Lugupeetud Anneli Pärn

Palusite kirjalikke selgitusi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3³ ja § 3⁴ kohaldamise kohta seoses ohjeldusmeetmete rakendamisega tervishoiuteenuse osutamisel.

1. 1. Millised konkreetsed vahendid kuuluvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3³ lõike 2 punkti 3 tähenduses mehaaniliste ohjeldusvahendite hulka?

Vastus: praktiliselt on siin kõige selgem näide ohjeldusrihmad ehk spetsiaalsed fikseerimisrihmad,  millega piiratakse patsiendi jäsemete või keha liikumist.

1. 2. Milliste tunnuste või kriteeriumide alusel hinnatakse, kas konkreetne vahend on käsitatav mehaanilise ohjeldusvahendina? Kas määravaks on vahendi eesmärk, konstruktsioon, kasutusviis või muu asjaolu?

Vastus: määravaks on esemete kasutuse eesmärk ehk siis meditsiiniliseks otstarbeks loodud vahendid.

1. 3. Kas kõik meditsiiniliseks otstarbeks toodetud patsiendi liikumist piiravad rihmad, kinnitused või muud vahendid on käsitatavad mehaaniliste ohjeldusvahenditena või võivad mõned sellised vahendid jääda seaduse mõistes ohjeldusvahendite kohaldamisalast välja?

Vastus: kõik meditsiiniliseks otstarbeks toodetud vahendid, mis fikseerivad või piiravad patsiendi jäsemete või keha liigutamist on käsitletavad ohjeldusvahenditena. Oluline on aga see, et näiteks tavaline voodipiire, ratastooli turvavöö või muu meditsiiniseadme osa ei muutu automaatselt ohjeldusvahendiks lihtsalt sellepärast, et see piirab liikumist. Määrav on muu hulgas selle kasutamise eesmärk: kas vahendit kasutatakse patsiendi liikumise tahtlikuks piiramiseks ohjeldusmeetmena või näiteks kukkumisriski vähendamiseks, transpordiohutuseks või ravi/protseduuri tehniliseks teostamiseks.

1. 4. Palun tuua näiteid vahenditest, mida käsitatakse mehaaniliste ohjeldusvahenditena, ning näiteid vahenditest, mida ei käsitata mehaaniliste ohjeldusvahenditena.

Vastus: ohjeldusvahenditena käsitletavad näited on eelmistes punktides, ohjeldusvahendiks ei sobi näiteks hommikumanti vöö, lina või riietusesemed, millega teoreetiliselt oleks võimalik patsienti fikseerida.

1. 5. Kas tervishoiuteenuse osutaja võib iseseisvalt hinnata kasutatava vahendi liigitumist ohjeldusvahendiks või on olemas riiklikud juhised, loetelud või muud kriteeriumid, millest tuleb lähtuda?

Vastus: riiklikud juhised ja loetelud puuduvad.

1. 6. Kas Sotsiaalministeerium on koostanud või kavandab koostada juhendmaterjale või täpsustavaid selgitusi ohjeldusvahendite liigitamise, kasutamise tingimuste ja dokumenteerimise kohta?

Vastus: juhendmaterjalide koostamine on teenuseosutaja ülesanne, sest  ohjeldusmeetmete rakendamine on teenuseosutaja patsiendiohutuse süsteemi osa Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded-Riigi Teataja.

1. 7. Kuidas tõlgendab ministeerium nõuet, mille kohaselt peab ohjeldusmeede olema otsese ohuga proportsionaalne ning riivama patsiendi õigusi ja vabadusi võimalikult vähesel määral?

Vastus: seaduseandja tõlgenduse kohaselt on ohjeldusmeetmete rakendamine on viimane meede, mida rakendatakse otsese ohu ilmnemisel, mitte proaktiivselt võimaliku või eeldatava ohu korral ja lõpetatakse kohe, kui otsene oht on möödunud.

Lugupidamisega

Lugupeetud Sotsiaalministeerium

Palun Teie selgitust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3³ ja § 3⁴ kohaldamise kohta seoses ohjeldusmeetmete rakendamisega tervishoiuteenuse osutamisel.

Soovin eelkõige täpsustada, milliseid vahendeid tuleb käsitada seaduse tähenduses ohjeldusvahenditena ning milliseid vahendeid ei käsitata ohjeldusvahenditena.

Palun vastata järgmistele küsimustele:

1. 1. Millised konkreetsed vahendid kuuluvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3³ lõike 2 punkti 3 tähenduses mehaaniliste ohjeldusvahendite hulka?
2. 2. Milliste tunnuste või kriteeriumide alusel hinnatakse, kas konkreetne vahend on käsitatav mehaanilise ohjeldusvahendina? Kas määravaks on vahendi eesmärk, konstruktsioon, kasutusviis või muu asjaolu?
3. 3. Kas kõik meditsiiniliseks otstarbeks toodetud patsiendi liikumist piiravad rihmad, kinnitused või muud vahendid on käsitatavad mehaaniliste ohjeldusvahenditena või võivad mõned sellised vahendid jääda seaduse mõistes ohjeldusvahendite kohaldamisalast välja?
4. 4. Palun tuua näiteid vahenditest, mida käsitatakse mehaaniliste ohjeldusvahenditena, ning näiteid vahenditest, mida ei käsitata mehaaniliste ohjeldusvahenditena.
5. 5. Kas tervishoiuteenuse osutaja võib iseseisvalt hinnata kasutatava vahendi liigitumist ohjeldusvahendiks või on olemas riiklikud juhised, loetelud või muud kriteeriumid, millest tuleb lähtuda?
6. 6. Kas Sotsiaalministeerium on koostanud või kavandab koostada juhendmaterjale või täpsustavaid selgitusi ohjeldusvahendite liigitamise, kasutamise tingimuste ja dokumenteerimise kohta?
7. 7. Kuidas tõlgendab ministeerium nõuet, mille kohaselt peab ohjeldusmeede olema otsese ohuga proportsionaalne ning riivama patsiendi õigusi ja vabadusi võimalikult vähesel määral?

Palun vastata käesolevas pöördumises esitatud küsimustele kirjalikult.

Lugupidamisega,

Anneli Pärn

Patsiendiohutuse koordinaator

Kvaliteediteenistus

SA Pärnu Haigla

Telefon +372 5309 6469

This e-mail and any attachment may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient,please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipients is unauthorized and may be illegal.