Seaduseelnõu algatamine

26-01648-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 27.08.2026 nr 2-6/26-01648-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

.

Eelnõu.docx

EELNÕU

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab hindamiskomisjon.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise ning hindamiskomisjoni moodustamise ja töö korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 72. Alustava töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine

(1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori üheks kuuks ametikohale asumisest arvates. Vajaduse korral võib mentori ettepanekul mentorluse perioodi pikendada kuni nelja kuuni. Töövaidluskomisjoni juhataja määratakse mentoriks tema nõusolekul. Mentoriks nimetatud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorluse perioodi eest lisatasu 5 protsenti ametipalgast.

(2) Mentor annab Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku hinnangu mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentori antud hinnangust nähtub, et töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsiooni peadirektor või tema volitatud isik teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada töövaidluskomisjoni juhataja ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.

§ 73. Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlus ja koolitused

(1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja koolitusvajadust ja töötingimusi. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

(3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab Tööinspektsioon.

§ 74. Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

(2) Hindamiskomisjon võib anda töövaidluskomisjoni juhatajale soovitusi oskuste ja teadmiste täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada töövaidluskomisjoni juhataja ametist.

(3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib hindamiskomisjon hinnata töövaidluskomisjoni juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või kaasuse lahendamise ülesannet.

(4) Hindamiskomisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01648

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

1

EELNÕU

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 71–74 järgmises sõnastuses:

„§ 71. Töövaidluskomisjoni juhataja värbamine

(1) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 7

lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande

ja testidega.

(2) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija vastavust nõuetele hindab

hindamiskomisjon.

(3) Töövaidluskomisjoni juhataja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise ning

hindamiskomisjoni moodustamise ja töö korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 72. Alustava töövaidluskomisjoni juhataja juhendamine ja hindamine

(1) Tööinspektsioon määrab alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate seast mentori üheks kuuks ametikohale asumisest arvates.

Vajaduse korral võib mentori ettepanekul mentorluse perioodi pikendada kuni nelja kuuni.

Töövaidluskomisjoni juhataja määratakse mentoriks tema nõusolekul. Mentoriks nimetatud

töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorluse perioodi eest lisatasu 5 protsenti

ametipalgast.

(2) Mentor annab Tööinspektsioonile alustava töövaidluskomisjoni juhataja kohta kirjaliku

hinnangu mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentori antud hinnangust nähtub, et

töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib Tööinspektsiooni peadirektor

või tema volitatud isik teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele

vastamata jätmise tõttu.

§ 73. Töövaidluskomisjoni juhataja koostöövestlus ja koolitused

(1) Tööinspektsioon peab vähemalt üks kord aastas töövaidluskomisjoni juhatajaga

koostöövestluse, mille käigus arutatakse töövaidluskomisjoni juhataja koolitusvajadust ja

töötingimusi. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

(2) Tööinspektsioon selgitab igal aastal välja töövaidluskomisjoni juhatajate koolitusvajaduse

ning koostab töövaidluskomisjoni juhatajate ning Majandus- ja

2

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust arvestades koolituskava, milles märgib

kohustuslike koolituste mahu.

(3) Koostöövestluse pidamise ja koolituste korraldamise korra kehtestab Tööinspektsioon.

§ 74. Töövaidluskomisjoni juhataja ametist vabastamine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib põhjendatud kahtluse korral teha

käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjonile ettepaneku hinnata

töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele.

(2) Hindamiskomisjon võib anda töövaidluskomisjoni juhatajale soovitusi oskuste ja teadmiste

täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku vabastada

töövaidluskomisjoni juhataja ametist.

(3) Enne ametist vabastamise üle otsustamist võib hindamiskomisjon hinnata

töövaidluskomisjoni juhataja teadmisi, kohustades teda tegema testi või kaasuse lahendamise

ülesannet.

(4) Hindamiskomisjoni ettepanekul vabastatakse töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt

avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01648

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri.docx

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub oma töös 1. jaanuaril 2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab kaheksa TVK juhatajat.

Eelnõukohase seadusega muudetakse TvLS-is TVK juhataja hindamise sätteid ning täiendatakse seadust TVK juhataja värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja koostöövestluse sätetega. Muudatuste eesmärk on kaotada TVK juhataja perioodiline hindamine ja selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhataja teadmiste hindamisele tema värbamisel, samuti keskenduda tema pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kehtiv TVK juhataja hindamise süsteem on jäik ega täida oma eesmärki. Ei ole alust arvata, et juhataja oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajale koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhataja tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu. Samas ei ole reguleeritud värbamisprotsess, mille käigus oleks asjakohasem teha TVK juhataja kandidaatide sobivuse ühekordne hindamine. Seaduse tasandil ei ole praegu ka ette nähtud võimalusi TVK juhataja arengu toetamiseks ja koolitamiseks, mis on oluline TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks.

Seega kaotatakse eelnõukohase seadusega TVK juhataja perioodiline hindamine ja nähakse ette lisameetmed TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhataja värbamist käsitlevad sätted, sätestades võimaluse lasta teha teste, lahendada kaasust ja pidada vestlust ning kaasates TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamisse komisjoni. Samuti reguleeritakse alustava TVK juhataja sisseelamist, andes TI-le ülesande määrata TVK juhatajale ette nähtud perioodiks mentor, kellele makstakse lisatasu ja kes annab hinnangu alustava TVK juhataja ametisse sobivuse kohta. TI-l tekib kohustus pidada TVK juhatajaga koostöövestlusi ja koostada TVK juhatajate koolituskava. Lisaks antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) õigus põhjendatud kahtluse korral kokku kutsuda komisjon, et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korral TVK juhataja ametist vabastada.

Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuna neile pakutakse senisest enam tuge ja enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö kvaliteetsena. Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded MKM-ile ning TI-le, kuid lisanduv koormus ei ole suur. TVK-sse pöördujate halduskoormus eelnõu järgi ei suurene.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ([email protected]) ja töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected], 5916 2680). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Inge Mehide ([email protected]) ja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse 4. detsembril 2020. a jõustunud sõnastuses TvLS-i (RT I, 24.11.2020, 6).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele. Kandideerimisprotsessi täiendamise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise eesmärk on tagada, et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning TVK juhataja tööks sobivad isiksuseomadused.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise eesmärk on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, hinnates eelkõige kvalifikatsioonitaset ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmist ja kohaldamist. TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja korraldust reguleerib hindamise korra määrus1 (vt ka määruse lisasid: kaasuse2 ja vestluse3 hindamislehed). Kui TVK juhataja hindamist ei läbi, tunnistatakse ta ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Praeguseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ja täidab oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta möödudes nõuetele vastavuse hindamise protsessi läbimine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

Kehtivas õiguses ei ole TVK juhataja värbamist reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja konkurss, välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ja nendega tehakse intervjuud. Kaasus on pigem keskmise raskusega ja selle lahendamise põhjal ei ole võimalik põhjalikult kontrollida kandidaadi teadmisi tööõigusest ega menetlusõigusest. Kuivõrd siinse eelnõuga kaotatakse TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust põhjalikumalt hinnata tööle võtmisel.

Alustaval TVK juhatajal puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline TVK juhataja ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja vajab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK juhataja ülesanne on olla menetluse juht, kelle kohustus on tagada vaidluse õiglane, erapooletu ja seadusele vastav lahendamine lühikese aja ja võimalikult väikeste kuludega ning seejuures peab talle olema talle tagatud täielik sõltumatus töövaidluse lahendamiseks vajalike otsustuste tegemisel. Sõltumatus tähendab praegusel juhul eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline töövaidlusi lahendav organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja lahendite tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades aluseks riigisisesed õigusaktid, eelkõige töölepingu seaduse ja muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad välislepingud, sh Euroopa Liidu õigusaktid, ning poolte töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel kehtivad kirjalikud kokkulepped, pidades sh silmas töösuhtele kohaldatava riigi õigust. Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku privileeg, vaid see on eeldus TVK-l kui töövaidlust lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil lasuva kohtuvälise töövaidluse lahendamise ülesande kohaseks täitmiseks.

Eelnimetatud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse lahendamise seaduse väljatöötamiskavatsuses.4 Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad mõnevõrra väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enamik arvamuse avaldajatest toetas hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajale koolituste tagamist ja mentori määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakuti ühe lahendusena TVK juhatajale kolmeaastase katseaja rakendamist, mille jooksul saaks teda ametist vabastada, kui ta ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet, mistõttu sellisel kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõukohase seaduse §-ga 1 muudetakse töövaidluse lahendamise seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4–6. Muudatus on seotud TVK juhataja perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhataja ametisse sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud, et hindamine praegusel kujul ei ole vajalik, kuivõrd see ei täida oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal. Kui hiljem esineb asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobimatusele, tuleks tema pädevust hinnata nende asjaolude tekkimisel. Eelnõu kohaselt lisataksegi seadusesse asjaomased muudatused (vt punkt 2).

TVK juhataja puhul ei kaalutud hindamise asemel avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE)5 kohast lähenemist, mille järgi on keskastmejuhtide ametiaeg viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud TVK juhatajad, ja ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK juhataja puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel töötamine, millega on eelnõus 836 SE põhjendatud tähtajalise ametisuhte soodustamist.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 71–74.

Paragrahv 71 reguleerib TVK juhataja värbamist. Lõikes 1 sätestatakse, et TVK juhataja ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võib hinnata vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb leida muid viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad ametikoha nõudeid. TVK juhataja pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt tema värbamisel. Seega võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu. Lisaks võidakse TVK juhataja konkursil kasutada teste. Testiga peaks eelkõige saama hinnata kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavatest õigusaktidest (nt töölepingu seadus, TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimsete võimete ja isiksuseomaduste teste. MKM-ile on jäetud paindlikkus otsustada, milliseid vahendeid kandidaatide hindamiseks kasutada. Eesmärk on pigem anda võimalus vajaduse korral värbamisprotsessi mingi aja pärast muuta, kui selgub, et mõni ette nähtud hindamisviis ei täida oma eesmärki või ei sobi muul põhjusel.

Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon. Komisjoni kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi, TI, TVK juhatajate, Eesti Kohtunike Ühingu ja ülikoolide (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide) esindajad. Sarnases koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK juhatajate ametisse sobivust, kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud. Komisjoni liikmete eesmärk on esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste lahendamise üldist arengut ja kvaliteedi järjepidevust.

TVK juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lõige 3).

Paragrahv 72 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist. Alustava TVK juhatajana käsitatakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest, kas varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada tuge sisseelamiseks.

Lõike 1 kohaselt määrab TI alustavale TVK juhatajale ametisolevate TVK juhatajate seast mentori üheks kuuks alates ametikohale asumisest. Vajaduse korral võib mentorluse perioodi pikendada kuni nelja kuuni. Mentoriks määratakse TVK juhataja tema nõusolekul. Alustaval TVK juhatajal puudub praegu sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka teatud ametioskusi. Seega aitaks kogemusega TVK juhataja tugi alustaval TVK juhatajal kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda. Mentori valimisel tuleb arvestada, et mentoriks olemine on TVK juhataja jaoks vabatahtlik. TI-l on võimalik otsustada, kuidas mentor valida, võttes arvesse näiteks TVK juhatajate töökoormust ja soovi mentori ülesandeid täita.

Mentoriks nimetatud TVK juhatajale makstakse mentorluse perioodi eest lisatasu 5% ametipalgast. Nii on TVK juhatajale mentoritasuna makstav lisatasu samas suurusjärgus kohtunikele kohtuniku ja kohtunikuabi juhendamise eest makstava lisatasuga. KS kohaselt makstakse juhendavale kohtunikule juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% juhendava kohtuniku ametipalgast.

Lõige 2 näeb ette, et alustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentor leiab, et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib TI peadirektor või tema volitatud isik teha MKM-ile ettepaneku vabastada TVK juhataja ametist ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu. Ametikoha nõuetele vastamata jätmisega on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal puuduvad sobivad isiksuseomadused või vajalikud õigusalased teadmised ning need puudused mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet TVK juhataja ametikohal töötada. Tegemist peab olema olukorraga, kus ametisse sobimatus on ilmselge ning puudub vajadus TVK juhataja hindamiseks. TI ettepaneku ja mentori hinnangu põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel.

TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS-i §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega. TVK juhataja teadmiste ja oskuste vastavuse hindamist ei saa teha TI ega MKM, sest see seaks ohtu TVK juhataja sõltumatuse teha iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel otsustusi. Arvestada tuleb ka sellega, et töövaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud kaebe- ega vaidemenetlust, st tehtud otsustuste menetluse ega sisu õiguspärasuste tagantjärele halduskontrolli. Seega saab alustavale TVK juhatajale anda hinnangu tema mentor, kelleks on teine TVK juhataja, ning hinnang antakse mentorluse lõppedes.

Paragrahv 73 reguleerib TVK juhataja tagasisidestamist ja koolitamist.

Lõike 1 kohaselt peab TI vähemalt korra aastas TVK juhatajaga koostöövestluse, mille käigus arutatakse TVK juhataja koolitusvajadust ja töötingimusi ning antakse tagasisidet TVK juhataja töö kohta. Sellega luuakse TVK juhatajale ametnike omaga sarnane koostöövestluse vorm, mis võimaldab anda TVK juhatajale vajalikku tagasisidet tema tegemiste kohta ning võimaluse tal väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja töökeskkonnaga ning juhtida tähelepanu lahendamist vajavatele muredele. TVK juhataja töövaidluse lahendamisega seotud sisulisele tööle ei saa anda tagasisidet TI ega MKM, sest see seaks ohtu TVK juhataja sõltumatuse teha iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel otsustusi. Seega antakse tagasisidet statistilistest andmetest lähtudes ning TVK-sse pöördunute märgukirjades ja selgitustaotlustes väljatoodud probleemkohtade pinnalt. Koostöövestlusel võib näiteks teha ülevaate menetlusi puudutavate näitajate kohta: menetlustähtaegade järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused jm tagasiside, statistilised näitajaid (nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete osakaal). TI-l on võimalik otsustada koostöövestluse täpsem sisu, arvestades TVK juhatajate soove ja vajadusi. Koostöövestlust on võimalik vajaduse korral pidada ka rohkem kui korra aastas. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Ametnike arengu- ja koostöövestluse regulatsioon on ATS-i §-s 30. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajale, kuid ATS-i § 30 lõikes 1 sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhataja töö eripäraga. TVK juhataja töös on teatud määral sarnasust kohtuniku tööga. TVK juhataja on töövaidluse lahendamisel sõltumatu ning keeruline on mõõta ja arutada tema töö tulemusi ATS §-s 30 sätestatud eesmärgi kohaselt, kuivõrd TVK juhatajal puudub TI peadirektoriga alluvussuhe. TI korraldab küll TVK-de tööd, kuid neile uusi ülesandeid anda saab selgesõnaliselt seaduses. Seetõttu on oluline määratleda TvLS-is koostöövestluse mõiste TVK juhataja omapära arvestades ja anda TI-le selle vestluse pidaja roll. Lisatav TvLS-i § 73 on ATS-i § 31 lõike 3 suhtes erinorm.

TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Nii on võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ja kiiremini reageerida esile kerkinud muredele.

Lõige 2 reguleerib TVK juhataja koolitamist. TI selgitab igal aastal välja TVK juhatajate koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust, koolituskava, milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga, sh nende oskused vastaksid TVK juhataja töö nõuetele, nende õigusalased teadmised oleksid ajakohased ja nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline võimaldada TVK juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub süsteemne TVK juhatajate koolituskohustus või -programm. TVK juhatajate suhtes kohaldatakse ATS-i § 31. Sättest tuleneb TI-le kohustus rakendada abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sh kavandada ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid. TVK juhatajad peavad teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust just menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad üldiselt samadel koolitustel, kus osalevad TI muud teenistujad (eelkõige iga-aastased koolitused, arvestades teenistujate vajadusi, ja MKM-i töövaldkonna nõunike korraldatavad koolitused tööõigusalaste seadusemuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK juhatajate kui töövaidluse lahendajate koolitusvajadus erineb mõnel määral TI teenistujate üldisest koolitusvajadusest. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema kohtupraktika ja tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Seetõttu antakse eelnõu kohaselt TI-le ülesanne selgitada välja TVK juhataja koolitusvajadus ja selle alusel koostada koolituskava. Koolituskava koostamisel tuleb arvestada ka MKM-i arvamust. MKM saab hinnata, kas TVK juhatajale ette nähtud koolitused on asjakohased ning aitavad tal pädevust hoida ja arendada. Koolituskava peab sisaldama kohustuslikke koolitusi. Muus osas on TI vaba koolituskava kujundama TVK juhatajate vajaduste põhjal. Koolituskavas võib lähtuda TVK juhatajate individuaalsetest vajadustes, lisades kavasse koolitusi, mida ei pea läbima kõik TVK juhatajad.

Lõike 3 kohaselt on TI-l võimalik vajaduse korral kehtestada täpsem kord koolituste ja koostöövestluste jaoks.

Paragrahv 74 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist.

Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha § 71 lõikes 2 nimetatud komisjonile ettepaneku hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele. Mõnes olukorras võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Magistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine, kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on kergesti kontrollitavad faktid ning nendele nõuetele vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab TvLS-i § 7 lõike 2 kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist ning olema ametikohale vajalike võimete, isiksuse- ja kõlbeliste omadustega. TVK juhataja tehtud otsuste, läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus, et TVK juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamist ei saa teha siiski iga väiksema vea või kaebuse tõttu. TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt ja järjepidevalt, et ta ei tunne vajalikke õigusakte. Enne hindamise korraldamist saab tekkinud muresid vajaduse korral arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ja selgitada välja, kas teda saaks probleemide lahendamisel toetada.

Kuivõrd TVK juhataja on sõltumatu, kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama komisjon, kes hindab TVK juhataja kandidaate värbamisprotsessis. Komisjoni rakendamine võimaldab tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse.

Lõige 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui nähakse, et ta võib ennast parandada. Kui komisjoni hinnangul ka täiendava koolituse tulemus ei pruugi olla piisav või TVK juhataja keeldub koolitustel osalemisest, on komisjonil võimalus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabastada.

Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib korraldada testi või kaasuse lahendamise. Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille käigus TVK juhataja lahendab kaasuse ja läbib vestluse. Seega vabaneb TVK juhataja regulaarse hindamise läbimise kohustusest ja tema ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et ta ei sobi ametisse.

Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku ta ametikohalt vabastada, tehakse seda ATS-i § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu (lõige 4).

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Nii jääb piisavalt aega seaduse rakendamiseks vajaliku rakendusakti vastu võtmiseks.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguse riive

Eelnõuga kavandatud muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta. Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS-i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29 lg 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 lg-d 3 ja 4).

Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutus ja heaolu.6 Sellised on ka TvLS-is sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ja siinne eelnõu ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega ei mõjuta kavandatud muudatused PS-i § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7. Harta artikli 47 kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

6. Seaduse mõjud

Muudatustega luuakse TVK juhataja sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustava TVK juhataja toetamiseks hakatakse rakendama mentorlust kuni nelja kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK juhatajatega regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadust, mille alusel koostatakse TVK juhatajate ja MKM-i arvamust arvestav koolituskava. Lõpetatakse senine perioodiline, iga kolme aasta järel ametisse sobivuse hindamine. Selle asemel hakatakse juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava juhataja puhul mentorlusperioodi lõpus ja edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral ametiaja jooksul.

Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide juhatajad

Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühel on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma.

Muudatuste tulemusena muutub TVK juhataja ametisse sobivuse hindamise ja ametialase arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk läheb juhataja põhjalikumale valimisele värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ja ametialase arengu järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul.

Juhataja professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse, koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajal suureneb sellega mõnevõrra töökoormus. Praktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu üks konkurss aastas, seega on mentorlusega seotud lisakoormus eeldatavasti siiski väike. Mentorirolli on võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada, kuna pikaajalise kogemusega TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad edaspidi TVK juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduses ja oma tööalases arengus kaasa rääkida ning oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud osaleda peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena võivad paraneda nende ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet.

Muudatuste tulemusena kaob perioodiline hindamine ja TVK juhatajate pädevuse hindamine muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates pinget, mis tuleneb kohustuslikest perioodilistest hindamistest, millega kaasneb ametist vabastamise risk isegi töö kvaliteedi ja töö sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu. Kuigi sellised juhtumid on praktikas väga ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski psühholoogiline pinge, mis võib halvendada töö kvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine hindamine võib teatud määral tekitada ebakindlust, kuna hindamine ei ole enam ette teada ja võib seega tulla ootamatult, eeldab sellise hindamise algatamine alati põhjendatud kahtlust ning senise praktika kohaselt on vajadus selleks tõenäoliselt väga harv. Uus süsteem võimaldab TVK juhatajal vajaduse korral selles protsessis oma teadmisi ja oskusi ka selgitada või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks hindamiste arv ja sellega kaasnev stress tõenäoliselt vähenevad. Praegu on pikaajalise, st viie või enama aasta pikkuse staažiga TVK juhatajaid ametis mitu.

Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge, samal ajal võib tugevneda nende ametialane tugi, paraneda võivad arenguvõimalused, mis võib suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kaasnevad sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub töövaidluskomisjoni aastas vastavalt 0,3% ja 0,2%.

TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ja võimaldada töövaidluste pooltel saada oma vaidlusele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt avalduda positiivne mõju ka tööturu teistele osalistele. Samas on mõju eeldatavasti väike, kuna andmed ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsusega pöördutakse maakohtusse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel ja rohkem kui pooltel juhtudel jõuab kohus TVK-ga samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsused on juba praegu heal tasemel 8.

6.2. Mõjud riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline hindamine, milles TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine muutub vajaduspõhiseks ja senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse vajaduspõhiseid hindamisi korraldama väga harva. Teisest küljest toovad muudatused TI-le kaasa korralduslikke lisaülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ja TVK juhatajate arengu toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algjärgus, näiteks koostöövestluse formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja planeerida lisaraha. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna TVK juhatajad (8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest (ca 90 inimest) ning uued tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga. Põhjalikuma värbamisprotsessiga võib kaasneda risk, et huvi TVK juhatajaks kandideerida väheneb. Teisalt võivad sisseelamist ja ametialast arengut toetavad tegevused ning lihtsam ametialase hindamise süsteem kandideerimise huvi tõsta.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM-i töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline hindamine, milles MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad MKM-ile uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava kohta ja õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna TVK juhatajaid on vähe ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva. Muudatused ei muuda MKM-i põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid kohanemistegevusi.

Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ning Justiits- ja Digiministeerium)

Kehtiva korra kohaselt osalevad Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtunike ja ülikoolide esindajad hindamiskomisjoni liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas perioodilises hindamises. Muudatuste tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine hindamisprotsessis vajaduspõhiseks. Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra raskemini planeeritav. Komisjoni töö sisu ei muutu ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva. Senise praktika kohaselt on TVK juhataja värbamisi toimunud ligikaudu üks kord aastas ja ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid hindamisi hakkab tõenäoliselt esinema väga harva. Seega on mõju väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud TI-le seoses TVK juhatajatele koolituste võimaldamisega ja alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile võivad kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. TI hinnangul on ühe TVK juhataja koolituste maksumus ca 3000 eurot aastas ning seega arvestuslikult kuluks koolitustele kokku 24 000 kuni 30 000 eurot aastas. Kulud on kavas katta TI eelarvest ja võimaluse korral Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vajaduse korral taotletakse lisavahendeid riigieelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega (HMS § 93 lg 1) kehtetuks tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I, 13.07.2023, 78). Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna edaspidi TVK juhatajate perioodilisi hindamisi ei toimu.

Eelnõu alusel kehtestatakse majandus- ja tööstusministri määrus, millega reguleeritakse TVK juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni moodustamise korda. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. a 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg annab piisavalt aega rakendusakti vastuvõtmiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0435/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtlale, Merle Eriksonile ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le.

Eelnõu kohta esitasid märkused töövaidluskomisjoni juhatajad ja Eesti Advokatuur.

Märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Töövaidluse lahendamiseks on Eestis võimalik pöörduda kas töövaidluskomisjoni (TVK) või

kohtusse. TVK on Tööinspektsiooni (TI) juures asuv sõltumatu kohtuväline organ, mis lähtub

oma töös 1. jaanuaril 2018. a jõustunud töövaidluse lahendamise seadusest (TvLS). TVK-de

tööd juhivad TVK juhatajad, kes peavad vastama TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja

kelle nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Eestis on kaheksa TVK-d, kus töötab

kaheksa TVK juhatajat.

Eelnõukohase seadusega muudetakse TvLS-is TVK juhataja hindamise sätteid ning

täiendatakse seadust TVK juhataja värbamise, koolitamise, ametist vabastamise ja

koostöövestluse sätetega. Muudatuste eesmärk on kaotada TVK juhataja perioodiline

hindamine ja selle asemel pöörata senisest suuremat tähelepanu TVK juhataja teadmiste

hindamisele tema värbamisel, samuti keskenduda tema pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja

oskuste arendamisele.

Kehtiv TVK juhataja hindamise süsteem on jäik ega täida oma eesmärki. Ei ole alust arvata, et

juhataja oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise ülesande põhjal hinnatakse, võiksid

ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei sobi enam TVK juhataja ülesandeid

täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta tagant uue eksami tegemine oma tavatöö

kõrvalt on TVK juhatajale koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi

peegeldada TVK juhataja tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid,

kohtunikud, riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

Samas ei ole reguleeritud värbamisprotsess, mille käigus oleks asjakohasem teha TVK juhataja

kandidaatide sobivuse ühekordne hindamine. Seaduse tasandil ei ole praegu ka ette nähtud

võimalusi TVK juhataja arengu toetamiseks ja koolitamiseks, mis on oluline TVK-de töö

kvaliteedi tagamiseks.

Seega kaotatakse eelnõukohase seadusega TVK juhataja perioodiline hindamine ja nähakse ette

lisameetmed TVK-de töö kvaliteedi tagamiseks. Seadusesse lisatakse TVK juhataja värbamist

käsitlevad sätted, sätestades võimaluse lasta teha teste, lahendada kaasust ja pidada vestlust

ning kaasates TVK juhataja kandidaatide sobivuse hindamisse komisjoni. Samuti

reguleeritakse alustava TVK juhataja sisseelamist, andes TI-le ülesande määrata TVK

juhatajale ette nähtud perioodiks mentor, kellele makstakse lisatasu ja kes annab hinnangu

alustava TVK juhataja ametisse sobivuse kohta. TI-l tekib kohustus pidada TVK juhatajaga

koostöövestlusi ja koostada TVK juhatajate koolituskava. Lisaks antakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) õigus põhjendatud kahtluse korral kokku kutsuda

komisjon, et hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele ning vajaduse korral TVK

juhataja ametist vabastada.

Muudatustel on positiivne mõju TVK juhatajatele, kuna neile pakutakse senisest enam tuge ja

enesetäiendamise võimalusi ning seeläbi aitavad muudatused hoida TVK töö kvaliteetsena.

Muudatustega lisanduvad mõned uued ülesanded MKM-ile ning TI-le, kuid lisanduv koormus

ei ole suur. TVK-sse pöördujate halduskoormus eelnõu järgi ei suurene.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töösuhete ja töökeskkonna osakonna ekspert Liis Tõnismaa ([email protected]) ja

töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ([email protected],

5916 2680). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik ([email protected], 5451 0226). Õiguslikke

ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse on teinud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetajad Inge Mehide

([email protected]) ja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse 4. detsembril 2020. a jõustunud sõnastuses TvLS-i (RT

I, 24.11.2020, 6).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Muudatuste peamine eesmärk on tagada TVK-de töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat

tähelepanu TVK juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste ja oskuste arendamisele.

Kandideerimisprotsessi täiendamise ja TVK juhatajate ametist vabastamise reguleerimise

eesmärk on tagada, et TVK juhataja kandidaatidel oleksid head teadmised õigusaktidest ning

TVK juhataja tööks sobivad isiksuseomadused.

Alates 2018. aastast korraldatakse TVK juhatajatele regulaarseid hindamisi. Hindamise

eesmärk on võimaldada perioodiliselt hinnata isiku ametikohale sobivust, hinnates eelkõige

kvalifikatsioonitaset ning tööõiguse ja töövaidluse menetlusõiguse tundmist ja kohaldamist.

TVK juhatajaid hinnatakse kord kolme aasta jooksul. Hindamise sisu ja korraldust reguleerib

hindamise korra määrus1 (vt ka määruse lisasid: kaasuse2 ja vestluse3 hindamislehed). Kui TVK

juhataja hindamist ei läbi, tunnistatakse ta ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks ja

vabastatakse ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 alusel (TvLS § 7 lg 6).

Praeguseks on põhjust kahelda, et hindamine sellisel kujul on vajalik ja täidab oma eesmärki.

Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle

võtmisel ning ei ole alust arvata, et tema oskused ja teadmised, mida kaasuse lahendamise

ülesande põhjal hinnatakse, võiksid ametis olemise ajal väheneda sellisel määral, et inimene ei

sobi enam TVK juhataja ülesandeid täitma. Praktika on näidanud, et iga kolme aasta möödudes

nõuetele vastavuse hindamise protsessi läbimine oma tavatöö kõrvalt on TVK juhatajatele

koormav ja pingeline, mistõttu hindamise tulemused ei pruugi peegeldada TVK juhatajate

tegelikku taset. Üheski teises sarnases ametis (nt advokaadid, kohtunikud, riigihangete

vaidlustuskomisjoni liikmed) sellist regulaarset testimist ei toimu.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017028?leiaKehtiv. 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_m71_lisa1.pdf#. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1130/7202/3078/SOM_23122017_m71_lisa2.pdf#.

3

Kehtivas õiguses ei ole TVK juhataja värbamist reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja

konkurss, välja valitud kandidaadid lahendavad kaasuse ja nendega tehakse intervjuud. Kaasus

on pigem keskmise raskusega ja selle lahendamise põhjal ei ole võimalik põhjalikult kontrollida

kandidaadi teadmisi tööõigusest ega menetlusõigusest. Kuivõrd siinse eelnõuga kaotatakse

TVK juhatajate regulaarne hindamine, tuleks nende teadmisi ja isiksuseomaduste sobivust

põhjalikumalt hinnata tööle võtmisel.

Alustaval TVK juhatajal puudub sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline TVK juhataja

ametiga kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja vajab lisaks õigusalastele teadmistele

ka teatud ametioskusi. Uue ametiga kohanemise teeb keeruliseks muu hulgas asjaolu, et TVK

juhataja ülesanne on olla menetluse juht, kelle kohustus on tagada vaidluse õiglane, erapooletu

ja seadusele vastav lahendamine lühikese aja ja võimalikult väikeste kuludega ning seejuures

peab talle olema talle tagatud täielik sõltumatus töövaidluse lahendamiseks vajalike otsustuste

tegemisel. Sõltumatus tähendab praegusel juhul eelkõige seda, et TVK kui kohtuväline

töövaidlusi lahendav organ on töövaidluse lahendamise menetluslikes küsimustes ja lahendite

tegemisel sõltumatu ja võtab töövaidlust lahendades aluseks riigisisesed õigusaktid, eelkõige

töölepingu seaduse ja muud töösuhteid reguleerivad õigusaktid, Eestile siduvad välislepingud,

sh Euroopa Liidu õigusaktid, ning poolte töösuhet reguleerivad eeskirjad ja muud poolte vahel

kehtivad kirjalikud kokkulepped, pidades sh silmas töösuhtele kohaldatava riigi õigust.

Sõltumatus ei ole TVK juhataja kui isiku privileeg, vaid see on eeldus TVK-l kui töövaidlust

lahendaval organil ja ka TVK juhatajal kui kollektiivse organi liikmel neil lasuva kohtuvälise

töövaidluse lahendamise ülesande kohaseks täitmiseks.

Eelnimetatud murekohti kirjeldati ja nendele pakuti lahendusi töövaidluse lahendamise seaduse

väljatöötamiskavatsuses.4 Eelnõuga kavandatavad muudatused erinevad mõnevõrra

väljatöötamiskavatsuses välja pakutud lahendustest. Enamik arvamuse avaldajatest toetas

hindamise lõpetamist, värbamise reguleerimist, TVK juhatajale koolituste tagamist ja mentori

määramist ametisse sisseelamise toetamiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakuti ühe lahendusena

TVK juhatajale kolmeaastase katseaja rakendamist, mille jooksul saaks teda ametist vabastada,

kui ta ei vasta esitatud nõutele. See lahendus sai pigem negatiivset tagasisidet, mistõttu sellisel

kujul ettepanek eelnõusse ei jõudnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Töövaidluse lahendamise seaduse muutmine

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõukohase seaduse §-ga 1 muudetakse töövaidluse lahendamise seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõiked 4–6. Muudatus on seotud TVK

juhataja perioodilise hindamise lõpetamisega. Kehtiva õiguse järgi hinnatakse TVK juhataja

ametisse sobivust iga kolme aasta tagant. Nüüdseks on leitud, et hindamine praegusel kujul ei

ole vajalik, kuivõrd see ei täida oma eesmärki. Isiku sobivust ametikohale, sh tööõiguse

tundmist, tuleks põhjalikult hinnata tema tööle võtmisel ja esimesel ametisoleku aastal. Kui

hiljem esineb asjaolusid, mis võivad viidata TVK juhataja ametisse sobimatusele, tuleks tema

pädevust hinnata nende asjaolude tekkimisel. Eelnõu kohaselt lisataksegi seadusesse

asjaomased muudatused (vt punkt 2).

4 Eelnõude infosüsteemis toimik nr 26-0003. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee11b559-815e-

41ac-a75b-61a12d12d539.

4

TVK juhataja puhul ei kaalutud hindamise asemel avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (836 SE)5 kohast lähenemist, mille järgi on keskastmejuhtide

ametiaeg viis aastat. TVK töö kvaliteedi tagamiseks on oluline, et ametis oleksid kogenud TVK

juhatajad, ja ei ole otstarbekas TVK juhatajaid iga viie aasta järel uuesti värvata. TVK juhataja

puhul ei ole asjakohane roteerumine ega avalikus sektoris erinevatel ametikohtadel töötamine,

millega on eelnõus 836 SE põhjendatud tähtajalise ametisuhte soodustamist.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 71–74.

Paragrahv 71 reguleerib TVK juhataja värbamist. Lõikes 1 sätestatakse, et TVK juhataja

ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võib hinnata

vestluse, kaasuse lahendamise ülesande ja testidega. Kaotades perioodilise hindamise, tuleb

leida muid viise tagamaks, et TVK juhataja ametis on inimesed, kes on pädevad ja täidavad

ametikoha nõudeid. TVK juhataja pädevust on mõistlik hinnata põhjalikumalt tema värbamisel.

Seega võib kandidaate ees oodata kaasuse lahendamine ja vestlus, mida tehakse ka praegu.

Lisaks võidakse TVK juhataja konkursil kasutada teste. Testiga peaks eelkõige saama hinnata

kandideerija teadmisi TVK juhataja tööd puudutavatest õigusaktidest (nt töölepingu seadus,

TvLS, võlaõigusseadus). Lisaks võidakse teha näiteks laialdaselt kasutuses olevaid vaimsete

võimete ja isiksuseomaduste teste. MKM-ile on jäetud paindlikkus otsustada, milliseid

vahendeid kandidaatide hindamiseks kasutada. Eesmärk on pigem anda võimalus vajaduse

korral värbamisprotsessi mingi aja pärast muuta, kui selgub, et mõni ette nähtud hindamisviis

ei täida oma eesmärki või ei sobi muul põhjusel.

Lõikega 2 reguleeritakse kandidaadi ametikohale sobivuse hindamist, mida teeb komisjon.

Komisjoni kaasatakse Justiits- ja Digiministeeriumi, TI, TVK juhatajate, Eesti Kohtunike

Ühingu ja ülikoolide (eelkõige õigusteadust õpetavate ülikoolide) esindajad. Sarnases

koosseisus tegutseb ka praegu komisjon, kes hindab regulaarselt TVK juhatajate ametisse

sobivust, kuid värbamisel ei ole seni komisjoni rakendatud. Komisjoni liikmete eesmärk on

esindada TVK tegevusega kokku puutuvaid valdkondi, mis mõjutavad enim töövaidluste

lahendamise üldist arengut ja kvaliteedi järjepidevust.

TVK juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni

moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lõige 3).

Paragrahv 72 reguleerib alustava TVK juhataja ametikohale sisseelamist ja hindamist. Alustava

TVK juhatajana käsitatakse igat ametikohal alustavat TVK juhatajat olenemata sellest, kas

varem ollakse samas ametis olnud või mitte, kuivõrd ka uuesti alustav TVK juhataja võib vajada

tuge sisseelamiseks.

Lõike 1 kohaselt määrab TI alustavale TVK juhatajale ametisolevate TVK juhatajate seast

mentori üheks kuuks alates ametikohale asumisest. Vajaduse korral võib mentorluse perioodi

pikendada kuni nelja kuuni. Mentoriks määratakse TVK juhataja tema nõusolekul. Alustaval

TVK juhatajal puudub praegu sisseelamisprogramm, mistõttu on tal keeruline ametiga

kohaneda. TVK juhataja amet on vastutusrikas ja eeldab lisaks õigusalastele teadmistele ka

teatud ametioskusi. Seega aitaks kogemusega TVK juhataja tugi alustaval TVK juhatajal

kiiremini tööga tuttavaks saada ja paremini kohaneda. Mentori valimisel tuleb arvestada, et

mentoriks olemine on TVK juhataja jaoks vabatahtlik. TI-l on võimalik otsustada, kuidas

mentor valida, võttes arvesse näiteks TVK juhatajate töökoormust ja soovi mentori ülesandeid

täita.

