1

Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkuste ja ettepanekute tabel

Eelnõu esitati I kooskõlastusringis kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile,

Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu

Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla, Merle Erikson ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ. Eelnõu

kooskõlastas märkustega Rahandusministeerium ning vaikimisi Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium,

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium. Eelnõu jättis kooskõlastamata Justiits- ja

Digiministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Advokatuur, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Riigikohus, Töövaidluskomisjonid, Eesti Tööandjate Keskliit ning

Tööinspektsioon.

2

Esimene kooskõlastusring

Advokatuur

Eelnõu üldiselt

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse

jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Saadame teile lisana tööõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas (punktid 2.4 ja 2.7 kajastavad

ka advokatuuri menetlusõiguse komisjoni seisukohta).

Samuti anname edasi liikmetelt tulnud tagasiside töövaidluskomisjoni sõltumatuse osas. TvLS

§ 4 kohaselt on TVK sõltumatu vaidlusi lahendav organ. TVK sõltumatuse üle on olnud palju

arutelusid ning seaduse eesmärk oli, et Tööinspektsioon üksnes tagab TVK-le töötingimused

(istungisaal, töövahendid) ja asjaajamise (sekretärid). Eelnõu suurendab TVK-de sõltuvust

Tööinspektsioonist, mis ei ole kooskõlas TvLS-i loomise eesmärgiga. Tööinspektsioon on

järelevalveasutus ning avalikkusele teada kui töötajate õigusi kaitsev asutus. Töövaidluskomisjon

peab olema ja näima erapooletu vaidluste lahendaja. Kahjuks on praktikas nii töötajate kui

tööandjate seas endiselt levinud eksiarvamus, et ka TVK kaitseb töötajate õigusi. TVK peab

olema ja näima sõltumatu ning alluvus töötajate õigusi kaitsvale järelevalveasutusele seab selle

ohtu.

Teadmiseks võetud. Vt täpsemaid kommentaare

alljärgnevalt.

Eelnõu üldiselt

Töövaidluskomisjon (TVK) on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ. Töövaidluskomisjoni

ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigesti,

võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega (TvLS § 13 lg 1). Ehk TvLS peab menetluse

poolele olema arusaadav ilma õigusalaste teadmisteta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse töövaidluste lahendamine lihtsamaks, kiiremaks,

tõhusamaks ja paindlikumaks, parandatakse õigusselgust ning töövaidluste lahendamise

kvaliteeti.

Tööõiguse komisjon mõistab seda eesmärki, kuid on arvamusel, et eelnõuga seda eesmärki ei

saavutata. Eelnõu muudatuste kohaselt on TVK-sse pöörduval isikul vaja menetluslikest

Mittearvestatud. TsMS ei ole täies mahus TVK

menetluse puhul asjakohane. Samuti ei ole TsMS

põhimõtteid alati võimalik otse TVK menetluses

kohaldada. Seetõttu on teatud juhtudel olnud vajalik

kirjutada vajalik regulatsioon TvLS-i ja muudel juhtudel

on kasutatud võimalust viidata TsMS-le.

3

küsimustest aru saamiseks pöörduda õigusteadmistega isiku poole, mis teeb menetluse kalliks

ning ei täida eesmärki, mille kohaselt peab menetluse lahendamine toimuma väikeste kuludega.

Eelnõu sisaldab suurel hulgal viiteid TsMS-le, millest arusaamist ei saa eeldada TVK menetluse

poolelt, eelkõige füüsiliselt isikult. Eelnõus kajastatud muudatustega soovitakse pigem lahendada

töövaidluskomisjoni liikmete jaoks olulisi murekohti, mitte menetluse poolte omasid.

Ettepanek: Tööõiguse komisjon teeb ettepaneku (1) jätta eelnõust välja tarbetud viiteid ja

kantseliit, mis muudavad menetluse poole jaoks TvLS arusaamatuks ning tekitavad vajaduse

lepingulise esindaja järele; (2) TvLS muudatuste tegemisel lähtuda üldisest põhimõttest, mille

kohaselt kõikides reguleerimata küsimustes lähtub menetleja menetluse üldpõhimõtetest ja

TsMS-st. Selliselt saab töövaidluskomisjon menetluslikes küsimustes tugineda TsMS-ile ning

TvLS ei ole menetluse poolele liigselt koormatud TsMS viidetega.

Eelnõu § 1 p 3

2.1 Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 2 lõiget 2 põhimõttega, et seadust ei kohaldata

tööjõumaksude maksmata jätmisest tulenevatele vaidlustele. Maksuvaidlus on spetsiifilise

valdkonna vaidlus, mis ei kuulu TVK pädevusse. Maksuvaidlusesse peaks olema kaasatud

poolena või kolmanda isikuna maksuhaldur ning need vaidlused on olemuselt haldusõiguslikud,

kuid TVK eesmärk on lahendada tsiviilvaidlusi.

TVK eesmärgiga jõuda kiire lahenduseni on vastuolus olukorrad, kus näiteks võlaõigusliku

lepingu ümberklassifitseerimine töölepinguks eeldaks, et TVK peab hakkama hindama, kui palju

makse on vale lepinguliigi tõttu jäänud riigile tasumata ning kui suures ulatuses tuleks neid lisaks

tasuda.

Ettepanek – Tööõiguse komisjoni ei pea eelnõu selgitust korrektseks. Konkreetsel juhul ei ole

tegemist haldusasja vaidlusega halduskohtumenetluse seadustiku mõistes. Töötajal peab jääma

võimalus vaidlustada lepinguline suhe. Seega, ei ole eelnõu seletuskirjas asjakohane järgmine

lause, mis tuleks seletuskirjast välja jätta: TVK eesmärgiga jõuda kiire lahenduseni on vastuolus

olukorrad, kus näiteks võlaõigusliku lepingu ümberklassifitseerimine töölepinguks eeldaks, et

TVK peab hakkama hindama, kui palju makse on vale lepinguliigi tõttu jäänud riigile tasumata

ning kui suures ulatuses tuleks neid lisaks tasuda.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 10 Selgitatud. Muudatusega on seaduse tasandil

reguleeritud võimalus esitada kaebus TVK tegevuse

4

2.2 Eelnõu punktiga 10 täiendatakse TvLS-i §-ga 121, milles nähakse ette TVK tegevuse

peale kaebuste esitamise ja lahendamise kord, mis on seni olnud TVK-s reguleerimata.

Kavandatava lõike eesmärk on luua selge õiguslik alus töövaidlusmenetluse korralduslike ja

menetluslike rikkumiste üle järelevalve tegemiseks. Uus kord sätestab, et pooled võivad TVK

tegevuse peale esitada kaebuse Tööinspektsiooni peadirektorile, kui esineb kahtlus, et TVK on

rikkunud seaduses sätestatud menetlusreegleid või jätnud vajalikud toimingud õigeks ajaks

tegemata. Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui kaebuse

menetlus pikeneb objektiivsete asjaolude tõttu. Säte põhineb kohtute seaduse (KS) § 45

loogikal.

Ettepanek/kommentaar – Tööõiguse komisjoni hinnangul selline muudatus vastupidiselt

pikendab menetlust, mitte ei lihtsusta ega kiirenda seda. Lisaks on sellisel juhul küsitav, kas

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle

saamisest töövaidluskomisjonis (TvLS § 38 lg 1).

peale, mis ei ole seotud töövaidluse sisulise

lahendamisega, vaid menetlusliku korraldusega.

Volitusnormi olemasolu on vajalik, et oleks selge, kellel

on volitus kaebusi lahendada, tagades selle, et TVK-d

järgiks seadusega ette nähtud menetlustähtaegu ning

TVK menetlused ei veniks mõjuva põhjuseta. Kaebuse

esitamine TVK tegevuse peale ei peata töövaidlusasja

lahendamist TVK poolt.

Eelnõu § 1 p 20

2.3 Punktiga 20 täiendatakse TvLS-i § 26 lõike 2 punkti 4. Muudatuse kohaselt peab avalduses

lisaks nõudesummale olema edaspidi välja toodud ka nõudesumma kujunemine ehk arvutuskäik.

Teave nõudesumma kujunemise kohta on oluline info nii vastaspoolele kui ka vaidluse

lahendajale.

TVK-s puudub kohtumenetluses eksisteeriv eelmenetlus, mille ülesandeks on muu hulgas välja

selgitada hageja nõuded ja menetlusosaliste faktilised väited nõuete kohta. Muudatus aitab säästa

menetlusosaliste aega, kuna võimaldab juba menetluse algstaadiumis kõrvaldada puudused ja

ebatäpsused, mille klaarimine hilisemas etapis on oluliselt ajamahukam. Nii aitab muudatus

edaspidi kaasa menetluste kiiremale lahendamisele, tõstes seeläbi TVK efektiivsust

Ettepanek – Töövaidlustes võib esineda olukordi, kus töötaja rahalise nõude suurus (nt

tulemustasu suurus) sõltub tööandja valduses olevatest tõenditest. Sellisel juhul ei ole töötajal

töövaidluskomisjoni pöördudes võimalik esitada nõude suurust ega arvutuskäiku. Töötaja poolt

ei ole mõistlik esitada nõude suvalist suurust või arvutuskäiku.

Eelnevast lähtuvalt teeb tööõiguskomisjon ettepaneku TvLS §26 lõike 2 punkti 4 sõnatust muuta

järgmiselt: „ 4) avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral nõudesumma ja selle

Arvestatud.

5

arvestuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja/või arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult

eeldades või asjaolusid arvestades esitada.

Eelnõu § 1 p 23

2.4 Punktiga 23 täiendatakse TvLS-i §-ga 261, mis reguleerib tuvastus- ja viivisnõude

esitamise õigust. Lõikes 2 sätestatakse, et TÖR-i kande tegemise, muutmise või kustutamise nõue

eeldab ka tuvastusnõuet töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. TVK poole

pöördutakse sageli registrikande tegemise, muutmise või kustutamise nõudega, kuid tegemist on

olemuselt sooritusnõudega, mis eeldab lisaks tuvastusnõude esitamist (nt töösuhte olemasolu

tuvastamise, töölepingu lõppemise tuvastamise, ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise jms

nõuded). Samas puudub praegu TvLS-is alus, millele TVK saaks tugineda näiteks puuduste

kõrvaldamise määrust koostades. Seni on TVK avaldajatele selgitanud TsMS- is sätestatud korda

vastavat regulatsiooni, kuid TvLS sellele ei viita.

Ettepanek/kommentaar: TÖRi kande muutmise nõude esitamine koos tuvastusnõudega tekitab

esiteks küsimuse, kas koos tuvastusnõudega, nt nõudega tuvastada töölepingu ülesütlemise

tühisus, tuleb alati esitada automaatselt ka TÖR kande muutmise nõue. Arvestades, et TvLS § 63

järgi teeb TVK nagunii otsuse alusel TÖRi kande, ei tundu mõistlik seda eraldi nõuda. Teiseks,

kui poolte vahel ei ole vaidlust, et töösuhe on lõppenud, kuid tööandja ei ole lihtsalt

lõpetamiskannet TÖRi teinud, ei tundu asjakohane esitada tuvastusnõuet.

Selgitatud. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus

TVK poole pöördutakse ainult TÖR kande muutmise

taotlusega. TVK-sse on võimalus pöörduda

tuvastusnõudega ning sellega koos taotleda ka TÖR

kande muutmist. Kui töösuhte lõppemise osas ei ole

vaidlust ning TÖR kanne vajab muutmist, ei ole vajalik

TVK-sse pöördumine, vaid Maksu- ja Tolliamet saab

poole taotlusel kannet muuta. Vastav selgitus on ka

seletuskirja lisatud.

Eelnõu § 1 p 25

2.5 Punktiga 25 lisatakse TvLS § 27 lõikesse 2 punktiga 8 uus alus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumiseks, s.o juhul, kui avaldaja ei ole järginud TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud

tähtaega ehk esitanud TVK-le avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva

jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

Ettepanek: Tööõiguskomisjon teeb ettepaneku täiendada paragrahvi 27 lõiget 2 punktiga 8

järgmises sõnastuses: „8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud

tähtaega ning töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud .“

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 39

2.6 Punktiga 39 täiendatakse TvLS § 37 lõiget 2 pärast sõna „asjaolud“ tekstiosaga „,

kohalduva õiguse“. Eelnõu selgituste kohaselt töölepingule kohalduv õigus selgitatakse välja

REÕS-i § 35 kohaselt.

Arvestatud.

6

Ettepanek: Tööõiguskomisjon teeb ettepaneku muuta eelnõu seletuskirja selgitust, mille kohaselt

töölepingule kohalduv õigus selgitatakse välja REÕS-i § 35 kohaselt. Komisjoni hinnangul ei ole

tegemist korrektse viitega. Korrektne viide: Töölepingule kohalduv õigus selgitatakse välja

REÕS-i ja Rooma I määruse alusel.

Eelnõu § 1 p 53

2.7 Punktiga 53 muudetakse TvLS § 43 lõike 4 sõnastust selliselt, et TVK arvestab pärast

ettenähtud tähtaega esitatud tõendeid vaid siis, kui seatud tähtaega on ületatud mõjuval põhjusel.

Ettepanek/kommentaar: Tööõiguskomisjoni arvates võrreldes sätte praegust ja kavandatud

sõnastust, ei ole selles kvalitatiivset erinevust, mis peaks vähendama mõjuva põhjuseta tõendite

hilinenud esitamist. Pigem tundub uus sõnastus isegi istungil uusi tõendeid esitama julgustav.

Arvestatud.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eelnõu üldiselt

Täname eelnõu ja arvamuse esitamise võimaluse eest.

EAKL on alati pooldanud töövaidluskomisjonide (TVK-de) asemel sõltumatu töökohtu loomist,

mis lahendaks vaidluse kiiresti, odavalt ja lihtsustatud menetlusnormidega. Kahjuks aga

sõltumatut töökohust Eestis ei ole.

Eestis puudub tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus ja tööõnnetuste arv ei vähene. TVK-de

pädevusse ei kuulu tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või

surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluse lahendamine. Töötajatel on

tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju sissenõudmisel olematud võimalused oma õigusi

tavakohtutes kaitsta. Seetõttu on vajalik kindlasti ka selle probleemiga riigi tasandil tegeleda.

TVK-le avalduse esitanutest on 90% töötajad, seetõttu TVK menetlus peaks olema töötaja jaoks

võimalikult lihtne. Eelnõuga kõrvaldatakse mitmed menetluslikud probleemid viidetega TsMS-

le. Seega muutub TVK menetlus üha enam sarnaseks kohtu menetlusega ja on oht, et ilma

kvalifitseeritud õigusabi kasutamata ei ole töötajal võimalik menetluses osaleda. Seetõttu on

Teadmiseks võetud. Nagu töövaidluse lahendamise

seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse1 tagasisidest

selgus, on kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud

vaidluste lahendamine keerukas ning vajab täiendavat

analüüsi, kas võimaldada selliste vaidluste lahendamist

TVK-des.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-41ac-a75b-61a12d12d539

7

vajalik tagada tasuta õigusabi inimestele, kes ei ole võimelised ise TVK-sse korrektseid avaldusi

esitama.

Eelnõu § 1 p 4

Eelnõu punkt 4 näeb ette TvLS § 7 lõike 3 muutmise. Muudatuse tagajärjel oleks TVK juhataja

palgaks 80% riikliku lepitaja põhipalgast põhjusel, et palgataseme tõstmine praegusest kõrgemale

ei ole ettenähtavas tulevikus võimalik. Hetkel võimaldab seadus maksta TVK juhatajale 80–100

% riikliku lepitaja põhipalgast. TVK juhatajad oma valdkonna tippspetsialistid, kes peaksid saama

kindlat garanteeritud kuupalka. TVK juhatajate palgatase peab olema motiveeriv ja ei tohi sõltuda

Tööinspektsioonist (TI). Palume jätta TvLS § 7 lg 3 muutmata ja jätta seadusse võimalus

saada parematel aegadel kõrgemat põhipalka.

Mittearvestatud. Vaidlust ei ole selles, et TVK

juhatajad on võimekad valdkonna spetsialistid ja teevad

olulist tänuväärset tööd. Paraku ei ole praegu

ettenähtavas tulevikus siiski riigieelarvelist olukorda

arvestades näha, et TVK juhataja põhipalk saaks olla

suurem 80% riikliku lepitaja põhipalgast. Sellegipoolest

on seeläbi tagatud TVK juhatajate perioodiline

ametipalga tõus, kuivõrd see käib sama sammu teiste

kõrgemate riigiteenijate ametipalkadega (nt

õiguskantsler, Riigikohtu liikmed jt kõrgemate

riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud isikud).

Lisaks võimaldatakse edaspidi TVK juhatajatele

muutuvpalga maksmist.

Eelnõu § 1 p 6

Eelnõu punktiga 6 muudetakse TvLS § 7 lõiget 7 nii, et edaspidi rakenduvad TVK juhatajatele

ATS § 61 lõiked 1,2, 5 ja 6 ning § 63. Muudatuse tagajärjel on võimalik maksta TVK juhatajatele

muutuvpalka. TVK juhatajale makstav palk hakkab sõltuma TI peadirektori poolt kehtestatud

palgajuhendist. Muutuvpalga maksmise korral makstav palk hakkab sõltuma sellest, kas määratud

teenistusülesanded on korrektselt täidetud. Eelnimetatud muudatus vähendab TVK juhataja

ametikoha sõltumatust, sest TVK juhataja muutub tavaliseks ametnikuks TI struktuuris. Seetõttu

ei ole võimalik muudatust toetada.

Mittearvestatud. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse TVK

juhatajate palgavahemik 80–100% riikliku lepitaja

põhipalgast ja fikseeritakse see 80%-ga, näeme ühe

olulise kompensatsioonimeetmena muutuvpalga

maksmise võimalust. Muutuvpalka saab maksta

palgajuhendi alusel, mis tagab, et muutuvpalga

maksmiseks on paigas konkreetset kriteeriumid ja

läbipaistev reeglistik.

Eelnõu § 1 p 9

Punktiga 9 muudetakse TvLS § 12 lõiget 1, millega nähakse ette, et TI korraldab TVK tööd

tervikuna. Juhul, kui TVK juhatajate teenistuskohad on TI struktuuris, nende töötasu tuleb TI

eelarvest, kaebused TVK tegevuse kohta vaatab üle TI peadirektor ja TI korraldab TVK tööd

tervikuna, ei saa enam väita, et TVK on sõltumatu kohtuväline organ.

TVK sõltumatuse küsimus oli päevakorras juba 2023. aastal, kui analüüsiti TVK tööd. Vajalik

oleks olukord, kus nii töötajad kui ka tööandjad selgelt eristaksid TI ja TVK-d. Inimesed ei saa

aru, et TI juures asuv TVK on sõltumatu töövaidlusi lahendav organ. Tallinnas asub TVK TI

Selgitatud. Muudatusega ei nähta Tööinspektsioonile

ette uusi ülesandeid seoses TVK-dega, vaid

täpsustatakse sätet, et see vastaks tegelikule olukorrale.

Sättele on lisatud täpsustus, et Tööinspektsioon tagab

TVK-dele tööks vajaliku tugiteenuse, et ei tekiks

arusaama, et Tööinspektsioon korraldab TVK-de tööd

sisuliselt.

8

ruumides ja mingilgi moel pole aru saada, et tegemist ei ole TI allasutusega. Enamus TI juristide

poole pöördunud inimestest on veendunud, et TI juristide nõuanded on TVK-dele kohustuslikud.

Eelnõu § 1 p 15

Punktiga 15 muudetakse TvLS § 16 lõigete 1 ja 2 sõnastust selgemaks ja arusaadavamaks.

Kindlasti on hea, kui selge sõnastus ütleb, et TVK-s kantud menetluskulud kannavad pooled ise.

Töötaja seisukohast on ebaõiglane, kui vaidluse jätkumisel kohtus peab töötaja maksma teise

poole TVK-s kantud menetluskulud. Veelgi enam ei tohiks tekkida sellist olukorda, kui

töövaidlust kohtus läbi ei vaadata ja töötajalt nõutakse vastaspoole TVK-s kantud kulusid

võlaõigusseaduse sätete alusel.

Palume TvLS § 16 lõiget 2 muuta selliselt, et TVK-s kantud menetluskulusid ei ole võimalik

pooltel välja nõuda ka kohtumenetluses.

Mittearvestatud. Ringkonnakohus on oma lahendites

öelnud, et TVK-s kantud kulusid ei saa nõua

võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete alusel

(TrtRnKo 08.01.2025, 2-23-14594/16, p 9.1;TrtRnKo

19.11.2020, 2-19-19395/30, p 9.).

Eelnõu § 1 p 46

Punktiga 46 muudetakse TvLS § 40 lõiget 1 ja suurendatakse kirjalikus menetluses lahendatava

nõude kogusummat 8000 euroni.

Kui vaidluse asjaolud on selged ja poolte istungile ilmumine ei ole vajalik, siis võiks nõuete

kogusumma piir olla veelgi suurem. Samuti võiks kaaluda piirsumma kaotamist. Töötajate

töötasud on väga erinevad, alates töötasu alammäärast kuni mitme tuhandeni. Seetõttu, miks

peaks kõrgema töötasuga töötaja selget töötasu nõuet lahendama istungil ainuüksi seetõttu,

et tema töötasu on suurem.

Arvestatud. Sättest on välja jäetud 8000 euro piirsumma

tingimus.

Eelnõu § 1 p 68

Punktiga 68 muudetakse TvLS § 58 lõiget 5 nii, et töövaidlusasja jätkumisel kohtumenetluses

kaotatakse kohtu õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis.

Muudatusega justkui kaob kohtul õigus nõuda avalduse uuesti esitamist hagiavaldusena, kuid

samas säilib kohtul võimalus nõuda hagi tervikteksti esitamist, kui TVK-s on avaldust muudetud.

Muudatus võib küll mingil määral muuta paremaks olukorda, kus TVK-sse avalduse esitanud

töötaja on sunnitud koostama hagiavaldust. Samas jääb alles töövaidluste nö nelja-astmeline

lahendamine.

Praegu kehtiv olukord, kus TVK-s toimunud vaidlus algab maakohtus algusest peale, on

töötajatele arusaamatu ja koormav. Enamikel juhtudel muutub töötaja hagejaks, kuigi ta on TVK

otsusega rahul. Maakohtus algab vaidlus otsast peale, kuid ainult edasikaevatavas osas. Samas ei

ole justkui edasikaebamist ja on sama vaidluse uuesti läbivaatamine. Kahjuks leidub tööandjaid,

Mittearvestatud. TVK ei ole osa kohtusüsteemist,

mistõttu ei saa TVK otsust võrdsustada kohtuotsusega.

Töövaidluse pooltele peab jääma võimalus, et kohus

vaatab töövaidlusega seonduva algusest peale uuesti üle.

9

kes esitavad kohtule taotluse TVK otsuse uueks läbivaatamiseks ainuüksi seetõttu, et TVK otsus

ei jõustuks. Teades, et töötaja ei ole võimeline ise kohtu jaoks dokumente vormistama ja tal

puuduvad vahendid ka esindaja kaasamiseks, tekib olukord, kus TVK otsus ei jõustugi.

TVK juhatajad on spetsialiseerunud töövaidluste lahendamisele ja TVK otsuste kvaliteet on väga

hea. Seetõttu tuleks kaaluda võimalust, et TVK otsustel oleks võrdväärne kaal esimese astme

kohtuotsusega ja TVK otsuseid oleks võimalik vaidlustada teise astme kohtus.

Maksu- ja Tolliamet

Eelnõu § 1 p 1

Eelnõu § 1 punkti 1 osas teeme ettepaneku TvLS § 2 lõike 1 punktis 1 asendada sõna

„Eestis“ sõnadega „Eesti äriregistris“. Tegemist oleks täpsema terminiga ja hõlmab kõiki

registreeritud ettevõtjaid.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 1

Lisaks teeme eelnõu § 1 punkti 1 osas ettepaneku TvLS § 2 lõike 1 punktis 1 asendada sõna

„filiaali“ sõnadega „püsiva tegevuskoha“.

Mittearvestatud. TVK-l puudub võimalus püsiva

tegutsemiskoha tuvastamiseks TVK lihtsa ja kiire

menetluse raames.

Eelnõu § 1 p 3

Eelnõu § 1 punkti 3 osas teeme ettepaneku täiendada TvLS § 2 lõike 2 sõnastust. Selgitame, et

isikud ei pöördu töövaidluskomisjoni tööjõumaksude määramise või tasumise küsimustes ning

töövaidluste aluseid võib olla mitmeid, mille lahendamisel ei pruugi tööjõumaksud üldse asjasse

puutuda. Maksuhalduri pädevusse kuulub lisaks tööjõumaksudele ka teiste maksude määramine

ja kontrollimine. Lisaks märgime, et sõna „tööjõumaksud“ ei ole ametlik termin, vaid kõnekeeles

levinud sõna, mis sisaldab erinevaid makse. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada

TvLS paragrahvi 2 lõiget 2 pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ega maksuhalduri

pädevusse kuuluvate maksude üle tekkinud“.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 75 ja § 2 p 2

Töövaidluskomisjon teeb töötamise registrisse kandeid töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse

alusel (TvLS § 63 ja MKS § 255 punkt 4). Eelnõus toodud TvLS § 63 ja MKS § § 255 punkti 4

muudatusega võimaldatakse kandeid töötamise registrisse teha ka lepituskokkuleppe ja

kompromissi alusel, mis kinnitatakse määrusega. Seega on töövaidluskomisjoni määrusega

kinnitatud kompromiss ja lepituskokkulepe töötamise registri kande aluseks. Kuna see puudutab

Arvestatud.

10

ka MKS § 251 lõiget 2, teeme ettepaneku täiendada MKS paragrahvi 251 lõiget 2 pärast sõna

„otsuse“ sõnadega „või määruse“.

Eelnõu § 2 p 3

Punktiga 182 antakse maksuhaldurile õigus avaldada töövaidluskomisjonile töövaidluse

lahendamiseks mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmeid. Eelnõu seletuskirjast

nähtub, et töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise vaidluse lahendamiseks ja tööandja

andmete kontrollimiseks edastab töövaidluskomisjoni dokumendihalduse spetsialist päringu

MTA-le ning IT süsteemide arendusvajadusi muudatusega ei kaasne, kuivõrd töövaidlusi, mille

üks osapool on mitteresidendist tööandja, tuleb ette harva. Osundame, et MTA-l on soovitava

andmekoosseisu edastamiseks olemas vastav x-tee teenus, mistõttu peame aja kokkuhoidu

arvestades võimalikuks vastavad andmed edastada x-tee vahendusel. Andmete edastamise

eel tuleks sõlmida ka andmevahetuse kokkulepe.

Teadmiseks võetud. Seletuskirja on ka täiendatud

vastava selgitusega.

Eelnõu § 2 p 3

Punktiga 183 nähakse ette õiguslik alus, mis võimaldab maksuhalduril edastada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi ka MKM) teavet kollektiivlepingu laiendatud

tingimuse kontrollimiseks kollektiivlepingu seaduse kohaselt. Esmalt peame oluliseks märkida,

et eelnõu nimetatud punkti muudatusega kaasnevad MTA-le kohustused, mille täitmiseks puudub

vajaminev ressurss. Lisaks osundame, et MTA ülesanded tulenevad Maksu- ja Tolliameti

põhimääruse §-st 7 ning selle kohaselt ei ole MTA ülesanne koondada ja väljastada statistikat.

Kuna Eestis teeb statistikat Statistikaamet vastavate metoodikate abil ning kuna eelnõu

seletuskirjas välja toodud soovitav andmekoosseis on Statistikaametil olemas, kelle ülesandeks

on muuhulgas teha riiklikku statistikat ning osutada andmejagamisteenust (riikliku statistika

seadus § 9 lõige 2), on MTA seisukoht, et need kollektiivlepingu laiendamise tingimuse

kontrollimiseks vajaminevad andmed võiks MKM-ile väljastada Statistikaamet. Teeme

ettepaneku see punkt eelnõust välja võtta.

Mittearvestatud. MKM ei nõustu ettepanekuga jätta säte

eelnõust välja järgmistel põhjustel:

1) MTA on senises praktikas järjepidevalt asunud

seisukohale, et kehtiv MKS ei võimalda MKM-

ile poliitikakujundamiseks ega kollektiivlepingu

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

vajalike isikustamata andmete väljastamist ega

nende väljastamiseks vajalike

andmetöötlustoimingute tegemist. Seetõttu ei

lahenda probleemi viide Statistikaameti

võimalikule rollile, vaid vajalik on luua selge

õiguslik alus andmete saamiseks.

2) Kavandatav muudatus ei kujuta endast erandit,

vaid lähtub MKS §-s 29 juba väljakujunenud

põhimõttest võimaldada maksuhalduril edastada

tema valduses olevaid andmeid teistele asutustele

nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

11

Sarnased alused on loodud muu hulgas

Rahandusministeeriumile maksu- ja

palgapoliitika ning avaliku teenistuse

kujundamiseks ja analüüsimiseks (MKS § 29 p-d

6¹, 48 ja 49) ning Kliimaministeeriumile

tasumäärade kujundamiseks ja nende mõju

hindamiseks (MKS § 29 p 32¹).

3) Ei ole põhjendatud, et MKM peaks vajalikud

andmed saama Statistikaameti kaudu, kuna:

a. MKS § 29 alusel on andmete saamise

õigus antud mitmetele asutustele ka

olukorras, kus osa vastavast teabest on

kättesaadav Statistikaameti kaudu.

Seadusandja on sellistel juhtudel pidanud

oluliseks, et asutusel oleks oma

ülesannete täitmiseks otsene õiguslik alus

vajalike andmete saamiseks

maksuhaldurilt. Sama põhimõte on

põhjendatud ka MKM-i puhul.

b. Kõiki poliitikakujundamiseks vajalikke

andmeid Statistikaamet ei avalda või ei

avalda piisava detailsusega.

Statistikaametis tellimustööna valmivad

andmepäringud on tasulised. Riigi vaatest

ei ole otstarbekas ühe riigiasutuse

valduses olevate andmete kasutamiseks

teise riigiasutuse seadusest tulenevate

12

ülesannete täitmiseks teha kulutusi

kolmanda asutuse vahendusel.

4) MKM mõistab MTA muret täiendava

töökoormuse osas, kuid see ei muuda vajadust

tagada MKM-ile juurdepääs seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele.

Andmeid vajatakse nii kollektiivlepingu

laiendamise tingimuste kontrollimiseks (KLS §

42 lg-d 3 ja 4 ning § 44), kui ka majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika

kujundamiseks, analüüsimiseks ning mõjude

hindamiseks (VVS § 63, MKMi põhimäärus §

10). Andmeid küsitakse alati konkreetsel,

eelnevalt määratletud eesmärgil ning üksnes

ulatuses, mis on vajalik vastava ülesande

täitmiseks. MKM teeb andmepäringute

kavandamisel ja esitamisel koostööd

andmevaldajaga ning arvestab päringute

koostamiseks mõistliku ajakuluga. Mõned

päringud on iga-aastased, mis tähendab, et MTA

saab kasutada juba varasemalt välja töötatud

metoodikaid ning andmetöötlustoiminguid, mis

säästab MTA ressurssi. Kokkuvõttes on praktikas

selliste andmepäringute hulk väike (senise

praktika kohaselt alla 10 päringu aastas).

Arvestades MTA senist tõlgendust kehtivale õigusele

ning MKM-i seadusest tulenevaid ülesandeid, on

kavandatav õiguslik alus vajalik ja põhjendatud.

13

Eelnõu § 2 p 3

Punktiga 184 luuakse õiguslik alus, mis võimaldab MTA-l edastada MKM-le poliitika

kujundamiseks, analüüsimiseks ja mõjude hindamiseks vajalikke andmeid, mis on maksuhalduri

valduses. Märgime, et eelnõu seletuskirjas nimetatud punkti osas välja toodud andmekoosseisude

alusandmestik on Statistikaametil olemas ning arvestades ka eelnimetatud alapunkti osas välja

toodud selgitusi, võiks nende agregeeritud, isikustamata andmete väljastajaks MKM-ile olla

Statistikaamet. MTA ressurss on piiratud ja statistika kokkupanek on MTA-le väga ajamahukas

ning pärsib maksukogumisega tegelevatele üsksustele riskianalüüsi ja muu andmepakkumise

osutamist. Eeltoodust tulenevalt teeb MTA ettepaneku see punkt eelnõust välja võtta.

Mittearvestatud. Põhjendused on toodud eelmise

Maksu- ja Tolliameti ettepaneku juures.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eelnõu üldiselt

Edastasite arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tänab võimaluse

eest esitada oma vaatenurk ja ettepanekud. EVEA toetab lähenemist, mille eesmärgiks ei ole

kehtiva seaduse ulatuslik ümberkujundamine, vaid seaduse täpsustamine õigusselguse huvides.

Töövaidluste lahendamisel töövaidluskomisjonis (TVK) esineb rohkesti menetlusega seotud

küsimusi, millele tuleb otsida vastuseid, kasutades tõlgendamist või õiguse analoogiat. Paljud

tehtavad muudatused peaksid võimaldama TVK-l efektiivsemalt vaidlusi lahendada ning tagada

töövaidluse osapoolte õiguste tõhusama kaitse. Oluline on aga teha optimaalne valik menetluslike

küsimuste vahel, mida on vaja eraldi reguleerida ja mille puhul võib kasutada menetlusnormide

tõlgendamist ning analoogiat. Probleem seisneb selles, et kui reguleerida menetlus liiga detailselt,

siis kaotab töövaidluste kohtuväline lahendamine oma kiiruse ja lihtsuse. Sellisel juhul tekib

küsimus eraldiseisva töökohtu loomisest, mis aitaks vähendada maakohtute töökoormust ja

suurendada kohtunike spetsialiseerumist.

Teadmiseks võetud. Vt vastuseid kommentaarile all

järgnevalt.

Eelnõu § 1 p 2

Eelnõus täiendatakse töövaidluse lahendamise seadust (TvLS) sättega, millega nähakse ette

võimalus pöörduda TVK-sse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 52 ja

töölepingu seaduse §-s 331 sätestatud nõuetega, s.t nõuetega, mis on esitatud tööandjalt alltöövõtu

tellinud isiku vastu. Töölepingu seaduses on erandina sätestatud, et kui töötaja teeb hoonete

ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning

tööandja ei maksa talle töötasu, vastutab alltöövõtu tellinud isik tööandja töötasu maksmise

Mittearvestatud. Tegemist on eelkõige töötasu nõudega

ning teisi töötasu nõudeid lahendavad TVK-d, seega on

loogiline, et ka alltöövõtu tellinud isiku vastu suunatud

töötasu nõudeid saaksid lahendada TVK-d.

14

kohustuse eest võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana. Kuna tegemist ei ole

töövaidlusega, vaid nõuete tagamisest tekkinud vaidlusega, siis ei ole põhjendatud

võimaluse andmine lahendada seda TVK-s. Sellised vaidlused saab lahendada kohtus. Sama

kehtib ka lähetatud töötajate puhul.

Eelnõu § 1 p 20

Eelnõus tehtava muudatuse kohaselt peab avalduses lisaks nõudesummale olema edaspidi välja

toodud ka nõudesumma kujunemine ehk arvutuskäik. Teave nõudesumma kujunemise kohta on

oluline info nii vastaspoolele kui ka vaidluse lahendajale. TVK-s puudub aga kohtumenetluses

eksisteeriv eelmenetlus, mille ülesandeks on muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja

menetlusosaliste faktilised väited nõuete kohta. Muudatus on problemaatiline, kuna muudab TVK

poole pöördumise keerulisemaks, kehtestades avalduse vormistamise täiendava nõude. Alustatud

menetluse käigus on võimalik kõrvaldada puudused ja ebatäpsused, mille klaarimine ei

oluliselt ajamahukam, kui esitatud avalduses nõudesumma kujunemist põhjalikult

selgitada. Selline muudatus ei aita kaasa vaidluse kiiremale lahendamisele ega tõsta oluliselt

TVK efektiivsust.

Arvestatud. Sätet on täiendatud järgmiselt: paragrahvi

26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna

„nõudesumma“ sõnadega „ja selle arvutuskäik, välja

arvatud kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik

mõistlikult eeldades või asjaolusid arvestades esitada.

Eelnõu § 1 p 21

Sarnane olukord on seotud täiendusega, millega kohustatakse avaldajat märkima TVK-le esitatud

avalduses mittenõustumine tagaseljaotsuse tegemisega. Muudatus on seotud seadusesse lisatava

sättega, millega luuakse tagaseljaotsuste tegemise võimalus TVK-s. Muudatuse kohaselt

eeldatakse avaldaja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemisega, kui avaldaja ei ole TVK-le teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Selleks on vaja avaldajale luua võimalus juba avalduses

märkida, kui ta ei nõustu tagaseljaotsuse tegemisega. Probleem on selles, et kui ta jätab

avalduses selle märkuse tegemata, siis ei saa formaalsel põhjusel menetlust algatada ja

avaldust tuleb täiendada. Selle tulemusena hakkab vaidluse lahendamine venima ning

menetlus kaotab lihtsust ja kiirust.

Arvestatud. Eelnõu sätet on muudetud selliselt, et

avalduses tuleb märkida nõustumine tagaseljaotsusega.

Eelnõu § 1 p 24

Eelnõuga pikendatakse avalduse menetlusse võtmise otsustamise tähtaega. TVK peab praegu

otsustama avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. See tähtaeg on väidetavalt

osutunud liiga lühikeseks, eriti näiteks olukordades, kus avaldusi laekub korraga palju ja/või üks

TVK juhataja peab asendama teist. Seega soovitakse TVK-le avalduse menetlusse võtmiseks ette

näha pikem, viiepäevane tähtaeg. EVEA ei toeta nimetatud tähtaja pikendamist, kuna see

oleks vastuolus kiire menetluse põhimõttega.

Mittearvestatud. Muudatuse vajadus on tulnud TVK

praktikast. Arvestades töövaidluste arvu kasvutendentsi

ning avalduste ja neile lisatud tõendusmaterjali mahu

olulist kasvu, on kolm tööpäeva liiga lühike aeg.

Avalduse ja lisatud tõendid peab läbi töötama TVK

juhataja, sest ei ole võimalik palgata täiendavat

abipersonali, kes saaks TVK juhataja eest kasvõi osaliselt

15

menetlusse võtmise eelsed aga õigusteadmisi vajavad,

toimingud ära teha (vrd kohtus on kohtunikul võimalik

kasutada kohtujuristi abi).

Eelnõu § 1 p 27

Kehtivas õiguses ei ole TVK-l võimalik puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega poole

põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Selleks puudub

ka vajadus, sest 15 kalendripäeva pikkune tähtaeg on täiesti piisav puuduste

kõrvaldamiseks.

Mittearvestatud. Eelnõuga kavandatud muudatus on

vajalik, annab vajadusel paindlikkuse ning arvestades, et

vaidlevad pooled on valdavalt õigusvaidlustes

kogenematud, on praktikas tekkinud korduvalt vajadus

tähtaega pikendada. Liiga jäik õigusnorm võib

kahjustada töövaidluse õiget ja õiglast läbivaatamist.

Eelnõu § 1 p 37

Eelnõuga täiendatakse TvLS § 35 lõiget 1 ning nähakse ette, et pooled sõlmivad

lepituskokkuleppe kirjalikult kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates,

välja arvatud juhul, kui menetlus pikenes objektiivsete asjaolude tõttu. Muudatuse põhjenduseks

tuuakse, et praegune korraldus ei ole piisavalt paindlik ega võimalda ettenähtud

kümnetööpäevasest ajaraamist üle minna. EVEA hinnangul ei ole vaja sellist võimalust sätestada,

et olemasolev tähtaeg on lepitamiseks piisav. Kui pooltel puudub soov kokkuleppele

jõudmiseks, siis lisaaja andmine kokkuleppe saavutamisele palju kaasa ei aita ja vaidluse

lahendamiseks on vaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kaaluda võiks hoopis

seaduses läbivalt tähtaegade sõnastuse ühtlustamist - kord on need antud kalendripäevades

ja siis jälle tööpäevades.

Osaliselt arvestatud. Seaduses sätestatud tähtaegu on

osaliselt ühtlustatud.

Eelnõu § 1 p 43

Eelnõuga muudetakse § 38 lõiget 1 ning nähakse ette, et TVK-le esitatud avaldus vaadatakse läbi

45 päeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest. Põhimõtteliselt saab nõustuda sellega, et

tähtaja kulgemine peaks algama mitte avalduse esitamisest, vaid avalduse menetlusse võtmisest.

Kui aga eelnõus sätestatakse, et avalduse saamise järel tuleb otsustada selle menetlusse

võtmine kehtiva kolme tööpäeva asemel viie tööpäeva jooksul, siis see võimendab probleemi,

mis on seotud menetluse kiiruse vähenemisega.

Selgitatud. Vajadus pikema tähtaega järele menetlusse

võtmise üle otsustamiseks on tulnud TVK-de praktikast,

kuivõrd TVK-sse pöördumine on pidevalt tõusnud ja

läbivaatamist vajavate avalduste arv suurenenud.

Eelnõu § 1 p 44

Eelnõuga muudetakse § 38 lõiget 2 nii, et istungi edasilükkamisel oleks objektiivsete asjaolude

järgi võimalik uus istung pidada ka hiljem kui 30 kalendripäeva alates eelmise istungi toimumise

päevast. Praegune kord on eelnõu autorite arvates istungi pidamise tähtaja puhul liialt

paindumatu. Jällegi on tegemist küsimusega, mis puudutab menetluse kiirust. EVEA hinnangul

Mittearvestatud. Muudatus toetab pidada uus istung

üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul, tagades menetluse

mõistliku kiiruse, võimaldades samas paindlikkust

objektiivsete takistuste korral. Regulatsiooni selgus ja

konkreetsus kaitsevad ka menetluse venitamise taktika

16

on probleem vaja lahendada töökorralduslike meetmetega, mitte aga seaduse muutmisega.

Pealegi kasutatakse eelnõus objektiivsete asjaolude mõistet, mis vähendab õigusselgust.

eest, kuna piiravad põhjendamatute istungimuudatuste ja

tühistamiste võimalust. Istungi tühistamise või aja

muutmise otsustamise koondamine töövaidluskomisjoni

juhataja pädevusse ning viivitamatu määrusega

menetlusosaliste teavitamine aitavad omakorda kaasa

menetluse operatiivsusele, läbipaistvusele ja

õigusselgusele.

Eelnõu § 1 p 67

Eelnõuga täiendatakse seadust sättega, millega nähakse ette, et TVK juhataja võib mõjuval

põhjusel otsuse teatavaks tegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra

ning TVK teatab menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja muutmisest. Kehtiv norm

reguleerib otsuse teatavaks tegemist menetlusosalistele, kui töövaidlusasi vaadatakse läbi istungil

ning otsus tuleb teatavaks teha kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Tähtajast

kõrvale kalduda ei ole praegu seadusega lubatud. Seadusandja antud tähtaeg on üldjuhul piisav,

kuid suurema paindlikkuse huvides soovitakse anda TVK juhatajale võimalus otsuse teatavaks

tegemise tähtaja pikendamiseks. Suurem paindlikkus menetluse kiiruse arvelt ei ole EVEA

arvates parim lahendus.

Mittearvestatud. Muudatus loob vajaliku ja mõistliku

paindlikkuse olukordadeks, mida kehtiv regulatsioon ei

kata. Praktikas võib ette tulla ettenägematuid asjaolusid,

nagu töövaidluskomisjoni juhataja haigestumine või

muud objektiivsed takistused, mille korral ei ole praegu

seaduses ette nähtud võimalust otsuse teatavakstegemise

tähtaega õiguspäraselt pikendada. Muudatus ei ole

suunatud menetluse kiiruse põhjendamatule

vähendamisele ega kuritarvitamisele, vaid üksnes

erandlike ja mõjuvate põhjuste lahendamiseks. Tähtaja

pikendamine on selgelt piiritletud (kuni kümme

tööpäeva), seotud määruse tegemise kohustusega ning

menetlusosaliste teavitamisega, mis tagab läbipaistvuse

ja välistab meelevaldse kasutamise. Seetõttu ei vähenda

muudatus menetluse tõhusust, vaid aitab tagada

õiguspärase, kvaliteetse ja praktikas toimiva menetluse

ka erandlikes olukordades.

Justiits- ja Digiministeerium

Eelnõu üldiselt

JDM tellis 2025. a tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi1.

Analüüs ei jõudnud ühesele järeldusele, kas vaidluskomisjonis siduva lahendiga tsiviilvaidluste

lahendamine on Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) kooskõlas (PS § 15,§ 146).

Analüüsis märgiti mh, et riskide maandamiseks oleks mõistlik komisjonide tegevust kas ümber

kujundada või, kui neid soovitakse senise pädevusega säilitada, nende pädevust ja menetluskorda

Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud

põhiseaduspärasuse analüüs.

17

rangemate reeglitega piiritleda. Kooskõla PS §-ga 15 sõltub analüüsi kohaselt eelkõige sellest,

kuivõrd on takistatud vaidlusega kohtusse pöördumine. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs

muudatuste PS-pärasuse osas. Arvestades eelviidatud analüüsi, on põhiseaduspärasuse hinnang ja

põhjalik analüüs vajalik kõigi punktide puhul, millega vaidluskomisjoni pädevust soovitakse

laiendada.

Eelnõu § 1 p 31

Eelnõuga laiendatakse töövaidluskomisjoni (TVK) pädevust, mille PS-pärasus on küsitav ja

mida JDM ei toeta. Töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS) tuleks välja jätta nõudest

loobumise regulatsioon (nii muudatustest kui ka kehtivast regulatsioonist). TVK menetluses

piisab nõude tagasivõtmisest. Seni on olnud nõudest loobumine TvLS-is õiguslikult ebaselgelt

reguleeritud (seejuures ei ole reguleeritud õiguslikud tagajärjed), kuid kavandatava eelnõuga

soovitakse seda reguleerida selliselt, et võimaldada avaldajal nõudest TVK menetluses loobuda

ja keelata sel juhul kohtusse pöördumine. TVK ei ole kohus, seetõttu ei peaks komisjonil sellist

pädevust olema ja loobumise regulatsiooni PS-pärasuse riive (§ 15, 146) on tõenäoliselt

ebaproportsionaalne, kuna kohtusse pöördumise võimalus sellisel juhul puudub. TVK koormuse

vaates ei tohiks olla tähendust, kui avaldaja võtaks loobumise asemel avalduse TVK menetluses

tagasi. Sel juhul jääks avaldajale nõudeõigus alles ja ta ei kaota õigust pöörduda kohtusse.

Osaliselt arvestatud. Punktis 31 planeeritud muudatus

on eelnõust välja jäetud.

Eelnõu § 1 p 51

JDM ei toeta tagaseljaotsuse tegemise võimaluse loomist TvLS-is. Muudatuse põhjusena on

seletuskirjas märgitud, et TVK-l on keerukas vaidlusi sisuliselt lahendada, mis ei saa olla

asjakohane põhjus organi, mille poolt siduva lahendiga tsiviilvaidluste lahendamise PS- pärasus

on küsitav, pädevuse laiendamiseks ja lihtsustatult siduvate lahendite tegemise võimaldamiseks.

Esikohale tuleks seada menetlusosaliste õigused.

Mittearvestatud. Leiame, et tagaseljaotsuste tegemise

võimalus toetab TVK-le seadusega seatud eesmärki

lahendada töövaidlused võimalikult lihtsalt, kiirelt,

kulutõhusalt, kvaliteetselt ja efektiivselt, kahjustamata

seejuures menetlusosaliste õigusi.

Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole menetlusosaliste

õigused piiratud, kuna vastaspoolele jääb alati alles õigus

pöörduda vaidluse sisuliseks lahendamiseks kohtusse

hagimenetluse korras. Samuti on eelnõuga ette nähtud

võimalus menetluse taastamiseks ning teatud

olukordades ei ole lubatud tagaseljaotsuse tegemine.

Tagaseljaotsus lõplikuks ega välista kohtulikku kontrolli,

vaid tagab avaldajale esialgse ja tõhusa õiguskaitse

18

olukorras, kus vastaspool on jätnud (sageli tahtlikult)

menetluses osalemata.

Tagaseljaotsuse tegemise võimalus on

tsiviilkohtumenetluses juba väljakujunenud ning selle

eesmärk on distsiplineerida menetlusosalisi ja vältida

pahatahtlikku venitust. Ka TVK menetluses ei ole

tagaseljaotsus automaatne ega kohustuslik, vaid

kaalutlusotsus, mida saab rakendada üksnes selgelt

piiritletud juhtudel. TVK peab ka tagaseljaotsuse

tegemisel kontrollima nõude õiguslikku põhjendatust

ning ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid ei saa rahuldada.

Seega ei tähenda tagaseljaotsuse lisamine TVK

menetlusse kõrvalekaldumist õigesti ja õiglaselt vaidluste

lahendamise eesmärgist, vaid võimaldab tõhusamalt

tasakaalustada menetluse kiirust ja kvaliteeti, vältida

menetluse põhjendamatut venimist ning tagada

avaldajale õigeaegne ja efektiivne õiguskaitse, säilitades

samal ajal vastaspoole põhiõigused ja kohtuliku kontrolli

võimaluse.

Eelnõu § 1 p 75

Töötamise registri regulatsioon ei vasta isikuandmete, avaliku teabe töötlemise ja

andmekogude nõuetele. See tuleb viia kooskõlla juhisega isikuandmete ja avaliku teabe

töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes2. Mõned näited muutmise

vajadusest on järgmised: maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 2 näeb ette volitatud töötlejad,

kelle puhul on piisav, kui need on ette nähtud registri põhimääruses. Juhime ka tähelepanu, et kui

andmekogu peetakse lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejate ülesannetetäitmiseks (vt § 251 lg 1),

siis on need asutused kaasvastutavad töötlejad, mitte volitatud töötlejad. Volitatud töötleja saab

täita vaid neid ülesandeid, mille vastutav töötleja talle edasi delegeerib. Lisaks sellele on

Töövaidluskomisjon andmeandja ja tema ülesandeid ei pea seaduses reguleerima, samuti ei ole

vajalik näha ette Töötukassa õigust andmete sisestamiseks, kuna Töötukassa on ka üks

Mittearvestatud. Maksukorralduse seadus ei kuulu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

pädevusse. Käesoleva eelnõuga tehakse seaduses vaid

hädavajalikud muudatused, et tagada TVK ligipääs

vajalikele andmetele. Kui seadus vajab täiendavalt

muutmist, tuleks nende ettepanekutega pöörduda

Rahandusministeeriumi poole.

19

kaasvastutavatest töötlejatest. Lõikes 4 nähakse ette, kelle kohta andmeid registrisse esitatakse,

kuid seal ei ole toodud välja, mis isikuandmete kategooriad silmas on peetud. Lõige 6 näeb ette,

et töötamise registri kande õigsuse eest vastutab kande tegija. Juhime tähelepanu, et kande tegijal

on kohustus kanda registrisse korrektsed andmed, kuid juba registrisse kantud andmete õigsuse

eest vastutab andmekogu vastutav töötleja. MKS § 254 kohaselt sätestatakse töötamise registrisse

kantavate andmete loetelu maksukohustuslaste registri põhimääruses. Juhime tähelepanu, et

isikuandmete kategooriad tuleb ette näha seaduse tasandil.

Eelnõu § 1 p 47

TvLS-i kättetoimetamise regulatsioon ei vasta õigusselguse põhimõttele ja võib olla

vastuolus PS § 24 lg-ga 2. TvLS § 37 lg 4 (mida soovitakse ka muuta eelnõuga), ei ole sätestatud,

et avaldus tuleks kätte toimetada (vrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 1).

Menetlusosalise teavitamine menetlusest ja menetluses osalemise võimalustest tuleneb

põhiseadusest (PS § 24 lg 2) ning see peaks olema ka TvLS puhul nii regulatsiooni

põhiseaduspärasuse tagamiseks. Kättetoimetamisele kohaldatakse TvLS kohaselt küll TsMS- i,

kuid jääb arusaamatuks § 24 skoop. Tekib küsimus, kas TsMS-i kättetoimetamise regulatsiooni

kohaldatakse siis, kui TvLS näeb ette kättetoimetamise või tähendab see säte, et toimetatakse

ühtlasi kätte need menetlusdokumendid, mida näeb ette TsMS. Ilmselt on tegemist esimese

olukorraga. TsMS § 306 lg 5: „Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse,

kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava

määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid“. Kättetoimetamise regulatsioon

tuleks läbivalt TvLS-is üle vaadata, et oleks tagatud isikute võimalus osaleda temaga

seonduvas vaidlusmenetluses.

