Kinnitatud

ainuosaniku otsusega

26.08.2026 nr 1-3/26/38

Omaniku ootused OÜle Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Riigi osalemise põhjused äriühingus

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on äriühing, millel on avalikku, strateegilist ja majanduslikku huvi kandvad eesmärgid. Äriühingu strateegiliseks eesmärgiks on tagada riigile sõltumatu, usaldusväärne ja terviklik teadmuspõhine analüüsivõimekus keskkonna- ja

kliimamuutustega seotud otsuste tegemiseks.

Eesti riik omab osalust äriühingus, selleks et:

▪ tagada keskkonnakaitse ja -järelevalve valdkonnas rahvusvahelistest nõuetest tulenevate kohustuste täitmise võimekus Eestis;

▪ tagada keskkonnaseisundi, selle muutuste ja põhjuste väljaselgitamisel vajalike

analüüside ja uuringute kõrge teaduslik ja metoodiline kvaliteet;

▪ säilitada ja arendada strateegilist kompetentsi kliimamuutuste leevendamist, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja keskkonnahoidlikku arengut toetavate

analüüside valdkonnas, pakkudes teaduspõhist sisendit poliitikakujundajatele;

▪ hoida kõrgekvaliteediliste laborianalüüside võimekust eelkõige kliima- ja

keskkonnapoliitika valdkondades, kus tavaturul puudub piisav pakkumine, kuid mille olemasolu on riigile strateegiliselt oluline.

Üldised ootused äriühingule

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus lähtub oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast ning integreerib vastutustundliku ja kestliku juhtimise põhimõtted nii strateegiasse kui ka

igapäevastesse tegevustesse, olles eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus tegevust peab toetama:

▪ toimiva kvaliteedijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi olemasolu, sh riskijuhtimise põhimõtete järjepidev rakendamine, mis võimaldab riske regulaarselt hinnata ja tõhusalt

maandada ning korruptsiooni ja huvide konflikte ennetada;

▪ läbipaistvus ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtumine, hinnates muuhulgas ühingu ärisuhteid ja partnereid ning vältides ärisuhteid Vene Föderatsiooni

ja Valgevene Vabariigiga;

▪ majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju arvestamine otsuste tegemisel,

investeeringute planeerimisel, riskide kaardistamisel ning sisekontrolli- ja juhtimissüsteemide kujundamisel;

▪ ettevõtte tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnajalajälje vähendamine ning positiivse

mõju tugevdamine majandusele, ühiskonnale ja looduskeskkonnale;

▪ ressursside sihipärane ja tõhus kasutamine, rakendades energia- ja ressursisäästlikke

lahendusi ning edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja ringmajanduse põhimõtteid;

▪ kestlikkuseesmärke toetavate lahenduste ja partnerite eelistamine hangetes ja koostöös, lähtudes majanduslikest, keskkonna- ja sotsiaalsetest kriteeriumidest ning toetades liikumist kliimaneutraalsuse suunas;

▪ kestlikkuse põhimõtete selge ja läbipaistev kommunikatsioon nii ettevõtte sees kui ka koostööpartnerite ja avalikkuse suunal, et toetada ühist arusaama ettevõtte eesmärkidest

ja vastutusest;

▪ panustamine teaduspõhise keskkonna- ja kliimapoliitika arengusse, hoides parimat kompetentsi ja uuenduslikke ideid, sh osaledes erialastes riiklikes ja/või

rahvusvahelistes ühingutes ja liitudes.

Valdkondlikud eesmärgid

Valdkondlike eesmärkide täitmisel peab äriühing lähtuma strateegiast Eesti 2035, valdkondlikest seadustest ja arengukavadest ning muudest valdkonda suunavatest strateegilistest dokumentidest.

Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused äriühingule on järgmised:

1. Olla riigile keskkonna ja kliimavaldkonna seireandmete teadmuskeskuseks, sh:

▪ tagada kvaliteetsed sisendandmed riigi kliimapoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks;

▪ toetada teaduspõhiselt kestliku majanduse arengut;

▪ tagada riigile kliimamuutustega seotud rahvusvaheliste aruandluskohustuste täitmine

ning selleks vajalik analüütiline ja metoodiline võimekus.

2. Olla riigile kompetentsikeskuseks keskkonnauuringute valdkonnas ja keskkonnaseisundi

komplekshindamisel, pakkudes riigile kvaliteetset teenust keskkonnaseisundi kiireks, optimaalseks ja efektiivseks hindamiseks ning põhjuste ja seoste analüüsimiseks, sh:

▪ tagada pinna- ja põhjavee seire, et tagada keskkonnaseisundi ülevaade, mis toetab

elurikkust ning kestlikku keskkonnakasutust;

▪ tagada välisõhu seire ja välisõhu juhtimissüsteemi toimimine, et kaitsta inimeste tervist

ja rakendada õhukvaliteedi juhtimisega seotud nõudeid;

▪ tagada kütusekvaliteedi seire, et kaitsta inimeste tervist, parandada õhukvaliteeti, täita ELi kohustusi ja hoida kütuseturgu läbipaistvana.

3. Tagada riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikes valdkondades akrediteeritud laboriteenus, sh:

▪ arendada ja hoida võimekust laboratoorsete analüüside teostamiseks kõikides keskkonnakaitse valdkondades;

▪ rakendada kvaliteedijuhtimissüsteeme, mis tagavad tegevuse usaldatavuse ja

jälgitavuse.

4. Tagada riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalik baasvõimekus

halduslepingus kokkulepitud mahus ja ulatuses.

5. Korraldada ja juhtida seiresse suunatud ressursse viisil, mis tagab riigi huvidest lähtuva

maksimaalse väärtuse ning vahendite tõhusa ja läbipaistva kasutamise ka piiratud rahastuse tingimustes.

6. Tugevdada kriisi- ja toimekindlust, rakendades investeeringuid ja meetmeid, mis maandavad tehnoloogilisi, looduslikke ja inimtekkelisi riske, et tagada elutähtsa teenusena välisõhu seire ja kõrgendatud saastest tingitud ohtude korral varajase hoiatuse süsteemi

toimimine.

Mõõdikud:

1) kasvuhoonegaaside inventuuri asjakohastes sektorites (sh energeetika ja põllumajandus) on aastaks 2030 rakendatud riigispetsiifilised metoodikad 100% ulatuses ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele ning teadusarengule;

2) kasvuhoonegaaside aruanded on koostatud õigeaegselt, tuginevad objektiivsetel ja kvaliteetsetel andmetel ning rahvusvaheliste auditite tulemusel ei tuvastata olulisi

metodoloogilisi puudusi;

3) ettepanekud järgmise aasta veeseire tegevustoetuse andmise lepingu lähteülesandele esitatakse igal aastal 1. novembriks, arvestades veemajanduskava veeseireprogrammi ja

eelarvelisi võimalusi;

4) välisõhu seire, põhja- ja pinnavee seire on ellu viidud kvaliteetselt ja kulu-efektiivselt,

aruanded esitatakse tähtaegselt ja ilma oluliste puudusteta;

5) klientide ja töötajate rahulolu-uuringute tulemus on vähemalt 80% maksimaalsest võimalikust väärtusest;

6) toimekindluse tagamise plaan, mis hõlmab kriisiolukordades tegutsemist, on ajakohane ja rakendatav ning seda testitakse vähemalt kord aastas.

Finantseesmärgid

Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid:

1. Kasumlikkus – juhtida äriühingut kasumlikult, püüeldes omakapitali tootluse poole vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel, arvestades riigi seatud

tegevuspiiranguid, sh erasektori teenuste osakaalu piirmäära ning välistoetuste regulatsioonist tulenevaid tingimusi.

▪ Lähtuda omakapitali hinna määramisel Rahandusministeeriumi iga-aastases „Riigi

osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“ määratud oodatava omakapitali tootluse tasemest.

▪ Keskenduda avaliku sektori vajaduste täitmisele ning kujundada teenuste portfell ja mahud selliselt, et need vastaksid riigihangete seaduse ja Euroopa Liidu õiguse nõuetele ning sisetehingu tegemise võimalus oleks piisava varuga jätkuvalt tagatud.

2. Efektiivsus – tegutseda kuluefektiivselt, hoides kontrolli all personali- ja tegevuskulud, tagades seejuures teenuste kõrge kvaliteedi säilimise.

▪ Seada eesmärgiks kõikide tegevusvaldkondade majanduslik tasuvus ja mõõdetavus ning regulaarne teenuste hinnastamise ülevaatamine.

▪ Suurendada järjepidevalt põhitegevuse tulu ühe töötaja (FTE) kohta, säilitades teenuste

kvaliteedi ja toimekindluse.

