Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Tambel Konsult OÜ

[email protected]

Teie 13.08.2026

Meie 26.08.2026 nr 12.2-1/3359-2

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud Tanel Tambla

Esitasite Rahandusministeeriumile 13.08.2026 järelevalveteate (edaspidi ka: teade) Elering

AS-i (edaspidi: hankija) poolt läbiviidava lihthankemenetluse ,,110kV kitsapõhjalise

kandemasti tüüpprojekti koostamine’’ (viitenumber 312845) kohta. Teates juhtisite tähelepanu

asjaolule, et Teie hinnangul ei ole hankija riigihangete registri teabevahetuse kaudu sisuliselt

vastanud Teie küsimustele hanke alusdokumentide kohta, rikkudes sellega riigihangete seaduse

(RHS) §-s 46 lg-s 4 ja §-s 3 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid.

RHS § 205 lg 1 p 1 alusel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või

mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele,

ja puuduvad järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise

järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – järelevalvemenetluse

läbiviimiseks peab olema minimaalselt küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad

olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele

viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS §

206 lg 2 p 1 kohaselt võib järelevalvemenetluse jätta alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei

ole kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile (VAKO). Seda

eriti siis, kui etteheidetav õigusrikkumine ei ole ilmselge või kui menetluse alustamise hetkel

teadaolevatel asjaoludel ei ole rikkumine, isegi selle esinemisel, tõenäoliselt avaldanud negatiivset

mõju riigihanke tulemusele, nt konkurentsile avatusele ja pakkumuste paljususele (vt selle kohta RHS

§ 206 lg 2 p 2).

RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kohaldub ka olukorras, kus vaidlustuse esitamise tähtaeg

on juba möödunud ning vaidlustust ei ole tähtaegselt esitatud või on vaidlustus jäänud sisuliselt

läbi vaatamata vaidlustajast tuleneval põhjusel, näiteks seetõttu, et vaidlustaja ei ole

kõrvaldanud vaidlustuses esinenud puudusi või on vaidlustusest loobunud.

Riigihangete registri andmetel esitasite 12.08.2026 VAKO-le järelevalveteatega samasisulise

vaidlustuse riigihanke alusdokumentide kohta. VAKO jättis 19.08.2026 otsusega nr 181-

26/312845 vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna Te ei kõrvaldanud

vaidlustuses esinenud puudusi selleks määratud tähtaja jooksul. Seega esineb praegusel juhul

RHS § 206 lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alus.

2

RHS § 206 lg 2 p-s 1 toodud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alus on põhjendatav

vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse

kontroll) olemusliku vaheteoga. Kuivõrd järelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

täitmise üle tehakse üksnes avalikes huvides (RHS § 203 lg 1), ei ole Rahandusministeeriumi

järelevalve erinevalt riigihangete vaidlustusmenetlusest suunatud riigihankes osalemisest huvitatud või

riigihankes juba osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Järelevalve ülesandeks ei

ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust

hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 139). Seepärast on seadusandja

lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma

vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte teineteist

dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihankega seonduvate

vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või

oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas

kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega (vt Riigikohtunik

Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).

Kui riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja jätaks riigihanke alusdokumendi või

hankija otsuse tähtaegselt VAKO-s vaidlustamata ning taotleks selle asemel Rahandusministeeriumilt

järelevalvemenetluse läbiviimist ja selle tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemist, saaks ta sisuliselt

võimaluse minna mööda RHS-is sätestatud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis ei oleks kooskõlas

õiguskindluse ja õigusrahu põhimõtetega.

Lähtudes ülalmärgitust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 2 p-st 1 ja lg-st 3,

teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei alusta Teie järelevalveteate ajendil

järelevalvemenetlust Elering AS-i poolt läbiviidava lihthankemenetluse ,,110kV

kitsapõhjalise kandemasti tüüpprojekti koostamine’’, viitenumber 312845, õiguspärasuse

kontrollimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Saara Selgmäe 5381 1142

[email protected]