| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01199-4 |
| Registreeritud | 25.08.2026 |
| Sünkroonitud | 27.08.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | 07 Vabariigi Valitsuse ja peaministri muu asjaajamine/7-5 Kirjavahetus selgitustaotluste ja märgukirjade lahendamise asjus/7-5.7 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asjades |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Dmitri Dmitrijev
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Teie: 09.06.2026 nr 4-2/3 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 13- 8/1796-1
Ida-Virumaa tasakaalustatud arengu ja õiglase ülemineku toetamine Euroopa Liidu
järgmisel eelarveperioodil
Austatud härra Dmitrijev
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile edastati 06.07.2026 vastavalt kuuluvusele Teie
09.06.2026 pöördumine Vabariigi Valitsusele, milles juhite tähelepanu vajadusele jätkata
piirkonnale suunatud pikaajalist, stabiilset ning õiglast üleminekut toetavat poliitikat.
Arvestades, et piirkonna edasine areng sõltub eri valdkonnapoliitikatest, küsisime ka teistelt
ministeeriumitelt tagasisidet Teie kirjas esitatud ettepanekutele.
Nõustume, et Ida-Virumaa vajab jätkuvalt eritähelepanu, kuna maakond on üks enim mõjutatud
piirkondi nii sotsiaalmajanduslikest arengulõhedest kui ka uuest geopoliitilisest olukorrast
tulenevalt. Põlevkivisektori kahanemisega kaasneva ülemineku toetamine ei tohi katkeda
Õiglase Ülemineku Fondi vahendite lõppemisega 2029. aastal, vaid peab leidma järjepideva
koha riigi poliitikate ja sekkumiste kavandamisel. Põlevkivienergeetikast loobutakse samm-
sammult ning protsess kestab aastaid. Selle protsessi käigus tuleb töötajaid ümber õpetada, tuua
piirkonda uusi investeeringuid ning mitmekesistada kohalikku majandust pikema aja jooksul,
kui kestab Õiglase Ülemineku Fondi kasutamine.
Vajadus jätkata Ida-Virumaa arenguprogrammi
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetab põhimõtteliselt Ida-Virumaa pikaajalise
arenguleppe ettevalmistamist. On mõistlik arutada piirkonna arengu toetamiseks pikemat,
näiteks 2040. aastani ulatuvat kokkulepet. Arengulepe ei saa jääda üksnes
strateegiadokumendiks, vaid peab sisaldama selgeid prioriteete, vastutajaid, rahastusallikaid ja
mõõdetavaid tulemusi. Meie hinnangul tuleks Ida-Virumaa puhul kaaluda regionaalse
arenguleppe formaati, mida oleme seni piloteerinud viie maakonnaga Lõuna-Eestis ja nelja
maakonnaga Kesk-Eestis. See võimaldaks edasi arendada Õiglase Ülemineku Fondi
rakendamisel kujunenud koostöömudelit, mis on toonud kokku mitu sektorit ja
valitsemistasandit – sidudes riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, ülikoolide ja teiste
piirkonna võtmeosapoolte tegevused piirkonna arendamisel ühtsemaks tervikuks.
Samuti tuleb hinnata, milline on arenguleppe sobiv territoriaalne ulatus. Üks võimalik lahendus
on Ida- ja Lääne-Virumaad hõlmav laiem arengupiirkond, kuid see eeldab piirkonna enda
valmisolekut ja kokkulepet. Täna on Lääne-Virumaa juba osa ka Kesk-Eesti arenguleppe
piirkonnast.
2 (7)
Arenguleppe rahastusvajadus sõltub sellest, millised tegevused leppes prioriteediks seatakse,
kui suure osa neist on võimalik katta Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahenditest, milline
osa vajab täiendavat rahastust kas riigi või kohalike omavalitsuste eelarvetest ning kas tuleks
kaasata ka erainvestoreid. Augusti lõpus esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele
otsustamiseks EL 2028+ perioodi vahendite ehk riigiplaani valdkondliku jaotuse ettepaneku.
Pärast seda saab hakata täpsemalt kujundama uue perioodi meetmeid ning hinnata, millised Ida-
Virumaa vajadused on võimalik katta välisvahenditest ja millised vajavad täiendavaid
riigisiseseid otsuseid.
Tähtis on ka silmas pidada, et kuigi Ida-Virumaa positsioon oma sotsiaalmajanduslike näitajate
poolest on väga erinev pealinnaregioonist, ei ole see sedavõrd erinev ülejäänud
Eesti maakondadest. Seetõttu on regionaalselt ühtlase arengu tagamiseks kriitiliselt
oluline suunata uue EL-i eelarveperioodi toetusvahendeid senisest enam väljapoole Harjumaad
tervikuna, mitte vaid ühte maakonda. See põhimõtteline otsus on eelduseks, et nii Ida-
Virumaa kui ka teised Eesti maakonnad ei jääks veelgi enam maha Tallinnast ja Harjumaast.
Valitsus on kevadel toimunud valitsuskabineti arutelul väljendanud valmisolekut
suunata koostatava riigiplaani vahendid regionaalselt tasakaalustatumalt väljapoole
Harjumaad, pöörates eraldi tähelepanu idapiirialadele. Eraldi riiklik rahastus ei ole samas ainus
võimalik lahendus. Arutada tuleb ka teisi variante, näiteks madalamaid omafinantseeringu
määrasid toetuste puhul, piirkondlikke erisusi toetusmeetmetes ning seda, kuidas juba
olemasolevaid rahastusallikaid ja meetmeid saaks kohandada paremini vastama kohalikele
vajadustele.
Riikliku ja kohaliku tasandi koostöine vastutus Ida-Virumaa tuleviku eest
Õiglase ülemineku fondi rakendamise üheks tugevuseks on olnud hästi toimiv ja sisuline
koostöö riigi erinevate valdkondade ning piirkondlike organisatsioonide vahel. Kuna õiglase
ülemineku fondiga Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil ei jätkata, on riigis keskselt vaja
otsustada, kuidas tagada piirkonna samasuunaline toetamine pikema perioodi jooksul.
Riigiplaani esmase jaotusettepaneku järel alustavad ministeeriumid meetmete ja nende
täpsemate tingimuste väljatöötamist. Selle käigus saab välja tuua ka ettepanekud võimalikeks
erisusteks, stiimuliteks ja eesmärkideks idapiirialadel konkreetsete meetmete või
poliitikavaldkondade lõikes. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on valitsus seadnud
ülesandeks määrata riigiplaani koostamise protsessis koostöös teiste ministeeriumidega
kindlaks meetmed, millel on suurima regionaalse mõju potentsiaal väljaspool Harjumaad ja
idapiirialadel, ning esitada vastavad ettepanekud Rahandusministeeriumile hiljemalt 2027.
aasta augustiks. Samuti oleme valmis võtma nende regionaalset arengut oluliselt
tasakaalustavate meetmete puhul koordineeriva rolli, et ministeeriumid saaksid piirkondlike
partneritega konsulteerida ja pidada dialoogi meetmetes sobivamate erilahenduste
kavandamiseks. Ida-Virumaa kontekstis tähendab see muu hulgas toetuste kavandamist viisil,
mis võimaldab edasi arendada õiglase ülemineku fondi toetuste abil loodud piirkondlikke
arengueeldusi.
Ühtlasi julgustame Ida-Virumaa Omavalitsuste Liitu võtma ühendust asjaomaste
ministeeriumitega ja andma omapoolset sisendit piirkondlike arenguvajaduste ja eripärade
arvestamiseks meetmete kujundamisel.
Tagasiside Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekutele
Teie ettepanekud on sisulises kooskõlas valitsuskabinetis võetud suunaga käsitleda
idapiirialasid regionaalse tasakaalu seisukohalt eraldi tähelepanu vajava piirkonnana. Ida-Viru
3 (7)
maakonnas nõuab täiendavat tähelepanu Õiglase Ülemineku Fondi toetuste mõju
jätkusuutlikkuse hoidmine ja võimendamine.
Järgnevalt esitame tagasiside Teie ettepanekutele esitatud punktide kaupa, kajastades ka teistelt
ministeeriumitelt saadud sisendit:
3.1 Koostada Ida-Virumaale pikaajaline riiklik arengulepe aastani 2040 ja säilitada
piirkonnale erimeetmed ettevõtluse ja tööhõive toetamiseks. Tagada selleks eraldiseisev
riiklik rahastus, mis võtab arvesse Ida-Virumaa eripära ning sisaldab
regionaalselt eristuvaid paindlikke meetmeid ettevõtluskeskkonna arendamiseks
ning uute investeeringute tegemiseks, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi.
Jagame koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga hinnangut, et riigi
ettevõtlusarengu ja tööturupoliitika valdkonna seniste tegevuste kõrval on vaja kavandada
täiendavaid regionaalarengut tasakaalustavaid ja piirkondlikest erivajadustest lähtuvaid
sekkumisi. Toome veelkord välja, et arenguleppe koostamine sarnaselt Kesk-Eesti ja Lõuna-
Eesti arengulepetele tagaks kohaliku omavalitsuse, kogukonna, riigi ja ettevõtjate parima
tegevuste koordinatsiooni ning parima võimaliku toetuste kasutamise tulemuslikkuse.
Regionaalsete arengulepete puhul on tegemist koostööformaadiga, kus pikaajalist strateegilist
plaani regiooni ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning võimalusel ka teistes valdkondades
kavandavad kohe algusest peale ühiselt eri osapooled: riik, kohalik tasand, ettevõtjad ja muud
piirkonnas võtmevaldkondi edendavad osapooled, näiteks ülikoolid ja nende piirkondlikud
kolledžid ning innovatsiooni- ja teadus-arendusasutused. Regionaalsete arengulepete formaadi
eelis on ettevõtluskeskkonna arendamisel suurema piirkonna majanduskeskkonna mõjutamine
– seda enam kui maakondliku arengustrateegia näol, mis piirneb ühe maakonna ja selle
omavalitsuste koostööga. Väga oluline on just selliste tegevuste ja meetmete ühine
planeerimine, elluviimine ja rahastamine, mis võtavad arvesse mitmest maakonnast koosneva
laiema regiooni, kui ühtselt toimiva toimepiirkonna, vajadusi. Ühine planeerimine võimaldab
ka rahastusmeetmeid disainida regiooni jaoks sobivaks. Oluline on märkida, et Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile taotluse riigiplaanist
regionaalsete arengulepete elluviimise rahastamiseks. Samuti sisaldab taotlus ettepanekut luua
eraldi sekkumine ettevõtluskeskkonna arendamiseks idapiirialadel.
Uue 2028+ struktuurivahendite programmperioodi ettevalmistamisel on valitsusel võimalik
astuda samme idapiirialade arengu tasakaalustamiseks läbi inimeste, kogukondade,
infrastruktuuri, riigiteenuste ja ettevõtluskeskkonna arengule suunatud meetmete. Läbimõeldud
disaini korral on idapiirialade, sealhulgas ka Ida-Viru maakonna vajadustega võimalik
arvestada üleriigilistes meetmetes, võttes kasutusele vajalikke erisusi ja kohandusi. Pärast
2028+ perioodi vahendite valdkondliku jaotuse ettepaneku kinnitamist saab hakata täpsemalt
kujundama uue perioodi meetmeid ning hinnata, millised Ida-Virumaa vajadused on võimalik
katta välisvahenditest ja millised vajavad täiendavaid riigisiseseid otsuseid. Oluline on leida
õiglase ülemineku fondi kogemuste põhjal üles mõjusad tegevused, millega saavutataks parim
tulemus nii Ida-Virumaa kui kogu riigi majanduse elavdamiseks.
2026. aasta II pooles alustatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise tõhususe hindamisega,
mille raames analüüsitakse piirkonnas erinevate meetmete mõju, koosmõju ja integreeritust.
Hindamine aitab tõenduspõhiselt välja selgitada, millised fondi vahendid on enim aidanud
kaasa piirkonna arenguvajaduste lahendamisele ning millised rakenduspraktikad on olnud Ida-
Virumaa kontekstis tulemuslikud. Hindamise käigus on ootus saada soovitusi 2028+ perioodi
kavandamiseks Ida-Virumaa ÕÜF-ist väljumise kontekstis.
4 (7)
3.2 Kujundada Ida-Virumaast Eesti julgeoleku ja rohepöörde pilootpiirkond koos vastava
strateegilise investeeringute programmiga, mille elluviimine hõlmab energiajulgeolekut,
kriisikindlat taristut, ringmajandust, kaitsetööstust, erinevaid rohetehnoloogiaid ja
rahvusvahelist koostööd uute tööstusharude arendamiseks. Selleks on vajalikud toetused
ja maksusoodustused Ida-Virumaale tehtavatele investeeringutele ning ettevõtjate ja
teadusasutuste koostöö tugevdamine. Oluline on tagada kõrgem toetuse määr Ida-
Virumaa projektidele.
Toetame põhimõtteliselt ettepanekus viidatud investeeringute maandamist väljapoole
Harjumaad ning Ida-Virumaal on head eeldused olla selliste investeeringute sihtkohaks.
Kevadel valminud idapiirialade raporti üks ettepanekuid ministeeriumitele oli alustada riiklikes
arenguplaanides ja investeeringukavades sisalduvate investeeringute puhul kitsamas
tähenduses idapiirialadest, sealhulgas kasutada piirkonda eelistatult piloteerimisel.
Idapiirialade raporti koostamise käigus avaldus ministeeriumitel teatav valmisolek kavandada
meetmete sees regionaalselt erinevat lähenemist, näiteks piirkondliku eelarvejaotuse, erinevate
lävendite, oodatava tulemuse või omafinantseeringu määra kujul.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et Ida-Virumaa on end juba tõestanud
eduka tuleviku tööstuse piirkonnana. Tänu Õiglase Ülemineku Fondile on piirkond üle-
euroopaliselt tuntud kui strateegiliste maavarade väärindamise piirkond, mis vähendab oluliselt
kogu Euroopa sõltuvust kolmandatest riikidest. Piirkonda on tulnud olulised investeeringud
kõigist loetletud valdkondadest – ringmajandus, kaitsetööstus, energiajulgeolek (mh läbi Ida-
Virumaa spetsiifilise elektrivõrkude toetuse) jne. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
mõistab vajadust jälgida piirkonna arengut Õiglase Ülemineku Fondi investeeringute
valmimisel ja tootmisfaasi käigus. Eesti 2035 strateegia näeb ette väljaspool Harjumaad loodud
SKP tõusu ning seetõttu on valdavas enamuses toetusmeetmetes ka Harjumaalt väljas
tegutsevate ettevõtete toetused kõrgemad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb
seeläbi investeeringute tegemisel Ida-Virumaa eeliseid, kuid Eesti suurust arvesse võttes ei leia,
et toetusmäärad peaksid maakonniti erinema – see looks liig-kompleksse
investeerimiskeskkonna. Ida-Virumaa on täna tuntud regioonina, kus investeeringud on
oodatud nii omavalitsuste kui kohalike poolt.
Kaitseministeerium toob esile plaani jätkata Kaitseväe linnaku loomisega piirkonnas. Narva
Kaitseväe linnaku rajamine on strateegiline kaitsepoliitiline otsus, mis lisaks sõjalise riigikaitse
tugevdamisele suurendab ka riigi kohalolu piirilinnas. Projekt panustab otseselt Ida-Virumaa
kriisikindluse ja kaitsetööstuse kohalolu suurendamisse. Lisaks sellele on kaitsetööstus olnud
esiplaanil kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kontekstis, millega luuakse
kaitsetööstuspargid Pärnumaal Ermistus ja Ida-Virumaal Põhja-Kiviõlis. Eelvalikualade seast
osutusid sobivaks ka alad Läänemaal Piirsalus ja Ida-Virumaal Aidus, kuid need jäid reservi, et
vajaduse tekkides ka seal kaitsetööstuse arendamisega edasi liikuda. Riik investeerib
kaitsetööstusparkide baastaristusse üle 50 miljoni euro ning parkides tegutsevad ettevõtjad
kasutavad kohalikku tööjõudu, tänu millele luuakse piirkonda töökohti ja võimalusi
kaitsetööstuse arendamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium toob välja, et kutsehariduse vaates on oluline arendada tööturu
vajadustega kooskõlas olevaid õpivõimalusi, eelkõige tehnoloogia-, tööstus-, digi- ja
roheoskustega seotud valdkondades, ning pakkuda paindlikke õpiteid nii noortele kui
täiskasvanutele. Kõrghariduse vaates kavatseb ministeerium toetada kõrgkoole suure
tööjõuvajadusega valdkondadesse tööjõu ettevalmistamisel ning tööandjatega ja
kutseõppeasutustega koostöö tugevdamisel. On oluline, et piirkonnas tegutsevate
rakenduskõrgkoolide üksused ja ülikoolide kolledžid pakuksid jätkuvalt kvaliteetset ning
võimalikult mitmekesist kõrgharidusõpet. Neil on oluline roll nii kõrgelt kvalifitseeritud
spetsialistide ettevalmistamisel kui ka teadmusmahuka ettevõtluse arendamisel koostöös
5 (7)
piirkondlike tööandjatega. Kavandatud tegevused toetavad nii Ida-Virumaa kui ka teiste Eesti
regioonide arengut ja konkurentsivõimet.
3.3 Suurendada investeeringuid inimestesse, et vähendada kohaliku tööjõu oskuste
mittevastavust uutele vajadustele, ning tagada spetsialistide järelkasv.
Prioriteediks on ümber- ja täiendõpe, noorte tugevam sidumine piirkonnaga, eestikeelse
hariduse kvaliteet, kogukondlik lõimumine, kohalike liidrite ning kogukondade
toetamine.
Haridus- ja Teadusministeerium toob välja, et Ida-Virumaa pikaajaline areng sõltub olulisel
määral inimkapitali, oskuste ja hariduse arengust. Ida-Virumaa tööjõuprognoos aastani 2035
näitab, et piirkonna suurimateks väljakutseteks on tööjõu vananemine, suur asendusvajadus
ning majanduse ümberkujundamisest tulenev vajadus uute oskuste järele. Prognoos rõhutab
ümber- ja täiendusõppe, mikrokvalifikatsioonide, digi- ja roheoskuste ning paindlike õpiteede
olulisust tööjõuvajaduse katmisel. Samuti tuuakse esile vajadus jätkata arengut toetavate
poliitikameetmetega ka pärast õiglase ülemineku fondi rahastusperioodi lõppu.
Haridus- ja Teadusministeerium peab oluliseks, et oskuste arendamise ja elukestva õppe
toetamine jätkuks ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Samas kavandatakse tulevasi
meetmeid Eesti kui terviku arengut silmas pidades, võttes seejuures arvesse piirkondlikke
eripärasid ja tööturu arengusuundumusi. Jätkuvalt on fookuses täiskasvanute ümber- ja
täiendusõpe, põhioskuste, digi- ja roheoskuste arendamine ning tööandjate, haridusasutuste ja
kohalike partnerite koostöö tugevdamine. Lähtuvalt demograafilistest protsessidest on
vähenemas noorte osa nii Ida-Viru kui teiste Eesti piirkondade rahvastikus ning seetõttu tuleb
aina rohkem tähelepanu pöörata täiend- ja ümberõppele ning ka talendipoliitika meetmetele, et
tagada kvaliteetse tööjõu olemasolu.
Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub, et Ida-Virumaa tööjõu
kohanemisvõime toetamine on oluline, võttes arvesse nii piirkonna majanduse
ümberkujunemist, demograafilisi suundumusi kui ka muutuvat tööjõu- ja oskuste vajadust.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et kindlasti on oluline jätkata piirkonna
täiendus- ja ümberõppe toetamist ka järgmisel eelarveperioodil. Enne uute tegevuste
kavandamist tuleb aga tagada käimasolevate meetmete tulemuslik elluviimine ja hinnata nende
mõju. Edasiste lahenduste kujundamisse tuleb aktiivselt kaasata piirkonna tööandjad, et
koolituspakkumine vastaks tegelikule tööjõu- ja oskuste vajadusele ning töötajad jõuaksid
paremini juba olemasolevate õppevõimalusteni. Uute eraldiseisvate õppekavade loomise
asemel tuleks eelistada olemasolevate õppekavade paindlikku täiendamist ja ettevõtetega
koostöös rakendatavaid õpiteid. Selle põhjal saab analüüsida, kas vajalikke lahendusi on
võimalik rakendada olemasolevate üleriigiliste meetmete kaudu, arvestades piirkondlikke
eripärasid ja sihistades meetmeid täpsemalt Ida-Virumaa vajadustest lähtudes.
Haridus- ja Teadusministeerium on teinud ettepaneku jätkata Ida-Virumaa haridusasutuste ja
haridustöötajate täiendavat toetamist ka järgmisel Euroopa Liidu toetuste perioodil.
Ministeeriumi hinnangul vajab eestikeelsele õppele ülemineku reformi püsiv juurdumine
piirkonnas pikaajalist ja järjepidevat tuge, et tagada kvaliteetne eestikeelne haridus ning
võrdsed võimalused kõigile õppijatele. Järgmisel Euroopa Liidu toetuste perioodil plaanitakse
suuremat tähelepanu pöörata äärealadele, et parandada huvihariduse ja noorsootöö
kättesaadavust ning suurendada noorte osalust. Seejuures toetatakse ka eestikeelse huvihariduse
ja noorsootöö arengut, et aidata kaasa eestikeelsele õppele üleminekule.
Siseministeerium märgib ära kogukonnafondi toetuse, mis on mõeldud kogukondadele,
vabaühendustele ja väiksematele korteriühistutele, et arendada koostööd, õppida ühiselt
kriisideks valmistuma ning luua või parandada varjumiskohti ja kerksuskeskusi. Toetuse abil
6 (7)
saab ellu viia tegevusi, mis aitavad kogukondadel paremini hakkama saada nii ootamatute
kriiside kui ka pikemaajaliste hädaolukordade korral.
Tuginedes muuhulgas õiglase ülemineku fondi piirkondlike algatuste toetusmeetme
kogemusele, on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitanud Rahandusministeeriumile
taotluse riigiplaanist idapiirialade kogukondliku aktiivsuse ja algatusvõime toetamise
rahastamiseks.
3.4 Tugevdada kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkust kohalike teenuste säilitamisel ja
elukeskkonna arendamisel, innovatsioonikeskkonna arendamisel ning uute
investeeringute kaasamisel. Tagada riigi ja Euroopa Liidu kriisikindlust ja
toimepidevust toetavates projektides omaosaluse madalam määr Ida-Virumaa kohalikele
omavalitsustele.
Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste väljakutsed avalike teenuste säilitamisel ja elukeskkonna
arendamisel on sarnased teiste kahanemisega kohanevate piirkondadega. Peame oluliseks, et
kohalike omavalitsuste tulubaas ning seda täiendavad riigi toetusmeetmed arvestaksid kohalike
omavalitsuste erineva võimekusega ning vajadusega kohandada teenuseid
rahvastikumuutustest tulenevalt. Märgime, et idapiirialade raport toob välja ettepaneku
võimaldada riigiplaani üleriigilistes toetusmeetmetes suuremat diferentseerimist ja madalamat
omafinantseeringut idapiirialadel, millega kasvatada nõrgema idapiirialade finantsilist
võimekust toetusi kasutada.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile taotluse
toetada riigiplaanist idapiirialade asulakeskuste avaliku ruumi atraktiivsuse suurendamist,
keskendudes Ida-Viru linnapiirkondadele.
Siseministeerium peab oluliseks nii Ida-Virumaa kui ka teiste välispiiriga külgnevate
maakondade püsivat arendamist, et kohapeal oleks tagatud võimalikult kõrge siseturvalisuse
tase. Selleks on Siseministeerium loonud 2026. aastal mitmeid meetmeid, näiteks
sihtotstarbelise toetuse kohalike omavalitsuste üksustele kriisivõimekuse suurendamiseks,
millel on konkreetne mõju ka Ida-Virumaale.
3.5 Suurendada riigi kohalolekut Ida-Virumaal, eriti pidades
silmas piiriregiooni geopoliitiliselt tundlikke aspekte, ühtlasi lõpetada riigiasutuste ja -
spetsialistide jätkuv väljaviimine Kirde-Eestist.
Peame riigiasutuste ja teenuste kohalolekut piirkonnas oluliseks. Riigiasutuste paiknemisel
keskustes üle Eesti on oluline roll töökohtade mitmekesistamisel ja elukoha valikul.
Keskvalitsuse otsustest sõltuvate töökohtade ja teenuste puhul on Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium koostanud soovitusliku juhendi riigiasutuste kontaktteenuste
paiknemise muudatustega kaasnevate mõjude hindamiseks, mis aitab hinnata paiknemise
muudatustega kaasnevaid mõjusid. Ida-Virumaal on ka mitmeid häid näiteid, kus viimastel
aastatel on riigi kohalolek piirkonnas suurenenud. Näitena võib Siseministeeriumi
valitsemisalast tuua Narva-Jõesuu Frontexi piirkondliku juhtimiskeskuse, mis valmis 2025.
aastal. Täiendavalt on arutatud võimalusi Frontexi kiirreageerimise üksuse alaliseks paigutamiseks
Narva, samuti Sisekaitseakadeemia, Frontexi ja idapiiriga seotud laiendatud koostööd. Samuti tagab
püsivalt riigi kohalolu piirkonnas Sisekaitseakadeemia.
3.6 Tugevdada Ida-Virumaa elukeskkonna kvaliteeti ja piirkonna atraktiivsust
spetsialistidele, sealhulgas noortele peredele ja uutele elanikele mõeldud riiklikult
toetatud eluasemepoliitika kaudu. Toetada kaasaegsete üürimajade, taskukohaste
elamispindade ja terviklike elukeskkonna arenduste rajamist piirkondadesse, kus
töökohtade loomine ja investeeringud eeldavad kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.
7 (7)
Kliimaministeerium, kes vastutab riigi eluasemepoliitika eest, ei pidanud võimalikuks Euroopa
Liidu eelarveperioodi 2028–2034 vahendite kavandamise praeguses etapis esitatud
ettepanekute osas täpsemaid selgitusi anda. Ministeerium kinnitas valmisolekut võimaluse
korral ettepanekutega meetmete kavandamise edasistes etappides arvestada ning kaasata
meetmete kujundamisse ka kohalikud omavalitsused.
3.7 Luua Ida-Virumaa jaoks eraldi finantsinstrumendid ja riskijagamise meetmed
investeeringute toetamiseks piiriregioonis, sh riiklikud garantiid, madalama
omafinantseeringu võimalused, ning laiendada MES-i ja EIS-i laadseid meetmeid
ettevõtluse, eluasemete ja strateegiliste investeeringute toetamiseks.
Peame väga oluliseks riiklike finantseerimisasutuste pakutavate finantsinstrumentide
rakendamist Ida-Virumaa piirkonnas, seda nii investeeringute tegemisel ettevõtete poolt kui
noortel peredel, spetsialistidel ja uutel elanikel elamispinna ostu, remondi või ehitamise
võimaldamisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on töötanud välja eelnõu maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks, mis toetab Maaelu Edendamise
Sihtasutuse rakendatava eluaseme kaaslaenu pikaajalist ja jätkusuutlikku rakendamist.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud teada, et võtavad ettepanekut arvesse
uute finantsinstrumentide väljatöötamisel ja toetusskeemide arendamisel. Samuti on nad
rõhutanud vajadust parandada idapiiri liikmesriikide ligipääsu Euroopa Liidu kesksetele
finantsinstrumentidele, et tagada nende parem kättesaadavus ning arvestada piirkonna
eripäraste julgeoleku- ja majandusriskidega.
Olulise sisendi turutõrgete väljaselgitamiseks nii valdkonniti (nt ettevõtlus, elamumajandus,
kaitsevaldkond, põllumajandus) kui ka piirkonniti ning soovitused investeerimisstrateegia
kujundamiseks annab Rahandusministeeriumile käimasolev Euroopa Liidu eelarveperioodil
2028-2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Teadmiseks: Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium,
Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium
Kaire Luht
5885 1371 [email protected]
Rainer Eidemiller
5558 8546 [email protected]
Tarmo Kivi
5885 1476 [email protected]
Andres Heldring
611 3106 [email protected]