▪ Defineerida tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning liikuda nende

järkjärgulise parandamise poole.

3. Finantsriskide juhtimine – osaleda majandustegevuses keskmisest madalamate riskide ja

konservatiivse kapitalistruktuuriga.

▪ Tagada optimaalne omakapitali ja varade suhe, lähtudes finantsplaanide koostamisel Rahandusministeeriumi Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingute koondaruandes määratud optimaalsest omakapitali osakaalust koguvarades;

▪ Hoida koguvõla suhe EBITDA-sse igal ajahetkel alla laenulepingutes fikseeritud kovenantide.

4. Investeerimistegevus – tagada tegevuse jätkusuutlikkus, investeerides stabiilselt

arendustegevusse. Oluliste investeeringute kavandamisel tuleb hinnata nende otstarbekust ja kuluefektiivsust, olemasoleva võimekuse kasutust, alternatiivseid lahendusi,

elukaarekulusid ning kaasnevaid riske.

5. Dividendipoliitika – lähtuda omanikutulu jaotamisel stabiilsest ja konservatiivsest dividendipoliitikast, arvestades, et äriühing ei tegutse täielikult vabal turul, riigisisene

teenuste vaba turu müügipotentsiaal on piiratud ning ettevõttel on vajalik tagada investeerimisvõimekus, tegevuse jätkusuutlikkus ja teenuste kõrge kvaliteet.

Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab

äriühingu nõukogu.

Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab osaluse valitseja üle ning

ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal.

AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 26.08.2026 nr 1-3/26/38

OÜ EESTI KESKKONNAUURINGUTE KESKUS

Registrikood: 10057662

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Marja tn 4d

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister

Osakapitali suurus: 1 582 126 eur, mis koosneb ühest osast

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus omaniku

ootuste ja põhikirja kinnitamine

Äriseadustiku § 168 lg 1 punkti 1 ja ja riigivaraseaduse § 88 lg 1 punkt 71 alusel ning arvestades

vajadust viia OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus põhikiri vastavusse riigivaraseaduse nõuetega:

1. Kinnitada omaniku ootused OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus (lisa 1) ning tunnistada kehtetuks ainuosaniku otsusega 08.04.2022 kinnitatud omaniku ootused.

2. Kinnitada OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus põhikiri uues redaktsioonis (lisa 2).

3. OÜ-l Eesti Keskkonnauuringute Keskus korraldada põhikirja muudatuse esitamine Äriregistrile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus omaniku ootused

2. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus põhikiri

Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Antti

Tooming, Oliver Järvik, Kaire Kongo

Kinnitatud

ainuosaniku otsusega

26.08.2026 nr 1-3/26/38

OÜ EESTI KESKKONNAUURINGUTE KESKUS

PÕHIKIRI

1. OSAÜHINGU ÄRINIMI JA ASUKOHT

1.1. Osaühingu (edaspidi Osaühing) ärinimeks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

1.2. Osaühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

2. OSAÜHINGU TEGEVUSE EESMÄRK JA TEGEVUSALAD

2.1. Osaühing on riigi äriühing, mille tegevuse eesmärk on keskkonnauuringute läbiviimine, aitamaks kaasa looduskasutuse ja keskkonnakaitse ning sellega seotud majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, äriühingu edukas toimimine, vahendite sihipärane

kasutamine ja tulu teenimine.

2.2. Osaühingu tegevus on peamiselt seotud Eesti riigile teenuste osutamise ning õigusaktidest

ja halduslepingutest tulenevate avalike ülesannete täitmisega.

2.3. Osaühingu peamised tegevusvaldkonnad on:

2.3.1. keskkonnaseisundi kontrollimine, jälgimine, fikseerimine ja prognoosimine;

2.3.2. keskkonnauuringute ja ekspertiiside teostamine, keskkonnaseisundi ja loodusvarade kohta andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine;

2.3.3. toorme ja toodete analüüs;

2.3.4. ohtlike jäätmete analüüs ja käitlemine;

2.3.5. keskkonnakaitseliste rakendus- ja alusuuringute läbiviimine;

2.3.6. keskkonnamõjude hindamine ning võimalikest ohtudest varajane teavitamine;

2.3.7. keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus, nõustamine ja koolitus;

2.3.8. sertifitseerimine ja inspekteerimine.

