning Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste Eestis ajutise

viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku järelevalve tegemiseks (MKS § 2510 lõige 1).

Andmetele juurdepääsu tingimused sätestab maksukohustuslaste registri põhimääruse

§ 61.

TTKI-st saadakse järgmised andmed:

 Ehitusobjekti üldandmed: ehitusobjekti nimi, ehitustööde kavandatav algus ja lõpp ning

märge selle kohta, kas objekt on riigikaitseline.

 Ehitusobjekti omaniku andmed: süsteemi antud unikaalne identifikaator, viide

ehitusobjektile, omaniku nimi, seotud ettevõtte isiku- või registrikood, kontaktisiku

tööandja registreerimisriik, omaniku või tellija telefoninumber ja e-post.

 Ehitusobjektiga seotud aadressid: ehitusobjekti aadress ja katastritunnus.

 Ehitusplatsi andmed: ehitusplatsi nimi, kirjeldus ja aadress. TTKI-s nimetatakse

ehitusplatse töömaadeks. Ühel ehitusobjektil võib olla mitu ehitusplatsi ning üks

ehitusplats võib olla seotud mitme ehitusobjektiga, moodustades ühise töömaa koos

ühise elektroonilise registreerimissüsteemiga.

 Ehitusobjektil tegutsevate töövõtjate andmed: peatöövõtjate ja alltöövõtjate

registrikood, ettevõtte riik, nimi ja aadress.

 Töövõtjate ehitusobjektil viibimise ajavahemikud.

 Töövõtjate tööülesanded, mis näitavad tööde liike klassifikaatori alusel.

 Ehitusobjekti või töövõtjaga seotud kontaktisikute andmed: ees- ja perekonnanimi,

isikukood, tööandja registrikood ja nimi, riik, roll ehitusplatsil, telefoninumber ja e-

post.

 Ehitusobjekti töötajate andmed: isikukood, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi. Töötaja

võib töötada samaaegselt mitmel objektil või mitme töövõtja juures.

 Töötaja ja töövõtja vahelise tööseose andmed (amet, periood jms).

 Ehitusobjektile sissepääsu võimaldavate pääsukaartide andmed, mis võivad olla seotud

kas tööandja või konkreetse töötajaga.

 Ehitusplatsil viibimise ajalogid, kus iga töötaja viibimine kajastub päevade lõikes

summeerituna.

 Ehitusobjektil viibimise rikkumiste andmed, sh rikkumise liik, rikkumise periood ning

rikkumise sisu või ulatus (nt töötatud tundide või päevade arv). Samuti hoitakse seoseid

konkreetsete viibimiste ja rikkumiste vahel.

 Punkti 19 kohaselt lisatakse andmekogu üheks andmeandjaks tervishoiukorralduse

infosüsteem. TI-l on juba praegu juurdepääs andmetele tervishoiuteenuse osutajate ja

nende tegevuslubade kohta, kuid vastav muudatus põhimääruses oli seni tegemata.

Seetõttu on tegemist õigusselgust parandava muudatusega. TEIS kasutab andmete

saamiseks x-tee teenust. Teenust kasutatakse pärast autentimist, et tuvastada, mis

teenuseosutajate juures kasutaja töötab töötervishoiuarstina. Teenuse poole pöördub

autentimise teenus. Kasutajaliides otse selle teenuse poole ei pöördu. Selgituseks: TEIS

teeb töötervishoiuteenuse osutajate ja nende tegevuslubade kohta andmete saamiseks

avaandmete päringu MEDRE-sse (tervishoiukorralduse infosüsteem) ning kasutab seejärel

tervishoiutöötajate registri X-tee teenust „registriisik“, et tuvastada TTO rakendusse sisse

logiv tervishoiutöötaja ja viia ta kokku TTO ja tegevuslubadega kokku, kusjuures kumbagi

päringutest andmetena andmekogus maha ei salvestata.

 Punkti 20 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjaks e-riigikassa, kust saadakse

andmeid sunniraha ning väärteomenetluses tasutud rahatrahvide laekumise kohta.

Muudatus võimaldab kajastada andmekogus järelevalve- ja väärteomenetluses määratud

ning tasutud sunnirahade ja trahvide laekumist.

Andmete väljastamine e-riigikassast põhineb rahandusministri 10. septembri 2014. a

määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ §-l 37. X-tee teenust kasutab Riigikassa,

edastades laekumiste andmed TEIS-i „Arveldus“ moodulisse.

Edastatavad andmed on muu hulgas maksja nimi, laekumise kuupäev, laekunud summa

eurodes, laekumise selgitus, tehingu Riigikassa unikaalne töökood (arhiveerimistunnus),

maksja registrikood, märge võimaliku tagasikande kohta, tagasikantud summa eurodes,

tagasikande liik ning laekumise kasutamata jääk. Lisaks edastatakse nõude ja makse seose

andmed, sealhulgas süsteemi poolt nõudele antud unikaalne identifikaator, viited nõudele

ja maksele ning seotud summa.

 Punkti 21 kohaselt lisatakse andmekogu andmeandjateks välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu. Nimetatud täienduse eesmärk on võimaldada TI-l

saada andmeid Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste

kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 51 alusel.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu lisamine on tingitud

ELTTS-i § 51 lõikes 1 sätestatust, kus on reguleeritud, milliseid andmeid lähetatud töötaja

tööandja peab TI-le lähetuse kohta esitama ning milliseid andmeid on TI-l kohustus jagada

Maksu- ja Tolliametiga.

Töökeskkonna andmekogusse kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimääruse3 § 7 punktides 1–4 ja 9, § 8 lõike 1 punktides 1–

4, § 8 lõike 2 punktides 1–5, § 8 lõike 3 punktides 1–3, § 8 lõike 5, § 9 punktides 1, 2 ja 4,

§ 10 punktides 1–3, 5, 7 ja 8 ning § 11 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed.

Lisaks valmistab Tööinspektsioon koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ette

tehnoloogilist lahendust, mille kaudu saab tööandja välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise iseteeninduskeskkonnas edastada lähetatud töötajate andmed

otse Tööinspektsioonile. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026, mil jõustuvad ka

seadusemuudatused, mis võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda

riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning loovad õigusliku aluse PPA ja

Tööinspektsiooni andmekogude andmevahetuseks X-tee kaudu.

Praktikas vabanevad tööandjad samade andmete esitamisest mitmele asutusele siis, kui

vastavad andmevahetuse arendused on valmis ja kasutusele võetud.

Tööinspektsioon tegi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (EIS nr

25-1220) 28.11.2025 antud arvamuses nr 1.1-7/2209-3 (punkt 11.2) ettepaneku täiendada

ELTTS-i nii, et Tööinspektsioonil oleks õigus saada teavet ka lähetatud töötajate

kodakondsuse kohta. Kui ettepanek leiab heakskiidu, tekib alus kanda töökeskkonna

andmekogusse ka Eestisse lähetatud välismaalase kodakondsuse andmed (välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse § 7 punkt 7).

Eelnõu punktiga 13 muudetakse põhimääruse § 19 pealkirja, asendades senine pealkiri

„Andmekogule juurdepääs“ pealkirjaga „Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele“.

Muudatuse eesmärk on viia paragrahvi pealkiri kooskõlla selle sisuga, kuivõrd paragrahvis

sätestatakse, kellel on andmekogule juurdepääsu õigus ning millistel juhtudel võib andmeid

väljastada välisriigile. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi.

Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 19 lõigetega 3 ja 4, mille eesmärk on täpsustada

andmekogus sisalduvatele andmetele juurdepääsu tingimusi ja andmete väljastamise korda.

 Lõike 3 kohaselt tagatakse andmekogus juurdepääs andmeandjale tema enda edastatud või

tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud

tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

 Lõikes 4 sätestatakse, et füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul on juurdepääs

isiku kohta andmekogus töödeldud andmetele vastutava töötleja kaudu või muu ühiselt

isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.

Juurdepääs andmetele on reguleeritud IKÜM-i III peatükis, mis sätestab andmesubjekti

õigused. Täpsemalt on teavet, mida tuleb esitada isikuandmete kogumisel, ning andmesubjekti

õigust tutvuda isikuandmetega reguleeritud artiklites 13–15.

3 Kättesaadav: Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus– Riigi Teataja.

Eelnõu punktiga 15 sõnastatakse paragrahvi 20 lõige 10: „Ekslikult esitatud andmeid, teateid

ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, hävitatakse koheselt peale

mittevastavuse tuvastamist.“ Sellega viiakse põhimäärus vastavusse isikuandmete kaitse

põhimõtetega, kus ei säilitata ega töödelda andmeid, mille töötlemiseks puudub pädevus.

Eelnõu punktiga 16 sõnastatakse paragrahvi 21 lõige 3 „Andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile

üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisel.“ Muudatusega viiakse põhimäärus

kooskõlla seaduses sätestatud andmete säilitamise tähtaegadega.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on seotud Euroopa Liidu õigusega ning vastab Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmäärusele.

4. Määruse mõjud

Eelnõu kohaselt tehtavad muudatused on suures osas tehnilist laadi. See tähendab, et need

kinnistavad juba seni kehtivat praktikat (näiteks andmevahetus toimib juba praegu

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu; andmetele ligipääs on ka praegu tagatud;

tööõnnetuse raskusastme kohta ei ole vaja andmeid, kuna õnnetusi ei klassifitseerita

raskusastme järgi juba alates 2022. aastast) või loovad täpsustusi (näiteks pealkirja muutmine

või registri nimetuse muutmine). Need muudatused loovad õigusselgust, kuid ei avalda otsest

mõju sihtrühmadele, mistõttu ei ole neid muudatusi mõjuanalüüsis eraldi hinnatud.

Mõjuanalüüsis on sisulisi muudatusi täpsemalt hinnatud. Nende muudatuste rakendamisega

avaldub sotsiaalne mõju töötajatele ning mõju riigiasutuste tegevustele ja töökorraldusele.

Samuti avaldub mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mida on kirjeldatud peatükkides 4

ja 5. Koostatud on ka andmekaitsealane mõjuhinnang. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta

majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti, riigikaitset ja välissuhteid ning

siseturvalisust ja keskkonda.

4.1. Sotsiaalne mõju

4.1.1 Sihtrühm: töötajad

Statistikaameti andmetel4 oli 2024. aastal Eestis 619 200 palgatöötajat, kellest 604 200 (97,6%)

töötasid töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel.

Määruse muudatused avaldavad töötajatele otsest ja kaudset mõju. Muudatus, millega antakse

töötaja seaduslikule esindajale õigus andmekogus olevate andmetega tutvuda, avaldab otsest

mõju töötajatele, kel on seaduslik või volitatud esindaja (nt alaealine töötaja, kelle seaduslik

esindaja on lapsevanem). Täpseid andmeid selliste töötajate arvu kohta ei ole, kuid

hinnanguliselt on nende osakaal kõikidest töötajatest väike. 2023. aastal töötas 18 752 noort

4 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi.

vanuses 7–175, moodustades 3% kõikidest palgatöötajatest. Kohtute statistika järgi lahendati

2024. aastal 2103 täiskasvanule eestkostja määramise juhtumit6, kuid pole teada, kui paljudele

töötavatele täiskasvanutele eestkostja määrati.

Muudatus tugevdab töötajate õiguskaitset olukordades, kus nad ise ei saa oma õigusi tõhusalt

teostada. Esindaja saab näiteks hinnata tööandja tegevust ning koguda tõendeid

tervisekahjustuste või töövaidluste jaoks. Muudatus ei too töötajatele uusi kohustusi ega

kohanemisvajadust, seega on mõju ulatus väike. Mõju sagedus sõltub sellest, kui tihti töötaja

või tema esindaja peab andmekogus andmeid vaatama, kuid jääb pigem madalaks. Andmete

lekke või loata juurdepääsu risk on minimaalne, kuna andmetega saavad tutvuda ainult

seaduslikud või volitatud esindajad ning see tugineb juba kehtivale esindusõiguse süsteemile.

Kaudset mõju avaldavad kõikidele töötajatele muudatused, millega laiendatakse andmekogu

andmeandjate ringi ja lisatakse uued andmeväljad (järelevalvemenetluse lõpetamise info ja

sõidukijuhi kontrollimise ajavahemik). Need muudatused muudavad TI tegevuse tõhusamaks,

mis omakorda aitab parandada töötajate töötingimusi ja tööohutust laiemalt. Töötajatele need

muudatused kohanemiskohustusi ei too, mistõttu on mõju ulatus väike. Sagedus on keskmine,

kuna järelevalvetoimingud ning töötingimuste kontroll on olemuslikult regulaarsed.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.2. Mõju riigiasutustele

4.2.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon

Määruse muudatused muudavad TI tegevuse tõhusamaks. Andmekogusse lisatavad uued

andmeväljad annavad TI-le parema ülevaate järelevalvemenetlustest. Töötasu,

töövõimetuslehtede, ehitustööde, sunniraha ja trahvide laekumise ning välismaiste töötajate

kohta lisanduvad andmed võimaldavad TI-l töötingimusi täpsemalt hinnata ja seadusest

tulenevaid järelevalveülesandeid tõhusamalt täita. Andmeväljade ja andmete lisandumine

eeldab alguses mõõdukat kohanemist, kuid ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi TI

töökorralduses, mistõttu on mõju ulatus väike. Lisanduvat infot kasutatakse regulaarselt.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Lisanduva andmevahetuse tõttu vajalikke tegevusi nii TI-le kui ka teistele riigiasutustele on

kirjeldatud peatükis 5.

4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga täpsustatakse TI andmekogu andmetöötluse eesmärke, ulatust ja andmetele

juurdepääsu korda. Muudatustega ei looda uusi andmekogusid, vaid täpsustatakse

olemasolevaid ja uusi andmetöötluse aluseid ning andmeandjaid, et tagada õigusselgus ja

läbipaistvus.

5 Ester, J., Kendrali, E., Kletter, T., Lehari, M. ja Pall, K. (2025). Alaealiste töökogemuse omandamise

toetamine. Lõpparuanne. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

6 Kohtute menetlusstatistika, tsiviilasjad maakohtus, nõude liik: piiratud teovõimega täisealisele isikule

eestkostja määramine.

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada andmete kasutusvõimalusi järelevalve-

ja analüüsifunktsioonide täitmiseks, parandada andmete kättesaadavust ning vähendada

tööandjate halduskoormust, säilitades samal ajal andmekaitse põhimõtted. Muudatused loovad

selgema, turvalisema ja õiguspärasema raamistiku andmete töötlemiseks ning andmetele

juurdepääsuks.

Eelnõuga tehtavate muudatustega:

 täpsustatakse TI õigust töödelda andmekogus andmeid elektrooniliselt õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatus on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1

punktiga c (töötlemine on vajalik vastutavale töötlejale kohalduva õigusliku kohustuse

täitmiseks);

 täiendatakse andmekogu andmeandjate ringi, näiteks lisanduvad maksukohustuslase

register, TTKI andmekogu. Andmevahetus toimub turvaliselt riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu. Kõikidel andmevahetustel on seadusest tulenev õiguslik alus

ning need on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e;

 täiendatakse, kellele tagatakse andmekogus juurdepääs (andmeandjale tema enda

edastatud või tema kohta kogutud andmetele ning haldusorganile). See vastab IKÜM-i

artiklile 6.

TI järgib isikuandmete töötlemisel IKÜM-i artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid (sh

seaduslikkus, eesmärgipärasus, minimaalsus, täpsus, säilitamise piirang, konfidentsiaalsus)

ning artikli 5 lõike 2 kohast vastutuskohustust. Isikuandmetele juurdepääs on piiratud ning

andmete töötlemine toimub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruses tehtavad muudatused nõuavad arendustegevusi nii töökeskkonna andmekogus kui ka

teiste asutuste (Tervisekassa, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet)

infosüsteemides, et tagada andmevahetus. Samuti on muudatustest mõjutatud Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle ülesanne on töökeskkonna andmekogu, Tervisekassa

andmekogu ning Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemi tehniline pidamine, sh

arenduste elluviimine. Kõikide muudatuste jaoks vajalike arenduste jaoks on kokkulepped

sõlmitud, kulud kavandatud ja arendused töös.

Tööelu Infosüsteemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetuse andmise

tingimustel „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ 2021-2029

vahenditest. Tööinspektsiooni partner tegevuste elluviimisel on TEHIK. TEHIK tagab

vajalikud infotehnoloogilised andmelahendussüsteemide arendused, majutuse ja halduse ning

vastutab, et loodavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaegsed, jätkusuutlikud

ja Eesti e-teenuste taristuga kokkusobivad. TEHIK on läbi viinud raamhanke ning on sõlmitud

leping: Raamleping „Tööelu infosüsteemi arendustööd“ nr 3-9/4244-1 (riigihanke viitenumber

riigihangete registris: 276737). Eeldatav maksimaalne raamlepingute või hankesüsteemide

alusel sõlmitavate hankelepingute maksumus: ⁠4 500 000,00 EUR. Raamlepingu alusel

sõlmitakse konkreetsete teenuste arendamiseks hankelepinguid.

6. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Maksu-

ja Tolliametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Tööinspektsioonile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Tervisekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule,

Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile.

Kooskõlastamise ja arvamuste avaldamise tagasiside ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad on esitatud seletuskirjale lisatud

kooskõlastustabelis.