Arvestatud. TvLS § 37 lg 4 on täiendatud selliselt, et

avaldus tuleb kätte toimetada.

Eelnõu § 1 p 10

Eelnõu § 1 p-s 10 soovitakse sätestada võimalus pöörduda Tööinspektsiooni peadirektori

poole kaebusega, mida JDM väljapakutud sõnastuses ei saa toetada. Esmalt märgime, et

kaebuse aluseks määratud eeldus (rikutud on menetlusreegleid) on liiga üldine ja avar.

Seletuskirjas on oluliselt kitsendatud normi kohaldamissala, mistõttu ei vasta norm seletuskirjale.

Seletuskirjas viidatakse, et peadirektoril ei ole õigust anda suuniseid asja lahendamiseks või

tühistada, millega nõustume, kuid menetlusreeglite rikkumine hõlmab nt ka tõendite ebaõiget

kogumist ja hindamist. Kui eeskujuks on võetud kohtute seaduse § 45, võiks kaaluda ka selle

konkreetsemat koosseisu eeskujuks võtta. Täiendavalt selgitame, et kavandatavast sättest

järeldub, et kui peadirektor teeb otsuse, saab selle peale edasi kaevata halduskohtule. Seega tekib

Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes

eeskujuks kohtute seaduse § 45. Lisaks selgitame, et

kaebust ei saa esitada otsuse sisu kohta, seega ei teki

olukorda, kus toimuks kaks sisulist vaidlust paralleelselt.

Avalduse maakohtule saab teha asja sisuliseks läbi

vaatamiseks. Halduskohtu poole saab pöörduda, kui ei

nõustuta Tööinspektsiooni peadirektori vastusega

kaebusele, mis ei puuduta vaidluse sisu.

20

olemasoleva sõnastusega olukord, kus juhul, kui pool ei nõustu TVK otsusega, on tal võimalik

esitada avaldus maakohtule samas vaidlusküsimuses asja sisuliseks lahendamiseks, aga kui

tegemist on menetlusküsimusega, kohaldatakse haldusmenetlust ja sealt edasi vaidlustatakse

otsus halduskohtumenetluses. Selline lahendus ei ole selge ning paralleelseid menetlusi ja

vastuolulist kohtupraktikat tuleb vältida.

Eelnõu § 1 p 64, 68 ja 69

Eelnõu punktides 64, 68 ja 69 sisalduvad kohtumenetluse normid. Seega tuleb eelnõu

menetleda PS § 146 kohaselt konstitutsioonilise seadusena, mille vastuvõtmiseks on vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu koostajate selgitus selle kohta, et kohtumenetluse

normid, mida eelnõu sisaldab, ei ole põhimõttelised, mistõttu nad leiavad, et piisab

lihthäälteenamusest (vt seletuskirja lk 3 joonealune märkus nr 5), ei ole JDM hinnangul

asjakohane. Kui kohtumenetluse norm võetakse vastu lihthäälteenamusega, on see formaalselt

PS-ga vastuolus. Hindamist ei vaja mitte see, kas või kui põhimõttelised on muudatused, vaid see,

kas tegemist on kohtumenetluse normiga või mitte.

Selgitatud. Eelnõu punktidega 68 ja 69 tehtavad

muudatused ei puuduta PS § 104 lõike 2 punktis 14

nimetatud kohtumenetluse seaduste põhisisu ega too

kaasa sellist sisulist kohtumenetluse korra muutmist,

mille vastuvõtmiseks oleks nõutav Riigikogu koosseisu

häälteenamus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes

on Riigikohtu praktikale tuginedes selgitatud, et PS § 104

lõike 2 punkt 14 hõlmab eelkõige kohtumenetluse

põhisisu ehk menetlusnorme, mida kohus rakendab talle

põhiseadusega pandud õigusemõistmise ülesande

täitmisel. Seega ei tingi iga kohtumenetlusega

puutumuses oleva sätte muutmine iseenesest Riigikogu

koosseisu häälteenamuse nõuet.

Punktidega 68 ja 69 muudetavad TvLS § 58 lõiked 5, 7

ja 8 reguleerivad juba kehtivas õiguses TVK-s alanud

menetluse üleminekut kohtumenetlusse ning TVK otsuse

õiguslikku saatust kohtusse pöördumise korral. Kehtiva §

58 lõike 5 kohaselt loetakse TVK-le esitatud avaldus

hagiavalduseks ning kohtul on õigus anda pooltele

tähtaeg avalduse hagimenetluses ettenähtud vormi

viimiseks, seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja

täiendavate tõendite esitamiseks. Samuti näeb kehtiv säte

ette, et TVK-s esitatud dokumente ei pea kohus pooltele

uuesti kätte toimetama. Eelnõuga neid põhimõtteid ei

muudeta, vaid täpsustatakse avalduses esinevate

puuduste kõrvaldamise korda, sidudes selle TsMS § 340¹

lõikes 1 sätestatud üldise korraga, ning võimaldatakse

21

kohtul nõuda vajaduse korral hagiavalduse tervikteksti

esitamist. Samuti säilib kohtu võimalus anda pooltele

tähtaeg seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja uute

tõendite esitamiseks.

Ka § 58 lõigete 7 ja 8 muudatused ei muuda

kohtumenetluse põhisisu. Kehtiv regulatsioon näeb juba

ette, et kohtusse pöördumise järel sõltub TVK otsuse

jõustumine kohtumenetluse edasisest käigust ning et

kohtusse pöördunud isiku avaldusest loobumise korral

jõustub TVK otsus. Eelnõuga täpsustatakse nende

tagajärgede sõnastust ning viiakse see kooskõlla lõikes 5

tehtavate muudatustega. Eelkõige asendatakse senine

tagajärg, mille kohaselt jätab kohus nõuetekohase

hagiavalduse esitamata jätmisel avalduse läbi vaatamata,

TsMS-i üldise regulatsiooniga kooskõlas oleva hagi

menetlusse võtmata jätmisega. Samuti täpsustatakse, et

kohtule esitatud taotlusest on võimalik lisaks

loobumisele see tagasi võtta. Nende muudatustega ei

muudeta kohtu pädevust, kohtusse pöördumise õigust,

asja kohtuliku läbivaatamise ulatust ega edasikaebamise

korda.

Seega on tegemist valdavalt kehtiva regulatsiooni

täpsustamise ja TsMS-i üldise menetluskorraga

kooskõlla viimisega, mitte kohtumenetluse põhisisu

muutmisega. Muudetavate sätete keskseks

reguleerimisesemeks jääb TVK menetluse ja sellele

järgneva kohtumenetluse seos ning töövaidluskomisjoni

avalduse ja otsuse õiguslik staatus kohtusse pöördumise

korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole punktide 67 ja 68

vastuvõtmiseks PS § 104 lõike 2 punkti 14 alusel nõutav

Riigikogu koosseisu häälteenamus.

22

Punktis 64 olnud muudatus on eelnõust välja jäetud.

Eelnõu § 1 p 7

Eelnõu § 1 p-s 7 soovitakse muuta TvLS § 9 lõiget 2, jättes välja TVK juhataja igakordse

kohustuse kontrollida komisjoni liikmeks määratava kaasistuja vastavust §-s 8 sätestatud

nõuetele.

Viidatud muudatuse järgi valib töövaidluskomisjoni juhataja nimekirjast kaasistujad. TvLS § 8

näeb ette tingimused, millele kaasistuja vastama peab. Seal hulgas peab isik olema teovõimeline,

tal peavad olema sobivad kõlbelised omadused ja tööks sobilik tervislik seisund. TvLS

tervikteksti kehtestamise seletuskirjast ei nähtu, kuidas eelnevalt nimetatud tingimustele vastavust

kontrollitakse ja mille alusel. Juhime tähelepanu, et tegemist on isikuandmetega, sh eriliiki

isikuandmetega, ning nende töötlemiseks peab olema seadusest tulenev õiguslik alus. Sellisel

juhul on vajalik seletuskirjas tuua välja, milliseid isikuandmeid ja milliste normide alusel

eelnimetatud tingimuste kontrollimiseks töödeldakse. Juhul kui selliseid norme seaduses

hetkel sätestatud ei ole, siis tuleks need ette näha. Vastasel juhul puudub õigus isikuandmete

töötlemiseks. Juhul, kui lähtutakse üksnes sellest, et isik ise kinnitab, et ta vastab neilenõuetele,

siis tekib küsimus, mis nende nõuete sisu on, millele vastavust isik kinnitab - mis on kõrged

kõlbelised omadused või sobilik tervisseisund. Sama märkus ka kehtiva TvLS § 7 lg 2 kohta.

Selgitatud. Muudatus on tehtud eelkõige seetõttu, et

puudub põhjendatud vajadus kaasistujate eriliiki

isikuandmetele ligipääsuks. TvLS § 9 lg 1 ütleb, et

töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning

tööandjate keskliidud esitavad Tööinspektsiooni

määratud arvule vastava nimekirja võimalikest

kaasistujateks nimetatavatest isikutest, kes on kirjalikult

kinnitanud TvLS §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust.

Seega kaasistujaks saada soovivad isikud ise eelkõige

peavad kinnitama oma vastavust nõuetele ja töötajate

ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate

keskliidud, kes esitavad nimekirjad TI-le, peavad tundma

oma liikmeid nii hästi, et saavad usaldada neile antud

kinnitust vastavuse kohta. Tööinspektsioonil ei ole seega

antud olukorras kokkupuudet isikuandmetega.

Mis puudutab TvLS § 7 lg 2, siis TVK juhataja on

ametnik ATS tähenduses ning neile kohalduvad ka ATS

14 ja 15 ning isikuandmete töötlemine saab toimuda

TvLS 7 lg 2 ja ATS 14 ja 15 alusel. Lisaks juhime

tähelepanu sellele, et isikul, kes soovib ametikohale

asuda, tuleb esitada kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis

välistavad ametniku teenistusse võtmise (ATS § 25 lg 1

p 1) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ei kogu andmeid, mille alusel kontrollida kandidaadi

vastavust TvLS § 7 lg 2 sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 1 p 11

Eelnõu § 1 p-s 11 soovitakse TvLS § 13 täiendada lõikega 3, kus käsitletakse TVK

selgitamiskohustust, sh seoses avalduse muutmise ja uute tõenditega.

Kohtumenetluses ei saa kohus teha ettepanekut avalduse muutmiseks. MKM on seletuskirjas

märkinud, et: „TVK-s toimub sarnaselt kohtumenetlusega võistlev menetlus, kus

Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud. Lisatud on ka

tagajärge puudutav osa.

23

selgitamiskohustust täitev TVK juhataja peab jääma erapooletuks ega tohi asuda protsessis ühe

või teise poole asemele“, millega JDM nõustub. Kui soovitakse TsMS eeskujul selgituskohustust

sisustada, oleks mõistlik selgitusi lisada hoopis sättesse, nt TVK võib teha ettepaneku esitada

täiendavaid tõendeid ja selgitada tõendamiskoormist vms.

Seletuskirjas toodud selgitus, et kui praegu puudub TVK-l selgesõnaline õigus tõendite esitamist

omal algatusel nõuda, siis eelnõu jõustumise korral selline õigus tekib, ei ole põhjendatud.

Eelnõus see ei kajastu. Siin on oluline eristada, et kas TVK saab omal algatusel tõendeid koguda

(kas poole või kolmanda isiku käest) või saab TVK teha ettepaneku tõendite esitamiseks

(selgitamiskohustus sisuliselt). Jääb ebaselgeks, kas kavandatava lõikega on soovitud sama, mida

näeb ette TsMS § 230 lg 2 ehk kohustus selgitada tõendamist vajavaid asjaolusid, mitte õigust

tõendite esitamist nõuda (tõendeid koguda). Tõendite omal algatusel välja nõudmine ei oleks ka

põhjendatud, TVK ei saa asuda poole esindaja rolli.

Eeltoodust tulenevalt ei tohiks seaduses sätestada TVK õigust teha ettepanek avalduse

muutmiseks. Samas rõhutame, et uurimispõhimõtte ja võistlevuse põhimõtte kohaldumine

TvLS- is tuleks tervikuna läbi mõelda ja kummagi põhimõtte kohaldumist ning erandeid

tuleks põhjendada ning proportsionaalsust hinnata.

Eelnõu § 1 p 12

Eelnõu § 1 p-s 12 on soovitud muuta sätet, mis reguleerib tõlgiga seonduvat.

Eelnõus kavandatava TvLS § 131 lg 3 teise lause kohaselt: „Tõlgi kaasanud pool kannab

vastutust valetõlke eest“. Selle lause tähendust ei ole seletuskirjas selgitatud ning see jääb

ebaselgeks. Kui vastutus seisneb selles, et TVK võib otsustada, kas istung edasi lükata või mitte

või avaldaja puhul jätta avaldus läbi vaatamata, siis see lause ei ole selle sisuga.Valetõlke eest

kriminaalõigusliku vastutuse näeb ette karistusseadustiku § 321 lg 1, kus on selgelt kirjas, et tõlgi

poolt teadvalt valesti tõlkimise eest on ette nähtud vastutus. Selgemalt ja konkreetemalt tuleks

seaduses sätestada hoopis seletuskirjas kajastatud mõte, mis on tagajärg kavandatava lg 3 esimese

lause kohustuse rikkumisel, mh kui selleks on siis see, et TVK nõudmise täitmata jätmine ei

takista TVK- l asja lahendamast (vrd TsMS § 34 lg 2 teine lause).

Ebaselgeks jääb ka see, mis võiks olla sättes kirjeldatud olukord, kus isik ei leia mõjuval põhjusel

Selgitatud. Vastutuse all on mõeldud eelkõige seda, et

pool peab ise tagama, et tõlk on pädev korrektselt

tõlkima. Tõlgi istungil mitteosalemiseks peab olema

samuti mõjuv põhjus. Nende teemade osas on ka

seletuskirja täiendatud.

24

endale tõlki. TsMS-is mõjuvat põhjust reguleerib TsMS § 422, kas mõeldud on analoogseid

olukordi või on tegemist leebema tõlgendusega. TvLS § 131 lg 3 kolmanda lause teise tingimuse

(„tõlk ei saa istungil osaleda“) juures ei ole toodud, et see peaks olema mõjuval põhjusel, kuigi

ilmselt peaks ka tõlgi istungil mitteosalemiseks olema mõjuv põhjus.

TvLS § 131 lg 3 viimases lauses lisatav tagajärjega – TVK võib jätta avalduse läbi

vaatamata – seonduvalt ei ole TvLS-is reguleeritud, mis on avalduse läbi vaatamata jätmise

kord või tagajärjed (vrd TsMS §-d 425 ja 426), mistõttu ei saa ka toetada täiendava aluse

loomist läbi vaatamata jätmiseks.

Eelnõu § 1 p 14

Eelnõu § 1 p-s 14 soovitakse täiendada TvLS § 14 lg-ga 3, mis näeb TVK-le ette õiguse lahendada

poolte esitatud taotlusi TvLS-i §-s 23 nimetatud protokolliga.

Eelnõus väljapakutud sõnastus ei ole korrektne ega lähe kokku vaidluste menetlemise

loogikaga. Protokoll ei ole dokument, millega saaks lahendada taotlusi, vaid protokoll peaks

olema dokument, mis kajstab menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (vrd TsMS § 50 lg 1). TsMS § 464 lg 2 näeb ette:

„Kohtuistungil võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse. Suuline määrus kuulutatakse kohe

ja protokollitakse. Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha

kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada“. Seega protokollitakse suuline määrus, mitte ei lahendata

taotlust protokolliga.

Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud.

Eelnõu § 1 p 15

Eelnõu § 1 p-ga 15 soovitakse muuta TvLS § 16 lõikeid 1 ja 2 selgemaks.

Seletuskirjas on viidatud, et menetluskulude hüvitamise kolmanda stsenaariumina on võimalik,

ettöövaidlusasi lõpeb TVK-s, kuid pool nõuab menetluskulud kohtu kaudu teiselt osapoolelt välja

võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamise sätete alusel ning viidanud ka maakohtu lahenditele,

kus on seda võimalikuks peetud. JDM viitab, et ringkonnakohus on leidnud kahes asjas (üks

lahend 2025. a jaanuarist; TrtRnKo 08.01.2025, 2-23-14594/16, p 9.1; TrtRnKo 19.11.2020,

2-19-19395/30, p 9. ), et TvLS § 16 lg-s 1 sätestatu ei võimalda töövaidluskomisjonis kantud

kulude hüvitamist kahju sätete alusel hagimenetluses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmas

stsenaarium kõrgema astme kohtu praktikas kinnitust leidnud.

Arvestatud. Seletuskirja on parandatud.

25

Eelnõu § 1 p 17

Eelnõu § 1 p-ga 17 soovitakse sätestada võimalust TVK istungeid helisalvestada.

JDM hinnangul on nimetatud sättega küsitavusi mitmest aspektist lähtuvalt:

A. TvLS-is ega kavandatavas eelnõus ei ole ette nähtud nõudeid helisalvestamisele.

Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tehakse edaspidi kindlaks, millist istungit

salvestati ja kuidas konkreetse menetlusega seotakse. Samuti palume selgitada, kas

salvestis lisatakse konkreetse asja toimiku juurde (samas juhime ka tähelepanu, et

toimiku regulatsiooni TKS-s ei nähtu olevat) või kas salvestuse alguses öeldakse, mida

ja millal salvestatakse või kas failile pannakse vastav pealkiri vms. Samuti palume

selgitada, mis õiguslik tähendus on helisalvestisel. Tsiviilkohtumenetluses on

helisalvestamine küll ette nähtud, kuid selle osas on kehtestatud ka detailne

regulatsioon: vt nt Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli

vormistamise kord–Riigi Teataja

B. Seletuskirja kohaselt säilitatakse salvestist vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

artikkel 5 punktile 1 (e) pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on

vajalik poolte või muude isikute huvides või avalikes huvides. Juhime tähelepanu, et

kuna salvestis sisaldab isikuandmeid ja igasugune isikuandmete töötlemine on

põhiõiguste riive, mille raamid tuleb näha ette seaduse tasandil, siis peab

isikuandmete säilitamise tähtaeg olema kindlaks määratud seadusega. Lisaks sellele

ei nähtu seletuskirjas, kus salvestisi säilitatakse.

C. Samuti palume arvestada, et paragrahvi pealkiri on „Menetlustoimingu avalikkus“,

mistõttu helisalvestise regulatsiooni lisamisel ei vasta pealkiri sättele. Võimalik, et

normitehniliselt oleks loogilisem täiendada seadust uue normiga.

Selgitatud. TVK istungite salvestamine on kehtivas

TvLS § 18 lg 2 reguleeritud ning sellel kohaldatakse

TsMS § 43 lg 1 ja 2 ehk antud säte reguleerib kuidas

TVK-s menetluses osalevad või menetlust jälgivad isikud

võivad istungil toimuvat salvestada või edastada.

Istungi helisalvestis on menetlustoimiku osa ning seda

säilitatakse sama kaua kui töövaidluse toimikut.

Eraldiseisva säilitustähtaja kehtestamine võib tekitada

täiendava halduskoormuse (kui millelegi on seadusega

pandud tähtaeg, siis peab keegi ju ka tegema seiret ja

kontrollima tähtaegadest kinnipidamist jne) ning ei saa

välistada ka nö õnnetusjuhtumeid, kus toimikus sisalduv

oluline menetlusmaterjal võib hävida enne toimiku enda

hävitamist (näiteks tahtmatu faili kustutamine,

üleslaadimisel, keskkondade ümberkolimisel tekkiv

tehniline tõrge jne). Seega salvestis ei saa hakata

kirjalikku protokolli täielikult asendama vaid jääb seda

täiendama. Meie hinnangul on mõistlik, kui toimiku

hävitamisel hävitatakse ka selle koosseisu või juurde

kuuluv helisalvestis.

TsMS § 51 lg 2 ütleb, et kui istungi protokoll on

digitaalne (ehk siis helisalvestis asendabki tavapärast

protokolli) siis peab valdkonna eest vastutav minister

kehtestama vastava korra, kuid menetlustoimingu

salvestamisele (TsMS § 52) seda nõuet pole sätestatud.

Kriminaalasja kohtus menetlemisel on samamoodi

vajalik digitaalse toimiku pidamise korral kehtestada

digitaalse toimiku pidamise kord määrusega.

Teadaolevalt on plaanis TEIS arendamise käigus ka TVK

menetlused teha TEIS keskkonna põhiseks juba 2027.

26

aastal, seega sisuliselt hakkab see keskkond olema

sarnane kohtumenetluses kasutatava e-toimikuga ning ka

istungi salvestamisel saab salvestiste failid sinna lisada.

Eelnõu § 1 p 18

Eelnõu § 1 p-ga 18 soovitakse täiendada TvLS § 20 menetluse peatumise ja peatamise

regulatsiooni.

JDM soovib juhtida tähelepanu, et viidatud norm jääb viidete hulga tõttu ebaselgeks ning

normi adressaatidel väga keeruline mõista, mis regulatsioon peatamisel ja peatumisele

kohaldub.

Mittearvestatud. Peame ebamõistlikuks TsMS sätteid

nii suures mahus TvLS-i ümber kirjutada.

Eelnõu § 1 p 21

Eelnõu § 1 p-ga 21 täiendatakse TvLS § 26 lõiget 2 punktiga 9, kohustades avaldajat märkima

TVK-le esitatud avalduses mittenõustumise tagaseljaotsuse tegemisega.

JDM jääb seisukoha juurde, et tagaseljaotsuse võimalust ei tohiks TvLS-is ette näha. Samuti

märgime, et säte ei ole vajalik ja on ka vastuolus lisatava §-ga 422, mille kohaselt peab

tagaseljaotsuse tegemiseks olema avaldaja nõusolek. Siin aga kohustatakse märkima, kas

avaldaja keeldub tagaseljaotsuse tegemisest. Säte on ka sõnastatud raskepäraselt.

Osaliselt arvestatud. Sätet on muudetud selliselt, et

avaldusel tuleb märkida nõusolek tagaseljaotsuse

tegemiseks.

Eelnõu § 1 p 31

Eelnõu § 1 p-ga 31 soovitakse täpsustada avaldusest loobumise regulatsiooni TvLS-is.

Avalduse tagasivõtmine on reguleeritud ja see on ka mõistlik. Loobumisel on õigust lõpetavad

tagajärjed, mis tähendab, et see õigussuhe lõpeb ja sama asja läbivaatamiseks ei saa kohtusse

pöörduda. Samas ei reguleerita tingimusi, millistel juhtudel tuleks jätta loobumine vastu võtmata.

Eelnõus ega seletuskirjas ei viidata, et loobumisega avaldaja loobub oma põhiseaduslikust

õigusest kohtu poole pöörduda ja õigussuhe poolte vahel lõpeb või et kohtul tuleks seda selgitada

(on üldine selgituskohustuse säte). Nõudest loobumise reguleerimise asemel tasuks kaaluda

tagasivõtmise paindlikumaks muutmist. Viitame eelmärgitud analüüsile, kus leiti, et komisjoni

menetluses tuleb tagada edasikaebamine. Loobumise korral edasikaebamise võimalust ei ole (§ 1

p 64 - § 53 lg 5).

Kuna riive on suur ja ei nähtu, miks ei piisa komisjoni menetluses tagasivõtmise

võimalusest, ei toeta JDM loobumise regulatsiooni ning leiab, et välja tuleks jätta kehtivas

õiguses nõudest loobumise kohta TVK menetluses sätestatu: § 23 lg 1 p 8, § 27 lg 2 p 7,§ 40

Osaliselt arvestatud. Punktiga 31 ette nähtud muudatus

on eelnõust välja jäetud ning viide sellele sättele on

punktist 73 kustutatud. Punkt 69 puudutab kohtule

esitatud taotlusest loobumist, seega jääb arusaamatuks,

miks ei või siin loobumist reguleerida.

27

lg 4, 43 lg 5, § 50 p2. JDM ei toeta ka teisi eelnõu punke, mis seotud avaldusest loobumisega,

sh punkti 69, 73.

Eelnõu § 1 p 37

Eelnõu § 1 p-ga 37 muudetakse lepituskokkuleppega seonduvat.

Esmalt juhime tähelepanu, et TsMS-i loogikast tulenevalt ei saa seadusest tulenevaid

tähtaegu pikendada (vt TsMS § 64 lg 1), ainult ennistada. Pikendada saab üksnes enda

määratud tähtaegu. Seega kui soovida anda kaalutlusruumi TVK-le, tuleks teha ümber ka lause

esimene osa ja sätestada, et TVK annab osalistele vähemalt 10 tööpäeva pikkuse tähtaja

kokkuleppe sõlmimiseks. Sellest järelduks seega tähtaja pikendamise regulatsiooni üldisest

loogikast, et seda saaks ka pikendada.

Täiendavalt märgime, et ei ole arusaadav, miks TVLS-is lepitusmenetlusele nii lühike

tähtaeg on kehtestatud. Lepitusmenetluse läbiviimine oleks vaidluse PS-pärane lahendamine.

Lühike tähtaeg tekitab küsimuse, millal menetlust läbi viiakse, kui kokkuleppe sõlmimiseks on

jäetud nii lühike aeg. See ei pruugi olla lepitusmenetluse olemusega kooskõlas. Ka sel põhjusel

tuleks kaaluda lepitusmenetluse tähtaja välja jätmist või paindlikumat reguleerimist, mida

tagaks ka see, kui TVK- le antakse võimalus tähtaeg määrata, seades minimaalse tähtaja.

Osaliselt arvestatud ja selgitatud. Punkti 37 sõnastust

on täiendatud.

Kavandatav muudatus ei anna TVK-le piiramatut

kaalutlusõigust, vaid seob tähtaja ületamise selgelt

objektiivsete asjaoludega, mis vastab õigusselguse

põhimõtetele. Tegemist ei ole tähtaja meelevaldse

„pikendamisega“, vaid seaduses endas ette nähtud

erandiga, mis on normitehniliselt lubatav ja sisuliselt

põhjendatud.

Samuti ei ole põhjendatud väide, et kümne tööpäeva

pikkune tähtaeg lepitusmenetluseks oleks

lepitusmenetluse olemusega vastuolus. Vastupidi,

töövaidluskomisjoni lepitusmenetlus on algusest peale

kujundatud kiire menetlusena, mille eesmärk on

soodustada kokkulepet varajases staadiumis. Tähtaeg

distsiplineerib menetlusosalisi ja aitab vältida

lepitusmenetluse venimist olukordades, kus tegelikku

kokkuleppetahet ei ole.

Muudatus ei kaota kehtivat tähtaega ega muuda seda

ebamääraseks, vaid täiendab regulatsiooni vajaliku

paindlikkusega keerukamate juhtumite jaoks. Muudatus

ei vähenda õigusselgust vaid tasakaalustab menetluse

kiiruse ja sisulise kvaliteedi. See annab TVK-le ja

menetlusosalistele vajaliku paindlikkuse objektiivsetest

asjaoludest tingitud olukordades, suurendades

lepitusmenetluse õnnestumise tõenäosust ja vähendades

vajadust liikuda edasi vaidlusmenetlusse.

Eelnõu § 1 p 38

Eelnõu § 1 p-ga 38 soovitakse täpsustada lepitusmenetluse lõppemist. Arvestatud.

28

Kavandatava TvLS § 35 lg-s 3 sõna „lõpetab“ on vastuolus olemasoleva lg-ga 2, mis ütleb,

et loetakse lõppenuks. Kui midagi on loetud ühe lõike kohaselt lõppenuks, puudub vajadus seda

lõpetada veel eraldi. Seega tekib küsimus, et kas lg 2 on vajalik - kui nt soovida, et

lepitusmenetluse lõppemine ei toimu mitte "automaatselt", sest ilmselt võib ka tekkida vaidlusi,

et kas me nüüd siis veel tahame siin arutada kokkulepet (nt ka pärast lg 1 tähtaega) või mitte ja

siis automaatne lõppemine ei ole vajalik ja tekitab praktikas segadust. Kui lg 2 peaks jääma

alles, siis kas on vajalik reguleerida, et veel eraldi lõpetatakse määrusega. Samuti juhime

tähelepanu, et lõikes 3 võiks olla nt hoopis kirjas, et TVK kinnitab lepituskokkuleppe

määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused (vrd TsMS § 430 lg 1).

Eelnõu § 1 p 49

Eelnõu § 1 p-ga 49 soovitakse muuta vorminõuet kirjaliku menetluse nõusoleku osas.

Leiame, et tegemist võib olla ebaproportsionaalse muudatusega. Siin võib tekkida küsimus,

kas tegemist on õige isikuga (vrd TsMS § 336 lg 4). Kuritarvitamise risk on suur, kuna nõusoleku

andmise tulemusena vaadatakse asi läbi ja tehakse otsus, mis on TMS-i kohaselt täitedokument.

Arvestatud. Muudatus on eelnõust välja jäetud.

Eelnõu § 1 p 48

Eelnõu § 1 p-ga 48 soovitakse muuta sätet, mis reguleerib välismaalasest töötajaga vaidluse

läbivaatamist (TvLS § 42 lg 2).

Nimetatud sätte muutmine ja ka sätte enda kooskõla põhiseadusega on küsitav ning selles

osas tuleb läbi viia põhjalik proportsionaalsuse analüüs. Seletuskirjas, millega see säte vastu

võeti, ei ole samuti läbi viidud proportsionaalsuse analüüsi. Sättega riivatakse välismaalasest

töötaja võimalust võtta osa tema suhtes toimuvast menetlusest. Istungil osalemise võimalusest

ilmajäämine on nt TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt menetlusõiguse oluline rikkumine. See, et

menetlus viiakse läbi, aga istungil osaleda pole võimalik ega vajalik, ei pruugi olla isiku huvides.

Isiku suhtes toimuva menetluse läbiviimisel tema kohalolekuta asja arutamine saaks toimuda

üksnes isiku selgesõnalisel nõusolekul.

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

Eelnõu § 1 p 50

Eelnõu § 1 p-ga 50 soovitakse luua tagaseljaotsuse (TSO) tegemise võimalus TvLS-is.

JDM ei toeta TSO võimaldamist TVK-s. Ei ole põhjendatud TVK pädevusi laiendada ja

Mittearvestatud. Vt selgitusi punkti 51 ettepanekute

juures.

29

võimaldada lihtsustatud otsuste tegemist seetõttu, et TVK peab avalduse läbivaatamist

ajamahukaks ja et kohus võib tagaseljaotsuseid teha. TVK ei ole kohus. Muudatusega kaasnevad

olulised õiguslikud riskid ja tagajärjed ning riske ei ole hinnatud. TVK-s vaidluste lihtne

lahendamine ei kaalu üles PS- pärast menetlust ja isikute õiguste kaitse vajadust.

Eeltooduga seonduvalt ei toeta JDM ka teisi eelnõu punkte, mis seonduvad tagaseljaotsuse

regulatsiooniga, sh § 1 punkte 73, 76, 21.

Eelnõu § 1 p 64

Eelnõu § 1 p-ga 64 soovitakse täiendada TvLS § 53 lõikega 5.

JDM toeta muudatust. Loobumise kohta oleme eelnevalt teinud märkuse. Kompromissi osas

märgime, et kompromissist on võimalik taganeda, üles öelda, tühistada, tühisusele tugineda ja see

on § 51 reguleeritud. Jääb ebaselgeks, kui kehtestada lisaks kohtusse pöördumise keeld, kas siis

kohalduks hilisem säte või mis on nende normide omavaheline suhe. Kui kehtiks lihtsalt kohtusse

pöördumise keeld kui hilisem säte, siis ei ole see tõenäoliselt põhiseaduspärane.

Juhime tähelepanu ka sellele, et sättes on vale viide: viitama ei peaks mitte § 281 lg-le 1, vaid

§ 50 lg 1 p-le 2.

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

Eelnõu § 1 p 69

Eelnõu § 1 p-ga 69 soovitakse muuta TvLS § 58 lõiget 8, täiendades seda tagasivõtmise

regulatsiooniga.

Kavandatava lg 8 esimene lause kordab TsMS-is sätestatud menetlusosalisi õigusi. Sellised

kordused tekitavad õigusselgusetust ning segadust sätete kohaldamises TsMS ja TvLS

regulatsiooni vahel. Õigus hagist loobuda ja tagasi võtta tuleneb TsMS-ist ja ebavajalik on

TvLS-is seda korrata.

Lõike 8 muudatuse puhul tuleb arvestada seda, et hagi tagasivõtmise puhul tsiviilkohtumenetluses

kohus jätab hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2), mille tagajärg on see, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426), mida ei tohiks kitsendada. Seega on võimalik olukord, kus

töövaidluskomisjon on teinud otsuse ning pool on pöördunud kohtusse ning võtab hagi tagasi,

Selgitatud. Tegemist ei ole hagist loobumise või hagi

tagasivõtmise reguleerimisega. Reguleerida soovitakse

olukorda, kus vastaspool on kohtule esitanud taotluse

TVK otsuse ülevaatamiseks ning soovib seda taotlust

tagasi võtta. Taotlusest loobumine on ka kehtivas õiguses

(TvLS § 58 lg 8) reguleeritud, kuid sätte sõnastus on

ebaselge (nimetatakse avaldust taotluse asemel).

30

kuid tal on siiski veel aega TvLS § 58 lg 1 kohaselt uuesti kohtusse pöörduda. Seega võib

kavandatav lg 8 muudatus ebaproportsionaalselt õigusi riivata ning tagasivõtmise

regulatsiooni puhul tuleb arvestada ka TsMS põhimõtteid.

Eelnõu § 1 p 70 ja 71

Eelnõu § 1 p-dega 70-71 muudetakse TvLS § 59.

JDM juhib tähelepanu, et TvLS § 59 lõikes 1 on ebakõlasid ning tuleks tervikuna üle

vaadata, mh on punktis 2 viidatud menetlusse võtmisel, kuid TvLS § 58 lg 7 viitab läbi

vaatamata jätmisele puuduste korral.

Arvestatud. TvLS § 58 lg 7 sõnastust on muudetud.

Eelnõu § 1 p 76

Eelnõu § 1 p-ga 76 soovitakse anda TVK-le õigus omal algatusel tunnistada enda lahendeid

viivitamata täidetavaks avalduse õigeksvõtu ja tagaseljaotsuse puhul.

JDM on varasemalt märkinud, et tagaseljaotsuse regulatsiooni. Samuti ei toeta JDM TVK

õiguste laiendamist lahendite viivitamata täidetavaks tunnistamisel. Kavandatavas sättes on

soovitud anda TVK-le õigus tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks,

kuid TvLS-is ei ole regulatsiooni nõude õigeksvõtmise korra ega tagajärgede osas (vrd TsMS

§ 440).

Arvestatud. Sättest on välja jäetud tagaseljaotsuste

viivitamata täidetavaks kuulutamise võimalus. Nõude

õigeksvõtu asemel on kasutatud terminit nõude

tunnustamine, mis on ka varasemalt TvLS-is kasutusel.

Seletuskiri

Eelnõu seletuskirja p-s 7 märgitakse, et eelnõuga ei kaasne lisatulusid ega -kulusid. Samas

märgitakse seletuskirjas, et arendatakse Tööelu Infosüsteemi (TEIS) töövaidluste lahendamise

moodulit ja et on vaja välja arendada Maksu- ja Tolliametis teenused päringute tegemiseks.

Paratamatult kaasnevad nende tegevustega IT arenduskulud. IT arenduskulud tuleks seletuskirjas

välja tuua ja märkida ka nende finantseerimise allikas.

Osaliselt arvestatud. Kulude osas on seletuskirja

täiendatud. Maksu- ja Tolliamet on öelnud, et neil on

olemas vajalik x-tee lahendus andmete edastamiseks.

Seletuskiri

25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega

kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga halduskoormust suurendava nõude

kavandamise korral tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41).

Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel4. Selle muudatuse tõttu palume eelnõu

seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja

kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse.

Arvestatud.

Lisaks eeltoodud kooskõlastuskirja märkustele saatis Justiits- ja Digiministeerium ettepanekud

31

seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta Word kommentaaride formaadis.2

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Eelnõu § 1 p 16

Üldplaanis on muudatused head. Üks ettepanek on ning see puudutab kliente esindavaid Eesti

Advokatuuri liikmeid ehk advokaate.

Paragrahvi 17 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s

221 sätestatust“.

Muudatuse kohaselt peaksid klienti esindavad advokaadid hakkama edaspidi esitama

töövaidluskomisjonile volikirja. Senine regulatsioon nii kohtumenetluses kui

töövaidluskomisjoni menetluses on see, et advokaadi esindusõigust eeldatakse. Soovime järgida

sama praktikat ka edaspidi. Advokaadibüroo sõlmib kliendiga kliendi esindamiseks vaidluse

korral kliendilepingu, mis on konfidentsiaalne ning seda kolmandatele isikutele ei avaldata.

Volikirja tavapäraselt ei tehta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 226 kohaselt advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

Ühtlustamaks kohtumenetluse ja töövaidluskomisjoni menetlust, teeb PARE ettepaneku

täiendada paragrahvi 17 lõike 3 esimest lauset järgmiselt: „Esindusõiguse kontrollimisel

lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 221 ja advokaatide puhul

§-226 sätestatust“. Selliselt säilib praegune olukord nii kohtu- kui ka töövaidluskomisjoni

menetluses.

Arvestatud.

Rahandusministeerium

Eelnõu § 2 p 3

Rahandusministeerium kooskõlastab töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu järgmise märkusega.

Arvestatud.

2 Kättesaadav Eelnõude Infosüsteemist: Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus – EIS.

32

Saame maksukorralduse seaduse muudatused kooskõlastada tingimusel, et muudatuste praktilises

korralduses on Maksu- ja Tolliametiga kokkuleppele jõutud. Nimelt toovad eelnõuga kavandatud

maksukorralduse seaduse muudatused Maksu- ja Tolliametile kaasa täiendavaid kohustusi, aga

meile teadaolevat ei ole ametiga neid enne eelnõu koostamist arutatud. Lisanduvate ülesannete

täitmine tähendab Maksu- ja Tolliametile ressursikulu, sh tõenäoliselt ka seoses x-tee

arendustöödega. Ameti eelarves ei ole muudatuste rakendamiseks vajalike tööde teostamisega

praegu arvestatud ning töid ei ole võimalik eelnõuga planeeritud ajakavas teha, kuivõrd neid ei

ole teiste tööde hulka planeeritud. Samuti märgime, et eelnõus on maksusaladuse avaldamise

õigus sõnastatud ulatuslikumana kui seda on selgitatud seletuskirjas.

Kuna eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks ka Maksu- ja Tolliametile, jätame

üksikasjalikumad tähelepanekud ja ettepanekud nende esitada.

Riigikohus

Eelnõu üldiselt

Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (TvLSMS) eelnõu

peamiseks oluliseks puuduseks on asjaolu, et arvestatud ei ole töövaidluste töövaidluskomisjonis

lahendamise põhiseaduslikkuse riivega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu ühtegi sellekohast selgitust.

Teiseks kahetsusväärseks puuduseks on see, et eelnõu koostamise juurde ei ole kaasatud

tsiviilkohtumenetlusõiguse asjatundjaid. Töövaidluste lahendamise kohtuvälise korra

muutmiseks kohtumenetluse reeglite suuremas mahus sissetoomise kaudu on elementaarne ja

hädavajalik, et kaasataks erialaeksperte. Kuigi seletuskirjas on valikuliselt viidatud

erialakirjandusele, ei ole kõigi tsiviilkohtumenetluslike instrumentide kasutuselevõttu piisavalt

põhjalikult hinnatud ega asjakohaseid uuringuid või analüüse tehtud.

Kuna eelnõule arvamuse andmise aeg on piiratud, esitatakse allpool üksnes näitlik lühiülevaade

eelnõu suurematest probleemkohtadest.

Selgitatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud põhiseadusele

vastavuse analüüs ning mõned muudatused on eelnõust

välja jäetud.

Töövaidluskomisjoni menetluse põhiseaduspärasus

PS § 146 alusel mõistab õigust ainult kohus. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 lg 1

kohaselt lahendab tööinspektsiooni juures asuva kohtuvälise organina töövaidlusi ka

töövaidluskomisjon.

Selgitatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud põhiseadusele

vastavuse analüüs konkreetsete muudatuste juurde ning

mõned muudatused on eelnõust välja jäetud.

33

Töövaidluskomisjonis töövaidluste lahendamise põhiseaduspärasust on hinnatud 2025 justiits- ja

digiministeeriumi tellitud analüüsis tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise

põhiseaduspärasuse kohta3. Selle analüüsi kohaselt kopeerib töövaidluskomisjon praegusel kujul

kohtumenetlust, kuid seda olulise erisusega, et õigust mõistavad komisjonide juhatajad, kes ei

vasta kohtunikele esitatavatele nõuetele. Kuna analüüsi koostajatel tekkisid töövaidluskomisjoni

põhiseaduspärasuse osas tõsised kahtlused, tehti ettepanek analüüsida võimalust moodustada

töövaidluskomisjoni baasil eraldi töökohus või maakohtu töövaidluste osakond, kaaludes

seejuures seniste töövaidluskomisjoni elementide sissetoomist. Alternatiivina nägi töögrupp

võimalust kujundada töövaidluskomisjon lepitusorganiks kohtus töövaidluste lahendamise

kõrval, kombineerides lepitusmudeli vahekohtumenetlusega.

Analüüsis asuti selgelt seisukohale, et kui soovitakse jääda senise töövaidluste menetlemise

mudeli juurde, tuleks leida võimalusi vähendada PS § 146 riivet. Töögrupi hinnangul võiks selleks

kaaluda nt töövaidluskomisjonis lahendatavate nõuete piiramist, samuti suurendada komisjonide

juhatajate ja liikmete kvalifikatsiooninõudeid ning nende sõltumatust ja erapooletust. Selleks

võiks mh viia komisjonid tööinspektsiooni alt eraldiseisvaks, reguleerida seadusega komisjoni

juhataja ametisse nimetamise ja vabastamise alused ning ühtlustada tõendamisreeglid

kohtumenetluses kehtivate reeglitega. Sarnaseid võimalusi kaaluti ka teistes lähiaastate

analüüsides.4

Eelnõu koostamisel ei ole arvestatud eeltoodud arvamustega ega põhjendatud, miks seda ei ole

tehtud. Vastupidiselt töögrupi ettepanekutele suurendatakse eelnõuga mh töövaidluskomisjonis

lahendatavate nõuete liike ja komisjoni juhatajate pädevust, kuid ei tõsteta juhatajate

kvalifikatsiooninõudeid ega suurendata nende sõltumatust ja erapooletust. Nt vähendavad eelnõu

p-d 9 ja 10, mille järgi korraldab töövaidluskomisjoni tööd tervikuna tööinspektsioon ning

3 V. Kõve, V.-P. Liin, J. Jäätma, M. Kreutzberg, D. Stein, G. Ojavee, M.-L. Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs. Tartu,

2025 (kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A 4rasuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf).

4 Justiitsministeerium. Töövaidluste lahendamise analüüs, 28.06.2023 (kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023-

08/T%C3%B6%C3%B6vaidluste%20lahendamise%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf) ning Sotsiaalministeerium. Töövaidluskomisjonide reformi analüüs, 06.06.2022

(kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023- 09/TVK%20anal%C3%BC%C3%BCs_6_06_2022.pdf).

34

töövaidluse menetluse pooled saavad õiguse esitada tööinspektsiooni peadirektorile kaebus

töövaidluskomisjoni tegevuse peale, kui rikutud võib olla menetlusreegleid, ilmselgelt

töövaidluskomisjonide sõltumatust ning on seega otseses vastuolus TvLS § 4 lg-ga 2 ja viidatud

analüüsis väljendatud seisukohtadega.

Kokkuvõtlikult saab leida, et kuivõrd eelnõuga muudetakse töövaidluskomisjoni menetlus

senisest veelgi enam kohtumenetluse sarnaseks, kuid ei ole arvestatud asjaoluga, et vaidluse

lahendajad ei vasta kohtuniku nõuetele ega ole või näi sõltumatud ja erapooletud, suureneb

PS § 146 riive praegusega võrreldes oluliselt.

Eelnõu üldiselt

TvLS § 13 lg 1 järgi on töövaidluskomisjoni ülesanne viia menetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt ning lahendada töövaidlus õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Seega peaks TvLS tagama lihtsustatud menetluskorra, et inimestel oleks võimalik saavutada

kiirelt ja tõhusalt õigusrahu. Kahetsusväärselt võivad mitmed eelnõuga taotletavad muudatused

teha kohtuvälise menetluse inimeste jaoks hoopis keerulisemaks, aeglasemaks ja kulukamaks.

Lisaks, kuna eelnõu seletuskiri sisaldab mitmel juhul ekslikke või ebapiisavaid selgitusi, võib

uute menetlusreeglite kohaldamine tuua kaasa õiguse vale kohaldamise, ohustades sellega asja

õiget lahendamist ja õigusrahu kiiret saabumist. Eelnõu muudatusi kogumis arvestades ei ole

selge, kas tegu on võistleva menetlusega või haldusorgani uurimispõhimõtte rakendamisega.

Osaliselt arvestatud. Mõned muudatused on eelnõust

välja jäetud.

Eelnõu § 1 p 10

Eelnõu p-ga 10 luuakse TvLS § 121, mille eeskujuks on seletuskirja kohaselt kohtute seaduse §

45. Samas saab kavandatava sätte sõnastusest järeldada, et kaebuse saab esitada

tööinspektsiooni peadirektorile igasuguse menetlusliku eksimuse korral, võimaldades

sekkuda sellega töövaidluskomisjoni sisulisse otsustusõigusesse.

Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes

eeskujuks kohtute seaduse § 45.

Eelnõu § 1 p 11

Eelnõu p-ga 11 täiendatakse TvLS § 13 lg-ga 3, mille järgi on töövaidluskomisjonil kohustus

selgitada pooltele igas menetlusetapis vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii

faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning vajadusel õigus teha pooltele ettepanek avalduse

muutmiseks või uute tõendite esitamiseks. See muudatus võib mh ohustada

töövaidluskomisjoni juhataja erapooletuks jäämise nõuet (vt TvLS § 21 lg 1). Sisaldades

töövaidluskomisjoni laia kaalumisruumi osas, milliseid asjaolusid ja suhteid faktilisest

Arvestatud. Arvestades tõsiasja, et valdav osa TVK-sse

pöördujatest on õigusteadmisteta isikud, on vajalik

TvLS-is sätestada TVK selgitamiskohustus ja ulatus.

Siiski on sätte sõnastust muudetud ning seletuskirja

täpsustatud, et selgitamiskohustuse sisu oleks selgem.

35

küljest pooltele selgitada ja tõendeid nõuda, võib vaidluse lahendaja asuda hõlpsasti poole

esindaja rolli.

Eelnõu § 1 p 15

Eelnõu p-ga 15 muudetakse TvLS § 16, sätestades, et töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma

menetluskulud ise ja töövaidluskomisjon neid kindlaks ei määra, kuid sama asja hagimenetluse

korral on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses.

Riigikohus on enne TvLS-i jõustumist leidnud, et töövaidluskomisjoni menetluse kulud on

kohtuvälised kulud viidatud sätte mõttes5. Samas ei ole Riigikohus väljendanud seisukohta, et

olukorras, kus töövaidlus piirdub töövaidluskomisjoniga, võivad pooled nõuda

töövaidluskomisjonis tekkinud kulude hüvitamist võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätete

alusel. Eelnõu seletuskirjas on maakohtute praktikale tuginedes jaatatud võimalust nõuda

töövaidluskomisjonis tekkinud õigusabikulude väljamõistmist võlaõigusseaduse alusel. Kuna

TsMS § 174 lg 11 välistab vastaspoolelt menetluskulude hüvitamise nõudmise kahju

hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil väljaspool menetluskulude

kindlaksmääramist või suuremas ulatuses kui kindlaks määrati6, on viidatud arusaam

vähemalt esmapilgul vaieldav. Kuivõrd Riigikohtul on võimalusel õigus oma seisukohti uute

lahenditega täpsustada, tuleks seaduse muutmist selles osas põhjalikumalt kaaluda.

Arvestatud. Seletuskirja selgitusi on parandatud.

Nimetatud punktiga ei muudeta sisuliselt menetluskulude

hüvitamise korda, vaid muudetakse kehtivat korda

selgemaks.

Eelnõu § 1 p 20

Eelnõu p-ga 20 täiendatakse TvLS § 26 lg 2 p 4, lisades kohustuse esitada avalduses nõudesumma

kujunemine. Kuna töövaidluskomisjoni menetlus peab olema lihtne ja kiire, võib selline nõue

takistada avalduse esitamist või menetlemist. Töötaja ei pruugi nõrgema poolena suuta igas

olukorras detailset ja lõplikku arvutust esitada (nt juhul, kui tal on mitu erinevat rahalist nõuet,

mh tasunõue ületunnitöö eest, mis selgub alles menetluses). Põhjendatuks ei saaks ilmselt pidada

avalduse menetlusse võtmisest keeldumist või selle läbi vaatamata või rahuldamata jätmist üksnes

põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud oma nõude täpset arvutuskäiku. Võistlevas menetluses on

vastaspoolel võimalik tõendada, et avalduses taotletud summa ei ole põhjendatud.

Arvestatud. Paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse

pärast sõna „nõudesumma“ sõnadega „ja selle

arvutuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja

arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või

asjaolusid arvestades esitada.

Eelnõu § 1 p 25

Eelnõu p-ga 25 lisatakse TvLS § 27 lg 2 p 8, mille järgi keeldub töövaidluskomisjoni juhataja

avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldaja ei ole järginud töölepingu ülesütlemise tühisuse

Arvestatud.

5 Nt RKTKm 3-2-1-177-15, p 12 ja RKTKo 3-2-1-80-15, p 33. 6 RKTKm 2-17-16389/44, p 12

36

tuvastamise avalduse esitamise tähtaega. Kuivõrd töölepingu seaduse (TLS) § 105 näeb ette

ennistatava menetlustähtaja, võiks kaaluda sõnastuse täpsustamist ja keelduda avaldust

menetlemast juhul, kui avaldaja ei ole tähtaega järginud ja töövaidluskomisjon ei ole

tähtaega ennistanud. Arvestades, et tähtaja ennistamist tuleb taotleda ühes avalduse esitamisega

(vt eelnõu p 28 ja TsMS § 68 lg 2), võib olla sellekohane täpsustus töövaidluse poolte jaoks

vajalik. Eelnõu p 28 rakendumise korral tuleb arvestada ka sellega, et kui tähtaja ennistamise

avaldusega koos ei ole avaldust esitatud, on tegemist kõrvaldatava puudusega.

Eelnõu § 1 p 26

Eelnõu p-ga 26 täiendatakse TvLS § 27 lg-ga 21, mis annab töövaidluskomisjonile õiguse

keelduda avalduse menetlusse võtmisest nõude perspektiivituse tõttu TsMS § 371 lg 2 alusel.

Kuigi TsMS § 371 lg 2 võimaldab ilmselgelt perspektiivitud asjad võimalikult varajases etapis

menetlusest välja arvata, säästes nii poolte kui ka vaidluse lahendajate ressurssi, tuleb arvestada,

et viidatud sätte kohaldamine on kohtutes põhjustanud olulisi raskusi7. Riigikohtu sellekohases

pikaaegses praktikas on kujundatud hulgaliselt põhimõtteid, millest tuleb ka töövaidluskomisjonil

lähtuda. Mh tuleb pidada silmas, et TsMS § 371 lg 2 sätestab avalduse menetlusse võtmisest

õiguse, mitte kohustuse, menetlusse võtmisest keeldumisel on kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning kui avalduses on esitatud mitu nõuet, tuleb iga nõude puhul eraldi

analüüsida, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas

avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Lisaks ei ole asja menetlusse võtmise üle

otsustamisel lubatud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb üksnes

avalduses esitatust8. Olukorras, kus avalduses esitatud asjaolud ei ole piisavad avalduse

õiguslikult perspektiivikaks lugemiseks, kuid avaldust oleks võimalik täpsustada, peab kohus

Arvestatud. Seletuskirja on lisatud täiendavad

selgitused.