2.4. Osaühing tagab riigile kuuluva äriühinguna elutähtsate teenuste – välisõhu seire ja kõrgendatud saastatusest tulenevatest võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi

toimimise.

2.5. Osaühing tagab riigile kuuluva äriühinguna kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguste inventuuri, KHG heitkoguste projektsioonide ning poliitikate ja meetmete

ning muude KHG heitkoguste ja kliimamuutuste aruannete koostamise korraldamise Eestis ning aruannete tähtajalise esitamise.

3. OSAKAPITAL, OSAD JA RESERVKAPITAL

3.1. Osaühingu miinimumosakapital on 650 000 eurot ja maksimumosakapital on 2 600 000 eurot.

3.2. Osakapital on jaotatud osadeks. Igale osanikule kuulub üks osa. Osa nimiväärtuse iga üks (1) euro annab osanikule ühe (1) hääle.

3.3. Osakapitali suurendamisel võib osade eest tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste

sissemaksetega. Rahalised sissemaksed tasutakse osaühingu pangakontole. Mitterahaliste sissemaksete väärtuse hindamist ja Osaühingule üleandmist korraldab osaluse valitseja

või tema poolt määratud isik.

3.4. Osaühing võib välja lasta osasid hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss).

3.5. Osaühingu reservkapitali suurus on vähemalt 1/10 (üks kümnendik) osakapitalist.

4. OSAÜHINGU JUHTIMINE

4.1. Osaühing rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus.

4.2. Osaühingu juhtimisel lähtutakse omaniku ootustest, kus sätestatakse osaühingu

valdkondlikud ja finantseesmärgid, arvestades riiklikes arengukavades ja muudes dokumentides sätestatut.

4.3. Osaühing ei või maksta toetusi ega teha annetusi.

4.4. Osaühingu juhtorganiteks on:

4.4.1. osanike koosolek;

4.4.2. nõukogu;

4.4.3. juhatus.

Osanike koosolek

4.5. Osanike koosolek on osaühingu kõrgeim juhtimisorgan.

4.6. Osanike koosoleku pädevuses on:

4.6.1. põhikirja muutmine;

4.6.2. osakapitali suurendamine ja vähendamine;

4.6.3. Osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;

4.6.4. nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine ning nõukogu esimehe

määramine;

4.6.5. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

4.6.6. audiitori valimine;

4.6.7. erikontrolli määramine;

4.6.8. teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti

äriühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või võõrandamine;

4.6.9. äriühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;

4.6.10. vajaduse korral nõusoleku andmine äriühingu tütarettevõtjale otsuste tegemiseks;

4.6.11. omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse valdkondlikud ja finantseesmärgid, ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;

4.6.12. muude seaduse või põhikirjaga osanike koosoleku pädevusse antud küsimuste

otsustamine.

Nõukogu

4.7. Nõukogu planeerib Osaühingu tegevust ja korraldab Osaühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui Osaühingu põhikirjast ei tulene teisiti.

4.8. Nõukogus on kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast, nimetamiskomitee ettepanekust

riigivaraseaduse tähenduses ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.

4.9. Nõukogu liige valitakse vastavalt riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete

nimetamiskomitee ettepanekule osanike koosoleku otsusega kuni kolmeks (3) aastaks. Nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel lähtutakse äriseadustikus sätestatud

korrast. Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva

ministeeriumi ametnik.

4.10. Osanike koosolek määrab nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe. Nõukogu esimehe

valimisest ja vahetumisest tuleb viie kalendripäeva jooksul teatada äriregistri pidajale.

4.11. Nõukogu teeb otsuseid Osaühingu juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel.

4.12. Nõukogu kinnitab Osaühingu strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes punktis 4.6.11 nimetatud omaniku ootustest.

4.13. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras.

4.14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu

liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

4.15. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud

või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse protokolli.

4.16. Nõukogul on õigus seaduses ettenähtud korras vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Koosolekut kokku kutsumata otsustamise korral koostab nõukogu esimees elektrooniliselt antud

seisukohtade alusel hääletusprotokolli.

4.17. Nõukogu kinnitab Osaühingu aastaeelarve ja koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle

kohta, kuidas on nõukogu Osaühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja

järelevalvet teostanud, näidates ära nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

4.18. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Nõukogu liige on kohustatud oma töö korraldamisel lähtuma osanike koosoleku poolt kinnitatud nõukogu töökorrast.

4.19. Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse

alustamist või lõpetamist Osaühingu poolt.

4.20. Nõukogu liikme tasustamine toimub järgmistel alustel:

4.20.1. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab

osaluse valitseja ainuosaniku otsusega;

4.20.2. nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti.

Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;

4.20.3. nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;

4.20.4. nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.21. Nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avalikustatakse Osaühingu veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Juhatus

4.22. Juhatus on Osaühingu juhtorgan, mis juhib ja esindab Osaühingut. Juhatusel on

õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

4.23. Juhatuses on kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed määrab nõukogu kuni viieks (5) aastaks.

4.24. Kui juhatusel on mitu liiget, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud

juhatuse liige.

4.25. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu esimees või tema poolt volitatud isik lepingud, milles määratletakse juhatuse liikme õigused ja kohustused, tasustamise kord ning

Osaühingu juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud.

4.26. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Osaühingu veebilehel 10

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

4.27. Juhatuse liikme tasustamine toimub järgmistel alustel:

4.27.1. juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme

lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid Osaühingule vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;

4.27.2. juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures

arvestama peab Osaühingule seatud eesmärkide täitmist ning Osaühingu loodud

lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse

eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu;

4.27.3. juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel

nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu

ulatuses;

4.27.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni

12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

Nõuded juhtorgani liikmele

4.28. Juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.28.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on toonud kaasa isiku pankroti;

4.28.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on toonud kaasa juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.28.3. kellel on ärikeeld;

4.28.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.28.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.29. Punktides 4.28.1 kuni 4.28.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist.

4.30. Punktis 4.28.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.31. Lisaks punktis 4.28 loetletud piirangutele ei või Osaühingu nõukogu liikmeks olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu

hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

4.31.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Osaühinguga samal tegevusalal ja kes ei ole Osaühingu osanik;

4.31.2. on Osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Osaühingu osanik;

4.31.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb Osaühinguga samal tegevusalal ja mis ei ole Osaühingu osanik;

4.31.4. on Osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Osaühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Osaühingu osanik;

4.31.5. omab Osaühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Osaühingu oluline kaupade müüja või ostja, teenuste

osutaja või tellija.

4.32. Punkti 4.31 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, registreeritud elukaaslane,

vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob punktis 4.31 nimetatud isikuga ühine majapidamine.

5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

5.1. Osaühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine:

5.2.1. Osaühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks Osaühingu eelarve koostamisel.

5.2.2. Osaühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse § 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglitele ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles

põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.

5.2.3. Osaühing esitab registripidajale nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates kinnitatud ja auditeeritud majandusaasta aruande vastavalt riigivara seaduses sätestatule. Majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse

seaduses sätestatud korras.

5.2.4. Majandusaasta aruandes antakse ülevaade hea ühingujuhtimise tava ning

jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta, Osaühingu tegevuse oluliste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude ning võimalike muude oluliste mõjude kohta, mis võivad mõjutada asjaomaseid

huvirühmi.

5.3. Osaühingu majandusaasta kasumi jaotamise otsustab osanike koosolek vastavalt

seadusele.

5.4. Osaühing avalikustab oma veebilehel:

5.4.1. kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue,

üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse ülevaate kahe kuu

jooksul pärast kvartali lõppemist;

5.4.2. registrile esitamisega samal ajal punktis 5.2.3 nimetatud majandusaasta aruande ja ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on Osaühingu tegevust aruandeperioodil

planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude

summa, kus eristatakse punktis 4.27.2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu;

5.4.3. viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja

sündmustest, kui Osaühing peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee.

6. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

6.1. Osaühing on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

6.2. Osaühing moodustab seaduses ettenähtud korras siseaudiitori ametikoha või ostab

siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15

miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.

6.3. Osaühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud ainuosanikuga ning riigi osaluse valitseja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda

juhitava asutuse siseauditi üksust.

6.4. Osaühingu audiitori nimetab ainuosanik oma otsusega.

6.5. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selle läbiviimiseks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

6.6. Osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

7. OSAÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE NING

TEGEVUSE LÕPETAMINE

7.1. Osaühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras.

7.2. Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Osaühingu likvideerimise korral võivad väljamaksed osanikele olla nii rahalised kui mitterahalised.