| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 12.5-4/3480-1 |
| Registreeritud | 26.08.2026 |
| Sünkroonitud | 27.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES |
| Sari | 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 12.5-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus
(registrikood: 11948506)
ERAKORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe
linnaosa, Sepise tn 7, 11415, Eesti Vabariik.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 25.08.2026.a kell 9:00 kuni 09:35 ministeeriumide ühishoones, aadressil
Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul.
AKTSIONÄRID Eesti Vabariik (127 824 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist 66,7%), mida seaduse alusel
esindab osalust valitseva ministeeriumi ministrina majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo,
kes osales koosolekul vastavalt TsÜS § 331 lg 1 reaalajas toimuva kahesuunalise side (MS
Teams) abil ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (63 912 häält; aktsiate osakaal aktsiakapitalist
33,3%), mida seaduse alusel esindab juhatuse liige Ursel Velve.
Lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 1 ja § 300, riigivaraseaduse § 75 lg 31 p 2 ja lg
33 ning Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirja p 7.1:
AKTSIASELTSI ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Muuta põhikirja punkt 3.3.9 ja sõnastada see järgnevalt:
„3.3.9 Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes
üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. Finantsplaani koostab ja esitab
aktsiaselts vastavalt riigieelarveseaduse § 12 sätestatud nõuetele ja see on aluseks
aktsiaseltsi aastaeelarve koostamisel.“
2. Kinnitada Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus põhikirja uus redaktsioon (Lisa 1).
Otsuste poolt hääletasid mõlemad aktsionärid, otsused on vastu võetud 100% poolthäältega.
Eesti Vabariik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Erkki Keldo Ursel Velve
1
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus
põhikiri
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALA
1.1. Ärinimi
Aktsiaseltsi ärinimi on Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus.
1.2. Asukoht
Aktsiaseltsi asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Eesmärk ja põhitegevusala
1.3.1. Aktsiaseltsi eesmärk on kasumlik võimaluste loomine ettevõtjate krediidiriskide
maandamiseks ja ettevõtluse ning ekspordi arengu tagamiseks.
1.3.2. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on kindlustustegevus krediidikindlustuse ja
garantiikindlustuse ning nende alaliikides aktsiaseltsile väljastatud tegevuslubade
alusel, samuti riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes.
1.3.3. Oma põhitegevusalal tegutsemiseks teeb aktsiaselts koostööd Eesti, teiste riikide ja
rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.
1.3.4. Aktsiaselts võib teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud
tema majandustegevuseks ja mis ei ole vastuolus õigusaktidega või põhikirjaga.
2. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
2.1. Aktsiakapital
Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 4 793 400 (neli miljonit seitsesada üheksakümmend
kolm tuhat nelisada) eurot ja maksimumaktsiakapital 19 173 600 (üheksateist miljonit ükssada
seitsekümmend kolm tuhat kuussada) eurot, mille piires võib aktsiaseltsi aktsiakapitali
suurendada ja vähendada aktsiaseltsi põhikirja muutmata.
2.2. Aktsiad
2.2.1. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad.
2.2.2. Kõigi aktsiate nimiväärtus on 100 (sada) eurot. Iga aktsia annab aktsia omanikule
aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.
2.2.3. Aktsia on võõrandatav seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Aktsiate tasulisel
võõrandamisel on teistel aktsionäridel ühine ostueesõigus kolmandate isikute ees.
Aktsionärid võivad kasutada oma ostueesõigust kahe kuu jooksul aktsiate
võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab aktsiate müüja
aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus
osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses
ostueesõiguse kohta sätestatut.
2.2.4. Aktsiat võib pantida, kui selle poolt hääletavad vähemalt 4/5 üldkoosolekul esindatud
häältest ning üldkoosolekul osaleb vähemalt 4/5 aktsiaseltsi aktsiatega esindatud
häältest.
2
2.3. Aktsia eest tasumine
2.3.1. Aktsiaseltsi asutamisel tasutakse aktsia eest rahalise sissemaksega. Rahalised
sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele.
2.3.2. Tegutseva aktsiaseltsi aktsia eest tasutakse seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus. Kui mitterahalise sissemakse eseme
hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, siis peab mitterahalise
sissemakse eset hindama üldiselt tunnustatud ekspert. Audiitor kontrollib mitterahalise
sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab
seaduses nimetatud nõuetele.
