Raua tn 2 / 10124 Tallinn / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Ivan Sergejev

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 22.07.2026 nr 13-3/2562-1 Meie 27.08.2026 nr 7.2-1/2669-3

Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi kohta ettepanekute esitamine

Austatud Ivan Sergejev

Päästeamet tutvus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium poolt saadetud 600 MW

elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi esialgsete lähteseisukohtade, mõjude hindamise

programmi ning uuringute lähteülesannetega.

Käesolevaga edastame teile järgmised tähelepanekud ja nendest tulenevad ettepanekud.

1. Olulise ruumilise mõju käsitlemine

Vabariigi Valitsuse korralduse „600 MW elektrilise võimsusega tuumaelektrijaama ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu seletuskirja kohaselt on kavandatav 600 MW elektrilise võimsusega

tuumaelektrijaam ning selle toimimiseks vajalik taristu riigi eriplaneeringu objektina käsitletav

olulise ruumilise mõjuga ehitis.

Leiame, et dokumendis „Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH

programm“ ei ole olulise ruumilise mõju aspekte käsitletud piisava terviklikkusega. Käsitlus

keskendub peamiselt tuumaohutusele, kiirgusmõjudele ja keskkonnateguritele, kuid väiksema

tähelepanu alla on jäänud tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamisega

kaasnevad ruumilised, sotsiaal-majanduslikud ning elanikkonnakaitselised mõjud.

Arvestades, et Vabariigi Valitsuse seletuskirja kohaselt on kavandatava tuumaelektrijaama mõju

maakonnaülene ning selle rajamisest sõltub olulisel määral Eesti energiajulgeolek,

varustuskindlus ja sotsiaalmajanduslik areng, peame vajalikuks, et olulise ruumilise mõju

aspektid oleksid käsitletud vähemalt sama põhjalikult kui tuumaohutuse ja keskkonnamõjude

küsimused. See võimaldaks hinnata mitte ainult rajatise tehnilist ohutust, vaid ka selle

pikaajalist mõju asukoha- kui ka lähipiirkondade arengule, elanikkonnale ning riigi

kriisivalmidusele tervikuna sh planeeringuala piirkonnas riikliku päästevõimekuse tagamine ja

tõstmine.

2 (3)

2. Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevate riskide käsitlemine

Dokumendis „Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programm“ on

käsitletud mitmeid ohutusega seotud teemasid. Peatükis 5.12 on kirjeldatud radioaktiivse saaste

levikut tava- ja avariiolukorras ning peatükis 5.14 väliseid ohutegureid, sealhulgas läheduses

paiknevaid ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid.

Kuigi dokumendis on kirjeldatud kavandatavat tehnoloogiat ja vajalikke rajatisi, on käsitlus

peamiselt keskendunud tuumaohutusele, radioaktiivsete jäätmete käitlemisele ning

kiirgusmõjudele. Samas võib sõltuvalt kasutatavast tehnoloogilisest lahendusest

tuumaelektrijaamas toimuda erinevate ohtlike kemikaalide kasutamine ja käitlemine. Sellest

tulenevalt võib tuumaelektrijaam kuuluda kemikaaliseaduse tähenduses ohtliku või

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kategooriasse.

Teeme ettepaneku täiendada dokumenti eraldi käsitlusega, milles hinnatakse

tuumaelektrijaamas kasutatavate ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevaid riske, sealhulgas:

• kemikaalide hoiustamist ja kasutamist;

• võimalikke avariistsenaariume;

• võimalikke mõjusid elanikkonnale ja keskkonnale;

• võimalikke doominoefekte ning nende mõju väljaspool käitise territooriumi.

3. Elanikkonnakaitse aspektide arvestamine asukohavaliku kriteeriumites

Võrdluskriteeriumite tabelis on kandidaatalade hindamisel käsitletud kriteeriume

„Demograafia ja asustus, sotsiaalne keskkond“ ning „Infrastruktuur“. Leiame, et nimetatud

kriteeriumid ei käsitle piisava põhjalikkusega elanikkonnakaitse ja kriisireguleerimise aspekte.

Teeme ettepaneku täiendada hindamiskriteeriume järgmiste näitajatega.

Evakuatsioonivõimekus

• mitmesuunaliste evakuatsioonikoridoride olemasolu;

• teede läbilaskevõime erinevates suundades, sealhulgas tipptundidel;

• haavatavate sihtrühmade arv ja paiknemine mõjutusalas.

Varjumisvõimekus

• varjumiskohtade arv;

• nende tehniline seisukord;

• mahutavus võimalikus ohualas.

Pääste- ja ligipääsuvõimekus

• teedevõrgu sobivus päästejõudude ligipääsuks erinevatest suundadest;

• päästeteenistuste, kiirabi ja meditsiiniüksuste reageerimise võimekus ja lähedus;

• reageerimisvõime kiirgushädaolukorra tingimustes.

Nende aspektide arvestamine on oluline, sest avariiolukorras peab olema võimalik kiiresti

rakendada elanikkonnakaitse meetmeid, sealhulgas varjumist, evakuatsiooni ja

joodiprofülaktikat, ning tagada päästemeeskondade ja teiste operatiivteenistuste kiire ligipääs

sündmuspiirkonnale.

Lisaks tuleks asukohavalikul hinnata haavatavate sihtrühmade paiknemist mõjutusalas. Mida

suurem on abi vajavate inimeste osakaal, seda keerukam on kriisiolukorras kaitsemeetmete

rakendamine.

Haavatavate sihtrühmade hulka kuuluvad:

• haiglate, hoolekandeasutuste ja asenduskodude elanikud;

3 (3)

• koolide ja lasteaedade lapsed;

• elektrilise meditsiiniseadme kasutajad (nt hapniku- või toiteaparaadiga patsiendid);

• piiratud liikumisvõimega inimesed;

• nägemis- või kuulmispuudega inimesed;

• dementsuse, intellektipuude või muu olukorrast arusaamist ja sellele reageerimist

raskendava seisundiga inimesed.

Kriisireguleerimise vaates on tuumaelektrijaama asukoha eelvalikul eriti olulised

evakuatsioonivõimekus, varjumisvõimekus ning kiire abi kättesaadavus. Lisaks

rahvastikutihedusele on oluline hinnata ka nende inimeste arvu, kes vajavad hädaolukorras riigi

või teiste isikute abi. Need tegurid määravad otseselt riigi võime kaitsta elanikkonda ka kõige

raskemate avariistsenaariumide korral.

Lähtudes eeltoodust leiame, et asukohavaliku hindamisel tuleks lisaks tuumaohutusele ning

keskkonnamõjudele põhjalikumalt käsitleda ka ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud riske

ja elanikkonnakaitse võimekust. Nende aspektide terviklik hindamine aitab tagada, et

asukohavalik toetab nii rajatise ohutust kui ka elanikkonna kaitset võimalikes hädaolukordades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erti Suurtalu

ehituskontrolli ekspert

Ohutusjärelevalve osakond

Päästeamet

+372 56568103

[email protected]