7 Riigikohus uuris hagi ja hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumist 2012 analüüsis

(M. Vutt. Riigikohus. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu, 02.2012 (kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2012/hagioiguslikperspektiivitus_margitvu tt.pdf).

8 Vt nt RKTKm 2-17-18531/37, p 19; RKTKm 3-2-1-120-16, p 13; RKTKm 3-2-1-193-13, p 12; RKTKm 2-16-

17452/16, p 11.

37

määrama hagejale TsMS § 340¹ lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks9. Ka selle põhimõttega

tuleks töövaidluskomisjonil TsMS § 371 lg 2 ülevõtmisel arvestada.

Eelnõu § 1 p 27

Eelnõu p 27 seletuskirjas on selgitatud avalduse osaliselt menetlusse võtmist olukorras, kus TLS

§ 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul esitatud tühisuse tuvastamise nõude menetlemine ei ole

takistatud, kuid TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitisnõue on puudustega. Tasub meenutada, et

Riigikohtu seisukoha järgi peab töövaidlusorgan mõistma TLS § 109 lg-s 1 sätestatud

hüvitise välja alati, kui tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõpetatakse10. Selle seisukohaga ei

pruugi olla kooskõlas keelduda TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisnõude menetlemisest.

Arvestatud. Seletuskirja on parandatud.

Eelnõu § 1 p 39

Eelnõu p-ga 39 täiendatakse TvLS § 37 lg-t 2, sätestades töövaidluskomisjonile selge kohustuse

selgitada mh välja vaidlusele kohalduv õigus. Selgusetuks jääb eelnõu seletuskirja viide üksnes

rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-le 35. Alates 17.12.2009 sõlmitud töölepingute korral määratakse kohalduv õigus kindlaks Rooma I määruse16 alusel, arvestades vajaduse korral

asjakohaseid välislepinguid (nt Eesti ja Ukraina õigusabilepingut).

Arvestatud. Viidet on täpsustatud.

Eelnõu § 1 p 45 ja 46

Eelnõu p-dega 45 ja 46 avardatakse võimalust lahendada asi kirjalikus menetluses. Arvestades

töövaidluse kohtuvälise menetluse eesmärke, tuleks üldjuhul eelistada asja suulist menetlemist.

Seetõttu tuleb eelnõus kavandatud muudatusi põhjalikumalt kaaluda. Nt olukorras, kus töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kirjalikus menetluses, võib tekkida

arusaamatusi TLS § 109 lg 1 kohaldamisel. Muudatuste kehtestamisel tuleks

töövaidluskomisjonil tagada, et pooled teaksid ja mõistaksid TvLS § 40 lg-s 5 sätestatud õigust

keelduda kirjalikust menetlusest.

Osaliselt arvestatud. Kirjaliku menetluse rakendamisel

peavad TVK juhatajad veenduma, et asjaolud on piisavalt

selged ega vaja istungil üle täpsustamist. Õigust

kirjalikust menetlusest keelduda saavad TVK juhatajad

selgitada eelnõuga sätestatava selgitamiskohustuse

raames. Seletuskirja on vastavate selgitustega täiendatud.

Eelnõu § 1 p 51 ja 76

Eelnõu p-ga 51 täiendatakse kohtuvälist töövaidluste lahendamise menetlust seni üksnes

maakohtule omase tagaseljaotsuse tegemise võimalusega olukorras, kus nõudele ei vastata.

Ainuüksi tagaseljaotsuse kasutuselevõtt annab senise kohtupraktika põhjal alusel leida, et

eelnõuga kaugenetakse eesmärgist lahendada töövaidluskomisjonis vaidlus õigesti, võimalikult

lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Selgitatud. Leiame, et tagaseljaotsuste tegemise

võimalus toetab TVK-le seadusega seatud eesmärki

lahendada töövaidlused võimalikult lihtsalt, kiirelt,

kulutõhusalt, kvaliteetselt ja efektiivselt, kahjustamata

seejuures menetlusosaliste õigusi.

9 RKTKm 2-23-11584/18, p 9. 10 RKÜKo 3-2-1-79-13, p 32.5.

38

Seletuskirjast jääb mulje, et eelnõu koostajate arvates on tagaseljaotsus vaidluse lahendamise n-ö

võluvits, kuid ei nähtu, et arvestatud oleks tagaseljaotsuse tegemise üldpõhimõtetega. Riigikohus

analüüsis TsMS-i jõustumise järel tagaseljaotsuste tegemise kohtupraktikat ning leidis mitmeid

olulisi probleeme mh menetlusdokumentide kättetoimetamise reeglite kohaldamisel ja mõjuva

põhjuse hindamisel, samuti menetluse taastamise ja menetluse jätkumise põhimõtete järgimisel11.

Samuti on eraldi analüüsitud menetlusdokumentide kättetoimetamise kohtupraktikat12. Kuigi

nendes analüüsides anti ülevaade tagaseljaotsuse tegemisega seotud probleemidest, mis olid

tekkinud TsMS-i lühiajalisel kohaldamisel, ning nii seadust kui ka kohtupraktikat on edasi

arendatud, saab ka hilisemast kohtupraktikast järeldada, et tagaseljaotsuse tegemise nõuete

järgimine võib osutuda keeruliseks. Mh on Riigikohtul olnud vajadus rõhutada nt seda, et

tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus ning keeruliste õigusküsimuste puhul

tuleb eelistada asja sisulist lahendamist, õiguslikult põhjendamata hagi peab kohus ka hagile

vastamata jätmise korral jätma rahuldamata, mitte tegema tagaseljaotsust, hagi õigusliku

põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses esitatud

asjaoludest, kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel hinnata tõendeid, tagaseljaotsusega ei või

rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks, ning seadus ei näe ette võimalust,

et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus13. Arusaamatu

on loodava TvLS § 422 lg 5 selgitus, mille järgi jätab töövaidluskomisjon avalduse rahuldamata

nt siis, kui avaldaja ei suuda rahalise nõude korral tõendada, et ta oli vastaspoolega töösuhtes.

Selle sätte eeskujuks olev TsMS § 407 lg 6 ei anna kohtule õigust hinnata tõendeid14. Lisaks tuleb

vaidluses selle üle, kas pooled olid töösuhtes, eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule

Tagaseljaotsuse tegemisel ei ole menetlusosaliste

õigused piiratud, kuna vastaspoolele jääb alati alles õigus

pöörduda vaidluse sisuliseks lahendamiseks kohtusse

hagimenetluse korras. Samuti on eelnõuga ette nähtud

võimalus menetluse taastamiseks ning teatud

olukordades ei ole lubatud tagaseljaotsuse tegemine.

Tagaseljaotsus lõplikuks ega välista kohtulikku kontrolli,

vaid tagab avaldajale esialgse ja tõhusa õiguskaitse

olukorras, kus vastaspool on jätnud (sageli tahtlikult)

menetluses osalemata.

Tagaseljaotsuse tegemise võimalus on

tsiviilkohtumenetluses juba väljakujunenud ning selle

eesmärk on distsiplineerida menetlusosalisi ja vältida

pahatahtlikku venitust. Ka TVK menetluses ei ole

tagaseljaotsus automaatne ega kohustuslik, vaid

kaalutlusotsus, mida saab rakendada üksnes selgelt

piiritletud juhtudel. TVK peab ka tagaseljaotsuse

tegemisel kontrollima nõude õiguslikku põhjendatust

ning ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid ei saa rahuldada.

Seega ei tähenda tagaseljaotsuse lisamine TVK

menetlusse kõrvalekaldumist õigesti ja õiglaselt

11 M. Vutt. Riigikohus. Tagaseljaotsuste regulatsiooni kohaldamine kohtupraktikas (01. 01. 2006 jõustunud TsMS kohaselt), 28.08.2007 (kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2007/tagaseljaotsusedanalyys.pdf). 12 M. Vutt. Riigikohus. Menetlusdokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses, 08.2009 (kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2009/menetlusdokumentidek2ttetoimeta mine_margit_vutt.pdf).

13 Vt nt RKTKm 3-2-1-21-17, p-d 16, 17 ja 26; RKTKm 3-2-1-162-14, p 15; RKTKm 3-2-1-122-13, p 16; RKTKm

3-2-2-5-10, p 6.

14 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2017, lk 844.

39

tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes juhul, kui on ilmne, et pooled ei olnud

töösuhtes, tuleb sõltumata nende väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud

töölepingut15.

vaidluste lahendamise eesmärgist, vaid võimaldab

tõhusamalt tasakaalustada menetluse kiirust ja kvaliteeti,

vältida menetluse põhjendamatut venimist ning tagada

avaldajale õigeaegne ja efektiivne õiguskaitse, säilitades

samal ajal vastaspoole põhiõigused ja kohtuliku

kontrolli võimaluse.

Eelnõu seletuskirja on lisatud ka kommentaaris välja

toodud aspektid, mida TVK peab tagaseljaotsuste puhul

arvesse võtma.

Eelnõu § 1 p 68 ja 69

Eelnõu p-des 68 ja 69 kavandatavate muudatuste sõnastus peaks koos ülejäänud TvLS § 58

lõigetega tagama, et oleks selge, milliseid nõudeid saab kohus menetleda ja millises osas

töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Selgus on eriti oluline juhul, kui töövaidluskomisjon rahuldab

avalduse osaliselt ja kohtusse pöördub ainult üks pool. Sellises olukorras võiks seadusest selgelt

nähtuda, kas kohus vaatab avalduse läbi tervikuna või ainult osas, milles asi lahendati kohtusse

pöördunud isiku kahjuks.

Selgitatud. Kui TVK on rahuldanud ühe nõude osaliselt

ning pool pöördub selle nõude osas kohtusse, on kohtu

menetluses sama nõue tervikuna. Näiteks töötasu nõude

osalise rahuldamise korral ei ole võimalik sisuliselt

lahendada üksnes rahuldamata osa, kuna nõude

põhjendatust tuleb hinnata tervikuna. Sama põhimõte

kehtib ka muude jagamatute nõuete puhul. Erinev on

olukord juhul, kui TVK on lahendanud mitu iseseisvat

nõuet (nt töötasunõue, puhkusehüvitis ja viivis) ning

kohtusse pöördutakse vaid ühe nõude osas. Sellisel juhul

jõustub ülejäänud iseseisvate nõuete osas

töövaidluskomisjoni otsus ning kohus menetleb üksnes

vaidlustatud nõuet. Meie hinnangul on hetkel see kord

piisavalt selge.

Eelnõu § 1 p 77

Eelnõu p-ga 77 luuakse rakendussättena TvLS § 661, mille kohaselt lahendatakse enne TvLSMS-

i jõustumist alustatud menetlused lõpuni TvLSMS-i kohaselt. Kuigi muudatus vastab TsMS §-s

6 sätestatud üldpõhimõttele, ei nähtu seletuskirjast, et kaalutud oleks eriregulatsiooni, mh kas

menetluse käigus uue seaduse rakendamine on igas olukorras kooskõlas menetluse eesmärgiga.

Mittearvestatud. Eriregulatsiooniks vajadust ei nähtud.

15 RKTKo 2-18-6908, p-d 11 ja 13.

40

Eelnõu üldiselt

Riigikohus ei toeta arvamuse andmiseks esitatud TvLSMS eelnõud. Eelnõu koostamisel ei ole

arvestatud sellega, et töövaidluste töövaidluskomisjonis lahendamine riivab oluliselt PS § 146.

Eelnõuga kavandatavatest muudatused, mille tagajärjel sarnaneb menetlus töövaidluskomisjonis

veelgi enam kohtumenetlusele, tekitavad ka küsimuse, mis põhjusel peaksid töövaidluse pooled

eelistama pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu asemel töövaidluskomisjoni. Samuti saab

küsida, kas ja miks peaks riik pidama üleval töövaidluste lahendamise 4-astmelist mudelit. TvLS-

i vastu võttes oli seadusandja eesmärk, et menetlus töövaidluskomisjonis oleks ka edaspidi

tsiviilkohtumenetlusega võrreldes lihtsustatum. TvLSMS eelnõu seda ei taga.

Teadmiseks võetud. Eelnõust on välja jäetud mitmed

muudatusi. Olulisemate muudatuste tegemise vajadust

on täiendavalt põhjendatud.

Töövaidluskomisjonid

Eelnõu § 1 p 3

Hetkel lisatakse seadusesse välistus, mille järgi ei lahenda töövaidluskomisjonid

tööjõumaksudega seotud vaidlusi. Samas ei lahendata jätkuvalt olulist küsimust, kas tööst

põhjustatud haigestumisega (TTOS § 23, TTOS § 14 lg 5 p 6) seotud vaidlused on

töövaidluskomisjoni pädevuses või mitte. Võttes arvesse, et TvLS välistab tööõnnetuse ja

kutsehaiguste tõttu tekkinud kahju hüvitamise vaidlused seoses vaidluse keerukuse ja

pikaajalisusega, tuleks sinna lisada ka tööst põhjustatud haigestumise tõttu tekkinud kahju

hüvitise vaidlused. Töövaidluskomisjonide juhatajate hinnangul ei ole tööst põhjustatud

haigestumise tõttu tekkinud kahju hüvitise vaidlused sarnaselt tööõnnetusest ja kutsehaigusest

tingitud kahju hüvitamise vaidlusega lihtsa menetluse raames lahendatava vaidlusega (nt võib

antud nõude lahendamine vajada eksperdi kaasamist).

Töövaidluskomisjoni juhatajad teevad ettepaneku, et TvLS § 2 lg 2 loetellu lisatakse tööst

põhjustatud haigestumine.

Ettepanek sõnastuseks: Käesolevat seadust ei kohaldata tööõnnetusest, kutsehaigusest ja tööst

põhjustatud haigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega

tekitatud kahju hüvitamise ja tööjõumaksude maksmata jätmisest tuleneva vaidluse

lahendamisele.

Mittearvestatud. Teema vajab täiendavat analüüsi,

seega hetkel ei ole mõistlik selle muudatuse eelnõusse

lisamine.

Eelnõu § 1 p 4 Mittearvestatud. Paraku ei ole praegu ettenähtavas

tulevikus siiski riigieelarvelist olukorda arvestades näha,

41

Töövaidluskomisjonide juhataja palga määra muudetakse senise vahemiku asemel 80% riikliku

lepitaja põhipalgast põhjendusega, et ettenähtavas tulevikus ei ole võimalik palgataset tõsta.

Juhatajate hinnangul ei õigusta antud selgitus palgavahemiku kaotamist, sest ka hetkel kehtiv säte

võimaldab juhataja palgaks määrata 80% riikliku lepitaja palgast.

Peame vajalikuks välja tuua, et majandus ja riigi eelarve olukord on ajas muutuv, mistõttu annab

palgavahemiku säilitamine võimaluse majandusseisu paranemise korral juhatajate palkasid

vajadusel tõsta. Antud muudatusega soovitakse antud õiguslikku raamistikku aga kaotada.

Töövaidluskomisjoni juhatajad on varasemas (s.o 28.04.2025) pöördumises Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (ITI 1.1-7/943) toonud välja, et põhipalga vahemiku

säilitamine on oluline, et säilitada palga kujundamise paindlikkus, juhatajate motivatsiooni ja

ametikohtade konkurentsivõimet pikemas perspektiivis.

Aastatel 2018-2022 oli juhatajate palk veidi kõrgem kui 80% riikliku lepitaja palgast, mis näitab,

et olenevalt eelarve seisust on võimalik juhatajatele maksta kõrgemat töötasu. Pelgalt asjaolu, et

viimastel aastatel on rakendatud madalamat määra, ei tähenda, et selle peaks seaduses püsivalt

fikseerima. Fikseeritud protsendi kehtestamine muudab süsteemi jäigaks ja välistab võimaluse

korrigeerida palka vastavalt tegelikele vajadustele või muutunud oludele. Praegune vahemik

annab selleks vajaliku paindlikkuse, mida uus regulatsioon piiraks.

Muutuvpalk ei kompenseeri juhatajate hinnangul põhipalga vahemiku kaotamist, kuna see on

olemuselt ajutine ja sõltub konkreetsetest täiendavatest ülesannetest või hindamiskriteeriumitest.

Juhataja igapäevane töökoormus on suur, mistõttu ei pruugi praktiliselt olla võimalik täita

täiendavaid kriteeriume/ülesandeid muutuvpalga teenimisek. Seetõttu ei ole muutuvpalk toimiv

ega piisav mehhanism antud muudatuse tasakaalustamiseks.

Muutuvpalga maksmise osas tekib küsimus, et kuidas ja milliste kriteeriumite alusel on võimalik

töövaidluskomisjoni juhatajal saavutada „häid töötulemusi“ või mis on „ head oskused“ (eelnõu

seletuskiri lk 5), kui tegelikkuses sõltub tulemus suuresti menetlusosalistest. Töövaidluste

jagamine toimub samuti automaatselt, mistõttu ei ole tagatud võrdsed alused töövaidluste sisu ja

poolte kohaloleku (nt kompromissi saavutamiseks) osas.

et TVK juhataja põhipalk saaks olla suurem 80% riikliku

lepitaja põhipalgast. Sellegipoolest on seeläbi tagatud

TVK juhatajate perioodiline ametipalga tõus, kuivõrd see

käib sama sammu teiste kõrgemate riigiteenijate

ametipalkadega (nt õiguskantsler, Riigikohtu liikmed jt

kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses

nimetatud isikud).

Kuivõrd eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate

palgavahemik 80–100% riikliku lepitaja põhipalgast ja

fikseeritakse see 80%-ga, näeme ühe olulise

kompensatsioonimeetmena muutuvpalga maksmise

võimalust. Muutuvpalka saab maksta palgajuhendi

alusel, mis tagab, et muutuvpalga maksmiseks on paigas

konkreetset kriteeriumid ja läbipaistev reeglistik.

42

Ettepanek jätta sätte muudatus eelnõust välja.

Eelnõu § 1 p 9

Eelnõus kasutatud väljend „Töövaidluskomisjonide tööd korraldab Tööinspektsioon“ on

ebatäpne.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et Tööinspektsiooni poolt analüüsitakse näiteks TVK

juhatajate töökoormust, hinnatakse koolitusvajadust, valmistatakse ette materjale TVK juhatajate

atesteerimiseks või uute juhatajate värbamiseks, analüüsitakse õiguspraktikat, koostatakse

seadusemuudatuste ülevaateid, tehakse ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks, valmistatakse

ette materjale TVK juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kogutakse statistikat

töövaidluste kohta jne. Seega sisuliselt tähendab Tööinspektsiooni roll töövaidluskomisjonide

tegevuse toetamist, eelkõige haldusliku ja tehnilise toe pakkumist nii komisjonidele kui ka

ministeeriumile.

Komisjonid tegutsevad sõltumatult ega saa alluda Tööinspektsioonile. 2023. aastal läbiviidud

töövaidluste lahendamise analüüsis 1 leiti, et tuleb suurendada töövaidluskomisjonide väljapoole

nähtavat sõltumatust. Sellest eesmärgist lähtudes on aga sobimatu lisada seadusesse säte, mille

kohaselt Tööinspektsioon korraldab töövaidluskomisjonide tööd. Selline sõnastus tekitab mulje

alluvussuhtest ja vähendab töövaidluskomisjonide iseseisvust, mis on vastuolus

töövaidluskomisjonide sõltumatuse põhimõttega.

Arvestades, et Tööinspektsiooni tegevused on töövaidluskomisjonide töö toetamisel vältimatud

ja vajalikud, teeme ettepaneku sõnastust täpsustada viisil, mis kajastaks Tööinspektsiooni toetavat

rolli, kuid mis säilitaks töövaidluskomisjonide sõltumatuse.

Ettepanek sõnastuseks: Tööinspektsioon tagab töövaidluskomisjonide tööks vajaliku

tugiteenuse.

Selgitatud. Muudatusega ei nähta Tööinspektsioonile

ette uusi ülesandeid seoses TVK-dega, vaid täpsustatakse

sätet, et see vastaks tegelikule olukorrale. Sättele on

lisatud täpsustus, et Tööinspektsioon tagab TVK-dele

tööks vajaliku tugiteenuse, et ei tekiks arusaama, et

Tööinspektsioon korraldab TVK-de tööd sisuliselt. Siiski

on sätet täiendatud, et sõnastuses kajastuks siin tehtud

ettepanek.

Eelnõu § 1 p 10

Töövaidluskomisjonid toetavad, et seaduses oleks selge kord kaebuste läbivaatamiseks, kuid

mitte sellises ulatuses nagu seda on kajastatud eelnõu seletuskirjas. Sarnaselt eelmisele punktile

jääb ka eelnõu seletuskirjas välja toodud põhimõtetest arusaam, justkui oleksid

töövaidluskomisjonide juhatajad alluvussuhtes Tööinspektsiooniga.

Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes

eeskujuks kohtute seaduse § 45.

43

Seletuskirja järgi saab Tööinspektsiooni peadirektor korraldada juhatajate tööd. Eelnõu

seletuskirja järgi võib Tööinspektsiooni peadirektor töövaidluskomisjonile muu hulgas

anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid ning jaotada

töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid ümber. Samas on eelnõu seletuskirjas

esitletud tabelis välja toodud, et Tööinspektsiooni peadirektor ei anna korraldusi, vaid

kontrollib õiguspärasust. Seletuskirjas on seega vastuolu peadirektori tegevuses.

Antud säte annaks Tööinspektsiooni peadirektorile teatud juhtudel võimaluse

töövaidluskomisjonide tööd korraldada, mis ei ole jällegi kooskõlas töövaidluskomisjonide

sõltumatuse põhimõttega. 2023. aasta töövaidluste lahendamise analüüsis viidati samuti sellele,

et tuleb luua selgem ja menetlusosalistele arusaadav piir Tööinspektsiooni ja

töövaidluskomisjonide vahele. Antud muudatus seda ettepanekut ei toeta, vaid hägustab seda piiri

veelgi.

Meie hinnangul ei ole asjakohane kohtute seaduse analoogia kasutamine, sest kohtute üle teeb

järelevalvet kohtu esimees, mitte ministeerium (või allasutus nagu seda soovitakse rakendada

töövaidluskomisjoni juhatajatele).

Eelnõu § 1 p 11

Teeme ettepaneku jätta sätte sõnastusest välja sõna „arutab“ ja jätta sinna üksnes

„selgitab“. Eelnõu seletuskirjast ei selgu üheselt, mida on arutamise all silmas peetud.

Juhatajate hinnangul katab sõna „selgitab“ komisjoni selgituskohustuse.

Ebaselgeks jääb sättest osa, et komisjonil on võimalik teha „ettepanek avalduse muutmiseks või

uute tõendite esitamiseks“. Töövaidluskomisjon ei saa asuda pooli nõustama, kuid sellega

pannakse töövaidluskomisjonile justkui kohustus teha ettepanek konkreetsete tõendite

esitamiseks ja avalduse muutmiseks (sh uute nõuete esitamiseks). Samuti ei ole selge, miks on

vaja töövaidluskomisjoni menetluses viidata, et komisjon selgitab vaidlusaluseid „suhteid“.

Töövaidluskomisjoni menetluses on vaidluse all vaid töösuhted.

Antud sõnastus võib menetlusosalistes tekitada segadust, sest sellest võib välja lugeda, et

komisjon peaks hakkama pooltele ütlema ette, milliseid konkreetseid tõendeid peaksid nad

Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud.

44

esitama. Samuti võib menetlusosalisel (eelkõige õigusteadmiseta isikul) tekkida sellises olukorras

ootus, et kuna komisjon seda tõendit küsis, on tema väide komisjoni silmis tõendatud. Lisaks,

komisjonile ei saa olla teada, millised tõendid on pooltel olemas ning see võib tekitada olukorra,

kus menetlusosaline võib tunda, et komisjon ei teinud piisavalt või õigeid ettepanekuid tõendite

esitamiseks. Komisjoni menetluses puudub eelmenetluse etapp, kus vastavad asjaolud võiksid

ilmneda, mistõttu tuleks antud sätte sõnastusel arvestada komisjoni menetluse eripäradega.

Teeme ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et sellest selguks üheselt, et töövaidluskomisjonil on

kohustus selgitada tõendamiskoormuse jaotust (ka eelnõu seletuskirjas on viited Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt hõlmab selgituskohustus tõendamiskoormuse jaotuse selgitust). See aga

ei välista, et komisjonil on õigus teha ettepanek konkreetse tõendi esitamiseks, kui komisjonile

selline asjaolu menetluse käigus teatavaks saab.

Ettepanek sõnastuseks: Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid asjaolusid ja

tõendamiskoormust vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

Eelnõu § 1 p 12

Sättest on välja jäänud tagajärg, kui vastaspool ei tule istungile tõlgiga. Teeme ettepaneku lisada

lause selle kohta, et töövaidluskomisjon saab sellisel juhul lahendada asja selliselt, justkui

vastaspool pole istungile ilmunud.

Ettepanek sõnastuseks: Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat

esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt

leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool kannab vastutust valetõlke

eest. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib

töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata

avaldaja, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Kui tõlgi jätab istungile

kaasamata vastaspool, loetakse TvLS § 42 lg 6 järgi, et vastaspool ei ole istungile ilmunud.

Mittearvestatud. Arusaadavalt võib ebapädeva tõlgi

kaasamine venitada TVK menetlust. Siiski näeme, et

TvLS näeb ette piisavad reeglid juhuks, kui pooled tõlki

ei kaasa ning täiendavat meedet vastaspoole jaoks ei ole

vaja.

Eelnõu § 1 p 46

Töövaidluskomisjonile antakse võimalus lahendada kirjalikus menetluses avaldusi, mille nõuete

kogusumma ei ületa 8000 eurot või avaldusi, kus vaidluste asjaolud on selged ja istungi

pidamiseks vajadus puudub. Sättes antakse seega kaks erinevat võimalust, millal on võimalik

lahendada vaidlust kirjalikus menetluses.

Selgitatud. Sättest on välja jäetud 8000 euro piirsumma

tingimus. Seega ei sõltu kirjaliku menetluse võimalus

enam nõude suurusest.

45

Väljavõte seletuskirjast: TVK juhataja võib kas omal algatusel või poole taotlusel menetleda

kirjalikus menetluses töösuhtest tulenevaid nõudeid, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte

isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole TVK hinnangul vajalik,

ning kui nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot. Poole taotlusel või TVK juhataja algatusel on

kirjalik menetlus võimalik mõlemal juhul, s.t kirjaliku menetluse võimaldamiseks ei pea olema

täidetud mõlemad tingimused.

Seletuskirjast ei tule välja, kas TvLS § 40 lg 1 p 2 alusel saab lahendada ka vaidlusi, kus

rahaline nõue on üle 8000 euro. Palume täpsustada selles osas seletuskirja.

Eelnõu § 1 p 6

Endiselt on lahendamata töövaidluskomisjoni juhatajate asendamise küsimus. Juhatajad ootavad

selles osas suunist ja selgitust, kuidas toimub asjade jagamine ja kuidas tagatakse võrdne asjade

jaotus, milliseid menetlustoiminguid tuleb teha eemaloleva juhataja eest jne.

Selgitatud. Selleteemalistel aruteludel on olnud

kokkulepe, et TVK juhatajad otsustavad omavahel ise,

kuidas asendamine on kõige mõistlikum. Seadusandlikul

tasandil hetkel küsimuse lahendamiseks vajadust ei näe.

Eelnõu § 1 p 8

Sättesse lisatakse, et juhataja tuvastab, kas kaasistuja on materjalidega enne istungit tutvunud ning

eelnõu seletuskirja kohaselt kuvatakse Tööelu Infosüsteemis (TEIS) toimiku avanud isikute

avamise aega ja kestust. Töövaidluskomisjoni juhataja ei saa kaasistuja toimiku tutvumise aja

järgi hinnata, kas ta tegelikkuses vaidluse sisuga tutvus või mitte. Töövaidluskomisjoni juhatajale

võib selguda alles istungil, kas kaasistuja on vaidluse sisust teadlik (nt enne istungit peetavas

arutelus, pooltele esitatavate küsimuste järgi).

Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud.

Eelnõu § 1 p 14

Sättega antakse õigus teha protokolliline määrus. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et

protokollilisi määrusi ei saa teha selliste otsustuste kohta, mille puhul on kättetoimetamise vajadus

(TsMS § 306 lg 5). Seletuskirjas on loetletud, et protokollilise määrusega võib määrata uue

istungiaja. Osad juhatajad praktikas eraldi kutseid pooltele ei saada, vaid määrused on

käsitletavad kutsena. Komisjoni juhatajad soovivad selguse huvides tõstatada küsimuse, kas

sellisel juhul, kui juhataja on protokollilise määrusega määranud uue istungi aja, tuleks

eraldi toimetada pooltele veel kätte istungikutse?

Kuidas käituda olukorras, kus istungil esitatakse uus nõue? Kas töövaidluskomisjon saab

istungil esitatud uue nõude võtta menetlusse protokollilise määrusega, kui teine pool on nõus

Selgitatud. Sellisel juhul ei ole vajalik pooltele eraldi uut

istungikutset kätte toimetada. Kui uus istungi aeg

määratakse protokollilise määrusega istungil, kus pooled

viibivad, on pooled uuest istungiajast teadlikud ning aeg

lepitakse nendega kokku. Eraldi kutse edastamine ei

annaks pooltele täiendavat teavet ning suurendaks üksnes

põhjendamatult halduskoormust. Kui aga pool istungil ei

viibi, tuleb talle protokolliline määrus kätte toimetada.

Sellisel juhul täidab määrus ühtlasi ka istungiajast

teavitamise eesmärki ning eraldi istungikutse saatmine ei

ole vajalik.

46

asja samal istungil lahendama või tuleb igal juhul anda vastaspoolele täiendav tähtaeg

vastamiseks ja istung edasi lükata?

Kui uus nõue esitatakse istungil ning vastaspool on nõus

selle viivitamata menetlemise ja sisulise arutamisega,

saab töövaidluskomisjon võtta nõude menetlusse

protokollilise määrusega ning jätkata asja lahendamist

samal istungil.

Praktikas on siiski sagedasem olukord, kus istungil

esitatud uus nõue ei ole piisavalt selgelt vormistatud või

vastaspool ei ole nõus selle kohese menetlemisega.

Sellisel juhul tuleb avaldajal esitada uus nõuetekohane

avaldus. Kui uus nõue ei takista juba menetluses oleva

nõude lahendamist, lahendatakse menetluses olev

töövaidlus lõpuni ning uue nõude osas alustatakse eraldi

menetlust. Tavapäraselt võtab selle menetlusse sama

töövaidluskomisjoni juhataja. Kui aga uus nõue on

olemuslikult seotud juba menetluses oleva vaidlusega

selliselt, et neid ei ole võimalik eraldi lahendada, tuleb

istung edasi lükata ning anda vastaspoolele võimalus

uuele nõudele vastata.

Eelnõu § 1 p 23

Töövaidluskomisjon on senini käsitlenud töötamise registri kande tegemist taotlusena, mitte

nõudena nagu sätestaks TvLS § 261 lg 2. Selline lähenemine on olnud praktikas toimiv ja

menetluslikult otstarbekas, kuna võimaldab taotlust lahendada menetluse käigus ilma eraldi

menetlusse võtmise määruse koostamise ja kättetoimetamise vajaduseta.

Eelnõus sätestatud muudatus, mille kohaselt oleks tegemist nõudega, muudaks menetluse teatud

juhtudel põhjendamatult keerukamaks. Tihti esitatakse töötamise registri kande muutmise taotlus

alles komisjoni istungil, mis tähendaks muudatuse järgi määruse koostamist ja kättetoimetamist.

Töötamise registrisse kantavate andmete muutmise küsimused on oma olemuselt tehnilised ja

lahutamatult seotud põhivaidluse (tuvastusnõude) lahendamisega, mistõttu ei ole teisel poolel

tavapäraselt töötamise registri kande taotlusele sisulisi vastuväiteid.

Selgitatud. TÖR kande muutmise soovi käsitletakse ka

edaspidi taotlusena. Sätte eesmärgi osas on ka

seletuskirja täiendatud.

47

Juhatajate hinnangul tuleks säilitada senine käsitlus, mille kohaselt töötamise registri kande

muutmise soovi käsitletakse taotlusena, kuna see on menetluslikult lihtsam ja tõhusam ning

ei kahjusta ühegi poole õigusi.

Eelnõu § 1 p 31

Seadusesse lisatakse põhimõte, et enne menetluse lõpetamist loobumisavalduse alusel annab

juhataja vajadusel vastaspoolele tähtaja vastamiseks.

Jääb arusaamatuks, miks tuleb anda loobumisavalduse esitamise korral vastaspoolele

vajadusel tähtaeg vastamiseks ja mis eesmärki see töövaidluskomisjoni menetluses täidab? Tsiviilkohtumenetluses on vastaspoolele teatamise peamine eesmärk võimalik menetluskulude

väljamõistmise taotluse esitamine. Töövaidluskomisjonis menetluskulusid välja ei mõisteta.

Millistel juhtudel võiks esineda vajadus töövaidluskomisjoni menetluses vastaspoolele vastamise

tähtaja andmiseks?

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 63

Seadusesse lisatakse menetluse lõpetamise alus pankotimenetluse korral. Jääb selgusetuks, miks

on sätte sõnastuses lause „ja jätab nõude läbi vaatamata“, sest TvLS § 50 käsitleb menetluse

lõpetamist. Tegemist on kahe erineva menetlustoiminguga ning nendel on erinevad tagajärjed

(TvLS § 53 lg-t 4 ei ole muudetud).

Palume selgemat suunist, kas tegemist on sellises olukorras menetluse lõpetamisega või

nõude läbivaatamata jätmisega.

Selgitatud. TvLS § 50 p 7 muudatuse sõnastust on

muudetud ning lisatud § 53 lõike 4 muudatus.

Eelnõu § 1 p 71

Senini on töövaidluskomisjoni otsuse osalise jõustumise korral andnud sisendi

töövaidluskomisjoni juhataja. Ettepanek eelnõu seletuskirja lisamiseks, et osalise jõustumise

korral tuleb saada sisend töövaidluskomisjoni juhatajalt.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 76

Teeme ettepaneku ühtlustada terminoloogiat (seaduses ei ole sätestatud õigeksvõttu, vaid TvLS §

39 räägib nõuete tunnustamisest).

Arvestatud. Nõude õigeksvõtu asemel on kasutatud

terminit nõude tunnustamine, mis on ka varasemalt

TvLS-is kasutusel.

Eelnõu § 1 p 76

Palume korrigeerida lause sõnastust.

Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud.

48

Töövaidlusasjad, mis alustati enne käesoleva paragrahvi jõustumist, viiakse lõpuni, lähtudes

käesoleva paragrahvi jõustumise ajal jõustuvast käesoleva seaduse redaktsioonist.

Eesti Tööandjate Keskliit

Toetame eelnõud esitatud kujul, kuna see aitab muuta töövaidluste lahendamise menetluse

lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Teadmiseks võetud.

Tööinspektsioon

Eelnõu § 1 p 3

Paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ning tööjõumaksude

maksmata jätmisest tuleneva“ osas toome välja TVK juhatajate tähelepaneku, mille kohaselt

lisatakse seadusesse välistus, mille järgi ei lahenda töövaidluskomisjonid tööjõumaksudega

seotud vaidlusi. Samas jääb sõnaselge lahenduseta küsimust, kas tööst põhjustatud

haigestumisega (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, edaspidi TTOS § 23, TTOS § 14 lg 5 p 6)

seotud vaidlused on TVK pädevuses või mitte. Võttes arvesse, et TvLS välistab tööõnnetuse ja

kutsehaiguste tõttu tekkinud kahju hüvitamise vaidlused seoses vaidluse keerukuse ja

pikaajalisusega, teeme ettepaneku sinna lisada ka tööst põhjustatud haigestumise tõttu tekkinud

kahju hüvitise vaidlused. TVK juhatajate hinnangul ei ole tööst põhjustatud haigestumise tõttu

tekkinud kahju hüvitise vaidluste puhul sarnaselt tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju

hüvitamise vaidlusega tegemist lihtsa menetluse raames lahendatava vaidlusega (nt võib antud

nõude lahendamine vajada eksperdi kaasamist) ning sellest johtuvalt teeme ettepaneku, et TvLS

§ 2 lg 2 loetellu lisatakse tööst põhjustatud haigestumine;

Mittearvestatud. Teema vajab täiendavat analüüsi,

seega hetkel ei ole mõistlik selle muudatuse eelnõusse

lisamine.

Eelnõu § 1 p 4

Paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“ osas toome

välja, et oleme TVK juhatajate palga, sh muutuvpalga teemal majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumiga korduvalt mõtteid vahetanud. Viimati tegime seda 01.09.2025

kirjas nr. 1.4-1/1697 kus muuhulgas väljendasime seisukohta, et vaieldamatult on inimese

töötasul absoluutne ja kaheldamatu tähendus, see tähendab, et see on tööalase tegevuse kõige

olulisem eesmärk kuid Tööinspektsioonina oleme jätkuvalt seisukohal, et asendustasu,

tulemustasu vms maksmise võimaluse ettenägemine TVLS muudatusena ei ole pikemas

perspektiivis lahenduseks olukorras kus TVK juhatajad muutuvad töövõimetuks, sest on tööga

üle koormatud.

Selgitatud. Muudatus on Tööinspektsiooniga läbi

räägitud ja sobivas sõnastuses kokku lepitud.

49

Märgime, et palgasüsteemi lihtsuse, selguse ja läbipaistvuse tõttu on oluline, et TVK juhataja saab

seadusega kindlaksmääratud suuruses tasu enda põhikohustuste ehk siis oma töökoormuse eest.

Selle eesmärgi täidab kavandatav muudatus asendada paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses

asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“.

Leiame, et seadusega kindlaks määratud selgus annab TVK juhatajatele selge sõnumi kui suur on

nende palk ja aitab välistada kahtlusi nende võimalikust Tööinspektsioonist sõltuvuses ning

ühtlasi minimeeriks töötasuga seonduda võivaid korruptsiooniriske või (näilist)erapoolikust.

Riigikohus on öelnud, et kohtunike palk peab olema piisav, et tagada nende sõltumatus,

erapooletus ja asjatundlikkus ning et see kompenseeriks ka kohtuniku staatusest tulenevad

kitsendused, nt piiratud võimaluse teha kohtunikutöö kõrval muud tööd. Seadusega fikseeritud

palk aitab tagada, et välistatud on kohtunike manipuleerimine valitsuse poolt nende palga

tõstmise, langetamise või selle tegemisega ähvardamise kaudu. Ühtlasi peavad kohtunikele antud

kõrged isiklikud tagatised nagu ametipalk garanteerima selle, et nad ei toimiks õigust mõistes

oma erahuvisid silmas pidades ((Riigikohtu lahend nr 5-17-43 p. 40-42).

Oleme arvamusel sarnased põhimõtted on ülekantavad ka TVK juhatajate palgakorraldusele ning

seetõttu on mõistlik seaduse tasandil sätestada TVK juhatajatele üheselt mõistetav, selge ja

läbipaistev palgakorraldus. Märgime, et TVK juhatajale on ette nähtud kõrgemad nõudmised kui

kaasistujale (sh kõrgem haridusnõue, eriala spetsialistiks olemise nõue, st sisuliselt samad nõuded

kui kohtunikele) ja tal on ka võrreldes kaasistujaga eriülesanded ning kehtiva seaduse kohaselt

kõike seda peab kompenseerima talle seadusega garanteeritud palgakorraldus.

Leiame, et sellest eesmärgist lähtudes on sobimatu lisada seadusesse säte, mille kohaselt

ministri volituse alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga TVK juhatajate

palgajuhendi kehtestab Tööinspektsiooni peadirektor.

Eelnõu seletuskirja lk 5 on märgitud “ Muutuvpalga maksmise eeldused on üldjuhul: 1) ametniku

ja ametiasutuse vahel kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid; 2)

kriteeriumid on kokkulepitu kohaselt täidetud või ületatud.“

50

Juhul, kui seadusandja soovib ette näha TVK juhatajatele muutuvpalga maksmise

võimalust, siis juhime tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele: seaduse tasandil ei ole

reguleeritud kes ja millises vormis TVK juhatajate teenistusülesannete täitmise

kriteeriumid kehtestab ja kellega ning millises vormis need kokku lepitakse. TVK juhataja

nimetab ametisse minister ehk siis avaliku teenistuse seaduse loogika kohaselt peaks Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium olema ametiasutus, kes kehtestab ka kriteeriumid aga kõik

kriteeriumid, millele TVK juhataja töö vastama peab, saavad ju olla sätestatud ainult seaduse

tasandil. Ei ole mõistlik kehtestada ministeeriumil või Tööinspektsioonil näiteks kriteerium, mitu

% töövaidlustest peab lõppema kompromissiga, sest fakt, kas vaidlus lõpeb kompromissiga või

mitte, ei sõltu TVK juhataja sõna- ja veenmisoskusest vaid peab olema täielikult survevaba ning

põhinema vastuvaidlematult ainult vaidlevate poolte vabal tahtel. Samuti ei näita TVK lahendite

peale kohtusse pöördumiste arv TVK juhatajate töö kvaliteeti või kvaliteedi puudumist vaid see

on täielikult normaalne nähtus demokraatlikus õigusriigis, et isikud pöörduvad kohtuvõimu poole.

Vastasel juhul puuduks ju mõte ka kolmeastmelisel kohtusüsteemil. Töövaidluste lahendamise

efektiivsus on seaduse tasandil juba sätestatud TvLS § 38 lõikes 1 (45 päeva) ning seega ka seda

ei saa kriteeriumina kehtestada ega ammugi kokkuleppes kokku leppida.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et meie hinnangul kokku ei kõla kaks täiesti vastandlikku asja -

kehtestab kriteeriumid ja lepib kokku. Kehtestamine on ühepoolne võimupositsioonil oleva isiku

tegevus aga kokku leppimine eeldab vähemalt kahte osapoolt, kes on võrdsel positsioonil.

Minister või Tööinspektsiooni peadirektor kriteeriume kehtestades on võimupositsioonil ning

sellega annab ühiskonnale signaali, et TVK juhatajad ei ole või vähemalt ei näi enam sõltumatud

oma tegevuses ja otsustustes.

TVK juhatajad on samuti palgaga seonduvat arutanud isekeskis ning andnud Tööinspektsioonile

teada, et nende hinnangul ei õigusta eelnõu seletuskirjas toodud selgitus, et ettenähtavas tulevikus

ei ole võimalik palgataset tõsta, senise regulatsiooni ( 80-100% riikliku lepitaja palgast) muutmist

kindlaksmääratuks, st 80 % riikliku lepitaja palgast. Fikseeritud protsendi kehtestamine muudab

süsteemi jäigaks ja välistab võimaluse korrigeerida palka vastavalt tegelikele vajadustele või

muutunud oludele. Praegune vahemik annab selleks vajaliku paindlikkuse, mida uus regulatsioon

piiraks. TVK juhatajad on varasemas pöördumises Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-

teeriumile (ITI 1.1-7/943) toonud välja, et põhipalga vahemiku säilitamine on oluline, et säilitada

51

palga kujundamise paindlikkus, TVK juhatajate motivatsiooni ja ametikohtade

konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. Muutuvpalk ei kompenseeri TVK juhatajate hinnangul

põhipalga vahemiku kaotamist, kuna see on olemuselt ajutine ja sõltub konkreetsetest

täiendavatest ülesannetest või hindamiskriteeriumitest. TVK juhataja igapäevane töökoormus on

suur, mistõttu ei pruugi praktiliselt olla võimalik täita täiendavaid kriteeriume/ülesandeid

muutuvpalga teenimisek. Seetõttu ei ole muutuvpalk toimiv ega piisav mehhanism antud

muudatuse tasakaalustamiseks. Muutuvpalga maksmise osas tekib küsimus, et kuidas ja milliste

kriteeriumite alusel on võimalik TVK juhatajal saavutada „häid töötulemusi“ või mis on „ head

oskused“ (eelnõu seletuskiri lk 5), kui tegelikkuses sõltub tulemus suuresti menetlusosalistest.

Töövaidluste jagamine toimub tulevikus samuti automaatselt, mistõttu ei ole tagatud võrdsed

alused töövaidluste sisu ja poolte kohaloleku (nt kompromissi saavutamiseks) osas.

Eelnõu § 1 p 7

Paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövaidluskomisjoni juhataja

valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nimekirjast kaasistujad.“ osas märgime, et muudatuse

eesmärk oli välja jätta TVK juhata-ja kohustus kontrollida igakordselt komisjoni liikmeks

määratava kaasistuja vastavust §-s 8 sätestatud nõuetele. Justiits- ja Digiministeerium küsis

Tööinspektsioonilt, et kuidas kehtivat TvLS rakendades toimub kaasistuja nõue-tele vastavuse

kontrollimine ning kas on midagi, mis võiks muutmist vajada. Kehtiva TvLS § 8 puhul oli

eeskujuks suuresti kohtute seadus, vt selle § 103, aga TvLS-is ei mindud välistuse teed nagu

kohtute seaduse § 103 lg 2. Praktikas kaasistujate valimi puhul suuri probleeme ei ole esinenud,

TvLS § 9 lg 1 ütleb, et töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate keskliidud

esitavad Tööinspektsiooni määratud arvule vastava nimekirja võimalikest kaasistujateks

nimetatavatest isikutest, kes on kirjalikult kinnitanud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele

vastavust. Seega kaasistujaks saada soovivad isikud ise eelkõige peavad kinnitama oma vastavust

nõuetele ja töötajate ameti- ja kutseliitude ühendused ning tööandjate keskliidud, kes esitavad

nimekirjad Tööinspektsioonile, peavad tundma oma liikmeid nii hästi, et saavad usaldada neile

antud kinnitust vastavuse kohta. Kui TVK-l tekib töö käigus kahtlus, et mõni kaasistuja ei vasta

nõuetele, siis ta esitab kohe vastavale liidule teate ning on võimalik kaasistujate nimekirjas teha

muudatus. Kaasistuja kõlbelised omadused on eelkõige hinnangute küsimus ja hindamisel saab

lähtuda samadest ühiskonnas aktsepteeritud käitumisnormidestki nagu näiteks töötaja puhul

usalduse kaotuse hindamisel või ametniku puhul vääritu käitumisele hinnangu andmisele vms,

kaasistujale pole vajalik tervisenäitajate loetelu kehtestamine ega ka töötervishoiuarsti kontrollile

Arvestatud.

52

suunamise võimaluse loomine. Taaskord saab lähtuda keskmiselt mõistliku inimese arusaamast.

Kehtiv TVLS § 8 p 5 näeb ette, et kaasistujaks võib nimetada isikut kes ei ole süüdi mõistetud

kuriteo toimepanemises- tuleb nõustuda, et see sõnastus hõlmab justkui ka arhiivi kantud

karistusandmeid. Arhiivi andmetele Tööinspektsioonil ega TVK-l juurdepääsu ei ole, seega

praegu lähtutakse karistusregistris näha olevatest andmetest ja kui seal karistatuse andmeid ei ole,

siis sobib kaasistujaks. Nõustume, et tasuks kaaluda sõnastuse muutmist ja välistada

kaasistujana isikud, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest.

Eelnõu § 1 p 9

Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni tööd

korraldab Tööinspektsioon.“ osas märgime, et sätte sõnastuse osas Tööinspektsioonil märkusi

ei ole aga eelnõu seletuskirjas olev väide , et „... Tööinspektsioon ei vastuta ainult TVK

töötingimuste ja asjaajamise eest, vaid korraldab TVK tööd tervikuna“ võib olla pisut

eksitav ning selline sõnastus võib tekitada eksliku mulje alluvussuhtest. Palume seletus-

kirjas sõnastust korrigeerida nii, et selgelt tuleks välja seadusandja soov säilitada põhimõte,

et TVK-del ja nende juhatajatel ei ole avaliku teenistuse seaduse mõttes alluvussuhet

Tööinspektsiooniga.

Arvestatud. Seletuskirja on muudetud.

Eelnõu § 1 p 10

Seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga1 järgmises sõnastuses: „§ 121. Kaebuste lahendamine

Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile

kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud

menetlusreegleid. Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

menetluse pikenemine on tingitud objektiivsetest asjaoludest .“ osas märgime järgmist: säte on

liiga üldsõnaline ning täielikult on seadusandja tasandil jäetud reguleerimata millised on

Tööinspektsiooni peadirektori volitused kaebuse lahendamisel. Seaduse seletuskirjas toodu ei

asenda mitte mingil juhul seaduse regulatsiooni ning seletuskirjas ei saa olla volitusnorme, sest

rakendada saab ainult seadust mitte seletuskirja. Seletuskirja eesmärk on avalda laiemalt säte

mõtet mitte seda asendada. Ei piisa ning on hea õigusloome tavaga vastuolus, kui ainult

seletuskirjas on öeldud, et: „ Kaebust läbi vaadates kontrollib edaspidi Tööinspektsiooni

peadirektor või tema määratud ametnik menetlusreeglite järgimist töövaidluskomisjonis ning

kogub tõendeid ja nõuab seletusi TVK juhatajalt ja kaasistujatelt. TVK juhataja ja kaasistujad on

kohustatud vastama Tööinspektsiooni peadirektori või tema määratud ametniku järelepärimisele

ja edastama nõutud dokumendid viivitamata ...“

Arvestatud. Sätte sõnastust on täiendatud, võttes

eeskujuks kohtute seaduse § 45.

53

Palume TvLS § 121 lisada lõiked milles öeldakse üheselt mõistetavalt, et Tööinspektsiooni

peadirektoril ei ole kaebuse lahendamisel õigust muuta töövaidluskomisjoni otsust ega anda

töövaidluskomisjonile suuniseid asja sisuliseks lahendamiseks. Oluline on ka sätestada

eelpool nimetatud §-is, et kaebust lahendades kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või

tema poolt määratud ametnik TVK poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub vajalikke

tõendeid ning tal on õigus nõuda seletusi TVK juhatajalt ja kaasistujatelt. Samuti on vajalik

volitusnorm reageerimaks kui TVK või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku

menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja

läbivaatamine seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu

tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetluse läbiviimist

seaduses sätestatud korras ja aja jooksul.

Leiame, et vajalik on sätestada seaduse tasandil, et Tööinspektsiooni peadirektor võib TVK-

le

1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid;

2) jaotada TVK juhatajate vahel ümber asju.

Sätte sõnastusest peab üheselt välja tulema, et Tööinspektsiooni peadirektor ei sekku vaidluse

sisulisse lahendamise ega anna TVK-dele korraldusi kuidas ja millise tulemusega peab töövaidlus

lahenema. Selgelt peab olema sõnastatud, et olukorras, kui Tööinspektsiooni peadirektor leiab, et

TVK ei järgi seaduses sätestatud menetlusreegleid, on tal õigus sekkuda oma juhistega ning

juhtise järgimata jätmisel või muu olulise rikkumise korral on tal õigus teha ministrile ettepanek

TVK juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks.

Rõhutame veelkord, et õigusselguse huvides on vajalik seaduse tasandil ära reguleerida nö

esmatasandi ehk TI peadirektori roll kaebusega tegelemisel. TVK juhatajal on enda töö

korraldamisel suur otsustusvabadus kuid menetlustähtajad (näiteks avalduse menetlusse võtmise,

taandamise taotluse läbivaatamise tähtaeg on seadusandja poolt paika pandud). Seadusandja poolt

kehtestatud menetlustähtaegade järgimata jätmine ei too üldjuhul kaasa ebaõiget lahendit ning ei

anna ka iseseisvat hagi esitamise alust kuid nende küsimustega tegelemata jätmine kahjustab

TVK-sse pöördujate silmis riigi mainet. Võrdlusena näiteks analoogsete menetlusnormide

ilmselget rikkumist on kohtunike puhul kohtunike distsiplinaarkolleegiumi senises praktikas

54

käsitletud distsiplinaarsüüteona (vt nt 20. 09. 2021. a otsus distsiplinaarasjas nr 9-13/22-1, 01.12.

2023. a otsus asjas nr 9-13/23-1)

Menetluse osapooltele ja ka TVK juhatajatele endile peab aga olema üheselt selge, milline on

kaebuse lahendaja pädevus, sest ainult niimoodi on tagatud TVK juhatajate tegelik sõltumatus.

Täiendavalt lisame, et seaduse tasandil (TvLS § 58) on reguleeritud kohtusse pöördumine, st

otsusega mitterahulolu korral tuleb kohtusse esitada hagiavaldus. Kohus vaatab läbi sama

vaidluse, mille vaatas läbi ka TVK. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui

selle nõude alus ja ese on samad TVK-le esitatud avalduse aluse ja esemega. Samas ei ole keelatud

edaspidises menetluses hagi muutmine vastavalt TsMS-is sätestatule. Eelkõige võib hageja TVK

otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa

lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes (Tallinna RK 19.11. 2024 nr 2-19-8840 p 14).

Eeltoodu tähendab, et kohtusse ei saa pöörduda kaebusega näiteks TVK menetlustähtaegade

mittejärgimise, TVK juhataja ebaviisaka käitumise või võimetuse otsustavalt lahendada

menetlusküsimusi peale, sest need ei pruugi tuua kaasa ebaõiget lahendit. Tagamaks ühiskonna

usaldust TVK menetluse vastu, peab olema õigusselgus, kuidas ja kes lahendab kaebusi olukorras,

kui tsiviilkohtusse pöördumiseks puudub seaduses ettenähtud alus. Arengu- ja hindamisvestluse

käigus ei ole võimalik TVK juhataja töökorralduslikele vajakajäämistele tähelepanu juhtida

(TvLS § 7 lg 7 välistab ATS § 30 kohaldumise). Lisaks peab TVK juhatajale antud töövaidluse

lahendamise võimuga kaasnema ka reaalne vastutus ametikohustuste ebakohase täitmise korral

ning selleks on kõige otstarbekam anda TVK juhataja menetluslike toimingute peale tulnud

kaebuste esmatasandil lahendamine TI peadirektori pädevusse. TI peadirektor saab oma töös

lähtuda olulisel määral haldusõiguslikust uurimispõhimõttest, kuid töökorralduse reeglite

kohaldamise välistab TvLS § 7 lg 7 ja sealt viide ATS § 67 mittekohaldumisele.

Eelnõu § 1 p 19

Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu

vahetumine

(1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni koosseis vahetub, arutatakse

asja algusest peale, välja arvatud juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid

uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest peale.“ osas teeme ettepaneku lisada sättesse

ka sõna „ja kogunud“. TVK on olemuselt haldusorgan, kes rakendab uurimispõhimõtet, mille

Arvestatud.

55

piirid seatakse TvLS-i ja TsMSi koostoimes. Ka kohtul on tõendite kogumise ja uurimise

kohustus, vt TsMS § 20.

Sama §-i lõike 3 osas teeme ettepaneku lisada sõna „muutumisest“ järele „...ja selgitab

komisjoni liikmete taandamise korda.“ Liikmete taandamise kord on väga oluline ja see

tuleks eraldi üle rõhutada seaduse tasandil. Taandamise eesmärgiks on erapooletuse tagamine.

Tegemist on üldise normitehnilise loogikaga, mis on analoogne ka kohtumenetluses.

Eelnõu § 1 p 27

Paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset teise ja kolmanda lausega järgmises

sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval

põhjusel pikendada. Kui avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib töövaidluskomisjoni

juhataja võtta määrusega menetlusse need nõuded, mis vastavad käesoleva seaduse §-des 26 ja

261 sätestatud nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse resolutsioonis, millised nõuded

menetlusse võetakse ning milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“ osas märgime, et

meie hinnangul ei ole kohane viidata §-le 261. Lisanduv § 261 räägib nõudetüüpidele

kohalduvatest reeglitest mitte eraldiseisvad nõudetüüpidest. Eesmärk on, et avaldus oleks

põhistatud, selgelt sõnastatud ja kompaktne ehk vastaks TvLS § 26 nõuetele ehk võimaldaks

nõuete menetlemist.

Kahetsusväärsel kombel on eelnõust välja jäänud Tööinspektsiooni ettepanek lisada § 27 lg

31 järgmises sõnastuses:

„(31) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on

selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik

esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab

Töövaidluskomisjoni juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles

loetletud tõendeid.“

Palume eelnimetatu siiski eelnõusse lisada ja seletuskirjas selgitada, et kuigi TvLS § 29 lg 2

reguleerib juba menetlusse võetud avaldust, siis nimetatud säte oleks õigusselguse tagamiseks

vajalik ja reguleeriks olukorda, kus avaldust pole veel menetlusse võetud, aga avaldaja on pärast

Arvestatud.

56

selle esitamist ja enne menetlusse võtmist soovinud oma nõudeid (korduvalt) muuta. Praktikas on

üsna tavapärane, et avaldajad saadavad pärast puuduste kõrvaldamise määruse saamist täiesti

arusaamatuid selgitusi, muudavad (suvaliselt) oma nõudeid jne. Puuduste kõrvaldamine ei

tähenda alati uue tervikteksti esitamist vaid avalduses esineva vastuolu/ebatäpuse vms

kõrvaldamist.

Eelnõu § 1 p 35

Paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude käimasolevasse menetlusse määrusega“

osas palume lisada juurde esimene lause „Vastunõude avaldusele kohaldatakse avalduse

kohta sätestatut.“

Seletuskirjas palun selgitada, et vastunõude avaldus peab vastama samadele kriteeriumitele mis

esmane avaldus, sest sisuliselt on vastunõue ju samasugune töövaidlusavaldus kui esmane

avalduski, ainult menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vaadatakse avaldus ja vastunõude

avaldus koos läbi ühes menetluses, mis omakorda aitab ära hoida tarbetut bürokraatiat ning toob

kaasa poolte jaoks menetluse lihtsustumise.Näiteks ei pea edaspidi vastunõude arutamiseks

kokku kutsuma eraldi istungit ja töövaidluse saab lahendada ühe istungiga.

Selgitatud. TvLS § 32 lõike 3 esimene lause juba ütleb

seda, mida soovitakse lisada. Eelnõuga esimest lauset ei

muudeta ega tunnistata kehtetuks, seega ei ole selle

lause eelnõusse lisamine vajalik.

Eelnõu § 1 p 46

Paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövaidluskomisjoni juhataja

võib omal algatusel või poole taotlusel menetleda avaldust kirjalikus menetluses, kui:

1) nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot või

2) vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate

asjaolude selgitamiseks ei ole töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“

Hetkel on muudatusettepaneku 46) kohta seletuskirjas: TVK juhataja võib kas omal algatusel või

poole taotlusel menetleda kirjalikus menetluses töösuhtest tulenevaid nõudeid, kui vaidluse

asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks

ei ole TVK hinnangul vajalik, ning kui nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot. Poole taotlusel

või TVK juhataja algatusel on kirjalik menetlus võimalik mõlemal juhul, s.t kirjaliku menetluse

võimaldamiseks ei pea olema täidetud mõlemad tingimused.

Selgitatud. Sättest on välja jäetud 8000 euro piirsumma

tingimus. Seega ei sõltu kirjaliku menetluse võimalus

enam nõude suurusest.

57

Leiame, et praegune sõnastus võimaldab mitmeti mõistetavust. Palun seletuskirjas teha

väike täpsustus ja sõnaselgelt märkida, et kas TvLS § 40 lg 1 p 2 alusel saab lahendada ka

vaidlusi, kus rahaline nõue on üle 8000 euro või mitte.

Eelnõu § 1 p 76

Paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Töövaidluskomisjon võib omal

algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks: 1) nõude õigeksvõtul põhineva otsuse“

Palume ühtlustada terminoloogiat, sest kehtivas seaduses ei ole sätestatud õigeksvõttu, vaid

TvLS § 39 räägib nõuete tunnustamisest.

Arvestatud.

Eelnõu § 1 p 77

Seadust täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses: „§ 661. Alustatud töövaidlusasjade

menetluste lõpetamine. Töövaidlusasjad, mis alustati enne käesoleva paragrahvi jõustumist,

viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva paragrahvi jõustumise ajal jõustuvast käesoleva seaduse

redaktsioonist.“

Märkasime, et inimliku eksituse tõttu on sõnastus ebaselge ning vajab korrigeerimist. Juhul

kui eelnõu ettevalmistaja tahe oli suunatud sellele, et töövaidlused, mida alustati enne TvLS

muudatuste jõustumist menetletakse lõpuni normide alusel, mis kehtisid TVK-sse

pöördumise hetkel, siis võiks rakendussätte sõnastada alljärgnevalt: Enne käesoleva

redaktsiooni jõustumist algatatud töövaidlusasjad menetletakse lõpuni, lähtudes seni

kehtinud töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud nõuetest.

Arvestatud.

TVK juhatajatel on soov saada regulatsioon olukorraks kui inimliku eksimuse tõttu jääb

mõni taotlus või nõue otsuses õigeaegselt lahendamata. Kehtiv TvLS võimaldab ainult vigade

parandamist aga eelpool kirjeldatu ei mahu selle olukorra alla. Kohtumenetluses on kohtul abiks

TsMS § 448, mis näeb ette et võib teha täiendava otsuse. TVK juhatajad paluvad kaaluda

võimalust lisada TvLS-i säte, et sellistel juhtudel kasutatakse ka TVK poolt TsMS analoogiat või

siis TsMS § 448 sätteid.

Mittearvestatud.

Täiendavalt palub Tööinspektsioon lisada eelnõusse §-i 5 milles muudetakse töölepingu seadust

(edaspidi TLS). Meie hinnangul vajavad muutmist TLS §-d 85 ja 107 ning selle muudatuse võiks

teha koos TvLS muutmisega, sest töölepingu lõpetamise temaatikaga puutub TVK kõige rohkem

kokku oma igapäevatöös.

Mittearvestatud. Nõustume, et nimetatud sätted vajavad

muutmist. Kuid muudatused vajaksid enne läbirääkimist

partneritega, mistõttu ei ole mõistlik neid lisada eelnõu

juurde II kooskõlastusringi ajal. Seega lahendame

mainitud murekohad tulevikus.

58

TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine

on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või

vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

TLS § 107 lg 2 sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus lõpetab

töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud

etteteatamistähtaja möödumisel (vt RKÜKo nr 3-2-1-79-13, p 20; 3-2-1-82-12, p 16; 2-17-

9268/36, p 18.3).

TLS § 85 lg 4 sõnastus on tekitanud praktikas ebaselgust. Säte justkui viitab, et olukorras, mil

töötaja on öelnud töölepingu õigusvastaselt üles, tuleb tööleping lõppenuks lugeda korraliselt ehk

etteteatamistähtaegu järgitult. Näiteks kui töötaja ütleb lepingu erakorraliselt üles alates 01.10 ja

töövaidlusorgan tuvastab, et ülesütlemisel ei olnud alust, siis loeb töövaidlusorgan lepingu

lõppenuks arvestades 30-kalendripäevast tähtaega alates 31.10, justkui oleks etteteatamistähtaega

järgitud. Samas kui faktiliselt töötaja etteteatamistähtaega ei järginud ja 30 kalendripäeva vältel

tööd ei teinud, on TLS § 100 lg 5 eesmärki arvestades eesmärgipärane, et 30-kalendripäevase

aja eest mõistetakse töötajalt välja hüvitis. Eesmärgipärane ei ole, et vähem etteteatatud aja eest

hüvitist üldse välja ei mõisteta.

Samuti on põhjendamatu lugeda TLS § 107 lg 2 alusel töösuhe lõppenuks etteteatamistähtaja

möödumisel. Asjakohane oleks sellisel juhul lugeda töösuhe lõppenuks ajast, millal tehti

vaidlustatud ülesütlemise avaldus (nt kui avaldus tehti 01.01, siis töövaidlusorgan loeb lepingu

sellest päevast lõppenuks, mitte alates 31.01 või näiteks 01.04., kui tuvastatakse tööandjapoolse

ülesütlemise tühisus olukorras, kus tööandja oleks pidanud ette teatama 90 kalendripäeva –

sisuliselt võib sellises olukorras juhtuda, et töötaja, kes on pöördunud koheselt pärast

ülesütlemisavalduse saamist (millega töösuhe lõppes päeva pealt) TVK poole, peaks TVK otsuse

tegemise järgselt edasi töötama või siis peaks tööandja maksma töötajale keskmist töötasu TLS §

35 alusel ajavahemiku eest töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest kuni töölepingu lõpetamiseni

TLS § 107 lg 2 järgi (vt RKTKo 2-20-16369, p 15.4).

Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised muudatusettepanekud:

59

1) TLS § 85 lg 4 sõnastusest jätta välja „seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga“

2) TLS § 107 lg 2 sõnastada järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates

ülesütlemisavalduses märgitud töösuhte lõppemise kuupäevast või TLS § 107 sõnastada

järgmiselt:

§ 107. Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis

(1) Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu

tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus

või töövaidluskomisjon võib töötaja või tööandja taotlusel lõpetada töölepingu alates ajast, mil

ülesütlemisavaldus kätte toimetati, või ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäevast, kui see on

hilisem.

(2) Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töötajapoolne töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et

leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus või töövaidluskomisjon võib töötaja või tööandja

taotlusel lõpetada töölepingu alates ajast, mil ülesütlemisavaldus kätte toimetati, või

ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäevast, kui see on hilisem.

(3) Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tööandja

taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada emapuhkust või töötaja

on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole

see mõistlikult võimalik.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

27.08.2026 nr 2-2/2915-1

Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töövaidluse lahendamise seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa. Märkuste ja ettepanekute tabel.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Tööinspektsioon

Maksu- ja Tolliamet

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Eesti Advokatuur

Eesti Juristide Liit

Eesti Kohtunike Ühing

Riigikohus

Kohtud

2

Thea Rohtla

Merle Erikson

Heli Raidve Tööõigusabi

Töövaidluskomisjonid

Liis Tõnismaa

[email protected]

3

1

EELNÕU

14.08.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seadus

§ 1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötaja ja Eesti äriregistris registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva, mitteresidendist

tööandjana registreeritud või füüsilisest isikust tööandja vahelisest töösuhtest ja töösuhte

ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) töölepingu seaduse § 331 lõikest 1 tuleneva töötaja või Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse § 52 lõikest 1 tuleneva lähetatud töötaja ja töötaja tööandjalt alltöövõtu

tellinud isiku vaheline töötasu vaidlus (individuaalne töövaidlus);“;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hüvitamise“ sõnadega „ega maksuhalduri

pädevusse kuuluvate maksude üle tekkinud“;

4) paragrahvi 7 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „80–100“ arvuga „80“;

5) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „61, 63,“ tekstiosaga „§ 61 lõikeid 3, 4 ja 7

ning §-e“;

6) paragrahvi 8 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kellel puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest;“;

7) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töövaidluskomisjoni juhataja valib käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nimekirjast

kaasistujad.“;

8) paragrahvi 10 lõiget 41 täiendatakse pärast sõna „ajale“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui

töövaidluskomisjoni juhataja tuvastab, et kaasistuja ei ole materjalidega tutvunud“;

9) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövaidluskomisjoni tööd korraldab Tööinspektsioon, tagades neile tööks vajaliku

tugiteenuse.“;

10) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

„§ 121. Kaebuste lahendamine (1) Pooled võivad töövaidluskomisjoni tegevuse peale esitada Tööinspektsiooni peadirektorile

kaebuse, kui nende hinnangul võib olla rikutud käesoleva seadusega kehtestatud

menetlusreegleid.

(2) Kaebust läbi vaadates kontrollib Tööinspektsiooni peadirektor või tema poolt määratud

ametnik töövaidluskomisjoni poolt menetlusreeglite järgimist ning kogub vajalikke tõendeid ja

nõuab seletusi töövaidluskomisjoni juhatajalt ja vajadusel kaasistujatelt.

2

(3) Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamise raames õigust muuta

töövaidluskomisjoni otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks.

(4) Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku

menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidluse asja

läbivaatamine käesolevas seaduses sätestatud aja jooksul, või kui on ilmne, et

menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg või muu menetluslik korraldus ei taga menetluse

läbiviimist käesolevas seaduses sätestatud korras ja aja jooksul, otsustab Tööinspektsiooni

peadirektor sellise korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab menetluse

käesolevas seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia.

(5) Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile muu hulgas:

1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid;

2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid ümber.

(6) Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui menetluse

pikenemine on tingitud objektiivsetest asjaoludest.

11) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „põhimõte“ sõnaga „põhimõtted“;

12) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Töövaidluskomisjon selgitab pooltele vaidlusaluseid asjaolusid ja tõendamiskoormust

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.“;

13) paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti

juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, kohustab töövaidluskomisjon poolt leidma endale

töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Tõlgi kaasanud pool kannab vastutust valetõlke eest. Kui

pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib

töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata. Kui tõlgi jätab istungile kaasamata

avaldaja, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmise korral

ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti töövaidluskomisjoni, kuid see ei välista kohtusse

pöördumist.“;

14) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Võõrkeelse dokumendi esitamise korral kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 33 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.“;

15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud küsimustes lahendada poole

taotluse istungil tehtud suulise määrusega, mis protokollitakse. Protokolliline määrus

edastatakse pooltele kolme tööpäeva jooksul.“;

16) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud

ise ning töövaidluskomisjon ei määra kindlaks poolte menetluskulusid.

(2) Sama töövaidlusasja hagimenetluse korras kohtus läbivaatamisel on töövaidluskomisjonis

tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4

tähenduses.“;

17) paragrahvi 17 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Esindusõiguse kontrollimisel lähtub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s

221sätestatust.“;

3

18) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „ning § 52 lõiget 1 ja lõike

11 punkte 1–3“;

19) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Töövaidlusasja menetlemise peatamine ja peatumine

Töövaidlusasja menetluse peatamisele kohaldatakse pankrotiseaduse § 20 lõiget 3 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku 9. osas sätestatut, välja arvatud § 353, § 354, § 356 lõikeid 3–

5, § 357, § 358 lõiget 4 ja § 360 lõiget 2. Menetluse peatumisele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 353, § 354, § 358 lõikeid 1–3 ning § 361 lõikeid 1, 3 ja 4.“;

20) seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Töövaidluskomisjoni koosseisu vahetumine

(1) Kui töövaidlusasja menetluse käigus töövaidluskomisjoni koosseis vahetub, arutatakse asja

algusest peale, välja arvatud juhul, kui eelmine töövaidluskomisjoni koosseis on tõendeid

kogunud ja uurinud ning pooled ei taotle asja arutamist algusest peale.

(2) Kui töövaidluskomisjoni kaasistuja osavõtt töövaidlusasja menetlusest on takistatud, võib

töövaidluskomisjoni juhataja kaasistuja asendada.

(3) Töövaidluskomisjon teavitab viivitamata pooli koosseisu muutumisest ja selgitab komisjoni

liikmete taandamise korda.“;

21) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nõudesumma“ sõnadega „ja selle

arvutuskäik, välja arvatud kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult

eeldades või asjaolusid arvestades esitada.“;

22) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) nõustumine tagaseljaotsuse tegemisega juhul, kui avaldaja on nõus avaldusele vastamata

jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seaduse § 422 kohaselt.“;

23) paragrahvi 26 lõikes 6 asendatakse sõna „vastustaja“ sõnaga „vastaspool“ vastavas käändes;

24) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:

„§ 261. Tuvastus- ja viivisnõue

(1) Tuvastusnõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lõikes 1 sätestatut.

(2) Töötamise registri kande tegemise, muutmise või kustutamise taotlus esitatakse koos

tuvastusnõudega töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta.

(3) Viivisenõudele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 sätestatut.“;

25) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“;

26) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) avaldaja ei ole järginud töölepingu seaduse § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ja

töövaidluskomisjon ei ole tähtaega ennistanud.“;

27) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töövaidluskomisjon võib jätta avalduse menetlusse võtmata, kui esineb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lõikes 2 sätestatud alus.“;

28) paragrahvi 27 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel

mõjuval põhjusel pikendada. Kui avaldaja kõrvaldab puudused osaliselt, võib

töövaidluskomisjoni juhataja võtta määrusega menetlusse need nõuded, mis vastavad käesoleva

4

seaduse §-des 26 sätestatud nõuetele, märkides menetlusse võtmise määruse resolutsioonis,

millised nõuded menetlusse võetakse ning milliste nõuete menetlusse võtmisest keeldutakse.“;

29) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle

korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine

lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse võtmise üle otsustamisel arvestab Töövaidluskomisjoni

juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud nõudeid ja selles loetletud tõendeid.“;

30) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Töövaidluskomisjon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud

menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel määrusega ennistada. Nimetatud

menetlustähtaja ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 67 ja § 68

lõigetes 1–3 ja 5 sätestatut.“;

31) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „avalduse menetlusse võtmiseni“ tekstiosaga

„käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 vastaspoolele nõude tunnistamiseks ning vastuväidete,

tõendite, taotluste ja vastunõude esitamiseks määratud tähtaja lõpuni“;

32) paragrahvi 28 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „kümne kalendripäeva“ sõnadega

„viie tööpäeva“;

33) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käimasolevas menetluses samade poolte vahel uue nõude esitamise korral võtab

töövaidluskomisjoni juhataja nõude määrusega menetlusse käimasolevas asjas.“;

34) paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „juhataja või

sekretäri“;

35) paragrahvi 32 lõikes 2 ja § 49 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“;

36) paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töövaidluskomisjoni juhataja võtab vastunõude käimasolevasse menetlusse määrusega.“;

37) paragrahvi 32 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arvates“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul,

kui töövaidluskomisjon pikendab menetlustähtaega objektiivsete asjaolude tõttu“;

39) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kinnitab töövaidluskomisjoni

juhataja lepituskokkuleppe määrusega, kus märgitakse lepituskokkuleppe tingimused.“;

40) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asjaolud“ tekstiosaga „, kohalduva õiguse“;

41) paragrahvi 37 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või sekretär“;

42) paragrahvi 37 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Töövaidluskomisjon võib tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel

mõjuval põhjusel pikendada. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 66 sätestatut.“;

5

43) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Töövaidluskomisjon toimetab avalduse ja selle lisade ärakirjad vastaspoolele kätte.“;

44) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest

töövaidluskomisjonis“ sõnadega „45 tööpäeva jooksul alates menetlusse võtmisest“;

45) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Istungi aja muutmisele ja tühistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 352 lõiget 1. Uus istung peetakse 30 kalendripäeva jooksul arvates eelmise istungi toimumise

päevast, välja arvatud juhul, kui see pole objektiivsete asjaolude tõttu võimalik. Istungi

tühistamise või istungiaja muutmise otsuse teeb töövaidluskomisjoni juhataja viivitamata

määrusega ja teavitab sellest menetlusosalisi.“;

46) paragrahvi 40 pealkirjast jäetakse välja sõna „Rahaliste“;

47) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövaidluskomisjoni juhataja võib omal algatusel või poole taotlusel menetleda avaldust

kirjalikus menetluses, kui vaidluse asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse

aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole töövaidluskomisjoni juhataja hinnangul vajalik.“;

48) paragrahvi 40 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „täiendavad nõuded“ sõnadega

„täiendatud nõuded“;

49) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetakse

menetlusosalistele kutsed kätte.“;

50) paragrahvi 421 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „menetlusosalisel või tema esindajal“

tekstiosaga „töövaidluskomisjoni liikmel, menetlusosalisel, menetlusosalise esindajal“;

51) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:

„§ 422. Tagaseljaotsuse tegemine nõudele vastamata jätmise korral

(1) Töövaidluskomisjon võib avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada

avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele

töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile

ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud

faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks.

(2) Tagaseljaotsuse võib teha istungit pidamata.

(3) Tagaseljaotsust ei või teha, kui:

1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg;

2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise tagajärgedest;

3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 nõudeid;

4) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest avaldusele vastamata

jätmiseks ja on seda põhistanud pärast avaldusele vastamiseks töövaidluskomisjoni määratud

tähtaja möödumist, kuid enne tagaselja otsuse tegemist;

5) eiratud on istungile kutsumise nõudeid;

6) vastaspool on teatanud töövaidluskomisjonile mõjuvast põhjusest istungile ilmumata

jätmiseks ja on seda põhistanud;

6

7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema

osavõtuta.

(4) Kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole selles märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb töövaidluskomisjon otsuse, millega jätab

avalduse rahuldamata.

(5) Kui vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest või tagaseljaotsust ei võinud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teha, võib

vastaspool taotleda otsuse teinud töövaidluskomisjonilt menetluse taastamist.

(6) Mõjuv põhjus on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase

ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud avaldusele vastata või istungile ilmuda ega

saata istungile esindajat. Oma haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline

töövaidluskomisjonile tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lõikes 2 nimetatud tõendi.

Tõendi puudumine või puudulikus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse taastamise taotluse võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 kalendripäeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib menetluse taastamise taotluse esitada 30 kalendripäeva

jooksul alates päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

(8) Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus

jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

(9) Töövaidluskomisjon taastab menetluse määrusega ja määrab asja arutamiseks istungi või

lahendab asja kirjalikus menetluses. Kui menetluse taastamist taotlenud pool taastatud

menetluses istungile ei ilmu ning tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotlust esitada.

(10) Kui töövaidluskomisjon ei rahulda käesoleva paragrahvi lõikes 5 esitatud taotlust

menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel õigus pöörduda sama töövaidlusasja

läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni määruse, millega jäeti

taotlus rahuldamata, kätte saamisest arvates.“;

52) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) istungist osavõtvad isikud ja nende isikusamasuse;“;

53) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Avaldaja võib kirjalikus avalduses esitatud nõudeid istungil täiendada käesoleva seaduse

§ 29 lõikes 1 sätestatud korras kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Täiendatud nõuded

esitatakse töövaidluskomisjonile kirjalikult või protokollitakse.“;

54) paragrahvi 43 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „, kellaaja“;

55) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Dokumentaalsele tõendile, asitõendile ja vaatlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 33 lõikes 1, §-des 272–277, välja arvatud § 277 lõike 4 teises lauses nimetatud

ekspertiisi määramise kohta sätestatut, ja §-des 285–291 sätestatut, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi.“;

7

56) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamisele kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 234 sätestatut.“;

57) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tunnistajaks võib olla isik, kes ei ole selles töövaidlusasjas menetlusosaline, või

menetlusosalise esindaja, kuid kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad

asjaolud.“;

58) paragrahvi 49 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Tunnistaja“ sõnaga „kirjalike“;

59) paragrahvi 49 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

60) seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

„§ 491. Tunnistaja istungil ülekuulamise kord

(1) Töövaidluskomisjon teeb kindlaks tunnistaja isiku, seose töövaidlusasjaga ning tema suhted

menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab töövaidluskomisjon talle

kohustust rääkida tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu

kohta. Samuti selgitab töövaidluskomisjon enne tunnistaja ütluste andmist istungil viibijatele

ammendavalt tunnistaja ülekuulamise korda.

(2) Esimesena küsitleb tunnistajat pool, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel

küsitlevad teda teised menetlusosalised ning töövaidluskomisjon.

(3) Töövaidluskomisjon kõrvaldab suunavad ja korduvad küsimused ning küsimused, mis

asjasse ei puutu.

(4) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise

ajal viibida istungisaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise

lõpetamiseni, kui töövaidluskomisjon ei luba tal varem lahkuda.

(5) Kui töövaidluskomisjonil on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel

töövaidluskomisjonile menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma

sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib töövaidluskomisjon tunnistaja ülekuulamise

ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada. Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse

talle tunnistaja ütlused ette ning menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.“;

61) paragrahvi 50 punkti 1 täiendatakse pärast arvu „2“ tekstiosaga „või lõikes 21“;

62) paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) asjas pooleks oleva isiku vastu on esitatud varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist või

pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

töövaidluskomisjon ei ole nõude kohta veel lahendit teinud.“;

63) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja 5“ tekstiosaga „, 5 ja 7“;

64) paragrahvi 54 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

65) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Töövaidluskomisjon võib käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud ühisavalduse

läbivaatamisel teha otsused avaldajate kaupa eraldi, kui see on menetluse tõhususe seisukohast

mõistlik.“;

66) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks kümne tööpäeva jooksul pärast

istungi toimumist. Töövaidluskomisjoni juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse

8

teatavakstegemise tähtaega määrusega pikendada kuni kümme tööpäeva. Töövaidluskomisjon

teatab menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja muutmisest.“;

67) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud

juhul hagiavalduseks. Kui avalduses on puudusi, mis takistavad selle hagina menetlemist,

annab kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 lõike 1 järgi puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus

ei ole selle korduva muutmise tõttu ülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine

lihtsustab asja menetlemist. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja oma seisukohtade

täiendavaks põhjendamiseks ja uute tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud

dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama.“;

68) paragrahvi 58 lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu vaidlustatud ulatuses, kui kohus jätab käesoleva

paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul hagi menetlusse võtmata. Kohus juhib sellele hageja

tähelepanu, kui ta annab hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks või hagiavalduse

tervikliku teksti esitamiseks.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kohtule esitanud isik võib taotlusest

loobuda või selle tagasi võtta. Taotlusest loobumise või selle tagasi võtmise korral jõustub

töövaidluskomisjoni otsus.“;

69) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui vastaspool on töövaidlusasja menetluses esitanud nõude vastu tasaarvestuse

vastuväite, võib töövaidluskomisjon vastunõude olemasolu ja tasaarvestust hinnata üksnes

tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks vajalikus ulatuses. Vastunõuet ei lahendata seejuures

iseseisva nõudena. Otsus seob menetlusosalisi ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja

tasaarvestust on tasaarvestuse vastuväite lahendamisel hinnatud.“;

70) paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni juhataja või sekretär“

sõnaga „Tööinspektsioon“;

71) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Jõustumismärge lisatakse elektrooniliselt, poole taotlusel kirjalikult.“;

72) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töövaidluskomisjoni juhataja tühistab otsuse täielikult või osaliselt määrusega käesoleva

seaduse § 28 lõikes 2, § 422 lõikes 10 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul.“;

73) paragrahvi 63 pealkiri ning sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 63. Kande tegemine töötamise registrisse

Jõustunud otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi ja lepituskokkuleppe alusel teeb

töövaidluskomisjon kande maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse

järgmiste andmete lisamiseks, muutmiseks või kustutamiseks:“;

74) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Töövaidluskomisjon võib omal algatusel tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

nõude tunnustamisel põhineva otsuse.“;

75) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 661 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Alustatud töövaidlusasjade lõpule viimine

9

Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud töövaidlusasja menetlusele kohaldatakse

käesoleva seaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „Töövaidluskomisjoni juhatajal või

sekretäril“ sõnaga „Töövaidluskomisjonil“;

2) paragrahvi 251 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“;

3) paragrahvi 255 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“;

4) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 182–184 järgmises sõnastuses:

„182) töövaidluskomisjonile töötaja ja mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja

vahelise töövaidluse lahendamiseks;

183) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kollektiivlepingu laiendatud tingimuse

kollektiivlepingu seaduse tingimustele vastavuse kontrollimiseks;

184) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika, töösuhete ja töökeskkonna ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

poliitikate kujundamise, analüüsimise ning mõjude hindamise eesmärgil;“.

§ 3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „vahekohtumenetluses“

sõnadega „või töövaidluskomisjoni menetluses“.

§ 4. Äriregistri seaduse muutmine

Äriregistri seaduse § 60 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kriminaalmenetluses“

tekstiosaga „, töövaidluskomisjoni menetluses“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

14.08.2026

Töövaidluse lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või

kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma

töös 01.01.2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest1 (TvLS). TvLS kehtestamise

eesmärgiks oli TVK töö korraldamiseks ja töövaidluse tõhusaks lahendamiseks ühtne ning

nüüdisaegne normistik, mis asendas 1996. aasta septembrist kehtinud individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse.

TvLS rakendamisel on ilmnenud mitu puudust ja kitsaskohta, mida on seni proovitud lahendada

seaduse tõlgendamise ja tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) analoogia korras

kohaldamisega, kuid mis vajaks siiski TvLS tasandil täpsustamist. Samuti on TVK juhatajad

teinud seaduse muutmise ettepanekuid, et muuta töövaidluste lahendamist ja TVK

töökorraldust tõhusamaks. Eelnõukohase seadusega muudetakse töövaidluste lahendamine

lihtsamaks, kiiremaks, tõhusamaks ja paindlikumaks, parandatakse õigusselgust ning

töövaidluste lahendamise kvaliteeti.

Näiteks tõhustatakse TVK tööd, laiendades kirjaliku menetluse rakendamise võimalusi. Kirjalik

menetlus tähendab, et TVK juhataja vaatab töövaidluse läbi istungit korraldamata, mis on

oluliselt lihtsam ja kiirem menetlusviis nii pooltele kui ka TVK-le. Lisatakse tagaseljaotsuste

tegemise võimalus TVK-s, mis peaks edaspidi oluliselt kokku hoidma TVK ja töövaidluse

osapoolte aega olukorras, kus vastaspool TVK kutsele ja/või nõuetele ei vasta. Tegu on tavalise

praktikaga tsiviilkohtumenetluses.

Menetlusi aitavad edaspidi kiirendada ka näiteks menetlustähtaegade ja tõendite esitamisega

viivitamisele piiride seadmine ning töövaidluse lahendamisega jätkamise võimaldamine ka

juhul, kui Eesti keelt mitteoskav pool ei suuda kaasata istungile tõlki. TVK tööd muudab

edaspidi paindlikumaks võimalus võtta nõuded menetlusse ka osaliselt ning võimalus

pikendada menetlustähtaegu olukorras, kus selleks on objektiivsed põhjused.

Õigusselgust lisavad edaspidi näiteks TvLS-ist puudunud selge tunnistajate ülekuulamise kord

ning avaldusest loobumist reguleerivad sätted. Lisaks aitab õigusselgusele kaasa TVK

selgituskohustuse reguleerimine. Kuivõrd TVK kliendid on enamasti õigusalaste eriteadmisteta

isikud, kes selle kulukuse tõttu ei kasuta enamasti ka õigusteadmistega esindaja abi, aitab neil

töövaidluse menetluses edaspidi hõlpsamalt orienteeruda TVK-poolse selgesõnalise

selgituskohustuse lisamine erinevates menetlusetappides.

Töövaidluste lahendamise süsteemi aitab edaspidi õiglasemaks muuta Eestisse lähetatud

töötajatele ja ehitussektori töötajatele sätestatav võimalus pöörduda teatud nõuetega kohtu

asemel TVK-sse. Samuti võimaldatakse TVK-sse pöörduda ka välismaalastel, kes töötasid

Eestis, kuid kellel ei ole võimalik menetluse ajal Eestis viibida. Lihtsamaks muudetakse

menetluste jätkamine maakohtus ning laiendatakse TVK võimalusi tunnistada maksmata

töötasu väljamaksmine viivitamata täidetavaks.

1 RT I, 04.07.2017, 3.

2

Eelnõuga ei lisandu ettevõtetele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kodanikele täiendavat

halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Liis Tõnismaa ([email protected]) ja

Johann Vootele Mäevere ([email protected]; 5378 5158) ning töösuhete poliitika juht

Maria-Helena Rahumets ([email protected]; 5916 2680). Eelnõu

ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Tööinspektsiooni õigusnõunikud Kairit Kuusemaa

(teenistusest lahkunud) ja Ene Kivineem ([email protected]; 5919 8107). Eelnõu

mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna

andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected]; 5451 0226). Eelnõu koostamise

protsessis on osalenud ka TVK juhatajad. Õiguslikke ettepanekuid tegid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Ragnar Kass

([email protected]) ja Käddi Tammiku (teenistusest lahkunud). Keeletoimetuse tegi

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse:

1) TvLS-i redaktsiooni RT I, 24.11.2020, 6;

2) maksukorralduse seaduse2 (MKS) redaktsiooni RT I, 09.07.2026, 40;

3) tsiviilseadustiku üldosa seaduse3 (TsÜS) redaktsiooni RT I, 31.12.2024, 48;

4) äriregistri seaduse4 (ÄRS) redaktsiooni RT I, 14.03.2025, 10.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu punktidega

67 ja 68 tehtavad muudatused on küll seotud kohtumenetlusega, kuid need ei puuduta

Põhiseaduse (PS) § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud kohtumenetluse seaduste põhisisu ega too

kaasa sellist sisulist kohtumenetluse korra muutmist, mille vastuvõtmiseks oleks nõutav

Riigikogu koosseisu häälteenamus. PS kommenteeritud väljaandes on Riigikohtu praktikale

tuginedes selgitatud, et PS § 104 lõike 2 punkt 14 hõlmab eelkõige kohtumenetluse põhisisu

ehk menetlusnorme, mida kohus rakendab talle põhiseadusega pandud õigusemõistmise

ülesande täitmisel. Seega ei tingi iga kohtumenetlusega puutumuses oleva sätte muutmine

iseenesest Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.5 Punktidega 67 ja 68 muudetavad TvLS

§ 58 lõiked 5, 7 ja 8 reguleerivad juba kehtivas õiguses TVK-s alanud menetluse üleminekut

kohtumenetlusse ning TVK otsuse õiguslikku saatust kohtusse pöördumise korral. Tegemist on

valdavalt kehtiva regulatsiooni täpsustamise ja TsMS-i üldise menetluskorraga kooskõlla

viimisega, mitte kohtumenetluse põhisisu muutmisega. Muudetavate sätete keskseks

reguleerimisesemeks jääb TVK menetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse seos ning TVK

avalduse ja otsuse õiguslik staatus kohtusse pöördumise korral. Eeltoodust tulenevalt ei ole

2 RT I 2002, 26, 150. 3 RT I 2002, 35, 216. 4 RT I, 05.05.2022, 1. 5 https://pohiseadus.ee/sisu/3581

3

punktide 67 ja 68 vastuvõtmiseks PS § 104 lõike 2 punkti 14 alusel nõutav Riigikogu koosseisu

häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Töövaidluste lahendamine toimub Eestis töövaidluskomisjonides TvLS alusel, mis jõustus

2018. aastal. TvLS-i rakendamisel on ilmnenud mitu puudust, mida on seni püütud ületada

tõlgendamise või analoogia korras, kuid mille püsiv lahendamine vajab seaduse enda

täiendamist. Näiteks on praegu TVK-l piiratud võimalus lahendada vaidlusi kirjalikus

menetluses või teha tagaseljaotsuseid, mis on takistuseks töövaidluste kiirel ja kuluefektiivsel

lahendamisel.

Lisaks ei võimalda kehtiv seadus paljudes olukordades töötajatel oma õigusi tõhusalt kaitsta

kohtusse pöördumata või on TVK-sse pöördumine TvLS-i kitsenduste tõttu takistatud (nt

Eestisse lähetatud töötajate ja ehitussektori töötajate nõue tööandjalt alltöövõttu tellinud isiku

vastu).

Täpsustamist vajab ka TVK töökorraldus: TVK tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemine,

komisjoni koosseisu muutumine, avaldusest loobumise kord, istungi edasilükkamise

võimalused jne. Kõik need küsimused lahendatakse eelnõukohase seadusega, samas ei tehta

seadusesse nii põhimõttelisi muudatusi, et kaasneks vajadus välja töötada uus terviktekst.

Seega on eelnõu eesmärk kehtiva seaduse täpsustamine õigusselguse, menetluse kiiruse ja

töövaidluste lahendamise kvaliteedi parandamiseks. Muudatustega soovitakse suurendada

töövaidluskomisjoni töö tulemuslikkust ja paindlikkust, parandada töövaidluse osapoolte

õiguste kaitset, vähendada haldus- ja töökoormust ning tagada töövaidluste kiirem ja õiglasem

lahendamine.

Eesmärgi saavutamiseks laiendatakse töövaidluskomisjoni õigust rakendada kirjalikku

menetlust ja teha tagaseljaotsuseid, et menetlused oleksid kiiremad ja tõhusamad. Samuti

täpsustatakse töövaidluste korraldust, sealhulgas kaebuste esitamise ja menetlemise korda,

komisjoni koosseisu muutmist ning avaldusest loobumise regulatsiooni.

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

(HÕNTE) § 1 lõike 1 järgi koostab seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks

eelnõu ettevalmistaja väljatöötamiskavatsuse (VTK). HÕNTE § 1 lõike 2 punktide 1 ja 5

kohaselt ei ole seaduseelnõu VTK nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.

Eelnõu eesmärk ei ole kehtiva seaduse ulatuslik ümberkujundamine. Seega ei ole tegemist

kehtiva õiguse muutmisega mahus, millega kaasneks vajadus töötada välja asendusseadus või

teha põhimõttelisi olulise mõjuga muudatusi. Muudatused täpsustavad seadust õigusselguse

huvides, võimaldavad TVK-l efektiivsemalt vaidlusi lahendada ning tagavad töövaidluse

osapoolte õiguste tõhusama kaitse. Samuti puudutavad muudatused enim TVK-de tööd ning

muudatused on välja töötatud koos Tööinspektsiooni ja TVK juhatajatega. Seetõttu ei ole

nähtud vajadust laiemaks avalikuks aruteluks VTK näol.

Lisaks arendatakse Tööelu Infosüsteemi (TEIS) töövaidluste lahendamise moodulit ning

arendusega seoses on vajalik teha muudatused TvLS-is. Arvestades eelnõus kajastatud suurt

hulka erinevaid teemasid, oleks VTK koostamine ajamahukas protsess. TEIS-i arendused on

töös ning VTK koostamine ja selle menetlusega kaasnev ajakulu lükkaks põhjendamatult edasi

4

ressursimahuka mooduli kasutuselevõtu. Seetõttu on vajalik eelnõuga võimalikult kiirelt edasi

liikuda. Praegu toimub töövaidluste lahendamine vebware-platvormil asuvas

dokumendihaldussüsteemis, mis ei ole kasutajasõbralik ega mugav. Tööinspektsiooni poolt

alates 2021. a arendatud TEIS võimaldab viia kõik Tööinspektsiooni pakutavad teenused, sh

töövaidluste lahendamise haldamise ühte keskkonda. Töövaidluste mooduli arendamise

eesmärk on luua lisavõimalus esitada dokumente TEIS-i vahendusel (nagu tehakse

kohtumenetluses e-toimiku portaalis) ning tagada menetlusega seotud isikutele (s.o nii TVK

kui ka vaidluspooled) juurdepääs kõigile töövaidluse toimiku materjalidele kogu menetluse

vältel. Seega võimaldavad muudatused vähendada nii menetlusosaliste kui ka Tööinspektsiooni

jaoks põhjendamatut bürokraatiat.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millega muudetakse TvLS-i, MKS-i, TsÜS-i ja ÄRS-i.

Kuigi kõik MKS muudatused ei seondu otseselt töövaidluste lahendamisega, on tegemist

praktiliste murekohtadega, mis vajavad lahendamist.

3.1. TvLS muudatused

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused TvLS-is.

Punktiga 1 muudetakse TvLS § 2 lõike 1 punkti 1, sätestades, et töövaidluse osapool saab olla

ka füüsilisest isikust tööandja. Praktikas on esinenud olukordi, kus töövaidlusmenetluse alguses

on tööandjaks FIE, kuid kes mingil põhjusel end äriregistrist kustutab (seejuures käib

kustutamine pärast vastavasisulise taotluse esitamist registripidajale kiirelt). FIE registrist

kustutamine ehk registrikande tegemine töösuhet ei lõpeta, samas ei ole sellisel juhul tegemist

enam tööandjaga TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kontekstis. Kuigi MKS § 251 lõike 3 kohaselt on

tööd võimaldavaks isikuks ka füüsilisest isikust tööandja, kellel on kohustus töötaja töötamise

registris (TÖR) registreerida ning TLS § 1 lõike 1 mõistes on tööandjaks isik, kellele füüsiline

isik teeb tööd, siis TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kehtivas sõnastuses on tööandjaks Eesti äriregistris

registreeritud ja Eestis filiaali kaudu tegutsev või mitteresidendist isik. Seega on MKS-is ja

TLS-is tööandja mõiste laiem kui TvLS-is. Pidades silmas töölepingu sõlminud töötajate

võrdset kohtlemist ning sellest tulenevat riigi kohustust tagada kõigile töölepingu pooltele

võrdne juurdepääs kiirele ja odavale vaidluse lahendamise võimalusele, tuleb TvLS-is tööandja

mõistet täpsustada ning lugeda tööandjaks ka füüsiline isik.

Punktiga 2 täiendatakse TvLS § 2 lõiget 1 punktiga 21, millega nähakse ette võimalus pöörduda

TVK-sse ELTTS §-s 52 ja TLS §-s 331 sätestatud nõuetega, s.t nõuetega, mis on esitatud

tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu.

TLS § 331 seletuskirjas6 on mainitud võimalust, et töötajad võiksid vajaduse korral

töövaidlusorganile esitada tööandja vastu töötasunõude ning kui tööandja ei maksa, siis

nõutakse töötasu tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Tulemuseks oleks täitedokument, mille

alusel saab alustada täitemenetlust alguses tööandja vastu ning kui töötasu nõuet ei ole sisse

nõutud nelja kuu möödudes, siis saab alustada täitemenetluse tööandjalt alltöövõtu tellinud

isiku suhtes.

6 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise

seadus 599 SE.

5

TvLS § 2 kehtiv lõige 1 ei näe ette, et TVK oleks pädev lahendama nõuet kolmanda isiku (s.o

tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku kui käendaja) vastu, kuna tegu pole töösuhte poolega.

Arvestades asjaolu, et lähetatud töötaja töölepingule kohalduva õiguse küsimuses rakendub

rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS), kuid sõltumata töölepingule kohalduvast õigusest

tuleb Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 4 lõike 2 kohaselt lähetatud töötajale

igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused, ei ole põhjendatud lähetatud töötajat jätta

võimaluseta pöörduda TVK-sse ning suunata ta kohe kohtusse. Sarnaselt teistele Eesti

töötajatele on ka lähetatud töötajate huvides kasutada odavamat ja reeglina kiiremat vaidluse

lahendamise võimalust, eriti arvestades kohtute suurt töökoormust ja sellest tingituna üldjuhul

ka lõpplahendi saamisele kuluvat aega.

Punktiga 3 täiendatakse § 2 lõiget 2 põhimõttega, et seadust ei kohaldata tööjõumaksude

maksmata jätmisest tulenevatele vaidlustele. Maksuvaidlus on spetsiifilise valdkonna vaidlus,

mis ei kuulu TVK pädevusse. Maksuvaidlusesse peaks olema kaasatud poolena või kolmanda

isikuna maksuhaldur ning need vaidlused on olemuselt haldusõiguslikud, kuid TVK eesmärk

on lahendada tsiviilvaidlusi.

Punktiga 4 muudetakse § 7 lõiget 3, mille kohaselt määratakse TVK juhataja palk edaspidi

konkreetse protsendina. TvLS § 7 lõike 3 kohaselt moodustab TVK juhataja põhipalk 80–100%

riikliku lepitaja põhipalgast ning põhipalga kinnitab valdkonna eest vastutav minister

Tööinspektsiooni peadirektori ettepanekul. Praegu on TVK juhatajate palgad võrdsed,

seejuures moodustab aastatel 2024 ja 2025 TVK juhatajate tasu 80% riikliku lepitaja

põhipalgast. 80% palga tagamiseks näeb Rahandusministeerium ette eelarvelised vahendid.

Kuna TVK juhatajate palgataseme tõstmine praegusest kõrgemale ei ole ettenähtavas tulevikus

võimalik, siis sätestatakse eelnõus TVK juhataja palgaks 80% riikliku lepitaja põhipalgast.

Punktiga 5 muudetakse TvLS § 7 lõiget 7 nii, et edaspidi rakenduvad TVK juhatajatele ATS

§ 61 lõiked 1,2, 5 ja 6 ning § 63, mis võimaldavad maksta TVK juhatajatele muutuvpalka.

Eelnimetatud paragrahvide välistamisega sooviti TvLS-i loomisel tagada TVK juhataja

ametikoha sõltumatus ja läbipaistvus.7 Muutuvpalga maksmise asemel jäeti võimalus palka

diferentseerida 80–100% ulatuses, et vajaduse korral oleks õiglane töötasude diferentseerimise

võimalus. Käesoleva eelnõu punktiga 4 jäetakse seadusest välja viide palgavahemikule ning

selle asemel kehtestatakse võimalus maksta TVK juhatajatele muutuvpalka. Muudatus annab

võimaluse rakendada põhipalga kõrval lisameetmeid heade töötulemuste ning oskustega

ametnike motivatsiooni suurendamiseks, kui ametiasutusel on selleks eelarves raha. Tagamaks

muutuvpalga maksmine läbipaistvate reeglite alusel kehtib edaspidi TVK juhatajatele ka ATS

§ 63, mis näeb ette palgajuhendi kehtestamise. Seega ei ole alust arvata, et muutuvpalga

maksmine kujutaks ohtu teenistuja sõltumatusele. Vastavalt § 63 lõikele 4 kehtestab edaspidi

ministri volituse alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga TVK juhatajate

palgajuhendi Tööinspektsiooni peadirektor. Muutuvpalga maksmise eeldused on üldjuhul: 1)

ametniku ja ametiasutuse vahel kindlaks määratud teenistusülesannete täitmise kriteeriumid; 2)

kriteeriumid on kokkulepitu kohaselt täidetud või ületatud.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 8 punkti 5 selliselt, et kaasistujaks ei saa olla isik, kellel

puudub karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Kehtivas õiguses on sarnane põhimõte,

mille kohaselt ei või kaasistuja olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises. See sõnastus

hõlmab justkui ka arhiivi kantud karistusandmeid. Arhiivi andmetele Tööinspektsioonil ega

TVK-l juurdepääsu ei ole, seega praegu lähtutakse karistusregistris näha olevatest andmetest

7 Vt TvLS loomise seletuskiri. 407 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d-

aaeb-2e895f660506/.

6

ning kui seal karistatuse andmed puuduvad, siis sobib isik kaasistujaks. Seega on mõistlik

seaduse sõnastus praktikaga ühtlustada.

Punktiga 7 muudetakse § 9 lõiget 2, jättes välja TVK juhataja igakordse kohustuse kontrollida

komisjoni liikmeks määratava kaasistuja vastavust §-s 8 sätestatud nõuetele. TvLS § 8 sätestab

tingimused, millele kaasistuja peab vastama. TVK-l on vastavalt TvLS § 9 lõikele 2 kohustus

kontrollida kaasistujate nimekirja kantud isiku nõuetele vastavust. TVK-l on õigus eemaldada

nimekirjast isikud, kes ei vasta või kelle puhul on alust arvata, et nad ei vasta kaasistuja

nõuetele.

TvLS § 9 lõike 2 kohane igakordse kontrollimise kohustus on põhjendamatult ressursimahukas,

sest iga töövaidluse lahendamise eel peab TVK nimekirjas olevad eesistuja kandidaadid üle

kontrollima. See sisaldab otsingut rahvastikuregistrist (nt võivad ajas muutuda kodakondsus ja

teovõimelisus), Karistusregistris (karistuse andmed) ja äriregistrist. Samuti on praktikas

tekitanud küsimusi, kuidas saab või peab TVK juhataja kontrollima iga vaidluse eel kaasistuja

kõlbelisi omadusi (need on samuti ajas muutuvad, samas ka hinnangulised) ning

terviseseisundit (tegu on eriliiki isikuandmetega, millele juurdepääs TVK juhatajal puudub).

Kuna TvLS § 9 kehtiva lõike 1 kohaselt peab kaasistujaks nimetatav isik kirjalikult kinnitama

TvLS §-s 8 sätestatud nõuetele vastavust ning TVK juhataja saab kahtluse korral igal ajal paluda

Tööinspektsioonil pöörduda töötajate ameti- ja kutseliitude ühenduste ning tööandjate keskliidu

poole nimekirja kantud kaasistujate eemaldamiseks või uute nimetamiseks, siis on igakordse

kontrolli nõue põhjendamatu ja ressursimahukas kohustus.

Punktiga 8 täiendatakse TvLS § 10 lõiget 41, mille kohaselt hüvitatakse kaasistujale toimiku

materjalidega tutvumiseks ettenähtud aeg edaspidi üksnes juhul, kui kaasistuja päriselt

toimikuga ka tutvunud on. Praktikas on kujunenud probleemseks olukord, kus kaasistujale on

dokumendihalduse süsteemis, kus töövaidlusi lahendatakse ja töövaidluse materjalid üles

laetakse, küll loodud juurdepääs töövaidlusasja toimiku materjalidele, kuid kaasistuja

toimikuga enne istungit tutvunud ei ole ja/või teeb seda põgusalt alles istungil. Samas vaatab

TVK töövaidluseid läbi kolmeliikmelises koosseisus, samuti tuleb seaduse kohaselt kaasistujale

tagada tasu poole tunni ulatuses, mistõttu on oluline veenduda, et kaasistujad töövaidlusasjaga

tutvuvad. Kui TVK juhatajal tekib põhjendatud kahtlus, et kaasistuja ei ole toimikuga tutvunud,

on TVK juhatajal võimalik kaasistuja toimikuga tutvumises veenduda TEIS-i vahendusel, kus

on nähtav toimiku avanud isikud, avamise aeg ning kestus.

Punktiga 9 muudetakse TvLS § 12 lõiget 1, millega nähakse ette, et Tööinspektsioon ei vastuta

ainult TVK töötingimuste ja asjaajamise eest, vaid korraldab TVK tööd tervikuna. Töö

korraldamise alla kuulub ka kohustus tagada TVK töötingimused ja asjaajamine. Muudatuse

eesmärk on tagada selgus ja ühene mõistmine, et kuigi TVK on seaduse kohaselt sõltumatu, see

tähendab, et TVK töövaidlust lahendades juhindub ainult seadusest ning muudest õigusaktidest,

Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest,

sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest, ning TVK juhatajad nimetab ametisse ja vabastab

ametist valdkonna eest vastutav minister, siis TVK tööd korraldab tervikuna Tööinspektsioon

(mitte ministeerium), kellega TVK juhatajad iga päev koostööd teevad ja kokku puutuvad. TVK

töö korraldamiseks analüüsitakse näiteks TVK juhatajate töökoormust, hinnatakse

koolitusvajadust, valmistatakse ette materjale uute juhatajate värbamiseks, analüüsitakse

õiguspraktikat, koostatakse seadusemuudatuste ülevaateid, tehakse ettepanekuid töö paremaks

korraldamiseks, valmistatakse ette materjale TVK juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamiseks, kogutakse statistikat töövaidluste kohta jne. TVK-del ei ole Tööinspektsiooniga

alluvussuhet ning antud muudatusega see olukord ei muutu.

7

Punktiga 10 täiendatakse TvLS-i §-ga 121, milles nähakse ette TVK tegevuse peale kaebuste

esitamise ja lahendamise kord, mis on seni olnud TVK-s reguleerimata. Kavandatava lõike

eesmärk on luua selge õiguslik alus töövaidlusmenetluse korralduslike ja menetluslike

rikkumiste üle järelevalve tegemiseks. Uus kord sätestab, et pooled võivad TVK tegevuse peale

esitada kaebuse Tööinspektsiooni peadirektorile, kui esineb kahtlus, et TVK on rikkunud

seaduses sätestatud menetlusreegleid või jätnud vajalikud toimingud õigeks ajaks tegemata.

Kaebus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui kaebuse menetlus

pikeneb objektiivsete asjaolude tõttu. Säte põhineb kohtute seaduse (KS) § 45 loogikal.

TvLS § 7 lõike 1 kohaselt nimetab TVK juhataja ametisse ja vabastab ametist asjaomane

minister. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 80 lõike 1 kohaselt peaks TVK juhataja toimingu

kohta esitatud vaide läbi vaatama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui organ, kes

teeb TVK üle teenistuslikku järelevalvet. Samas Tööinspektsiooni põhimääruse kohaselt asub

TVK Tööinspektsiooni juures, TVK juhatajate teenistuskohad ei ole Tööinspektsiooni

struktuuris, nad ei ole Tööinspektsiooni kui ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus avaliku

teenistuse seaduse § 11 mõttes aga selguse mõttes ametikohade olemasolu kajastatakse

Tööinspektsiooni peadirektori poolt kehtestatavas Tööinspektsiooni struktuuri ja

teenistuskohtade kehtestamise käskkirjas ning nende palkadeks ettenähtud vahendid kantakse

Tööinspektsiooni eelarvesse. TVK kaasistujate kulud kaetakse samuti Tööinspektsiooni

eelarvest, Tööinspektsiooni struktuuris teenistuskohtade koosseisu kuuluvad

dokumendihalduse spetsialistid pakuvad TVK-le tugiteenust (asjaajamise korraldamine,

dokumentide pooltele edastamine, töövaidlusasja avamine, istungil protokollimine jne), TVK

juhataja ning kogu kolmeliikmelise komisjoni taandamise8 ning asja uuele TVK-le

lahendamiseks määramise otsustab TvLS § 22 lõikes 5 ettenähtud juhul Tööinspektsiooni

peadirektor. Seetõttu on mõistlik sõnaselgelt ette näha, et TVK tegevusele esitatavad kaebused

vaatab läbi Tööinspektsiooni peadirektor, kuna Tööinspektsioon on informeeritud TVK

igapäevasest tegevusest, mistõttu on tal ka paremad eeldused esitatud kaebuste sisuliseks

läbivaatamiseks võrreldes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes täidab küll

formaalselt teenistusliku järelevalve rolli, kuid asub TVK-st institutsionaalselt kaugemal.

Kaebust läbi vaadates kontrollib edaspidi Tööinspektsiooni peadirektor või tema määratud

ametnik menetlusreeglite järgimist töövaidluskomisjonis ning kogub tõendeid ja nõuab seletusi

töövaidluskomisjoni juhatajalt ja kaasistujatelt. TVK juhataja ja kaasistujad on kohustatud

vastama Tööinspektsiooni peadirektori või tema määratud ametniku järelepärimisele ja

edastama nõutud dokumendid viivitamata.

Tööinspektsiooni peadirektoril ei ole kaebuse lahendamisel õigust muuta töövaidluskomisjoni

otsust ega anda töövaidluskomisjonile suuniseid asja lahendamiseks.

Kui töövaidluskomisjon või selle juhataja ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut,

sealhulgas ei määra õigel ajal istungit, et tagada töövaidlusasja läbivaatamine TvLS-is

sätestatud tähtaja jooksul, või kui on ilmne, et menetlustoimingu tegemiseks planeeritud aeg

või muu menetluslik korraldus ei taga menetlust seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul,

otsustab Tööinspektsiooni peadirektor sellise korraldava abinõu rakendamise, mis eelduslikult

võimaldab menetluse seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia.

Tööinspektsiooni peadirektor võib töövaidluskomisjonile muu hulgas:

8 Kui taandamisavaldus on esitatud vaid TVKi juhataja peale, vaatavad selle läbi kaasistujateks nimetatud TVK

liikmed (TvLS § 22 lg 5 1. lause). Tööinspektsiooni peadirektor vaatab TVK juhataja taandamise läbi üksnes juhul,

kui kaasistujad ei rahulda TVK juhataja vastu esitatud taandamisavaldust (TvLS § 22 lg 5 3. lause) või kui TVK

juhataja vaatab asja ainuisikuliselt läbi (TvLS § 22 lg 6).

8

1) anda töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid;

2) jaotada töövaidluskomisjoni juhatajate vahel tööülesandeid ümber.

Menetlusreeglite olulise rikkumise korral võib kaebuse lahendaja teha valdkonna eest

vastutavale ministrile ettepaneku töövaidluskomisjoni juhataja suhtes distsiplinaarmenetluse

alustamiseks.

Kuna sätte loomisel on eeskuju võetud KS-i §-st 45, on siia lisatud ka järelevalve korda ja

ulatust käsitlev võrdlev tabel kohtute ning TVK vahel (tabel 1).

Tabel 1. KS ja TvLS eelnõu võrdlus

KS § 45 TvLS § 121

Eesmärk Tagada kohtumenetluse korralduslik

korrektsus, järelevalve korrakohase

toimimise üle

Tagada töövaidlusmenetluse

menetlusreeglite järgimine,

eelkõige juhataja tegevuse

järelevalve korralduslikus plaanis

Järelevalvaja Kohtu esimees TI peadirektor

Järelevalve sisu Ainult korralduslik järelevalve – ei

sekku kohtuniku sisulisse otsustamisse

Ainult menetluslike ja

korralduslike rikkumiste kontroll

– ei sekku töövaidluskomisjoni

juhataja sisulisse

otsustusõigusesse

Õigused

järelevalvemenetluses

Võib nõuda seletusi, anda

korralduslikke juhiseid, jagada

kohtuasju ümber

Võib lahendada kaebuse ja

tuvastada menetluskorra

rikkumise – ei anna sisulisi

korraldusi, vaid kontrollib piiratud

ulatuses menetlusreeglite

järgimise õiguspärasust

Kaebuse alus Menetluse venitamine, kohustuste

täitmata jätmine, korralduslikud

probleemid

Menetlusreeglite rikkumine, sh

tähtaegade järgimata jätmine,

vorminõuete rikkumine

Menetluse mõju

sisulisele otsusele

Ei mõjuta sisulist kohtulahendit Ei mõjuta töövaidlusmenetluse

sisulist otsust

Tähtajad Tähtaegu ei ole seaduses täpselt

sätestatud

Kaebus lahendatakse kümne

tööpäeva jooksul, v.a objektiivsed

erandid

Õiguslik raamistik Põhineb kohtute sõltumatuse põhimõttel

ja võimude lahususel

Põhineb töövaidluskomisjoni

töövaidlusasja sisulise

lahendamise sõltumatuse ja

haldusjärelevalve tasakaalustatud

rakendamisel

Allikas: KS ja käesolev eelnõu

Ka praegu vastab poolte kaebustele, selgitustele ja märgukirjadele, mis on esitatud TVK

tegevuse peale, Tööinspektsiooni peadirektor, kes eelpool nimetatu saamise järel küsib või

volitab küsima Tööinspektsiooni ametnikku selgitusi TVK juhatajalt ja/või liikmetelt ja

9

vajaduse korral ka dokumendihalduse spetsialistilt. Kehtiv korraldus ei peegelda aga täiel

määral HMS-iga ettenähtud loogikat, kuna kaebusi menetletakse Tööinspektsiooni tasandil.

Seetõttu on õigusselguse huvides tähtis ette näha kaebuste menetlemise kord TVK-s.

Punktiga 11 muudetakse § 13 pealkirja selliselt, et „Menetluse üldpõhimõte“ asemel on

„Menetluse üldpõhimõtted“. Muudatus on vajalik, kuna paragrahvis sisaldub rohkem kui üks

menetlust puudutav üldpõhimõte.

Punktiga 12 täiendatakse § 13 lõikega 3, mis käsitleb TVK selgituskohustust, mida TvLS

praegu selgesõnaliselt ette ei näe. Kuigi TVK on kohtuväline sõltumatu vaidlusi lahendav

organ, on komisjoni otsusel võrdväärne kaal kohtuotsusega, sest nii TVK otsus kui ka

kohtuotsus on mõlemad täitedokumendid. Kuna TVK-s puudub kohtumenetluses eksisteeriv

eelmenetlus ja TVK-s lahendatavate töövaidluste pooled on enamasti õigusalaste eriteadmisteta

isikud, kes ei pruugi kasutada ka professionaalse esindaja abi, on selgituskohustuse täitmine

TVK igas menetlusetapis vajalik ja oluline, et aidata pooltel töövaidlusmenetluses orienteeruda.

Näiteks tuleb pooltele vajaduse korral selgitada kulude kandmise korda, menetlustähtaegade

kulgemist, istungi pidamise korda, taotluste esitamise võimalust jne.

Tsiviilkohtumenetlust puudutavalt on Riigikohus leidnud, et selgitamiskohustus hõlmab

õigusliku olukorra selgitamist (st õigussuhte võimalikku kvalifikatsiooni), väidete ja

vastuväidete esitamise võimalust ning tõendamiskoormuse jaotust (vt Riigikohtu 09.04.2014

otsus nr 3-2-1-21-14, p 12), samuti seda, millise tähendusega tähtaegu milliste dokumentide

esitamiseks antakse, mis ajani saab nõuet muuta või täiendavaid asjaolusid esitada (vt

Riigikohtu 22.09.2014 otsus nr 3-2-1-67-14, p 38).

TVK-s toimub sarnaselt kohtumenetlusega võistlev menetlus, kus selgitamiskohustust täitev

TVK juhataja peab jääma erapooletuks ega tohi asuda protsessis ühe või teise poole asemele.

Samas tuleb TVK-s tihti ette olukordi, kus TVK ettepanek avalduse muutmiseks või täiendavate

tõendite esitamiseks võiks menetlusprotsessi oluliselt lihtsustada ja kiirendada. Selleks, et

ettepanekute tegemist võistlevas menetluses mitte tõlgendada kui erapoolikut sammu, siis on

muudatuse eesmärk ka rõhutada, et selgituskohustuse täitmine ei ole poole õigusalane

abistamine, vaid seadusest tulenev efektiivsele menetlusele kaasaaitamine. Näiteks võib tuua

olukorra, kus töötaja on esitanud nõude sularahas makstud töötasu kohta ning töötaja hinnangul

töötasu maksmist ühegi tõendiga kinnitada võimalik ei ole. Samas nähtub avaldusest, et

tööandja on vastavasisulisi akte koostanud, seega võiks TVK juba menetlusse võtmisel osutada

selliste tõendite kogumise võimalusele. Sellisel juhul on kaks varianti: 1) avaldus jäetakse

käiguta, sest selles esinevad olulised puudused ning käiguta jätmise määruses osundatakse

võimalusele esitada ka täiendavaid tõendeid või esitada taotlus tõend vastaspoolelt välja nõuda

või 2) avalduses ei ole selliseid puudusi, mis takistaks selle menetlusse võtmist aga menetlusse

võtmise määruses selgitatakse, et kui avaldaja soovib esitada oma väidete tõendamiseks

täiendavaid tõendeid või esitada taotlust vastaspoolelt mõni tõend välja nõuda, siis tuleb sellest

määratud kuupäevaks TVK-le selgelt teada anda ja taotlus peab olema selgesõnaline ja üheselt

mõistetav.

Ka TvLS-ile eeskujuks oleva TsMS § 230 lõige 2 näeb kohtule ette võimaluse teha

menetlusosalistele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. TsMS kommenteeritud väljaande

kohaselt „võib kohus sellise ettepaneku teha koos tõendamiskoormuse selgitamisega, mida

Riigikohus on pidanud kohtu selgituskohustuse osaks vastavalt TsMS §-le 351.“ Riigikohtu

praktikast leiab mitmeid lahendeid9, kus kohtu selgituskohustuse täitmise all mõistetakse

9 Riigikohus. Maris Vutt. 2016. Kohtu selgitamiskohus tsiviilasjades. Kättesaadav: Kohtu selgitamiskohustus tsiviilasjades : Riigikohtu praktika ülevaade | Digar viewer

10

täiendavate tõendite esitamise või eelmenetluses hagi uute asjaoludega täiendamise ettepaneku

tegemist.

Näiteks Riigikohtu 29.04.2015 otsuses nr 3-2-1-41-15, p. 19 on selgitatud, et „TsMS § 230 lg

1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha

pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kolleegium

möönab, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse

vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on

kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud

võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge,

millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p

10).“

Kohtunik I. Soots on juba 2011. a Juridicas avaldatud artiklis märkinud järgmist: „Kohtu

selgitamiskohustus laieneb ka tõenditele. TsMS § 230 lõige 2 sätestab, et kohus võib teha

menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kuigi seaduse sõnastus annab

kohtule üksnes võimaluse sellise ettepaneku tegemiseks, panemata talle sõnaselgelt kohustust,

oleks selle sätte üksnes grammatilise tõlgendamisega piirdumine ebaõige. Sarnane põhimõte

kehtib ka Saksa tsiviilprotsessi õiguses. Saksa tsiviilprotsessi seadustiku § 139 lõike 1 järgi

peab kohus tegema jõupingutusi selleks, et pooled esitaksid oma tõendid. Saksa õiguskirjanduse

kohaselt on kohtupoolse juhendamise mõte selles, et hoida ära olukord, kus menetlusosaline,

kes suudab ja tahab tõendusvahendeid esitada, jätab selle üksnes eksikombel tegemata. Sellest

tulenevalt on kohtul selgitamiskohustus eelkõige siis, kui pool ei ole üldse tõendeid esitanud,

aga ka juhul, kui esitatud tõendid on ebapiisavad väidetud asjaolu tõendamiseks.

Menetlusosalisi tuleb juhendada ka olukorras, kui asjaoludest nähtub, et tõendite esitamata

jätmine põhineb eksimusel või õigusliku olukorra äratuntavalt valesti hindamisel. Samuti peab

kohus menetlusosalisele selgitama, millised on lubamatud või ebasobivad tõendid, ning

tähelepanu juhtima ebaselgele taotlusele tõendite kogumisele. Sisuliselt sarnastele

seisukohtadele on asunud ka Riigikohus oma lahendites:“10 Kehtestatav norm on analoogne

eelnevalt viidatud TsMS §-ga 351, mille tulemusel peaks ka tõlgendus olema võimalikult

sarnane.

Samas on oluline rõhutada, et selgituskohustuse täitmisel ei tohi TVK erapooletuse

säilitamiseks sekkuda liialt menetluse käiku. Näiteks on TVK-l õigus teha poolele ettepanek

esitada lisatõendeid, kui tõendid on lihtsasti esitatavad ning võiksid menetluse kulgu

kiirendada. Samas võiks pidada liialt menetlusse sekkuvaks esialgse nõude vähese tõendatuse

või õigusliku perspektiivituse korral soovitada poolele samas menetluses alternatiivse nõude

esitamist. TVK-l ei ole kohustust selgitada nõude eseme ja/või aluse muutmise vajadust ega

seda, millise nõude või tõendi esitamine aitaks paremini saavutada soovitud eesmärki. Eelöeldu

ei tähenda siiski seda, et TVK ei peaks selgitama näiteks nõude alusena mõne olulise asjaolu

märkimata jätmise korral avaldajale avalduse puudust. Avaldajale tuleb anda võimalus nõude

muutmiseks või avalduse täiendamiseks, ilma et TVK asuks sealjuures ise nõudeid ümber

kvalifitseerima või nõuaks menetluses alternatiivsete nõuete esitamist.

Eelnõu kohaselt on TVK-l kohustus pooltele selgitada menetlusaluseid asjaolusid ja suhteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Õiguslikku selgitust vajavaks

olukorraks võib olla näiteks juhtum, kus töötaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud ning

paneb pärast ülesütlemist toime rikkumise. Seejärel ütleb tööandja omakorda töölepingu üles,

kuid töötaja vaidlustab tööandja ülesütlemise. Istungil tuleb sellisel juhul pooltele selgitada

10 Juridica. Indrek Soots. 2011. Kohtu selgitamiskohustus hagimenetluses. Kättesaadav: Juridica

11

õiguslikku olukorda: kuna tööleping oli töötaja varasema ülesütlemise tõttu juba lõppenud, ei

olnud tööandjal enam võimalik sama töölepingut teist korda üles öelda. Seetõttu tuleb hinnata

ka seda, milline õiguslik tähendus saab olla tööandja hilisemal ülesütlemisavaldusel.

Selgitamiskohustus ei ole omane ainult tsiviilkohtumenetlusele vaid seda tunneb ka

haldusmenetlus. Haldusõigussuhtes võib haldusorganit vaadelda ka “kodaniku abilisena”, kelle

ametist tulenevaks ülesandeks on mitte üksnes formaalne aktide andmine ning sellele

vältimatult eelneva menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õiguslike

teadmisteta ja asjaajamises mitteorienteeruvad inimesed oleksid võimelised tulemuslikult

menetluses osalema. Selgitamiskohustuse vajalikkusele viidatakse ka Euroopa Nõukogu

soovituses nr 77(31)11. Soovituses rõhutatakse selgitamiskohustusega seoses kahte aspekti.

Esiteks – isikule teabe edastamine ning selgitamine peab tingimata olema sisulist laadi, andes

isikule ülevaate menetlusega seotud andmetest. Ning teiseks – reeglina on õigusliku olukorra

ning asjaolude selgitamine nõutav üksnes menetlusosalise enda soovil ning (vabas vormis)

taotlusel, seetõttu ei ole nõuandmine mitte alati vajalik, vaid üksnes olu kordades, kus isik

selgelt väljendab oma soovi saada menetlust puudutavat teavet. Kirjeldatud põhimõte ei välista

siiski teabe andmist haldusorgani enda algatusel, näiteks juhul, kui ametnik paneb tähele, et

isiku nõustamise ta jätmine – olgugi et isik ise seda ei nõua – võib tekitada isegi kahju.

Punktiga 13 muudetakse TvLS § 131 lõike 3 sõnastust, et tagada menetluste sujuvam

läbiviimine TVK-s juhtudel, kus menetlusosaline ei valda eesti keelt. Muudatuse põhieesmärk

on tagada, et tõlgi puudumine või ebapiisavad tõlkimisoskused ei takistaks vaidluste

lahendamist. Sageli esineb olukordi, kus istungil osaleja ei suuda leida sobivat tõlki või

kaasatud tõlk ei ole piisavalt pädev, mille tulemusel lükatakse istungit korduvalt edasi. See

takistab avalduste läbivaatamist seaduses sätestatud 45 päeva jooksul ning põhjustab

menetluste venimist, kuivõrd kehtivas õiguses puudub TVK-l õigus menetlusega edasi liikuda

või menetlus lõpetada juhul, kui avaldaja ei ole korduvalt suutnud tagada pädeva tõlgi

kohalolekut.

Muudatusega kehtestatakse selge põhimõte, et tõlgi kaasanud pool vastutab tõlgi pädevuse eest

ning juhul, kui kaasatud tõlk ei ole suuteline istungil tõhusalt tõlkima või kui tõlki ei kaasatud,

on TVK-l sõltuvalt asjaoludest kaalutlusõigus istung edasi lükata või mitte. Vastutuse all on

mõeldud eelkõige seda, et pool peab ise tagama, et tõlk on pädev korrektselt tõlkima ning peab

arvestama, et menetlus läheb edasi ning TVK teeb otsuse olenemata sellest, et valetõlke tõttu

võis istungil räägitu talle selgusetuks jääda. Lisaks sätestatakse, et kui kohustust tagada tõlgi

olemasolu ei täida avaldaja, võib TVK jätta avalduse läbi vaatamata. Samuti lisatakse

seadusesse, et TVK võib vaidluse lahendamise edasi lükata, kui pool ei leia mõjuval põhjusel

istungile tõlki või tõlk ei saa mõjuval põhjusel istungil osaleda. Sarnaselt TsMS §-le 422

loetakse antud juhul mõjuvaks põhjuseks nt poole ootamatu haigestumine või liikluskatkestus.

Muudatus näeb lisaks ette, et TVK võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja ei kaasa

istungile tõlki. Läbi vaatamata jätmise korral ei saa avaldaja pöörduda sama nõudega uuesti

TVK-sse, kuid see ei välista kohtusse pöördumist.

Need põhimõtted distsiplineerivad menetlusosalisi suhtuma tõlgi leidmisse tõsiselt ning aitavad

edaspidi vältida ebamõistlikke viivitusi menetluse käigus.

Punktiga 14 täiendatakse § 131 lõikega 5, millega lisatakse viide TsMS-i § 33 lõigetele 1 ja 3,

mis sätestavad, et võõrkeelsete dokumentide (sh avalduse, taotluse, kaebuse või vastuväite)

esitamise korral on TVK-l õigus nõuda tõlget ning selle nõude täitmata jätmise korral jätta

11 https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/1977/537/oj/eng

12

dokument tähelepanuta. Kuigi TvLS näeb ette, et menetlus (sh protokollimine) on eesti keeles,

puudub TVK-l selge õigusnorm, millele antud olukordades viidata. Pidev analoogia

rakendamine seaduselünga täitmiseks ei ole jätkusuutlik ega TVK klientide jaoks arusaadav

lahendus ja toob kaasa pideva vajaduse olukorda selgitada. Seetõttu on õigusselguse ja

menetluse sujuvuse huvides mõistlik seadust täiendada selgesõnalise viitega TsMS-i §-le 33.

Lisaks tõsiasjale, et välisriigi kodanike TVK-le esitatud avalduste hulk kasvab iga aastaga12,

jõuavad TVK-sse ka Eesti kodanikud, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes lisavad

avaldusele üldjuhul tõenditena juurde võõrkeelsed dokumendid. Seetõttu hõlbustab täiendus

TVK tööd ning ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtiva ametliku põhimõttega, et riigi

ametiasutustega suheldes tuleb kasutada ainult eesti keelt.

Punktiga 15 täiendatakse § 14 lõikega 3, mis näeb TVK-le ette õiguse §-s 23 nimetatud

küsimustes lahendada poole taotluse istungil tehtud suulise määrusega, mis protokollitakse (st

lahendada taotlusi nn protokollilise määrusega). Protokollilise määruse saab teha näiteks juhul,

kui pool esitab taotluse tõendite väljanõudmiseks, esitatud tõenditega tutvumiseks uue tähtaja

saamiseks või uue istungiaja määramiseks. Protokollilisi määruseid ei saa teha selliste

otsustuste korral, mida peaks olema õigus vaidlustada ja mille puhul tekib kättetoimetamise

vajadus.

Protokolliliste määruste tegemine on menetlusökonoomikast tulenevalt vajalik, kuna istungi

ajal pole ajalise ressursi mõistliku kasutuse seisukohast põhjendatud eraldi vormistatavat

kirjalikke määrusi teha. Sarnane praktika on kasutusel ka tsiviilkohtumenetluses. Kuigi ka

praegu lahendab TVK poolte taotlusi protokollis kajastatuna ja määrab sellega pooltele

kohustusi ja/või tähtaegasid, siis ei ole kehtiva korra kohaselt TVK-l kohustust omal algatusel

menetlusosalistele protokolle edastada. Täiendusega luuakse selgus TVK menetluses

osalejatele protokollilise määruse olemuse osas (selgituskohustuse täitmisel saab viidata TvLS-

ile, selmet hakata selgitama tsiviilkohtumenetluse praktikat ja selle sarnasusi TVK

menetlusega) ning nähakse ette, et protokollilised määrused tuleb menetlusosalistele edastada

ilma seda taotlemata kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest.

Punktiga 16 muudetakse § 16 lõigete 1 ja 2 sõnastust selgemaks ja arusaadavamaks. Kehtivas

sõnastuses tekitab TvLS-i § 16 ebaselgust ja vastuolusid. Nimelt sätestab TvLS-i § 16 lõige 2,

et kohtumenetluses loetakse TVK-s tekkinud kulud kohtuvälisteks kuludeks (mida saab

vastaspoolelt välja nõuda), kuigi sama paragrahvi lõige 1 näeb ette, et pooled kannavad oma

kulud ise. See viib olukorrani, kus pooled üritavad ka TVK menetluses vastaspoolelt

menetluskulusid välja nõuda. Uus sõnastus on selgem ja arusaadavam selles, et TVK-s tekkinud

kulusid käsitatakse kohtuväliste kuludena ehk need mõistetakse välja siis, kui sama

töövaidlusasi jätkub kohtumenetluses. TVK peab lahendama töösuhtest tulenevad vaidlused

kiiresti ja selgelt, mitte mõistma õigust protsessuaalsete kulude otstarbekuse ja mõistlikkuse

üle. Seega lisatakse lõikesse õigusselguse huvides ka põhimõte, mille kohaselt TVK ei määra

kindlaks poolte kulusid. Sätte eesmärk on tagada selgus selles, et TVK ei mõista välja poolte

menetluskulusid ja seeläbi edaspidi ära hoida arusaamatusest tehtud vastavad taotlused, hoides

kokku nii TVK kui ka poolte aega.

Menetluskulude hüvitamisel on TVK-s praegu ja ka edaspidi kaks võimalikku stsenaariumi:

1) töövaidlusasi lahendatakse TVK-s, TVK otsus jõustub ja osapooled katavad oma

menetluskulud ise;

12 TVK-sse jõudis 484 võõrtöölistega seotud vaidlust (s.o 21% kõigist avaldustest). 2022. aastal oli välismaalaste

pöördumisi 7% vähem. - https://ti.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/TI%20aastaraamat%202024%20EST.pdf.

13

2) töövaidlusasi lahendatakse TVK-s, kuid sama töövaidlusasi jätkub kohtus ning TVK kulusid

käsitatakse kohtuväliste kuludena, mille kohus saab vastaspoolelt välja mõista.

Punktiga 17 muudetakse § 17 lõike 3 esimese lause sõnastust ning lisatakse viide TsMS-i §-le

221. TvLS-i § 17 kehtiva lõike 3 sõnastuse kohaselt peab TVK juhataja kontrollima esindaja

esindusõiguse olemasolu (v.a advokaadi puhul) ning esindusõiguse puudumise korral mitte

lubama isikul esindajana menetluses osaleda. Samas ei sätesta TvLS reegleid selle kohta, kuidas

TVK esindusõigust kontrollima peaks või kuidas esindaja esindusõigust tõendab. Praktikas on

seetõttu tekitanud küsimusi, kas esindusõigust saab tõendada vaid volikirjaga, kas see volikiri

peab olema originaalkujul esitatud või võib ka lisada skaneeritud koopia (ja hiljemalt istungil

kontrollida originaali olemasolu või piisab suulisest volitusest ja kinnitusest). Viide TsMS-i §-

le 221 tagab edaspidi selguse selles osas, et 1) seaduslikku esindusõigust saab tõendada

dokumendiga, millest selline õigus nähtub; 2) lepingulise esindaja volitust tõendatakse

volikirjaga, vajaduse korral võib TVK nõuda ka notariaalselt kinnitatud volikirja; 3) volituse

võib anda ka suuliselt istungil, mis protokollitakse.

Punktiga 18 täiendatakse TvLS § 18 lõiget 2 selliselt, et, edaspidi on võimalik TVK istungeid

helisalvestada ning TsMS § 52 lõike 11 punktides 1–3 nimetatud juhtudel ka salvestamata jätta.

Need juhud on järgmised: ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu; istung toimub

väljaspool kohturuume; istung toimub poole osavõtuta ja töövaidlusasi jäetakse läbi vaatamata,

asja arutamine lükkub edasi või kui töövaidlusasi lahendatakse kirjalikus menetluses või

tagaseljaotsusega.

Praegu ei näe seadus ette TVK istungi helisalvestamise kohustust ega võimalust.

Helisalvestamine annab TVK-le oluliselt parema võimaluse tõendeid vajaduse korral vahetult

uurida, kuna TVK protokollid ei ole praegu stenogrammid ning võtavad kokku vaid olulisema

istungil arutatust. Salvestamine aitab aga paremini optimeerida protokollija rolli täitva

dokumendihalduse spetsialisti tööaega, annab TVK-le õiguse tunnistajate ja menetlusosaliste

ütluste suuliste vastuste protokollimisest üldse loobuda, vähendab hilisemaid vaidlusi istungil

räägitu üle ning võimaldab parandada istungi protokollide kvaliteeti näiteks transkribeerimise

tulemusena. TVK istungi salvestamine ja salvestise järgi kuulamise vajadus on praktikas esile

kerkinud eelkõige siis, kui mõni menetlusosalistest väidab, et protokollitu ei vasta tegelikkusele

või esitab kaebuse TVK juhataja või kaasistuja käitumise (eelkõige ebakohane verbaalne) peale

või kui istungit protokolliv teenistuja jätab protokollimise kohustuse täitmata või täidab seda

nii, et hiljem ei ole protokoll loetav (näiteks ootamatu terviserike või vaimutegevuse häire).

Istungi helisalvestis on menetlustoimiku osa ning seda säilitatakse sama kaua kui töövaidluse

toimikut. Eraldiseisva säilitustähtaja kehtestamine võib tekitada täiendava halduskoormuse (kui

millelegi on seadusega pandud tähtaeg, siis tuleb jälgida tähtaegadest kinnipidamist jne) ning

ei saa välistada ka nö õnnetusjuhtumeid, kus toimikus sisalduv oluline menetlusmaterjal võib

hävida enne toimiku enda hävitamist (näiteks tahtmatu faili kustutamine, üleslaadimisel,

keskkondade ümberkolimisel tekkiv tehniline tõrge jne). Seega on ka mõistlik, kui toimiku

hävitamisel hävitatakse selle koosseisu või juurde kuuluv helisalvestis.

Punktiga 19 täiendatakse TvLS § 20. Kehtiv sõnastus on lakooniline ja teeb viite üksnes TsMS-

i § 356 lõigetele 1 ja 2 ehk lubab TVK-l peatada menetluse üksnes teise menetluse tõttu, s.o

olukorras, kui mõne asja lahendamisel tekkinud õigusliku eeldusküsimuse üle toimub või tuleks

läbi viia teine menetlus. Muudatusega antakse TVK-le rohkem aluseid menetluse peatamiseks.

Praegu puudub TVK-l õigus peatada menetlus, kui asja läbivaatamisel ilmneb ootamatu

takistus, nt poole või tema esindaja haigestumine või kui pooled esitavad taotluse menetlus

peatada sooviga pidada läbirääkimisi kompromissile jõudmiseks. Samuti ei ole praegu võimalik

14

menetlust peatada näiteks erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu. Seetõttu lisatakse

viitega TvLS-i mitu menetluse peatamise ja peatumise alust. Samuti reguleeritakse menetluse

peatumise tagajärgi ning menetluse uuendamise korda, mida kehtiv TvLS ei reguleeri.

Muudatuse kohaselt kohaldatakse TVK menetluse peatamisele ja peatumisele ka pankroti-

seaduse (PankrS) § 20 lõikes 3 ja TsMS 9. osas sätestatut, v.a § 356 lõikeid 3–5, § 357, § 358

lõiget 4 ning § 360 lõiget 2.

PankrS § 20 lõige 3 näeb ette menetluse peatamise vaidlustes, mis puudutavad võlgniku vara ja

millele on seatud käsutuskeeld. TVK menetluse peaks sellisel juhul samuti peatama varaliste

nõuete puhul (endiselt saaks läbi vaadata mittevaralisi nõudeid, nt töösuhte tuvastamise nõuet

ja tööandja esitatud töötajapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet) ning peatamise alus

langeb ära pankroti väljakuulutamisega (siis saab nõude jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2

alusel). Praktikas on sagedased nõuded, mis on esitatud pankrotimenetluses võlgniku vastu ja

praegu peatatakse menetlus selles olukorras TsMS § 356 lõike 1 tõlgendamise abil, mis ei ole

menetlusosalistele aga alati piisavalt selge ega arusaadav.

TsMS § 353 näeb ette menetluse peatumise füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest

isikust poole lõppemise korral. Samuti peatub edaspidi menetlus juhul, kui pool kaotab

tsiviilkohtumenetlusteovõime või poole seaduslik esindaja sureb või tema esindusõigus lõpeb.

Sellekohase korra näeb ette TsMS § 354.

TsMS § 355 kohaselt on edaspidi võimalik menetlust peatada mõjuval põhjusel kuni põhjuse

äralangemiseni. Selliseks põhjuseks võib näiteks olla menetlusosalise raske haigestumine.

Edaspidi on reguleeritud ka TVK menetluse peatamine erakorralise või sõjaseisukorra ajal kuni

takistuse äralangemiseni, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud

erandlike asjaolude tõttu. Sellekohase korra näeb ette TsMS § 3551 . TsMS § 356 näeb ette

menetluse peatamise ka teise menetluse tõttu, mis on seni olnud ainukeseks menetluse

peatamise aluseks TVK-s. Menetluse saab edaspidi peatada ka TsMS § 359 alusel, mille

kohaselt võib menetluse peatada poolte ühisel taotlusel või juhul, kui mõlemad pooled

puuduvad istungilt. Pooled võivad menetluse peatamist taotleda näiteks juhul, kui võib eeldada,

et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissläbirääkimiste tõttu. Menetluse peatab TVK

määrusega.

Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb TsMS § 358 kohaselt kõigi

menetlustähtaegade (s.o nii seadusest tulenevate, kui TVK määratud tähtaegade) kulgemine ja

peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti ning

menetluse peatumise või peatamise ajal tehtavad menetlustoimingud on tühised.

Menetlustähtaja katkemisel on seejuures sama tähendus, nagu on aegumistähtaja katkemisel

TsÜS §-de 158 ja 159 mõttes. Sisuliselt tähendab see, et menetluse peatumise või peatamise

alguspunktis pooleli olnud menetlustähtajad lõpevad ja hakkavad menetluse uuendamise

hetkest täies ulatuses uuesti kulgema. Kui TVK on määranud enne menetluse peatumist või

peatamist menetlustoimingu tegemiseks kindla kuupäeva, ei saa seda enam järgida ning TVK

peab pärast menetluse uuendamist määrama uue tähtpäeva (selguse huvides peaks seda tegema

menetluse uuendamise määruses).

Menetluse peatamisel TsMS § 359 lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjutaks see

menetlustähtaegade kulgemist, sest see põhjustaks menetluse ebamõistlikku venimist

olukorras, kus menetluse peatamine on tingitud otseselt poolte tahtest. Eelkõige puudutab erisus

seadusest tulenevaid menetlustähtaegu, sest TVK saab enda määratud tähtaegu alati pikendada.

Kui pooled taotlevad menetluse peatamist, peaksid nad ühtlasi taotlema menetluse peatamise

aja kestel saabuvate TVK määratud tähtpäevade edasilükkamist.

15

TsMS § 361 reguleerib ka menetluse uuendamise korda pärast menetluse peatamist või

peatumist. TVK saab menetluse uuendada poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast

seda, kui peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole

puudumise tõttu kohtuistungilt, siis uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Uuendada

võib ka menetlust, mis peatati teise käimasoleva menetluse tõttu, kui teine menetlus venib

ebamõistlikult, ning peatatud asja on võimalik lahendada. Menetlus loetakse uuendatuks

vastava määruse pooltele kättetoimetamisega ning menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

Punktiga 20 täiendatakse TvLS 3. peatükki §-ga 221, mis käsitleb TVK koosseisu vahetumist

menetluse käigus. TVK juhataja saab praegu analoogia korras tugineda TsMS § 20 lõikele 1,

mille kohaselt juhul, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest

peale. Samas ei ole TVK-s see alati mõistlik, kui menetlus on lõpusirgel, vaidluse asjaolud on

selged, tõendid on uuritud ning pooled ei taotle asja arutamist otsast peale. Seetõttu on

menetlusökonoomia seisukohast mõistlik ette näha kord TVK koosseisu vahetumiseks.

Lõige 1 näeb ette, et kui TVK koosseis vahetub, arutatakse asja otsast peale, välja arvatud juhul,

kui eelmine koosseis on uurinud tõendeid ning pooled ei taotle asja arutamist otsast peale. Kuna

TVK menetlused ei ole tihti nii keerukad kui kohtumenetlused, siis ei ole asja otsast peale

arutamine sageli aja mõistliku kasutamise seisukohast otstarbekas. Seda eriti juhtudel, kui

vahetub vaid üks kaasistuja. Sellisel juhul antakse vahetunud komisjoni liikmele võimalus kogu

toimikus oleva materjaliga tutvuda, sealhulgas istungi protokolliga, misjärel saab uus liige anda

oma arvamuse lahenduse kohta kirjalikult.

Lõige 2 sätestab, et TVK juhataja võib kaasistuja asendada, kui kaasistuja osavõtt menetlusest

on takistatud. Säte on vajalik näiteks juhuks, kus kaasistujal esineb põhjus, mis ei võimalda

istungil osaleda (näiteks ootamatu haigestumine või püsiv internetiühenduse katkemine).

Seaduse tasandil ei ole põhjendatud anda kinnist või lahtist loetelu, milliseid põhjusi pidada

takistuseks. Sellisel juhul võib TVK juhataja võib otsustada kaasistuja asendamise e-kirja teel

ning see otsus ei pea olema põhistatud. TVK kiire menetluse huvides on vajalik TVK koosseisu

muuta ka lühiajalise takistuse tõttu.

Lõige 3 näeb ette, et TVK peab töövaidluse osapooli viivitamata teavitama komisjoni koosseisu

muutumisest ning selgitama komisjoni liikmete taandamise korda. Taandamise korra uuesti

selgitamine on vajalik juhuks, kui poolel peaks uue komisjoni liikme puhul tekkima näiteks

põhjendatud kahtlus tema erapooletuses.

Punktiga 21 täiendatakse TvLS-i § 26 lõike 2 punkti 4. Muudatuse kohaselt peab avalduses

lisaks nõudesummale olema edaspidi välja toodud ka nõudesumma kujunemine ehk

arvutuskäik. Teave nõudesumma kujunemise kohta on oluline info nii vastaspoolele kui ka

vaidluse lahendajale. TVK-s puudub aga kohtumenetluses eksisteeriv eelmenetlus, mille

ülesandeks on muu hulgas välja selgitada hageja nõuded ja menetlusosaliste faktilised väited

nõuete kohta. Muudatus aitab säästa menetlusosaliste aega, kuna võimaldab juba menetluse

algstaadiumis kõrvaldada puudused ja ebatäpsused, mille kõrvaldamine hilisemas etapis on

oluliselt ajamahukam. Nii aitab muudatus edaspidi kaasa menetluste kiiremale lahendamisele,

tõstes seeläbi TVK efektiivsust. Avalduses ei pea nõudesummat või selle arvutuskäiku välja

tooma, kui nõudesummat ja arvutuskäiku ei ole võimalik mõistlikult eeldades või asjaolusid

arvestades esitada.

16

Punktiga 22 täiendatakse TvLS § 26 lõiget 2 punktiga 9, kohustades avaldajat märkima TVK-

le esitatud avalduses nõustumise tagaseljaotsuse tegemisega. Muudatus on seotud eelnõuga

lisatava §-ga 422, millega luuakse tagaseljaotsuste tegemise võimalus TVK-s.

Punktiga 23 asendatakse TvLS § 26 lõike 6 esimeses ja teises lauses sõnad „vastustaja“ ja

„vastustajale“ sõnadega „vastaspool“ ja „vastaspoolele“. Tegemist on tehnilist laadi

muudatusega. TvLS-is on läbivalt kasutatud mõisteid avaldaja ja vastaspool, mitte avaldaja ja

vastustaja, seega ühtlustatakse mõistekasutus.

Punktiga 24 täiendatakse TvLS-i §-ga 261, mis reguleerib tuvastus- ja viivisnõude esitamise

õigust. TVK juhatajad rakendavad eelnõuga lisatavaid põhimõtteid praegu analoogia korras,

kuid mõistlik oleks taoline õiguslik lünk töövaidluste lahendamisel täita viitega asjakohasele

regulatsioonile. See võimaldab TVK-l paremini menetlustoiminguid põhjendada ja selgitada,

kuna TVK-l on selge seadusest tulenev alus, millele viidata ja mida vaidluse pooltele selgitada.

Lõikega 1 nähakse ette, et TVK-s esitatud tuvastusnõudele kohaldatakse TsMS-i § 368 lõiget 1,

mille järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal

on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TVK-le esitatakse sageli erinevaid tuvastusnõudeid

sooviga mingit õigust teostada või õigussuhteid ümber kujundada või tuvastada faktiliste

asjaolude esinemist. Tuvastusnõude eesmärk on aga teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte

olemasolu või puudumine ning selle esitamine saab tulla kõne alla eelkõige nendel juhtudel,

kui näiteks sooritus- või kujundusnõuet esitada ei saa või ei ole see otstarbekas.13 Näiteks

hagiga ei saa nõuda dokumendi võltsituse tuvastamist.14

Lõikes 2 sätestatakse, et TÖR-i kande tegemise, muutmise või kustutamise nõue eeldab ka

tuvastusnõuet töösuhte olemasolu, selle lõppemise või puudumise kohta. TVK poole

pöördutakse sageli registrikande tegemise, muutmise või kustutamise nõudega, mis aga eeldab

lisaks tuvastusnõude esitamist (nt töösuhte olemasolu tuvastamise, töölepingu lõppemise

tuvastamise, ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise jms nõuded). Samas puudub praegu

TvLS-is alus, millele TVK saaks tugineda näiteks puuduste kõrvaldamise määrust koostades.

TVK ei tee töötamise registri kannet omal algatusel. Kanne tehakse üksnes poole taotlusel ning

jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse, määrusega kinnitatud kompromissi või

lepituskokkuleppe alusel. Kui töösuhte olemasolu või lõppemise üle vaidlust ei ole ning

soovitakse üksnes töötamise registri andmete parandamist, ei ole vaja pöörduda TVK poole,

vaid registrikande muutmise saab teha Maksu- ja Tolliamet oma pädevuse alusel. Sätte eesmärk

on vältida TVK menetlust olukordades, kus Maksu- ja Tolliamet saaks TÖR-kande ise ära

muuta.

Lõikega 3 nähakse ette, et TVK-s kohaldatakse viivisenõudele TsMS-i § 367. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TvLS-i täpsustamise järel on üheselt mõistetav, et

TVK-s saab taotleda avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise

väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

13 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 399. 14 RKTKm, 26.05.2003 nr 3-2-1-60-03, p-d 12-14.

17

Punktiga 25 pikendatakse avalduse menetlusse võtmise otsustamise tähtaega. TVK peab

praegu otsustama avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. See tähtaeg on

osutunud liiga lühikeseks, eriti näiteks olukordades, kus avaldusi laekub korraga palju ja/või

üks TVK juhataja peab asendama teist. Seega on otstarbekas näha TVK-le avalduse menetlusse

võtmiseks ette pikem, viiepäevane tähtaeg, mis võimaldab TVK tööd paremini planeerida.

Punktiga 26 lisatakse TvLS § 27 lõikesse 2 punktiga 8 uus alus avalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks, s.o juhul, kui avaldaja ei ole järginud TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega

ehk esitanud TVK-le avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul

arvates ülesütlemisavalduse saamisest ja TVK ei ole tähtaega ennistanud, kuivõrd TLS §105

näeb ette ennistatava menetlustähtaja.

Teatud aja möödumine võib seadusest tulenevalt mõjutada isikutevahelisi õigussuhteid, õiguse

teostamist piirata või suisa õiguse lõpetada. Sellisel juhul saab rääkida aegumistähtajast või

õigust lõpetavast tähtajast.15 Materiaalõigusliku tähtaja möödumisel kaotab või omandab isik

üldjuhul mingi subjektiivse õiguse, menetlusõigusliku tähtaja möödumisel aga kaotab isik

reeglina õiguse esitada mingi taotlus või kaebus. Menetlusõiguslike tähtaegade puhul tuleb

omakorda eristada seadusest tulenevaid (mida kohus saab ennistada) ning kohtu või

haldusasutuse määratud tähtaegu (mida see saab pikendada).16 TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud

tähtaeg on olemuselt selline, mida tuleks teise lõike alusel käsitada menetlustähtajana, kuivõrd

töövaidlusorgani poole mittepöördumise või töövaidlusorgani poolt tähtaja mitteennistamise

korral on ülesütlemine algusest peale kehtiv ning leping on lõppenud ülesütlemisavalduses

märgitud tähtpäeval.

Punktiga 27 täiendatakse TvLS § 27 lõikega 21, mis loob TVK-le lisaalused avalduse

menetlusse võtmata jätmiseks, s.o õiguse keelduda perspektiivitu nõude menetlusse võtmisest.

Muudatuse järgi kohaldatakse avalduse menetlusse võtmata jätmisele TsMS § 371 lõiget 2,

mille kohaselt võib TVK edaspidi jätta avalduse menetlusse võtmata, kui: 1) avaldaja õiguste

rikkumine ei ole avalduse alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) avaldus ei ole esitatud avaldaja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Viidatud TsMS-i sätte puhul ei ole tegemist absoluutsete hagi lubatavuse eelduste, vaid

kaalutlusõigusel põhinevate kriteeriumitega, mis võimaldavad ilmselgelt perspektiivitu asja

menetluse võimalikult varajases etapis menetlusest välja arvata, säästes nii menetlusosaliste kui

ka vaidlusorgani aega ja raha.17 Silmas tuleb pidada, et TsMS § 371 lg 2 sätestab avalduse

menetlusse võtmisest õiguse, mitte kohustuse, menetlusse võtmisest keeldumisel on

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kui avalduses on esitatud mitu nõuet, tuleb

iga nõude puhul eraldi analüüsida, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning

vastava nõude osas avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Lisaks ei ole asja

menetlusse võtmise üle otsustamisel lubatud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid

lähtuda tuleb üksnes avalduses esitatust. Olukorras, kus avalduses esitatud asjaolud ei ole

piisavad avalduse õiguslikult perspektiivikaks lugemiseks, kuid avaldust oleks võimalik

täpsustada, peab TVK andma avaldajale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

15 Varul, P., jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. – Juura 2023, lk 458. 16 Samas lk 617. 17 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 458.

18

Kehtivas TvLS-is puudub säte, mis võimaldab TVK-l jätta menetlusse võtmata perspektiivituid

nõudeid, näiteks töösuhte lõppemisest tulenevad hüvitisnõuded, kui tegelikkuses pole töösuhe

lõppenud (nt puhkusehüvitis, TLS § 109 lg 1 nõue), töösuhtes tehtud hoiatuse

vaidlustamise/selle tühisuse tuvastamise nõue18, kui sellele pole järgnenud töölepingu

ülesütlemist tööandja poolt, või ka nõue võimaliku tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse

täitmiseks, kui see on esitatud igaks juhuks, ilma et tegelikult oleks põhjust kohustuse

õigeaegses täitmises kahelda.19

Punktiga 28 täiendatakse § 27 lõiget 3 kahe lausega, sätestades TVK juhatajale õiguse nõuete

osaliseks menetlusse võtmiseks. Nimelt esineb olukordi, kus avaldaja esitatud nõuetest vaid osa

vastab TvLS § 26 nõuetele või siis on avaldus tervikuna puudustega ning TVK juhataja peab

avaldajale määrama tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kuna TVK

menetluses ei pea pool kasutama (õigusteadmistega) esindajat, siis võib juhtuda, et avaldaja

kõrvaldab puudused vaid osaliselt. Sellises olukorras peab TVK saama menetlusse võtta need

nõuded, mis vastavad TvLS §-s 26 sätestatud nõuetele, ning ülejäänu menetlusse võtmisest

keelduda.

Lisaks täiendatakse TvLS-i TsMS § 64 lg 1 eeskujul põhimõttega, et edaspidi on TVK-l

võimalik puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või

omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kehtivas sõnastuses ei jäta seadus kaalutlusruumi

15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puhul ning TVK-l puudub võimalus menetlusosalise taotlusel

või omal algatusel pikema tähtaja andmiseks, nagu see on lubatud kohtumenetluses TsMS § 64

lõike 1 kohaselt. Tähtaja pikendamise taotlus on menetluslik taotlus ning tähtaja pikendamine

TVK poolt on menetluslik otsustus, mis tuleb lahendada määrusega. Samas võiks

menetlustähtaja pikendamise palvele TVK poolt vastuseks saadetud e-kirja, milles on märgitud

uus tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, käsitada määrusena.20

Omal algatusel tähtaja pikendamist peaks TVK rakendama menetlusökonoomia huvides vaid

juhul, kui on ilmne, et komisjoni määratud tähtaeg oli ilmselgelt ebapiisav (nt tähtaja määramise

menetlusdokument toimetati menetlusosalisele kätte alles pärast tähtaja möödumist või vahetult

enne seda või oli tähtaeg muul põhjusel liiga lühike) ning adressaat tõenäoliselt taotleb tähtaja

pikendamist või võiks selle tegemata jätmisel tugineda tähtaja ebapiisavusele.21

Punktiga 29 lisatakse paragrahvi 27 lõige 31, mille kohaselt TVK võib nõuda avalduse teksti

tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel

ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist. Menetlusse

võtmise üle otsustamisel arvestab TVK juhataja avaldaja poolt viimases avalduses esitatud

nõudeid ja selles loetletud tõendeid. Kuigi TvLS § 29 lg 2 võimaldab juba menetlusse võetud

avalduse puhul nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, siis praegune muudatus on

õigusselguse tagamiseks vajalik ja reguleeriks olukorda, kus avaldust pole veel menetlusse

võetud, aga avaldaja on pärast selle esitamist ja enne menetlusse võtmist soovinud oma nõudeid

(korduvalt) muuta. Praktikas on üsna tavapärane, et avaldajad saadavad pärast puuduste

kõrvaldamise määruse saamist täiesti arusaamatuid selgitusi, muudavad oma nõudeid jne.