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cfcf3b00-ad94-43b3-88b7-c149631c2365/avaliku- teenistuse-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

5

Mentoriks nimetatud TVK juhatajale makstakse mentorluse perioodi eest lisatasu 5%

ametipalgast. Nii on TVK juhatajale mentoritasuna makstav lisatasu samas suurusjärgus

kohtunikele kohtuniku ja kohtunikuabi juhendamise eest makstava lisatasuga. KS kohaselt

makstakse juhendavale kohtunikule juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5%

juhendava kohtuniku ametipalgast.

Lõige 2 näeb ette, et alustavale TVK juhatajale määratud mentor annab tema kohta hinnangu

mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentor leiab, et TVK juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib

TI peadirektor või tema volitatud isik teha MKM-ile ettepaneku vabastada TVK juhataja

ametist ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu. Ametikoha nõuetele vastamata jätmisega

on tegemist eelkõige siis, kui TVK juhatajal puuduvad sobivad isiksuseomadused või vajalikud

õigusalased teadmised ning need puudused mõjutavad oluliselt tema töö kvaliteeti ja võimet

TVK juhataja ametikohal töötada. Tegemist peab olema olukorraga, kus ametisse sobimatus on

ilmselge ning puudub vajadus TVK juhataja hindamiseks. TI ettepaneku ja mentori hinnangu

põhjal võib MKM otsustada TVK juhataja ametist vabastada avaliku teenistuse seaduse (ATS)

§ 95 alusel.

TVK juhatajatele ei ole mõistlik rakendada ATS-i §-s 24 ametnikele ette nähtud katseaega.

TVK juhataja teadmiste ja oskuste vastavuse hindamist ei saa teha TI ega MKM, sest see seaks

ohtu TVK juhataja sõltumatuse teha iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel otsustusi.

Arvestada tuleb ka sellega, et töövaidluse lahendamiseks ei ole ette nähtud kaebe- ega

vaidemenetlust, st tehtud otsustuste menetluse ega sisu õiguspärasuste tagantjärele

halduskontrolli. Seega saab alustavale TVK juhatajale anda hinnangu tema mentor, kelleks on

teine TVK juhataja, ning hinnang antakse mentorluse lõppedes.

Paragrahv 73 reguleerib TVK juhataja tagasisidestamist ja koolitamist.

Lõike 1 kohaselt peab TI vähemalt korra aastas TVK juhatajaga koostöövestluse, mille käigus

arutatakse TVK juhataja koolitusvajadust ja töötingimusi ning antakse tagasisidet TVK juhataja

töö kohta. Sellega luuakse TVK juhatajale ametnike omaga sarnane koostöövestluse vorm, mis

võimaldab anda TVK juhatajale vajalikku tagasisidet tema tegemiste kohta ning võimaluse tal

väljendada oma soove ja vajadusi seoses koolituste ja töökeskkonnaga ning juhtida tähelepanu

lahendamist vajavatele muredele. TVK juhataja töövaidluse lahendamisega seotud sisulisele

tööle ei saa anda tagasisidet TI ega MKM, sest see seaks ohtu TVK juhataja sõltumatuse teha

iseseisevalt töövaidluse menetluse suunamisel otsustusi. Seega antakse tagasisidet statistilistest

andmetest lähtudes ning TVK-sse pöördunute märgukirjades ja selgitustaotlustes väljatoodud

probleemkohtade pinnalt. Koostöövestlusel võib näiteks teha ülevaate menetlusi puudutavate

näitajate kohta: menetlustähtaegade järgimine, keskmine menetlusaeg, töökoormus, kaebused

jm tagasiside, statistilised näitajaid (nt kompromisside, keeldumiste või rahuldatud nõuete

osakaal). TI-l on võimalik otsustada koostöövestluse täpsem sisu, arvestades TVK juhatajate

soove ja vajadusi. Koostöövestlust on võimalik vajaduse korral pidada ka rohkem kui korra

aastas. Koostöövestluse tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Ametnike arengu- ja koostöövestluse regulatsioon on ATS-i §-s 30. Eelnõu koostamise käigus

kaaluti ka nimetatud regulatsiooni kohaldamist TVK juhatajale, kuid ATS-i § 30 lõikes 1

sätestatud vestluse sisu ei arvesta TVK juhataja töö eripäraga. TVK juhataja töös on teatud

määral sarnasust kohtuniku tööga. TVK juhataja on töövaidluse lahendamisel sõltumatu ning

keeruline on mõõta ja arutada tema töö tulemusi ATS §-s 30 sätestatud eesmärgi kohaselt,

kuivõrd TVK juhatajal puudub TI peadirektoriga alluvussuhe. TI korraldab küll TVK-de tööd,

kuid neile uusi ülesandeid anda saab selgesõnaliselt seaduses. Seetõttu on oluline määratleda

6

TvLS-is koostöövestluse mõiste TVK juhataja omapära arvestades ja anda TI-le selle vestluse

pidaja roll. Lisatav TvLS-i § 73 on ATS-i § 31 lõike 3 suhtes erinorm.

TVK juhataja esimesel ametisoleku aastal peetakse koostöövestlus vähemalt kaks korda. Nii on

võimalik paremini toetada TVK juhatajat ametisse sisseelamisel ja kiiremini reageerida esile

kerkinud muredele.

Lõige 2 reguleerib TVK juhataja koolitamist. TI selgitab igal aastal välja TVK juhatajate

koolitusvajaduse ning koostab, arvestades TVK juhatajate ja MKM-i arvamust, koolituskava,

milles märgib kohustuslike koolituste mahu.

TVK töö kvaliteedi hoidmiseks on vaja tagada, et TVK juhatajad oleksid hea kvalifikatsiooniga,

sh nende oskused vastaksid TVK juhataja töö nõuetele, nende õigusalased teadmised oleksid

ajakohased ja nende otsused lähtuksid kohtupraktikast. Seetõttu on oluline võimaldada TVK

juhatajatele regulaarselt koolitusi asjakohastel teemadel. Praegu puudub süsteemne TVK

juhatajate koolituskohustus või -programm. TVK juhatajate suhtes kohaldatakse ATS-i § 31.

Sättest tuleneb TI-le kohustus rakendada abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste

arendamiseks, sh kavandada ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid. TVK

juhatajad peavad teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks täiendama oma ametialaseid

teadmisi ja oskusi. Samas on TVK juhatajad pidanud oluliseks koolitusvõimalust just

menetlusõiguslikes ja kohtupraktikat puudutavates küsimustes. Praegu osalevad TVK juhatajad

üldiselt samadel koolitustel, kus osalevad TI muud teenistujad (eelkõige iga-aastased

koolitused, arvestades teenistujate vajadusi, ja MKM-i töövaldkonna nõunike korraldatavad

koolitused tööõigusalaste seadusemuudatuste või rakenduspraktika kohta), kuid TVK

juhatajate kui töövaidluse lahendajate koolitusvajadus erineb mõnel määral TI teenistujate

üldisest koolitusvajadusest. Seejuures on vaidluse osapoolte õiguste kaitse aspektist

võtmetähtsusega, et TVK juhatajad oleksid hästi kursis kõige uuema kohtupraktika ja

tsiviilkohtumenetlust puudutavate põhimõtetega.

Seetõttu antakse eelnõu kohaselt TI-le ülesanne selgitada välja TVK juhataja koolitusvajadus

ja selle alusel koostada koolituskava. Koolituskava koostamisel tuleb arvestada ka MKM-i

arvamust. MKM saab hinnata, kas TVK juhatajale ette nähtud koolitused on asjakohased ning

aitavad tal pädevust hoida ja arendada. Koolituskava peab sisaldama kohustuslikke koolitusi.

Muus osas on TI vaba koolituskava kujundama TVK juhatajate vajaduste põhjal. Koolituskavas

võib lähtuda TVK juhatajate individuaalsetest vajadustes, lisades kavasse koolitusi, mida ei pea

läbima kõik TVK juhatajad.

Lõike 3 kohaselt on TI-l võimalik vajaduse korral kehtestada täpsem kord koolituste ja

koostöövestluste jaoks.

Paragrahv 74 reguleerib TVK juhataja ametist vabastamist.

Lõige 1 näeb ette, et MKM võib põhjendatud kahtluse korral teha § 71 lõikes 2 nimetatud

komisjonile ettepaneku hinnata TVK juhataja vastavust ametikoha nõuetele. Mõnes olukorras

võib sattuda kahtluse alla, kas TVK juhataja vastab endiselt TvLS-i § 7 lõikes 2 sätestatud

tingimustele. Magistrikraadi olemasolu, kuriteo toimepanemine, kohtuniku, notari või

kohtutäituri ametikohalt tagandamine ja advokatuurist väljaheitmine on kergesti kontrollitavad

faktid ning nendele nõuetele vastamist on lihtne kontrollida. Samas peab TvLS-i § 7 lõike 2

kohaselt TVK juhataja tundma tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist ning olema

ametikohale vajalike võimete, isiksuse- ja kõlbeliste omadustega. TVK juhataja tehtud otsuste,

läbiviidud menetluste ja tema kohta tehtud kaebuste põhjal võib tekkida kahtlus, et TVK

juhataja ei täida nimetatud nõudeid. Hindamist ei saa teha siiski iga väiksema vea või kaebuse

7

tõttu. TVK juhataja peab olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt ja

järjepidevalt, et ta ei tunne vajalikke õigusakte. Enne hindamise korraldamist saab tekkinud

muresid vajaduse korral arutada TVK juhatajaga koostöövestlusel ja selgitada välja, kas teda

saaks probleemide lahendamisel toetada.

Kuivõrd TVK juhataja on sõltumatu, kutsutakse TVK juhataja hindamiseks kokku sama

komisjon, kes hindab TVK juhataja kandidaate värbamisprotsessis. Komisjoni rakendamine

võimaldab tagada TVK juhataja hindamise objektiivsuse.

Lõige 2 annab komisjonile vabaduse hindamise põhjal otsustada, mis TVK juhatajaga edasi

toimub. Komisjon võib anda soovitusi TVK juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks, kui

nähakse, et ta võib ennast parandada. Kui komisjoni hinnangul ka täiendava koolituse tulemus

ei pruugi olla piisav või TVK juhataja keeldub koolitustel osalemisest, on komisjonil võimalus

teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek TVK juhataja ametist vabastada.

Lõige 3 võimaldab komisjonil otsuse tegemiseks hinnata TVK juhataja teadmisi. Selleks võib

korraldada testi või kaasuse lahendamise. Selline hindamine sarnaneb praegu kehtiva õiguse

kohaselt ette nähtud regulaarse hindamisega, mille käigus TVK juhataja lahendab kaasuse ja

läbib vestluse. Seega vabaneb TVK juhataja regulaarse hindamise läbimise kohustusest ja tema

ametisse sobivust hinnatakse ainult juhul, kui tekib päriselt kahtlus, et ta ei sobi ametisse.

Kui TVK juhataja hindamise tulemusel teeb komisjon ettepaneku ta ametikohalt vabastada,

tehakse seda ATS-i § 95 alusel ametikoha nõuetele vastamata jätmise tõttu (lõige 4).

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Nii jääb piisavalt aega seaduse rakendamiseks vajaliku rakendusakti vastu võtmiseks.

3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Põhiõiguse riive

Eelnõuga kavandatud muudatused on eelkõige seotud inimese õigusega vabalt valida töökohta.

Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle

õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS-i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku

õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse

(PS § 29 lg 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS §

29 lg-d 3 ja 4).

Siiski võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Ühe suure piirangute

grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele

või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate isikute ohutus ja

heaolu.6 Sellised on ka TvLS-is sätestatud nõuded TVK juhataja ametikohale ja siinne eelnõu

ei puuduta neid nõudeid, vaid sätestatakse, kuidas nõuetele vastavust kontrollitakse

ametikohale kandideerimisel ja ametisoleku ajal. Seega ei mõjuta kavandatud muudatused PS-

i § 29 lõikes 1 sätestatud õiguse teostamist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

6 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/9.

8

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga7. Harta artikli 47 kohaselt on

igaühel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

6. Seaduse mõjud

Muudatustega luuakse TVK juhataja sisseelamise ja ametialase arengu süsteem ning

kujundatakse ümber ametisse sobivuse hindamise süsteem. Alustava TVK juhataja toetamiseks

hakatakse rakendama mentorlust kuni nelja kuu jooksul. Lisaks hakatakse kõigi TVK

juhatajatega regulaarselt pidama koostöövestlusi ning välja selgitama nende koolitusvajadust,

mille alusel koostatakse TVK juhatajate ja MKM-i arvamust arvestav koolituskava.

Lõpetatakse senine perioodiline, iga kolme aasta järel ametisse sobivuse hindamine. Selle

asemel hakatakse juhatajate sobivust hindama põhjalikumalt värbamisprotsessis, alustava

juhataja puhul mentorlusperioodi lõpus ja edaspidi üksnes põhjendatud vajaduse korral

ametiaja jooksul.

Seaduse rakendamisega kaasneb sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Muudatused ei mõjuta

haridust, kultuuri ja sporti, keskkonda, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, riigikaitset ja

välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töövaidluskomisjonide juhatajad

Eestis on kaheksa töövaidluskomisjoni, igaühel on üks juhataja. Muudatused puudutavad kõiki

TVK juhatajaid, kuid kokkuvõttes väikest sihtrühma.

Muudatuste tulemusena muutub TVK juhataja ametisse sobivuse hindamise ja ametialase

arengu süsteem toetavamaks, paindlikumaks ja sisulisemaks. Suurem rõhk läheb juhataja

põhjalikumale valimisele värbamisprotsessis, sisseelamise toetamisele ja ametialase arengu

järjepidevale toetamisele kogu ametiaja jooksul.

Juhataja professionaalset pädevust toetatakse ja arendatakse senisest enam mentorluse,

koostöövestluste ja sihitud koolituste kaudu. Mentoriks valitud TVK juhatajal suureneb sellega

mõnevõrra töökoormus. Praktikas on viimastel aastatel korraldatud ligikaudu üks konkurss

aastas, seega on mentorlusega seotud lisakoormus eeldatavasti siiski väike. Mentorirolli on

võimalik kogenumate TVK juhatajate vahel periooditi jagada, kuna pikaajalise kogemusega

TVK juhatajaid on ametis mitu. Koostöövestlused ja sihitud koolitused pakuvad edaspidi TVK

juhatajatele paremaid võimalusi töökorralduses ja oma tööalases arengus kaasa rääkida ning

oma teadmisi ja oskusi vajaduspõhiselt arendada. Seni on TVK juhatajad saanud osaleda

peamiselt teistele TI ametnikele suunatud koolitustel, mis ei pruugi alati arvestada TVK

juhataja töö spetsiifilisi vajadusi. TVK juhatajate sisseelamise ja arengu toetamise tulemusena

võivad paraneda nende ametialased oskused, motivatsioon ning töö kvaliteet.

Muudatuste tulemusena kaob perioodiline hindamine ja TVK juhatajate pädevuse hindamine

muutub vajaduspõhiseks. See võib vähendada juhatajates pinget, mis tuleneb kohustuslikest

perioodilistest hindamistest, millega kaasneb ametist vabastamise risk isegi töö kvaliteedi ja töö

sisu seisukohast ebaoluliste eksimuste tõttu. Kuigi sellised juhtumid on praktikas väga

7 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012P%2FTXT.

9

ebatõenäolised, kaasneb sellega siiski psühholoogiline pinge, mis võib halvendada töö

kvaliteeti. Kuigi ka vajaduspõhine hindamine võib teatud määral tekitada ebakindlust, kuna

hindamine ei ole enam ette teada ja võib seega tulla ootamatult, eeldab sellise hindamise

algatamine alati põhjendatud kahtlust ning senise praktika kohaselt on vajadus selleks

tõenäoliselt väga harv. Uus süsteem võimaldab TVK juhatajal vajaduse korral selles protsessis

oma teadmisi ja oskusi ka selgitada või täiendada. Seega edaspidi TVK juhataja jaoks

hindamiste arv ja sellega kaasnev stress tõenäoliselt vähenevad. Praegu on pikaajalise, st viie

või enama aasta pikkuse staažiga TVK juhatajaid ametis mitu.

Kokkuvõttes võib muudatuste tulemusena väheneda TVK juhatajate tööga seotud pinge, samal

ajal võib tugevneda nende ametialane tugi, paraneda võivad arenguvõimalused, mis võib

suurendada tööalast kindlustunnet ja autonoomiat ning parandada psühhosotsiaalset

töökeskkonda. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna TVK juhatajate töökorraldus teatud

määral muutub, kuid see ei muuda nende põhitegevust ega nõua märkimisväärseid

kohanemistegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kavandatud meetmeid

rakendatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kaasnevad sotsiaalsed mõjud

Sihtrühm: töötajad ja tööandjad, kellest pöördub töövaidluskomisjoni aastas vastavalt 0,3% ja

0,2%.

TVK juhatajate töö kvaliteedi paranemine võib omakorda parandada töövaidluskomisjonide

otsuste kvaliteeti, mis võib vähendada edasikaebamiste arvu ja võimaldada töövaidluste pooltel

saada oma vaidlusele kiirem ja usaldusväärsem lahendus. Seega võib kaudselt avalduda

positiivne mõju ka tööturu teistele osalistele. Samas on mõju eeldatavasti väike, kuna andmed

ei viita olulistele süsteemsetele kvaliteediprobleemidele. TVK otsusega pöördutakse

maakohtusse keskmiselt ligikaudu 15% juhtudel ja rohkem kui pooltel juhtudel jõuab kohus

TVK-ga samale järeldusele, mis viitab, et TVK otsused on juba praegu heal tasemel 8.

6.2. Mõjud riigiasutustele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena ühest küljest TI töökoormus väheneb, kuna lõpeb TVK juhatajate

perioodiline hindamine, milles TI hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Hindamine muutub

vajaduspõhiseks ja senise praktika põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt hakatakse

vajaduspõhiseid hindamisi korraldama väga harva. Teisest küljest toovad muudatused TI-le

kaasa korralduslikke lisaülesandeid, nagu põhjalikum värbamisprotsess ja TVK juhatajate

arengu toetamine. Suurem koormus võib tekkida eelkõige muudatuste rakendamise algjärgus,

näiteks koostöövestluse formaadi väljatöötamisel. Samuti on koolituste korraldamiseks vaja

planeerida lisaraha. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on siiski piiratud, kuna TVK juhatajad

(8 inimest) moodustavad väikese osa kõikidest TI töötajatest (ca 90 inimest) ning uued

tegevused toimuvad kord aastas ja on planeeritava töömahu ja kuluga. Põhjalikuma

värbamisprotsessiga võib kaasneda risk, et huvi TVK juhatajaks kandideerida väheneb. Teisalt

võivad sisseelamist ja ametialast arengut toetavad tegevused ning lihtsam ametialase hindamise

süsteem kandideerimise huvi tõsta.

Sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

8 Justiitsministeerium. 28.06.2023. Töövaidluste lahendamise analüüs. Töövaidluste lahendamise analüüs.pdf.

10

MKM-i töökoormus tõenäoliselt väheneb nagu TI-l, kuna lõpeb TVK juhatajate perioodiline

hindamine, milles MKM hindamiskomisjoni liikmena osaleb. Teisalt lisanduvad MKM-ile

uued ülesanded, nagu arvamuse avaldamine TVK juhatajate iga-aastase koolituskava kohta ja

õigusalaste teadmiste testi väljatöötamine. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus on piiratud, kuna

TVK juhatajaid on vähe ning värbamisi ja võimalikke sobivuse hindamisi toimub pigem harva.

Muudatused ei muuda MKM-i põhifunktsioone ega eelda märkimisväärseid

kohanemistegevusi.

Sihtrühm: hindamiskomisjoni liikmed (kohtud, ülikoolid ning Justiits- ja Digiministeerium)

Kehtiva korra kohaselt osalevad Justiits- ja Digiministeeriumi, kohtunike ja ülikoolide

esindajad hindamiskomisjoni liikmetena TVK juhatajate iga kolme aasta järel toimuvas

perioodilises hindamises. Muudatuste tulemusena muutub komisjoni liikmete osalemine

hindamisprotsessis vajaduspõhiseks. Seetõttu võib komisjoni töö olla edaspidi mõnevõrra

raskemini planeeritav. Komisjoni töö sisu ei muutu ning värbamisi ja võimalikke sobivuse

hindamisi toimub pigem harva. Senise praktika kohaselt on TVK juhataja värbamisi toimunud

ligikaudu üks kord aastas ja ametis olevate TVK juhatajate vajaduspõhiseid hindamisi hakkab

tõenäoliselt esinema väga harva. Seega on mõju väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud TI-le seoses TVK juhatajatele koolituste

võimaldamisega ja alustava TVK juhataja mentorile makstava lisatasuga. MKM-ile võivad

kaasneda kulud seoses värbamisel kasutatava testi koostamisega. TI hinnangul on ühe TVK

juhataja koolituste maksumus ca 3000 eurot aastas ning seega arvestuslikult kuluks koolitustele

kokku 24 000 kuni 30 000 eurot aastas. Kulud on kavas katta TI eelarvest ja võimaluse korral

Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Vajaduse korral taotletakse lisavahendeid riigieelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamisega (HMS § 93 lg 1)

kehtetuks tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni

juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I, 13.07.2023, 78). Volitusnormi kehtetuks

tunnistamine on vajalik, kuna edaspidi TVK juhatajate perioodilisi hindamisi ei toimu.

Eelnõu alusel kehtestatakse majandus- ja tööstusministri määrus, millega reguleeritakse TVK

juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni

moodustamise korda. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. a 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg annab piisavalt aega rakendusakti

vastuvõtmiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0435/01 ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE,

Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna

11

Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu

Maakohtule, Viru Maakohtule ning tööõiguse ekspertidele Thea Rohtlale, Merle Eriksonile ja

Heli Raidve Tööõigusabi OÜ-le.

Eelnõu kohta esitasid märkused töövaidluskomisjoni juhatajad ja Eesti Advokatuur.

Märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa 1.docx

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1

Rakendusakti kavand

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS

Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja hindamiskomisjoni moodustamise kord

Määrus kehtestatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 71 lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus reguleerib töövaidluskomisjoni juhatajate ametikohale kandideerija (edaspidi hinnatava) nõuetele vastavuse hindamist (edaspidi hindamine).

(2) Hinnatava nõuetele vastavuse hindamisel hinnatakse isiku ametikohale sobivust ning tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmist. Ametikohale esitatud nõuded on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõikes 2.

§ 2. Hindamiskomisjon

(1) Hindamise viib läbi vähemalt neljaliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeheks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik.

(3) Lisaks komisjoni esimehele kaasatakse komisjoni:
1) Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;
2) Tööinspektsiooni esindaja;
3) töövaidluskomisjoni juhatajate esindaja;
4) Kohtunike Ühingu esindaja;
5) üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud.

(4) Komisjoni liikme esitanud isik määrab komisjoni liikmele asendusliikme, kes täidab komisjoni liikme ülesandeid olukorras, kus komisjoni liige seda põhjendatud juhul teha ei saa.

(5) Komisjoni tehnilise teeninduse tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 3. Komisjoni töökord

(1) Komisjon määrab oma töökorra. Komisjoni koosolekuid võib pidada elektrooniliselt.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled liikmetest.

(3) Komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asendaja hääl.

(4) Komisjoni koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. Komisjoni otsused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 4. Hindamise läbiviimine

(1) Hindamine võib koosneda kaasuse lahendamisest, testidest ja vestlusest.

(2) Hindamise toimumise aja ja koha määrab komisjon.

(3) Kaasusega hinnatakse hinnatava teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktist 2.

(4) Testidega hinnatakse hinnatava õigusalaseid teadmisi ja isikuomadusi ning nende vastavust töövaidluskomisjoni juhataja ametikoha nõuetele.

(5) Vestlusel analüüsitakse hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid isiku vastavust töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele.

(6) Kaasuse lahendamine ja vormistamine ning testide läbimine toimub elektrooniliselt.

(7) Hinnatav lahendab kaasuse ja läbib testid iseseisvalt.

(8) Vestluse viivad läbi kõik komisjoni liikmed.

(9) Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui võib esineda huvide konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamisel osaleb asendusliige. Kui ka asendusliige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui esineb huvide konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamine viiakse läbi väiksemas koosseisus.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Seletuskirja lisa 1.pdf

1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija nõuetele vastavuse hindamise ja

hindamiskomisjoni moodustamise kord

Määrus kehtestatakse töövaidluse lahendamise seaduse § 71lõike 3 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus reguleerib töövaidluskomisjoni juhatajate ametikohale kandideerija (edaspidi

hinnatava) nõuetele vastavuse hindamist (edaspidi hindamine).

(2) Hinnatava nõuetele vastavuse hindamisel hinnatakse isiku ametikohale sobivust ning

tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmist. Ametikohale esitatud nõuded on

sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõikes 2.

§ 2. Hindamiskomisjon

(1) Hindamise viib läbi vähemalt neljaliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Komisjoni esimeheks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik.

(3) Lisaks komisjoni esimehele kaasatakse komisjoni:

1) Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja;

2) Tööinspektsiooni esindaja;

3) töövaidluskomisjoni juhatajate esindaja;

4) Kohtunike Ühingu esindaja;

5) üks tööõiguse või tsiviilõiguse korraline õppejõud.

(4) Komisjoni liikme esitanud isik määrab komisjoni liikmele asendusliikme, kes täidab

komisjoni liikme ülesandeid olukorras, kus komisjoni liige seda põhjendatud juhul teha ei saa.

(5) Komisjoni tehnilise teeninduse tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 3. Komisjoni töökord

(1) Komisjon määrab oma töökorra. Komisjoni koosolekuid võib pidada elektrooniliselt.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled liikmetest.

(3) Komisjon teeb otsuseid häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav

komisjoni esimehe hääl, esimehe puudumisel tema asendaja hääl.

2

(4) Komisjoni koosolekuid protokollib esimehe määratud isik. Komisjoni otsused

vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 4. Hindamise läbiviimine

(1) Hindamine võib koosneda kaasuse lahendamisest, testidest ja vestlusest.

(2) Hindamise toimumise aja ja koha määrab komisjon.

(3) Kaasusega hinnatakse hinnatava teadmisi tööõigusest ja töövaidluse menetluse läbiviimisest

tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktist 2.

(4) Testidega hinnatakse hinnatava õigusalaseid teadmisi ja isikuomadusi ning nende vastavust

töövaidluskomisjoni juhataja ametikoha nõuetele.

(5) Vestlusel analüüsitakse hinnatava vormistatud töövaidluse lahendeid isiku vastavust

töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud nõuetele.

(6) Kaasuse lahendamine ja vormistamine ning testide läbimine toimub elektrooniliselt.

(7) Hinnatav lahendab kaasuse ja läbib testid iseseisvalt.

(8) Vestluse viivad läbi kõik komisjoni liikmed.

(9) Kui komisjoni liige ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui võib esineda huvide

konflikt, teavitab ta sellest komisjoni ning hindamisel osaleb asendusliige. Kui ka asendusliige

ei saa jääda hinnatava suhtes erapooletuks või kui esineb huvide konflikt, teavitab ta sellest

komisjoni ning hindamine viiakse läbi väiksemas koosseisus.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Seletuskirja lisa 2.docx

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Teine kooskõlastusring

Märkuse või ettepaneku esitaja
Märkuse või ettepaneku sisu
Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus
Töövaidluskomisjoni juhatajad
Ametis olevad TVK juhatajad soovivad kindlasti esile tuua, et nende hinnangul ei ole eelnõuga kavandatud ametis olevatele uue testi tegemise nõude kehtestamine põhjendatud, arvestades eelnevalt usaldusväärset atesteerimissüsteemi.

TVK juhatajad rõhutavad, et senine atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. 2026. aastaks on enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele tulemusele.

Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon, kuhu kuulusid eri institutsioonide – kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, TI ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise.

Lisaks juhivad TVK juhatad tähelepanu sellele, et ametis olevate töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.

Atesteeritud juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud. TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (äsja ilmunud aastaraamat), Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning õiguskantsler. Eeltoodu viitab, et kehtiv hindamissüsteem on taganud kvaliteetse töövaidluste lahendamise.

