Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Igor Ogorodnikov

AndromedaSon OÜ

[email protected]

Teie 24.08.2026

Meie 26.08.2026 nr 12.2-2/3446-2

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Lugupeetud Igor Ogorodnikov

Edastasite Rahandusministeeriumile järelevalve taotluse seoses Enefit Industry OÜ (edaspidi

ka hankija) lihthankemenetlusena korraldatava riigihankega „Enefit 280-1, Enefit 280-2, Enefit

Industry ja Enefit Power tootmisterritooriumide tehnoloogiliste seadmete remondi- ja

hooldustööd“ (viitenumber 313936, edaspidi ka riigihange).

Järelevalveteates märgite, et esineb põhjendatud kahtlus, et riigihankes kehtestatud

kvalifitseerimistingimuste kogum võib ebaproportsionaalselt piirata konkurentsi, kuna hankija

nõuab ühelt pakkujalt samaaegselt väga laiaulatuslikku ja spetsiifilist kompetentside

kombinatsiooni. Sellest tulevalt palute Rahandusministeeriumil hinnata riigihanke tingimuste

õiguspärasust, proportsionaalsust ja võimalikku mõju konkurentsile enne hankelepingu

sõlmimist, et võimaliku rikkumise tuvastamise korral oleks võimalik seaduses ette nähtud

meetmeid õigeaegselt rakendada. Eraldi juhite tähelepanu, et praegu menetluses olevale

riigihankele nr 313936 eelnes sama hankija korraldatud riigihange nr 313053, mille menetluses

tekkisid väga sarnased ja erakordselt spetsiifilised personali- ja kvalifikatsiooninõuded ning

mille menetluskäik on Teie hinnangul käesoleva hankega seoses oluline.

Selgitame, et Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja

haldusjärelevalvet RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja §

203 lg 1). Rahandusministeeriumi pädevus riigihankealase järelevalve teostamisel tuleneb RHS

9. peatükist, mis annab ministeeriumile kaalutlusõiguse otsustada, kas järelevalvemenetlus

algatada ja milliseid abinõusid rakendada. Järelevalve eesmärk on kontrollida hankija tegevuse

õiguspärasust, mitte otstarbekust ega tulemuslikkust (RHS § 203 lg 2).

RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetluse

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206

lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või

alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada

rikkumise peale vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO). Tegemist on absoluutse

2

menetlustakistusega, st Rahandusministeeriumil puudub sellises olukorras kaalutlusõigus

otsustada, kas järelevalvemenetlust alustada või jätkata. Sellel alusel on menetluse alustamata

jätmine või lõpetamine vältimatu. Kui aga sarnases olukorras on riigihanke alusdokumentidele

või hankija otsusele vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud (ning vaidlustust RHAD-ile

või hankija otsusele ei ole tähtaegselt esitatud või on vaidlustus jäänud sisuliselt läbi vaatamata,

sest vaidlustaja pole kõrvaldanud vaidlustuses esinenud puudusi, vaidlustaja loobus

vaidlustusest vms vaidlustajast tuleneval põhjusel), siis jäetakse järelevalvemenetlus reeglina

alustamata RHS § 206 lg 2 p-s 1 ette nähtud alusel. Seda eriti siis, kui järelevalveteates

etteheidetav õigusrikkumine ei ole Rahandusministeeriumi jaoks ilmselge.

Rahandusministeeriumi esindaja tutvus järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris

avaldatud andmetega. Riigihangete registrist nähtub, et hanketeade lihthankemenetluses

avaldati 19.08.2026 ja pakkumuste esitamise tähtpäev saabub alles 31.08.2026 kell 12:00.

Sellega seoses selgitab Rahandusministeerium järelevalveteate esitaja edasiste võimaluste osas

järgmist.

RHS § 185 lg 1 alusel võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

(edaspidi vaidlustaja) vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile

sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema

õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada

riigihanke alusdokumentide peale. RHS § 189 lg 2 p 1 alusel peab vaidlustus riigihanke

alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt kaks tööpäeva enne

lihthankemenetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva.

Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtpäev on 31.08.2026, peab riigihanke alusdokumentide

peale esitatav vaidlustus olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt 26.08.2026, kuna

vaidlustuse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele peab jääma vähemalt kaks

täistööpäeva.

Eeltoodust tulenevalt on järelevalveteate esitajal õigus esitada riigihanke alusdokumentide

peale vaidlustus VAKO-le ning järelevalveteate esitaja ei ole seda õigust veel minetanud.

Nimetatud asjaolu välistab Rahandusministeeriumi poolse järelevalve samas küsimuses.

Juhime tähelepanu, et avalikes huvides läbiviidavat järelevalvemenetlust tuleb eristada

huvitatud isiku/pakkuja subjektiivse õiguste kaitsmisele suunatud vaidlustus- ja

kohtumenetlusest hankeasjades. Hankeasjades näevad HKMS § 268 lg 1 ja RHS § 185 lg 1 ning

§ 187 lg 14 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra VAKO-s. Seega on riigihanke

alusdokument, nagu ka hankija üksikud otsused ja toimingud, ennekõike vaidlustusmenetluse

ese. Juhul kui ettevõtja leiab, et hankija rikub riigihanke korraldamisel RHS-i ja ettevõtja õigusi

või kahjustab tema huve, tuleb ettevõtjal esitada vastavasisuline vaidlustus VAKO-le (RHS §

185 lg 1). Rahandusministeeriumi poolt avalikes huvides läbiviidav järelevalvemenetlus ei

dubleeri (sh siis, kui vaidlustuse esitamise tähtaeg on minetatud) vaidlustus- ega

kohtumenetlust. Juhul kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg möödub, tuleb

kõikidel pakkujatel pakkumuse koostamisel ja esitamisel lähtuda riigihankes sätestatud

kehtivatest riigihanke tingimustest (vt ka Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-1603 p 6).

Täiendavalt selgitame, et Rahandusministeerium ei anna väljaspool järelevalvemenetlust

õiguslikke hinnanguid võimalike riigihangete seaduse rikkumiste kohta, eelkõige olukorras, kus

järelevalveteate esitajal on veel õigus esitada riigihanke alusdokumentide peale vaidlustus

VAKO-le. Samuti ei anna Rahandusministeerium hinnanguid hankija varasemalt korraldatud

väikehanke nr 313053 menetluse õiguspärasusele. Rahandusministeeriumi järelevalvepädevus

piirdub RHS-is sätestatud hankija kohustuste täitmise õiguspärasuse kontrollimisega. Hankija

3

on riigihangete registris märkinud, et tegemist ei ole riigihankega RHS-i tähenduses, vaid

võlaõigusseaduses reguleeritud konkursiga. Ent isegi siis, kui tegemist oleks RHS-i

reguleerimisalasse kuuluva riigihankega, on nimetatud menetlus juba lõppenud, mis samuti

välistaks järelevalvemenetluse alustamise (vt RHS § 206 lg 1 p 4).

Siiski soovime juhtida järelevalveteate esitaja tähelepanu sellele, et asjaolu, et hankija nõuab

ühelt pakkujalt samaaegselt mitme erineva ja spetsiifilise kompetentsi olemasolu, ei tähenda

iseenesest konkurentsi põhjendamatut piiramist ega seda, et hankel saaks osaleda üksnes kitsas

ring ettevõtjaid. RHS võimaldab ettevõtjatel hankes osalemiseks tugineda teiste isikute

vahenditele ja pädevusele ning esitada ühispakkumusi. RHS § 103 lg 1 kohaselt võib pakkuja

või taotleja konkreetse hankelepingu täitmiseks vajalike kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse tõendamiseks tugineda teiste isikute vahenditele sõltumata nendevahelise õigussuhte

õiguslikust iseloomust.

Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et hankija nõuab igalt pakkujalt laiaulatuslikku ja spetsiifilist

kompetentside kombinatsiooni, järeldada nõuete õigusvastasust või konkurentsi põhjendamatut

piiramist, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt põhjendatud ning kui ettevõtjatel on

võimalik nõuete täitmiseks kasutada teiste isikute vahendeid või esitada ühispakkumus.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, RHS § 203 lg-test 1-3, § 205 lg 1

p-st 1 ja § 206 lg 1 p-st 1 ning lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud

järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi

Kertu Kuiv’a poole (tel 5885 1394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]