Puuduste kõrvaldamine ei tähenda alati uue tervikteksti esitamist vaid avalduses esineva

ebatäpsuse või vastuolu kõrvaldamist, mistõttu ei saa sellistes olukordades rakendada puuduste

kõrvaldamist. 18 Sageli puudub tuvastushuvi ja seega õiguskaitsevajadus olukorras, kus hageja esitab koos sooritus- või

kujundushagiga tuvastushagi, mille esemeks oleva õigussuhte olemasolu või puudumise kohta peab kohus otsuse

põhjendustes nagunii seisukoha võtma. Vt nt RKTKo, 03.05.2016 nr 3-2-1-20-16, p 24. 19 RKTKo, 03.10.2012 nr 3-2-1-94-12, p 25. 20 RKTKm, 17.01.2012 nr 3-2-1-145-11, p 14. 21 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 376-377.

19

Punktiga 30 täiendatakse TvLS § 27 nii, et eelnõu punktis 26 sätestatud tähtaega on poole

taotlusel võimalik ennistada. Praegu puuduvad TvLS-is menetlustähtaegade ennistamise sätted,

kuigi kohtumenetluses on kohtul õigus menetlusosalise taotlusel menetlustähtaeg ennistada, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ning tähtaja möödalaskmine ei

võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Ennistamine oleks õigustatud olukorras, kus avaldaja ei ole näiteks haiguse või lähedase surma

tõttu järginud TLS-i § 105 lõikes 1 sätestatud tähtaega ehk esitanud TVK-le avaldust

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest

arvates.

Tähtaja ennistamisele kohaldatakse TsMS-i §-e 67 ja 68, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist

taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal tähtaja järgimist takistav asjaolu ära langes, aga

mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise

avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses

märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Üheaegselt tähtaja

ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, milleks tähtaja ennistamist

taotletakse. Tähtaja ennistamise lahendab TVK määrusega ning sellega ennistub menetlus

tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse.

Punktiga 31 muudetakse TvLS § 28 lõiget 1, millega antakse avaldajale edaspidi võimalus

võtta avaldus vastaspoole nõusolekuta tagasi kuni vastaspoolele vastamiseks määratud tähtaja

lõpuni. Kehtiv lõige 1 lubab avaldajal vastaspoole nõusolekuta avaldust tagasi võtta vaid kuni

avalduse menetlusse võtmiseni, samas kohtumenetluses on see lubatud kuni eelmenetluse

lõpuni (TsMS § 424 lg 1). Kuna TVK-s puudub eraldi seisev eelmenetluse etapp, peaks

menetlusökonoomia seisukohast olema avaldajal lubatud avaldus vastaspoole nõusolekuta

tagasi võtta kuni vastaspoolele vastamiseks määratud tähtaja lõpuni.

Praegu ei saa avaldaja vastaspoole nõusolekuta avaldust tagasi võtta pärast seda, kui avaldus

võetakse menetlusse ja vastaspool saab avaldusest teada. Praktikas tekib siis olukordi, kus

vastaspool saavutab avaldajaga TVK-välise kompromissi, mille tulemusena võtab avaldaja

avalduse tagasi. Seejärel hakatakse ootama vastaspoole nõusolekut, mida aga ühel või teisel

põhjusel ei tule, mille tulemusel suureneb märkimisväärselt TVK halduskoormus. Tähtaja

pikenemine annab pooltele rohkem aega kaaluda, kuidas oma õigusi efektiivsemalt kaitsta ning

jõuda omavahel kokkuleppele, vähendades sealjuures ka TVK koormust.

Punktiga 32 muudetakse TvLS § 28 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise tähtaega kümnelt

kalendripäevalt viie tööpäevani. Tähtaja lühendamine aitab kaasa vaidluse võimalikult kiirele

lahendamisele näiteks olukorras, kus määratud istung või kirjalik tähtaeg saabub enne

vastaspoolele antud avalduse tagasivõtmisele vastuväite esitamise tähtaega (10 kalendripäeva),

mille tulemusel tuleb omakorda istungeid edasi lükata ning millega kaasneb palju ebavajalikku

bürokraatiat. Enamikel juhtudel vastaspool avalduse tagasivõtmise puhul ei vasta, mistõttu

aitaks tähtaja lühenemine kaasa menetluste kiiremale lõpetamisele.

Punktiga 33 täiendatakse TvLS § 30 lõikega 4, mis reguleerib käimasolevas menetluses uute

nõuete esitamist ja menetlusse võtmist. Lõige näeb ette, et menetluse käigus esitatavad uued

nõuded võetakse menetlusse käimasolevas menetluses ning uusi nõudeid ei eraldata

eraldiseisvaks menetluseks. Praegu eraldatakse uued nõuded tihti uueks töövaidlusasjaks, mille

tulemusena suureneb halduskoormus ja bürokraatia, lisaks tähendab lisanduv menetlus

20

lisaressursikulu menetluse osapooltele. Kui tegu on sisuliselt sama töövaidlusasjaga, siis

edaspidi peaks kõik kaasuvad nõuded lahendama ühe menetluse käigus.

Punktiga 34 jäetakse TvLS § 32 lõikest 1 välja sõnad „juhataja või sekretäri“. Nimelt on

praeguseks TVK sekretäri ametinimetus muutunud (sekretäri asemel dokumendihalduse

spetsialist). Lisaks ei kasuta ükski komisjon seda praktikat, s.o et dokumendihalduse spetsialist

määrab pooltele tähtaja, seega muudetakse säte ajakohaseks.

Punktiga 35 asendatakse § 32 lõikes 2 pärast sõnu „mõjuv põhjus“ olev sõna „ja“ sõnaga „või“.

TvLS § 32 kehtiva lõike 2 sõnastuse kohaselt saab TVK juhataja võtta vastunõude põhinõudega

ühisesse menetlusse üksnes juhul, kui samal ajal esinevad järgmised põhjused: vastunõude

õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastunõude ühisesse menetlusse võtmine on

TVK arvates töövaidlusasja lahendamise huvides ning mõistlik. Menetlusökonoomia

seisukohast ei peaks nõudma mõlema eelduse esinemist, vaid TVK juhataja peaks saama

hilinenud vastunõude menetlusse võtta ka siis, kui nõude ja vastunõude menetlemine on asja

lahendamise huvides ja mõistlik, sest menetluse seis/staadium võimaldab nende õige ja kiire

läbivaatamise, kuid vastaspoolel mõjuvat põhjust hilinemiseks ei olnud (näiteks juhtudel, kui

vastunõue esitatakse pärast komisjoni määratud vastamise tähtaega, aga enne komisjoni

istungit).

Punktiga asendatakse ka TvLS § 49 lõikes 1 pärast sõna „koormav“ olev sõna „ja“ sõnaga „või“.

TvLS § 49 kehtiva lõike 1 kohaselt võib tunnistaja vastata kirjalikult TVK esitatud küsimusele

komisjoni määratud tähtaja jooksul vaid siis, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused:

1) istungile ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav;

2) kirjaliku ütluse andmine on komisjoni hinnangul küsimuse sisu ning tunnistaja isikut

arvestades tõendamiseks piisav.

Kuna mõlema tingimuse koosesinemise nõue on vastuolus TVK eesmärgiga menetleda

töövaidlusi võimalikult kiirelt ja lihtsalt ning ei ole ka teisiti põhjendatav, siis nähakse

muudatusega ette, et tunnistaja võib TVK esitatud küsimustele vastata komisjoni määratud

tähtaja jooksul, kui esineb vähemalt üks eelnimetatud tingimustest.

Punktiga 36 muudetakse § 32 lõike 3 teist lauset, mis reguleerib vastunõude menetlusse

võtmist, s.t TVK juhataja võtab selle menetlusse käimasolevas töövaidlusasjas. Praegu

registreeritakse see uue töövaidlusasjana, mis hiljem liidetakse esialgse töövaidlusasja juurde.

Muudatus aitab ära hoida avalduste arvu kunstlikku suurendamist ja tarbetut bürokraatiat ning

lihtsustab menetlust poolte jaoks.

Vastunõude avaldus peab vastama samadele kriteeriumitele, mis esmane avaldus, sest sisuliselt

on vastunõue samasugune töövaidlusavaldus kui esmane avalduski, ainult

menetlusökonoomika printsiibist lähtudes vaadatakse avaldus ja vastunõude avaldus koos läbi

ühes menetluses, mis omakorda aitab ära hoida tarbetut bürokraatiat ning toob kaasa poolte

jaoks menetluse lihtsustumise.Näiteks ei pea edaspidi vastunõude arutamiseks kokku kutsuma

eraldi istungit ja töövaidluse saab lahendada ühe istungiga.

Punktiga 37 tunnistatakse TvLS § 32 lõige 4 kehtetuks, sest nõuete tasaarvestuse (sh

menetlusliku tasaarvestuse vastuväite lahendamise) kord sätestatakse eraldi TvLS § 59 lõike 21

lisamisega.

Punktiga 38 täiendatakse TvLS § 35 lõiget 1 ning nähakse ette, et pooled sõlmivad lepitus-

kokkuleppe kirjalikult kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmisest arvates, välja

arvatud juhul, kui menetlus pikenes objektiivsete asjaolude tõttu. Praegune korraldus ei ole

21

piisavalt paindlik ega võimalda ettenähtud kümnetööpäevasest ajaraamist üle minna, kuigi

keerulisemate lepitusmenetluste puhul oleks lisapaindlikkust vaja nii TVK-le kui ka

lepitusmenetluse osapooltele, et tagada lepitusprotsessi õnnestumine.

Punktiga 39 täiendatakse § 35 lõikega 3, mille kohaselt lõpetab TVK määrusega

lepitusmenetluse nii lepituskokkuleppe sõlmimise korral kui ka lepitusmenetluse lõppemisel

kokkuleppe sõlmimata jätmise tõttu. Praegu ei reguleeri TvLS lepitusmenetluse lõppemist.

Samuti täiendatakse seadust põhimõttega, et lepituskokkuleppe sõlmimise määruses märgitakse

lepituskokkuleppe tingimused. Praegu näeb seadus ette küll lepituskokkuleppe sõlmimise

võimaluse, kuid ei ole sätestatud, mida lepituskokkulepe peab sisaldama ning kuidas see

kinnitatakse. Kuna töövaidluse lahendamise seadus reguleerib praegu selgelt, kuidas menetlus

lõpeb nii otsuse kui ka kompromissi korral, on normitehniliselt põhjendatud sätestada sama

täpselt ka lepitusmenetluse lõppemise kord.

Punktiga 40 täiendatakse TvLS § 37 lõiget 2. Edaspidi on TVK-l selgesõnaline kohustus

selgitada lisaks töövaidluse asjaoludele välja ka kohalduv õigus.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse22 (REÕS) § 2 lõike 1 kohaselt kuulub juhul, kui seaduse,

välislepingu, REÕS-i § 1 lõikes 2 nimetatud Euroopa Liidu määruse või tehingu kohaselt

kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist

taotletakse või mitte. Kohaldatava välisriigi õiguse sisu teeb kindlaks asja menetlev kohus.

Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi (REÕS § 4 lg 1). Töölepingule

kohalduva õiguse välja selgitatamisel kontrollitakse esmalt EL määruste ja muude

rahvusvaheliste aktide (õigusabilepingud, konventsioonid) kohaldumist ja sealt tulenevaid

kollisiooninorme. Nende puudumisel selgitatakse kohalduv õigus välja REÕS-i ja Rooma I

määruse alusel.

TVK-sse ei pöördu oma nõuetega üksnes need töötajad, kes on tööd teinud Eesti Vabariigi

territooriumil Eestis registreeritud tööandjale, vaid ka need, kes on tööd teinud välisriigis ja

kelle lepingule on kohaldatud või tuleks kohaldada välisriigi õigust. Seega töövaidlusasja

menetlust ette valmistades peab TVK juhataja ilma poole taotluseta selgitama välja muu hulgas

ka kohalduva õiguse.

Punktiga 41 jäetakse TvLS § 37 lõikest 3 välja viide TVK sekretärile. Muudatuse põhjuseks

on asjaolu, et Tööinspektsiooni struktuuris on TVK sekretäri ametinimetus muutunud (sekretäri

asemel kasutatakse ametinimetust dokumendihalduse spetsialist) ning lisaks puudub vajadus

viidata seaduse tekstis kellelegi teisele kui TVK juhatajale. Lisaks välditakse sellega tulevikus

seaduse muutmise vajadust, kui dokumendihalduse spetsialisti ametinimetust võidakse taas

muuta.

Punktiga 42 täiendatakse § 37 lõiget 3 teise ja kolmanda lausega, mis näevad ette, et TVK võib

TvLS § 37 lõikes 3 sätestatud menetlustähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal

algatusel mõjuval põhjusel pikendada ning menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmise korral

kohalduvad TsMS §-s 66 sätestatud tagajärjed.

TsMS § 66 näeb menetlustähtaja kui õigust lõpetava toimega tähtaja järgimata jätmise üldise

tagajärjena ette menetlustoimingu tegemise õiguse kaotamise ning erandlikud olukorrad, millal

on menetlustoimingu tegemine võimalik ka pärast tähtaja möödumist. Sätte mõte on

menetlusosalisi distsiplineerida ning tagada menetluse sujumine ja läbimine mõistliku aja

jooksul. Hõlmatud on kõik tähtajalised menetlustoimingud, mh kaebetähtajad, hagile või

22 RT I 2002, 35, 217.

22

kaebusele vastamise tähtaeg. Menetlustoimingu tegemata jätmise põhjusel (mh menetlusosalise

süü puudumine) ei ole iseenesest tagajärje suhtes tähendust. Menetlusosalise esindaja käitumine

võrdsustatakse menetlusosalise omaga.23

Sagedane probleem on olnud see, et TVK määrab vastaspoolele avalduse menetlusse võtmisel

küll tähtaja vastamiseks, kuid vastaspool esitab pärast määratud tähtaega (sh nt istungi eelõhtul

või vahetult enne määratud istungit) oma seisukoha koos tõenditega, millega ei ole võimalik ei

teisel poolel ega ka komisjonil tutvuda. Selle tulemusena tekib üldjuhul ka vajadus istungi aja

muutmiseks, mis omakorda pikendab menetlust.

Punktiga 43 jäetakse TvLS § 37 lõikest 4 ära vastaspoole istungile kutsumise korda käsitlev

osa, kuna TvLS § 41 lõige 1 juba reguleerib menetlusosaliste istungile kutsumist, mistõttu on

tegemist dubleeriva sättega.

Punktiga 44 muudetakse § 38 lõiget 1 ning nähakse ette, et TVK-le esitatud avaldus vaadatakse

läbi 45 tööpäeva jooksul alates avalduse menetlusse võtmisest, mitte 45 kalendripäeva jooksul

hetkest, kui TVK avalduse sai. Seega muudetakse avalduse läbivaatamise tähtaega 45

kalendripäevalt 45 tööpäevale ning tähtaja kulgemise algusaega. Tähtaja kulgemine peaks

algama avalduse menetlusse võtmisest, kuna avalduse saamise järel tuleb otsustada selle

menetlusse võtmine kehtiva TvLS § 27 lõike 1 kohaselt kolme tööpäeva jooksul (eelnõu

kohaselt edaspidi 5 tööpäeva jooksul). Kuid kui avalduses esinevad puudused, siis pikeneb

avalduse menetlusse võtmine puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra (maksimaalselt 15

päeva) ning töövaidlusasja ei pruugi saada läbi vaadata 45 päeva jooksul alates selle esitamisest.

Avalduse läbivaatamise tähtaja sätestamine annab võimaluse arvestada TVK juhatajate

puudumistega (nt haigestumised, puhkused) menetluse kestel ilma, et menetluse kestus poolte

jaoks oluliselt pikeneks.

Punktiga 45 muudetakse § 38 lõiget 2 nii, et istungi edasilükkamisel oleks objektiivsete

asjaolude järgi võimalik uus istung pidada ka hiljem kui 30 kalendripäeva alates eelmise istungi

toimumise päevast. Praegune kord on istungi pidamise tähtaja puhul liialt paindumatu. Näiteks

esineb olukordi, kus istungil ilmneb, et istung on vaja edasi lükata, aga pooltele ei sobi pakutud

uus aeg (nt poolte esindajad täidavad esinduskohustusi kohtus või mujal, pool või tema esindaja

on puhkusel jne). Sellisel juhul ei ole võimalik uut istungit määrata 30 kalendripäeva jooksul

eelmise istungi toimumisest.

Samuti lisatakse sättesse viide TsMS § 352 lõikele 1, nähes ette, et TVK võib mõjuval põhjusel

istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine

istungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Istungi

tühistamise, istungiaja muutmise või edasilükkamise otsuse teeb TVK juhataja viivitamata

määrusega24 ja teavitab sellest menetlusosalisi.

Mõjuvaks põhjuseks istungiaja muutmiseks või istungi edasi lükkamiseks saab TsMS § 352

eeskujul pidada eelkõige:

1) menetlusosalise istungile ilmumata jäämise takistust, milleks võib olla eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus,

mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat;

2) olukorda, kui menetlusosalisele ei ole vastaspoole esitatud taotlusest, avaldusest,

tõendist või vastuväitest enne kohtuistungit õigel ajal teatatud ning menetlusosaline ei

23 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 383. 24 Aktsepteeritav ka TVKi juhataja poolt saadetava kirjaga/e-kirjaga poolte istungieelselt esitatud taotluste

lahendamine, vt RKTKm, 17.01.2012 nr 3-2-1-145-11, p 14.

23

oska vastaspoole esitatu suhtes seetõttu põhistatud ja lõplikku seisukohta võtta. Nimelt

tuleb aeg-ajalt istungil ette olukordi, kus alles istungil selgub (kui TVK pooli küsitleb),

et poolel võiks olla oma nõuete tõendamiseks vajalikud tõendid olemas, kuid ta ei ole

neid seni esitanud. TVK saab sellises olukorras täita selgitamiskohustust ning paluda

poolel need esitada ning määrata selleks uue tähtaja ja istungi aja;

3) TVK menetlusnormi rikkumised, sh kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse ebapiisav

täitmine, mille heastamine eeldab asjaolude ja tõendite esitamiseks uue võimaluse

andmist ning uue istungi aja määramist;

4) haigestumine, töölt lahkumine või pikemaajalisem eemalviibimine. Üldjuhul ei saa

mõjuvaks põhjuseks pidada TVK juhataja koolitusel osalemist ega lühiajalist puhkust.25

Uus istung asja arutamise jätkamiseks tuleks korraldada menetlusosaliste arvamust mõistlikult

arvestades võimalikult kiiresti.

Istungiaja tühistamisega on tegemist siis, kui enne määratud istungi toimumist teatab TVK, et

asja arutamist ei toimu. Istung tühistatakse määrusega. Istungiaja tühistamise korral üldjuhul

uut istungit ei määrata. Tühistamise põhjuseks võib olla poolte nõustumine kirjaliku

menetlusega pärast istungiaja määramist või olukord, kus istung määrati ühe menetlustoimingu

tegemiseks, kuid see jääb ära, näiteks tunnistaja ülekuulamise taotlusest loobutakse.

Istungiaja muutmisega on tegemist, kui esineb mõjuv põhjus, miks asja ei saa arutada. Sellisel

juhul teeb TVK juhataja määruse, milles esitab asjaolud, mis istungi toimumise välistavad, ja

määrab asja arutamiseks uue istungi aja. Kui istungil selgub, et asja ei saa lõpuni arutada selle

tõttu, et asja arutamiseks ei ole vajalikke asjaolusid välja selgitatud, võib istungi edasi lükata.

Kui istungiaja muutumise või edasilükkamise otsus tehakse teatavaks istungil, võib TVK

vormistada selle ka protokollilise määrusega.

Punktiga 46 täpsustatakse TvLS § 40 pealkirja, jättes välja sõna „rahaliste“. Tegemist on

tehnilist laadi muudatusega. Kehtiv TvLS § 40 reguleerib rahaliste nõuete kirjalikku menetlust,

kuid eelnõuga laiendatakse kirjaliku menetluse kasutamise võimalusi nii, et TvLS § 40

reguleerib edaspidi kirjalikku menetlust tervikuna (sh kirjalik menetlus TVK juhataja omal

algatusel või poole taotlusel, kui vaidluse asjaolud on selged ning poole isiklik ilmumine

avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole vajalik).

Punktiga 47 muudetakse TvLS § 40 lõiget 1. TVK juhataja võib kas omal algatusel või poole

taotlusel menetleda kirjalikus menetluses töösuhtest tulenevaid nõudeid, kui vaidluse asjaolud

on selged ning poolte isiklik ilmumine avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ei ole

TVK hinnangul vajalik. Kirjaliku menetluse algatamiseks piisab ühe poole taotlusest, kuid teise

poole kirjaliku menetlusega mittenõustumisel vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil. Samuti

vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil, kui TVK juhataja otsustab asja menetleda kirjalikus

menetluses, kuid üks või mõlemad pooled ei ole sellega nõus (TvLS §40 lg 3).

Kehtiva seaduse kohaselt on TVK juhatajal ainuisikuliselt võimalik kirjalikus menetluses

lahendada praegu üksnes rahalisi nõudeid kuni 6400 euro ulatuses või rahuldada avalduse, kui

vastaspool nõuet tunnustab. Ülejäänud juhtudel peab kogunema kolmeliikmeline komisjon ning

asja arutatakse istungil. Olukorras, kus avaldaja on piisava põhjalikkusega toonud välja nõude

eseme ja alused, lisanud vajalikud tõendid ning vastaspool saanud võimaluse esitada

omapoolsed seisukohad kirjalikult ja on seda ka teinud (sh lisanud oma väidete kinnitamiseks

tõendid), ei ole asja istungil arutamine sageli enam vajalik. See tähendab, et istung ei anna asja

arutamiseks lisandväärtust, vaid tekitab nii komisjonile kui ka pooltele vaid ajalise ja rahalise

25 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 301 ja 302.

24

lisakulu. Seega oleks menetlusökonoomia seisukohalt mõistlik, kui TVK saaks poolte taotlusel

või omal algatusel arutada asja kirjalikus menetluses. Selline lähenemine aitab kaasa asja

kiirele, lihtsale ja võimalikult väikeste kuludega menetlusele, mis on ka TVK peamisi

eesmärke.

TVK saab ja peab kirjaliku menetluse määramisel selgitama pooltele nende õigusi ja kohustusi,

sh võimalust asja arutamiseks istungil, kui pooled seda siiski hiljem soovivad või kui TVK peab

seda vajalikuks. Oluline on ka TVK-del tagada, et pooled teaksid ja mõistaksid TvLS § 40 lg-s

5 sätestatud õigust keelduda kirjalikust menetlusest. Seda saab TVK juhataja selgitada oma

selgitamiskohustuse täitmise raames.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Kavandatav muudatus puudutab menetlusosalise õigust olla ära kuulatud ja osaleda oma asja

arutamisel. PS § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuigi

TVK ei ole kohus PS § 24 tähenduses, on selles sättes väljendatud ärakuulamisõiguse põhimõte

asjakohane ka PS §-dest 14 ja 15 tuleneva tõhusa õiguskaitse ja ausa menetluse õiguse

sisustamisel kohtueelses töövaidlusmenetluses. PS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et

asja arutamisena PS § 24 lg 2 tähenduses tuleb mõista eelkõige suulises, aga ka kirjalikus

vormis osalemist menetluses ning juuresoleku õiguse üheks olulisemaks aspektiks on õigus olla

ära kuulatud. Kuna selle õiguse tagamine eeldab tavapäraselt asja arutamist suulises

menetluses, kujutab kirjalik menetlus endast põhimõtteliselt PS § 24 lg-s 2 sätestatud õiguse

riivet. Samas võib selline riive olla õigustatud menetlusökonoomia kui põhiseaduslikku järku

õigusväärtusega, arvestades seejuures isikule tagatud menetluslikke garantiisid.26

Muudatusel on legitiimne eesmärk, milleks on töövaidluste kiire, lihtne ja võimalikult väikeste

kuludega lahendamine ning menetlusressursi otstarbekas kasutamine. Kui vaidluse asjaolud on

selged, pooled on saanud esitada oma seisukohad ja tõendid kirjalikult ning nende isiklik

ilmumine ei ole asjaolude selgitamiseks vajalik, ei pruugi istungi korraldamine anda asja

lahendamisele täiendavat sisulist väärtust. Menetlusökonoomiat on ka Riigikohus käsitanud

põhiseaduslikku järku õigusväärtusena.

Meede on sobiv, kuna kirjaliku menetluse kasutamine võimaldab vältida istungi

ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevat aja- ja ressursikulu ning aitab seega kaasa

töövaidluste kiiremale ja vähem kulukale lahendamisele. Meede on ka vajalik, kuna istungi

korraldamine kõigis töövaidlustes sõltumata asja keerukusest ja sellest, kas asja lahendamiseks

vajalikud asjaolud, seisukohad ja tõendid on juba kirjalikult esitatud, tooks kaasa täiendava aja-

ja ressursikulu ka juhul, kui suuline arutamine ei aitaks asja lahendamisele kaasa.

Meede on mõõdukas, sest kirjaliku menetluse kasutamine on piiratud juhtudega, kus vaidluse

asjaolud on selged ning poolte isiklik ilmumine asjaolude selgitamiseks ei ole TVK juhataja

hinnangul vajalik. Eelkõige vähendab riive intensiivsust asjaolu, et menetlusosalisel säilib

võimalus esitada oma seisukohad ja tõendid kirjalikult. Kõige olulisema menetlusliku

tagatisena säilib poolel TvLS § 40 lg 3 kohaselt õigus kirjaliku menetlusega mitte nõustuda,

mille korral tuleb töövaidlusasi läbi vaadata istungil. TVK peab seejuures oma

selgitamiskohustuse raames tagama, et pooled teavad ja mõistavad oma õigust kirjalikust

menetlusest keelduda. Seega ei saa asja lahendada kirjalikus menetluses poole tahte vastaselt

ning poolele säilib võimalus nõuda suulist ärakuulamist.

26 https://pohiseadus.ee/sisu/3495/paragrahv_24

25

Arvestades ühelt poolt menetlusökonoomia ja töövaidluste kiire lahendamise eesmärki ning

teiselt poolt asjaolu, et kirjaliku menetluse kasutamisele on seatud sisulised eeldused ja poolele

säilib õigus nõuda asja arutamist istungil, ei ole menetlusõiguste riive ülemäärane ning piirang

on proportsionaalne.

Punktiga 48 asendatakseparagrahvi 40 lõike 4 teises lauses sõnad „täiendavad nõuded“

sõnadega „täiendatud nõuded“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud eelnõuga

§ 43 lõikes 5 tehtava muudatusega, kus kasutatakse väljendit „täiendatud nõuded“. Seega on

muudatus vajalik sõnastuste ühtlustamiseks.

Punktiga 49 muudetakse TvLS § 41 lõiget 1, mille kohaselt TVK istungi ajast ja kohast

teavitamiseks toimetakse kutsed menetlusosalistele kätte. Praegu on seaduse tasandil

reguleerimata, kas TVK istungi kutsed tuleb toimetada kätte või piisab kutse

teatavakstegemisest. Kättetoimetamise nõue tagab, et menetlusosaline on teadlik istungi

toimumise ajast ja kohast ning istungeid ei tule menetlusosaliste puudumiste tõttu pidevalt edasi

lükata, nagu juhtub praegu. Kättetoimetamisele kohaldatakse tulenevalt TvLS §-st 24 TsMS-is

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Vastaspoolele saadetakse ka avaldus

ja selle lisade ärakirjad. Kui avalduse menetlusse võtmise määruses on kirjas, et määrus on

ühtlasi käsitatav ka kutsena, siis ei ole vaja eraldi dokumendina kutset vormistada.

Punktiga 50 muudetakse TvLS § 421 lõiget 1 ning nähakse ette võimalus, et ka TVK liige saab

osaleda istungil video vahendusel reaalajas mujal kui TVK istungisaalis, mida praktikas

kasutataksegi, kuid mida kehtivas TvLS-is selgesõnaliselt selliselt reguleeritud pole. See aitab

kokku hoida ka komisjoni kulusid – näiteks saab TVK juhataja, kelle tööpiirkond on Tartus,

pidada Tallinnas toimuvat istungit ilma et peaks füüsiliselt viibima Tallinnas asuvas

istungisaalis, vaid saab seda teha videosilla vahendusel eemalt. Ka TVK kaasistuja, kes peaks

kohale tulema vaid üheks istungiks, kuid kellel pole võimalik füüsiliselt istungisaalis viibida,

saaks samuti osaleda videosilla vahendusel.

Kõik istungil video vahendusel osalevad isikud peavad tagama, et neil on video teel osalemiseks

piisava kvaliteediga ja katkematu internetiühendus. Kui video teel peetava istungi jooksul siiski

esineb tõrkeid ning seetõttu ei ole tagatud näiteks poolte PS §-st 24 tulenev õigus olla ära

kuulatud, siis lepitakse kokku uus istung, vajadusel kohapeal.

Punktiga 51 täiendatakse TvLS-i §-ga 422, mis näeb ette tagaseljaotsuse tegemise võimaluse

TVK menetluses. Kehtiva TvLS 42 lõike 6 kohaselt, kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei

ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks

tema kohalolekuta, võib TVK vaadata avalduse läbi tema kohalolekuta. Vaidlusi, kus

vastaspool tema vastu esitatud nõudele ei vasta ega ilmu istungile, on rohkelt, kuid praegu

kehtiva korra kohaselt peab sellisel juhul TVK hindama, kas avalduses nimetatud faktilised

asjaolud on tõendatud, mis on vägagi ajamahukas. Lisaks peab avaldaja, kelle nõuded rahuldati,

ootama veel vähemalt 30 kalendripäeva (kui otsust ei õnnetu vastaspoolele kohe kätte toimetada

või see ei õnnestu muul viisil kui Ametlike Teadannete vahendusel, siis oluliselt kauemgi)

otsuse jõustumist. See võib ka lihtsamate vaidluste puhul venitada TVK menetlust

ebamõistlikult. Samas on kohtumenetluses võimalik eelkirjeldatud situatsioonis teha

tagaseljaotsus, mis tähendab avalduse rahuldamist veendumata faktiliste asjaolude tõendatuses

ning sellisel juhul tunnistatakse otsus üldjuhul viivitamata täidetavaks.

Tagaseljaotsuse tegemise lubamine TVK menetluses aitab täita TVK-le seatud eesmärki

lahendada asi võimalikult lihtsalt, odavalt, kiirelt, kvaliteetselt ja efektiivselt. TVK

tagaseljaotsuse tegemise tulemusena saab avaldaja oma õigustele tõhusama ja kiirema

26

lahenduse, kuid samal ajal ei jää vastaspool ilma õigusest tagaseljaotsus vaidlustada ja

pöörduda asja hagimenetluse korras läbivaatamiseks kohtusse või esitada mõjuval põhjusel

taotlus menetluse taastamiseks TVK-s. Seega on tegemist ühe praktilise meetmega, mis aitaks

tulla toime TVK-de järjest suureneva töökoormusega ning võimaldaks paremini täita

seadusandja eesmärki lahendada töövaidlusi lihtsalt, kiiresti ja kulutõhusalt, sealjuures

menetlusosaliste õigusi kahjustamata.

Tsiviilkohtumenetluses reguleerib tagaseljaotsuse tegemise võimalust TsMS § 407. TsMS

44. peatükis (kus asub ka viidatud § 407) on silmas peetud asja õige, kuid mõistliku aja jooksul

ja mõistlike kuludega lahendamise põhimõtet (TsMS § 2) ning see on mõeldud eelkõige

distsiplineerima menetlusosalisi täitma kohtu korraldusi ning mitte takistama oma tegemata

jätmistega asja lahendamist ühe või teise poole kasuks.27 Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust,

mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte.28

Siiski on oluline rõhutada, et tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus ning

keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada asja sisulist lahendamist. Õiguslikult

põhjendamata hagi peab kohus ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata, mitte

tegema tagaseljaotsust. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes kostjale

kättetoimetatud hagiavalduses esitatud asjaoludest ning kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel

hinnata tõendeid, tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei

rahuldataks. Lisaks ei näe seadus ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem

põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. Kõigi nende asjaoludega tuleb arvestada ka TVK

menetluses tagaseljaotsuse rakendamisel.

Lõike 1 kohaselt võib TVK avaldaja nõusolekul avalduse tagaseljaotsusega rahuldada

avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui vastaspool, kellele

töövaidluskomisjon on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile

ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Lõige 1 sätestab seega tagaseljaotsuse

tegemise eeldused, s.t tagaseljaotsuse saab komisjon teha avalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses vaid olukorras, kus avaldaja on selleks andnud nõusoleku, ning

vastaspool, kellele TVK on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud või istungile

ilmunud, isegi kui avaldus toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse avaldaja esitatud

faktilised väited vastaspoole poolt omaksvõetuks. Sätte eeskujuks on TsMS § 407 lõige 1.

Lõike 2 kohaselt võib TVK teha tagaseljaotsuse istungit pidamata. Sätte eeskujuks on TsMS

§ 407 lõige 3.

Lõige 3 sätestab tingimused, mille esinemisel ei või tagaseljaotsust teha. Sätte eeskujuks on

TsMS § 407 lõige 5. Tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui:

1) vastaspoolele anti avaldusele vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg;

2) vastaspoolele ei teatatud avaldusele vastamata jätmise tagajärgedest;

3) avalduse menetlusse võtmisel on rikutud TvLS §-de 26 ja 27 nõudeid;

4) vastaspool on teatanud TVK-le mõjuvast põhjusest avaldusele vastamata jätmiseks ja

on seda põhistanud pärast avaldusele vastamiseks määratud tähtaja möödumist, kuid

enne tagaselja otsuse tegemist;

5) istungile ilmumata jäänud vastaspoolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise

nõudeid;

27 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 822. 28 Samas lk 824.

27

6) vastaspool on teatanud TVK-le istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ja on

seda põhistanud;

7) vastaspool oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega

tema osavõtuta.

Lõige 4 sätestab, et kui avaldaja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid avaldus ei ole

avalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb TVK otsuse, millega

jätab avalduse rahuldamata. Õiguslik põhjendus sisaldab faktiliste asjaolude pinnalt tehtud

õiguslikke järeldusi – selget seisukohta, millised nõude eelduseks olevad tingimused ei ole

täidetud ja miks, seega avaldaja peab läbi faktiliste asjaolude tegema TVK-le oma nõude

usutavaks.

Lõiked 5–10 näevad ette menetluse taastamise ja tagaseljaotsuse vaidlustamise korra. Nimelt

kui tsiviilkohtumenetluses on poolel, kelle suhtes tagaseljaotsus tehti, õigus esitada kaja (TsMS

§ 415) ja taotleda menetluse taastamist, siis TVK menetluses on vastaspoolel õigus 30

kalendripäeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või avalikul kättetoimetamisel alates

päevast, kui vastaspool sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada, taotleda otsuse teinud TVK-lt menetluse taastamist ja asja sisulist läbivaatamist. Taotluse

saab esitada üksnes olukorras, kus vastaspoole tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, milleks loetakse eelkõige liikluskatkestust, poole

ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, aga ka muid kaalukaid põhjuseid.

Oma haigust tuleb põhistada tõendiga, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile

vastamast või istungile ilmumast. Sellise tõendi puudumisel on võimalikud ka muud usutavad

tõendid.

Menetluse taastamisega kaasneb tagaseljaotsuse tühistamine ning menetlus jätkub olukorras,

milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. TVK taastab

menetluse määrusega ning määrab asja arutamiseks istungi. Kui menetluse taastamist taotlenud

pool taastatud menetluses istungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal

enam õigust menetluse taastamise taotlust esitada ja tal tuleks otsuse vaidlustamiseks pöörduda

TvLS §-s 58 reguleeritud korras kohtusse ning taotleda töövaidlusasja hagimenetluse korras

läbivaatamist.

Kui TVK ei rahulda vastaspoole taotlust menetluse taastamiseks, on taotluse esitanud poolel

õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul

asjakohase TVK määruse saamisest.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Tagaseljaotsuste regulatsioon riivab eelkõige PS § 15 esimesest lausest tulenevat kohtusse

pöördumise õigust ning sellega seotud tõhusa õiguskaitse põhimõtet. Riive seisneb selles, et

isiku võimalus saada tema õigusi puudutavas asjas sisuline kohtulik läbivaatus lükkub edasi

olukorras, kus TVK on tema suhtes teinud tagaseljaotsuse. Samuti puudutab regulatsioon PS §

24 lg 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kuigi

töövaidluskomisjon ei ole kohus PS § 24 mõttes, on PS § 24 lg 2 aluseks olev menetluslik

põhimõte oluline ka kohtueelses õiguskaitsemenetluses, eriti arvestades seda, et TVK otsuse

saab edasi viia kohtusse. Lisaks tuleb arvestada menetlusosalise õigust olla ära kuulatud.

Tagaseljaotsuse puhul tehakse otsus just seetõttu, et üks menetlusosaline ei ole menetluses

aktiivselt osalenud. Seega on tegemist teadliku menetlusliku erandiga tavapärasest põhimõttest,

mille kohaselt peab isikul olema võimalus tema vastu esitatud nõudele vastata ja esitada oma

seisukohad.

28

Riive ei seisne siiski selles, et isikult võetakse lõplikult ära kohtusse pöördumise õigus. Eelnõu

§ 42² lg 10 kohaselt on vastaspoolel juhul, kui TVK ei taasta menetlust, õigus pöörduda sama

töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul. Seega on tagaseljaotsuse

näol tegemist eelkõige menetlusliku mehhanismiga, mis muudab õiguskaitse saamise järjestust

ja tingimusi, mitte kohtusse pöördumise õiguse täieliku äravõtmisega.

Muudatuse eesmärk on tagada TVK menetluse mõistlik kestus, menetlusökonoomia ning

vältida olukorda, kus ühe poole põhjendamatu passiivsus takistab teise poole õiguste

maksmapanekut. Seega on meetmel kaks omavahel seotud eesmärki:

 menetluse kiirendamine ja kulude vähendamine;

 TVK töökoormuse vähendamine ning menetluse efektiivsemaks muutmine.

Need on legitiimsed eesmärgid. Riigil on õigus korraldada õiguskaitsesüsteemi viisil, mis

võimaldab lahendada vaidlusi mõistliku aja ja kuluga ning vältida olukorda, kus

menetlusosalise tegevusetus põhjustab põhjendamatuid viivitusi. Eriti kaalukas on eesmärk

tagada töövaidluste kiire lahendamine, kuna töövaidlused puudutavad sageli isiku elatist ja

sissetulekut ning nõude kiire lahendamine võib olla töötaja jaoks olulise tähtsusega.

Meede peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv ehk selle kasutamine peab aitama kaasa

taotletava eesmärgi saavutamisele. Kui vastaspool ei vasta ega ilmu istungile, ei pea TVK

tagaseljaotsuse puhul korraldama tavapärast tõendite kontrollimist ulatuses, mis oleks vajalik

tavalise otsuse tegemiseks. See võib vähendada menetlusele kuluvat aega. Samuti võimaldab

tagaseljaotsus teha otsuse olukorras, kus vastaspoole tegevusetuse tõttu ei ole vaidluse

lahendamiseks vaja läbi viia täismahus menetlust. Seega võib tagaseljaotsuse võimalus aidata

kaasa menetluse kiirendamisele ja TVK töökoormuse vähendamisele.

Meetme vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, et TVK-s menetluse kiirendamise eesmärki

oleks põhimõtteliselt võimalik saavutada ka muude menetluslike meetmetega, kuid need ei

võimaldaks saavutada sama eesmärki sama tõhusalt. Olukorras, kus vastaspool jätab talle

määratud tähtaja jooksul avaldusele vastamata ega ilmu istungile, peab TVK kehtiva

regulatsiooni kohaselt vaatamata vastaspoole täielikule tegevusetusele hindama avalduses

esitatud faktiliste asjaolude tõendatust. See eeldab tavapärasest ulatuslikumat menetlust ning

võib pikendada asja lahendamise aega ka juhul, kui vastaspool ei ole oma menetlusõigusi

tegelikult kasutanud. Üksnes menetlustähtaegade lühendamine või muude vastamata jätmisega

kaasnevate menetluslike tagajärgede sätestamine ei võimaldaks sellises olukorras menetlust

samas ulatuses lihtsustada. Tagaseljaotsuse võimaldamine seevastu võimaldab lahendada asja

olukorras, kus vastaspool on jätnud talle antud võimaluse kasutada oma menetlusõigusi

kasutamata, ilma TVK peaks selle tõttu läbi viima täismahus menetlust. Samal ajal on

kavandatavas regulatsioonis ette nähtud mitmed tagatised vastaspoole menetluslike õiguste

kaitseks, sealhulgas keeld teha tagaseljaotsust juhul, kui vastaspoolele anti vastamiseks

ilmselgelt liiga lühike tähtaeg või talle ei teatatud vastamata jätmise tagajärgedest, samuti

võimalus mõjuva põhjuse korral menetlus taastada ning menetluse taastamata jätmise korral

pöörduda asja läbivaatamiseks kohtusse. Seetõttu on tagaseljaotsuse regulatsioon vajalik, et

saavutada töövaidluste kiirema ja tõhusama lahendamise eesmärk olukordades, kus pool väldib

menetluses osalemist, viisil, mida üksnes vähem intensiivsete menetluslike meetmetega ei oleks

võimalik samaväärselt saavutada.

Kavandatav meede on mõõdukas, kuna tagaseljaotsuse tegemisega kaasnevat vastaspoole

menetlusõiguste riivet tasakaalustavad mitmed regulatsioonis ette nähtud menetluslikud

tagatised. Tagaseljaotsuse tegemine võimaldab ühelt poolt tagada avaldajale kiirema ja

tõhusama õiguskaitse ning vältida olukorda, kus vastaspoole tegevusetus põhjustab töövaidluse

29

põhjendamatut venimist. See on oluline eelkõige töövaidlustes, kus vaidluse kiire lahendamine

võib olla menetlusosalise jaoks olulise tähtsusega. Teiselt poolt võib tagaseljaotsuse tegemine

riivata vastaspoole menetluslikke õigusi, kuna otsus võidakse teha olukorras, kus vastaspool ei

ole esitanud oma seisukohti ega tõendeid ning avaldaja esitatud faktilised väited loetakse

vastaspoole poolt omaksvõetuks. Riive ei ole siiski ebaproportsionaalne, kuna tagaseljaotsuse

tegemine ei ole töövaidluskomisjoni kohustus, vaid võimalus. Lisaks saab tagaseljaotsuse teha

üksnes avaldaja nõusolekul ning üksnes avalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. See tähendab, et vastaspoole tegevusetus ei anna iseenesest alust avaldaja

nõude rahuldamiseks, vaid TVK peab hindama, kas esitatud asjaoludest tuleneb õiguslik alus

nõude rahuldamiseks. Samuti ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui vastaspoolele anti avaldusele

vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg, talle ei teatatud vastamata jätmise tagajärgedest,

avalduse menetlusse võtmisel või istungile kutsumisel rikuti seaduse nõudeid või vastaspool on

teatanud ja põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal menetluses osalemist. Vastaspoole

õiguste kaitseks on ette nähtud ka võimalus taotleda mõjuva põhjuse olemasolu korral

menetluse taastamist. Menetluse taastamisel tagaseljaotsus ei jõustu ega ole täidetav ning

menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud toimingu

tegemata jätmist. Kui TVK menetlust ei taasta, on vastaspoolel omakorda õigus pöörduda asja

läbivaatamiseks kohtusse. Seega ei võta tagaseljaotsuse regulatsioon vastaspoolelt lõplikult

võimalust saada oma asi kohtulikult läbi vaadatud, vaid näeb ette menetlusliku korra, mille

kaudu saab vastaspool oma õigusi kaitsta ka pärast tagaseljaotsuse tegemist. Arvestades ühelt

poolt töövaidluse kiire ja tõhusa lahendamise eesmärki ning teiselt poolt tagaseljaotsuse

tegemisele ja selle vaidlustamisele seatud menetluslikke piiranguid ja tagatisi, ei kaalu

vastaspoole menetlusõiguste riive üles avaldaja õigust saada oma nõudele tõhus ja õigeaegne

lahendus. Meedet saab seetõttu pidada mõõdukaks.

Punktiga 52 muudetakse TvLS-i § 43 lõiget 2 punkti 1 selliselt, et TVK juhatajal on istungi

alguses enne töövaidlusasja sisulist arutamist kohustus kindlaks teha kõik istungist osavõtvad

isikud ning nende isikusamasuse. Istungist osavõtvate isikute all mõeldakse eelkõige

menetlusosalisi, poolte esindajaid, tunnistajaid ja tõlke. Istungist osavõtvate isikute all ei

mõelda näiteks vaatlejaid, kes ei ole menetlusega seotud. Kehtiva korra kohaselt on kohustus

teha kindlaks ja veenduda vaid istungile kutsutud isikute isikusamasuses. Kuna näiteks

tunnistajaid ja tõlke TVK poolt istungile ei kutsuta, vaid kaasatakse poolte poolt, siis puuduvad

hetkel TVK-l hoovad veendumaks, et tunnistaja on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat.

Muudatus on kantud juhtumitest, kus tunnistaja või tõlk keeldub istungil avaldamast oma nime

ning esitamast isikut tõendavat dokumenti, mistõttu ei ole võimalik veenduda menetlusosalise

isikusamasuses.

Punktiga 53 muudetakse TvLS § 43 lõiget 5, jättes välja viite nõuetest osaliselt või täielikult

loobumise kohta. Nimelt täiendatakse TvLS-i §-ga 281, mis reguleerib nõudest loobumise

korda, seega oleks tegemist dubleeriva sättega. Edaspidi viitab säte TvLS § 29 lõikele 1, mis

täpsustab avalduses esitatud nõude täiendamise korda. Teises lauses kasutatakse väljendi

„täiendavad nõuded“ asemel „täiendatud nõuded“. Uus sõnastus on täpsem, kuna täiendatakse

juba esitatud nõudeid, mitte ei esitata täiendavaid nõudeid.

Punktiga 54 jäetakse TvLS § 43 lõikest 8 välja viide TVK otsuse teatavakstegemise kellaajale.

Kehtiva sätte kohaselt tuleb TVK juhatajal pärast töövaidlusasja sisulist arutamist teatada

pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev, kellaeg ja viis. Praktikas on kellaeg osutunud liialt

detailseks tingimuseks ning otsuse tegemise aja reguleerimine kuupäeva tasandil annaks TVK-

le suurema vabaduse oma tööd korraldada ning lihtsustaks oluliselt dokumendihalduri tööd.

Sama põhimõte kehtib ka TsMS-is, mille kohaselt piisab, kui kohus teatab kohtuotsuse

teatavakstegemise kuupäeva (avalikult teatavaks tegemise päev).

30

Punktiga 55 muudetakse TvLS § 44 lõiget 3, lisades viite TsMS § 33 lõikele 1 ja välistades

TsMS § 277 lõike 4 teises lauses nimetatud ekspertiisi määramise võimalus TVK menetluses.

Kuigi TvLS viitab TsMS §-le 277, mis käsitleb dokumendi ehtsuse vaidlustamist ja võltsituse

kontrollimiseks ekspertiisi määramist kohtu poolt, siis teoreetiliselt saaks seda TVK küll

määrata, aga praktikas mitte. Takistuseks on nii ebaselgus kulude kandmises (TsMS § 143,

mille kohaselt kohus võib määrata ekspertiisi tegemiseks ettemaksu tasumise kohustuse

taotluse esitanud poolele või mõista hiljem selle menetluskuluna välja, mida TVK aga teha ei

saa) kui ka menetluse kiirus ja lihtsus, millele vastandub ekspertiisi määramise korral menetluse

peatamise/istungi edasilükkamise vajadus.

TvLS loomisel sooviti ette näha lihtsustatud menetluskord, et inimestel oleks võimalik

saavutada kiirelt ja tõhusalt õigusrahu, mistõttu ei ole võimalik kõiki kohtumenetluses ette

nähtud põhimõtteid täies mahus kohaldada. Ka TvLS-i seletuskirjas selgitatakse TvLS § 44

lõike 3 kohta, et tõendite esitamise sätete kohaldamisel tuleb silmas pidada TVK menetluse

lihtsust ja kiirust. Seega TsMS §-le 277 viitamine TvLS-is täidab eelkõige seda eesmärki, et

anda poolele õigus dokumendi ehtsus vaidlustada ja dokumendi võltsitust põhistada ning

võimaldada vaidlusorganil vaidlustatud dokument jätta otsuse tegemisel arvestamata. TVK

menetluse eesmärki ja senist kogemust arvesse on mõistlik jätkata TVK-de senist tegevust ja

mitte võimaldada ekspertiisi määrata TVK menetluses.

Punktiga 56 täiendatakse TvLS § 45 lõikega 41. Muudatus haakub eelnõuga kavandatud TvLS

§ 37 lõike 2 täiendamisega, millega nähakse ette TVK kohustus selgitada välja kohalduv õigus.

Eelnõu § 45 lõike 41 eeskujuks on TsMS § 234, mille eesmärk on tagada, et kohtud ja

menetlusosalised saaksid aru nende kohustuste vahekorrast välisriigi ja rahvusvahelise õiguse

ning tavaõiguse sisu kindlakstegemisel ning et kohus ei peaks tegema ülemääraseid pingutusi

välisriigi õiguse, rahvusvahelise õiguse ja tavaõiguse sisu kindlakstegemiseks. Lisaks on sätte

eesmärk anda Eesti kohtule pädevus teatud toimingute tegemiseks vaidluses kohaldatava

välisriigi õiguse sisu kohta teabe hankimisel ning vähendada kohtute töökoormust välisriigi

õiguse sisu kindlakstegemisel, pannes need kohustused pooltele.29

Töövaidluskomisjoni kontekstis on sätte eesmärk anda juhised ja kehtestada piirid, millest

komisjon peab välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtuma. Näiteks kehtib põhimõte, et

rahvusvahelist õigust tuleb tõendada niivõrd, kui see ei ole TVK-le teada. Samuti antakse TVK-

le edaspidi õigus kaasata välisriigi õiguse selgitamiseks eksperte või nõuda menetlusosalistelt

asjakohaseid dokumente.

Kuna REÕS-i viitab §-des 2 ja 4 kohtule, aga mitte kohtuvälistele vaidluste lahendamise

organitele, siis aitab lisatav lõige nimetatud lünka ületada ja kohustab TVK-d muu hulgas

lähtuma REÕS-i §-st 4, mis näeb ette välisriigi õiguse väljaselgitamise korra. Näiteks on TVK-

l edaspidi õigus nõuda kohalduva õiguse väljaselgitamiseks poolte kaasabi ja arvestada poolte

sel eesmärgil esitatud dokumente. Samuti on TVK-l edaspidi õigus pöörduda abipalvega

Justiits- ja Digiministeeriumi või Välisministeeriumi poole. Kui välisriigi õiguse sisu ei ole

mõistliku aja jooksul võimalik kindlaks teha, kohaldatakse Eesti õigust.

Punktiga 57 täpsustatakse TvLS § 47 lõiget 2 ja nähakse ette, et tunnistajaks võib olla isik, kes

ei ole selles töövaidlusasjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja TvLS § 17 mõttes,

kuid kellele võivad olla teada töövaidlusasjas tähtsust omavad asjaolud, näiteks töökaaslased,

29 Kõve, V., jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2017, lk 1281.

31

koostööpartnerid, turvatöötajad, kliendid jne. Muudatus on kantud juhtumitest, kus

menetlusosaline soovib tunnistajaks kutsuda oma esindajat. Esindajal on aga esindatava suhtes

lojaalsuskohustus ning see tähendab ka mitte avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mis

võib omakorda olla konfliktis tunnistaja kohustusega anda tõeseid ja täielikke ütlusi. Täpsustus

aitab edaspidi eelkirjeldatud olukordi vältida.

Punktiga 58 täiendatakse § 49 pealkirja sõnaga „kirjalike“. Praegu reguleerib paragrahv

peaasjalikult tunnistaja kirjalike ütluste andmise korda (va lõige 4), kuid pealkirjast see ei nähtu.

Edaspidi reguleerib § 49 vaid tunnistajate kirjalike ütluste korda ning suuliste ütluste andmist

reguleeriblisatav § 491 (eelnõu punkt 64). Muudatus loob rohkem selgust tunnistajate

ülekuulamise korda.

Punktiga 59 tunnistatakse kehtetuks TvLS § 49 lõige 4. Praegune § 49 reguleerib peaasjalikult

tunnistajate kirjaliku ülekuulamise korda, välja arvatud lõige 4, mis käsitleb tunnistajate

ülekuulamise korda istungil. Kuna praegune tunnistajate ülekuulamise kord TVK istungil on

puudulikult reguleeritud, siis luuakse eelnõuga § 491 , mis täidab nimetatud lünga ja hakkab

edaspidi reguleerima tunnistajate suuliste ütluste andmise korda. Paragrahv 49 näeb edaspidi

ette vaid tunnistaja kirjalike ütluste andmise korra. Seetõttu tõstetakse § 49 praegune lõige 4

uude paragrahvi.

Punktiga 60 täiendatakse TvLS 3. peatüki 5. jao 2. jaotist §-ga 491, millega nähakse ette

tunnistaja ülekuulamise kord. Sätte eeskujuks on TsMS § 262. Kehtiv TvLS tunnistaja

ülekuulamise korda ei sätesta ja TVK on tunnistaja ülekuulamisel lähtunud seni analoogia

korras viidatud TsMS §-st 262. Praegu valitseb olukord, kus erinevad TVK juhatajad kuulavad

tunnistajaid üle erinevalt, lisaks ei ole selgituskohustuse täitmisel praegu ühelegi paragrahvile

viidata, mistõttu on vaja sätestada üheselt mõistetav tunnistajate ülekuulamise kord, mis oleks

selge kõigile menetluse osapooltele.

Lõige 1 näeb ette, et tunnistaja ülekuulamine algab isiku kindlakstegemisest ja tema seotuse

selgitamisega asja ja menetlusosalistega. Seejärel selgitab TVK tunnistajale kohustust rääkida

tõtt ja anda tunnistusi vahetult nähtud, kuuldud või tajutud elulise asjaolu kohta. Samuti peab

TVK enne tunnistaja küsitlemise algust selgitama osapooltele ammendavalt (st vastama

menetlusosaliste täpsustavatele küsimustele) tunnistaja küsitlemise korda ning täitma

selgituskohustust olukorras, kus poolele on ebaselge, milliseid küsimusi või millises vormis ta

peaks tunnistajale esitama. Ammendav selgituskohustus on tähtis, kuna TVK menetluse

osapooled on enamasti õigusalaste eriteadmisteta isikud, kellel puuduvad eriteadmised selle

kohta, kuidas tunnistajaid TVK-s või kohtumenetluses üle kuulatakse.

Lõige 2 sätestab tunnistaja küsitlemise järjestuse. Esimesena küsitleb tunnistajat tunnistaja

kaasanud pool, seejärel teised menetlusosalised ning viimaks TVK.

Lõige 3 näeb ette, et TVK peab küsitlemisel kõrvaldama suunavad, korduvad ja

asjassepuutumatud küsimused, et tagada tunnistaja efektiivne ja eesmärgipärane ülekuulamine.

Kui tunnistaja kaasanud osapool ei küsitlenud TVK hinnangul tunnistajat ammendavalt, siis

peab TVK küsitlema tunnistajat nii, et saadud vastused oleksid ammendavad. See tuleneb nii

uurimispõhimõttest kui ka TVK juhataja kohustusest istungi kulgu kontrollida ja juhtida, et

välja selgitada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, et teha seadusega kooskõlas õige ja õiglane

otsus.

Lõige 4 reguleerib olukorda, kus tunnistajaid on rohkem kui üks. Kui tunnistajaid on mitu,

kuulatakse nad üle üksteisest eraldi nii, et üle kuulamata tunnistajaid ei viibiks asja arutamise

32

ajal istungisaalis. Üle kuulatud tunnistaja võib jääda istungisaali kuni asja arutamise lõpuni, v.a

kui TVK lubab tal enne istungi lõppu lahkuda. Säte on vajalik selleks, et esimesel küsitlusel

küsitud küsimused ja antud vastused ei saaks mõjutada järgmiste tunnistajate ütlusi.

Lõige 5 reguleerib olukordi, kus menetlusosaline võib tahtlikult või tahtmatult tunnistajat

mõjutada. Kui TVK-l on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel TVK-le

menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul

viisil tunnistaja ütlusi, võib TVK tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist

eemaldada ning tunnistaja ütlused loetakse talle ette ning temal võimaldatakse tunnistajat

küsitleda pärast istungile tagasipöördumist. Võimalus menetlusosaline ülekuulamiselt

eemaldada on tähtis näiteks töökiusu või tööalast ärakasutamist käsitlevates kaasustes

tunnistuste andmisel, kus tunnistajad võivad menetlusosalist karta. Menetlusosalise saalist

eemaldamine võib kaasa tuua riive PS § 24 osas, mille kohaselt igaühel on õigus olla oma

kohtuasja arutamise juures. Potentsiaalset riivet tasakaalustab lõike teine lause, mis näeb ette,

et saalist eemaldatud menetlusosalisele loetakse peale saali naasmist tunnistaja ütlused ette,

misjärel saab menetlusosaline samuti tunnistajat küsitleda. Sätte eeskujuks on TsMS § 260, mis

näeb ette analoogse korra.

Punktiga 61 täiendatakse TvLS § 50 punkti 1, lisades tekstiosa „või lõikes 21“. Muudatus

haakub eelnõuga kavandatud lõike 21 lisamisega TvLS § 27. Kehtiv punkt 1 nägi ette § 27 lõikes

2 loetletud juhud, millal TVK juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse määrusega.

Arvestades, et § 27 lõike 21 lisamisega loodi TVK-le lisaalused avalduse menetlusse võtmata

jätmiseks, on vaja täpsustada punkti 1 ja lisada ka muudatusega lisandanud alused menetluse

lõpetamise määruse tegemise loetellu.

Menetluse lõpetamise puhuks lisatud alusteks on juhtumid, kus avaldaja õiguste rikkumine ei

ole avalduse alusena esitatud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

avaldaja faktiliste väidete õigsust, või olukorrad, kus avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitse, ning

juhtumid, kus avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Punktiga 62 täiendatakse TvLS §-s 50 loetletud menetluse lõpetamise aluseid uue alusega.

Muudatus on vajalik õigusselguse suurendamiseks. Olukorras, kus TVK-le on esitatud avaldus

asja pooleks oleva füüsilise või juriidilise isiku suhtes enne tema pankroti väljakuulutamist või

pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning TVK ei ole

veel jõudnud nõude kohta lahendit teha, on vaja selgesõnaliselt ette näha, et TVK lõpetab

sellisel juhul menetluse määrusega. Sellisel juhul saab nõude maksma panna

tsiviilkohtumenetluses või pankrotimenetluses.

Kui TVK on algatatud töötasu nõude menetluse ja menetluse ajal kuulutatakse välja tööandja

pankrot, peab TVK menetluse lõpetama, kuna edasine menetlus on välistatud PankrS § 44 lõike

1 alusel. Kuna TVK ei saa seejärel vaidluse sisulist lahendamist jätkata, lõpeb menetlus

määrusega. Sama põhimõte kehtib ka kohtumenetluses, kus analoogses olukorras jäetaks hagi

läbi vaatamata (PankrS § 43 lg 2). Pankrotimenetluse eesmärk on tagada kõigi võlausaldajate

võrdne kohtlemine alates pankroti väljakuulutamisest, sõltumata nõuete liigist või

sissenõutavaks muutumise ajast. Isiku õigused ei jää menetluse lõpetamise tõttu kaitseta,

edaspidi saab oma nõudeid kaitsta pankrotimenetluses. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Varem

33

kohaldas TVK eelkirjeldatud situatsioonis PankrS-i, edaspidi saab viidata TvLS-ile, mis loob

menetlusosalistele suurema õigusselguse.

Punktiga 63 muudetakse paragrahvi 53 lõiget 4, lisades viite § 50 punktile 7. Säte näeb ette, et

kui menetlus lõpetatakse teatud alustel ning lepitusmenetlust ei alustata, siis on pooltel õigus

pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse TvLS §-s 58 sätestatud korras.

Muudatusega lisatakse menetluse lõpetamise aluste alla ka olukord, kui asjas pooleks oleva

isiku vastu on esitatud varaline nõue enne pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse

lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui sellises olukorras TVK lõpetab

menetluse, on poolel võimalik pöörduda töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse.

Punktiga 64 tunnistatakse TvLS § 54 lõige 2 kehtetuks, kuna praegune regulatsioon osutunud

ebavajalikuks ja tekitab tihti TVK klientide seas segadust. Kehtiv lõige 2 sätestab, et juhul, kui

töövaidlusasja arutakse istungil, siis teeb TVK otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise

päeval. Säte tekitab segadust, sest sellest lõikest võib välja lugeda kohustuse teavitada ka pooli

otsuse resolutsioonist istungi päeval. Tegelikult pooli otsuse resolutsioonist istungipäeval ei

teavitata ning seda osaliselt ka kaalutlusel, et otsuse motiveerimise käigus võib selguda, et

esialgu kavandatud resolutsioon ei ole seadusega kooskõlas. TvLS § 57 lõike 1 kohaselt

teavitatakse pooli otsusest 10 tööpäeva jooksul peale istungi toimumist. Otstarbekas ei ole

seaduse jõuga kohustada TVK juhatajat kaasistujatega läbi arutama kaasuse lahendit ja arutelu

tulemusena sõnastama seejärel resolutsiooni asja arutamise päeval. Üldjuhul kaasistujad ei ole

juriidiliste eriteadmisega isikud ning näiteks olukorras, kus istungil esitati uusi tõendeid,

seisukohti ja/või kuulati üle tunnistajaid, võib TVK juhatajal olla vaja oluliselt rohkem aega,

kui on seda istungi järel, et anda kaasistujatele ülevaade, millised õiguslikud asjaolud on otsuse

tegemisel tähtsad. Muudatus võimaldab TVK-l olla otsuse kujundamise protsessis vähem

bürokraatiast kammitsetud, kuid ei too kaasa ohtu, et otsus ei ole muudatuse jõustumisel

seadusega kooskõlas või põhjendatud.

Punktiga 65 täiendatakse TvLS § 54 lõikega 6, mis lubab TVK-l teha ühisavalduse

läbivaatamisel otsuseid avaldajate kaupa eraldi, kui see osutub menetlusökonoomia seisukohast

mõistlikuks. Näiteks on üsna tavapärane, kui ettevõtja koondab suure hulga töötajaid või on

jäänud majandusraskuste tõttu (või muudel põhjustel) töötasu väljamaksmisega hätta,

pöörduvad töötajad mitmekaupa ühisavaldusega TVK. Kui nõudeid on palju (näiteks töösuhte

lõppemise järel võib töötajal saamata olla (mitme kuu) töötasu, kasutamata puhkuse hüvitis,

lisatasud (sh öötöö, riigipühal töötamise või ületundide eest), töösuhte erakorralise ülesütlemise

korral ka mitmed hüvitised (TLS § 100 või § 109 lg-tes 1 ja 2 nimetatud hüvitised) ning

avaldajaid mitu, võib olla põhjendatud need läbi vaadata küll ühes menetluses, aga otsused

tehakse avaldajate kaupa eraldi, mitte ühe dokumendiga.

Punktiga 66 jäetakse TvLS § 57 lõikest 1 välja teine lause, mis reguleerib TVK otsuse

teatavakstegemise ajast teavitamist. Praegu tuleb sätte kohaselt TVK juhatajal pärast

töövaidlusasja sisulist arutamist teatada pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev, kellaeg ja

viis. TvLS § 43 lõige 8 sätestab sedasama, seetõttu eemaldatakse seadusest dubleeriv lause.

Punktiga täiendatakse lõiget ka kolmanda ja neljanda lausega, millega nähakse ette, et TVK

juhataja võib mõjuval põhjusel otsuse teatavaks tegemise tähtaega määrusega pikendada kuni

kümne tööpäeva võrra ning TVK teatab menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja

muutmisest.

Kehtiv lõige 1 reguleerib otsuse teatavaks tegemist menetlusosalistele, kui töövaidlusasi

vaadatakse läbi istungil ning tavaliselt tuleb otsus teatavaks teha kümne tööpäeva jooksul pärast

34

istungi toimumist. Tähtajast kõrvale kalduda ei ole praegu seadusega lubatud. Seadusandja

antud tähtaeg on üldjuhul piisav, kuid suurema paindlikkuse huvides on vaja anda TVK

juhatajale võimalus otsuse teatavaks tegemise tähtaega pikendada, näiteks väga keerukate

juhtumite puhul või olukorras, kus TVK juhatajat pärast istungit haigustub. Mõjuv põhjus on

määratlemata õigusmõiste ning jääb igal konkreetsel juhul TVK juhataja kaalutlusotsuseks.

Samas peab silmas pidama, et tähtaega ei tohi pikendada kergekäeliselt. TVK juhatajale antud

õiguse kuritarvitamise kahtluse korral on menetlusosalis(t)el võimalik esitada Tööinspektsiooni

peadirektorile kaebus (vt § 121) ning Tööinspektsiooni peadirektoril on kaebuse põhjendatuse

korral võimalik otsustada sellise korraldava abinõu rakendamine, mis eelduslikult võimaldab

menetluse seaduses sätestatud menetlusreegleid järgides lõpule viia või eriti olulise rikkumise

(näiteks tähtaja pikendamise määruse põhistamata jätmine või otsuse teatavakstegemise aja

muutmise teatavakstegemise kohustuse rikkumine) korral teha asjaomasele ministrile ettepanek

distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks.

Punktiga 67 muudetakse TvLS § 58 lõiget 5. Selle muudatuse eesmärk on võtta kohtult ära

võimalus nõuda TVK avalduse ümbervormistamist hagiavalduseks ja seega muudatus toetab

bürokraatia vähendamist. TvLS § 58 lg 5 muudatusega eemaldatakse kohtult senine sõnaselge

õigus nõuda töövaidluskomisjonis esitatud avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud

vormis. Muudatus ei välista kohtu õigust nõuda TsMS alusel konkreetsete menetlemist

takistavate puuduste kõrvaldamist, kuid sellisel juhul peab kohus puuduse selgelt kindlaks

määrama ja näitama, kuidas see takistab asja menetlemist. Seega ei saa üksnes

töövaidluskomisjonis esitatud avalduse vormiline erinevus hagimenetluses ettenähtud vormist

olla iseseisvalt aluseks uue hagimenetluse vormis avalduse nõudmisele.

Praegu on probleemiks asjaolu, et kuigi TvLS-i § 58 lõike 4 kohaselt võib TVK avalduse

rahuldamise korral vastaspool esitada kohtule taotluse, et TVK esitatud avaldus vaadataks

hagimenetluse korras läbi hagina, siis näiteks 2022. aastal nõudis kohus uue hagi esitamist 70%

juhtudest. Sealjuures nõuti uue hagi esitamist tihti täpsemalt põhjendamata, milles TVK

avalduse puudused seisnesid. Eelkirjeldatud regulatsiooni mõte on peale TVK menetlust

kohtusse pöördumist lihtsustada, mistõttu ei ole kujunenud olukord kooskõlas sätte algse

eesmärgiga.

Kaasneva lisakoormuse tõttu jäetakse hagi sageli esitamata, mistõttu TVK otsus vaidlustatud

osas ei jõustu. See on toonud kaasa olukordi, kus hageja, olles saanud TVK-st õiguse, ei saagi

õiglast lahendit ning peab TVK-s kaotajaks jäänud poolele nõudmise korral kinni maksma ka

menetluskulud. TVK eesmärk on pooltele tuua lihtne, kiire, odav ja õiglane lahendus.

Kõnealune muudatus aitab seda eesmärki saavutada. Teisalt ei ole tegu põhimõttelise

muudatusega, vaid juba praegu TvLS-is ettenähtud praktikaga, mille sõnastust täpsustatakse.

Puhkudeks, kus avaldaja on TVK-s enda avaldust muutnud ning seetõttu võib kohtule ja

pooltele olla ebaselge, mis on avalduse sisu, säilib kohtul võimalus nõuda hagi tervikteksti

esitamist.

Punktiga 68 muudetakse TvLS § 58 lõiget 7 sarnaselt eelnõu eelmise punktiga (TvLS § 58 lg 5

muudatus) viisil, et kohtul kaob õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud

vormis. Olukorras, kus TVK on avalduse rahuldanud ja kohtusse pöördub vastaspool, nõuavad

kohtud sageli põhjendamatult hagi esitamist. TvLS-i § 58 lõike 5 kohaselt tuleks üldjuhul

lugeda hagiavalduseks TVK-le esitatud avaldus. Üksnes juhul, kui see ei vasta hagiavalduse

nõuetele, tuleks nõuda eraldi hagi esitamist.

35

2022. a esitatud avalduste puhul nõudis kohus uue hagi esitamist 70% juhtudest. Seejuures

puudusid kohtumäärustes sageli põhjendused, milles seisnesid TVK avalduse puudused, või

välja toodud puudused ei olnud sellised, mis takistaksid hagi menetlemist, nt märkimata oli, kas

hageja soovib suulist või kirjalikku menetlust. Enam kui 10% juhtudest ei esitanud hageja hagi,

mistõttu tema nõue jäi kohtus läbi vaatamata, st potentsiaalselt tema õigused kaitseta. Muudatus

aitab taolisi olukordi edaspidi vältida.

Lisaks muudetakse § 58 lõiget 8, lisades võimaluse kohtule esitatud taotlusest loobumise kõrval

taotlus ka tagasi võtta. Kohtule esitatud hagiavalduse tagasivõtmiseks või sellest loobumiseks

kehtib erikord, muu hulgas peab kohus tagasivõtmise või loobumise määrusega lahendama.

Hagist loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle TsMS-i

§ 429 lõike 1 esimese lause ja § 431 lõike 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni

loobumistaotluse lahendamiseni on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma

menetluslikku positsiooni muuta. Muudatuse tulemusena kaob põhjendamatu piirang, mille

kohaselt kohtule esitatud taotlusest võib loobuda, kuid mitte seda tagasi võtta. Tagasivõtmise

korral säiliks võimalus sama nõudega ka tulevikus kohtu poole pöörduda. Eriregulatsioon on

vajalik, kuivõrd vastaspoole taotlus ei ole TsMSi tähenduses hagi ning seetõttu ei saa

vastaspoole poolt esitatud taotlusest loobumist või taotluse tagasivõtmist samastada hagi

tagasivõtu ja hagist loobumise regulatsiooniga.

Punktiga 69 täiendatakse TvLS § 59 lõikega 21. Muudatus on seotud TvLS § 32 lõige 4

kehtetuks tunnistamisega ja eeskuju on võetud TsMS § 457 lõikest 2 ning selle eesmärk on

välistada olukord, kus menetluse vastaspoolel oleks võimalik saavutada oma nõude korduv

läbivaatamine.

Kohtupraktikas on lubatavaks loetud tasaarvestuse avalduse tegemine menetluses ning

käsitletud seda vastuväitena haginõudele. Menetlusseadustik sätestab tasaarvestuse vastu-

väitega arvestamise erandina ka otsuse jõustumisel. Üldreegli kohaselt on jõustunud kohtuotsus

kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või

vastuhagiga esitatud nõue. Kuid seaduses on lubatud erand: kui kostja on esitanud menetluses

haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles

vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata (§ 457 lg 2).30

Silmas peab pidama, et otsuse õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele ainult siis, kui TVK

on selle sisuliselt lahendanud. TVK lahendab vastunõude otsuse resolutsioonis ning selle

lahendamiseks resolutsioonis ei pea pool esitama iseseisvat taotlust.31 Vastuväidet käsitletakse

otsuse põhjendavas osas. Kui avaldus jääb muul põhjusel rahuldamata või läbi vaatamata ning

30 Vt RKTKm 26.04.2017 nr 3-2-1-34-17, p 13. 31 Kohus lähtub tasaarvestamisel TsMS §-st 445. TsMS kommenteeritud väljaande kohaselt § 445 lõike 1 teine

lause põhineb arusaadaval menetlusökonoomilisel põhimõttel, et otstarbetu ning kulukas oleks ühe kohtulahendi

põhjal alustada kahte täitemenetlust, kui lahendis on nii hageja kui ka kostja nõuded teatud ulatuses rahuldatud.

Selle asemel tuleb kohtul teha otsuse resolutsioonis tasaarvestus, mille tulemusel tekib kohtulahend kui

täitedokument vaid ühe menetlusosalise kasuks. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas

osas. Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega välja vaid summa, mida pool on kohustatud maksma pärast

nõuete tasaarvestamist. Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu

rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda

otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks jääk jääb. Selleks ei ole poolel vaja

teha eraldi tasaarvestusavaldust. Vt ka RKTKo 23.11.2016 nr 3-2-1-112-16 p-d 22 ja 23: Otsustused hagi ja

vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning juhul, kui rahuldati

tasaarvestuslik vastuhagi (TsMS § 373 lg 1 p 3 ja § 445 lg 1 esimene lause), tuleb kohtulahendi resolutsioonis teha

eraldi otsustus tasaarvestuse kohta ja märkida kumma poole kasuks ja missuguses ulatuses hagi või vastuhagi

pärast tasaarvestuse tegemist rahuldatakse.

36

tasaarvestuse vastuväite kontrollimiseks puudub vajadus, ei takista see tasaarvestuseks esitatud

nõude maksmapanemist eraldi menetluses.

Kui otsuse õigusjõud tasaarvestuse vastuväitele ei laieneks, saaks vastaspool vabalt nõuda oma

nõude rahuldamist hilisemas menetluses. Seega oleks vastaspoolel (erinevalt avaldajast)

võimalik saavutada oma nõude korduv läbivaatamine. Muudatuse eesmärk on piirata seda

võimalust.

Punktiga 70 asendatakse TvLS § 59 lõikes 3 sõnad „TVK juhataja või sekretär“ sõnaga

„Tööinspektsioon“. Muudatus ei ole seotud töövaidluse sisulise lahendamisega, vaid on

tehniline. TVK tehniline teenindamine on Tööinspektsiooni üldosakonna ülesanne ja

jõustumismärke lisamine tehniline tegevus. Otsuse osalise jõustumise korral tuleb siiski saada

sisend töövaidluskomisjoni juhatajalt.

Antud hetkel peetakse puudutatud haldusorgani all silmas eelkõige Eesti Töötukassat,

Tervisekassat, Maksu- ja Tolliametit, Sotsiaalkindlustusametit ehk haldusorganit, kelle

seadusest tuleneva ülesande täitmiseks on TVK otsuse jõustumise tõendamine vajalik.

Punktiga 71 kavandatud muudatusega muudetakse § 59 lõike 4 sõnastust sujuvamaks ning

kaotatakse viide TVK juhatajale ja sekretärile. Seaduse tasandil on tarbetu reguleerida, millise

ametinimetusega töötaja peaks otsusele jõustumismärke lisama.

Punktiga 72 muudetakse § 60 lõike 2 sõnastust. TVK juhatajal on edaspidi õigus määrusega

tühistada otsus, kui esinevad TvLS § 28 lõikes 2, § 281 lõikes 1, § 422 lõikes 10 ja § 51 lõikes

1 sätestatud juhud. Muudatus on tingitud TvLS-i lisatud § 281 lõikest 1, § 422 lõikest 10, mille

kohaselt sätestatakse TvLS-is avaldajale võimalus avaldusest loobuda ning TVK-le teha

tagaseljaotsuseid. Edaspidi tühistab TVK juhataja määrusega otsuse juhul, kui avaldaja võtab

avalduse tagasi enne otsuse jõustumist, kui avaldaja loobub avaldusest enne otsuse jõustumist,

kui pärast tagaseljaotsuse tegemist taastatakse vastaspoole taotlusel menetlus ning kui poolte

vahel saavutatakse kompromiss.

Punktiga 73 muudetakse TvLS § 63 pealkirja ja sissejuhatavat lauset. TvLS § 63 reguleerib

TVK otsuse kandmist töötamise registrisse (TÖR). Sissejuhatava lause muudatusega nähakse

ette veel olukordi, millal TVK juhatajal on õigus teha kandeid TÖR-i (s.t töötamise

registreeringuga seotud andmeid lisada või muuta). Praegu saab TVK teha kande TÖR-i üksnes

jõustunud TVK otsuse alusel. Edaspidi saab TVK teha kande TÖR-i ka juhul, kui TVK on

määrusega kinnitanud kompromissi või lepituskokkuleppe. Näiteks, kuna kompromissi

kinnitab TVK juhataja TvLS § 51 lõike 1 kohaselt määrusega (ühtlasi lõpetades sellega ka

töövaidlusasja menetluse), siis praegu ei ole TVK-l TvLS § 63 alusel õigust teha sellekohast

kannet TÖR-i ning vaidluse osapool peab kande tegemiseks pöörduma hoopis EMTA poole.

See on ebaefektiivne ega ole vaidluse osapoolte huve arvestades mõistlik. Muudatusega

seonduvalt jäetakse sätte pealkirjast välja viide kitsalt TVK otsusele ja selle asemel viidatakse

kande tegemisele laiemalt.

Punktiga 74 täiendatakse TvLS § 65 lõikega 11. TvLS § 65 reguleerib otsuse viivitamata

täitmist. Lõike 1 kohaselt on TVK-l õigus tunnistada töötasu väljamõistmise viivitamata

täidetavaks, kui pool on esitanud selleks põhistatud avalduse. Täienduse tulemusel lisatakse

lõige 11, kus sätestatakse uus alus, millal TVK ei pea ootama poole sellekohast taotlust, vaid

TVK-l on õigus tunnistada otsus ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sellisel juhul jõustub

töövaidluskomisjoni otsus selle kättesaamisel, mitte 30 kalendripäeva möödudes otsuse

kättesaamisest. Sätte muutmisel on võetud eeskuju TsMS § 468 lõike 1 punktidest 1 ja 2.

37

Menetluslikust aspektist ei ole nõude tunnustamise korral põhjendatud oodata otsuse täitmisega

kuni otsuse jõustumiseni, sest tunnustamisel põhinevate otsuste vaidlustamise tõenäosus on

väike. Nimetatud juhul ei ole ka mõistlik, et täitmisest huvitatud pool peaks andma tagatise

lahendi viivitamatust täitmisest võlgnikule tekkida võiva kahju katteks.

Oluline on siiski tähele panna, et nimetatud TVK otsused ei kuulu viivitamatule täitmisele otse

seaduse alusel, vaid enne selle jõustumist peab olema TVK tunnistanud lahendi viivitamata

täidetavaks otsuses endas. Kui seda tehtud ei ole, siis otsust viivitamata täita ei saa.

Punktiga 75 reguleeritakse käesoleva seaduseelnõu jõustumise hetkel pooleliolevate vaidluste

lahendamist.Muudatusega sätestatakse põhimõte, mille kohaselt lahendatakse seaduseelnõu

jõustumise hetkel pooleliolevad töövaidlused käesolevast seaduseelnõust lähtuvalt. Põhimõte

on tavaks ka TVK menetlusele eeskujuks olevas tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 6 kohaselt

tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi).

3.2. MKS muudatused

Eelnõu §-ga 2 muudetakse MKS-i.

Punktiga 1 asendatakse MKS § 251 lõikes 2 sõnad „Töövaidluskomisjoni juhatajal või

sekretäril“ sõnaga „Töövaidluskomisjonil“. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega.

Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et Tööinspektsiooni struktuuris on TVK sekretäri

ametinimetus muutunud (sekretäri asemel kasutatakse ametinimetust dokumendihalduse

spetsialist). Lisaks puudub vajadus osutada seaduse tekstis kellelegi teisele kui TVK-le.

Punktiga 2 täiendatakse § 251 lõike 2 teist lauset pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“.

Nimetatud sätte kohaselt on TVK juhatajal või sekretäril on õigus teha MKS § 255 punktis 4

nimetatud otsuse alusel TvLS §-s 63 nimetatud kandeid. Käesoleva eelnõuga muudetakse MKS

§ 255 punkti 4 selliselt, et TVK määrusega kinnitatud kompromiss ja lepituskokkulepe võivad

olla TÖR-i kande aluseks. Seega on vajalik ka MKS § 251 lõiget 2 täiendada ja otsuse kõrval

nimetada ka määrust.

Punktiga 3 täiendatakse MKS § 255 punkti 4 pärast sõna „otsus“ sõnadega „või määrus“.

Muudatusega võimaldatakse TVK-l teha kandeid TÖR-i ka lepituskokkuleppe ja kompromissi

alusel, mis kinnitatakse määrusega. Praegu on TVK-l kandeid võimalik teha vaid TVK otsuse

alusel.

Punktiga 4 täiendatakse MKS § 29 kolme punktiga, andes maksuhaldurile õiguse avaldada

teatud maksusaladust sisaldavat teavet.

Punktiga 182 antakse maksuhaldurile õigus avaldada TVK-le töövaidluse lahendamiseks

mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja andmeid. TvLS § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt

lahendab TVK töötaja ning Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või

mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte

ettevalmistamisest tekkinud töövaidlusi. Kuigi seaduse järgi on TVK pädev lahendama

individuaalseid töövaidlusi, mille üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud

tööandja, puudub TVK-l ligipääs mitteresidendist tööandja andmetele. See takistab

mitteresidendist tööandjaga seotud töövaidluste kiiret ja kvaliteetset lahendamist.

38

Mitteresidendist tööandja andmeid vajab TVK menetluse algusest peale. TVK-l on

töövaidlusavalduse saabumisest alates kolm päeva, et otsustada, kas võtta avaldus menetlusse

või mitte (TvLS § 27 lg 1). Juba menetlusse võtmise üle otsustamise määruses tuleb kajastada

vaidluse osapoolte andmeid. Lisaks on kogu menetluse vältel ajakohaste andmete olemasolu

vajalik menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Sealjuures võib TVK-l olla vajadus

kontrollida mitteresidendist tööandja andmete ajakohasust menetluse vältel mitmel korral, sest

andmete ajakohasust tuleb kontrollida näiteks istungipäeval, otsuse kirjutamise hetkel ja

menetluse kestel määruste jt dokumentide kättetoimetamisel.

Seni on mitteresidendist tööandjaga seotud vaidluste lahendamisel tulnud andmete puudumise

tõttu ette mitmesuguseid takistusi. Näiteks on ette tulnud vaidlusi, kus kogu tööandjale

dokumentide kättetoimetamine tuleb korraldada Ametlike Teadaannete kaudu, mis on

ajakulukas. Samuti on juhtunud, et töötaja viidatud mitteresidendist tööandja esindaja Eestis ei

võta oma seotust töötajaga omaks. Kui puudub ligipääs mitteresidendist tööandja andmetele,

siis näiteks juhul, kui mitteresidendist tööandja esindaja ilmub TVK istungile, võib TVK-l olla

keeruline veenduda, kellega täpselt on tegu ning kas ja mis alustel on tal õigus tööandjat

esindada.

Mitteresidendist tööandja andmed on olemas EMTA-l. MKS-i § 18 lõike 1 punkti 7 kohaselt

peab enne Eestis tegevuse alustamist end EMTA-s registreerima mitteresidendist tööandja (sh

renditööjõu vahendaja, füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus,

rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus), kelle töötajad töötavad Eestis. MKS § 22 lõike

1 kohaselt tuleb mitteresidendist tööandja registreerimiseks esitada EMTA-le avaldus, kuhu on

märgitud: 1) mitteresidendist tööandja nimi; 2) tööandja postiaadress asukohamaal, kui see on

olemas; 3) tööandja postiaadress Eestis, kui see on olemas; 4) tööandjat esindava isiku nimi ja

postiaadress; 5) tööandja või tema volitatud isiku allkiri.

Edaspidi, kui TVK-sse pöördutakse töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise vaidluse

lahendamiseks ning on vaja kontrollida andmeid, saadab TVK dokumendihalduse spetsialist

päringu EMTA-le mitteresidendist tööandja andmete saamiseks. Maksu-ja Tolliameti poolt on

ka valmidus kasutada andmete edastamiseks vastavat x-tee teenust. IT-süsteemide

arendusvajadusi muudatusega ei kaasne, kuivõrd töövaidlusi, mille üks osapool on

mitteresidendist tööandja, tuleb ette harva.

Kuigi MKS § 29 punkt 18 annab maksuhaldurile õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat

teavet Tööinspektsioonile riiklikuks järelevalveks tööalaste õigusaktide täitmise üle, ei ole

töövaidluse lahendamise puhul tegemist riikliku järelevalvega ning viidatud säte ei võimalda

mitteresidendi andmeid TVK-le avaldada. Lisaks, TvLS §-st 24 kohaselt kohaldatakse TVK-s

TsMS-is menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut ning TsMS § 306 lõike 4

kohaselt on vaidlusorganil õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või

kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt andmeid menetlusosalise

või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid

kontaktandmeid. Paraku ei ole TvLS § 24 ja TsMS § 306 lõike 4 koosmõju piisav

maksusaladust sisaldavate andmete avaldamiseks, kuivõrd selge õiguslik alus MKS-is puudub.

Seega, et tagada efektiivne ja kiire töövaidluste lahendamine mitteresidendist tööandjaga seotud

vaidlustes, tuleb MKS-i täiendada viisil, mis annab selge aluse mitteresidendist tööandjana

registreeritud tööandja andmete avalamiseks TVK-le.

Maksuhalduri valduses olevate mitteresidendist tööandja ja teda esindava füüsilise isiku

andmete edastamine TVK-le võib riivata PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust ja

informatsioonilist enesemääramisõigust. Riive eesmärk on tagada mitteresidendist tööandjaga

39

seotud töövaidluste tõhus ja kiire lahendamine, sealhulgas menetlusosalise ja tema esindaja

tuvastamine ning menetlusdokumentide nõuetekohane kättetoimetamine. Sellega kaitstakse

ühtlasi menetlusosaliste õigust tõhusale õiguskaitsele. Meede on sobiv, sest ajakohaste andmete

kättesaadavus võimaldab TVK-l menetlust nõuetekohaselt läbi viia, ning vajalik, kuna kehtiv

regulatsioon ei anna TVK-le vajalikku õiguslikku alust maksusaladusega kaitstud andmete

saamiseks. Meede on ka mõõdukas, kuna andmeid võib avaldada üksnes konkreetsel, seaduses

määratletud eesmärgil, s.t. töötaja ja mitteresidendist tööandja vahelise töövaidluse

lahendamiseks, ning andmete kasutamine on seega seotud konkreetse menetlusliku vajadusega.

Arvestades andmete avaldamise piiratud eesmärki ja töövaidluse tõhusa lahendamise kaalukust,

ei ole PS § 26 riive ülemäärane ning meede on proportsionaalne.

Punktiga 183 nähakse ette selge õiguslik alus, mis võimaldab maksuhalduril edastada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet kollektiivlepingu laiendatud tingimuse

kontrollimiseks kollektiivlepingu seaduse (KLS) kohaselt. KLS võimaldab sõlmida

kollektiivlepinguid ja neid teatud tingimustel laiendada, teisisõnu sätestada minimaalsed

töötasu või töö- ja puhkeajanõuded kogu konkreetses sektoris. Praegu tehakse seda kahes

sektoris: transport ja meditsiin. Kui kollektiivlepingut soovitakse laiendada, tuleb töövaldkonna

eest vastutaval ministril kontrollida, kas seda tehes on järgitud seaduse nõudeid (vt täpsemalt

KLS § 42 lg-d 3 ja 4 ning § 44). Selleks on EMTA-lt vaja andmeid, mida hetkel seaduse kohaselt

EMTA-l ei ole õigust jagada, mistõttu ei ole võimalik tingimuse täitmist kontrollida.

Esinduslikkuse kontrolliks on vaja EMTA-lt järgmiseid andmeid: 1) teatud tegevusala töötajate

(nt bussijuhid, õed jne) üldarvu konkreetsetes ettevõtetes kokku, 2) teatud tegevusala töötajate

(nt bussijuhid, õed jne) üldarvu konkreetsetel tegevusaladel kokku.

EMTA-le esitatav andmetaotlus on teabenõue avaliku teabe seaduse (AvTS) kontekstis.

Seetõttu tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (AvTS

§ 18 lg 1). KLS § 44 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril kollektiivlepingu laiendatud

tingimuse kontrollimiseks aega kümme tööpäeva, mille jooksul tuleb sisuliselt kontrollida nii

seaduse nõuete täitmist, sh kontrollida esinduslikkuse kriteeriume, kui ka vormistada valdkonna

eest vastutava ministri otsus. Seetõttu on oluline, et maksuhaldur edastab info AvTS-i tähtaega

arvestades esimesel võimalusel.

Maksuhalduri valduses oleva teabe edastamine Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile võib sõltuvalt edastatavate andmete detailsusest riivata PS

§-s 26 kaitstud informatsioonilist enesemääramisõigust. Riive eesmärk on võimaldada

valdkonna eest vastutaval ministril täita kollektiivlepingu seadusest tulenevat kohustust

kontrollida kollektiivlepingu laiendatud tingimuse seaduses sätestatud nõuetele vastavust,

sealhulgas kollektiivlepingu poolte esinduslikkust. Meede on sobiv, sest EMTA valduses

olevad andmed töötajate arvu kohta võimaldavad esinduslikkuse kriteeriume kontrollida, ning

vajalik, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub EMTA-l õigus vajalikku maksusaladusega

kaitstud teavet ministeeriumile avaldada ja seetõttu ei ole võimalik seadusest tulenevat

kontrollikohustust nõuetekohaselt täita. Meede on mõõdukas, kuna andmete avaldamine on

seotud konkreetse seadusest tuleneva kontrolliülesandega ning selleks vajatakse töötajate

üldarve, mitte andmeid üksikute töötajate kohta. Seega on põhiõiguse riive vähese

intensiivsusega ja seda õigustab vajadus tagada kollektiivlepingu laiendamiseks seaduses

sätestatud eelduste nõuetekohane kontroll. Arvestades riive vähest intensiivsust ja meetme

eesmärki, on meede proportsionaalne.

Punktiga 184 luuakse õiguslik alus, mis võimaldab Maksu- ja Tolliametil edastada Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile poliitika kujundamiseks, analüüsimiseks ja mõjude

hindamiseks vajalikke andmeid, mis on maksuhalduri valduses. Majandus- ja

40

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse

§-le 63 majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika, sealhulgas töösuhete,

töökeskkonna ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikate kavandamine ja

elluviimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 10 täpsustab, et

ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja

tootlikkuse kasvuks.

Kõiki poliitikakujundamiseks vajalikke andmeid Statistikaamet ei avalda või ei avalda piisava

detailsusega, mistõttu vajab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maksu- ja

Tolliametilt poliitikakujundamiseks agregeeritud, isikustamata andmeid nii regulaarselt kui

vajaduspõhiselt. Näiteks hetkel teadaolevalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil

vajalik regulaarselt seirata kehtivate, uute, lõpetatud ja peatatud töösuhete arvu; VÕS-lepinguga

töötajate koondarvu sotsiaaldemograafilise profiili järgi; miinimumpalga ja selle lähedase

töötasu saajate arvu ning töötuskindlustusega kaetud inimeste koondarvu. Nimetatud loetelu ei

ole ammendav ning regulaarne andmevajadus võib tulevikus muutuda. Maksu- ja Tolliameti

andmete kasutamine on vajalik lisaks ka vajaduspõhiselt, kavandatavate poliitikamuudatuste

mõjude hindamiseks ning sihtrühmade tuvastamiseks, et tagada tõenduspõhine

poliitikakujundamine ning ellu viidud poliitikate mõjude hindamine.

Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei ole neil ilma selge õigusliku aluseta võimalik andmeid

töödelda ka agregeeritud koondarvude edastamiseks. Seetõttu nähaksegi punktiga 184 ette

vastav muudatus, mis võimaldab andmete edastamist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile selle valitsemisala piires.

Maksuhalduri valduses olevate andmete töötlemine ja edastamine Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile võib mõjutada PS §-ga 26 kaitstud informatsioonilist

enesemääramisõigust. PS kommentaaride kohaselt on isikuandmete kogumine, säilitamine,

kasutamine ja avalikustamine PS § 26 riive ning avalik-õiguslikus suhtes peab isikuandmete

töötlemiseks olema seadusest tulenev alus.32 Kavandatava meetme eesmärk on võimaldada

ministeeriumil kujundada, analüüsida ja hinnata oma valitsemisala poliitikaid tõenduspõhiselt.

Meede on sobiv, kuna EMTA valduses olevad andmed võimaldavad saada

poliitikakujundamiseks vajalikku teavet, mida muudest allikatest ei ole piisava detailsusega

võimalik saada. Meede on vajalik, kuna Statistikaamet ei avalda kõiki vajalikke andmeid või ei

avalda neid vajalikus detailsuses ning EMTA-l puudub praegu piisav õiguslik alus ka

agregeeritud koondandmete selliseks töötlemiseks ja edastamiseks. Meede on mõõdukas,

kuivõrd ministeeriumile edastatakse üksnes agregeeritud ja isikustamata andmeid. Sellisel juhul

ei ole edastatavad andmed seostatavad konkreetse füüsilise isikuga ning sekkumine

informatsioonilise enesemääramise õigusesse on minimaalne. Arvestades andmete kasutamise

avalikku eesmärki ning andmete agregeeritud ja isikustamata kujul edastamist, ei ole meede

ülemäärane ja on proportsionaalne.

3.3. TsÜS muudatused

Eelnõu §-ga 3 muudetakse TsÜS-i.

TsÜS § 45 lõikes 11 sisalduvat loetelu täiendatakse viitega TVK menetlusele. TsÜS § 45 lõige

11 reguleerib olukorda, mil eraõiguslik juriidiline isik ei kuulu registrist kustutamisele põhjusel,

et registrist kustutamine takistaks konkreetset menetlust. Muudatus on vajalik selleks, et

eraõiguslikku juriidilist isikut ei kustutata registrist näiteks majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu ka juhtudel, kui temaga on seotud pooleliolev töövaidlusasi või -asjad TVK-s.

32 https://pohiseadus.ee/sisu/3497

41

Äriregistris on hoogustunud nende juriidiliste isikute (s.o tööandjate) äriregistrist kustutamine,

kes ei ole pikka aega majandusaasta aruandeid esitanud (ÄRS § 61 lg 2). Kuivõrd TsÜS § 45

lõige 11 ei sisalda viidet TVK menetlusele, siis registripidaja ei saada TVK-le päringut

pooleliolevate menetluste kohta ning selle tulemus on TVK-s menetlusosaliseks oleva

äriühingu registrist kustutamine, kuna TsÜS § 45 lõike 2 järgi eraõigusliku juriidilise isiku

registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb.

3.4. ÄRS muudatused

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ÄRS-i.

ÄRS-i § 60 lõike 2 punkti 2 täiendatakse viitega TVK menetlusele. ÄRS-i kohaselt võib

juriidilise isiku äriregistrist kustutada siis, kui ta ei osale menetlusosalisena üheski

käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Samas võimaldab

seadus praegu kustutada juriidilise isiku äriregistrist juhul, kui ta osaleb TVK menetluses.

Muudatuse eesmärk on tagada, et juriidilisi isikuid sellisel juhul Äriregistrist ei kustutata. Muudatus on vajalik ja seotud TsÜS-i § 45 lõike 11 muutmisega.

3.5. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõus kavandatud muudatused puudutavad eelkõige PS §-dest 14 ja 15 tulenevat õigust

tõhusale õiguskaitsele ja ausale menetlusele ning PS §-ga 26 kaitstud eraelu puutumatust ja

informatsioonilist enesemääramisõigust. Põhiõiguste piirangute lubatavust on hinnatud PS §-st

11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt.

Tõhusa õiguskaitse ja ausa menetluse õigust puudutavad eelkõige TVK menetluse

tõhustamiseks kavandatud muudatused, millega nähakse ette võimalus teha tagaseljaotsus ning

laiendatakse kirjaliku menetluse kasutamise võimalusi. Nende muudatuste eesmärk on tagada

töövaidluste kiirem, lihtsam ja võimalikult väikeste kuludega lahendamine ning

menetlusressursi otstarbekas kasutamine. PS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et

ärakuulamisõigus on ausa menetluse oluline osa ning kirjalik menetlus võib piirata isiku

võimalust osaleda asja arutamisel. Samas võib selline piirang olla õigustatud muu hulgas

menetlusökonoomia kui põhiseaduslikku järku õigusväärtusega, kui isikule on tagatud piisavad

menetluslikud garantiid.33

Kavandatud regulatsioonidega on menetlusosaliste õiguste kaitseks ette nähtud asjakohased

tagatised. Kirjalikku menetlust saab kasutada juhul, kui vaidluse asjaolud on selged ja poolte

isiklik ilmumine ei ole asjaolude selgitamiseks vajalik, kusjuures poolele säilib õigus kirjalikust

menetlusest keelduda ja saada asi läbi vaadatud istungil. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole TVK

kohustus ning seda ei või teha seaduses nimetatud menetluslike puuduste korral või olukorras,

kus vastaspoolel on mõjuv põhjus vastamata jätmiseks. Samuti on vastaspoolele ette nähtud

võimalus taotleda menetluse taastamist ning saada vaidlus lõppastmes kohtulikult läbi

vaadatud. Arvestades muudatuste eesmärke ja menetlusosalistele ette nähtud tagatisi, on tõhusa

õiguskaitse ja ausa menetluse õiguse piirangud proportsionaalsed.

PS §-ga 26 kaitstud eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust puudutavad

MKS § 29 muudatused, millega luuakse õiguslik alus maksusaladust sisaldava teabe

avaldamiseks töövaidluskomisjonile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. PS kommenteeritud väljaande kohaselt kuulub PS

33 https://pohiseadus.ee/sisu/3495

42

§ 26 kaitsealasse isiku õigus kontrollida enda kohta käiva teabe kogumist ja kasutamist ning

isikuandmete töötlemine võib kujutada endast eraelu puutumatuse riivet.34

Kavandatud andmete avaldamise alused teenivad konkreetseid avalikke eesmärke: töövaidluste

tõhusat lahendamist, kollektiivlepingu laiendamise seaduslike eelduste kontrollimist ning

tõenduspõhist poliitikakujundamist ja poliitikate mõjude hindamist. Arvestades andmete

avaldamise eesmärke, ulatust ja kavandatud kasutusviisi, on eraelu puutumatuse ja

informatsioonilise enesemääramisõiguse võimalik riive proportsionaalne.

Eelnõus kavandatud põhiõiguste piirangutel on seega legitiimsed eesmärgid ning piirangud on

nende eesmärkide saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Muudatustega ei piirata

põhiõigusi rohkem, kui eelnõu eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning piirangute

tasakaalustamiseks on ette nähtud asjakohased menetluslikud ja õiguslikud tagatised.

Eeltoodust tulenevalt on eelnõu põhiseadusega kooskõlas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi õiguslikke termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga35. Harta artikli 47 kohaselt on

igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Seejuures on

igaühel õigus asja õiglasele ja avalikule arutamisele mõistliku aja jooksul. Eelnõuga tehtavad

muudatused aitavad tagada, et töövaidlused saaksid lahenduse kiirelt ja tõhusalt, aidates seega

tagada hartaga ette nähtud põhiõigusi.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõu eesmärk on lahendada töövaidluskomisjonide (TVK) töös ilmnenud kitsaskohad,

ühtlustada TVK-de praktikat ning ajakohastada sätteid. Muudatuste tulemusena muutub

töövaidluste lahendamine kiiremaks ja paindlikumaks.

Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt Tööinspektsiooni juures asuva kaheksa TVK

tööd. TVK-des töötab kokku kaheksa TVK juhatajat ja 222 kaasistujat. Tööinspektsiooni

põhimääruse kohaselt lahendatakse töövaidluseid neljas linnas: Jõhvis (teeninduspiirkond Ida-

Viru ja Lääne-Viru maakond), Pärnus (teeninduspiirkond Pärnu, Hiiu, Saare, Viljandi, Lääne

ja Järva maakond), Tallinnas (teeninduspiirkond Harju ja Rapla maakond) ja Tartus

(teeninduspiirkond Jõgeva, Tartu, Põlva, Valga ja Võru). Kõige enam töövaidlusi lahendati

2025. aastal Tallinnas (1410). Teistes piirkondades on töövaidlusi olnud oluliselt vähem (200-

300 vaidlust 2025.aastal). Muudatustel on otsene mõju ka töösuhte osapooltele. TVK-de poole

pöördub igal aastal siiski vaid väike osa kõikidest tööandjatest (0,2%, 2025.a 265 tööandjat) ja

töötajatest (0,3%, 2025.a 2198 töötajat). Vähesel määral on mõjutatud ka kohtud.

TVK-sse esitatud avalduste arv on olnud aastati muutuv, olles viimasel paaril aastal 2300–2400

juures (joonis 1). 2024. aastal oli ühe TVK juhataja menetletavate avalduste keskmine arv

ligikaudu 300. Enamiku, s.o ligi 90% avaldustest esitavad töötajad ning ligi 2/3 nõuetest on

rahalised.

34 https://pohiseadus.ee/sisu/3497 35 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT

43

Joonis 1. Töövaidluskomisjonidesse esitatud avalduste arv, 2018–2024

Allikas: Tööinspektsiooni töövaidluste statistika

Paljud eelnõuga kavandatud muudatusted on tehnilist laadi ning nende eesmärk on täpsustada

seaduse sõnastust, eelkõige seoses TVK-de igapäevase toimimise ja töökorraldusega.

Seaduseelnõu mõjude analüüsis keskendutakse muudatustele, millel on suurem sisuline mõju

töövaidluse osapooltele, TVK-de töökorraldusele ja töövaidluste lahendamise kvaliteedile.

Mõjusid hinnatakse olulisemate muudatuste kaupa, kus iga muudatuse puhul on eristatud mõju

valdkond ja sihtrühm. Mõju igale sihtrühmale hinnatakse nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud

sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning

mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja

infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ega välissuhteid; siseturvalisust ega

keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Muudatus 1. Laiendatakse kirjaliku menetluse võimalust (eelnõu punkt 47)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%36.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: tavamenetlus eeldab kõigi osapoolte istungil

osalemist, sh vajaduse korral kordusistungitel. Esineb ka olukordi, kus istungi aega tuleb muuta

või istung edasi lükata, mis omakorda pikendab menetluse kestust ja otsusele jõudmise aega.

Kirjalik menetlus võimaldab töövaidluse osapooltel lahendada vaidlusi istungil (kas füüsiliselt

või virtuaalselt) osalemata. 2024. a lahendas TVK ca 2400 avaldust ehk keskmiselt ca 200

avaldust kuus. Kõikidest laekunud avaldustest 15% ehk 360 avaldust lahendati kirjalikus

menetluses.

Kavandatava muudatuse tulemusena saab kirjalikus menetluses läbi vaadata kuni 6400-eurose

nõuete kogusumma asemel kõiki avaldusi, kus asjaolud on otsuse tegemiseks selged ning TVK

hinnangul ei ole pooltel asjaolude selgitamiseks vaja isiklikult kohale ilmuda.

Muudatuse tulemusena võib tõusta kirjalikult menetletavate avalduste osakaal. Kirjalik

menetlus vähendab osapoolte ajakulu ja rahalisi väljaminekuid, kuivõrd osapooled ei pea

osalema istungil. Eriti oluline on see töötajatele ja tööandjatele, kes asuvad TVK

istungipaikadest kaugemal või kelle töö- või perekohustused raskendavad istungil osalemist.

36 2025. aastal pöördus TVK-sse 265 tööandjat ja 2198 töötajat.

44

Samuti väheneb sihtrühma hulgas vajadus istungil osaleva tõlgi leidmise ja kaasamise järele,

mis on oluline eesti keelt mitte valdavate või kuulmis- või kõnepuudega inimeste jaoks. Kirjalik

menetlus kestab üldjuhul ka lühemat aega (kirjalik keskmiselt ca 30 päeva, tavamenetlus ca 39

päeva), näiteks kuna pole vajadust oodata istungiaega. Piirsumma tõstmine arvestab ka

keskmise palga ja elukalliduse kasvu, mis on suurendanud töövaidlustes esitatavate nõuete

mahtu. Nii tagab muudatus kirjaliku menetluse kättesaadavuse ka muutunud

majandustingimustes ning aitab vältida lihtsate vaidluste viimist suulisele istungile. Muudatuse

mõju ulatust võib pidada keskmiseks – see parandab küll sihtrühma võimalusi TVK menetlust

oma elukorraldusega paremini sobitada ning vähendab kulusid, kuid ei eelda neilt teadlikku

kohanemist või lisapingutusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd töövaidlus on

sihtrühma hulgas harvaesinev sündmus.

Ebasoovitavad mõjud: ebasoovitav mõju võib avalduda olukordades, kus kirjaliku menetluse

tõttu puudub osapooltel võimalus istungil sõna võtta ning nad ei saa või ei oska end seetõttu

piisavalt selgelt väljendada, mõjutades seega TVK otsust. Risk on siiski väike, kuna kirjalikku

menetlust rakendatakse vaid selgete asjaolude korral ning kui istung ei anna lisaväärtust. Riski

leevendab ka eelnõuga kavandatav muudatus, mis sätestab selgemalt TVK kohustuse selgitada

osapooltele nende õigusi ja kohustusi ning teha ettepanekuid avalduse täiendamiseks või

tõendite esitamiseks. Sellega vähendatakse oluliselt võimalust, et avalduses või tõendites

jäävad olulised detailid kajastamata. Lisaks saab otsusega mittenõustumisel pöörduda

maakohtusse, kus nõudeid arutatakse uuesti ja kus on võimalik esitada ka uusi tõendeid või

asjaolusid.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju töövaidluse

osapooltele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine, sagedus väike ja

ebasoovitavate mõjude risk väike. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, s.t 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kirjaliku menetluse võimaluse laiendamine

suurendab TVK-de töö efektiivsust ja võimaldab ressursse otstarbekamalt kasutada. Iga istungi

korraldamine eeldab lisaks TVK juhatajale ka dokumendihalduse spetsialisti ja kaasistujate

kaasamist, mis väljendub tööaja- ja rahakulus. Samuti tuleb arvestada istungite ärajäämise või

edasilükkamisega, mis ei võimalda ajaliselt määrata samale ajale teist istungit – see tähendab

kasutamata jäänud tööaega. Kirjalikus menetluses lahendab asja komisjoni juhataja üksinda ja

kirjalikult. Seeläbi väheneb vajadus kaasata kaasistujaid ning väheneb ka TVK

dokumendihalduse spetsialistide töökoormus. Praktikas tähendab see, et töötajate aega saab

kasutada paindlikumalt, suurendades nii menetlusvõimet kui ka kulutõhusust.

Võrreldes kehtiva olukorraga võib kirjalikult menetletavate nõuete osakaal suureneda, mille

arvelt vabanevad istungiajad. Vabanevad istungiajad saab suunata keerukamate või kiiremat

menetlemist vajavate asjade lahendamiseks, mis loob eeldused kogu süsteemi menetluskiiruse

paranemiseks.

Muudatuse mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest TVK-d on kirjalikku menetlust

kasutanud juba 2018. aastast ning juhatajatel ei ole vaja sellega kohaneda. Uuendus laiendab

kirjaliku menetluse kasutusala ka mitterahalistele nõuetele, kuid muudab menetlust pigem

tehniliselt kui sisuliselt. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine, kuna TVK-d kasutavad

kirjalikku menetlust pidevalt.

Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud.

45

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju TVK töökorraldusele

ja ajaplaneerimisele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on keskmised.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju oluline.

Muudatus 2. Kiirendatakse menetlusprotsessi, sh luuakse tagaseljaotsuse tegemise

võimalus ning tugevdatakse tähtaegadest kinnipidamist ja poole vastutust tõlgi pädevuse

eest (eelnõu punktid 51, 55, 13)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%37.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: TVK-de töös esineb sageli olukordi, kus

vastaspool ei reageeri või ei ilmu istungile. Täpne statistika nende olukordade sageduse kohta

puudub, kuid hinnanguliselt võib see ulatuda üle 300 menetluseni aastas (näiteks on üks TVK

juhataja hinnanud, et iga seitsmes avaldus jääb vastaspoole vastuseta). Kavandatava

muudatusega võimaldatakse sellistes olukordades teha tagaseljaotsus.Tagaseljaotsuse tegemise

lubamine lihtsustab ja kiirendab töövaidluse lahendamist, kuna mõjuva põhjuseta vastamata

jätmise ja istungile mitteilmumise korral loetakse avaldaja esitatud asjaolud vastaspoole poolt

omaksvõetuks ning TVK juhataja ei pea koostama mahukat analüüsi vastaspoole argumentide

kohta. Sisuliselt on tegu lihtsustatud otsusega ning otsuse kirjutamine muutub võrreldes kehtiva

praktikaga kiiremaks. Kuna valdava osa avaldustest esitavad töötajad (ca 90%), tähendab

muudatus peamiselt töötajate jaoks võimalust saada väiksema ajakuluga otsus, kui tööandja ei

tee koostööd. Teisalt annab muudatus vastaspoolele selge signaali, et passiivsus viib siiski

otsuseni ka poole osaluseta, mis soodustab aktiivsemat osalust menetlusprotsessis ning

vähendab menetluse pahatahtlikku venitamist.

Menetluse efektiivsust toetavad ka muudatused tõendite tähtaegades ja tõlgi nõuetes. Sageli ei

pea pooled kinni TVK tähtaegadest tõendite esitamisel – olgu teadmatusest, ajapuudusest või

pahatahtlikult –, esitades need tihti ka alles istungil. Selge reegli kehtestamine, et mõjuva

põhjuseta tähtajast hiljem esitatud tõendeid ei arvestata, motiveerib mõlemaid pooli argumente

ja tõendeid õigeks ajaks esitama, andes samas võimaluse vältida menetluse venima jäämist, kui

tähtaegadest siiski kinni ei peeta. Samamoodi parandab menetluse efektiivsust nõue, mis paneb

selgelt vastutuse tõlgi tagamise ja tema pädevuse eest sellele poolele, kes tõlki vajab. Kui tõlki

ei ole või tõlge ei ole piisav, saab menetlusega siiski edasi liikuda ning vaidluse tempokalt

lahendada, mitte ei pea korraldama kordusistungeid, mis menetlust venitavad. Viimase

rahvaloenduse (2021) kohaselt umbes 33% inimesi räägivad emakeelena muud keelt kui eesti

keelt ning tööinspektsiooni hinnangul võib ca 10–15% TVK-sse pöördujatest vajada tõlgi abi.

Kokkuvõttes muudavad muudatused töövaidlused kiiremaks ja õiglasemaks. Avaldaja saab

kiiremini lahenduse, kui vastaspool koostööd ei tee. Samuti tugevdab tagaseljaotsuse võimaluse

sätestamine ühiskondlikku õiglustunnet, sest see välistab olukorra, kus töövaidlus jääb venima

vaid seetõttu, et üks pool menetlust eirab. See muudab süsteemi prognoositavamaks ja

usaldusväärsemaks kõigile osapooltele. Mõju avaldumise ulatus on suur, kuivõrd võrreldes

kehtiva olukorraga on osapooled sunnitud täpsemalt jälgima tähtaegu ja vältima passiivsust,

mis nõuab ka sihipärast kohanemist. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd töövaidlusi

esineb sihtrühma kui terviku hulgas harva.

Ebasoovitavad mõjud: tagaseljaotsuse tegemine olukorras, kus vastaspool ei ole mõistnud

selle tagajärgi, võib suurendada vastaspoole rahulolematust. Riski leevendab asjaolu, et

seaduses sätestatakse selged tagaseljaotsuse tegemise tingimused ning tugevdatakse TVK

selgituskohustust, mistõttu TVK saab täpselt pooltele selgitada passiivsuse ja tähtaegade

järgimata jätmise tagajärgi. Samuti sätestatakse mitu asjaolu, mille korral tagaseljaotsust teha

37 2025. aastal pöördus TVK-sse 265 tööandjat ja 2198 töötajat.

46

ei saa (nt mõjuv põhjus hilinemiseks või osapoolt ei ole teavitatud tagajärgedest). Pooltel on ka

õigus taotleda otsuse tühistamist ja menetluse taastamist mõjuva põhjuse korral. Tähtajast

hiljem esitatud tõendite ning ebapädeva tõlgi mittearvestamine võivad samuti osapooltes

rahulolematust tekitada, kuid selgituskohustus ja TVK juhataja kaalutlusõigus (erandjuhtudel

on võimalik otsustada, et istung lükatakse siiski edasi) leevendavad seda riski.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju töösuhte osapooltele.

Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on suur, kuid sagedus on väike. Ebasoovitavate

mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, st 8 TVK juhatajat ning 222 kaasistujat.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatusel on positiivne mõju TVK

töökorraldusele, eelkõige menetluste kiirusele ja juhatajate ajaplaneerimisele. Võimalus teha

tagaseljaotsus vabastab TVK juhatajatele aega, mille saab omakorda pühendada keerukamate

juhtumite süvitsi lahendamiseks. Seni on TVK juhatajad kasutanud mõningal määral ka muid

võimalusi, sh mõni TVK juhataja on kasutanud analoogiat tsiviilkohtumenetluse praktikast ning

teinud lihtsustatud põhjendustega otsuse. See aga tekitab otsustes ebakõla ja vähendab

õigusselgust, õõnestades ka TVK usaldusväärsust ja mainet. Kui tagaseljaotsuse tegemise

võimalus on selgelt seaduses reguleeritud, siis on TVK juhatajatel selged tingimused ja piirid,

mis omakorda aitab koormust ühtlustada ning mainet hoida.

Uus kord võimaldab vältida menetluse venima jäämist ning vähendab ressursimahukate

kordusistungite vajadust juhtudel, kus pool ei ole tähtajaks esitanud tõendeid või ei ole taganud

tõlgi osalemist. Hilinenud tõendid, sobimatu tõlk ja tõlgi puudumine ongi praegu olnud

sagedasemad põhjused, miks istungeid edasi lükatakse. Kui juhatajal on selge õigus jätta

sellised hilinenud dokumendid või taotlused arvestamata või piirduda ühe istungiga ka juhul,

kui tõlge ei ole kvaliteetne, saab TVK oma tööaega paremini planeerida ja vältida tarbetuid

viivitusi. Muudatus suurendab TVK autoriteeti ja menetluse läbipaistvust, sest pooled ei saa

enam kasutada venitustaktikat. See omakorda suurendab usaldust komisjoni suhtes ja vähendab

alusetuid etteheiteid erapoolikuse kohta.

Muudatused lähendavad TVK praktikat kohtumenetlusele, säilitades paindlikkuse, mis on TVK

eripära. Kokkuvõttes paraneb menetluse kiirus, TVK töökorraldus ja ressursikasutus ning

avalikkuse usaldus töövaidlusmenetluse vastu. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, sest

eeldab TVK-delt mõningal määral kohanemist (nt tagaseljaotsuse tegemise tingimuste töösse

üle võtmine). Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna TVK-d puutuvad tähtaegade ületamise,

vastaspoole passiivsuse ja tõlkidega kokku igal argipäeval.

Ebasoovitavad mõjud: tagaseljaotsuse tegemine võib tekitada olukorra, kus pool tunneb, et

teda ei kaasatud piisavalt või ta ei ole mõistnud oma tegevuse tagajärgi. See võib tuua kaasa

rahulolematust ning suurendada kaebusi, mis omakorda tähendab lisakoormust ka TVK-le.

Risk on suurem juhtudel, kus vastaspoolele ei olnud piisavalt arusaadavalt selgitatud, et

passiivsus või istungile mitteilmumine võib viia sisulise otsuse tegemiseni. Riski leevendab

asjaolu, et seaduses sätestatakse selged tagaseljaotsuse tegemise tingimused, mida on võimalik

pooltele ka selgitada, ning eelnõuga tugevdatakse TVK selgituskohustust. Lisaks nähakse ette

mitu selget välistavat kriteeriumi, mille puhul tagaseljaotsust teha ei tohi. Säilib TVK juhataja

kaalutlusõigus erandjuhtumitel, mis võimaldab TVK-l arvestada konkreetse juhtumi eripära.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju TVK

töökorraldusele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine ja sagedus suur.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline.

47

Muudatus 3. Nõudeid saab osaliselt menetlusse võtta ning sätestatakse TVK

selgituskohustus (eelnõu punktid 28 ja 12)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: töövaidluse osapooled ei pea menetluses

kasutama esindajat ning sageli puuduvad neil õigusteadmised. Justiitsministeeriumi 2023. a

analüüsi38 kohaselt on rohkem kui 40% TVK-sse esitatud avaldustest puudustega. Levinumad

probleemid on seotud nõuete ebaselge sõnastamise, allkirja puudumise või sobimatute või

puuduvate tõenditega (sh tõlgete puudumine). Sellised puudused venitavad menetluse kestust

ning võivad viia kogu avalduse tagasilükkamiseni isegi siis, kui ainult osa nõuetest on

puudustega. 2024. a esitati TVK-le kokku 2411 avaldust (sh 90% töötajatelt), milles oli kokku

5250 nõuet – keskmiselt 2,2 nõuet ühe avalduse kohta. Seega võib ühe puudusega nõude tõttu

praegu menetlusest välja jääda ka mitu korrektselt esitatud nõuet. 2024. a jäeti ligi viiendik

avaldustest menetlusse võtmata, sh puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

Kavandatav muudatus võimaldab TVK-l võtta menetlusse need nõuded, mille puudused on

kõrvaldatud ning neid on võimalik menetleda, isegi kui osa nõuetest pole endiselt korrektsed.

See tagab, et kogu avaldus ei kuku menetlusest välja üksnes ühe puudusega nõude tõttu. Lisaks

tugevdatakse TVK selgituskohustust, sätestades selgesõnalise kohustuse selgitada

menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ning vajaduse korral teha ettepanekuid avalduse

täiendamiseks või tõendite esitamiseks. See suurendab töövaidluse osapoolte teadlikkust ning

aitab parandada avalduste ja vastuväidete kvaliteeti. See omakorda tähendab kiiremat menetlust

ja suuremat tõenäosust, et TVK-s saab toimuda sisuline arutelu ning teha saab kvaliteetse ja

õiglase otsuse.

Muudatused avaldavad positiivset sotsiaalselt mõju, kuivõrd parandab isikute ligipääsu

töövaidluste lahendamise süsteemile, sh nõudmata neilt õigusteadmisi. Kuivõrd 2/3 nõuetest on

rahalised, parandavad muudatused potentsiaalselt ka osapoolte majanduslikku toimetulekut.

Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuivõrd sihtrühma käitumises võib eeldada muudatuste

järel muutusi (nt selgituskohustuse tõttu kirjutatakse kvaliteetsemad avaldused), kuid see ei

nõua sihipärast tegutsemist. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd töövaidlusi esineb

sihtrühma kui terviku hulgas harva.

Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatusel on positiivne mõju töösuhte osapooltele.

Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine, sagedus väike ja

ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, kus avaldusi lahendab kokku 8 TVK juhatajat ning 222

kaasistujat. Sihtrühm on väike.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kui muudatuse tulemusena võimaldatakse TVK-

l võtta menetlusse need nõuded, mille puudused on kõrvaldatud ning neid on võimalik

menetleda, isegi kui osa nõuetest pole endiselt korrektsed, võib see vähendada TVK-sse

pöördujate tunnet ebaõiglasest kohtlemisest, vähendada kaebuste arvu ning suurendada veelgi

komisjoni mainet töövaidluste lahendamise usaldusväärse ja kättesaadava kanalina. Võimalus

võtta menetlusse vähemalt õigesti esitatud nõuded aitab TVK-l paremini täita oma rolli

paindliku ja efektiivse töövaidluste lahendajana.

38 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf.

48

Teiseks sätestatakse seaduses selgesõnaliselt TVK kohustus selgitada pooltele nende õigusi ja

kohustusi, teha ettepanekuid avalduste täiendamiseks ning suunata tõendite esitamisel. Kuigi

seda juba mingil määral ka tehakse, loob muudatus selge õigusliku aluse süsteemsemaks ja

järjepidevaks selgitustööks. See aitab vältida edasisi vaidlusi poolte erapoolikus kohtlemises

ning tagab läbipaistvama ja usaldusväärsema menetlusprotsessi.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, sest eeldab TVK-delt mõningal määral kohanemist, ning

mõju avaldumise sagedus on suur, kuna TVK-d puutuvad avaldustega kokku igapäevatöös.

Ebasoovitavad mõjud: muudatus võib esialgu suurendada TVK töökoormust, kuna senisest

rohkem tuleb pöörata tähelepanu puudustega nõuete selektiivsele menetlemisele ning suhelda

töövaidluse osapooltega põhjalikumalt. Töökoormuse kasvu aitab tasakaalustada asjaolu, et

selgitustöö ja nõuete osaline menetlusse võtmine teataval määral juba toimib, kuid muudatuse

tulemusena muutub töö ühtsemaks ja konkreetsemaks. Lisaks toetab muudatuse rakendamist

tööelu infosüsteemi loodav töövaidluste moodul, mis võimaldab juba avalduse esitamise hetkel

kuvada menetlusosalistele juhiseid (nt infomullid), kuidas avaldust korrektselt esitada ja

milliseid tõendeid lisada. See ennetab puudustega avalduste esitamist ning vähendab komisjoni

selgitustööle kuluvat aega tulevikus.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus avaldab positiivset mõju TVK

töökorraldusele ja mainele. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine ja sagedus

suur. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline.

Muudatus 4. Töötaja saab TVK-le esitada töötasunõude tööandjalt alltöövõtu tellinud

isiku vastu (eelnõu punkt 2)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm 1: töötajad, sh Eestisse lähetatud töötajad, kes teevad alltöövõtuna hoonete

ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ehituse tegevusalal 44 900 palgatöötajat, moodustades

kõigist palgatöötajatest 7,3%. Täpset statistikat alltöövõtuna ehitustöid tegevate isikute arvu

kohta ei ole, kuid võib eeldada, et see on oluliselt väiksem valdkonna palgatöötajate üldarvust.

2024. aastal lähetati Eestisse 2963 töötajat, kellest 432 ehk 16% olid ehitusvaldkonna töötajad.

Kõikidest ehitusvaldkonna töötajatest moodustasid lähetatud töötajad alla 1%. Kokkuvõttes on

eelduslikult sihtrühm väike, eriti arvestades, et TVK-sse pöördub vaid 0,3% kõikidest

töötajatest.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatuse tulemusena paranevad alltöövõtuna

ehitustöid tegevate töötajate võimalused saamata jäänud töötasu kättesaamiseks juhul, kui

nende tööandja töötasunõuet ei täida. Kehtiva korra kohaselt saavad nad sel juhul peatöövõtjalt

töötasu väljanõudmiseks pöörduda kohtusse, aga mitte TVK-sse, kuivõrd peatöövõtja ei ole

TVK mõistes töösuhte osapool. Kohtumenetlus on üldjuhul pikem ning keerulisem võrreldes

TVK menetlusega. Viimastel aastatel on TVK-s on töövaidluse menetlus kestnud keskmiselt

28–33 kalendripäeva39, maakohtus aga vahemikus 308–345 kalendripäeva40. Samuti näitas

analüüs, et üldiselt jõuab TVK-s sisulise otsuseni esitatud avaldustest suurem osa kui

maakohtus.

Muudatus suurendab töötajate võrdset kohtlemist, kuivõrd selle jõustudes saavad ka

alltöövõtuna ehitustöid teinud isikud neile seadusega ettenähtud võimaluse enda töötasu välja

nõudmise rakendamiseks kasutada TVK abi.

39 Tööinspektsiooni statistika, töövaidlused tabelina 2005–2024. 40 Tsiviilasjad maakohtus, tsiviilasja statistiline kategooria: tööõigusasjad.

49

Muudatus avaldab kokkuvõttes positiivset mõju alltöövõtuna ehitustöid tegelevatele

töötajatele, kuna võimaldab neil kasutada TVK menetlust, mis on lihtsam, kiirem ja

kuluefektiivsem võrreldes kohtumenetlusega. Mõju avaldumise ulatust võib pidada keskmiseks

– töötajad saavad edaspidi kohtu asemel pöörduda TVK-sse, samas ei nõua see märkimisväärset

kohanemist.

Kohtusse on seni vähe selliseid juhtumeid jõudnud. Kohtute menetlusstatistika41 kohaselt

saabus maakohtutesse nii 2023. kui ka 2024. aastal 255 tööõigusasja, millest vaid väike osa

võib tõenäoliselt olla seotud peatöövõtja vastu esitatud töötasunõudega ehitusvaldkonnas. Võib

eeldada, et muudatuse tulemusena muutub nõude esitamine lihtsamaks võrreldes kohtusse

pöördumisega, mistõttu võib pöördumiste arv suureneda. Samas on töötasunõude esitamine

siiski harv ja ebaregulaarne sündmus, seega on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: kavandatav muudatus avaldab sihtrühmale

positiivset mõju. Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine ja sagedus

väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

Sihtrühm 2: hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega

seotud valdkonnas alltöövõtu tellinud isikud. Statistikaameti andmetel tegutses Eestis 2023. a

ehituses 17 391 ettevõtet, moodustades kõikidest ettevõtetest 11%. Puuduvad täpsed andmed,

kui suur osa neist ettevõtetest tellib alltöövõttu, kuid eeldatavasti on see väiksem kui kõigi

ehitusettevõtete arv. Kuivõrd kohtusse on seni jõudnud vähe juhtumeid, kus alltöövõttu teinud

isikud saamata jäänud töötasu peatöövõtjalt välja nõuavad ning kõikidest ettevõtetest on

töövaidlustega kokku puutunud vaid väga väike osa (0,2%), võib eeldada, et sihtrühm on väike.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatuse tulemusena muutub töötaja jaoks

lihtsamaks pöörduda töötasunõudega tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu, kuna nad saavad

kohtu asemel pöörduda TVK-sse, kus menetlus on odavam ja kiirem. Seetõttu võib kasvada

töötajate arv, kes sihtrühma vastu nõude esitavad. Seega võib eeldada mõningat negatiivset

majanduslikku mõju ehitusvaldkonna ettevõtetele, mis on tellinud alltöövõtu – eelkõige võivad

kaasneda planeerimata tööjõukulud. Lähtudes töölepingu seadusest, on alltöövõtu tellinud

isikul võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku

ettevõtja hoolsusega. Selle tõendamiseks tuleb tal pöörata suuremat tähelepanu hoolsusnõude

täitmise tõendamisele (näiteks andmebaasidest tehtud päringud), mis suurendab ka mõnevõrra

sihtrühma töökoormust ja ajaressurssi. Teisalt, majandusliku mõju ulatust vähendab see, et

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 järgi ei vastuta alltöövõtu tellinud isik mitte töötaja terve

töötasu, vaid riikliku töötasu alammäära ulatuses.

Teisalt võib muudatusega kaasneda positiivne mõju alltöövõtuahelate kvaliteedile ja vastutuse

jaotusele ehitussektoris, kuna tellijatel tekib motivatsioon valida maksekäitumiselt

usaldusväärsemaid alltöövõtjaid. See võib vähendada tööõigusrikkumisi ja varimajanduse riski

ehitussektoris.

Kuivõrd alltöövõtu tellinud isiku vastutus on juba sätestatud TLS-is ning töötajatel on seni

olnud võimalik pöörduda kohtusse, siis võib mõju ulatust pidada väikeseks, kuna peatöövõtjate

vastutuses muudatusi ei toimu. Mõju avaldumise sagedus on harv, kuivõrd TVK-sse

pöördutakse harva ning seni on töötajad nõuetega ka kohtusse harva pöördunud.

Ebasoovitavad mõjud: ebasoovitavate mõjude riskiks võib olla see, kui alltöövõtu tellinud isik

ei suuda piisavalt tõendada, et on järginud korraliku ettevõtja hoolsust ning on seetõttu sunnitud

töötasu nõudeid täitma. Lisandunud nõuete täitmine võib olla koormavam väikeettevõtjatele,

41 Tsiviilasjad maakohtus, tsiviilasja statistiline kategooria: tööõigusasjad.

50

kuivõrd iga muudatus on väikeettevõttes tajutavam kui suurtes ettevõtetes. Seega, majanduslik

mõju võib avalduda ja olla olulisem neile, kes rohkem alltöövõttu tellivad ning kellel võib

hoolsuskohustuse täitmisega probleeme tekkida (nt väikeettevõtjad). Samas saab iga ettevõtja

riski maandada, tegutsedes mõistliku ettevõtja hoolsusega.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib avaldada negatiivset mõju

ehitusvaldkonna ettevõtetele, mis tellivad alltöövõttu. Sihtrühm on keskmise suurusega, kuid

mõju avaldumise ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju

väheoluline.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, kus avaldusi lahendab kokku 8 TVK juhatajat ning 222

kaasistujat. Sihtrühm on väike.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kavandatav muudatus suurendab TVK

koormust. Kuna TVK menetlus on töötajatele tasuta ning lihtsam ja kiirem kui kohtumenetlus,

on oodata, et senised kohtusse suunatud töötasunõuded alltöövõtu tellinud isiku vastu jõuavad

edaspidi TVK-desse. Samuti suureneb TVK selgituskohustus, kuivõrd TVK-sse pöörduvaid

töötajaid tuleb edaspidi informeerida võimalusest esitada alternatiivne nõue ka tööandjalt

alltöövõtu tellinud isiku vastu.

Tööinspektsiooni statistika42 kohaselt laekus 2024. aastal 370 avaldust ehitussektorist, millest

66% ehk 245 avaldust sisaldasid töötasunõuet. Kõigist samal aastal TVK-le laekunud

avaldustest (2411) moodustasid ehitussektori töötasunõuded umbes 10%. Lähetatud töötajate

kohta täpne statistika puudub, kuid kõikidest võõrtööjõuga seotud töövaidlustest 24% on

ehitusvaldkonnas. Eeldatavasti vastab osa neist avaldustest tingimustele, mis võimaldavad

esitada töötasunõude alltöövõtu tellinud isiku vastu. Täpset hinnangut on küll keeruline anda,

kuid tõenäoliselt on see arv üsna väike ning tegelik koormuse kasv marginaalne. Näiteks

kohtute menetlusstatistika43 kohaselt saabus maakohtutesse nii 2023. kui 2024. aastal 255

tööõigusasja, millest tõenäoliselt vaid väike osa võib olla seotud just peatöövõtja vastu esitatud

töötasunõudega ehitusvaldkonnas.

Pikas plaanis suurendab muudatus õigusselgust ning tugevdab TVK rolli töövaidluste

lahendamisel, kuna komisjon saab sisuliselt rakendada töölepingu seaduse sätteid töötasu

solidaarvastutuse kohta.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine: kuigi menetlusse lisandub uus vastaspool, ei muutu

menetluse loogika. Mõju tuleneb peamiselt vajadusest töötajatele uut võimalust selgitada, kuid

see ei nõua märkimisväärset kohanemist. Mõju avaldub harva, kuna selliseid juhtumeid on

eelduslikult vähe.

Ebasoovitavad mõjud: eeldatav TVK töökoormuse kasv võib vähendada TVK üldist

efektiivsust ja kvaliteeti. Eelduslikult on lisanduvate vaidluste arv siiski väike. Seadusega

tehtavate teiste muudatuste peamine eesmärk on lisada paindlikkust ja suurendada TVK

efektiivsust, seega potentsiaalselt lisanduvad juhtumid ei mõjuta TVK menetluse kvaliteeti

oluliselt.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib veidi suurendada TVK töökoormust,

kuid eelkõige tugevdab muudatus TVK rolli. Sihtrühm on väike, mõju avaldub harva ja selle

ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

42 Tööinspektsiooni statistika, Töövaidlused aastatel 2014–2024. 43 Tsiviilasjad maakohtus, tsiviilasja statistiline kategooria: tööõigusasjad.

51

Muudatus 5. Menetlusega seotud tähtajad muutuvad, sh laieneb otsuse viivitamata

täitmise otsustamise võimalus (eelnõu punktid 24, 31, 43, 67 ja 76)

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: muudatused avaldavad töövaidluse osapooltele

erinevat võimalikku mõju, mis sõltub konkreetsest juhtumist.

Kavandatava muudatuse kohaselt pikendatakse avalduse menetlusse võtmise tähtaega kolmelt

päevalt viiele ning avaldus vaadatakse edaspidi läbi 45 tööpäeva jooksul selle menetlusse

võtmisest, mitte alates selle esitamisest. Samuti võib TVK edaspidi otsuse teatavaks tegemise

tähtaega mõjuval põhjusel kümne tööpäeva võrra pikendada. Muudatuste tulemusena võib

mõnel juhul pikeneda menetluse kogukestus, kuid samal ajal võimaldavad need muudatused

eelkõige keerukamate juhtumite korral kvaliteetsemat ja põhjalikumalt analüüsitud lahendit.

Selle tulemusena võib eeldada lahenditega rahulolu kasvu.

Teised muudatused omakorda lühendavad menetlusprotsessi. Kehtiva korra kohaselt on

vastaspoolel avalduse tagasivõtmise puhul vastuväite esitamiseks aega kümme kalendripäeva,

kuid üldjuhul esitab vastaspool vastuväite kiiresti või jätab selle üldse esitamata, mõnikord ka

eesmärgiga menetlust pahatahtlikult venitada. Muudatuse kohaselt lühendatakse tähtaega viiele

tööpäevale, mis aitab vähendada menetluse tarbetut venitamist ja võimaldab TVK-l teha

määruse menetluse lõpetamiseks praegusest kiiremini. TVK-le lisandub võimalus otsus

viivitamata täitmiseks pöörata kui vastaspool nõude õigeks võtab, st olukorras, kus vastaspool

on nõuetega nõus. Kehtiva korra järgi on viivitamatu täitmine piiratud üksnes töötaja taotlusega

ja hädavajalikus ulatuses (kuni kahe kuu töötasu) töötasu nõude korral. Muul juhul jõustub otsus

30 kalendripäeva möödudes otsuse kättesaamisest. Nõuete omaksvõtu korral on 30-päevane

ootamine aga tarbetu viivitamine. Kiirem protsess avaldab positiivset mõju ka avaldaja

majanduslikule toimetulekule, kuivõrd 2/3 TVK-sse esitatud nõuetest on rahalised.

Töövaidluse menetluse maksimaalse pikkuse arvestuses võib protsess uute tähtaegadega kesta

kuni 156 päeva praeguse 127 asemel (vt täpsemalt lisa). Oluline on märkida, et see on

teoreetiline maksimaalne menetluse pikkus, arvestades kõikide võimalike pikenduste,

kordusistungite ja muude elementidega. Kui jõustub kavandatud otsuse viivitamata täitmise

säte, siis on ka kordusistungite ja pikendatud tähtaegadega maksimaalne menetluse pikkus

lühem kui praegu, s.t 121 päeva 127 asemel. Tegelikult on TVK menetluse keskmine pikkus

oluliselt lühem: 2022–2024 jäi see vahemikku 28–33 päeva. Võttes arvesse ka muid kavandatud

muudatusi, mis toetavad muu hulgas kvaliteetsemate avalduste esitamist ja tähtaegadest

kinnipidamist, võib eeldada, et keskmine menetlusaeg siiski ei pikene. Seejuures aga tagatakse

vaidluste kvaliteetsem lahendamine.

Kokkuvõtvalt võib muudatuste tulemusena eeldada positiivset mõju ja seda eelkõige

avaldajatele (90% juhtudest on selleks töötaja), kuna muudatused tagavad kiirema ja/või

kvaliteetsema otsuse ning selle täitmise. Nii avaldajale kui ka vastaspoolele avaldub positiivne

mõju eelkõige keerukate juhtumite korral, kuna TVK-l on rohkem aega ja paindlikkust

töövaidluse asjaolusid selgitada ning otsust kaaluda. Lisaks toetavad kiiremad otsused ka

avaldaja majanduslikku toimetulekut: kuna 2/3 esitatud nõuetest on rahalised (nt saamata

jäänud töötasu) ning edaspidi saab avaldaja nõue varem täidetud.

Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd menetluse pikkus, otsuse saamise kiirus või otsuse kvaliteet

võib muutuda, kuid osapooled ei pea sellega märkimisväärselt kohanema. Mõju avaldub harva,

kuna töövaidluste lahendamine TVK-s on harv ja ebaregulaarne sündmus.

Ebasoovitavad mõjud: avalduse menetlusse võtmise ja läbivaatamise tähtaja pikenemisel võib

osal juhtudel pikeneda ka töövaidluse lahendamise aeg ning rahaliste nõuete puhul võib seega

52

muudatusel olla lühiajaline negatiivne mõju avaldaja ehk enamasti töötaja majanduslikule

toimetulekule, kuna nõude rahuldamine võtab varasemast kauem aega. Mõju risk on siiski

väike, sest kombinatsioonis muude kavandatudmuudatustega võib TVK töö muutuda

tõhusamaks, mistõttu keskmine menetlusaeg tõenäoliselt ei pikene.

Nõuete viivitamata täitmine võib avaldada negatiivset majanduslikku mõju vastaspoolele (90%

juhtudest tööandjale), eriti rahaliste nõuete puhul, kuivõrd kaasneb kiirem rahaline kulu.

Viivitamata täitmine tuleb kõne alla kahel juhul. Esiteks olukorras, kus vastaspool on olnud

passiivne, mis on viinud tagaseljaotsuseni. Sel juhul leevendab negatiivset mõju asjaolu, et

vastaspoolel on siiski olnud võimalus asjade käiku mõjutada, et tagajärjeks ei oleks

tagaseljaotsus. Seda tagab ka TVK selgituskohustus, mille kaudu on passiivsuse võimalikele

tagajärgedele varem tähelepanu pööratud. Teisel juhul saab nõuete viivitamata täitmine aset

leida juhul, kui vastaspool on nõuded omaks võtnud. See eeldab, et vastaspool on ka võimalike

kulutustega arvestanud. Lisaks säilib TVK juhatajal kaalutlusõigus ning nõuete viivitamata

täitmine eeldab sellekohast märget otsuses, see ei toimu seega automaatselt seaduse alusel.

Kokkuvõtvalt on ebasoovitavate mõjude risk väike.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib menetlust teatud juhtudel pikendada,

kuid eelkõige tõstavad muudatused menetluse paindlikkust ja kvaliteeti. Mõjutatud sihtrühm

on väike, mõju avaldumise ulatus keskmine ja sagedus harv. Ebasoovitavate mõjude risk on

väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: töövaidluskomisjonid, kus avaldusi lahendab kokku 8 TVK juhatajat ning 222

kaasistujat.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: pikemad menetlustähtajad või nende

pikendamise võimalus mõjuval põhjusel võimaldavad TVK-del realistlikumalt hallata

töökoormust, seda eriti näiteks puhkuste perioodil või keerukamate juhtumite korral. Avalduse

menetlusse võtmise hetkeni ei ole teada, kas avaldus on üldse menetletav, mistõttu on

asjakohasem arvestada avalduse läbivaatamise aega alates selle menetlusse võtmisest.

Puudustega ehk peaaegu poolte avalduste puhul on puuduste kõrvaldamise määruse koostamine

ajamahukam kui menetlusse võtmine, mistõttu kehtiv kolmepäevane tähtaeg tähendab

kiirustamist. Pikemad tähtajad aitavad hoida ka TVK usaldusväärsust, kuna tähtajad on

realistlikud ja saavutatavad.

Otsuse viivitamata täitmise võimalus tugevdab komisjoni otsuse autoriteeti, andes eriti

tagaseljaotsuste puhul selge signaali, et osapoole passiivsus ei vabasta teda kohustustest ega

võimalda neid edasi lükata. Teisalt paraneb TVK maine, sest otsused täidetakse kiiresti.

Eelkõige paraneb muudatuste tulemusena keerukamate juhtumite lahendamise kvaliteet.

Viimastel aastatel on töövaidlused muutunud sisulisemaks, osapooled on saanud teadlikumaks

oma õigustest ning aina sagedamini kasutatakse esindajaid, kes esitavad sisulisi ja vormilisi

taotlusi. Pikemad ja samas paindlikumad tähtajad võimaldavad TVK-l säilitada kvaliteeti, sh

vältida lühikeste tähtaegade tõttu kiirustades koostatud otsustest tingitud vaidlusi või kaebusi.

Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna TVK-d peavad harjuma uute tähtaegadega ning

mõningatel juhtudel sisulisemalt põhjendama tähtaegade muutmist (nt otsuse tähtaja

edasilükkamise korral), kuid see ei nõua märkimisväärset kohanemist. Mõju avaldub sageli,

kuna muudatused puudutavad kõikide avalduste tähtaegu.

Ebasoovitavad mõjud: otsuse viivitamata täitmise kehtestamine võib vajada rohkem

selgitustööd ning kaasa tuua kaebusi või vaidlusi.Seda leevendab kombinatsioon teistest

planeeritavatest muudatustest ning eespool mainitud infosüsteemi arendus, mis aitab tähtaegade

53

järgimist täpsemalt jälgida, muutes menetlused efektiivsemaks ja kiiremaks - see võimaldab

panustada rohkem aega selgitamisse. Samuti tugevdatakse TVK selgituskohustust, seega teavad

osapooled igas menetlusetapis oma õigusi ja kohustusi.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatuse tulemusena saavad TVK-d paindlikumalt

töötada eelkõige keerukamate juhtumitega. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus

keskmine ja sage. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline.

Muudatus 6. Kohtuhagi esitamine lihtsustub (eelnõu punktid 67 ja 68)

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub TVK-sse aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: TVK otsuse järel on võimalik selle

vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 kalendripäeva jooksul. TVK menetluse mõistes

vastaspool esitab kohtus kostja rollis kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse

korras ning TVK menetluse mõistes avaldaja peab seejärel esitama kohtule hagejana

tsiviilkohtumenetluse nõuetele vastava ja tähtaegse hagiavalduse. Hagiavalduse esitamata

jätmise korral jätab kohus asja läbi vaatamata ning TVK otsus n-ö vaidlustatud osas ei jõustu.

Kehtiva korra kohaselt loetakse TVK-sse esitatud avaldus hagiavalduseks, jättes kohtule

võimaluse vajaduse korral nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis.

Justiitsministeeriumi 2023. a analüüs44 aga näitab, et 2022. aastal nõudis kohus uue hagi

esitamist enam kui 70% juhtudest. Seejuures puudusid kohtumäärustes sageli põhjendused,

milles seisnesid TVK avalduse puudused, või välja toodud puudused ei olnud sellised, mis

takistaksid hagi menetlemist (nt märkimata oli, kas hageja soovib suulist või kirjalikku

menetlust). Selline praktika pikendab põhjendamatult maakohtu menetlust, toob kaasa hagejale

põhjendamatu lisakoormuse. Enam kui 10% juhtudest ei esitanud hageja hagi, mistõttu tema

nõue jäi kohtus läbi vaatamata, s.t tema õigused kaitseta. Seda vaatamata sellele, et TVK oli

tema nõude rahuldanud. Seega kehtiva korra järgi jääb nõrgemas positsioonis ja sageli

õigusteadmisteta töötaja (90% juhtudest on TVK-s avaldajaks töötaja) maakohtu nõuete tõttu

sageli keerulisse olukorda.

Muudatus, millega kaotatakse kohtu õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud

vormis, säilitades võimalus seda vaid erandlikel juhtudel teha, suurendab sihtrühma

õiguskindlust, tagab ootustele vastava lihtsa ja selge töövaidluste lahendamise protsessi ning

vähendab sihtrühma halduskoormust. Õiguskeskkond muutub läbipaistvamaks ja

etteaimatavamaks. Kui inimene teab, et TVK-le esitatud nõuetekohane avaldus kehtib ka

kohtus, on tal lihtsam otsustada, kuidas oma õiguste kaitseks edasi tegutseda. Muudatus aitab

vältida olukordi, kus pelgalt vormiline puudus takistab vaidluse sisulist lahendamist – see on

eriti oluline töötajatele, kellel puudub esindaja või juriidiline kogemus.

Muudatuse mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuivõrd eeldatavalt võib suureneda

hagiavalduste esitamise arv, kuna see muutub lihtsamaks. Samas puudub tarvidus muutustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Mõju avaldub harva, kuna töövaidlusi esineb

sihtrühma hulgas harva. Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt pöördutakse maakohtusse sama

töövaidlusasja läbivaatamiseks ca 15% TVK-s sisulise otsuseni jõudnud asjadest.

Ebasoovitavad mõjud: ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige

töötajatele, tagades ootustele vastava lihtsa ja selge töövaidluste lahendamise protsessi.

44 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf.

54

Mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldub harva ja selle ulatus on keskmine. Ebasoovitavate

mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: maakohtud ja maakohtunikud. Töövaidlusasjadega tegelevad neli maakohut.

Maakohtutes oli 1.01.2025 seisuga kokku 164 kohtuniku ametikohta, millest täidetud 158,

moodustades kõikidest Eesti kohtunikest ca 64%45.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kavandatav muudatus, mille kohaselt

kohtunikud peavad arvestama hagiavaldusena TVK-le esitatud avaldust, võib suurendada

kohtunike töökoormust, eeldades, et seetõttu ei saa nad töötada harjumuspärasel viisil ning

esitatud avaldus võib sisaldada kohtusüsteemi mõistes puudusi.

Justiitsministeeriumi 2023. aasta analüüsi46 järgi esitati maakohtutesse perioodi 2018–2022

keskmisena 278 töövaidlusavaldust aastas. Neist keskmiselt ca 74% ehk 205 vaidlust olid

varem läbinud TVK menetluse. Sama analüüsi kohaselt nõudis maakohus TVK avalduse

asemel uue hagi esitamist enam kui 70% juhtudest, s.o ca 143 juhul. Seega võib eeldada, et

hinnanguliselt 143 juhul aastas peaks maakohtunik hagiavalduse asemel asja menetlema TVK-

le esitatud avalduse alusel. Arvestades maakohtunike arvu, on see vähem kui üks asi

maakohtuniku kohta aastas. 2024. aastal oli ühel maakohtunikul menetleda keskmiselt 379 asja

aastas47. Seejuures näitas eelnevalt viidatud Justiitsministeeriumi analüüs, et välja toodud

puudused ei olnud sellised, mis takistaksid hagi menetlemist (nt märkimata oli, kas hageja

soovib suulist või kirjalikku menetlust). Seega on mõju avaldumise ulatus väike ja sagedus

harv.

Ebasoovitavad mõjud: TVK-le esitatud avaldus võib siiski olla kohtu hinnangul ebasobiv

maakohtu menetluse läbimiseks ning see võib negatiivselt mõjutada menetlusprotsessi ja

kohtunike töökoormust. Lisaks võib kohtunikel tekkida tunnetus, et nende kaalutlusruumi on

kitsendatud, eriti kui jääb mulje, et kohus peab menetlema vormiliselt ebatäielikke või

puudustega avaldusi. Kavandatavate muudatustega jääb kohtule endiselt õigus nõuda avalduses

puuduste kõrvaldamist juhul, kui avalduse puudus takistab asja sisulist läbivaatamist, eeldades

aga, et kohus toob selgelt välja, milline puudus takistab hagi menetlemist. Puhkudeks, kus

avaldaja on TVK-s oma avaldust muutnud ning seetõttu võib kohtule ja pooltele olla ebaselge,

mis on avalduse sisu, säilib kohtul võimalus nõuda hagi tervikteksti esitamist. See aitab säilitada

tasakaalu kohtuniku menetlusautonoomia ja hageja õiguskaitse vahel.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatus võib suurendada kohtute töökoormust.

Sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed ning ebasoovitavate

mõjude risk väike. Kokkuvõtvalt on mõju väheoluline.

Muudatus 7. TVK juhatajate palgakorraldus muutub (eelnõu punktid 4 ja 5)

Majanduslik mõju

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide 8 juhatajat.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus: kui kehtiva korra kohaselt jääb TVK juhataja

põhipalk vahemikku 80–100% riikliku lepitaja palgast ning muutuvpalga maksmine pole

45 Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat. 46 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf. 47 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2024. aasta menetlusstatistika töökoormusmetoodika põhimõtete alusel - Kohtute aastaraamat.

55

võimalik, siis kavandatava muudatuse jõustumisel on põhipalk 80% riikliku lepitaja palgast

ning luuakse võimalus maksta tulemustasu.

Kavandatavate muudatuste koosmõjul muutub TVK juhatajate palgakorraldus selgemaks ja

paindlikumaks. Kõigi juhatajate põhipalk on nii 2024. a kui ka 2025. a olnud 80%. Seetõttu

juhatajate jaoks põhipalk ei muutu, küll aga suureneb õigusselgus, kuna säte viiakse vastavusse

tegelikkusega.

Tulemustasu maksmise võimaluse loomine lisab palgakorraldusse paindlikkust ja loob sarnase

süsteemi teiste riigiasutustega. See võimaldab motiveerida juhatajaid senisest paremini –

tulemustasu saab maksta head töösooritust ja erialaseid oskusi arvestades, eeldusel et selleks

on eelarves vahendeid.

Ühtne põhipalk toetab juhatajate võrdset kohtlemist ning väldib olukordi, kus erinevusi on raske

põhjendada või taluda. Samas võimaldab tulemustasu selgemalt tunnustada tööpanust või

vastutusest tulenevaid erinevusi.

Kokkuvõttes on mõju ulatus keskmine, kuivõrd tulemustasude võimaluse loomise tõttu võib

kaasneda muutusi TVK juhatajate käitumises (nt vajadus oma oskusi või arengut enam esile

tuua), kuid eelduslikult ei nõua see märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna töötasustamine on regulaarne.

Ebasoovitavad mõjud: tulemustasu võimaldamine võib seada juhatajad ebavõrdsesse

olukorda, olenevalt tulemustasu maksmise tingimustest. TVK juhatajate töötulemused ei ole

täielikult nende kontrolli all, olenedes menetlusse sattuvatest töövaidlusjuhtumitest,

töökoormusest ja muudest asjaoludest. Ebasoovitava mõju risk on siiski väike, kuivõrd täpsed

tingimused töötatakse välja, võttes arvesse TVK juhatajate töö iseloomu ning pidades silmas

õiglast kohtlemist, et säilitada TVK juhatajate motivatsiooni. Muutuvpalga maksmise eeldused

on üldjuhul 1) ametniku ja ametiasutuse vahel on kindlaks määratud teenistusülesannete

täitmise kriteeriumid; 2) kriteeriumid on kokkulepitu kohaselt täidetud või on neid ületatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: muudatuse tulemusena muutub TVK juhatajate

palgakorraldus paindlikumaks ja motiveerivamaks. Sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus

ja sagedus keskmised. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline.

Muudatus 8: Maksukorralduse seaduse muutmine

Mõju riigiasutustele

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus:

Muudatusel on oluline positiivne mõju MKM-i tegevusvaldkondadele, kuna see võimaldab

ministeeriumil senisest tõhusamalt täita oma rolli majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja

tööturupoliitika, sealhulgas töösuhete, töökeskkonna ning võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Andmete kättesaadavus EMTA-lt

võimaldab MKM-il hinnata kavandatavate poliitikamuudatuste mõjusid, tuvastada mõjutatud

sihtrühmi ning langetada andmetele tuginevaid otsuseid. Samuti võimaldab muudatus seirata

jooksvalt tööturu muutusi. Muudatus lihtsustab ja kiirendab MKM-i jaoks ligipääsu EMTA

andmetele, mis on seni olnud piiratud selge õigusliku aluse puudumise tõttu. Seetõttu on

muudatusel MKM-i jaoks oluline positiivne mõju, tagades tõenduspõhise poliitikakujundamise

ja võimaldades hinnata ka juba ellu viidud poliitikate mõjusid. Täiendatud õiguslik alus aitab

lahendada praktikas esile kerkinud probleeme, kus EMTA on nõudnud selget õiguslikku alust

ka isikustamata, agregeeritud andmete väljastamiseks. Mõju ulatus on väike ja sagedus on

regulaarne.

56

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus:

Muudatusel on positiivne mõju Tööinspektsioonile, kunaTVK saab edaspidi mitteresidendist

tööandjana registreeritud tööandja ja töötaja vahelisi töövaidlusi tõhusamalt lahendada.

Andmete kättesaadavus kiirendab töövaidluste lahendamist ning vähendab TVK vajadust

täiendavateks toiminguteks (nt menetlusdokumentide kättetoimetamine läbi Ametlike

Teadaannete portaali, kui mitteresidendist tööandja andmed ei ole teada, kuivõrd TVK-l on

edaspidi võimalik EMTA-lt saada vajalikud kontaktandmed). Mõju ulatus ja sagedus on

väikesed, kuna töövaidlusi, kus üks osapool on mitteresidendist tööandjana registreeritud

tööandja, esineb Eestis harva (mõni üksik aastas).

Sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet

Muudatuse tulemusena tõuseb EMTA töökoormus, kuna lisanduvad täiendavad päringud

Tööinspektsioonilt ning MKM-ilt. MKM-i regulaarsed andmepäringud toovad kaasa

töökoormuse kasvu eelkõige päringu väljatöötamise etapis, kuid hilisem halduskoormus on

väike, kuna korduvate päringute struktuur ja sisu jäävad samaks. Sellele lisanduvad

vajaduspõhised MKM-i poliitikamuudatustega ja TI mitteresidendist tööandjatega seotud

andmepäringud, kuid neid esineb eelduslikult harva. Mõju ulatus on väike ja sagedus on

regulaarne.

Ebasoovitavad mõjud: Ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele: Muudatuste tulemusel tekib MKM-il ning

Tööinspektsioonil õigus saada maksuhaldurilt andmeid, mis on vajalikud oma ülesannete

täitmiseks. See toob kaasa vähese töökoormuse kasvu EMTA-le, kuna lisanduvad täiendavad

andmepäringud nimetatud asutustelt. Mõju ulatus on väike ja sagedus on regulaarne.

Eelnõu koondmõju

Kavandatavate muudatuste eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust ja parandada õigusselgust,

eelkõige TVK-de igapäevase toimimise ja töökorraldusega. Kõikide muudatuste koosmõjul

paraneb TVK-de töökoormus, suureneb paindlikkus keerukamate juhtumite lahendamisel ning

menetlused muutuvad üldiselt kiiremaks ja tõhusamaks. See omakorda avaldab positiivset mõju

töövaidluse osapooltele ehk töötajatele ja tööandjatele – menetlus muutub selgemaks,

sisulisemaks ja otsuseid on oodata kiiremini. Samuti võib eeldada, et lahenduste paranev

kvaliteet vähendab TVK otsuste edasikaebamisi, mis võib omakorda mõnevõrra leevendada

kohtute töökoormust.

Seaduse mõju võib TVK-de jaoks pidada keskmiseks: menetluskorralduses mõndagi küll

muutub, kuid mis ei nõua märkimisväärseid kohandusi ega too kaasa suurt koormust. Mõju

avaldub sageli, kuna TVK-d puutuvad muudatustega kokku oma igapäevatöös. Ebasoovitavate

mõjude risk on väike. Seega avaldavad seadusemuudatused olulist positiivset mõju töövaidluste

menetlemisele ja TVK töökorraldusele.

Töövaidluste osapooltele on muudatuste mõju ulatus keskmine, kuna need võivad mõnevõrra

kaasa tuua muutusi sihtrühma käitumises ja toimetulekus, kuid need ei nõua märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldub harva, sest ka töövaidlusi tuleb sihtrühmas ette harva.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju on positiivne, kuid kokkuvõttes väheoluline.

Eelnõuga ei lisandu ettevõtetele, mittetulundusorganisatsioonidele ja kodanikele täiendavat

halduskoormust.

57

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga ei kaasne lisatulusid ega -kulusid. TEIS arendusi rahastatakse välisvahenditest ja ka

eelnõu rakendamisega seonduvaid täiendavaid arendusi planeeritakse rahastada olemasolevast

TAT-ist.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei muudeta olemasolevaid ega kehtestata uusi rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja

ette näha pikemat üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile

TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti

Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule

ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla, Merle Erikson ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ.

Eelnõu kohta esitasid märkuseid Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti

Advokatuur, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Riigikohus,

Töövaidluskomisjonid ning Tööinspektsioon. Märkuste ja ettepanekute tabel on esitatud

seletuskirja lisas.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)