2.3.3. Aktsionär, kes ei tasu aktsia eest õigeaegselt, maksab aktsiaseltsile viivist 0,1%
tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
3.1. Aktsiaseltsi organid
Aktsiaseltsi organiteks on:
3.1.1. aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
3.1.2. nõukogu (edaspidi nõukogu);
3.1.3. juhatus (edaspidi juhatus);
3.1.4. auditikomitee.
3.2. Üldkoosolek
3.2.1. Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised või
erakorralised.
3.2.2. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas 4 (nelja) kuu jooksul aktsiaseltsi
majandusaasta lõppemisest arvates.
3.2.3. Erakorraline üldkoosolek toimub äriseadustikus ja teistes õigusaktides ettenähtud
juhtudel ja korras.
3.2.4. Üldkoosoleku kokkukutsumine toimub vastavalt õigusaktide nõuetele. Üldkoosoleku
päevakorra määrab nõukogu, kui õigusaktidest ei tulene teisti.
3.2.5. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja teistes õigusaktides nimetatud
küsimuste otsustamine.
3.2.6. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osaleb või
on esindatud üle poole aktsiaseltsi aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või
aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud suuremat esindatuse nõuet.
3.2.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul
aktsiatega esindatud häältest, kui seaduses või aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud
suuremat häälteenamuse nõuet.
3.2.8. Üldkoosolek kehtestab aktsiaseltsile omaniku ootused, millega määrab kindlaks
aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid, ning uuendab omaniku ootusi vähemalt
igal kolmandal aastal.
3.2.9. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös
osalemisega kaasnevate kulude katmise korra.
3.3. Nõukogu
3.3.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab
järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja
kohustused, kui aktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti.
3.3.2. Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmete arvu määrab üldkoosolek
lähtudes aktsiaseltsi suurusest, majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada
3
äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed
valib üldkoosolek. Aktsiaseltsis vähemusosalust omavaid aktsionäre esindab
nõukogus vähemalt 1 (üks) liige. Osaluse valitseja teeb valimise ettepaneku vähemalt
riigi osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. Nõukogu liikmed
valitakse kolmeks aastaks.
3.3.3. Nõukogu esimehe valib üldkoosolek. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.
3.3.4. Nõukogu teeb otsuseid aktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö
planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel.
3.3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides
sätestatud korras.
3.3.6. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel
nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
3.3.7. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis kõik nõukogu liikmed (kirjalik hääletus) või
etteteatamiseta ja hääletusprotokollita (äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse
tegemine). Eelnimetatud viisidel otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada
aktsiaseltsi nõukogu töökorras.
3.3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku
protokolli. Kui nõukogu teeb otsuse koosolekut kokku kutsumata, asendab koosoleku
protokolli hääletusprotokoll, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.
Hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks on nõukogu liikmete seisukohad hääletamisel
olnud otsuse projekti kohta.
3.3.9. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes
üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest. Finantsplaani koostab ja esitab
aktsiaselts vastavalt riigieelarveseaduse § 12 sätestatud nõuetele ja see on aluseks
aktsiaseltsi aastaeelarve koostamisel.
3.3.10. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides.
Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas
sätestatule aktsiaseltsi nõukogu töökorrast niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus
õigusaktide või aktsiaseltsi põhikirjaga.
3.3.11. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud
või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt.
3.3.12. Nõukogu liikme tasustamine:
3.3.12.1. nõukogu liikmele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti.
Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse
määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega muu nõukogu organi
tegevuses;
3.3.12.2. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu
koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;
3.3.12.3. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
3.3.12.4. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab
aktsiaseltsi üldkoosolek arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat.
3.3.13. Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning
tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega.
3.3.14. Nõukogu liikme tagasi astumisel või tagasi kutsumisel lähtutakse äriseadustikust.
Osaluse valitsejal on õigus teha tagasikutsumise ettepanek vähemalt riigi osaluse
proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas.
4
3.3.15. Muudatustest nõukogu koosseisus teatab üldkoosolek Rahandusministeeriumile viie
(5) tööpäeva jooksul arvates muudatuse tegemisest.
3.4. Juhatus
3.4.1. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab aktsiaseltsi. Juhatusel on
õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.
3.4.2. Juhatusel on 2 (kaks) kuni 5 (viis) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni neljaks
aastaks. Juhatuse liikme volitused juhatuses lõppevad õigusaktides ja põhikirjas
ettenähtud juhtudel ja korras.
3.4.3. Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tegevust. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt
nimetatud juhatuse liige.
3.4.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord
kahe kuu jooksul.
3.4.5. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse
liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel
juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
3.4.6. Juhatus võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata. Koosolekut kokku kutsumata
juhatuse otsuse tegemisest tuleb teatada kõikidele juhatuse liikmetele ning sellisel
juhul on juhatuse otsus vastu võetud, kui otsuse poolt hääletavad üle poole juhatuse
liikmetest.
3.4.7. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles määratletakse
juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning aktsiaseltsi juhtimise
ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.
3.4.8. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud
või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga
kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist aktsiaseltsi poolt.
3.4.9. Juhatuse liikme tasustamine:
3.4.9.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme
ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete
eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
3.4.9.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi
loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava
täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei
võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat
tasu;
3.4.9.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist
võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu
ulatuses;
3.4.9.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse
liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest
kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem
juhatuse liikme volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
3.5. Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele
3.5.1. Nõukogu ega ka juhatuse liikmeks ei või olla isik:
3.5.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5
3.5.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.5.1.3. kellel on ärikeeld;
3.5.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.5.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
3.5.1.6. kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib olla muuhulgas
asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
3.5.1.6.1. omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu
hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus või kuulumises sellise
äriühingu nõukogusse või juhatusse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja
või ostja, teenuste osutaja või tellija;
3.5.1.6.2. omab olulist osalust ehk vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või seda
väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus, mis tegutseb
äriühinguga samal tegevusalal ning see äriühing ei ole äriühingu aktsionär;
3.5.1.6.3. on äriühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu nõukogu või
juhatuse liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle
äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on
selle äriühingu osanik või aktsionär.
3.5.2. Punktis 3.5.1.6 nimetatud seotud isik on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning
isikuga ühise majapidamise kaudu seotud isik.
3.5.3. Punktides 3.5.1.1–3.5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
3.5.4. Punkti 3.5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
3.6. Auditikomitee
3.6.1. Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud juhtudel või oma otsuse alusel
auditikomitee.
3.6.2. Auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud
küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise,
sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse
monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise
osas.
3.7. Sisekontroll ja siseaudit
3.7.1. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
3.7.2. Aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust seaduses sätestatud nõuetele vastavalt teenuseosutajalt;
3.7.3. Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt
juhitava asutuse struktuuriüksust.
4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES, AKTSIASELTSI
STRUKTUURIÜKSUSED JA AKTSIASELTSI ESINDAMINE
4.1. Osalemine äriühingutes
Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes. Aktsiaseltsi osalemise teistes äriühingutes
otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises
äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate
juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab aktsiaseltsi üldkoosolek.
6
4.2. Struktuuriüksused
4.2.1. Aktsiaselts võib moodustada struktuuriüksusi.
4.2.2. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab
ning nende pädevuse ja juhid määrab nõukogu, kui õigusaktidest või põhikirjast ei
tulene teisiti.
4.3. Aktsiaseltsi esindamine
Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.
5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
5.1. Majandusaasta
Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
Aktsiaseltsi asutamisel, lõpetamisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta
olla lühem või pikem kui kalendriaasta, kuid see ei tohi ületada 18 kuud.
5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine
5.2.1. Juhatus koostab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta
lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need
üldkoosolekule kinnitamiseks.
5.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt,
et aktsionärid jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja
möödumist.
5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest
ja heast raamatupidamistavast. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise
tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende
järgimist majandusaasta aruandes.
5.2.4. Juhatus esitab majandusaasta aruande registrile 4 kuu jooksul majandusaasta
lõppemisest ning avalikustab selle aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta
aruande avalikustamisega, avalikustab aktsiaselts ülevaate selle kohta, kuidas
nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud
ja järelevalvet teostanud, ning näitab igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta
jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme kuutasude ja
juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad.
5.3. Kasumi jaotamine
Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek vastavalt seadusele.
5.4. Dividendide maksmine
5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta
aruanne.
5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab üldkoosolek.
5.4.3. Aktsiaseltsi juhatus võib teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist
ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava
kasumi arvel kuni poole summa ulatuses.
7
5.5. Reservkapital
5.5.1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis
moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest,
mis kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.
5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seadusest ei tulene teisiti.. Kuni
nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 aktsiaseltsi
puhaskasumist.
6. AKTSIASELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE,
JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE
Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub
seaduses sätestatud korras. Aktsiaseltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed.
7. LÕPPSÄTTED
7.1. Põhikirja muutmine
Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirja
muudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates.
7.2. Põhikirja sätete kehtetus
Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima.
Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada.