Seaduseelnõu algatamine

26-01637-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 27.08.2026 nr 2-6/26-01637-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 19 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa seletuskirja juurde kolmel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

.

Eelnõu.docx

EELNÕU

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud
meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus),
rakendamise seadus

§ 1. Teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 8 lõike 1 tähenduses teabevahetuse keskasutuse ülesandeid ning artikli 24 lõike 1 tähenduses ühtse kontaktpunkti ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmida hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühinguga halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab halduslepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasist täitmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel ülesandeid täitval riigi äriühingul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 3 kohaselt õigus saada nimetatud määruses sätestatud ülesannete täitmiseks teavet valitsusasutustelt ja nende hallatavatelt riigiasutustelt ning riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:

„33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) rakendamise seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“.
§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 292 järgmises sõnastuses:

„292) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule, kellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud halduslepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), sätestatud ülesannete täitmiseks;“.

§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211. Erand vastavushindamisest siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

(1) Kui Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 18 alusel siseturu hädaolukorrarežiimi ning võtnud Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste toodete loetelu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, lähtudes Euroopa Liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud hädaolukorramenetluste kohaldamisest, lubada siseturu hädaolukorrarežiimi ajaks turule lasta või kasutusele võtta kriisi seisukohast olulise toote.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loast teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutusi.“.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01637

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

1

EELNÕU

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega

luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud

meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ)

nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus),

rakendamise seadus

§ 1. Teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu

hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L,

2024/2747, 08.11.2024), artikli 8 lõike 1 tähenduses teabevahetuse keskasutuse ülesandeid ning

artikli 24 lõike 1 tähenduses ühtse kontaktpunkti ülesandeid täidab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ülesannete täitmiseks sõlmida hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühinguga

halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teeb

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab halduslepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab

haldusülesande edasist täitmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

halduslepingu alusel ülesandeid täitval riigi äriühingul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 3 kohaselt õigus saada nimetatud määruses sätestatud

ülesannete täitmiseks teavet valitsusasutustelt ja nende hallatavatelt riigiasutustelt ning riigi

infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:

„33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu

hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) rakendamise

seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“.

2

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 292 järgmises sõnastuses:

„292) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1

nimetatud riigi äriühingule, kellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud

halduslepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747, millega luuakse

siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L,

2024/2747, 08.11.2024), sätestatud ülesannete täitmiseks;“.

§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Erand vastavushindamisest siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

(1) Kui Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete

raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 18 alusel siseturu

hädaolukorrarežiimi ning võtnud Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu

kriisi seisukohast oluliste toodete loetelu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

lähtudes Euroopa Liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud hädaolukorramenetluste

kohaldamisest, lubada siseturu hädaolukorrarežiimi ajaks turule lasta või kasutusele võtta kriisi

seisukohast olulise toote.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loast teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriikide

turujärelevalveasutusi.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01637

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri.docx

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud
meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/27471 millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik (edaspidi IMERA) ning sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses.
IMERA on tulevaste kriiside mõjudele reageerimiseks loodud vahend, mis tugineb varasematest kriisidest saadud kogemustele, sealhulgas COVID-19 pandeemiale, energiakriisile ja Venemaa agressioonisõjale. Määrus loob struktureeritud aluse ELi siseturu toimimist mõjutavate häirete varajaseks tuvastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks ning kehtestab asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse raamistiku. IMERA eesmärk on ära hoida kriisides vaba liikumise takistusi ja tarneahelate häireid, mis võivad põhjustada kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste nappust.
Eesti õiguskord ei sisalda hetkel norme ega halduskorraldusi, mis võimaldaksid ELi tasandil kokku lepitud siseturu kriisiohje meetmete rakendamist. Käesoleva eelnõuga kavandatakse sätestada IMERAst tulenevad normid ja halduskorralduslikud meetmed, millega määratakse kindlaks nende meetmete rakendamise eest vastutavad pädevused ja korraldus. Kõnesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumisel määratakse IMERA rakendamise seaduse alusel Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teabevahetuse keskasutuse (central liaison office, CLO) ning siseturu hädaolukorra ajaks ühtse kontaktpunkti (single point of contact, SPC) ülesanded.
Nende ülesannete praktiliseks täitmiseks sõlmib MKM halduslepingu AS-iga Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK), kellel on senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide maandamisel, mis on olemuselt sarnane IMERA raames vajaliku koordineeriva rolliga. Pikemalt on EVK valik käsitletud ja põhjendatud jaotises 3.1.1 „Keskse teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine“.
Seadusemuudatused võimaldavad rakendada IMERAst tulenevat siseturu kriisiohjestruktuuri:
▪ siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoda (edaspidi IMERA nõukoda): vastutab Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) abistamise ja nõustamise eest valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2747, 8. november 2024, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus).
▪ nähakse ette viimase abinõuna võetavad meetmed juhuks, kui kriis seab ohtu elutähtsate kaupade tarned ja teenuste osutamine (näiteks teabepäringud ja prioriteetseks hinnatud kaupade tootmise/tarnimise taotlused ettevõtjatele);
▪ valvsus- või hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral: leevendusmeetmed (näiteks koordineeritud hanged, erandid vastavushindamisest, digilahendused kriisi seisukohast oluliste töötajate liikumise tagamiseks), mida liikmesriigid saavad kasutada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste pakkumise ning nende liikumise tagamiseks;
▪ nähakse ette stressitestide ja matkeharjutuste läbiviimine ELi tasandil.
Muudatuste mõju avaldub eelkõige siseturu hädaolukorrarežiimis ning sellele eelnevas valvsusrežiimis, mistõttu on mõju esinemise sagedus üldjuhul madal ja sõltub komisjoni otsusest vastav kriisiohje režiim kehtestada.
Muudatused mõjutavad nii riigiasutusi kui ka elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste toodete ja teenuste tootmise või tarnimisega seotud ettevõtjaid tuues kaasa täiendavad ülesanded kriisiga seotud teabe kogumiseks, jagamiseks ja tarneahelate jälgimiseks. Ettevõtjate halduskoormus võib kriisiajal suureneda seoses teabepäringutele vastamise ja prioriteetseks hinnatud taotluste täitmisega, kuid koordineeritud seire ja teabevahetus aitavad vähendada ootamatuid katkestusi ning toetavad stabiilsemat ettevõtluskeskkonda.
Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest eelnõu käsitleb riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulisi muudatusi, mille puhul nimetatud nõuet ei rakendata.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur ([email protected], +372 5885 1221), strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa ([email protected], +372 527 9797) ning toote nõuetele vastavuse seaduse osas metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb ([email protected], +372 5663 2448). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega kehtestatakse uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seadus. Eraldiseisva rakendamise seaduse loomine on tingitud vajadusest eristada määrusega loodavat siseturu kriisiohje raamistikku siseriiklikust kriisireguleerimisest, mis erinevad nii oma olemuselt kui ka toimimisloogikalt.

Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Selle eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ning sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL) 2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva ministri määrusega.

Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse uus, kogu ELi hõlmav siseturu kriisiohjestruktuur ning täiendatakse EL ühtlustamise õigusakte erakorraliste vastavushindamismenetlustega, mida kohaldatakse kriisi seisukohast oluliste toodete puhul siseturu hädaolukorrarežiimi ajal.
Eesti seisukohad SMEI/2IMERA paketi kohta kinnitati 26. jaanuari 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil3.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk
Kõnesoleva seaduse eesmärk on tagada IMERA ja sellega seotud koondmääruse kohaldamise jaoks vajalikud siseriiklikud normid ja halduskorraldused. Seadusemuudatused loovad eeldused, et Eesti pädevad asutused saavad täita IMERA meetmete raamistikust tulenevaid ülesandeid, teha komisjoni ja teiste liikmesriikidega valmisolekurežiimis vajalikke ettevalmistusi ning tegutseda siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal kiiresti ja koordineeritult.

Seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA meetmete rakendamist:

• teabevahetuse korraldamine siseriiklikult, komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetuse keskasutuse kaudu (EVK);
• tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal (pädevad asutused seiravad – teavet koondab ja edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele EVK);
• kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja tööandjatele asjakohase teabe kättesaadavuse tagamine hädaolukorra ajal ühtse kontaktpunkti (EVK) kaudu;
• vastavushindamisest ajutise erandi rakendamine kriisi seisukohast oluliste toodete puhul (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)).

Koondmäärus (EL) 2024/2748, mis kaasneb IMERAga, ei muuda kehtivaid toodetele kehtestatud tehnilisi nõudeid, kuid sätestab erakorralised vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused valitud tehniliste toodete kohta, mida rakendatakse üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Erakorralise vastavushindamise erandi rakendamiseks antakse toote nõuetele vastavuse seaduses pädevale asutusele (TTJAle) volitus otsustada vastavushindamisest ajutise erandi kohaldamise üle siseturu hädaolukorrarežiimis kriisi seisukohast oluliste toodete puhul.

Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamine, kuna tegemist on Euroopa Liidu vahetult kohaldatava õiguse rakendamisega Eesti õiguskorras.

2 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 2679/98.
3 Dokumendi number: 23-0785/01; link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877c904-5e0d-4b6d-9d3c-bd4d3adb1dfe .
2.1. Ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle rakendamise praktikast

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL peab kriisiolukordades tegelema siseturu killustatuse, tõkete ja nõrkustega. Sellele järgnes komisjoni algatus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism (Single Market Emergency Instrument, SMEI), mille eesmärk oli tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning suurendada läbipaistvust ja koordineeritust kriiside ajal. Algatus oli komisjoni 2022. aasta tööprogrammi osa.
2024. aastal jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament SMEI küsimuses poliitilisele kokkuleppele. Pärast kokkuleppe saavutamist nimetati algatus ümber IMERAks.
Enne IMERA vastuvõtmist puudus Euroopa Liidu õiguses horisontaalne raamistik, mis võimaldaks süsteemselt valmistuda siseturu toimimist mõjutavateks kriisideks ning koordineeritult neile reageerida. Kuigi üksikud valdkondlikud mehhanismid – näiteks kiipide määruse (EL) 2023/1781 kriisirežiim – sisaldasid piiratud kriisimeetmeid konkreetsete toodete puhul, ei olnud ELis ühtset mehhanismi, mis hõlmaks nii kriisieelse valmisoleku, tarneahelate jälgimise ja varajase hoiatamise kui ka siseturu hädaolukorra ajal kohaldatavad meetmed.
Eestis reguleerib kriisivalmidust ja kriiside lahendamist hädaolukorra seadus (HOS). See loob üldise raamistiku hädaolukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning määrab kindlaks pädevusvaldkonnad ja juhtimisstruktuuri. HOS kavandatakse aga tulevikus kehtetuks tunnistada seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (TSIRKS) jõustumisega.
TSIRKS keskendub olemuselt riigisisese kriisijuhtimise ja kriisilahendamise korraldusele. IMERA seevastu on olemuselt ELi siseturu kriisiohjeraamistik, mille keskmes on liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö, piiriülene teabevahetus ning kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise tagamine kriisiolukorras. Seetõttu ei peetud IMERA rakendamiseks sobivaks siduda vastavaid ülesandeid otseselt TSIRKSiga.
Eeltoodust tulenevalt luuakse IMERA rakendamiseks eraldiseisev rakendusseadus, mis koondab IMERA rakendamiseks vajalikud riigisisesed normid ja halduskorralduslikud alused ühte õigusakti. Eraldi rakendusseadus võimaldab tagada õigusselguse ja rõhutada IMERA siseturu mõõdet.
Käesolev eelnõu keskendub üksnes riigisisese korralduse loomisele IMERAst tulenevate avalike ülesannete täitmiseks, ega reguleerita muid kriisiolukorra korralduse küsimusi, sealhulgas teiste riikide ja ettevõtjatega toimuva teabevahetuse sisu ja korda, mis tuleneb vahetult IMERA määrusest.
2.2. Ülevaade IMERAst

IMERA on Euroopa Liidu uus horisontaalne kriisiohjeraamistik, mis on loodud COVID-19 pandeemiast ja hilisematest geopoliitilistest kriisidest (näiteks Venemaa sõda Ukraina vastu) saadud õppetundide põhjal. IMERA eesmärk on kaitsta siseturu toimimist ulatuslike kriiside ajal ja tugevdada selle struktuurset vastupanuvõimet.
IMERA ei asenda valdkondlike erimehhanisme ega asutusi, nagu terviselase hädaolukorra valmisoleku ja reageerimise amet HERA4, toiduga kindlustatuse kriisimehhanism EFSCM5, kriisidele poliitilise reageerimise kord IPCR6, Schengeni piirieeskirjad (Schengen Borders Code), ega transpordi hädaolukorra mehhanismi. Selle asemel loob IMERA vajaliku kihi, et siduda need mehhanismid ja struktuurid omavahel paremini kokku, võimaldades kiiremat teabevahetust ja otsustusmehhanisme, eriti valdkondades, kus üksikute liikmesriikide tegevus või reageerimine võib muutuda vastuoluliseks ja takistada siseturu toimimist kriisi ajal.

IMERA kohaldamisala katab suure osa siseturuga seotud liikumisvabadusest. See tähendab, et üldreeglina kuuluvad IMERA reguleerimisalasse kõik kaubad ja teenused, mis liiguvad ELi siseturul, samuti inimesed – sealhulgas töötajad, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Praktikas hõlmab see näiteks tootmisseadmeid, tööstustooteid, logistikateenuseid, side- ja IT-teenuseid, aga ka töötajaid, kes on seotud kriitiliste teenuste osutamise või kaupade tootmise ja tarnimisega. IMERA eesmärk on tagada, et nende kaupade, teenuste ja töötajate liikumine ei katkeks ka tõsiste kriiside ajal – olgu selleks loodusõnnetus, tervishoiualane hädaolukord või geopoliitiline konflikt.
Samas on IMERAs selgelt loetletud ka teatud valdkonnad, mida see raamistik ei reguleeri. Nendeks on finantsteenused (nt pangandus, kindlustus, investeerimisteenused) ja kapitali vaba liikumine, mis kuuluvad teiste ELi õigusaktide kohaldamisalasse. Samuti ei kuulu IMERA kohaldamisalasse energia- ja kaitsetooted – näiteks elekter, maagaas, vedelkütused, relvad ja muu kaitsevarustus – kuna neid reguleerivad eraldi raamistikud. Lisaks ei kohaldata IMERAt pooljuhtidele ning transpordivaldkonnale.
Kohaldamisalast on osaliselt välja jäetud meditsiinilised tooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinilised vastumeetmed (näiteks vaktsiinid või antidoodid). IMERA artikli 2 lõikest 3 tuleneva erandi kohaselt jäävad nende toodete suhtes siiski kohaldatavaks vaba liikumist soodustavad meetmed (artiklid 20–22), läbipaistvust käsitlevad sätted (artikkel 23) ning digivahendite kasutamist reguleeriv artikkel 44.
Ülejäänud kaupade (sh toiduained) ja teenuste osas tähendab IMERA, et liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt piirata selliste kaupade või teenuste ELi-sisest liikumist ega takistada töötajate liikumist, välja arvatud juhul, kui mõnes teises ELi mehhanismis on kehtestatud selgesõnaline erand.
IMERA roll on tagada, et ükski liikmesriik ei kasutaks kriisiolukorda oma piiride sulgemiseks, kaupade kinnihoidmiseks või kriitiliste teenuste eraldamiseks viisil, mis kahjustab siseturu terviklikkust ja solidaarsust. See on eriti oluline ulatuslike ja mitmetahuliste kriiside ajal, mil liikmesriikide otsustel on vältimatult piiriülene mõju. IMERA loob mehhanismi, mis võimaldab kriitilisi sektoreid vajaduse korral valdkondlikult reguleerida, kuid tagab samal ajal siseturu põhivabaduste toimivuse.
2.2.1. IMERA institutsionaalne raamistik

4 Directorate-General for Health Emergency Preparedness and Response Authority
5 Ensuring global food supply and food security - European Commission
6 How does the Integrated Political Crisis Response (IPCR) mechanism work? - Consilium
IMERA keskmes on uus ja mitmekihiline institutsionaalne raamistik, mille eesmärk on tagada valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal tõhus, läbipaistev ja koordineeritud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. Raamistik tugineb kolmele peamisele sambale:
• IMERA nõukoda (IMERA Board),
• Teabevahetuse keskasutused (CLOd) ning
• ühtsed kontaktpunktid (SPCd).
IMERA nõukoda (edaspidi nõukoda) on raamistiku juhtiv ja suunav organ, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist koos asendusliikmega. Nõukoja töö eest vastutab komisjon, kes juhib selle koosolekuid ja koordineerib päevakorda. Lisaks liikmesriikidele saavad IMERA nõukoja töös vaatlejana osaleda ka Euroopa Parlament, komisjoni teised kriisiohjega seotud üksused, rahvusvahelised organisatsioonid ning asjakohased kolmandad riigid. Samuti on nõukoja töösse võimalik kaasata vaatlejana sidusrühmade esindajaid, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid.
Nõukoda annab soovitusi, koostab kriisianalüüse ja kujundab ühiseid seisukohti IMERA meetmete elluviimiseks eri režiimide ajal – just nõukoda hindab, kas olukord võib eskaleeruda siseturu hädaolukorraks, ning toetab komisjoni vastava režiimi (valvsus- või hädaolukorrarežiimi) väljakuulutamise ettepaneku tegemisel.
Teabevahetuse keskasutus (CLO) on iga liikmesriigi määratud keskne institutsionaalne üksus, mis vastutab IMERA meetmetega seotud teabe koondamise, töötlemise ja edastamise eest. CLO tegevus on kahepoolne: ühelt poolt koondab ta teavet riigisiseselt ning teiselt poolt suhtleb teiste liikmesriikide CLOde ja EL tasandi CLOga.
CLO ülesannete hulka kuulub ka varajaste hoiatuste ehk ad hoc hoiatuste edastamine – need on konkreetsete ja oluliste häirete või riskide kohta käivad teated, mis võivad ohustada siseturu toimimist või kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavust. Tegemist ei ole igapäevaste häiretega, vaid hoiatustega, millel võib olla laiem mõju ELi siseturule või mis võivad viidata kriisi eskaleerumise võimalusele.
Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal muutub CLO roll eriti oluliseks, sest kriitiline teave peab liikuma kiiresti ja usaldusväärselt nii riigisisesel tasandil kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel.
CLO edastab kogu kriisi seisukohast olulise teabe SPC-le.
Ühtne kontaktpunkt (SPC) tegutseb liikmesriikides siseturu hädaolukorrarežiimi ajal eeskätt kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate tugistruktuurina.
SPC kaudu peab lõppkasutajal olema taotluse alusel võimalik saada pädevatelt asutustelt teavet kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist puudutavate riiklike piirangute kohta, mis on kehtestatud siseturu hädaolukorra ajal. Lisaks pakub SPC tuge riiklike siseturu kriisiga seotud menetluste ja vorminõuete täitmisel, näiteks digivormide rakendamise korral kriisi seisukohast oluliste teenuseosutajate piiriülese liikumise hõlbustamiseks (IMERA artikkel 22).
2.2.2. IMERA kolm kriisivalmiduse astet

IMERA reguleerib kolme järjestikust kriisivalmiduse astet: valmisolekurežiim (või erandolukorra raamistik), valvsusrežiim ja siseturu hädaolukorrarežiim.
Valmisolekurežiim tähendab IMERA kontekstis süsteemset ja pidevat ettevalmistust võimalikuks kriisiks.
Selles protsessis täidab CLO keskset rolli siseriikliku teabevahetusvõrgustiku ülesehitamisel ja pädevate asutuste kaardistamisel, tagades, et kriisiolukorras oleks selge vastutusahel ja toimiv teabevahetus. Pädevate asutuste ülevaates tuleb selgelt välja tuua, millised rollid ja ülesanded on igale asutusele riigisisese õiguse alusel määratud siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal.
Valmisoleku osana on CLO-l ka kohustus edastada komisjonile ja teistele liikmesriikide CLOdele ad hoc hoiatused. Hoiatuse otsustamisel võtab CLO arvesse juhtumi mõju ulatust, kestust, piiriülest mõju ning seda, kas häire puudutab elutähtsate kaupade või teenuste tarneahelaid. Edastatud teavet käideldakse kooskõlas liidu ja riigisiseste konfidentsiaalsusnõuetega.
ELi tasandil toetab valmisolekut IMERA nõukoda, kes hindab süsteemseid riske ja nende võimalikku mõju siseturule ning teeb komisjonile ettepanekuid koordineeritud valmisolekumeetmete kavandamiseks.
Valmisoleku toetamiseks arendab komisjon kriisiohje haldusplatvormi (ECMP), mis hakkab toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina. Platvorm võimaldab reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste haldamist ning ametkondadevahelist koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. ECMP esimene prooviversioon on juba valmis, kuid selle kasutuselevõtt on eeldatavalt kavandatud 2026. aasta lõpupoole, millele eelneb vahepealne testimisperiood.
Valmisolekurežiimi kuulub ka vabatahtlike koostööprotokollide ettevalmistamine, mille raames võivad ettevõtjad koostöös komisjoniga kokku leppida eeldatavate häirete spetsiifilistes parameetrites, osalejate rollijaotuses ning selliste protokollide aktiveerimise mehhanismides ja nendega seotud meetmetes.
Lisaks sellele töötab komisjon välja koolitused ja matkeharjutused CLOde töötajatele, et tugevdada kriisiks valmisolekut. Koolitused põhinevad varasemate kriiside kogemusel ning hõlmavad kogu kriisiohjamise tsüklit alates riskide tuvastamisest kuni meetmete rakendamiseni.
Süsteemse valmisoleku osana viib komisjon nõukoja arvamusele tuginedes läbi stressiteste, sealhulgas sektori- ja piirkonnapõhiseid matkeharjutusi, mille eesmärk on hinnata võimalike siseturuhäirete mõju ja nende maandamise vajadust. Komisjon korraldab stressiteste regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, kaasates CLOde töötajaid ja vajaduse korral ka teisi sidusrühmi. Stressitestide tulemused edastatakse IMERA nõukojale ja nende kohta avaldatakse aruanne.
Valvsusrežiim on IMERA kriisivalmidussüsteemi teine tase, mille eesmärk on tõsta siseturu seirevalmidust olukorras, kus on ilmnenud esialgsed viited võimalikule kriisile.
Valvsusrežiimi kehtestamise ettevalmistus algab riikliku CLO ad hoc hoiatusest komisjonile võimaliku siseturuhäire kohta. Seejärel hindab IMERA nõukoda esitatud teavet ning annab komisjonile oma arvamuse kriisi potentsiaalse mõju kohta. Nõukoja arvamust arvesse võttes võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim.
Režiim kehtestatakse nõukogu rakendusaktiga (artikkel 14 lõige 1), milles määratakse kindlaks selle kestus (maksimaalselt kuus kuud, pikendamise võimalusega) ning rakendusakti
kohustuslikud elemendid, sealhulgas kriisi esmane iseloomustus ja selle mõju siseturule, loetelu elutähtsatest kaupadest ja teenustest ning valvsusmeetmete pakett, millega liikmesriigid peavad valvsusrežiimi ajal arvestama.
Valvsusrežiimi üks olulisemaid meetmeid on elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate seire. Tarneahelate olukorda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused, kes koguvad teavet tootmisvõimsuste, tarnetingimuste, kitsaskohtade ja võimalike sõltuvuste kohta, et tuvastada varakult potentsiaalsed turuhäired. Pädevad asutused edastavad seiretegevuse järeldused komisjonile ja IMERA nõukojale CLO kaudu.
Juhul kui tarneahela olukorra hindamiseks ei ole võimalik saada vajalikku teavet muudest allikatest, võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada valvsusrežiimi käigus koostatud ülevaate alusel valitud ettevõtjatele teabe vabatahtliku esitamise taotluse.
Siseturu hädaolukorrarežiim on IMERA kriisijuhtimissüsteemi kõrgeim aste, mida kasutatakse olukorras, kus siseturgu mõjutav häire on muutunud ulatuslikuks ja tõsiseks ning ohustab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist kogu liidus.
Hädaolukorrarežiimi kehtestamine tugineb sarnaselt valvsusrežiimi aktiveerimisele CLO edastatud ad hoc hoiatusele ning IMERA nõukoja hinnangule kriisi ulatuse ja mõjude kohta. Nende sisendite põhjal teeb komisjon Euroopa Nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu hädaolukorrarežiim. Režiim kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga, mis võib kehtida kuni kuus kuud ning mida on võimalik vajaduse korral pikendada.
Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisi täpsem iseloom, kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused ning meetmed, mille eesmärk on tagada siseturu toimimine hädaolukorra ajal.
Siseturu hädaolukorrarežiimis täidavad liikmesriikide CLOd keskset rolli siseturuga seotud kriisiteabe koondamisel ja edastamisel. Riiklik SPC abistab pöörduvaid riiklike kriisimeetmete ja liikumispiirangute kohta teabe saamisel ning nende kohaldamise mõistmisel.
Hädaolukorra väljakuulutamisega kaasneb kriisimeetmete pakett, mille eesmärk on hoida ära siseturu edasine destabiliseerumine, leevendada tarnehäireid ning taastada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine.
2.2.3. IMERA meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

Üks IMERA siseturu hädaolukorrarežiimi kõige konkreetsemaid ja praktilisemaid sekkumismeetmeid on kriisi seisukohast oluliste tehniliste toodete vastavushindamise lihtsustamine.
Tavapärastes tingimustes peavad sellised tooted – näiteks elektriseadmed, raadioseadmed, ehitustooted, masinad ja muud ELi ühtlustamisõigusaktidega kaetud tehnilised tooted – läbima ametliku vastavushindamismenetluse enne, kui neid võib ELi turule lasta. Selle protsessi käigus kinnitab sõltumatu teada antud asutus, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedinõuetele.
Hädaolukorras võib aga selline standardmenetlus osutuda ajamahukaks ja tekitada tarneahelates tõrkeid, millel on otsene mõju elanike heaolule ja ettevõtjate toimevõimele. Näiteks pandeemia ajal põhjustas isikukaitsevahendite nappus kriitilisi olukordi, kuna mitmed tooted ei jõudnud turule piisavalt kiiresti.
Selliste olukordade vältimiseks sätestab IMERA, et teada antud asutused peavad komisjoni rakendusaktiga määratud kriisi seisukohast oluliste toodete vastavushindamise prioriteetseteks hinnatud taotlusi menetlema eelisjärjekorras. See tähendab, et nende toodete hindamine peab toimuma kiirendatud korras ning vajaduse korral eraldi töövoona, et tagada kiire turulepääs ja vältida viivitusi, mis tekiksid nende käsitlemisel koos vähem kriitiliste toodetega.
Lisaks näeb IMERA ette, et liikmesriigid võivad erandkorras lubada kriisi seisukohast oluliste toodete turuleviimist ka ilma teada antud asutuse osaluseta vastavushindamises. Sellisel juhul peab tootja ise tõendama, et toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele. Selleks võib tugineda rahvusvahelistele või riiklikele standarditele või komisjoni määratud ühistele kirjeldustele, mis loovad eeldatava vastavuse. Selline erand võimaldab näiteks teatud masinate, seadmete või logistika taristuga seotud tehniliste toodete kiiremat turuleviimist ilma liigsete halduslike viivitusteta.
Järgmine oluline meede on IMERA raames komisjoni õigus esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või tootmiseks prioriteetseks hinnatuid taotlusi. See tähendab, et kui mõni ettevõtja on võimeline tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu, võib komisjon paluda neil täita neid taotlusi eelisjärjekorras. Selline palve põhineb „täida või põhjenda“ (comply or explain) lähenemisviisil – ettevõtjal on kohustus kas tellimus täita või esitada põhjendus selle mittetäitmise kohta.
Sarnane mehhanism kehtib ka komisjoni teabepäringute puhul. Siseturu hädaolukorras võib komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimsuse, olemasolevate varude või tarnevõimekuse kohta. Ettevõtjad peavad sellistele päringutele vastama või keeldumist põhjendama.
Siseturu hädaolukorrarežiimis võivad liikmesriigid samuti ühineda komisjoni korraldatavate kriisi seisukohast oluliste toodete koordineeritud või ühishangetega.
Hädaolukorrarežiimil rakendatakse ka meetmeid, mis toetavad kriitiliste töötajate vaba liikumist (näiteks tervishoiu-, energia-, transpordi- või toidutööstuse töötajad) siseturul. Komisjon võib kehtestada ühtsed digivormid või standardiseeritud tõendid, mis kinnitavad töötaja rolli kriisi seisukohast olulises tarneahelas või teenuses, et lihtsustada nende piiriülest liikumist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seadus ning muudetakse halduskoostöö seadust, maksukorralduse seadust ja toote nõuetele vastavuse seadust, et sätestada IMERA ja koondmääruse kohaldamiseks vajalikud koostöö ja teabevahetuse korralduse ning vastavushindamise erandi rakendamise siseriiklikud alused.

3.1. Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse rakendamise seadus
3.1.1. Teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine (§ 1)
Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse rakendamise seadusega §-ga 1 sätestatakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted CLO ja SPC määramise kohta.
Lõikega 1 sätestatakse, et teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab MKM.

Lõiked 2–4 sätestavad alused teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunktiga seotud ülesannete andmiseks MKMilt HOS § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule (EVK) halduslepinguga.
EVK valiku põhjuseks on selle senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide maandamisel, mis on sarnane IMERA alusel vajaliku koordineeriva rolliga. Kuigi IMERA kohaldamisalast on energiatooted välja jäetud, on EVKl kogemus vedelkütusevarude haldamisel ning laialdane koostöövõrgustik nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste partneritega. Nendele analoogsetele kogemustele tuginedes on EVK kõige sobivam asutus, kes saab välja arendada CLO ja SPC ülesannete täitmiseks vajaliku võimekuse.

Eelnevast tulenevalt on EVKle ülesannete üleandmine põhjendatud, mistõttu ei kohaldata HKTS §-e 6, 13 (muudatused on sätestatud eelnõu §-s 2) ega 14. Kooskõlas HKTS §-ga 4 määratakse seaduses ülesande sisu viitega IMERAle, haldusjärelevalve teostaja ning ülesande täitmise kord ja täitja juhuks, kui EVK ei saa ülesannet täita. Halduslepingu sõlmib MKM, kes teostab ka haldusjärelevalvet ülesande täitmise üle. Juhul kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu takistus EVK-l haldusülesannet täita, täidab ülesannet MKM. Lisaks tehakse muudatused halduskoostöö seaduses (vt eelnõu § 2).

CLOna käitleb EVK IMERA rakendamisega seotud teavet vastavalt selle tundlikkuse tasemele, tagades artikli 13 lõikes 2 (ad hoc hoiatused) sätestatud konfidentsiaalsuse ning julgeoleku- ja ärisaladuste kaitse, samuti artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 (tarneahelate seire) ning artiklis 43 sätestatud teabekaitse- ja turvanõudeid. Asutusesiseseks (AK) mõeldud teavet käideldakse vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alustele ning sama paragrahvi lõikes 2 ja §-s 38 kehtestatud juurdepääsu- ja käitlemisnõuetele. Riigisaladuse (RS) tasemel teabe käitlemisel järgitakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud turvanõudeid. Seetõttu toimub IMERA raames RS-tasemel teabe käitlemine MKMi ruumides, kuna EVK-l puudub selleks vajalik varustus ja turvatud ruumid.

IMERA raames kasutatavates infosüsteemides või platvormides, nagu Euroopa kriisiohje platvorm ECMP, antakse ligipääs üksnes nendele isikutele, kellel on tööülesannetest tulenev vajadus teabele ligi pääseda ning RS teabe puhul ka vastav julgeolekukontroll. IMERA ülesannete täitmiseks on ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil ja EVK-l, kuid see ei välista vajaduse korral ka teiste asutuste kaasamist vastavalt vajadusele.

Enne ad hoc hoiatuse edastamist siseturu häire kohta, mis on IMERA raamistiku keskne meede, teavitab EVK MKMi ning Riigikantseleid. Hoiatuse edastamise otsus kooskõlastatakse majandus- ja tööstusministriga. Pärast riigisiseselt kinnitatud kooskõlastust edastab EVK hoiatuse komisjonile ning teistele liikmesriikidele läbi ECMPi.

Lõige 5 loob teabevahetuskoostööks õigusliku aluse, mille kohaselt on MKMil ning EVK-l õigus saada IMERA rakendamiseks vajalikku teavet kõigilt valitsusasutustelt, nende hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. Praktikas hõlmab koostöö Riigikantseleid, Siseministeeriumi ja Häirekeskust (edaspidi HÄK), Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliametit, Statistikaametit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduametit, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, Sotsiaalministeeriumi, Terviseametit, Ravimiametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
Loetelu ei ole ammendav ning võimaldab kaasata ka teisi valitsusasutusi vastavalt kriisi olemusele, ulatusele ja tekkivale teabevajadusele. Selline avatud ja paindlik regulatsioon tagab, et EVK saab CLOna täita oma ülesandeid seaduslikult, et andmevahetuse mehhanismid on kohandatavad eri tüüpi kriiside korral. Konkreetsete asutuste ja koostöövormide määratlemine toimub töökorralduslike kokkulepete tasandil, mis võimaldab reageerida kiiresti ja vältida seaduse pidevat muutmist.

Oluline on rõhutada, et komisjoni kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi väljakuulutamine ei asenda riigis kehtivat kriisiohjesüsteemi, vaid täiendab seda. Režiimi rakendamisel hakatakse kohaldama Eestis HOSi (TSRIKSi jõustumisel TSIRKSi) alusel loodud hädaolukorra juhtimise korda, mille raames määratud ministeerium või asutus vastutab olukorra lahendamise eest. EVK roll on olla teabe vahendaja ja koondaja, samal ajal kui kriisi praktiline lahendamine toimub pädeva asutuse juhtimisel vastavalt HOSile (või tulevikus TSIRKSile).

3.2. Halduskoostööseaduse muutmine

3.2.1 EVKga halduslepingu sõlmimise võimaldamine ilma kooskõlastusnõudeta
Muudatus on vajalik seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse §-ga 1. Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 33, et võimaldada halduslepingu sõlmimist MKMi ja EVK vahel IMERA artiklite 8 ja 24 rakendamiseks, ehk CLO ja SPC määramiseks.
Lisatava punkti eesmärk on tagada avaliku ülesande täitmise riigi kontrollitava äriühingu (EVK) kaudu olukorras, kus teabevahetuse ja koordineerimise funktsioonide üleandmine on seaduses juba ette IMERA rakendamise seaduse §-s 1 ning mõlemad asutused (MKM, EVK) kuuluvad sama ministri (majandus-ja tööstusministri) valitsemisalasse. Selline lahendus võimaldab halduslepingu kiiret sõlmimist ilma kooskõlastuskohustuseta.
Kuna tegemist ei ole turutingimustel teenuse ostmisega, vaid avaliku ülesande täitmise korraldamisega riigi kontrollitava äriühingu kaudu, ei kohaldata halduslepingu sõlmimisel ka riigihangete seadust.
Sarnast erandit on kasutatud ka halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 teistes punktides, kus riigi äriühingule seadusest tuleneva avaliku ülesande andmisel ei kohaldata riigihangete ega kooskõlastuse nõudeid.
3.3 Maksukorralduse seaduse muutmine
3.3.1 IMERA artikli 8 lõike 3 kohase teabe edastamise võimaldamine EVKle
Muudatus on vajalik seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus), rakendamise seaduse §-st 1 ning artikli 8 lõikest 3, mis sätestab EVKle esitatavad teabe saamise ja vahetamise kohustused. IMERA kohaselt peab EVK olema võimeline saama riigi asutustelt, sealhulgas andmekogudest, kogu teavet, mis on vajalik siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamiseks. Selleks täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 lõiget
1 punktiga 292, mis võimaldab edastada maksusaladust vaid ulatuses, mis on vältimatult vajalik MKMi või halduslepingu alusel tegutseva EVK ülesannete täitmiseks IMERA raames.
Muudatus ei laienda maksusaladuse avaldamise üldist režiimi ega loo uut üldist andmevahetuskohustust; tegemist on kitsalt IMERA kohaste kriisiohjeülesannete täitmiseks vajaliku erisusega. Kuna CLO ülesannete täitmine on seadusest tulenev avalik ülesanne, ei ole tegemist teabe edastamisega eraõiguslikul eesmärgil ning muudatus ei too kaasa täiendavaid kohustusi maksuhaldurile väljaspool IMERA raamistikku.
3.4 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
3.4.1. Vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine (uus § 211)
Eelnõuga lisatakse toote nõuetele vastavuse seadusesse uus paragrahv 211, mis annab TTJAle volituse lubada ajutiselt kriisiolukorras turule lasta kriisi seisukohast olulisi tooteid kasutades selleks Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetluste kohaldamist.

Käesolev eelnõu ei hõlma (EL) 2024/2749 direktiiviga muudetava kümne tootedirektiivi tehtud muudatuste ülevõtmist, kuna nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva määruse eelnõuga.

Lisatava erandiga saab rakendada IMERA artikli 28 lõiget 1, mis võimaldab hädaolukorras turule lubada komisjoni rakendusaktiga kriisi seisukohast oluliseks määratud kaupu ilma tavapärase teada antud asutuse poolt läbiviidud vastavushindamise menetluseta. Sellisel juhul annab TTJA loa nende toodete hädaolukorra aegseks turule laskmiseks ja – kui see on asjakohane – kasutuselevõtuks, tingimusel et on tagatud vastavus kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele. Nõuetele vastavust saab tõendada mitmel viisil, sealhulgas näiteks riikliku asutuse poolt tootja esitatud näidiste testimise kaudu. TTJA antud loas tuleb seejuures selgelt kirjeldada konkreetsed menetlused, mida nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutati, ning nende tulemused.

Lisatav säte võimaldab rakendada koondmäärusega (EL) 2024/2748 muudetavatesse otsekohalduvatesse ELi tootemäärustesse ja koondirektiiviga (EL) 2024/2749 muudetavatesse tootedirektiividesse lisatavat vastavushindamise menetluse erandit, kus ei nõuta teada antud asutuse osalust.

TTJA määramine IMERA artikli 28 lõike 1 vastavuserandi rakendamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis tuleneb selle olemasolevast pädevusest nii vastavushindamisasutustele tegevuslubade väljastajana (TNVSi § 30 lg 11) ning turujärelevalveasutusena harmoneeritud tootealase õiguse kohaldajana (TNVSi § 50 lg 5).

TTJA ülesannete hulka kuulub toodete turujärelevalve ja järelevalvemeetmete rakendamine, sealhulgas sekkumine ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete puhul. Ametil on pikaajaline kogemus tooteohutuse valdkonnas, sh koostöö teada antud asutustega, ning tehniline pädevus hinnata, kas konkreetne toode võib erandkorras turule lubamisel siiski vastata olulistele ohutusnõuetele. Lisaks on TTJA-l vajalik haldusvõimekus teha ajakriitilisi otsuseid ja viia ellu vastavat turujärelevalvet.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega üksnes määruse (EL) 2024/2747 ning seda täiendavate koondaktide, (EL) 2024/2748 ja (EL) 2024/2749 terminoloogiat, sealhulgas neis sätestatud termineid, lühendeid ja ülesannete nimetusi (nt „siseturu hädaolukorrarežiim“, „teabevahetuse keskasutus“, „ühtne kontaktpunkt“ jms).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase seadusega luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) rakendamise seadus ning täiendatakse TNVSi vajalike normide ja halduskorralduslike sätetega, tehakse muudatus HKTSis ning täiendatakse MKSi IMERA artiklite 8 lõikest 3 ja 24 tuleneva teabevahetuse ning artikli 28 lõikes 1 sätestatud vastavushindamise erandi võimaldamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused tulenevad vahetult IMERA määrusest. Nende mõju avaldub eelkõige kriisiohje režiimides, st valvsusrežiimis ja siseturu hädaolukorra režiimis. Valmisolekurežiimis ehk tavapärasel ajal puudutab IMERA mõju peamiselt liikmesriikide avalikku sektorit, kelle ülesanded keskenduvad siseturu toimimist mõjutavate riskide jälgmisele ja analüüsile, asutustevahelise ning ELi tasandi koostöö ja teabevahetuse tagamisele ning kriisiolukordadeks vajaliku valmisoleku hoidmisele.
IMERA rakendamisest tulenevate mõjude esinemise sagedus on üldjuhul madal, kuna kriisimeetmed rakenduvad üksnes juhul, kui ELi Nõukogu kehtestab vastava kriisiohje režiimi. Samas on mõju ulatus nende režiimide kehtestamise korral suur, hõlmates kogu Euroopa Liidu siseturgu ning mõjutades ka Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandustegevust.
IMERAga seotud muudatustest tulenevad mõjud avalduvad eelkõige riigi julgeoleku ja majanduse valdkonnas (sh mõju halduskoormusele) ning riigiasutuste korralduses, sh kriisikoordineerimise, teabevahetuse ja turvanõuete täitmise tugevdamises. Sotsiaalset mõju ei teki, samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.
Mõju hindamisel on keskendutud määruse rakendamisest tulenevatele mõjudele Eesti avalikule sektorile ning ettevõtjatele – eelkõige elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tootmise või tarnimisega hõlmatud ettevõtjatele (loetelu määratakse samuti Nõukogu rakendusaktiga). Nendele võivad kriisiohje režiimide kehtestamise korral tekkida täiendavad teabeandmise, koostöö ja prioriteetseks hinnatud taotluste täitmise kohustused.
IMERA kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate arvu ei ole võimalik täpsustada, sest see kujuneb juhtumipõhiselt ning sõltub kriisi liigist, elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelust ning nende tootmise ja tarnimisega seotud tarneahelate ulatusest.
Peamised (otseselt mõjutatud) sihtrühmad:
1) riigiasutused, eelkõige MKM, EVK TTJA ja HÄK, kelle roll ja vastutus kriisikoordineerimisel, järelevalvel ja teabevahetuses suureneb;
2) ettevõtjad;
3) tarbijad.
Raamistiku positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et liikmesriigid – sealhulgas Eesti – saavad täiendava ELi tasandi koordineerimismehhanismi, mis aitab kriisiolukorras tagada siseturu toimimise, ennetada või leevendada tarneahelate katkestusi ning toetada kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumist.
6.1.1 Mõju ettevõtjatele
IMERA rakendamine toob ettevõtjatele kaasa mitmeid siseturu toimimise tagamiseks suunatud kohustusi ja ootusi, mis sõltuvad sellest, milline režiim (valmisoleku-, valvsus- või hädaolukorrarežiim) on parasjagu kehtestatud.
Valmisolekurežiimis julgustab komisjon ettevõtjaid koostama vabatahtlikke kriisiprotokolle, milles lepitakse kokku, milliste häirete korral protokoll rakendub, kes milliseid ülesandeid täidab ning milliseid samme kriisi korral astutakse.
Valvsusrežiimis võivad liikmesriigi pädevad asutused koostöös EVK-ga artikli 16 lõike 4 alusel esitada ettevõtjatele vabatahtlikke teabepäringuid elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate, toodangu, kitsaskohtade ja sõltuvuste kohta.
Siseturu hädaolukorrarežiimi ajal on komisjonil artikli 27 kohaselt õigus esitada ettevõtjatele teabepäringuid tootmisvõimsuse, varude, tarneahelate, kriitiliste komponentide ja tarnetingimuste kohta. Ettevõtjal on õigus andmete esitamisest keelduda, kuid üksnes mõjuval ja põhjendatud põhjusel, ning teabenõuet võib kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik kriisi lahendamiseks.
Lisaks võib komisjon artikli 29 alusel esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tootmiseks või tarnimiseks prioriteetseks hinnatud taotlusi. Kui ettevõtja sellise taotluse aktsepteerib, muutub see kohustuslikuks ning selle põhjendamatu täitmata jätmine võib kaasa tuua rahatrahvi.
Kõigi meetmete puhul on keskseteks põhimõteteks proportsionaalsus, VKEde halduskoormuse minimeerimine ning teabe konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse.
IMERA rakendamine suurendab aga ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate varajane seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning vähendada ootamatute katkestuste mõju. Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ja SPCi kaudu jagatav ühtne kriisimeetmetest teave paremat õigusselgust, vähendades killustunud nõuete riski.
Samuti võivad prioriteetseks hinnatud taotlused anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi valdkondades, kus kriisi ajal nõudlus suureneb7. Ettevõtjad võivad osaleda ka komisjoni poolt liikmesriikide nimel korraldatavates hangetes, mille eesmärk on hankida kriisi leevendamiseks vajalikke kaupu ja teenuseid. Komisjon võib samuti aktiveerida kriisi seisukohast oluliste kaupade jaoks kiirendatud vastavushindamisemenetlused, mis võimaldavad ettevõtjatel selliseid tooteid kiiremini turule tuua.

6.1.2 Mõju tarbijatele
Tarbijate jaoks ei kaasne IMERA rakendamisega otseseid kohustusi, kuid kaudselt mõjutab määrus nende õigusi ja heaolu märgatavalt. Meetmed, mille eesmärk on tagada oluliste

7 Prioriteetse tellimuse vastuvõtmisel võib ettevõtja näiteks suunata tootmist ümber kriisiga seotud kaupade tootmisele ilma lepingulise vastutuse riskita olemasolevate klientide ees.
kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine kriisiolukorras – näiteks musta nimekirja kuuluvate piirangute seadmise keeld (artikkel 21), liikumise prioriseerimine kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajate jaoks (artikkel 22 lg 3) ning SPCi kaudu pakutav teave – aitavad säilitada kaupade ja teenuste kättesaadavust, ennetada turuhäiretest tingitud hinnatõuse või defitsiiti ning suurendavad hädaolukorras ühiskonna kindlustunnet.
Lisaks aitab tarbijate heaolu tagada ka hädaolukorra menetlused mille IMERA ja sellega seotud koondaktid kehtestavad eesmärgiga säilitada kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus.
6.1.3 Mõju riigi riigiasutuste korraldusele

Seaduse rakendamine eeldab mitme uue haldusülesande täitmist ning koordineeritud koostööd Komisjoni ja teiste liikmesriikidega. Riigiasutuste töökoormus suureneb eelkõige MKMile, EVK-le ja TTJAle lisanduvate ülesannete tõttu. Lisaks täidab HÄK KRITi kaudu üldise ja standardiseeritud teabe edastamise funktsiooni EVK poolt tagatud teabe alusel siseturu hädaolukorrarežiimis.

MKM ja IMERA nõukojas liikmelisus

Eesti esindaja IMERA nõukojas ning tema asendusliige määratakse MKMist, arvestades ministeeriumi vastutavat rolli IMERA rakendamisel.

IMERA nõukoda koguneb vähemalt kolm korda aastas. Valvsus- või siseturu hädaolukorrarežiimi korral võib nõukoja töö muutuda sagedasemaks ja operatiivsemaks.

Tulevikus võib sõltuvalt konkreetse kriisi olemusest asendusliikmeks määrata ka teise kriisiolukorra seisukohast asjakohase ministeeriumi või riigiasutuse esindaja.

EVK tegevused valmisolekurežiimis

Valmisolekurežiimis on EVK rolliks asutustevahelise koostöö- ja teabevahetuskorra ülesehitamine ja hoidmine. Lisaks tagab EVK siseturu toimimist puudutava üldise olukorrateadlikkuse, sealhulgas julgeolekuohtude, majandusnäitajate, rahvatervisega seotud kriiside ja loodusõnnetuste kontekstis riskide analüüsimise. Nimetatu alusel teavitab EVK CLO rollis Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis võivad mõjutada siseturu toimimist, omada piiriülest mõju või eskaleeruda siseturu kriisiks. EVK varasem kogemus tarneahelate ja riskide jälgimisel, eelkõige vedelkütuse valdkonnas, toetab nimetatud ülesannete täitmist.
Lisaks hõlmab valmisolekurežiim kohustuslikku osalemist Komisjoni korraldatavatel koolitustel ja stressitestidel, võrgustikutööd teiste liikmesriikidega ning koostöö- ja teabevahetussuhete hoidmist ettevõtjate ja partnerasutustega.

Valvsusrežiimi seire: pädevad asutused ja EVK rollijaotus

Valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiimis toimub tarneahelate seireinfo edastamine pädevate asutuste poolt vastavalt Euroopa Nõukogu rakendusaktis sätestatud tehnilistele parameetritele. EVK roll on pädevate asutuste edastatud teabe koondamine, analüüsimine ja süstematiseerimine ning selle edastamine Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ECMPi kaudu. Lisaks vahendab EVK vajaduse korral koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele suunatud vabatahtlikke teabepäringuid.
Seirenäitajad võivad hõlmata elutähtsate või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavatele teguritele (vastavalt IMERA põhjenduspunktile 37), sealhulgas:

• teabele tootmisvõimsuste kohta;
• teabele vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta;
• andmetele varude kohta;
• teabele tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta;
• teabele mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta;
• teabele nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta;
• teabele kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate isikute liikumisega seotud takistuste kohta.

Koostöö pädevate asutustega tugineb valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiimi seire kontekstis eelkõige tavapärastele koostöösuhetele ning põhineb esmajoones olemasolevatel andmetel. IMERA raamistiku rakendamine Eestis ei näe pädevatele asutustele ette uusi püsivaid ega regulaarseid seirekohustusi. Seire raames edastatav teave esitatakse üldjuhul isikustamata ja agregeeritud kujul, välja arvatud juhul, kui osutub vältimatuks MTA valduses oleva maksusaladust sisaldava teabe kasutamine (näiteks juhul, kui Nõukogu rakendusaktiga sätestatakse konkreetse ettevõtja tarneahela seire). Andmete edastamise sagedus ja ulatus määratakse kindlaks Nõukogu rakendusaktis sätestatud seire tehniliste parameetrite alusel. Ettevõtjatele esitatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi üksnes juhul, kui olemasolevatest andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks.

Püsivat ööpäevaringset valmisolekut EVKlt valvsus- ega siseturu hädaolukorrarežiimis ei looda, kuna 24/7 valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tagamine on IMERA määruse kohaselt ainult soovituslik (IMERA põhjenduspunkt 27).

Siseturu hädaolukorrarežiim: EVK, HÄK, TTJA

SPC rollis koondab EVK siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kriis.ee veebilehele ettevõtjatele ja kodanikele suunatud asjakohase teabe riiklike kriisimeetmete ja menetluste kohta eesti ja inglise keeles, arvestades piiriüleste kasutajate teabevajadust, lähtudes IMERA artikli 24 nõuetest. Vajaduse korral abistab EVK pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste vormide täitmisel. EVK ei tõlgi õigusakte – ametlike tõlgete korraldamise eest vastutavad vastavad pädevad asutused.

Teabe edastamise üheks kanaliks on samuti HÄKi juhitav riiklik kriisiinfotelefon (KRIT), mille kaudu edastatakse ettevõtjatele ja kodanikele üldist ja standardiseeritud teavet kehtivate riiklike kriisimeetmete kohta. EVK roll on seejuures tagada HÄKile ajakohane ja usaldusväärne teave. HÄK ei vastuta kriisimeetmete tõlgendamise ega pädevate asutustega suhtlemise eest. Individuaalsete ja keerukamate päringute korral suunatakse pöördujad EVK poole, kes vajaduse korral kaasab pädevad asutused ning vahendab saadud teabe pöördujale.

Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate kriisimeetmete kohta, edastab HÄK võrdselt kohalike pöördujatega standardiseeritud teavet ning suunab vajaduse korral pöörduja kas kriis.ee veebilehele või otse EVK poole.

TTJA tagab, et kriisi seisukohast olulisteks ning vastavushindamise erandi alusel turule lastud toodete ohutus vastaks tavapärase menetluse tasemele ning teeb vajaduse korral koostööd teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoniga.
6.1.4 Võimalikud ebasoovitavad mõjud ja riskid

Eelnõuga kavandatavate muudatuste ebasoovitava mõju riskid võivad avalduda ettevõtjate halduskoormuse ja riigiasutuste töökoormuse kasvus, ärisaladuste või muu konfidentsiaalse teabe väärkasutuse võimaluses. Need riskid on maandatud muudatuste proportsionaalsus- ja vajaduspõhimõtte, VKEde halduskoormuse minimeerimise nõuete, rangete andmekaitse- ja ärisaladuse kaitsemeetmete ning komisjoni ja liikmesriikide järelevalvemehhanismide kaudu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

MKM delegeerib CLO ja SPC ülesannete täitmise EVK-le halduslepingu alusel.

EVK kulud

EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERAst tulenevad kohustused selle rakendamise hetkest alates8.

CLO ja SPC ülesannete täitmise korraldamine eeldab EVK-lt piisavat võimekust ja haldussuutlikkust ning IMERAst tulenevate koordineerimis-, analüüsi- ja teabevahetusülesannete täitmise suutlikkust, mille maht ja intensiivsus varieeruvad sõltuvalt rakenduvast IMERA režiimist (valmisoleku-, valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiim).

EVK halduskulud on seotud olemasolevate ELi ja riigisiseste lahenduste kasutuselevõtu, kohandamise ja haldamisega, sealhulgas turvalise teabevahetuse, dokumendihalduse, andmebaasidele ja analüütilistele tööriistadele ligipääsu tagamisega.

EVK kasutab komisjon loodavat ECMP-i ad hoc hoiatuste ja pädevatelt asutustelt IMERA raamistiku rakendamiseks vajaliku teave ning vajadusel ettevõtjatelt koondatud tarneahelate kohta teave edastamiseks.

IMERA raames siseriiklikuks teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega liidestusi ei planeerita ning kulud on arvestatud ilma nendeta; siiski tuleb EVK-l koos pädevate asutuste ja ettevõtjatega kokku leppida selge teabevahetuse kord.

Arvestades IMERAst tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, on IMERA rakendamiseks vajalik kahe täiendava ametikoha loomine EVK-s, millest üks on suunatud analüütiliste ülesannete täitmisele ning teine koordineerivate ja teabevahetusega seotud ülesannete täitmisele.

ECMP arendamise ja ülalpidamisega seotud kulud katab komisjon ning platvormi kasutamine ei too liikmesriikidele kaasa täiendavaid otseseid kulusid.

IMERA rakendub 2026. aasta keskel, mistõttu on esimese aasta kulu väiksem ja kaetakse EVK eelarvest. Alates 2027. aastast kaetakse kulud riigieelarvest ning lisavajaduse katmiseks esitab

8 Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma ööpäevaringse valmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke IT-arendusi.
MKM vastava taotluse riigi eelarvestrateegia (RES) protsessis. Juhul kui RES-ist täiendavat rahastust ei eraldata, kaetakse kulud MKM valitsemisala eelarvevahenditest.

HÄKi kulud
KRITi kasutamine IMERA rakendamise toetamiseks ei eelda eraldi lepingu sõlmimist, kuna EVK ja MKM-i vahel on kehtiv leping. Leping katab jooksvad kulud ning siseturu hädaolukorrarežiimis kaetakse täiendavad kulud eraldi mehhanismide kaudu (sh Vabariigi Valitsuse reserv). Lepingut täiendatakse sättega, mis annab EVK-le õiguse IMERA tegevuste raames edastada teavet KRITi kaudu ning saada selleks vajalikku teavet HÄKilt.
TTJA kulud
TTJA määramine vastutavaks vastavushindamisest tehtava erandi siseturu hädaolukorrarežiimi aegse rakendamise eest tugineb ameti senisele pädevusele tooteohutuse ja vastavushindamise valdkonnas ning eraldi eelarvelist rahastust TTJA-le ei kavandata. Praktikas võib ülesanne põhjustada ajutist töökoormuse kasvu siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, kuid selleks ei looda eraldi ametikohti ega struktuuriüksusi.

MKMi kulud

Lisaks võivad IMERA nõukoja töös osalemisega kaasneda Eestile kulud seoses Eesti esindaja ja tema asendusliikme lähetustega Brüsselisse. Need kulud sõltuvad nõukoja töö intensiivsusest ja kohtumiste sagedusest ning kaetakse üldjuhul kehtivate lähetuskulude reeglite alusel olemasolevate eelarveridade arvelt.

8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist. Samuti ei kaasne seadusemuudatustega vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada kehtivaid õigusakte.

9. Seaduse jõustumine
29. mail 2026 muutub kohustuslikuks IMERA ja sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine. Hoolimata sellest, et Riigikogu menetlus võib võtta kauem aega kui määruste kohaldamise alguskuupäev, on asjaomased pädevad asutused teadlikud kuupäevast, millest alates muutub IMERA määruse kohaldamine kohustuslikuks, ning neil on võimalik teha vajalikud ettevalmistused IMERAst tulenevate kohustuste täitmiseks.

Eelnõu kooskõlastamisse olid kaasatud asutused ja organisatsioonid, keda kavandatud muudatused võivad puudutada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1303/01 ja samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Eelnõu kohta esitas arvamuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Eelnõule kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega

luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud

meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ)

nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus),

rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/27471 millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete

raamistik (edaspidi IMERA) ning sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine

Eesti õiguses.

IMERA on tulevaste kriiside mõjudele reageerimiseks loodud vahend, mis tugineb

varasematest kriisidest saadud kogemustele, sealhulgas COVID-19 pandeemiale,

energiakriisile ja Venemaa agressioonisõjale. Määrus loob struktureeritud aluse ELi siseturu

toimimist mõjutavate häirete varajaseks tuvastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile

reageerimiseks ning kehtestab asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse

raamistiku. IMERA eesmärk on ära hoida kriisides vaba liikumise takistusi ja tarneahelate

häireid, mis võivad põhjustada kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste nappust.

Eesti õiguskord ei sisalda hetkel norme ega halduskorraldusi, mis võimaldaksid ELi tasandil

kokku lepitud siseturu kriisiohje meetmete rakendamist. Käesoleva eelnõuga kavandatakse

sätestada IMERAst tulenevad normid ja halduskorralduslikud meetmed, millega määratakse

kindlaks nende meetmete rakendamise eest vastutavad pädevused ja korraldus. Kõnesoleva

eelnõu kohase seaduse jõustumisel määratakse IMERA rakendamise seaduse alusel Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teabevahetuse keskasutuse (central

liaison office, CLO) ning siseturu hädaolukorra ajaks ühtse kontaktpunkti (single point of

contact, SPC) ülesanded.

Nende ülesannete praktiliseks täitmiseks sõlmib MKM halduslepingu AS-iga Eesti Varude

Keskus (edaspidi EVK), kellel on senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide

maandamisel, mis on olemuselt sarnane IMERA raames vajaliku koordineeriva rolliga.

Pikemalt on EVK valik käsitletud ja põhjendatud jaotises 3.1.1 „Keskse teabevahetuse

keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine“.

Seadusemuudatused võimaldavad rakendada IMERAst tulenevat siseturu kriisiohjestruktuuri:

• siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoda (edaspidi IMERA nõukoda): vastutab

Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) abistamise ja nõustamise eest valmisoleku-,

valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2747, 8. november 2024, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus).

2

• nähakse ette viimase abinõuna võetavad meetmed juhuks, kui kriis seab ohtu elutähtsate

kaupade tarned ja teenuste osutamine (näiteks teabepäringud ja prioriteetseks hinnatud

kaupade tootmise/tarnimise taotlused ettevõtjatele);

• valvsus- või hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral: leevendusmeetmed (näiteks

koordineeritud hanged, erandid vastavushindamisest, digilahendused kriisi seisukohast

oluliste töötajate liikumise tagamiseks), mida liikmesriigid saavad kasutada kriisi

seisukohast oluliste kaupade ja teenuste pakkumise ning nende liikumise tagamiseks;

• nähakse ette stressitestide ja matkeharjutuste läbiviimine ELi tasandil.

Muudatuste mõju avaldub eelkõige siseturu hädaolukorrarežiimis ning sellele eelnevas

valvsusrežiimis, mistõttu on mõju esinemise sagedus üldjuhul madal ja sõltub komisjoni

otsusest vastav kriisiohje režiim kehtestada.

Muudatused mõjutavad nii riigiasutusi kui ka elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste toodete ja

teenuste tootmise või tarnimisega seotud ettevõtjaid tuues kaasa täiendavad ülesanded kriisiga

seotud teabe kogumiseks, jagamiseks ja tarneahelate jälgimiseks. Ettevõtjate halduskoormus

võib kriisiajal suureneda seoses teabepäringutele vastamise ja prioriteetseks hinnatud taotluste

täitmisega, kuid koordineeritud seire ja teabevahetus aitavad vähendada ootamatuid katkestusi

ning toetavad stabiilsemat ettevõtluskeskkonda.

Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest eelnõu käsitleb riigikaitse ja

julgeoleku seisukohalt olulisi muudatusi, mille puhul nimetatud nõuet ei rakendata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur

([email protected], +372 5885 1221), strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna

kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa ([email protected], +372 527 9797) ning toote

nõuetele vastavuse seaduse osas metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

([email protected], +372 5663 2448). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega kehtestatakse uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete

raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõime määrus), rakendamise seadus. Eraldiseisva rakendamise seaduse loomine on

tingitud vajadusest eristada määrusega loodavat siseturu kriisiohje raamistikku siseriiklikust

kriisireguleerimisest, mis erinevad nii oma olemuselt kui ka toimimisloogikalt.

Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Selle eesmärk on tagada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ning sellega kaasneva koondmääruse

(EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL)

2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu

reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva ministri määrusega.

Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse uus, kogu ELi hõlmav siseturu kriisiohjestruktuur ning

täiendatakse EL ühtlustamise õigusakte erakorraliste vastavushindamismenetlustega, mida

kohaldatakse kriisi seisukohast oluliste toodete puhul siseturu hädaolukorrarežiimi ajal.

Eesti seisukohad SMEI/2IMERA paketi kohta kinnitati 26. jaanuari 2023. a Vabariigi Valitsuse

istungil3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kõnesoleva seaduse eesmärk on tagada IMERA ja sellega seotud koondmääruse kohaldamise

jaoks vajalikud siseriiklikud normid ja halduskorraldused. Seadusemuudatused loovad

eeldused, et Eesti pädevad asutused saavad täita IMERA meetmete raamistikust tulenevaid

ülesandeid, teha komisjoni ja teiste liikmesriikidega valmisolekurežiimis vajalikke

ettevalmistusi ning tegutseda siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal kiiresti ja

koordineeritult.

Seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA meetmete rakendamist:

• teabevahetuse korraldamine siseriiklikult, komisjoni ja liikmesriikide vahel

teabevahetuse keskasutuse kaudu (EVK);

• tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal (pädevad asutused seiravad – teavet koondab

ja edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele EVK);

• kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja tööandjatele asjakohase teabe kättesaadavuse

tagamine hädaolukorra ajal ühtse kontaktpunkti (EVK) kaudu;

• vastavushindamisest ajutise erandi rakendamine kriisi seisukohast oluliste toodete

puhul (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)).

Koondmäärus (EL) 2024/2748, mis kaasneb IMERAga, ei muuda kehtivaid toodetele

kehtestatud tehnilisi nõudeid, kuid sätestab erakorralised vastavushindamise, ühtsete kirjelduste

vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused valitud tehniliste toodete kohta, mida rakendatakse

üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Erakorralise vastavushindamise erandi rakendamiseks

antakse toote nõuetele vastavuse seaduses pädevale asutusele (TTJAle) volitus otsustada

vastavushindamisest ajutise erandi kohaldamise üle siseturu hädaolukorrarežiimis kriisi

seisukohast oluliste toodete puhul.

Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamine, kuna tegemist

on Euroopa Liidu vahetult kohaldatava õiguse rakendamisega Eesti õiguskorras.

2 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 2679/98. 3 Dokumendi number: 23-0785/01; link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877c904-5e0d-4b6d- 9d3c-bd4d3adb1dfe .

4

2.1. Ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle rakendamise

praktikast

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL peab

kriisiolukordades tegelema siseturu killustatuse, tõkete ja nõrkustega. Sellele järgnes komisjoni

algatus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism (Single Market Emergency Instrument,

SMEI), mille eesmärk oli tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning suurendada

läbipaistvust ja koordineeritust kriiside ajal. Algatus oli komisjoni 2022. aasta tööprogrammi

osa.

2024. aastal jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament SMEI küsimuses

poliitilisele kokkuleppele. Pärast kokkuleppe saavutamist nimetati algatus ümber IMERAks.

Enne IMERA vastuvõtmist puudus Euroopa Liidu õiguses horisontaalne raamistik, mis

võimaldaks süsteemselt valmistuda siseturu toimimist mõjutavateks kriisideks ning

koordineeritult neile reageerida. Kuigi üksikud valdkondlikud mehhanismid – näiteks kiipide

määruse (EL) 2023/1781 kriisirežiim – sisaldasid piiratud kriisimeetmeid konkreetsete toodete

puhul, ei olnud ELis ühtset mehhanismi, mis hõlmaks nii kriisieelse valmisoleku, tarneahelate

jälgimise ja varajase hoiatamise kui ka siseturu hädaolukorra ajal kohaldatavad meetmed.

Eestis reguleerib kriisivalmidust ja kriiside lahendamist hädaolukorra seadus (HOS). See loob

üldise raamistiku hädaolukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning

määrab kindlaks pädevusvaldkonnad ja juhtimisstruktuuri. HOS kavandatakse aga tulevikus

kehtetuks tunnistada seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (TSIRKS) jõustumisega.

TSIRKS keskendub olemuselt riigisisese kriisijuhtimise ja kriisilahendamise korraldusele.

IMERA seevastu on olemuselt ELi siseturu kriisiohjeraamistik, mille keskmes on liikmesriikide

ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö, piiriülene teabevahetus ning kaupade, teenuste ja

isikute vaba liikumise tagamine kriisiolukorras. Seetõttu ei peetud IMERA rakendamiseks

sobivaks siduda vastavaid ülesandeid otseselt TSIRKSiga.

Eeltoodust tulenevalt luuakse IMERA rakendamiseks eraldiseisev rakendusseadus, mis

koondab IMERA rakendamiseks vajalikud riigisisesed normid ja halduskorralduslikud alused

ühte õigusakti. Eraldi rakendusseadus võimaldab tagada õigusselguse ja rõhutada IMERA

siseturu mõõdet.

Käesolev eelnõu keskendub üksnes riigisisese korralduse loomisele IMERAst tulenevate

avalike ülesannete täitmiseks, ega reguleerita muid kriisiolukorra korralduse küsimusi,

sealhulgas teiste riikide ja ettevõtjatega toimuva teabevahetuse sisu ja korda, mis tuleneb

vahetult IMERA määrusest.

2.2. Ülevaade IMERAst

IMERA on Euroopa Liidu uus horisontaalne kriisiohjeraamistik, mis on loodud COVID-19

pandeemiast ja hilisematest geopoliitilistest kriisidest (näiteks Venemaa sõda Ukraina vastu)

saadud õppetundide põhjal. IMERA eesmärk on kaitsta siseturu toimimist ulatuslike kriiside

ajal ja tugevdada selle struktuurset vastupanuvõimet.

5

IMERA ei asenda valdkondlike erimehhanisme ega asutusi, nagu terviselase hädaolukorra

valmisoleku ja reageerimise amet HERA4, toiduga kindlustatuse kriisimehhanism EFSCM5,

kriisidele poliitilise reageerimise kord IPCR6, Schengeni piirieeskirjad (Schengen Borders

Code), ega transpordi hädaolukorra mehhanismi. Selle asemel loob IMERA vajaliku kihi, et

siduda need mehhanismid ja struktuurid omavahel paremini kokku, võimaldades kiiremat

teabevahetust ja otsustusmehhanisme, eriti valdkondades, kus üksikute liikmesriikide tegevus

või reageerimine võib muutuda vastuoluliseks ja takistada siseturu toimimist kriisi ajal.

IMERA kohaldamisala katab suure osa siseturuga seotud liikumisvabadusest. See tähendab, et

üldreeglina kuuluvad IMERA reguleerimisalasse kõik kaubad ja teenused, mis liiguvad ELi

siseturul, samuti inimesed – sealhulgas töötajad, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Praktikas

hõlmab see näiteks tootmisseadmeid, tööstustooteid, logistikateenuseid, side- ja IT-teenuseid,

aga ka töötajaid, kes on seotud kriitiliste teenuste osutamise või kaupade tootmise ja

tarnimisega. IMERA eesmärk on tagada, et nende kaupade, teenuste ja töötajate liikumine ei

katkeks ka tõsiste kriiside ajal – olgu selleks loodusõnnetus, tervishoiualane hädaolukord või

geopoliitiline konflikt.

Samas on IMERAs selgelt loetletud ka teatud valdkonnad, mida see raamistik ei reguleeri.

Nendeks on finantsteenused (nt pangandus, kindlustus, investeerimisteenused) ja kapitali vaba

liikumine, mis kuuluvad teiste ELi õigusaktide kohaldamisalasse. Samuti ei kuulu IMERA

kohaldamisalasse energia- ja kaitsetooted – näiteks elekter, maagaas, vedelkütused, relvad ja

muu kaitsevarustus – kuna neid reguleerivad eraldi raamistikud. Lisaks ei kohaldata IMERAt

pooljuhtidele ning transpordivaldkonnale.

Kohaldamisalast on osaliselt välja jäetud meditsiinilised tooted, meditsiiniseadmed ja muud

meditsiinilised vastumeetmed (näiteks vaktsiinid või antidoodid). IMERA artikli 2 lõikest 3

tuleneva erandi kohaselt jäävad nende toodete suhtes siiski kohaldatavaks vaba liikumist

soodustavad meetmed (artiklid 20–22), läbipaistvust käsitlevad sätted (artikkel 23) ning

digivahendite kasutamist reguleeriv artikkel 44.

Ülejäänud kaupade (sh toiduained) ja teenuste osas tähendab IMERA, et liikmesriigid ei tohi

kriisiolukorras omavoliliselt piirata selliste kaupade või teenuste ELi-sisest liikumist ega

takistada töötajate liikumist, välja arvatud juhul, kui mõnes teises ELi mehhanismis on

kehtestatud selgesõnaline erand.

IMERA roll on tagada, et ükski liikmesriik ei kasutaks kriisiolukorda oma piiride sulgemiseks,

kaupade kinnihoidmiseks või kriitiliste teenuste eraldamiseks viisil, mis kahjustab siseturu

terviklikkust ja solidaarsust. See on eriti oluline ulatuslike ja mitmetahuliste kriiside ajal, mil

liikmesriikide otsustel on vältimatult piiriülene mõju. IMERA loob mehhanismi, mis võimaldab

kriitilisi sektoreid vajaduse korral valdkondlikult reguleerida, kuid tagab samal ajal siseturu

põhivabaduste toimivuse.

2.2.1. IMERA institutsionaalne raamistik

4 Directorate-General for Health Emergency Preparedness and Response Authority 5 Ensuring global food supply and food security - European Commission 6 How does the Integrated Political Crisis Response (IPCR) mechanism work? - Consilium

6

IMERA keskmes on uus ja mitmekihiline institutsionaalne raamistik, mille eesmärk on tagada

valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal tõhus, läbipaistev ja koordineeritud koostöö

liikmesriikide ja komisjoni vahel. Raamistik tugineb kolmele peamisele sambale:

• IMERA nõukoda (IMERA Board),

• Teabevahetuse keskasutused (CLOd) ning

• ühtsed kontaktpunktid (SPCd).

IMERA nõukoda (edaspidi nõukoda) on raamistiku juhtiv ja suunav organ, mille koosseisu

kuulub üks esindaja igast liikmesriigist koos asendusliikmega. Nõukoja töö eest vastutab

komisjon, kes juhib selle koosolekuid ja koordineerib päevakorda. Lisaks liikmesriikidele

saavad IMERA nõukoja töös vaatlejana osaleda ka Euroopa Parlament, komisjoni teised

kriisiohjega seotud üksused, rahvusvahelised organisatsioonid ning asjakohased kolmandad

riigid. Samuti on nõukoja töösse võimalik kaasata vaatlejana sidusrühmade esindajaid,

ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid.

Nõukoda annab soovitusi, koostab kriisianalüüse ja kujundab ühiseid seisukohti IMERA

meetmete elluviimiseks eri režiimide ajal – just nõukoda hindab, kas olukord võib eskaleeruda

siseturu hädaolukorraks, ning toetab komisjoni vastava režiimi (valvsus- või

hädaolukorrarežiimi) väljakuulutamise ettepaneku tegemisel.

Teabevahetuse keskasutus (CLO) on iga liikmesriigi määratud keskne institutsionaalne

üksus, mis vastutab IMERA meetmetega seotud teabe koondamise, töötlemise ja edastamise

eest. CLO tegevus on kahepoolne: ühelt poolt koondab ta teavet riigisiseselt ning teiselt poolt

suhtleb teiste liikmesriikide CLOde ja EL tasandi CLOga.

CLO ülesannete hulka kuulub ka varajaste hoiatuste ehk ad hoc hoiatuste edastamine – need on

konkreetsete ja oluliste häirete või riskide kohta käivad teated, mis võivad ohustada siseturu

toimimist või kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavust. Tegemist ei ole igapäevaste

häiretega, vaid hoiatustega, millel võib olla laiem mõju ELi siseturule või mis võivad viidata

kriisi eskaleerumise võimalusele.

Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal muutub CLO roll eriti oluliseks, sest kriitiline teave peab

liikuma kiiresti ja usaldusväärselt nii riigisisesel tasandil kui ka liikmesriikide ja komisjoni

vahel.

CLO edastab kogu kriisi seisukohast olulise teabe SPC-le.

Ühtne kontaktpunkt (SPC) tegutseb liikmesriikides siseturu hädaolukorrarežiimi ajal eeskätt

kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate tugistruktuurina.

SPC kaudu peab lõppkasutajal olema taotluse alusel võimalik saada pädevatelt asutustelt teavet

kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist puudutavate riiklike piirangute kohta, mis on

kehtestatud siseturu hädaolukorra ajal. Lisaks pakub SPC tuge riiklike siseturu kriisiga seotud

menetluste ja vorminõuete täitmisel, näiteks digivormide rakendamise korral kriisi seisukohast

oluliste teenuseosutajate piiriülese liikumise hõlbustamiseks (IMERA artikkel 22).

2.2.2. IMERA kolm kriisivalmiduse astet

IMERA reguleerib kolme järjestikust kriisivalmiduse astet: valmisolekurežiim (või

erandolukorra raamistik), valvsusrežiim ja siseturu hädaolukorrarežiim.

7

Valmisolekurežiim tähendab IMERA kontekstis süsteemset ja pidevat ettevalmistust

võimalikuks kriisiks.

Selles protsessis täidab CLO keskset rolli siseriikliku teabevahetusvõrgustiku ülesehitamisel ja

pädevate asutuste kaardistamisel, tagades, et kriisiolukorras oleks selge vastutusahel ja toimiv

teabevahetus. Pädevate asutuste ülevaates tuleb selgelt välja tuua, millised rollid ja ülesanded

on igale asutusele riigisisese õiguse alusel määratud siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide

ajal.

Valmisoleku osana on CLO-l ka kohustus edastada komisjonile ja teistele liikmesriikide

CLOdele ad hoc hoiatused. Hoiatuse otsustamisel võtab CLO arvesse juhtumi mõju ulatust,

kestust, piiriülest mõju ning seda, kas häire puudutab elutähtsate kaupade või teenuste

tarneahelaid. Edastatud teavet käideldakse kooskõlas liidu ja riigisiseste

konfidentsiaalsusnõuetega.

ELi tasandil toetab valmisolekut IMERA nõukoda, kes hindab süsteemseid riske ja nende

võimalikku mõju siseturule ning teeb komisjonile ettepanekuid koordineeritud

valmisolekumeetmete kavandamiseks.

Valmisoleku toetamiseks arendab komisjon kriisiohje haldusplatvormi (ECMP), mis hakkab

toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina. Platvorm võimaldab

reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste haldamist ning

ametkondadevahelist koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. ECMP esimene

prooviversioon on juba valmis, kuid selle kasutuselevõtt on eeldatavalt kavandatud 2026. aasta

lõpupoole, millele eelneb vahepealne testimisperiood.

Valmisolekurežiimi kuulub ka vabatahtlike koostööprotokollide ettevalmistamine, mille raames

võivad ettevõtjad koostöös komisjoniga kokku leppida eeldatavate häirete spetsiifilistes

parameetrites, osalejate rollijaotuses ning selliste protokollide aktiveerimise mehhanismides ja

nendega seotud meetmetes.

Lisaks sellele töötab komisjon välja koolitused ja matkeharjutused CLOde töötajatele, et

tugevdada kriisiks valmisolekut. Koolitused põhinevad varasemate kriiside kogemusel ning

hõlmavad kogu kriisiohjamise tsüklit alates riskide tuvastamisest kuni meetmete rakendamiseni.

Süsteemse valmisoleku osana viib komisjon nõukoja arvamusele tuginedes läbi stressiteste,

sealhulgas sektori- ja piirkonnapõhiseid matkeharjutusi, mille eesmärk on hinnata võimalike

siseturuhäirete mõju ja nende maandamise vajadust. Komisjon korraldab stressiteste

regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, kaasates CLOde töötajaid ja vajaduse korral ka

teisi sidusrühmi. Stressitestide tulemused edastatakse IMERA nõukojale ja nende kohta

avaldatakse aruanne.

Valvsusrežiim on IMERA kriisivalmidussüsteemi teine tase, mille eesmärk on tõsta siseturu

seirevalmidust olukorras, kus on ilmnenud esialgsed viited võimalikule kriisile.

Valvsusrežiimi kehtestamise ettevalmistus algab riikliku CLO ad hoc hoiatusest komisjonile

võimaliku siseturuhäire kohta. Seejärel hindab IMERA nõukoda esitatud teavet ning annab

komisjonile oma arvamuse kriisi potentsiaalse mõju kohta. Nõukoja arvamust arvesse võttes

võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim.

Režiim kehtestatakse nõukogu rakendusaktiga (artikkel 14 lõige 1), milles määratakse kindlaks

selle kestus (maksimaalselt kuus kuud, pikendamise võimalusega) ning rakendusakti

8

kohustuslikud elemendid, sealhulgas kriisi esmane iseloomustus ja selle mõju siseturule, loetelu

elutähtsatest kaupadest ja teenustest ning valvsusmeetmete pakett, millega liikmesriigid peavad

valvsusrežiimi ajal arvestama.

Valvsusrežiimi üks olulisemaid meetmeid on elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate seire.

Tarneahelate olukorda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused, kes koguvad teavet

tootmisvõimsuste, tarnetingimuste, kitsaskohtade ja võimalike sõltuvuste kohta, et tuvastada

varakult potentsiaalsed turuhäired. Pädevad asutused edastavad seiretegevuse järeldused

komisjonile ja IMERA nõukojale CLO kaudu.

Juhul kui tarneahela olukorra hindamiseks ei ole võimalik saada vajalikku teavet muudest

allikatest, võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada valvsusrežiimi käigus koostatud

ülevaate alusel valitud ettevõtjatele teabe vabatahtliku esitamise taotluse.

Siseturu hädaolukorrarežiim on IMERA kriisijuhtimissüsteemi kõrgeim aste, mida

kasutatakse olukorras, kus siseturgu mõjutav häire on muutunud ulatuslikuks ja tõsiseks ning

ohustab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist kogu liidus.

Hädaolukorrarežiimi kehtestamine tugineb sarnaselt valvsusrežiimi aktiveerimisele CLO

edastatud ad hoc hoiatusele ning IMERA nõukoja hinnangule kriisi ulatuse ja mõjude kohta.

Nende sisendite põhjal teeb komisjon Euroopa Nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu

hädaolukorrarežiim. Režiim kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga, mis võib kehtida kuni

kuus kuud ning mida on võimalik vajaduse korral pikendada.

Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisi täpsem iseloom, kriisi seisukohast olulised kaubad ja

teenused ning meetmed, mille eesmärk on tagada siseturu toimimine hädaolukorra ajal.

Siseturu hädaolukorrarežiimis täidavad liikmesriikide CLOd keskset rolli siseturuga seotud

kriisiteabe koondamisel ja edastamisel. Riiklik SPC abistab pöörduvaid riiklike kriisimeetmete

ja liikumispiirangute kohta teabe saamisel ning nende kohaldamise mõistmisel.

Hädaolukorra väljakuulutamisega kaasneb kriisimeetmete pakett, mille eesmärk on hoida ära

siseturu edasine destabiliseerumine, leevendada tarnehäireid ning taastada kaupade, teenuste ja

isikute vaba liikumine.

2.2.3. IMERA meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

Üks IMERA siseturu hädaolukorrarežiimi kõige konkreetsemaid ja praktilisemaid

sekkumismeetmeid on kriisi seisukohast oluliste tehniliste toodete vastavushindamise

lihtsustamine.

Tavapärastes tingimustes peavad sellised tooted – näiteks elektriseadmed, raadioseadmed,

ehitustooted, masinad ja muud ELi ühtlustamisõigusaktidega kaetud tehnilised tooted – läbima

ametliku vastavushindamismenetluse enne, kui neid võib ELi turule lasta. Selle protsessi käigus

kinnitab sõltumatu teada antud asutus, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja

kvaliteedinõuetele.

Hädaolukorras võib aga selline standardmenetlus osutuda ajamahukaks ja tekitada tarneahelates

tõrkeid, millel on otsene mõju elanike heaolule ja ettevõtjate toimevõimele. Näiteks pandeemia

ajal põhjustas isikukaitsevahendite nappus kriitilisi olukordi, kuna mitmed tooted ei jõudnud

turule piisavalt kiiresti.

9

Selliste olukordade vältimiseks sätestab IMERA, et teada antud asutused peavad komisjoni

rakendusaktiga määratud kriisi seisukohast oluliste toodete vastavushindamise prioriteetseteks

hinnatud taotlusi menetlema eelisjärjekorras. See tähendab, et nende toodete hindamine peab

toimuma kiirendatud korras ning vajaduse korral eraldi töövoona, et tagada kiire turulepääs ja

vältida viivitusi, mis tekiksid nende käsitlemisel koos vähem kriitiliste toodetega.

Lisaks näeb IMERA ette, et liikmesriigid võivad erandkorras lubada kriisi seisukohast oluliste

toodete turuleviimist ka ilma teada antud asutuse osaluseta vastavushindamises. Sellisel juhul

peab tootja ise tõendama, et toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele.

Selleks võib tugineda rahvusvahelistele või riiklikele standarditele või komisjoni määratud

ühistele kirjeldustele, mis loovad eeldatava vastavuse. Selline erand võimaldab näiteks teatud

masinate, seadmete või logistika taristuga seotud tehniliste toodete kiiremat turuleviimist ilma

liigsete halduslike viivitusteta.

Järgmine oluline meede on IMERA raames komisjoni õigus esitada ettevõtjatele kriisi

seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või tootmiseks prioriteetseks hinnatuid taotlusi. See

tähendab, et kui mõni ettevõtja on võimeline tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu,

võib komisjon paluda neil täita neid taotlusi eelisjärjekorras. Selline palve põhineb „täida või

põhjenda“ (comply or explain) lähenemisviisil – ettevõtjal on kohustus kas tellimus täita või

esitada põhjendus selle mittetäitmise kohta.

Sarnane mehhanism kehtib ka komisjoni teabepäringute puhul. Siseturu hädaolukorras võib

komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimsuse, olemasolevate varude või

tarnevõimekuse kohta. Ettevõtjad peavad sellistele päringutele vastama või keeldumist

põhjendama.

Siseturu hädaolukorrarežiimis võivad liikmesriigid samuti ühineda komisjoni korraldatavate

kriisi seisukohast oluliste toodete koordineeritud või ühishangetega.

Hädaolukorrarežiimil rakendatakse ka meetmeid, mis toetavad kriitiliste töötajate vaba

liikumist (näiteks tervishoiu-, energia-, transpordi- või toidutööstuse töötajad) siseturul.

Komisjon võib kehtestada ühtsed digivormid või standardiseeritud tõendid, mis kinnitavad

töötaja rolli kriisi seisukohast olulises tarneahelas või teenuses, et lihtsustada nende piiriülest

liikumist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse

siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus),

rakendamise seadus ning muudetakse halduskoostöö seadust, maksukorralduse seadust ja toote

nõuetele vastavuse seadust, et sätestada IMERA ja koondmääruse kohaldamiseks vajalikud

koostöö ja teabevahetuse korralduse ning vastavushindamise erandi rakendamise siseriiklikud

alused.

3.1. Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse rakendamise seadus

3.1.1. Teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine (§ 1)

Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse rakendamise seadusega §-ga 1 sätestatakse

IMERA rakendamiseks vajalikud sätted CLO ja SPC määramise kohta.

10

Lõikega 1 sätestatakse, et teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1

tähenduses täidab MKM.

Lõiked 2–4 sätestavad alused teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunktiga

seotud ülesannete andmiseks MKMilt HOS § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule (EVK)

halduslepinguga.

EVK valiku põhjuseks on selle senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide

maandamisel, mis on sarnane IMERA alusel vajaliku koordineeriva rolliga. Kuigi IMERA

kohaldamisalast on energiatooted välja jäetud, on EVKl kogemus vedelkütusevarude

haldamisel ning laialdane koostöövõrgustik nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste partneritega.

Nendele analoogsetele kogemustele tuginedes on EVK kõige sobivam asutus, kes saab välja

arendada CLO ja SPC ülesannete täitmiseks vajaliku võimekuse.

Eelnevast tulenevalt on EVKle ülesannete üleandmine põhjendatud, mistõttu ei kohaldata

HKTS §-e 6, 13 (muudatused on sätestatud eelnõu §-s 2) ega 14. Kooskõlas HKTS §-ga 4

määratakse seaduses ülesande sisu viitega IMERAle, haldusjärelevalve teostaja ning ülesande

täitmise kord ja täitja juhuks, kui EVK ei saa ülesannet täita. Halduslepingu sõlmib MKM, kes

teostab ka haldusjärelevalvet ülesande täitmise üle. Juhul kui haldusleping lõpetatakse

ühepoolselt või esineb muu takistus EVK-l haldusülesannet täita, täidab ülesannet MKM.

Lisaks tehakse muudatused halduskoostöö seaduses (vt eelnõu § 2).

CLOna käitleb EVK IMERA rakendamisega seotud teavet vastavalt selle tundlikkuse tasemele,

tagades artikli 13 lõikes 2 (ad hoc hoiatused) sätestatud konfidentsiaalsuse ning julgeoleku- ja

ärisaladuste kaitse, samuti artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 (tarneahelate seire) ning artiklis 43

sätestatud teabekaitse- ja turvanõudeid. Asutusesiseseks (AK) mõeldud teavet käideldakse

vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alustele ning sama paragrahvi lõikes 2

ja §-s 38 kehtestatud juurdepääsu- ja käitlemisnõuetele. Riigisaladuse (RS) tasemel teabe

käitlemisel järgitakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud

turvanõudeid. Seetõttu toimub IMERA raames RS-tasemel teabe käitlemine MKMi ruumides,

kuna EVK-l puudub selleks vajalik varustus ja turvatud ruumid.

IMERA raames kasutatavates infosüsteemides või platvormides, nagu Euroopa kriisiohje

platvorm ECMP, antakse ligipääs üksnes nendele isikutele, kellel on tööülesannetest tulenev

vajadus teabele ligi pääseda ning RS teabe puhul ka vastav julgeolekukontroll. IMERA

ülesannete täitmiseks on ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil ja EVK-l, kuid see ei välista

vajaduse korral ka teiste asutuste kaasamist vastavalt vajadusele.

Enne ad hoc hoiatuse edastamist siseturu häire kohta, mis on IMERA raamistiku keskne meede,

teavitab EVK MKMi ning Riigikantseleid. Hoiatuse edastamise otsus kooskõlastatakse

majandus- ja tööstusministriga. Pärast riigisiseselt kinnitatud kooskõlastust edastab EVK

hoiatuse komisjonile ning teistele liikmesriikidele läbi ECMPi.

Lõige 5 loob teabevahetuskoostööks õigusliku aluse, mille kohaselt on MKMil ning EVK-l

õigus saada IMERA rakendamiseks vajalikku teavet kõigilt valitsusasutustelt, nende

hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. Praktikas hõlmab

koostöö Riigikantseleid, Siseministeeriumi ja Häirekeskust (edaspidi HÄK),

Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliametit, Statistikaametit, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduametit, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametit, Sotsiaalministeeriumi, Terviseametit, Ravimiametit ning Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

11

Loetelu ei ole ammendav ning võimaldab kaasata ka teisi valitsusasutusi vastavalt kriisi

olemusele, ulatusele ja tekkivale teabevajadusele. Selline avatud ja paindlik regulatsioon tagab,

et EVK saab CLOna täita oma ülesandeid seaduslikult, et andmevahetuse mehhanismid on

kohandatavad eri tüüpi kriiside korral. Konkreetsete asutuste ja koostöövormide määratlemine

toimub töökorralduslike kokkulepete tasandil, mis võimaldab reageerida kiiresti ja vältida

seaduse pidevat muutmist.

Oluline on rõhutada, et komisjoni kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi väljakuulutamine ei

asenda riigis kehtivat kriisiohjesüsteemi, vaid täiendab seda. Režiimi rakendamisel hakatakse

kohaldama Eestis HOSi (TSRIKSi jõustumisel TSIRKSi) alusel loodud hädaolukorra juhtimise

korda, mille raames määratud ministeerium või asutus vastutab olukorra lahendamise eest. EVK

roll on olla teabe vahendaja ja koondaja, samal ajal kui kriisi praktiline lahendamine toimub

pädeva asutuse juhtimisel vastavalt HOSile (või tulevikus TSIRKSile).

3.2. Halduskoostööseaduse muutmine

3.2.1 EVKga halduslepingu sõlmimise võimaldamine ilma kooskõlastusnõudeta

Muudatus on vajalik seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega

luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime

määrus), rakendamise seaduse §-ga 1. Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõiget

11 punktiga 33, et võimaldada halduslepingu sõlmimist MKMi ja EVK vahel IMERA artiklite

8 ja 24 rakendamiseks, ehk CLO ja SPC määramiseks.

Lisatava punkti eesmärk on tagada avaliku ülesande täitmise riigi kontrollitava äriühingu

(EVK) kaudu olukorras, kus teabevahetuse ja koordineerimise funktsioonide üleandmine on

seaduses juba ette IMERA rakendamise seaduse §-s 1 ning mõlemad asutused (MKM, EVK)

kuuluvad sama ministri (majandus-ja tööstusministri) valitsemisalasse. Selline lahendus

võimaldab halduslepingu kiiret sõlmimist ilma kooskõlastuskohustuseta.

Kuna tegemist ei ole turutingimustel teenuse ostmisega, vaid avaliku ülesande täitmise

korraldamisega riigi kontrollitava äriühingu kaudu, ei kohaldata halduslepingu sõlmimisel ka

riigihangete seadust.

Sarnast erandit on kasutatud ka halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 teistes punktides, kus riigi

äriühingule seadusest tuleneva avaliku ülesande andmisel ei kohaldata riigihangete ega

kooskõlastuse nõudeid.

3.3 Maksukorralduse seaduse muutmine

3.3.1 IMERA artikli 8 lõike 3 kohase teabe edastamise võimaldamine EVKle

Muudatus on vajalik seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega

luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime

määrus), rakendamise seaduse §-st 1 ning artikli 8 lõikest 3, mis sätestab EVKle esitatavad

teabe saamise ja vahetamise kohustused. IMERA kohaselt peab EVK olema võimeline saama

riigi asutustelt, sealhulgas andmekogudest, kogu teavet, mis on vajalik siseturu valvsus- ja

hädaolukorrarežiimi rakendamiseks. Selleks täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 lõiget

12

1 punktiga 292, mis võimaldab edastada maksusaladust vaid ulatuses, mis on vältimatult vajalik

MKMi või halduslepingu alusel tegutseva EVK ülesannete täitmiseks IMERA raames.

Muudatus ei laienda maksusaladuse avaldamise üldist režiimi ega loo uut üldist

andmevahetuskohustust; tegemist on kitsalt IMERA kohaste kriisiohjeülesannete täitmiseks

vajaliku erisusega. Kuna CLO ülesannete täitmine on seadusest tulenev avalik ülesanne, ei ole

tegemist teabe edastamisega eraõiguslikul eesmärgil ning muudatus ei too kaasa täiendavaid

kohustusi maksuhaldurile väljaspool IMERA raamistikku.

3.4 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

3.4.1. Vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine (uus § 211)

Eelnõuga lisatakse toote nõuetele vastavuse seadusesse uus paragrahv 211, mis annab TTJAle

volituse lubada ajutiselt kriisiolukorras turule lasta kriisi seisukohast olulisi tooteid kasutades

selleks Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetluste kohaldamist.

Käesolev eelnõu ei hõlma (EL) 2024/2749 direktiiviga muudetava kümne tootedirektiivi tehtud

muudatuste ülevõtmist, kuna nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva määruse

eelnõuga.

Lisatava erandiga saab rakendada IMERA artikli 28 lõiget 1, mis võimaldab hädaolukorras

turule lubada komisjoni rakendusaktiga kriisi seisukohast oluliseks määratud kaupu ilma

tavapärase teada antud asutuse poolt läbiviidud vastavushindamise menetluseta. Sellisel juhul

annab TTJA loa nende toodete hädaolukorra aegseks turule laskmiseks ja – kui see on

asjakohane – kasutuselevõtuks, tingimusel et on tagatud vastavus kõigile kohaldatavatele

olulistele ohutusnõuetele. Nõuetele vastavust saab tõendada mitmel viisil, sealhulgas näiteks

riikliku asutuse poolt tootja esitatud näidiste testimise kaudu. TTJA antud loas tuleb seejuures

selgelt kirjeldada konkreetsed menetlused, mida nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutati,

ning nende tulemused.

Lisatav säte võimaldab rakendada koondmäärusega (EL) 2024/2748 muudetavatesse

otsekohalduvatesse ELi tootemäärustesse ja koondirektiiviga (EL) 2024/2749 muudetavatesse

tootedirektiividesse lisatavat vastavushindamise menetluse erandit, kus ei nõuta teada antud

asutuse osalust.

TTJA määramine IMERA artikli 28 lõike 1 vastavuserandi rakendamiseks siseturu

hädaolukorrarežiimis tuleneb selle olemasolevast pädevusest nii vastavushindamisasutustele

tegevuslubade väljastajana (TNVSi § 30 lg 11) ning turujärelevalveasutusena harmoneeritud

tootealase õiguse kohaldajana (TNVSi § 50 lg 5).

TTJA ülesannete hulka kuulub toodete turujärelevalve ja järelevalvemeetmete rakendamine,

sealhulgas sekkumine ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete puhul. Ametil on pikaajaline

kogemus tooteohutuse valdkonnas, sh koostöö teada antud asutustega, ning tehniline pädevus

hinnata, kas konkreetne toode võib erandkorras turule lubamisel siiski vastata olulistele

ohutusnõuetele. Lisaks on TTJA-l vajalik haldusvõimekus teha ajakriitilisi otsuseid ja viia ellu

vastavat turujärelevalvet.

13

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega üksnes määruse (EL) 2024/2747

ning seda täiendavate koondaktide, (EL) 2024/2748 ja (EL) 2024/2749 terminoloogiat,

sealhulgas neis sätestatud termineid, lühendeid ja ülesannete nimetusi (nt „siseturu

hädaolukorrarežiim“, „teabevahetuse keskasutus“, „ühtne kontaktpunkt“ jms).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747,

millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime

määrus) rakendamise seadus ning täiendatakse TNVSi vajalike normide ja halduskorralduslike

sätetega, tehakse muudatus HKTSis ning täiendatakse MKSi IMERA artiklite 8 lõikest 3 ja 24

tuleneva teabevahetuse ning artikli 28 lõikes 1 sätestatud vastavushindamise erandi

võimaldamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused tulenevad vahetult IMERA määrusest. Nende mõju

avaldub eelkõige kriisiohje režiimides, st valvsusrežiimis ja siseturu hädaolukorra režiimis.

Valmisolekurežiimis ehk tavapärasel ajal puudutab IMERA mõju peamiselt liikmesriikide

avalikku sektorit, kelle ülesanded keskenduvad siseturu toimimist mõjutavate riskide jälgmisele

ja analüüsile, asutustevahelise ning ELi tasandi koostöö ja teabevahetuse tagamisele ning

kriisiolukordadeks vajaliku valmisoleku hoidmisele.

IMERA rakendamisest tulenevate mõjude esinemise sagedus on üldjuhul madal, kuna

kriisimeetmed rakenduvad üksnes juhul, kui ELi Nõukogu kehtestab vastava kriisiohje režiimi.

Samas on mõju ulatus nende režiimide kehtestamise korral suur, hõlmates kogu Euroopa Liidu

siseturgu ning mõjutades ka Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandustegevust.

IMERAga seotud muudatustest tulenevad mõjud avalduvad eelkõige riigi julgeoleku ja

majanduse valdkonnas (sh mõju halduskoormusele) ning riigiasutuste korralduses, sh

kriisikoordineerimise, teabevahetuse ja turvanõuete täitmise tugevdamises. Sotsiaalset mõju ei

teki, samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.

Mõju hindamisel on keskendutud määruse rakendamisest tulenevatele mõjudele Eesti avalikule

sektorile ning ettevõtjatele – eelkõige elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste kaupade ja

teenuste tootmise või tarnimisega hõlmatud ettevõtjatele (loetelu määratakse samuti Nõukogu

rakendusaktiga). Nendele võivad kriisiohje režiimide kehtestamise korral tekkida täiendavad

teabeandmise, koostöö ja prioriteetseks hinnatud taotluste täitmise kohustused.

IMERA kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate arvu ei ole võimalik täpsustada, sest see

kujuneb juhtumipõhiselt ning sõltub kriisi liigist, elutähtsate ja kriisi seisukohast oluliste

kaupade ja teenuste loetelust ning nende tootmise ja tarnimisega seotud tarneahelate ulatusest.

Peamised (otseselt mõjutatud) sihtrühmad:

1) riigiasutused, eelkõige MKM, EVK TTJA ja HÄK, kelle roll ja vastutus

kriisikoordineerimisel, järelevalvel ja teabevahetuses suureneb;

2) ettevõtjad;

3) tarbijad.

14

Raamistiku positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et liikmesriigid – sealhulgas Eesti – saavad

täiendava ELi tasandi koordineerimismehhanismi, mis aitab kriisiolukorras tagada siseturu

toimimise, ennetada või leevendada tarneahelate katkestusi ning toetada kaupade, teenuste ja

tööjõu vaba liikumist.

6.1.1 Mõju ettevõtjatele

IMERA rakendamine toob ettevõtjatele kaasa mitmeid siseturu toimimise tagamiseks suunatud

kohustusi ja ootusi, mis sõltuvad sellest, milline režiim (valmisoleku-, valvsus- või

hädaolukorrarežiim) on parasjagu kehtestatud.

Valmisolekurežiimis julgustab komisjon ettevõtjaid koostama vabatahtlikke kriisiprotokolle,

milles lepitakse kokku, milliste häirete korral protokoll rakendub, kes milliseid ülesandeid

täidab ning milliseid samme kriisi korral astutakse.

Valvsusrežiimis võivad liikmesriigi pädevad asutused koostöös EVK-ga artikli 16 lõike 4 alusel

esitada ettevõtjatele vabatahtlikke teabepäringuid elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate,

toodangu, kitsaskohtade ja sõltuvuste kohta.

Siseturu hädaolukorrarežiimi ajal on komisjonil artikli 27 kohaselt õigus esitada ettevõtjatele

teabepäringuid tootmisvõimsuse, varude, tarneahelate, kriitiliste komponentide ja

tarnetingimuste kohta. Ettevõtjal on õigus andmete esitamisest keelduda, kuid üksnes mõjuval

ja põhjendatud põhjusel, ning teabenõuet võib kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik

kriisi lahendamiseks.

Lisaks võib komisjon artikli 29 alusel esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste kaupade ja

teenuste tootmiseks või tarnimiseks prioriteetseks hinnatud taotlusi. Kui ettevõtja sellise

taotluse aktsepteerib, muutub see kohustuslikuks ning selle põhjendamatu täitmata jätmine võib

kaasa tuua rahatrahvi.

Kõigi meetmete puhul on keskseteks põhimõteteks proportsionaalsus, VKEde halduskoormuse

minimeerimine ning teabe konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse.

IMERA rakendamine suurendab aga ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate varajane

seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning vähendada

ootamatute katkestuste mõju. Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ja SPCi kaudu jagatav

ühtne kriisimeetmetest teave paremat õigusselgust, vähendades killustunud nõuete riski.

Samuti võivad prioriteetseks hinnatud taotlused anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi

valdkondades, kus kriisi ajal nõudlus suureneb7. Ettevõtjad võivad osaleda ka komisjoni poolt

liikmesriikide nimel korraldatavates hangetes, mille eesmärk on hankida kriisi leevendamiseks

vajalikke kaupu ja teenuseid. Komisjon võib samuti aktiveerida kriisi seisukohast oluliste

kaupade jaoks kiirendatud vastavushindamisemenetlused, mis võimaldavad ettevõtjatel

selliseid tooteid kiiremini turule tuua.

6.1.2 Mõju tarbijatele

Tarbijate jaoks ei kaasne IMERA rakendamisega otseseid kohustusi, kuid kaudselt mõjutab

määrus nende õigusi ja heaolu märgatavalt. Meetmed, mille eesmärk on tagada oluliste

7 Prioriteetse tellimuse vastuvõtmisel võib ettevõtja näiteks suunata tootmist ümber kriisiga seotud kaupade tootmisele ilma lepingulise vastutuse riskita olemasolevate klientide ees.

15

kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine kriisiolukorras – näiteks musta nimekirja

kuuluvate piirangute seadmise keeld (artikkel 21), liikumise prioriseerimine kriisi seisukohast

oluliste teenuste osutajate jaoks (artikkel 22 lg 3) ning SPCi kaudu pakutav teave – aitavad

säilitada kaupade ja teenuste kättesaadavust, ennetada turuhäiretest tingitud hinnatõuse või

defitsiiti ning suurendavad hädaolukorras ühiskonna kindlustunnet.

Lisaks aitab tarbijate heaolu tagada ka hädaolukorra menetlused mille IMERA ja sellega seotud koondaktid kehtestavad eesmärgiga säilitada kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus.

6.1.3 Mõju riigi riigiasutuste korraldusele

Seaduse rakendamine eeldab mitme uue haldusülesande täitmist ning koordineeritud koostööd

Komisjoni ja teiste liikmesriikidega. Riigiasutuste töökoormus suureneb eelkõige MKMile,

EVK-le ja TTJAle lisanduvate ülesannete tõttu. Lisaks täidab HÄK KRITi kaudu üldise ja

standardiseeritud teabe edastamise funktsiooni EVK poolt tagatud teabe alusel siseturu

hädaolukorrarežiimis.

MKM ja IMERA nõukojas liikmelisus

Eesti esindaja IMERA nõukojas ning tema asendusliige määratakse MKMist, arvestades

ministeeriumi vastutavat rolli IMERA rakendamisel.

IMERA nõukoda koguneb vähemalt kolm korda aastas. Valvsus- või siseturu

hädaolukorrarežiimi korral võib nõukoja töö muutuda sagedasemaks ja operatiivsemaks.

Tulevikus võib sõltuvalt konkreetse kriisi olemusest asendusliikmeks määrata ka teise

kriisiolukorra seisukohast asjakohase ministeeriumi või riigiasutuse esindaja.

EVK tegevused valmisolekurežiimis

Valmisolekurežiimis on EVK rolliks asutustevahelise koostöö- ja teabevahetuskorra

ülesehitamine ja hoidmine. Lisaks tagab EVK siseturu toimimist puudutava üldise

olukorrateadlikkuse, sealhulgas julgeolekuohtude, majandusnäitajate, rahvatervisega seotud

kriiside ja loodusõnnetuste kontekstis riskide analüüsimise. Nimetatu alusel teavitab EVK CLO

rollis Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis võivad mõjutada siseturu toimimist, omada piiriülest

mõju või eskaleeruda siseturu kriisiks. EVK varasem kogemus tarneahelate ja riskide

jälgimisel, eelkõige vedelkütuse valdkonnas, toetab nimetatud ülesannete täitmist.

Lisaks hõlmab valmisolekurežiim kohustuslikku osalemist Komisjoni korraldatavatel

koolitustel ja stressitestidel, võrgustikutööd teiste liikmesriikidega ning koostöö- ja

teabevahetussuhete hoidmist ettevõtjate ja partnerasutustega.

Valvsusrežiimi seire: pädevad asutused ja EVK rollijaotus

Valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiimis toimub tarneahelate seireinfo edastamine pädevate

asutuste poolt vastavalt Euroopa Nõukogu rakendusaktis sätestatud tehnilistele parameetritele.

EVK roll on pädevate asutuste edastatud teabe koondamine, analüüsimine ja

süstematiseerimine ning selle edastamine Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ECMPi

kaudu. Lisaks vahendab EVK vajaduse korral koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele

suunatud vabatahtlikke teabepäringuid.

16

Seirenäitajad võivad hõlmata elutähtsate või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste

kättesaadavust mõjutavatele teguritele (vastavalt IMERA põhjenduspunktile 37), sealhulgas:

• teabele tootmisvõimsuste kohta;

• teabele vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta;

• andmetele varude kohta;

• teabele tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta;

• teabele mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta;

• teabele nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta;

• teabele kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate

piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate

isikute liikumisega seotud takistuste kohta.

Koostöö pädevate asutustega tugineb valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiimi seire kontekstis

eelkõige tavapärastele koostöösuhetele ning põhineb esmajoones olemasolevatel andmetel.

IMERA raamistiku rakendamine Eestis ei näe pädevatele asutustele ette uusi püsivaid ega

regulaarseid seirekohustusi. Seire raames edastatav teave esitatakse üldjuhul isikustamata ja

agregeeritud kujul, välja arvatud juhul, kui osutub vältimatuks MTA valduses oleva

maksusaladust sisaldava teabe kasutamine (näiteks juhul, kui Nõukogu rakendusaktiga

sätestatakse konkreetse ettevõtja tarneahela seire). Andmete edastamise sagedus ja ulatus

määratakse kindlaks Nõukogu rakendusaktis sätestatud seire tehniliste parameetrite alusel.

Ettevõtjatele esitatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi üksnes juhul, kui olemasolevatest

andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks.

Püsivat ööpäevaringset valmisolekut EVKlt valvsus- ega siseturu hädaolukorrarežiimis ei

looda, kuna 24/7 valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tagamine on IMERA määruse kohaselt

ainult soovituslik (IMERA põhjenduspunkt 27).

Siseturu hädaolukorrarežiim: EVK, HÄK, TTJA

SPC rollis koondab EVK siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kriis.ee veebilehele ettevõtjatele ja

kodanikele suunatud asjakohase teabe riiklike kriisimeetmete ja menetluste kohta eesti ja

inglise keeles, arvestades piiriüleste kasutajate teabevajadust, lähtudes IMERA artikli 24

nõuetest. Vajaduse korral abistab EVK pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste

vormide täitmisel. EVK ei tõlgi õigusakte – ametlike tõlgete korraldamise eest vastutavad

vastavad pädevad asutused.

Teabe edastamise üheks kanaliks on samuti HÄKi juhitav riiklik kriisiinfotelefon (KRIT), mille

kaudu edastatakse ettevõtjatele ja kodanikele üldist ja standardiseeritud teavet kehtivate riiklike

kriisimeetmete kohta. EVK roll on seejuures tagada HÄKile ajakohane ja usaldusväärne teave.

HÄK ei vastuta kriisimeetmete tõlgendamise ega pädevate asutustega suhtlemise eest.

Individuaalsete ja keerukamate päringute korral suunatakse pöördujad EVK poole, kes vajaduse

korral kaasab pädevad asutused ning vahendab saadud teabe pöördujale.

Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate

kriisimeetmete kohta, edastab HÄK võrdselt kohalike pöördujatega standardiseeritud teavet

ning suunab vajaduse korral pöörduja kas kriis.ee veebilehele või otse EVK poole.

TTJA tagab, et kriisi seisukohast olulisteks ning vastavushindamise erandi alusel turule lastud

toodete ohutus vastaks tavapärase menetluse tasemele ning teeb vajaduse korral koostööd teiste

liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoniga.

17

6.1.4 Võimalikud ebasoovitavad mõjud ja riskid

Eelnõuga kavandatavate muudatuste ebasoovitava mõju riskid võivad avalduda ettevõtjate

halduskoormuse ja riigiasutuste töökoormuse kasvus, ärisaladuste või muu konfidentsiaalse

teabe väärkasutuse võimaluses. Need riskid on maandatud muudatuste proportsionaalsus- ja

vajaduspõhimõtte, VKEde halduskoormuse minimeerimise nõuete, rangete andmekaitse- ja

ärisaladuse kaitsemeetmete ning komisjoni ja liikmesriikide järelevalvemehhanismide kaudu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

MKM delegeerib CLO ja SPC ülesannete täitmise EVK-le halduslepingu alusel.

EVK kulud

EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja

halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERAst tulenevad kohustused selle rakendamise hetkest

alates8.

CLO ja SPC ülesannete täitmise korraldamine eeldab EVK-lt piisavat võimekust ja

haldussuutlikkust ning IMERAst tulenevate koordineerimis-, analüüsi- ja

teabevahetusülesannete täitmise suutlikkust, mille maht ja intensiivsus varieeruvad sõltuvalt

rakenduvast IMERA režiimist (valmisoleku-, valvsus- ja siseturu hädaolukorrarežiim).

EVK halduskulud on seotud olemasolevate ELi ja riigisiseste lahenduste kasutuselevõtu,

kohandamise ja haldamisega, sealhulgas turvalise teabevahetuse, dokumendihalduse,

andmebaasidele ja analüütilistele tööriistadele ligipääsu tagamisega.

EVK kasutab komisjon loodavat ECMP-i ad hoc hoiatuste ja pädevatelt asutustelt IMERA

raamistiku rakendamiseks vajaliku teave ning vajadusel ettevõtjatelt koondatud tarneahelate

kohta teave edastamiseks.

IMERA raames siseriiklikuks teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega liidestusi ei

planeerita ning kulud on arvestatud ilma nendeta; siiski tuleb EVK-l koos pädevate asutuste ja

ettevõtjatega kokku leppida selge teabevahetuse kord.

Arvestades IMERAst tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning

asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta

olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, on IMERA rakendamiseks vajalik kahe täiendava

ametikoha loomine EVK-s, millest üks on suunatud analüütiliste ülesannete täitmisele ning

teine koordineerivate ja teabevahetusega seotud ülesannete täitmisele.

ECMP arendamise ja ülalpidamisega seotud kulud katab komisjon ning platvormi kasutamine

ei too liikmesriikidele kaasa täiendavaid otseseid kulusid.

IMERA rakendub 2026. aasta keskel, mistõttu on esimese aasta kulu väiksem ja kaetakse EVK

eelarvest. Alates 2027. aastast kaetakse kulud riigieelarvest ning lisavajaduse katmiseks esitab

8 Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma ööpäevaringse valmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke IT-arendusi.

18

MKM vastava taotluse riigi eelarvestrateegia (RES) protsessis. Juhul kui RES-ist täiendavat

rahastust ei eraldata, kaetakse kulud MKM valitsemisala eelarvevahenditest.

HÄKi kulud

KRITi kasutamine IMERA rakendamise toetamiseks ei eelda eraldi lepingu sõlmimist, kuna

EVK ja MKM-i vahel on kehtiv leping. Leping katab jooksvad kulud ning siseturu

hädaolukorrarežiimis kaetakse täiendavad kulud eraldi mehhanismide kaudu (sh Vabariigi

Valitsuse reserv). Lepingut täiendatakse sättega, mis annab EVK-le õiguse IMERA tegevuste

raames edastada teavet KRITi kaudu ning saada selleks vajalikku teavet HÄKilt.

TTJA kulud

TTJA määramine vastutavaks vastavushindamisest tehtava erandi siseturu hädaolukorrarežiimi

aegse rakendamise eest tugineb ameti senisele pädevusele tooteohutuse ja vastavushindamise

valdkonnas ning eraldi eelarvelist rahastust TTJA-le ei kavandata. Praktikas võib ülesanne

põhjustada ajutist töökoormuse kasvu siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, kuid selleks ei looda

eraldi ametikohti ega struktuuriüksusi.

MKMi kulud

Lisaks võivad IMERA nõukoja töös osalemisega kaasneda Eestile kulud seoses Eesti esindaja

ja tema asendusliikme lähetustega Brüsselisse. Need kulud sõltuvad nõukoja töö intensiivsusest

ja kohtumiste sagedusest ning kaetakse üldjuhul kehtivate lähetuskulude reeglite alusel

olemasolevate eelarveridade arvelt.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist. Samuti ei kaasne

seadusemuudatustega vajadust muuta ega kehtetuks tunnistada kehtivaid õigusakte.

9. Seaduse jõustumine

29. mail 2026 muutub kohustuslikuks IMERA ja sellega kaasneva koondmääruse (EL)

2024/2748 kohaldamine. Hoolimata sellest, et Riigikogu menetlus võib võtta kauem aega kui

määruste kohaldamise alguskuupäev, on asjaomased pädevad asutused teadlikud kuupäevast,

millest alates muutub IMERA määruse kohaldamine kohustuslikuks, ning neil on võimalik teha

vajalikud ettevalmistused IMERAst tulenevate kohustuste täitmiseks.

Eelnõu kooskõlastamisse olid kaasatud asutused ja organisatsioonid, keda kavandatud

muudatused võivad puudutada.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-1303/01 ja samuti

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Eelnõu kohta esitas arvamuse Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda. Eelnõule kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega

arvestamine on toodud seletuskirja lisas.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

19

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa.docx

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747,
millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud
meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust
(EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus),
rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja või arvamuse esitaja
Eelnõu
paragrahv, lõige, punkt
Märkuste või ettepaneku sisu
Arvestatud/arvestatud
osaliselt/mittearvestatud/ selgitatud
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Seletuskiri lk 5
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanek hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet hädaolukorra
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule, arvestades, et eelnõu on Justiits- ja Digiministeeriumi
kooskõlastamise etapis.
Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/2747 (edaspidi IMERA) ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/2748 rakendamine Eesti õiguses. Eelnõu eesmärk on seega kehtestada siseriiklikult nõuded, mis tulenevad EL-i ülese hädaolukorra rakendumisel siseturu toimimisest.
EL-i siseturu hädaolukorra mehhanismi rakendamise koordineerimisel on keskne roll Euroopa Komisjonil ning otsustuspädevus teatud juhtudel Euroopa Liidu Nõukogul, mille raames on võimalik kriisiolukorras kehtestada ajutisi meetmeid, sealhulgas kriitiliste kaupade kättesaadavuse tagamiseks vajalikke piiranguid. Kuigi mehhanismi oluline eesmärk on tagada kaupade vaba liikumine EL-i sees, võib teatud olukordades tekkida vajadus piirata või reguleerida eksporti kolmandatesse riikidesse. Sellest tulenevalt tekib küsimus, milline on kolmandatesse riikidesse eksportivate ettevõtjate õiguslik olukord juhul, kui nimetatud EL-i institutsioonid võtavad vastu siduvaid meetmeid ekspordi piiramiseks, ning milline on ettevõtjate õiguslik kaitse lepingute mittetäitmise korral.
Kehtiv EL-i määrus ei reguleeri eraõiguslike lepingute täitmist ega sätesta automaatset force majeure’i kaitset ettevõtjatele. Õigusliku selguse puudumine võib kriisiolukorras suurendada ebakindlust ning halvendada ettevõtjate valmisolekut kriisimeetmete rakendamisel.

Seetõttu peame vajalikuks, et siseriiklikul tasandil oleks selgelt määratletud, kas ja millal loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks (force majeure), kas vastutusest vabastamine toimub automaatselt või eeldab see täiendavat tõendamist, milline on ettevõtja tõendamiskoormus ning kuidas käsitletakse olukorda, kus tegemist ei ole absoluutse keeluga, vaid loa- või prioriteedimehhanismiga. EPKK teeb ettepaneku kaaluda põhimõtte sätestamist, mille kohaselt juhul, kui EL-i õigusakti või selle alusel antud siduva haldusakti tõttu muutub kolmandasse riiki eksportimine õiguslikult keelatuks või objektiivselt võimatuks, loetakse see asjaolu ettevõtja suhtes vääramatuks jõuks ulatuses, milles kohustuse täitmine on takistatud.
EL-i kriisimehhanism võib äärmuslikel juhtudel kaasa tuua ekspordipiiranguid, millega kaasneb ettevõtjatele oluline lepinguline vastutusrisk. Kehtiv regulatsioon ei taga automaatset force majeure’i kaitset.
Õigusliku selguse tagamiseks on vajalik siseriiklikult määratleda, millal ja millises ulatuses loetakse EL-i tasandil kehtestatud siduv ekspordipiirang vääramatuks jõuks.

Selgitatud.
IMERA raamistiku rakendamine uue siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse rakendamise seaduse kaudu ei too kaasa kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordipiirangute kehtestamist. IMERA eesmärk on tagada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine Euroopa Liidu siseturul kriisi ajal, eelkõige siseturu hädaolukorra režiimis IMERA artikli 17 tähenduses.

Samuti on IMERA kokkupuude toiduvaldkonnaga piiratud. IMERA põhjenduspunktis 20 on sätestatud, et määrus ei tohiks piirata Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja sellele reageerimise mehhanismi rakendamist.
Samas nähakse ette, et IMERA vaba liikumist käsitlevad sätted, sh piiranguid puudutavad sätted (st piirangute vältimiseks või neist tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks; IMERA ei loo alust piirangute kehtestamiseks), kohalduvad ka toiduainetele.
See tähendab, et ka kriisiolukorras peab toiduainete liikumine siseturul olema tagatud (IMERA artiklite 20–21 tähenduses). Juhul kui liikmesriik otsustab avalikust huvist lähtudes kehtestada siseturu hädaolukorra režiimis teatud piiranguid, peavad need olema kooskõlas liidu õigusega, eelkõige proportsionaalsed ja ajaliselt piiratud.
Seletuskirja on täpsustatud:

„Kohaldamisalast on osaliselt välja jäetud meditsiinilised tooted, meditsiiniseadmed ja muud meditsiinilised vastumeetmed (näiteks vaktsiinid või antidoodid). IMERA artikli 2 lõikest 3 tuleneva erandi kohaselt jäävad nende toodete suhtes siiski kohaldatavaks vaba liikumist soodustavad meetmed (artiklid 20–22), läbipaistvust käsitlevad sätted (artikkel 23) ning digivahendite kasutamist reguleeriv artikkel 44.
Ülejäänud kaupade (sh toiduained) ja teenuste osas tähendab IMERA, et liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt piirata selliste kaupade või teenuste ELi- sisest liikumist ega takistada töötajate liikumist, välja arvatud juhul, kui mõnes teises ELi mehhanismis on kehtestatud selgesõnaline erand“.

Seletuskirja lisa.pdf

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747,

millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud

meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust

(EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus),

rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja

või arvamuse

esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige,

punkt

Märkuste või ettepaneku sisu Arvestatud/arvestatud

osaliselt/mittearvestatud/

selgitatud

Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda

Seletuskiri lk 5 Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja ettepanek

hädaolukorra seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule.

Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda (EPKK), mis

koondab koos

liikmesorganisatsioonidega üle 30

000 juriidilise ja füüsilise isiku,

pöördub Teie poole, et anda

tagasisidet hädaolukorra

seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõule, arvestades, et eelnõu on

Justiits- ja Digiministeeriumi

kooskõlastamise etapis.

Hädaolukorra seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eesmärk on

tagada siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõime määruse (EL)

2024/2747 (edaspidi IMERA) ning

sellega seotud koondmääruse (EL)

2024/2748 rakendamine Eesti

õiguses. Eelnõu eesmärk on seega

kehtestada siseriiklikult nõuded,

mis tulenevad EL-i ülese

hädaolukorra rakendumisel

siseturu toimimisest.

EL-i siseturu hädaolukorra

mehhanismi rakendamise

koordineerimisel on keskne

Selgitatud.

IMERA raamistiku rakendamine

uue siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõime määruse

rakendamise seaduse kaudu ei

too kaasa kolmandatesse

riikidesse suunatud

ekspordipiirangute kehtestamist.

IMERA eesmärk on tagada

kaupade, teenuste ja isikute vaba

liikumine Euroopa Liidu

siseturul kriisi ajal, eelkõige

siseturu hädaolukorra režiimis

IMERA artikli 17 tähenduses.

Samuti on IMERA kokkupuude

toiduvaldkonnaga piiratud.

IMERA põhjenduspunktis 20 on

sätestatud, et määrus ei tohiks

piirata Euroopa toiduga

kindlustatuse kriisiks

valmisoleku ja sellele

reageerimise mehhanismi

rakendamist.

Samas nähakse ette, et IMERA

vaba liikumist käsitlevad sätted,

sh piiranguid puudutavad sätted

(st piirangute vältimiseks või

neist tuleneva negatiivse mõju

leevendamiseks; IMERA ei loo

alust piirangute kehtestamiseks),

2

roll Euroopa Komisjonil ning

otsustuspädevus teatud juhtudel

Euroopa Liidu Nõukogul, mille

raames on võimalik kriisiolukorras

kehtestada ajutisi meetmeid,

sealhulgas kriitiliste kaupade

kättesaadavuse tagamiseks

vajalikke piiranguid. Kuigi

mehhanismi oluline eesmärk on

tagada kaupade vaba liikumine

EL-i sees, võib teatud olukordades

tekkida vajadus piirata või

reguleerida eksporti kolmandatesse

riikidesse. Sellest tulenevalt tekib

küsimus, milline on

kolmandatesse riikidesse

eksportivate ettevõtjate õiguslik

olukord juhul, kui nimetatud EL-i

institutsioonid võtavad vastu

siduvaid meetmeid ekspordi

piiramiseks, ning milline on

ettevõtjate õiguslik kaitse

lepingute mittetäitmise korral.

Kehtiv EL-i määrus ei reguleeri

eraõiguslike lepingute täitmist ega

sätesta automaatset force majeure’i

kaitset ettevõtjatele. Õigusliku

selguse puudumine võib

kriisiolukorras suurendada

ebakindlust ning halvendada

ettevõtjate valmisolekut

kriisimeetmete rakendamisel.

Seetõttu peame vajalikuks, et

siseriiklikul tasandil oleks selgelt

määratletud, kas ja millal loetakse

EL-i tasandil kehtestatud siduv

ekspordipiirang vääramatuks

jõuks (force majeure), kas

vastutusest vabastamine toimub

automaatselt või eeldab see

täiendavat tõendamist, milline on

ettevõtja tõendamiskoormus ning

kuidas käsitletakse olukorda, kus

tegemist ei ole absoluutse keeluga,

vaid loa- või

kohalduvad ka toiduainetele.

See tähendab, et ka

kriisiolukorras peab toiduainete

liikumine siseturul olema tagatud

(IMERA artiklite 20–21

tähenduses). Juhul kui

liikmesriik otsustab avalikust

huvist lähtudes kehtestada

siseturu hädaolukorra režiimis

teatud piiranguid, peavad need

olema kooskõlas liidu õigusega,

eelkõige proportsionaalsed ja

ajaliselt piiratud.

Seletuskirja on täpsustatud:

„Kohaldamisalast on osaliselt

välja jäetud meditsiinilised

tooted, meditsiiniseadmed ja

muud meditsiinilised

vastumeetmed (näiteks vaktsiinid

või antidoodid). IMERA artikli 2

lõikest 3 tuleneva erandi

kohaselt jäävad nende toodete

suhtes siiski kohaldatavaks vaba

liikumist soodustavad meetmed

(artiklid 20–22), läbipaistvust

käsitlevad sätted (artikkel 23)

ning digivahendite kasutamist

reguleeriv artikkel 44.

Ülejäänud kaupade (sh

toiduained) ja teenuste osas

tähendab IMERA, et

liikmesriigid ei tohi

kriisiolukorras omavoliliselt

piirata selliste kaupade või

teenuste ELi- sisest liikumist ega

takistada töötajate liikumist,

välja arvatud juhul, kui mõnes

teises ELi mehhanismis on

kehtestatud selgesõnaline

erand“.

3

prioriteedimehhanismiga. EPKK

teeb ettepaneku kaaluda põhimõtte

sätestamist, mille kohaselt juhul,

kui EL-i õigusakti või selle

alusel antud siduva haldusakti tõttu

muutub kolmandasse riiki

eksportimine õiguslikult keelatuks

või objektiivselt võimatuks,

loetakse see asjaolu ettevõtja

suhtes vääramatuks jõuks ulatuses,

milles kohustuse täitmine on

takistatud.

EL-i kriisimehhanism võib

äärmuslikel juhtudel kaasa tuua

ekspordipiiranguid, millega

kaasneb ettevõtjatele oluline

lepinguline vastutusrisk. Kehtiv

regulatsioon ei taga automaatset

force majeure’i kaitset.

Õigusliku selguse tagamiseks on

vajalik siseriiklikult määratleda,

millal ja millises ulatuses loetakse

EL-i tasandil kehtestatud siduv

ekspordipiirang vääramatuks

jõuks.

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01637-1
Registreeritud	27.08.2026
Sünkroonitud	29.08.2026
Liik
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu juhatus
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid