ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 05.08.2026 nr 8-1/5780-1

Meie 27.08.2026 nr 2.3-5/26/3053-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Sätla põhimääruse

eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 5 annab loetelu andmekogusse kantavatest andmetes ning § 7 loetelu

andmeandjatest ja nendelt saadavatest andmetest. Samas ei ole andmekogusse kantavate

andmete koosseis eelnõus piisavalt täpselt ja ammendavalt määratud.

Nimelt kantakse eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt andmekogusse menetluses osalejate

ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda nad esindavad. Eelnõust aga ei selgu, kas teave

esindatava kohta piirdub asutuse või juriidilise isiku nimega või hõlmab ka registrikoodi,

esindusõiguse alust, ulatust või kehtivusaega. Ebaselgust suurendab asjaolu, et eelnõu § 7

punktide 4 ja 6 järgi saadakse äriregistrist juriidilise isiku nimi, registrikood ja e-posti

aadress ning volituste haldamise andmekogust andmed, mis võimaldavad kasutaja

isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas

tegutsema. Samas eelnõu §-s 5 sätestatud andmekoosseisust ei nähtu, millised neist

andmetest kantakse Sätlasse ja säilitatakse seal ning milliseid kasutatakse üksnes

esindatava tuvastamiseks või esindusõiguse kontrollimiseks.

Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises1 selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb

muu hulgas sätestada andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu

(vajadusel saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei

ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.

Samuti on andmekogude juhendis2 selgitatud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat

loetelu antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma,

kelle kohta (st andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse.

Samuti tekitab küsimusi eelnõu § 5 lõike 1 punkti 4 ja § 7 punkti 3 vastuolu. Nimelt näeb

eelnõu § 5 lõike 1 punkt 4 ette, et andmekogusse kogutakse Sätlat kasutava isiku

üldandmed, milleks on ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress. Samal ajal

võimaldab aga § 7 punkt 3 saada personali- ja palgaarvestuse andmekogust ka asutuse,

ametikoha, teenistus- või töösuhte andmed ning eemaloleku- ja asendamisteavet. Need

andmed ei ole aga §-s 5 andmekoosseisuna täielikult kajastatud, mis tähendab, et

andmeandjate säte lubab ka Sätlat kasutava isiku kohta edastada rohkem andmeid, kui

andmekogu andmekoosseisu säte selgelt ette näeb. Seega ei ole ka nende andmete puhul

selge, millised andmed salvestatakse andmekogusse, millised kuvatakse kasutajale või

1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale 2 Andmekogude juhend

2 (3)

teistele menetlusosalistele ning milliseid kasutatakse üksnes konkreetse päringu, kasutaja

tuvastamise või tööülesannete korraldamise käigus.

Leiame, et andmeandjate ja neilt saadavate andmete loetelu ei asenda andmekogusse

kantavate andmete ammendavat määratlemist. Andmekogu põhimäärusest peab olema

üheselt arusaadav, milliseid andmeid Sätlas püsivalt säilitatakse, milliseid andmeid

kasutatakse üksnes teises andmekogus tehtava päringu tulemuse kontrollimiseks ning

millised andmed tehakse avalikus vaates kättesaadavaks. Praegune regulatsioon ei

võimalda hinnata iga andmeelemendi töötlemise vajalikkust, eesmärgipärasust,

avalikustamise ulatust ega säilitamise kestust. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida ka seda,

kas töödeldavate andmete koosseis piirdub Sätla eesmärgi saavutamiseks minimaalselt

vajalikuga.

Palume viia §-s 5 sätestatud andmekoosseis ja §-s 7 nimetatud andmeallikatest saadavad

andmed omavahel üheselt kooskõlla. Määrusest peab iga §-s 7 nimetatud andmeelemendi

puhul selguma, kas see kantakse Sätlasse ja säilitatakse andmekogu koosseisus või

kasutatakse seda üksnes päringu, tuvastamise või kontrolli tegemiseks. Ühtlasi palume §-s

5 ammendavalt nimetada Sätlasse kantavad esindusandmed. Andmete töötlemise viis ja

ulatus ei tohiks jääda üksnes §-de 5 ja 7 koostoimest tuletatavaks.

2. Riigi Teataja seaduse 1. oktoobril 2026 jõustuva redaktsiooni § 12¹ lõikes 5 on seaduse

tasandil määratud Sätlas avalikustatava menetlusteabe põhikoosseis. Muu hulgas

avalikustatakse akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja

perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad, samuti akti eelnõu, seletuskiri, lisad ja

ametlikes menetlusetappides esitatud arvamused.

Eelnõu ja andmekaitselise mõjuhinnangu koostoimest ei selgu aga siiski üheselt, kas

avalikustatavate isikute ring piirdub üksnes seaduses nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja

koostajate ning arvamuse esitajatega. Mõjuhinnangu kohaselt tehakse avalikus vaates

kättesaadavaks ka eelnõu ettevalmistamisel osalenud töörühma liikmete nimed koos

esindusandmetega. Samuti on mõjuhinnangus menetluses osalejate hulka arvatud

töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud ning

kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud. Samas ei pruugi kõik nimetatud isikud

olla Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 5 tähenduses akti eelnõu või seletuskirja koostajad

ega arvamuse esitajad.

Seetõttu palume selgitada eelnõu ja mõjuhinnangu koostoimes, kas § 5 lõike 1 punktis 5

nimetatud menetluses osalejate andmete avalikustamine piirdub Riigi Teataja seaduse §

12¹ lõikes 5 nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate nimede

ja esindusandmetega. Kui avalikustatavate isikute ringi kavandatakse seaduses nimetatuga

võrreldes laiendada, tuleb välja tuua sellise avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja

vajalikkus.

3. Eelnõu § 6 näeb ette, et kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud, siis sisestab

vastutav asutus puuduva teabe andekogusse takistuse äralangemise järel mõistliku aja

jooksul. Seletuskirjas on selgitatud, et kuivõrd materjalide maht kui ka Sätla kasutamise

takistus võib varieeruda, ei ole ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada

vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus.

Mõistame vajadust jätta erandlike olukordade lahendamiseks teatav paindlikkus. Samas

leiame, et sättes toodud määratlus ei anna siiski piisavalt selgeid ja kontrollitavaid aluseid

hindamaks, millal on vastutav asutus tagantjärele sisestamise kohustuse nõuetekohaselt

täitnud. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millistest asjaoludest lähtudes hinnatakse

sisestamise tähtaja mõistlikkust ega ka see, kui pika viivituse järel ei saa menetlusteavet

enam pidada ajakohaseks.

3 (3)

Peame tagantjärele sisestamise õigeaegsust oluliseks, kuna Sätla eesmärk on koondada

menetlusteave ühte keskkonda ning tagada õigusloome menetluse läbipaistvus, jälgitavus

ja ajakohasus. Kui väljaspool Sätlat tehtud menetlustoimingute ja koostatud dokumentide

andmed kantakse Sätlasse olulise viivitusega, ei kajasta andmekogu menetluse tegelikku

seisu ning avalikkusele ja menetluses osalejatele võib jääda menetluse käigust puudulik

või eksitav ülevaade.

Palume seletuskirjas täpsustada, millistest objektiivsetest asjaoludest lähtudes hinnatakse

tagantjärele sisestamise tähtaja mõistlikkust. Võimalusel palume need kriteeriumid

sätestada ka eelnõu §-s 6, et tagada kohustuse ühetaoline kohaldamine ning selle täitmise

kontrollitavus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 05.08.2026 nr 8-1/5780-1

Meie 27.08.2026 nr 2.3-5/26/3053-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Sätla põhimääruse

eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 5 annab loetelu andmekogusse kantavatest andmetes ning § 7 loetelu

andmeandjatest ja nendelt saadavatest andmetest. Samas ei ole andmekogusse kantavate

andmete koosseis eelnõus piisavalt täpselt ja ammendavalt määratud.

Nimelt kantakse eelnõu § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt andmekogusse menetluses osalejate

ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda nad esindavad. Eelnõust aga ei selgu, kas teave

esindatava kohta piirdub asutuse või juriidilise isiku nimega või hõlmab ka registrikoodi,

esindusõiguse alust, ulatust või kehtivusaega. Ebaselgust suurendab asjaolu, et eelnõu § 7

punktide 4 ja 6 järgi saadakse äriregistrist juriidilise isiku nimi, registrikood ja e-posti

aadress ning volituste haldamise andmekogust andmed, mis võimaldavad kasutaja

isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas

tegutsema. Samas eelnõu §-s 5 sätestatud andmekoosseisust ei nähtu, millised neist

andmetest kantakse Sätlasse ja säilitatakse seal ning milliseid kasutatakse üksnes

esindatava tuvastamiseks või esindusõiguse kontrollimiseks.

Justiits- ja Digiministeerium on oma juhises1 selgitanud, et andmekogu põhimääruses tuleb

muu hulgas sätestada andmekogusse kantavate andmete täpne/ammendav loetelu

(vajadusel saab esitada lisana) – nt isiku üldandmed või „isiku kohta käivad andmed“ ei

ole piisavalt ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis.

Samuti on andmekogude juhendis2 selgitatud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat

loetelu antud andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures peab loetelust ka selguma,

kelle kohta (st andmesubjektide kategooriad) neid andmeid kogutakse.

Samuti tekitab küsimusi eelnõu § 5 lõike 1 punkti 4 ja § 7 punkti 3 vastuolu. Nimelt näeb

eelnõu § 5 lõike 1 punkt 4 ette, et andmekogusse kogutakse Sätlat kasutava isiku

üldandmed, milleks on ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress. Samal ajal

võimaldab aga § 7 punkt 3 saada personali- ja palgaarvestuse andmekogust ka asutuse,

ametikoha, teenistus- või töösuhte andmed ning eemaloleku- ja asendamisteavet. Need

andmed ei ole aga §-s 5 andmekoosseisuna täielikult kajastatud, mis tähendab, et

andmeandjate säte lubab ka Sätlat kasutava isiku kohta edastada rohkem andmeid, kui

andmekogu andmekoosseisu säte selgelt ette näeb. Seega ei ole ka nende andmete puhul

selge, millised andmed salvestatakse andmekogusse, millised kuvatakse kasutajale või

1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised eelnõu koostajale 2 Andmekogude juhend

2 (3)

teistele menetlusosalistele ning milliseid kasutatakse üksnes konkreetse päringu, kasutaja

tuvastamise või tööülesannete korraldamise käigus.

Leiame, et andmeandjate ja neilt saadavate andmete loetelu ei asenda andmekogusse

kantavate andmete ammendavat määratlemist. Andmekogu põhimäärusest peab olema

üheselt arusaadav, milliseid andmeid Sätlas püsivalt säilitatakse, milliseid andmeid

kasutatakse üksnes teises andmekogus tehtava päringu tulemuse kontrollimiseks ning

millised andmed tehakse avalikus vaates kättesaadavaks. Praegune regulatsioon ei

võimalda hinnata iga andmeelemendi töötlemise vajalikkust, eesmärgipärasust,

avalikustamise ulatust ega säilitamise kestust. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida ka seda,

kas töödeldavate andmete koosseis piirdub Sätla eesmärgi saavutamiseks minimaalselt

vajalikuga.

Palume viia §-s 5 sätestatud andmekoosseis ja §-s 7 nimetatud andmeallikatest saadavad

andmed omavahel üheselt kooskõlla. Määrusest peab iga §-s 7 nimetatud andmeelemendi

puhul selguma, kas see kantakse Sätlasse ja säilitatakse andmekogu koosseisus või

kasutatakse seda üksnes päringu, tuvastamise või kontrolli tegemiseks. Ühtlasi palume §-s

5 ammendavalt nimetada Sätlasse kantavad esindusandmed. Andmete töötlemise viis ja

ulatus ei tohiks jääda üksnes §-de 5 ja 7 koostoimest tuletatavaks.

2. Riigi Teataja seaduse 1. oktoobril 2026 jõustuva redaktsiooni § 12¹ lõikes 5 on seaduse

tasandil määratud Sätlas avalikustatava menetlusteabe põhikoosseis. Muu hulgas

avalikustatakse akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate ees- ja

perekonnanimed koos teabega, keda nad esindavad, samuti akti eelnõu, seletuskiri, lisad ja

ametlikes menetlusetappides esitatud arvamused.

Eelnõu ja andmekaitselise mõjuhinnangu koostoimest ei selgu aga siiski üheselt, kas

avalikustatavate isikute ring piirdub üksnes seaduses nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja

koostajate ning arvamuse esitajatega. Mõjuhinnangu kohaselt tehakse avalikus vaates

kättesaadavaks ka eelnõu ettevalmistamisel osalenud töörühma liikmete nimed koos

esindusandmetega. Samuti on mõjuhinnangus menetluses osalejate hulka arvatud

töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud ning

kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud. Samas ei pruugi kõik nimetatud isikud

olla Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 5 tähenduses akti eelnõu või seletuskirja koostajad

ega arvamuse esitajad.

Seetõttu palume selgitada eelnõu ja mõjuhinnangu koostoimes, kas § 5 lõike 1 punktis 5

nimetatud menetluses osalejate andmete avalikustamine piirdub Riigi Teataja seaduse §

12¹ lõikes 5 nimetatud akti eelnõu ja seletuskirja koostajate ning arvamuse esitajate nimede

ja esindusandmetega. Kui avalikustatavate isikute ringi kavandatakse seaduses nimetatuga

võrreldes laiendada, tuleb välja tuua sellise avalikustamise õiguslik alus, eesmärk ja

vajalikkus.

3. Eelnõu § 6 näeb ette, et kui Sätla kasutamine arvutivõrgus on takistatud, siis sisestab

vastutav asutus puuduva teabe andekogusse takistuse äralangemise järel mõistliku aja

jooksul. Seletuskirjas on selgitatud, et kuivõrd materjalide maht kui ka Sätla kasutamise

takistus võib varieeruda, ei ole ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada

vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus.

Mõistame vajadust jätta erandlike olukordade lahendamiseks teatav paindlikkus. Samas

leiame, et sättes toodud määratlus ei anna siiski piisavalt selgeid ja kontrollitavaid aluseid

hindamaks, millal on vastutav asutus tagantjärele sisestamise kohustuse nõuetekohaselt

täitnud. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millistest asjaoludest lähtudes hinnatakse

sisestamise tähtaja mõistlikkust ega ka see, kui pika viivituse järel ei saa menetlusteavet

enam pidada ajakohaseks.

3 (3)

Peame tagantjärele sisestamise õigeaegsust oluliseks, kuna Sätla eesmärk on koondada

menetlusteave ühte keskkonda ning tagada õigusloome menetluse läbipaistvus, jälgitavus

ja ajakohasus. Kui väljaspool Sätlat tehtud menetlustoimingute ja koostatud dokumentide

andmed kantakse Sätlasse olulise viivitusega, ei kajasta andmekogu menetluse tegelikku

seisu ning avalikkusele ja menetluses osalejatele võib jääda menetluse käigust puudulik

või eksitav ülevaade.

Palume seletuskirjas täpsustada, millistest objektiivsetest asjaoludest lähtudes hinnatakse

tagantjärele sisestamise tähtaja mõistlikkust. Võimalusel palume need kriteeriumid

sätestada ka eelnõu §-s 6, et tagada kohustuse ühetaoline kohaldamine ning selle täitmise

kontrollitavus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144