EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Mari-Liis Sööt

kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Teie 14.08.2026 nr 7-1/5959

Justiits- ja Digiministeerium Meie 27.08.2026 nr 1-8/26/90-1

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad Euroopa uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemise

määruse direktiivi eelnõu kohta

Lugupeetud Mari-Liis Sööt

Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud Euroopa uurimismääruse ja

Euroopa kaugosalemise määruse direktiivi eelnõu.

Märgime, et eelnõule arvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli lühike, mistõttu ei ole

advokatuuril olnud võimalik läbi viia põhjalikku analüüsi ega kujundada kõiki eelnõu aspekte

hõlmavat terviklikku seisukohta. Sellest tulenevalt piirdume käesolevas arvamuses mõnede

olulisemate tähelepanekute ja murekohtade esiletoomisega.

Advokatuur on seisukohal, et menetluse efektiivsuse ja kiirust soodustamine ei tohi tulla

menetlusele allutatud inimeste õiguste ja laiemalt õigusemõistmise kvaliteedi arvel. Sellest

tulenevalt juhib advokatuuri tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Meetmete täielik salastatus vs õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele:

Euroopa uurimismääruse (EIO) alla paigutatud meetmeid kohaldatakse nii taotlevas kui

täitvas riigis nii, et puudutatud isikul ega kaitsjal pole vastavatele otsustele juurdepääsu (vt

direktiivi eelnõu artikkel 20). Seda tõsiasja silmas pidades on eelnõu regulatsioon

õiguskaitsevahenditest (vt direktiivi eelnõu artikkel 17) suuresti kasutu. Kui puudutatud

isikutel puudub informatsioon ühes või teises riigis tehtud või täidetud isiku õiguseid

puututavatest otsustest, ei saa rääkida õiguskaitsevahendite rakendamisest. .

2. Menetlusreegleid rikkudes kogutud tõendite lubamatuse reegli puudumine:

Eelnõu ei näe ette, et kui EIO andmisel või täitmisel pole järgitud direktiivis endas või

kohalduvas siseriiklikus õiguses sätestatud reegleid, siis on täitval riigil keelatud

ebaseaduslikult kogutud teavet taotlevale riigile üle anda või et juba üle antud teavet ei saa

tõendina kasutada. Vastupidi, eelnõu regulatsioon ja ka EK otsus C-670/22 (EncroChat)

lähtuvadb arusaamast, et täitvas riigis „juba olemasolevaid“ tõendeid (sõltumata sellest,

millisel viisil need on saadud) võib EIO alusel teisele riigile üle anda. Selline käsitlus avab

ukse inimeste põhiõigustest möödahiilimiseks.

Commented [GU1]: Imbi: Jätaks siin viite sellele kohtuotsusele välja ja räägiks ainult eelnõust?

3. Kaugosalemise nõusolekuga seotud probleemid:

Eelnõus (direktiivi eelnõu artikkel 38) pakutud regulatsioon isikult

kaugosalemiseks nõusoleku saamise korra osas on probleemne. Esiteks ei ole ette nähtud

kaitsja osalemise nõuet. Üksnes alaealise puhul on ette nähtud reegel, et teda peab enne

nõusoleku andmist abistama kaitsja. Selline regulatsioon peaks kehtima kõikide isikute

osas, kuna valdav enamik isikuid ei suuda ilma kaitsja abita hinnata kaugosalemise

nõusoleku andmise tagajärgi ja kaugosalemise mõju oma menetlusõiguste teostamisele.

Samuti puudub eelnõus viide võimalusele kord antud nõusolekut tagasi võtta. Nõusoleku

tagasivõtmise õigus on kindlasti vajalik.

4. Isikute põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses:

Tuleb arvestada, et kui EL-is puudub terviklik ja süsteemne regulatsioon isikute

põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses (on vaid üksikud instrumendid, mille

rakenduspraktika on liikmesriigiti erinev), on muret tekitav riikidevahelise koostöö

allutamine sisuliselt tingimusteta vastastikuse tunnustamise põhimõttele.

Kokkuvõttes märgib advokatuur, et eelnõu sisaldab ka mitmeid positiivseid ja piiriülest

koostööd hõlbustavaid lahendusi. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu eespool

kirjeldatud küsimustele, et eelnõu edasisel menetlemisel oleks võimalik hinnata tasakaalu

menetlusliku tõhususe ning põhiõiguste kaitse vahel.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Kersti Surva 6979 093

[email protected]

Commented [KS2]: Juhin tähelepanu, et siin on minu ettepanek

kasutada arvamuse esitamisel pehmemat sõnastust.

Jaanuse kirjas oli kasutatud sõnastust "fundamentaalselt

problemaatiline " kuid niivõrd jõuline sõnakasutus ei pruugi olla advokatuuri nimel esitatavas seisukohas mõistlik olukorras, kus

seisukoht toetub ühe advokaadi arvamusele (ka siis, kui tegemist on

äärmiselt asjatundliku ja usaldusväärse isikuga).

Commented [GU3R2]: Nõus.