Lisaks hinnatakse uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu ametiaja vältel.

TVK juhatajad soovivad rõhutada, et enne testi rakendamist tuleb täpsustada selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon. Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on võimalik oma vastuseid põhjendada.

Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes piisavalt ammendavalt reguleeritud põhjalik uue juhataja ametisse nimetamise ametist tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele.
Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.
Eesti Advokatuur
Seoses eelnõu § 74 lg-ga 1 tekib küsimus töövaidluskomisjoni põhiseaduspärasusest ja sõltumatusest (viitame siinkohal 2025. a koostatud õiguslikule analüüsile1, kus käsitletakse töövaidluskomisjoni põhiseaduspärasust ja sõltumatust). Kui juba eksisteerib komisjon, mis hindab töövaidluskomisjoni juhatajate kutsesobivust, siis tekib küsimus, kas täitevvõimul on vajadus hinnata nende pädevust eraldi või peaks olema toodud vähemalt kriteeriumid, mis seda põhjendatud kahtlust saaksid tekitada.
Selgitatud. Kavandatud § 74 ei näe ette TVK juhatajate pädevuse regulaarset hindamist. Komisjon hindab värbamisel kandideerijate sobivust TVK juhataja ametikohale. Hiljem hinnatakse TVK juhatajat ainult siis, kui ilmneb asjaolusid, mis välistaksid tema ametikohal jätkamise. Siin on mõeldud eelkõige olulisi puudujääke TVK juhataja töös, mis oluliselt mõjutavad tema töö kvaliteeti ning TVK juhataja toetamiseks ja murekohtade lahendamiseks ei ole muid lahendusi. Esmajoones tuleks probleemide ilmnemisel TVK juhatajat abistada ja toetada nii palju kui võimalik.
Eesti Advokatuur
Eelnõu § 661 vajalikkuse kohta seletuskirjas esitatud põhjendused ei ole piisavalt veenvad. Ühtlasi kerkib küsimus sätte proportsionaalsusest. Arvestades, et ametis olevad töövaidluskomisjoni juhatajad on juba läbinud atesteerimise, ei pruugi kavandatav regulatsioon olla proportsionaalne. Kui töövaidluskomisjoni juhataja ei ole atesteerimist läbinud, võib testi läbimine olla põhjendatud. Täiendava hindamise kohustus võib kaasa tuua istungipäevade ärajäämise ning menetluste pikenemise, kuna juhatajad peavad valmistuma testi läbimiseks. Pädevuse arendamiseks on võimalik rakendada sihipäraseid koolitusmeetmeid ning kasutada juba kehtivaid koostöövestluste ja koolituste mehhanisme. Oleks piisav, kui täiendavale hindamisele suunataks üksnes need juhatajad, kelle pädevuse osas esineb põhjendatud kahtlus ka pärast vajalike koolituste läbimist.
Säte on eelnõust välja jäetud.

Seletuskirja lisa 2.pdf

1

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Teine kooskõlastusring

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või

osalise arvestamise põhjus

Töövaidluskomisjoni

juhatajad

Ametis olevad TVK juhatajad soovivad kindlasti esile tuua, et nende hinnangul

ei ole eelnõuga kavandatud ametis olevatele uue testi tegemise nõude

kehtestamine põhjendatud, arvestades eelnevalt usaldusväärset

atesteerimissüsteemi.

TVK juhatajad rõhutavad, et senine atesteerimisprotsess on olnud põhjalik ja

mitmekihiline hõlmates nii praktilise töövaidluskaasuse lahendamist piiratud

aja jooksul kui ka sellele järgnevat vestlust, mille käigus hinnatakse juhataja

õigusteadmisi ja ametisse sobivust. Lisaks antakse tagasisidet juhataja

varasemate lahendite ning võimalike kaebuste kohta. Seega ei ole tegemist

pelgalt formaalse kontrolliga, vaid sisulise ja tervikliku hindamisega, mis katab

nii teoreetilised teadmised kui ka praktilise töö kvaliteedi. 2026. aastaks on

enamik ametis olevatest juhatajatest läbinud atesteerimise korduvalt positiivsele

tulemusele.

Oluline on ka see, et atesteerimist viis läbi laiapõhjaline ja sõltumatu komisjon,

kuhu kuulusid eri institutsioonide – kohtute, Justiitsministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooni ministeeriumi, TI ning Tartu Ülikooli esindajad. Selline

mitmekesine koosseis tagas objektiivse ja tasakaalustatud hindamise.

Arvestatud. Säte on eelnõust välja jäetud.

2

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või

osalise arvestamise põhjus

Lisaks juhivad TVK juhatad tähelepanu sellele, et ametis olevate

töövaidluskomisjoni juhatajate teadmiste kohustuslik tihe atesteerimine ega

testimine ei ole põhjendatud ega kooskõlas teiste võrreldavate õiguslike ametite

regulatsiooniga- ametis olevaid prokuröre, kohtunikke, teisi riigiametnikke jne

ei atesteerita regulaarselt ega kontrollita nende teadmisi testil.

Atesteeritud juhatajate professionaalset taset kinnitavad ka välised hinnangud.

TVK juhatajate tööd on tunnustanud kohtud (äsja ilmunud aastaraamat),

Justiitsministeeriumi analüüsid (V-P Liini juhitud mahukas analüüs) ning

õiguskantsler. Eeltoodu viitab, et kehtiv hindamissüsteem on taganud

kvaliteetse töövaidluste lahendamise.

Lisaks hinnatakse uute juhatajate kutsesobivust enne ametisse nimetamist

sisuliselt samadel alustel nagu juba ametis olevate juhatajate puhul. See

tähendab, et tagati teadmiste kontroll nii enne ametisse asumist kui ka kogu

ametiaja vältel.

TVK juhatajad soovivad rõhutada, et enne testi rakendamist tuleb täpsustada

selle valdkonnad ning määrata kindlaks küsimuste koostajad, hindajad ja

protseduurireeglid. Testi tulemusi peaks hindama laiapõhjaline komisjon.

Juhatajaid tuleb testi mahust ja ootustest põhjalikult teavitada ning vastavalt

testi põhjalikkusele ka vajadusel koolitada. Kuna küsimused võivad olla

mitmeti mõistetavad, peaks testiga kaasnema vestlus, kus juhatajatel on

võimalik oma vastuseid põhjendada.

Ametisolevate juhatajate hinnangul on TvLS-i muudatustes piisavalt

ammendavalt reguleeritud põhjalik uue juhataja ametisse nimetamise ametist

tagasikutsumise võimalused. Ametisolevate juhatajate testimise asemel tuleks

keskenduda läbimõeldud ning piisavate koolituste tagamisele ja korraldamisele.

3

Märkuse või

ettepaneku esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt,

mittearvestatud, mittearvestamise või

osalise arvestamise põhjus

Eesti Advokatuur Seoses eelnõu § 74 lg-ga 1 tekib küsimus töövaidluskomisjoni

põhiseaduspärasusest ja sõltumatusest (viitame siinkohal 2025. a koostatud

õiguslikule analüüsile1, kus käsitletakse töövaidluskomisjoni

põhiseaduspärasust ja sõltumatust). Kui juba eksisteerib komisjon, mis hindab

töövaidluskomisjoni juhatajate kutsesobivust, siis tekib küsimus, kas

täitevvõimul on vajadus hinnata nende pädevust eraldi või peaks olema toodud

vähemalt kriteeriumid, mis seda põhjendatud kahtlust saaksid tekitada.

Selgitatud. Kavandatud § 74 ei näe ette TVK

juhatajate pädevuse regulaarset hindamist.

Komisjon hindab värbamisel kandideerijate

sobivust TVK juhataja ametikohale. Hiljem

hinnatakse TVK juhatajat ainult siis, kui

ilmneb asjaolusid, mis välistaksid tema

ametikohal jätkamise. Siin on mõeldud

eelkõige olulisi puudujääke TVK juhataja töös,

mis oluliselt mõjutavad tema töö kvaliteeti

ning TVK juhataja toetamiseks ja murekohtade

lahendamiseks ei ole muid lahendusi.

Esmajoones tuleks probleemide ilmnemisel

TVK juhatajat abistada ja toetada nii palju kui

võimalik.

Eesti Advokatuur Eelnõu § 661 vajalikkuse kohta seletuskirjas esitatud põhjendused ei ole

piisavalt veenvad. Ühtlasi kerkib küsimus sätte proportsionaalsusest.

Arvestades, et ametis olevad töövaidluskomisjoni juhatajad on juba läbinud

atesteerimise, ei pruugi kavandatav regulatsioon olla proportsionaalne. Kui

töövaidluskomisjoni juhataja ei ole atesteerimist läbinud, võib testi läbimine

olla põhjendatud. Täiendava hindamise kohustus võib kaasa tuua

istungipäevade ärajäämise ning menetluste pikenemise, kuna juhatajad peavad

valmistuma testi läbimiseks. Pädevuse arendamiseks on võimalik rakendada

sihipäraseid koolitusmeetmeid ning kasutada juba kehtivaid koostöövestluste ja

koolituste mehhanisme. Oleks piisav, kui täiendavale hindamisele suunataks

üksnes need juhatajad, kelle pädevuse osas esineb põhjendatud kahtlus ka pärast

vajalike koolituste läbimist.

Säte on eelnõust välja jäetud.

1 V. Kõve jt „Tsiviilasjade kohtuväliste vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüs“

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01648-1
Registreeritud	27.08.2026
Sünkroonitud	28.08.2026
Liik
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu juhatus
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid