Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister

21.august 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS

Meditsiinipersonali vähendamisest, töökoormuse suurenemisest ja riskidest patsientide ohutusele


Austatud härra minister!

Minu poole pöördus ühe Eesti haigla töötaja, kes teavitas asutuses rakendatud kulude optimeerimise meetmetest, mis tekitavad tõsist muret. Jutt käib meditsiinipersonali kohtade vähendamisest samaaegselt allesjäävate töötajate töökoormuse suurenemisega.

Pöördumise kohaselt on haiglas vaadatud ümber õenduspersonali koormusnormid: patsientide arv ühe õe kohta on tõstetud kuuelt kaheksale. Lisaks on üksikutes osakondades kavas vähendada samaaegselt töötavate õdede arvu.

Eriti muret tekitab olukord operatsiooniplokkides. Teadaolevalt kavatsetakse keerukate operatsioonide voo läbiviimisel jätta varem rakendatud õdede rotatsiooni asemel üksikjuhtudel tööle ainult üks spetsialist. Samaaegselt tühistatakse või kärbitakse kõrgendatud töömahukuse lisatasusid. Samuti on laekunud teavet arstide, sealhulgas opereerivate kirurgide valves olemise ja öövahetuste vähendamisest ning üldisest suunast piirata maksimaalselt personali kohalolekut haiglates öisel ajal.

Samas ei vähene meditsiinitöötajate tunnistuse kohaselt tegelik töömaht. Selle tulemusel tuleb väiksemal arvul töötajatel täita endine või isegi suurenenud tööhulk.

Eelarvevahendite kokkuhoid ei tohi toimuda patsientide ohutuse ja tervishoiutöötajate tervise arvelt. Personali ülekoormus, eriti operatsioonisaalides, intensiivravi- ja muudes kõrge vastutusega osakondades, suurendab objektiivselt vigade riski, soodustab läbipõlemist ja viib kvalifitseeritud spetsialistide lahkumiseni tervishoiusüsteemist.

Eeltoodust lähtuvalt palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas Sotsiaalministeeriumil on andmeid meditsiinipersonali arvukuse vähenemise kohta Eesti haiglates aastatel 2025–2026? Kui jah, siis palun esitada teave konkreetsete haiglate ja töötajate kategooriate lõikes.
2. Kas ministeeriumile on teada juhtudest, kus õenduspersonali normkoormust on suurendatud (eelkõige kuuelt patsiendilt kaheksale)?
3. Kas riigi tasandil on kehtestatud nõuded või soovitused patsientide maksimaalse lubatud arvu kohta ühe õe kohta erineva profiiliga osakondades? Kui jah, siis kuidas kontrollitakse nende täitmist?
4. Kas operatsioonisaalidele, intensiivravi- ja teistele kõrge vastutusega üksustele on välja töötatud eraldi personalinormatiivid, kus personalipuudus võib otseselt ohustada patsiendi ohutust?
5. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus õde on sunnitud töötama ilma rotatsioonita mitme keeruka operatsiooni vältel järjest?
6. Kas ministeeriumile on teada arstide (sealhulgas kirurgide) öövahetuste ja valves oleku vähendamisest? Kuidas hinnatakse selliste otsuste mõju erakorralise arstiabi kättesaadavusele ja kiireloomulisusele?
7. Millisel põhjusel tühistatakse üksikutes asutustes säiliva või suureneva töömahukuse juures kompenseerivad lisatasud? Kuidas hindab ministeerium sellist tavasid kvalifitseeritud tööjõu hoidmise seisukohast?
8. Kas on hinnatud suurenenud õenduskoormuse mõju vigade arvule, patsientide ohutusele, ravi kestusele, töötajate haigestumuse tasemele ja läbipõlemise juhtudele?
9. Kas ministeerium on arvutanud kogu kokkuhoiu, mida haiglad kavatsevad saada personali, vahetuste ja lisatasude kärpimise arvelt? Kui jah, siis palun teatada sellise kokkuhoiu eeldatav summa 2026. aastaks.
10. Kas need meetmed näitavad, et tervishoiu rahastamise puudujääk mõjub juba otseselt mitte ainult abi kättesaadavusele, vaid ka patsientide ohutusele?
11. Milliste konkreetsete sammudega kavatseb Sotsiaalministeerium ära hoida olukorda, kus tervishoiusüsteemi rahalisi probleeme lahendatakse personali vähendamise ja allesjäänud töötajate ülekoormamise arvelt?
12. Palun esitada ministeeriumi käsutuses olevad statistilised andmed Eesti haiglates töötavate arstide ja õdede arvukuse dünaamika, hõivatud kohtade ja tehtud ületundide kohta aastatel 2024, 2025 ja 2026. aasta esimesel poolaastal.



Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige