Seaduseelnõu algatamine

Dokumendiregister	Riigikantselei
Viit	26-01645-1
Registreeritud	27.08.2026
Sünkroonitud	29.08.2026
Liik
Funktsioon
Sari	02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-6 Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud seaduste ja otsuste eelnõud ning nendega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis	Riigikogu juhatus
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

26-01645-1.pdf

Eelnõu.docx

Eelnõu.pdf

Seletuskiri.docx

Seletuskiri.pdf

Seletuskirja lisa.docx

Seletuskirja lisa.pdf

Eelnõu.docx

EELNÕU

Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Elektrialal tõendab isik oma kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.“;

2) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmekogu ülesehitus;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4) andmete esitamise kord;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
7) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

4) paragrahvi 12 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:
„(7) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) üldandmed;
2) haridusandmed;
3) surmaandmed;
4) terviseandmed;
5) töötamise andmed;
6) isiku poolt dokumendiregistrisse esitatud muud isikuandmed.

(8) Andmekogus avalikustatakse seadme ohutuse tagamise eesmärgil isiku kompetentsust tõendava tunnistuse omaja nimi ja isikukood, tunnistuse väljaandmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõppkuupäev, tunnistusega antud kompetentsus ning tunnistuse number.

(9) Andmekogus töödeldakse terviseandmeid üksnes järelevalve- ja loamenetluse läbiviimiseks ning seadmetööde või seadmega seotud protsesside tõttu toimunud avariide ja õnnetusjuhtumite tehniliste tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.

(10) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni 20 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Kehtivusajata lubadele ja tunnistustele kantud isikuandmeid säilitatakse loa või tunnistuse omaja eluea lõpuni.“.

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01645

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

EELNÕU

Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Elektrialal tõendab isik oma kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.“;

2) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmekogu ülesehitus;

2) täpne andmekoosseis;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

4) andmete esitamise kord;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

7) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

8) muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.“;

3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

4) paragrahvi 12 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) üldandmed;

2) haridusandmed;

3) surmaandmed;

4) terviseandmed;

5) töötamise andmed;

6) isiku poolt dokumendiregistrisse esitatud muud isikuandmed.

(8) Andmekogus avalikustatakse seadme ohutuse tagamise eesmärgil isiku kompetentsust

tõendava tunnistuse omaja nimi ja isikukood, tunnistuse väljaandmise kuupäev, tunnistuse

kehtivuse lõppkuupäev, tunnistusega antud kompetentsus ning tunnistuse number.

(9) Andmekogus töödeldakse terviseandmeid üksnes järelevalve- ja loamenetluse läbiviimiseks

ning seadmetööde või seadmega seotud protsesside tõttu toimunud avariide ja õnnetusjuhtumite

tehniliste tekkepõhjuste väljaselgitamiseks.

(10) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni 20 aastat

andmekogusse kandmisest arvates. Kehtivusajata lubadele ja tunnistustele kantud isikuandmeid

säilitatakse loa või tunnistuse omaja eluea lõpuni.“.

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01645

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri.docx

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi TTJA infosüsteem) töödeldavate isikuandmete liike ning nende säilitamise maksimaalse tähtaja ja avalikustamise nõudeid. Elektrialal täiendatakse isiku kompetentsuse tõendamise nõudeid. Samuti lisatakse tarbijavaidluste komisjoni andmestik sõnaselgelt SeOS § 12 lõikes 4 olevasse andmestike loetellu. Kehtivas õiguses on osa isikuandmete töötlemise tingimusi sätestatud määruse tasandil ning seaduses ei ole piisavalt selgelt kirjas, milliseid andmeid võib järelevalve infosüsteemis töödelda, kui kaua neid säilitada ja millal neid võib avalikustada. Samuti ei ole piisavalt täpselt määratletud, millised andmekogu pidamise küsimused võib reguleerida ministri määrusega. Eelnõuga viiakse olulised isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile ja täpsustatakse volitusnormi. Elektrialal lahendatakse probleem, kus paralleelselt kehtivad pädevus- ja kutsetunnistused on tekitanud ettevõtete ja ka laiemalt teiste elektritööde tellijate seas ebaselgust, ning minnakse üle ühtsele süsteemile.

Muudatusi tehakse kahes valdkonnas. Esimese valdkonna muudatustega viiakse seni määruses1 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuded seaduse tasandile (halduskoormus ei muutu). Teises valdkonnas viiakse elektrialal isiku kompetentsuse tõendamise nõue vastavusse elektrialal juurutatud kutsetele ülemineku muudatustega, mille järel saab alates 2031. aasta 1. jaanuarist kompetentsust tõendada 3.–8. taseme kutsetunnistusega2 (halduskoormus suureneb). Halduskoormuse tasakaalustamiseks muudetakse väärimetalltoodete seaduses (Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, bürokraatia vähendamine, 853 SE) väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks tegevuseks. Erandina säilib nimemärgise registreeringu uuendamise kohustus juhul, kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.
Muudatusega kaasneb halduskoormuse kasv on seotud pädevustunnistustelt kutsetunnistustele üleminekuga. Selline piirang on siiski põhjendatud ja vajalik, arvestades elektritöödega seotud märkimisväärseid riske elule, tervisele ja varale. Elektrisüsteemide projekteerimine, ehitamine ja käit on oma olemuselt kõrge riskiga tegevus, kus eksimused võivad põhjustada raskeid õnnetusi, sealhulgas tulekahjusid, varakahju ja tervisekahjusid. Ettepanek elektrivaldkonnas kutsetele üleminekuks tuli MTÜ-lt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja on väljatöötatud koostöös sektoriga.
Päästeameti tuleohutuse statistika kohaselt algab märkimisväärne osa hoonetulekahjudest (44% aastal 2025) elektrisüsteemide riketest või valesti tehtud elektritöödest mis kinnitab, et elektrialal pädevuse tagamine ei ole pelgalt formaalne nõue, vaid otseselt seotud inimeste elu ja vara kaitsega. Seetõttu on pädevuse ühtne ja selgelt kontrollitav süsteem vajalik, et välistada ebapiisava kvalifikatsiooniga isikute tegutsemine ning vähendada süsteemseid ohutusriske. Kavandatav regulatsiooni muutmine on suunatud tulevikku, eesmärgiga hoida edaspidi ühtset ja selgelt kontrollitavat pädevussüsteemi, mis võimaldab süsteemselt tõsta elektripaigaldiste ohutuse taset ning seeläbi ennetada õnnetuste tekkimist.

Kutsetunnistusele üleminek on varasema regulatsiooniga juurutatud ning käesolev muudatusega sätestatakse see seadme ohutuse seaduses. Kutsetele ülemineku ettevalmistamiseks kehtestati majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“, mille järgselt algas 2024 aasta alguses elektrialal üleminek kutsetele ning mis jõuab lõpule 2030. aasta lõpuks. Käesoleva eelnõuga ei kehtesta juba juurutatud kutsetele üleminekule uusi nõudeid.

Eelnõu eesmärk on tagada, et isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused oleksid selgelt ja täpselt sätestatud seaduse tasandil kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. Eelnõuga kaotatakse olukord, kus olulised isikuandmete kaitse küsimused on reguleeritud määruse tasandil, mis on vastuolus seadusereservatsiooni põhimõttega. Muudatused suurendavad õigusselgust, läbipaistvust ja andmesubjektide õiguste kaitset ning tugevdavad usaldust riigi infosüsteemi vastu. Teine eesmärk on tagada, et pärast elektrialal kutsetele ülemineku protsessi lõplikku jõustumist (01.01.2031) on kutsega kompetentsuse tõendamise nõue aegsasti ka SeOS-is sätestatud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (5663 2448, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse seadme ohutuse seaduse 2025. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.04.2024, 12).

Eelnõu on seotud kutse- ja oskuste seaduse eelnõuga3, millega ajakohastatakse muu hulgas SeOS-is kasutatavat terminoloogiat ning asendatakse mõiste „kutsetunnistus“ mõistega „kutse“. Käesoleva eelnõu paragrahvis 1 kasutatakse veel kehtivas redaktsioonis olevat terminit „kutsetunnistus“, kuid see tuleb eelnõu menetlemise käigus viia kooskõlla kutseseaduse eelnõus kasutatava mõistega „kutse“.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Andmekogu regulatsiooni korrastamise kohta ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Eelnõuga korrastatakse TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete liike, et need vastaks IKÜM-i ja PS-i nõuetele. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. Andmekogu isikuandmete koosseis ja säilitamise tähtajad on praegu sätestatud andmekogu põhimääruses. Andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ega andmesubjektide õigused ei muutu ning eelnõu ei too kaasa uusi kohustusi ega täiendavaid kulusid ettevõtjatele, isikutele ega riigiasutustele.
Eelnõuga tuuakse regulatsioon põhimääruse tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi andmekogu regulatsioonis eelnõuga ei tehta, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõul on kaks eesmärki: sätestada seaduse tasandil TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete liigid, töötlemise alused, avalikustamise tingimused ja maksimaalsed säilitustähtajad ning kehtestada elektrialal ühtne kutsetunnistusel põhinev kompetentsuse tõendamise kord.

Sellega tagatakse, et SeOS-i alusel töödeldavad isikuandmed oleksid käsitletud TTJA infosüsteemis kooskõlas IKÜM-i ning Eesti õigusruumi nõuetega. Eelnõu keskne siht on viia kõik isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile, kaotades senise olukorra, kus olulised andmekaitseküsimused on reguleeritud vaid määruse või selle lisa kaudu. Selline lähenemine on vajalik, et vältida PS-i §-de 11 ja 26 rikkumist ning tagada, et iga isiku põhiõigusi puudutava otsuse langetab seadusandja, mitte täitevvõim. Muudatuse tulemusena on kõik isikuandmete töötlemise olulised tingimused sätestatud seaduses, mis tagab õigusselguse ning vastavuse PS ja IKÜM nõuetele.

Eelnõuga täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, määrates andmeliigid (üldandmed, haridusandmed, töötamise andmed ning terviseandmed ja surmaandmed). Samuti sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib neid andmeid avalikustada, näiteks seadme auditi, kontrolli või isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta. Eelnõukohane seadus seab isikuandmete säilitamisele selge maksimaalse tähtaja (kuni 20 aastat), millega välistatakse tähtajatu säilitamine, mis oleks vastuolus andmekaitsepõhimõtetega. 20-aastane tähtaeg on valitud, sest TTJA säilitab kõige pikemalt auditi ja kontrolli kohta sisestatud andmeid, mis on vajalikud seadme nõuetele vastavuse järjepidevuse kontrollimiseks. Muudel juhtudel on andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg üldjuhul 10 aastat. Andmed hävitatakse tähtaja möödumisel. Andmekogu vastutav töötleja võib statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil. Arhiiviväärtuslikud andmed antakse säilitustähtaja möödumisel üle Rahvusarhiivile kooskõlas arhiiviseaduses sätestatud nõuetega.

Oluline eesmärk on ka volitusnormi täpsustamine: eelnõukohane seadus määrab, millised küsimused võib reguleerida määrusega (nt andmekogu ülesehitus, andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete esitamise ja väljastamise kord, säilitamise täpsemad tähtajad, vastutava ja volitatud töötleja ülesanded). Sellega tagatakse, et täitevvõim ei saa reguleerida põhiseaduslikke õigusi ülemäära laialt ning kõik olulised andmekaitseküsimused on seadusandja kontrolli all.

Eelnõu eesmärk on tugevdada andmesubjektide õigusi, suurendada andmete töötlemise läbipaistvust ning parandada avalikkuse usaldust riigi infosüsteemide vastu. Selge regulatsioon aitab vältida õigusvaidlusi, tagab parema järelevalve ning võimaldab TTJA-l täita oma ülesandeid õiguspärasemalt. Samuti loob see kodanikele kindluse, et nende andmeid töödeldakse ainult selgelt määratud eesmärkidel ning kooskõlas andmekaitsenõuetega. Volitusnormi ulatuse täpsustamine tagab, et määrusega reguleeritavad küsimused on selgelt piiritletud ja olulised andmekaitseküsimused sätestatud seaduses.

Kokkuvõttes on seaduse isikuandmete töötlemise sätete eesmärk tagada, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete kaitse oleks heal tasemel, anda selged reeglid nii andmete kogumiseks, säilitamiseks, avalikustamiseks kui ka kustutamiseks ja võimaldada vajadusel paindlikkust, kuid ainult seadusandja määratud raamides. See on oluline andmekaitsekultuuri arendamiseks ja vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu ootustele.

Teiseks eesmärgiks on kehtestada elektrialal ühtne kompetentsuse tõendamise süsteem. Varasem paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem oli killustunud ja raskesti arusaadav ning tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Probleemi lahendamiseks kehtestati huvigruppidega koostöös elektrialal kutsetele ülemineku ajakava ja loodi ühtne tunnistuste süsteem, mis lihtsustab elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning suurendab õigusselgust. Muudatuse tulemusena tõendatakse alates 1. jaanuarist 2031 elektrialal kompetentsust kutseseaduse tähenduses väljastatud kutsetunnistusega. Pädevustunnistuste väljastamise lõpetamine nähakse ette 2026 aastal kehtima hakkava kompetentsuse tõendamise süsteemi täiendamisega, mis tagab et ei teki tühimikku pädevustelt kutsetunnistustele üleminekul. Sellega kõrvaldatakse paralleelsetest tunnistussüsteemidest tulenev ebaselgus ning kehtestatakse ühtne ja selge kompetentsuse tõendamise kord.

Üleminek ühtsele kutsesüsteemile on põhjendatud ka elektrivaldkonna järjest kasvava strateegilise tähtsusega. Energiasektori areng, sealhulgas üleminek taastuvatele energiaallikatele nagu tuule- ja päikeseenergia, toob kaasa elektrisüsteemide mahu ja keerukuse olulise suurenemise. Detsentraliseeritud energiatootmine, salvestuslahendused, nutivõrgud ja hajutatud tootmisüksused eeldavad elektritööde tegijatelt kõrget kompetentsust, süsteemset arusaamist ja vastutust. Elektritöö kvaliteet mõjutab otseselt kogu energiasüsteemi töökindlust ja ohutust, sh võrgu stabiilsust ning seadmete ohutut toimimist.

Sellest tulenevalt muutub elektrikutse roll ühiskonnas järjest olulisemaks, kuna kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu on eelduseks nii energiapöörde elluviimisele kui ka avaliku ohutuse tagamisele.

SeOS-i elektriala pädevuse tõendamiseks ainult kutsetunnistusega on koostatud väljatöötamiskavatsus (seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus)4. Väljatöötamiskavatsus käsitles kokku nelja SeOS muudatust. Antud eelnõus tehakse muudatus ainult ühe käsitletud punkti osas – täiendatakse SeOSi, et see oleks vastavuses varasemate määruste muudatustega, millega sätestati elektrivaldkonnas kutsega pädevuse tõendamise sisulised nõuded. Väljatöötamiskavatsuses käsitletud kolme teist punkti käesoleva eelnõuga ei käsitleta, sest punktid vajavad tagasiside põhjal täiendavat analüüsimist. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja kommenteerimise ajal saadud tagasisides kinnitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, et elektrivaldkonnas on poolehoid ühtsele kutsesüsteemile üleminekule, mis aitab korrastada sektoris olevat segadust, mis tuleneb olemasoleva kutse- ja pädevussüsteemi erinevustest ja seeläbi osapoolte teadmatusest. Kutsesüsteem on seni toiminud tugeva koostööplatvormina erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud, kutsenõukogud) vahel ning tagasisides rõhutati vajadust säilitada sisuline koostöö ka pärast süsteemi struktuurimuudatusi. Vastuargumendid esitas MHV Elektrikontroll OÜ. Ettevõtte esindaja leiab, et elektrivaldkonna kehtiv paralleelne pädevus‑ ja kutsesüsteem pole praktikas tekitanud olulisi probleeme ning see katab kogu elektritööde spektri ning toetab elukestvat õpet ilma vajaduseta erialast kutse- või kõrgharidust omandada.

Ettevõtja poolt esitatud argumentidega on arvestatud juba elektrivaldkonna pädevusnõudeid täpsustava määruse ettevalmistamisel ning need on kajastatud määruse seletuskirjas. Seletuskirjas on hinnatud ülemineku mõju pädevustunnistuselt kutsetunnistusele nii isikute sertifitseerijate (MHV Elektrikontroll OÜ ja Inspecta Estonia OÜ) kui ka teiste sihtrühmade jaoks, sealhulgas sertifitseerijate võimalikku tulude vähenemist.
Mõjude leevendamiseks on määruses ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul on pädevustunnistusega isikutel võimalik oma pädevustunnistust veel ühe korra taastõendada. Lisaks kehtivad varem väljastatud pädevustunnistused kuni 31. detsembrini 2030. Selline ajapikendus võimaldab nii isikutel kui ka turuosalistel muudatustega järk-järgult kohaneda.
Kuigi sertifitseerijate jaoks kaasneb muudatustega märkimisväärne majanduslik mõju, on see käsitletud ka määruse seletuskirjas ning loetud teadlikuks ja põhjendatud tagajärjeks paralleelsete süsteemide lõpetamisel. Samal ajal säilib sertifitseerijatel võimalus pakkuda turul täienduskoolituse teenust ning väheneb halduskoormus seoses sertifitseerimise hindamise aastatasu maksmise kohustuse lõppemisega.

Samuti on kutsesüsteemi arendamisel ja rakendamisel ette nähtud jätkuv koostöö tööandjate, erialaliitude ja teiste huvigruppidega, mis võimaldab vajaduse korral süsteemi paindlikult kohandada ning arvestada sektori arengute ja praktiliste vajadustega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

SeOS-i muudatusega viiakse isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused seaduse tasandile, mis tagab kooskõla nii PS-i kui ka IKÜM-iga. Eelnõukohases seaduses täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, millistel juhtudel ja tingimustel neid avalikustatakse ning kui kaua neid säilitatakse. Eelnõuga luuakse alus õiguspäraseks andmetöötluseks, tugevdades seeläbi usaldust riigi infosüsteemide vastu.

Lisaks viiakse eelnõuga seaduse tasandil lõpule elektrialal kutsetele üleminek. Praegu kehtiv paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Muudatusega luuakse ühtne tunnistuste süsteem, millega lihtsustatakse elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning suurendatakse õigusselgust.

Eelnõu § 1

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SeOS-i § 10 lõiget 2 teise lausega, mis loob erandi elektrialal kompetentsuse tõendamisele. Täiendatud lõike 2 kohaselt tõendab isik edaspidi elektrialal oma kompetentsust vaid kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Määruses nr 88 täpsustakse elektriala kompetentsi nõudeid, sh mis tasemega kutse peab isikul vastavaks elektriala tegevuseks olema. Näiteks elektriala 3. taseme kutsetunnistusega isik võib teha käidu- ja elektritöid vaid järelevalve all ja elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isik võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid.

Praegu kehtiv regulatsioon lubab elektrialal kasutada kahte paralleelset tunnistuste süsteemi – kutsetunnistusi ja pädevustunnistusi. Mõlemad süsteemid on kujunenud valdkonna praktika kaudu, kuid nende paralleelne toimimine on osutunud killustunuks, ebaühtlaseks ja valdkonna osapooltele raskesti mõistetavaks. Eelkõige tekitab segadust asjaolu, et pädevus- ja kutsetunnistuste puhul puudub ühene seos ja selgus, milline pädevusulatus või pädevusklass vastab millisele kutsetasemele ja vastupidi. See on põhjustanud olukorra, kus ei ettevõtjad, pädevad isikud, riigihanke korraldajad ega järelevalveasutused ei ole üheselt aru saanud, milline tunnistus annab milliseid õigusi ja millisel tasemel töid võib selle alusel teha. Probleemi lahendamiseks töötasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda ja valdkonna erialaliidud aastatel 2019–2024 välja ühtse elektriala kutsesüsteemi ning määruse nr 88 muudatustega kehtestati järkjärguline üleminek kutsepõhisele süsteemile. Määruse muudatustega nähti ette, et alates 01.01.2026 ei saa pädevustunnistusi enam taotleda, kuna kutsesüsteem on valdkonnas täielikult juurutatud. Siinne SeOS-i muudatus viib ülemineku seaduse tasandil lõpule.

Lõpliku ülemineku kuupäeva valik 01.01.2031 vastab põhimõttele, et viimaste pädevustunnistuste väljastamisest arvates saavad isikud neid kasutada kuni nende kehtivusaja lõpuni, milleks on praeguse praktika järgi viis aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SeOS-i § 12 lõiget 2, täpsustades selles sätestatud volitusnormi ulatust. Muudatuse tulemusel on seaduses määratud lahtise loeteluna, millised andmekogu pidamisega seotud teemad kuuluvad määruse reguleerimisalasse: andmekogu ülesehitus, andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, andmete esitamise kord, andmetele juurdepääsu ja väljastamise kord, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil selge volitusnorm, mis vastab PS-i §-de 3 ja 26 nõuetele ning IKÜM-i artikli 6 lõikele 3. Seaduseandja peab ise otsustama kõik olulised andmekaitseküsimused, jättes täitevvõimule vaid täpsustavad ja korraldusküsimused. Seni on volitusnorm olnud ebamäärane, jättes täitevvõimule liiga suure otsustusõiguse, mis võis viia olukorrani, kus isikuandmete töötlemise olulised tingimused on reguleeritud vaid määruse tasandil.

Võrreldes seaduse senise redaktsiooniga, kus piirdutakse üldise volitusega kehtestada andmekogu põhimäärusega, loetletakse nüüd seaduses kõik olulised teemad, mis peavad põhimääruses kajastuma. Muudatus suurendab õigusselgust, piirab täitevvõimu kaalutlusõigust ning tagab, et andmekogu pidamisega seotud olulised küsimused on läbipaistvalt ja põhiseaduspäraselt reguleeritud.

Kokkuvõttes luuakse muudatusega selge ja põhiseaduspärane volitusnorm, mis võimaldab määrusega reguleerida üksnes neid küsimusi, mis on seaduses täpselt loetletud, ning tagab, et kõik olulised andmekaitse ja andmekogu pidamise põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on sätestatud SeOS-i § 12 lõikes 4. Seda loetelu täiendatakse punktiga 10, lisades andmekogu koosseisu tarbijavaidluste komisjoni andmestiku. Juba praegu kogutakse ja töödeldakse tarbijavaidluste komisjoni andmeid TTJA järelevalve infosüsteemis, kuid eelnevalt ei ole seda eraldiseisvalt regulatsioonis sätestatud ning on lähtutud SeOS § 12 lõikest 5, mille alusel võib lõikes 4 nimetatud andmetele lisaks andmekogusse kanda ka muid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesannetega seotud asjakohaseid andmeid. Käesoleva muudatusega tehakse vastav täiendus ka andmekogusse kantavate andmestike loetelusse. Lisaks täpsem info, sh andmete säilitamistähtajad ja koosseis, kehtestatakse majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muudatustega, mille eelnõu kavand on seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 5 teine lause.

Kehtetuks tunnistatakse lause „Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu tingimused sätestatakse andmekogu pidamise põhimääruses.“, kuna eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse eraldiseisev ja põhjalikum volitusnormi säte.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SeOS-i § 12 lõigetega 7–10.

Lõikega 7 sätestatakse milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse. Loetletud on kõik andmeliigid, mida on vaja andmekogu pidamise eesmärgi ja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks: üldandmed (nt nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed), haridus- ja töötamisega seotud andmed (nt haridust tõendavad tunnistused, töökohad, tööleping) ning terviseandmed ja surmaandmed (nt inimese terviseseisundi kirjeldus pärast õnnetusjuhtumit, terviseseisund lõhkaja töö tegemiseks või teatud juhul ka surmafakt). Oluline on märkida, et TTJA infosüsteem ei küsi terviseandmeid Tervise infosüsteemist. Terviseandmed (sh tuletuslikud) sisestatakse TTJA poolse menetluse käigus, kui võetakse näiteks ütlused õnnetuse käigus kannatada saanud isikult, et selgitada välja seadmega toimunud õnnetuse asjaolusid. Kas tegemist oli seadme vale kasutusega või on seade rikkis ja endiselt ohtlik edasiseks kasutuseks.

Muudatuse eesmärk on tagada, et kõigi andmekogus töödeldavate isikuandmete liigid oleksid seaduse tasandil täpselt määratud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja otsustab, millist liiki andmeid on lubatud töödelda, ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et välistada ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust. Seni on andmekogus töödeldavate samade isikuandmete koosseis olnud reguleeritud määruse tasandil, mis ei taga aga piisavat õigusselgust ega vasta seadusereservatsiooni põhimõttele. Muudatus aitab vältida ka olukordi, kus andmekogus töödeldakse andmeid, mille töötlemiseks puudub seaduslik alus või mille ulatus on ebaselge.

Kokkuvõttes tagab § 12 lõike 7 lisamine, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete kategooriad on seaduse tasandil määratud, mis vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu andmekaitsenõuetele ja tugevdab andmesubjektide õiguste kaitset.

Lõikega 8 sätestatakse millistel juhtudel ja tingimustel võib TTJA infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid avalikustada. Lõikes loetletakse, millistel tingimustel andmeid avalikustatakse. Avalikud on isiku kompetentsust tõendava tunnistuse andmed (isiku kompetentsust tõendava tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev, pädevusulatus ja tunnistuse number). Kompetentsust tõendavate tunnistuste avalikustamine võimaldab tööandjatel, tellijatel ja järelevalveasutustel kontrollida, kas isikul on seadusega nõutud kvalifikatsioon, millega välditakse seda, et ohtlikke töid teeks ebapädev isik.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmekogus töödeldavate isikuandmete avalikustamise alused oleksid seaduse tasandile toodud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja saab otsustada, milliseid isikuandmeid ja millistel eesmärkidel võib avalikustada. Siiani on andmete avalikustamise regulatsioon samas ulatuses olnud sätestatud määruse tasandil, mis pole kooskõlas isikuandmete töötlemise nõuetega.

Võrreldes senise olukorraga, kus avalikustamise alused on määruses, tagab eelnõu muudatus, et kõik olulised avalikustamise juhud ja tingimused loetletakse seaduses. See suurendab õigusselgust, võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid nende andmeid võidakse avalikustada, ning loob läbipaistva ja põhiseaduspärase õigusraamistiku. Samuti aitab muudatus vältida olukordi, kus andmekogus avalikustatakse andmeid, mille avalikustamiseks puudub seaduslik alus.

Lõikega 9 sätestatakse, et andmekogus töödeldavatele terviseandmetele pääseb ligi ainult andmekogu vastutav töötleja, kelleks on TTJA. TTJA kasutab terviseandmeid õnnetusjuhtumi uurimisel, et hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke (vt ka põhiseaduspärasuse analüüsi).

Lõikega 10 määratakse andmekogusse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg. Lõike 10 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud isikuandmeid kõige kauem 20 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Täpsemad säilitustähtajad määratakse andmekogu põhimääruses. Maksimaalse säilitustähtaja kehtestamine seaduse tasandil tagab kooskõla PS-i § 26 ja IKÜM-i nõuetega, mis eeldavad, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. 20-aastane maksimaalne tähtaeg on valitud, arvestades TTJA infosüsteemi kõige pikemat tähtaega. Selline tähtaeg on seadme auditi ja kontrolli käigus töödeldavatel andmetel. Täpsemate tähtaegade sätestamine andmekogu põhimääruses võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt andmete liigile ja töötlemise eesmärgile, järgides minimaalsuse põhimõtet.

Enne seadme ohutuse seaduse kehtima hakkamist reguleeriti seadmetööde valdkonda mitme eriseadusega, näiteks masina ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, surveseadme ohutuse seadus. Nende seaduste kehtivuse ajal on väljastatud isikutele tähtajatuid pädevustunnistusi, nagu tunnistus masinate järelevaatajale, kelle ülesandeks on tagada kasutuses oleva masina ohutus. SeOS-i § 19 lõikes 2 on selle tarbeks rakendussäte, mille kohaselt enne SeOS-i jõustumist antud ning SeOS-i jõustumise ajal kehtivad load ja tunnistused kehtivad nende andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi. Selle erandi võimaldamiseks tehakse säilitamistähtajas erand, mis on seotud inimese elueaga, et inimesele jääks võimalus oma tähtajatut tunnistust või luba kasutada.

Eelnõu § 2

Eelnõuga lisatav jõustumissäte võimaldab viia SeOS-i vastavusse elektrikute kutsesüsteemis tehtud määruse nr 88 muudatusega. Eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele nõudele, mille kohaselt elektriala kompetentsust saab alates 01.01.2031 tõendada üksnes kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Praegu on praktikas levinud ka pädevustunnistuse kasutamine, mis kehtib varasema regulatsiooni alusel. Üleminekusäte võimaldab kutsele ülemineku järkjärgulise korra rakendamist. Selle aja vältel on võimalik kasutada ettenähtud tingimustel ka pädevustunnistust kompetentsuse tõendamiseks, et anda turuosalistele piisav aeg kohanemiseks ja vältida ebaproportsionaalseid kulusid.

3.1. Eelnõu põhiseaduspärasus

Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega5, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“6 Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid, mis kehtivad põhiõiguse riiveks.

Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab, et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26 teises lauses kindlaks määratud eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega. Õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele, milleks on avaliku korra, ohutuse ning seadmete ja toodete nõuetele vastavuse tagamise. TTJA ülesannete täitmine eeldab, et ametil on võimalik tuvastada seadme omanik, hinnata seadmetöid tegevate isikute pädevust ning uurida seadmetega toimunud õnnetusi. Selleks on vaja töödelda erinevat liiki isikuandmeid.

Isiku üldandmed
Üldandmete töötlemine on sobiv, kuna ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme omaniku hoolsuskohustuse täitmist ega tagada ohutusnõuete järgimist. Kontaktandmed võimaldavad TTJA-l pöörduda seadme omaniku või pädeva isiku poole, anda ettekirjutusi ning teavitada ohtlikest olukordadest. Seega aitavad üldandmed otseselt kaasa järelevalve ja ohutuse tagamise eesmärgile.

Haridus- ja töökogemuse andmed
Need andmed on sobivad, kuna TTJA ülesannete hulka kuulub seadmetöid tegevate isikute pädevuse kontroll. Pädevustunnistuste ja kutseoskuste kontrollimine on vältimatu selleks, et hinnata, kas isik vastab seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Ebapädevate isikute tegevus võib põhjustada olulist ohtu elule, keskkonnale või varale.

Tervise- ja surmaandmed
Tervise ja surmaandmete töötlemine on sobiv, kuna õnnetusjuhtumi uurimisel on oluline hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke. Tervisekahju iseloom võib anda olulist teavet seadme rikke või ohtliku olukorra tekkepõhjuste kohta. Seega aitab tervise ja surmaandmete töötlemine kaasa ohutuse tagamisele ja õnnetuste ennetamisele. Toote rikke näitena saab tuua elektrisae, mille puhul hinnatakse ohutust, et selgitada välja, kas toode võib olla ohtlik ja on põhjendatud selle laialdasem keeld või oli tegemist kasutusveaga. Paigaldisest tekkiva tervisekahju näitena saab tuua gaasipaigaldise, mille osaks on gaasikatel, mis vajab korrektseks tööks muu hulgas piisavas koguses hapnikku, et ei tekiks mittetäielikku põlemist, mille saaduseks on vingugaas. Vingugaasi tekkepõhjuste väljaselgitamiseks töötleb TTJA ka tervise- ja surmaandmeid. Tuleb märkida, et TTJA-le saadetakse uurimiseks ka teiste pädevate asutuste kogutud materjali, mis sisaldab TTJA järelevalve all olevate seadmete või paigaldistega toimunud õnnetusjuhtumite kirjeldusi, kus tuuakse välja, kes sai viga ning milline vigastus oli. Seda infot on vaja järelevalvemenetluseks, mille käigus selgitatakse välja õnnetuse tekkepõhjused. Surmaandmete töötlemine võib toimuda ka näiteks isikule väljastatud kompetentsust tõendava tunnistuse arhiveerimiseks, milleks on vaja faktilist alust.

Kokkuvõttes on kõigi töödeldavate andmete kategooriad otseselt seotud TTJA seadusest tulenevate ülesannete täitmisega ja andmete töötlemine aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isiku põhiõigusi vähem riivava meetmega. TTJA tegevusvaldkond, milleks on ohtlikumate seadmete järelevalve, tooteohutusalane järelevalve ja erialase pädevuse kontroll, eeldab täpset ja usaldusväärset teavet nii seadmete kui ka nendega seotud isikute kohta.

Isiku üldandmed
Üldandmete töötlemisele ei ole realistlikku alternatiivi. Ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme omaniku vastutust ega tagada, et järelevalvemenetluses osaleb õige isik. Samuti ei ole võimalik tagada ohutust, kui TTJA ei saa vajadusel isikuga ühendust võtta.

Haridus- ja töökogemuse andmed
Pädevuse kontrollimiseks ei ole olemas leebemat meedet kui pädevust tõendavate dokumentide ja andmete töötlemine. TTJA ei saa tugineda üksnes isiku enda väidetele või kolmandate isikute hinnangutele. Kutsetunnistused, pädevustunnistused, koolitused ja töökogemus on objektiivsed ja kontrollitavad allikad, mis võimaldavad hinnata, kas isik vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tagada, et seadmetöid teevad üksnes pädevad isikud.

Tervise- ja surmaandmed
Tervise- ja surmaandmete töötlemine on vajalik õnnetusjuhtumite uurimisel ja seda ei ole võimalik asendada leebema meetmega. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on oluline teada tervisekahju liiki ja raskust, kuna see võib viidata seadme rikke olemusele või ohutusnõuete rikkumisele. TTJA ei töötle tervise- ja surmaandmeid laiemalt ega muudel eesmärkidel kui TTJA pädevuses olevas järelevalve- ja loamenetluses ning isiku surma järgselt pädevust tõendava tunnistuse infosüsteemist eemaldamiseks. Seega on andmete töötlemine piiratud ja vältimatult vajalik.

Kokkuvõttes ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaksid TTJA-l täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid sama tõhusalt ja vähem riivavalt.

Mõõdukus

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu puutumatuse riive ei ole ülemäärane võrreldes avaliku huviga.

Isiku üldandmed
Üldandmeid töödeldakse üksnes konkreetsetes järelevalvemenetlustes ja seadmete ohutuse tagamiseks. TTJA ei kogu ega säilita andmeid põhjendamatult ja andmete säilitamise maksimaalsed tähtajad tulenevad seadusest. Riive intensiivsus on väike ja selline avalik huvi nagu ohtlikumate seadmete ohutuse tagamine kaalub selle üles.

Haridus- ja töökogemuse andmed
Pädevusandmete töötlemine on mõõdukas, kuna see puudutab isiku ametialast tegevust, mitte otseselt tema eraelu. Andmeid töödeldakse üksnes pädevuse kontrollimiseks ja neid ei avalikustata põhjendamatult. Arvestades, et ebapädev isik võib põhjustada raskeid õnnetusi, on riive intensiivsus mõõdukas ja õigustatud.

Tervise- ja surmaandmed
Terviseandmed on eriliiki isikuandmed ja nende töötlemine kujutab endast intensiivsemat riivet. TTJA töötleb terviseandmeid siiski üksnes õnnetusjuhtumite uurimiseks, mitte laiemalt. Andmeid ei avalikustata ega kasutata muul eesmärgil. Terviseandmete töötlemine on vältimatult vajalik, et tuvastada õnnetuse põhjused ja ennetada tulevasi ohte. Selline avalik huvi nagu inimeste elu ja tervise kaitse kaalub üles piirangu intensiivsuse. Eelnevalt kirjeldatud eesmärgil töödeldakse ka surmaandmeid, kuid neid ei liigitata eriliiki isikuandmeteks ja seetõttu loetakse riivet väiksemaks kui terviseandmete töötlemise puhul.

Kokkuvõttes töödeldakse kõigi kategooriate andmeid minimaalsuse põhimõtet järgides, üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel ja ulatuses, mis on vajalik TTJA ülesannete täitmiseks. Seetõttu ei ole riive ülemäärane.

Järeldus

TTJA-le antavad õigused on põhiseaduspärased, kuna need on vajalikud legitiimse eesmärgi saavutamiseks, on sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed.

Elektrikutsetele üleminek

Elektri kutsetele ülemineku regulatsioon puudutab põhiseaduse §‑s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Tegemist on põhiõigusega, mis tagab isikule võimaluse valmistuda kutsetegevuseks, valida endale sobiv eriala ning tegutseda sellel, teenides elatist enda valitud viisil. Samas lubab põhiseadus seadusandjal kehtestada selle õiguse kasutamiseks tingimusi ja korda, mistõttu ei ole tegemist absoluutse õigusega.

Elektri kutsetele üleminek tähendab olukorda, kus varasem pädevuse tõendamine ei pruugi enam olla uue süsteemi alusel piisav. Selline muudatus kuulub PS § 29 esemelisse kaitsealasse, kuna see puudutab otseselt isiku võimalust tegutseda juba valitud erialal. Kaitseala hõlmab lisaks eriala valikule ka kutsealase tegevuse jätkamist, mistõttu mõjutab pädevusnõuete muutmine otseselt isiku võimalust tegutseda edasi oma valitud tegevusalal. Isikuliselt kaitseb see põhiõigus kõiki isikuid – nii Eesti kodanikke kui ka Eestis viibivaid välisriigi kodanikke ja kodakondsuseta isikuid.

Elektri kutsetele üleminekuga kaasneb põhiõiguse riive, kuna isiku võimalus oma erialal tegutseda võib ajutiselt olla piiratud või sõltuda uute nõuete täitmisest. Näiteks võib isik ilma uue süsteemi kohase pädevuse tõendamiseta olla takistatud elektritööde tegemisel või peab selleks läbima täiendava koolituse ja pädevuse tõendamise. Tegemist on PS § 29 kaitsealasse kuuluva õiguse piiranguga. Samas ei ole selline riive iseenesest keelatud, seda võib piirata seadusega, kui järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Elektri kutsetele ülemineku eesmärgiks on tagada elektripaigaldiste ja -tööde ohutus, inimeste elu ja tervise kaitse, vara ja keskkonna kaitse ning tööde nõuetele vastavus. Elektrivaldkond on tehniline, kiiresti arenev ja potentsiaalselt kõrge riskiga valdkond, kus ebapädev tegevus võib tuua kaasa raskeid tagajärgi, nagu elektrilöök, tulekahju või ulatuslik varaline kahju kolmandale isikule. Sarnaselt teistele kõrge riskiga tehnilistele valdkondadele on riigil õigustatud huvi reguleerida, kes võib selles valdkonnas tegutseda. Elektrivaldkonnas on oluline välistada ebapädevate isikute tegevus avaliku huvi kaitseks, selleks tuleb tagada, et töid teostavad üksnes pädevad ja usaldusväärsed isikud. Seetõttu on piirangu eesmärk legitiimne.
Meetme sobivust hinnates tuleb analüüsida, kas elektri kutsetele üleminek aitab kaasa seatud eesmärgi saavutamisele. Ühtne kutsesüsteem võimaldab kontrollida, kas isikute teadmised ja oskused vastavad ajakohastele nõuetele, arvestades tehnoloogia arengut ning muutunud ohutusstandardeid. Kui riigil on selge ja kontrollitav mehhanism, mille kaudu hinnata elektritöid tegevate isikute pädevust, on võimalik tõhusamalt tagada, et ohtlike töödega ei tegeleks ebapiisava kvalifikatsiooniga isikud. Sarnaselt loamenetlusele kõrge riskiga valdkondades aitab pädevuse kontroll vähendada ohtu avalikule huvile. Seega on meede sobiv.
Vajalikkuse hindamisel tuleb kaaluda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piirava abinõuga. Võimalik alternatiiv oleks näiteks varasemate pädevuste automaatne tunnustamine või vabatahtlik täiendkoolitus. Sellised meetmed oleksid küll vähem piiravad, kuid ei oleks eesmärgi saavutamisel sama efektiivsed. Kui riik ei nõuaks pädevuse ühe süsteemi alusel tõendamist, puuduks tal võimalus juurutada ühtset kvalifikatsiooni, mis võimaldab läbipaistvalt hinnata ohutusnõuete järgimist. Samuti tuleks arvestada, et hajus või riskipõhine hindamine vähendaks järelevalve ühtlust. Seetõttu ei leidu sama tõhusat, kuid vähem riivavat meedet ning pädevuse tõendamine ühe süsteemi alusel on vajalik.

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas eesmärgi saavutamise vajadus on kaalukam kui põhiõiguse riive. Elektri kutsetele üleminek ei keela isikul erialal tegutsemist, vaid seab kõigile samad tingimused. Isikul säilib võimalus oma pädevus kutsesüsteemi alusel tõendada, mistõttu ei ole tegemist kutsetegevusest väljaarvamisega, vaid selle regulatiivse korrastamisega. Riive seisneb peamiselt ajutises koormuses, näiteks koolituse läbimises või eksami sooritamises.
Teisalt on avalik huvi elektrivaldkonnas äärmiselt kaalukas. Elektritöödega kaasnevad ohud võivad realiseeruda tõsiste õnnetustena, mis ohustavad inimeste elu ja tervist ning põhjustavad märkimisväärset kahju. Päästeameti statistika põhjal saab iga kolmas tulekahju alguse elektrist. Sellises valdkonnas on riigil kohustus tagada kõrge ohutustase ja vältida olukordi, kus tegutsevad ebapädevad isikud. Sarnaselt teiste kõrge riskiga valdkondadele õigustab see ka intensiivsemaid piiranguid. Kui regulatsioon on kujundatud mõistlikult – näiteks nähakse ette üleminekuperiood, arvestatakse varasemat kogemust ning nõuded ei ole ülemäära koormavad –, ei ole riive ülemäärane võrreldes saavutatava eesmärgiga.
Kokkuvõttes kujutab elektri kutsetele üleminek endast PS § 29 sätestatud kutsevabaduse riivet, kuid see on põhiseaduspärane. Piirang teenib legitiimset eesmärki – inimeste elu, tervise ja vara kaitset, on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning on mõõdukas, arvestades avaliku huvi kaalu ja riive iseloomu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud IKÜM-i põhimõtteid.

Eelnõul on otsene puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725. Isikuandmete töötlemine on kõikides liidu institutsioonides ja organites EL-i õigusega reguleeritud valdkond ning selle regulatsioon on esitatud otsekohalduva määrusena, milles sätestatud nõudeid tuleb kohaldada kõigile isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks loodud andmekogudele.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse muudatused kahes valdkonnas:

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi puudutavad muudatused;
2. elektrialal tööde tegemiseks vajaliku isiku kompetentsuse tõendamise korra muutmine.

Eelnõuga kaasnev mõju tuleneb varasemast muudatusest, millega mindi elektrialal üle kutsetele. Muudatuse järgselt täiendatakse SeOS-i ning tuuakse mõjud veelkord ka siin esile. Mõju avaldub eeskätt majanduse valdkonnas, mõjutades elektrialal tegutsevaid ettevõtjaid ja elektritöö pädevusega isikuid, ning riigiasutuste töökorralduses.
TTJA infosüsteemi puudutavad muudatused on tehnilist ja õiguslikku laadi ning neil ei ole olulist mõju ettevõtjatele ega elanikele.

Mõju valdkond: elektriala kompetentsuse tõendamise süsteemi muudatuse mõju majandusele
Sihtrühm: elektrialal tegutsevad ettevõtjad ja elektritöö pädevusega isikud

Elektriala tööde tegemiseks vajalik kompetentsuse tõendamise süsteem on olnud aastaid killustunud, paralleelselt on kasutusel olnud nii kutse- kui ka pädevustunnistused, mida väljastavad erinevad asutused. Selline olukord on viinud selleni, et elektritöid pakkuvad ettevõtjad, kompetentsed isikud, riigihangete korraldajad ja järelevalveasutused ei tegutse ühtses infoväljas ning puudub selge arusaam, millised õigused ja milline pädevus konkreetse tunnistuse omanikul on. Seda on rõhutatud ka ebavõrdse konkurentsiolukorra tekkimise tõttu, mille põhjustab pädevuse hindamise ebamäärasus. Selle probleemi kõrvaldamiseks minnakse üle ühtsele kutsetunnistuste süsteemile, mis on valmistatud ette nii, et see jõuab lõpule 1. jaanuaril 2031. Üleminekuaeg võimaldab pädevustunnistusega isikutel saada vajadusel veel ühe perioodi ulatuses tunnistuse pikendust ning samal ajal läbida täienduskoolitusi ja viia oma kvalifikatsioon vastavusse kutsetasemete nõuetega. Üleminekuperioodi pikkus lähtub eesmärgist tagada isikutele proportsionaalne kohanemisaeg ning vältida olukorda, kus tööturul tekib korraga suur hulk tunnistust uuendavaid isikuid või tekivad kvalifitseeritud töötajate puudusest tingitud töökatkestused. Kutsetunnistustele üleminek toetab ka rahvusvahelise praktika ühtlustamist. Lääne-Euroopa riikides tõendatakse kompetentsust valdavalt kutse andmisega, samas kui pädevustunnistused on rohkem levinud Põhjamaades (Soome, Rootsi). Eestis kui väikeses riigis on ühe süsteemi kasutamine majanduslikult ja administratiivselt otstarbekam ning suurendab selgust nii tööturul kui ka hangetes.

Muudatus puudutab ligikaudu 2900 elektrialal pädevustunnistusega töötavat inimest, kes peavad tulevikus taotlema kutsetunnistust. Ülemineku juurutamisel hinnati, et mõjutatud on neist eelkõige isikud, kellel ei ole täna juba kutsesüsteemi alusel pädevust – neid oli 2810 isikut. Kutse taotlemisel on vähem mõjutatud need isikud, kellel on pikaajaline töökogemus või taotletavale kutsetasemele vastav haridus, rohkem aga need isikuid, kellel on lühem töökogemus ja haridustee on lõpetamata. Kutsetunnistusele üleminek on varasemalt võimaldatud ning käesoleva seadusega nähakse ette piirang, et alates 2031 aastast elektrialase pädevuse tõendamisele pädevustunnistusega. Isiku pädevust reguleerivas määruses tehti muudatused, et üleminek saaks toimuda sujuvalt. Määruste muutmise alusel sai Kutsekoda luua juba uued kutsed, et tekiks varakult võimalus valida pädevuse tõendamiseks kutsesüsteem. Kutsesüsteemis täiendatakse pädevusi pidevalt, vastavalt turu ootustele. Kutsetunnistuse taotlemise tasu jääb üldjuhul vahemikku 100–350 eurot, mis on mõnevõrra suurem kui pädevustunnistuse taotlemise tasu (100–240 eurot). Seetõttu võib osal isikutel tekkida lisaväljaminek. Negatiivne mõju võib kanduda ka tööandjatele, kes otsustavad oma töötajate tunnistuste uuendamise kulud ise katta. Samas on muudatusel ka otsene positiivne mõju kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tuludele, kuna kutsetunnistuste taotlejate arv suureneb märkimisväärselt – pädevustunnistuste süsteemist üleminek kutsetele kasvatab nõudlust 11 kutsevaldkonnas. See elavdab kutse andmise korraldajate majandustegevust ning võimaldab investeerida süsteemi kvaliteedi ja hindamismetoodika arendamisse.

Pädevustunnistusi väljastavate asutuste (kaks ettevõtjat) tulud vähenevad, kuna nende roll kompetentsuse tõendajana lõppeb. Negatiivne mõju nende tegevusmahule on seega otsene, kuid mõju piirdub ühest süsteemist teise üleminekuga ja on prognoositav juba aegsasti.

Ühtne kutsepõhine süsteem vähendab segadust elektritöödega seotud õiguste ulatuse tõlgendamisel, aitab vältida oskuse tasemete ebaühtlust ning parandab tööde kvaliteeti. Sektori senised probleemid, sh ebaühtlane teadlikkus nõuetest ja madalam ohutustase, on osaliselt seotud paralleelselt toimivate tunnistussüsteemidega. Ühtne kutsemudel aitab vältida valesti tehtud töödest tulenevaid kulusid ning vähendab ümbertegemise või parandamise vajadust, mis omakorda vähendab ettevõtjate koormust ja parandab klientide ohutust.

Kuigi üleminek kutsepõhisele süsteemile võib tuua isikutele ja tööandjatele kaasa lisakulusid ning pädevustunnistuste väljastajatele tulu vähenemise, kaalub need negatiivsed mõjud üles tööde kvaliteedi paranemisest ja sektorisisese konkurentsi ühtlustumisest tulenev pikaajaline positiivne mõju. Seetõttu hinnatakse muudatuse majanduslikku mõju kokkuvõttes positiivseks.

Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused (KOV)
Rakendamine ei too riigile ega KOV-idele kaasa lisatulusid ega -kulusid, kuna muudatus puudutab üleminekut elektrialal kompetentsete isikute kahe paralleelse tunnistussüsteemi asemel kutsetunnistuste süsteemile, mis on praeguseks praktikas juba ka juurutatud.

Isikuandmete töötlemisega seotud mõju on positiivne, sest sellega luuakse õigusselgus. Lühikeseks ajaks võib muudatus tuua TTJA-le täiendava töökoormuse, mis tuleneb isikuandmete töötlemisega seotud juhendite täiendamisest. See on aga ühekordne tegevus, sest isikuandmeid on töödeldud samadel alustel ka seni, kuid alused selleks on olnud sätestatud määruse tasandil. Elektriala tööde tegemiseks vajaliku kompetentsuse tõendamise süsteemi muutusega kujuneb TTJA-le ja KOV-idele selgem kontrollimehhanism ning väheneb tõlgenduskoormus.

Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused eelnõus on tehnilise ja täpsustava iseloomuga ega too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele.

Seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ja kohaliku omavalitsusele otseseid tulusid ega kulusid. Seaduse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja muuta majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (seletuskirja lisa), millest jäetakse välja isikuandmete töötlemist puudutavad sätted, mis kehtestatakse SeOS-is.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Üldises korras jõustumise põhjuseks on see, et isikuandmete töötlemises tehtavad muudatused on tehnilise iseloomuga, nendega viiakse olemasolevad sätted kooskõlla juba kehtivate seadusenormidega ning see ei eelda üleminekuperioodi adressaatidele ega põhjalikke süsteemseid muudatusi. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused on asutustel juba tehtud või nendeks ei ole vaja lisaettevalmistusi. Seetõttu ei ole vajadust hilisema jõustumisaja järele.

Erandina jõustub eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav elektrialal kompetentsuse tõendamise muudatus 01.01.2031. Muudatuse hilisem jõustumine on tingitud asjaolust, et elektrialal minnakse üle paralleelselt kasutusel olnud pädevustunnistuste ja kutsetunnistuste süsteemilt ühtsele kutsepõhisele kompetentsuse tõendamise korrale, mis jõuab lõpule sel kuupäeval.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0187/01 ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule ning Eesti Elektroenergeetika Seltsile.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi TTJA infosüsteem)

töödeldavate isikuandmete liike ning nende säilitamise maksimaalse tähtaja ja avalikustamise

nõudeid. Elektrialal täiendatakse isiku kompetentsuse tõendamise nõudeid. Samuti lisatakse

tarbijavaidluste komisjoni andmestik sõnaselgelt SeOS § 12 lõikes 4 olevasse andmestike

loetellu. Kehtivas õiguses on osa isikuandmete töötlemise tingimusi sätestatud määruse tasandil

ning seaduses ei ole piisavalt selgelt kirjas, milliseid andmeid võib järelevalve infosüsteemis

töödelda, kui kaua neid säilitada ja millal neid võib avalikustada. Samuti ei ole piisavalt täpselt

määratletud, millised andmekogu pidamise küsimused võib reguleerida ministri määrusega.

Eelnõuga viiakse olulised isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile ja täpsustatakse

volitusnormi. Elektrialal lahendatakse probleem, kus paralleelselt kehtivad pädevus- ja

kutsetunnistused on tekitanud ettevõtete ja ka laiemalt teiste elektritööde tellijate seas

ebaselgust, ning minnakse üle ühtsele süsteemile.

Muudatusi tehakse kahes valdkonnas. Esimese valdkonna muudatustega viiakse seni määruses1

sätestatud isikuandmete töötlemise nõuded seaduse tasandile (halduskoormus ei muutu). Teises

valdkonnas viiakse elektrialal isiku kompetentsuse tõendamise nõue vastavusse elektrialal

juurutatud kutsetele ülemineku muudatustega, mille järel saab alates 2031. aasta 1. jaanuarist

kompetentsust tõendada 3.–8. taseme kutsetunnistusega2 (halduskoormus suureneb).

Halduskoormuse tasakaalustamiseks muudetakse väärimetalltoodete seaduses

(Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, bürokraatia vähendamine, 853 SE)

väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks tegevuseks. Erandina säilib

nimemärgise registreeringu uuendamise kohustus juhul, kui nimemärgise registreerimisel

sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on

tähtajaline.

Muudatusega kaasneb halduskoormuse kasv on seotud pädevustunnistustelt kutsetunnistustele

üleminekuga. Selline piirang on siiski põhjendatud ja vajalik, arvestades elektritöödega seotud

märkimisväärseid riske elule, tervisele ja varale. Elektrisüsteemide projekteerimine, ehitamine

ja käit on oma olemuselt kõrge riskiga tegevus, kus eksimused võivad põhjustada raskeid

õnnetusi, sealhulgas tulekahjusid, varakahju ja tervisekahjusid. Ettepanek elektrivaldkonnas

kutsetele üleminekuks tuli MTÜ-lt Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja on väljatöötatud

koostöös sektoriga.

Päästeameti tuleohutuse statistika kohaselt algab märkimisväärne osa hoonetulekahjudest (44%

aastal 2025) elektrisüsteemide riketest või valesti tehtud elektritöödest mis kinnitab, et

elektrialal pädevuse tagamine ei ole pelgalt formaalne nõue, vaid otseselt seotud inimeste elu

ja vara kaitsega. Seetõttu on pädevuse ühtne ja selgelt kontrollitav süsteem vajalik, et välistada

ebapiisava kvalifikatsiooniga isikute tegutsemine ning vähendada süsteemseid ohutusriske.

Kavandatav regulatsiooni muutmine on suunatud tulevikku, eesmärgiga hoida edaspidi ühtset

ja selgelt kontrollitavat pädevussüsteemi, mis võimaldab süsteemselt tõsta elektripaigaldiste

ohutuse taset ning seeläbi ennetada õnnetuste tekkimist.

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja (vaadatud 28.05.2026) 2 Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded–Riigi Teataja (vaadatud 28.05.2026)

Kutsetunnistusele üleminek on varasema regulatsiooniga juurutatud ning käesolev

muudatusega sätestatakse see seadme ohutuse seaduses. Kutsetele ülemineku

ettevalmistamiseks kehtestati majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88

„Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku

kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“, mille

järgselt algas 2024 aasta alguses elektrialal üleminek kutsetele ning mis jõuab lõpule 2030.

aasta lõpuks. Käesoleva eelnõuga ei kehtesta juba juurutatud kutsetele üleminekule uusi

nõudeid.

Eelnõu eesmärk on tagada, et isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused

oleksid selgelt ja täpselt sätestatud seaduse tasandil kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. Eelnõuga kaotatakse olukord, kus

olulised isikuandmete kaitse küsimused on reguleeritud määruse tasandil, mis on vastuolus

seadusereservatsiooni põhimõttega. Muudatused suurendavad õigusselgust, läbipaistvust ja

andmesubjektide õiguste kaitset ning tugevdavad usaldust riigi infosüsteemi vastu. Teine

eesmärk on tagada, et pärast elektrialal kutsetele ülemineku protsessi lõplikku jõustumist

(01.01.2031) on kutsega kompetentsuse tõendamise nõue aegsasti ka SeOS-is sätestatud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

(5663 2448, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse seadme ohutuse seaduse 2025. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni

(RT I, 30.04.2024, 12).

Eelnõu on seotud kutse- ja oskuste seaduse eelnõuga3, millega ajakohastatakse muu hulgas

SeOS-is kasutatavat terminoloogiat ning asendatakse mõiste „kutsetunnistus“ mõistega

„kutse“. Käesoleva eelnõu paragrahvis 1 kasutatakse veel kehtivas redaktsioonis olevat terminit

„kutsetunnistus“, kuid see tuleb eelnõu menetlemise käigus viia kooskõlla kutseseaduse eelnõus

kasutatava mõistega „kutse“.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Andmekogu regulatsiooni korrastamise kohta ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui

eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõuga korrastatakse TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete liike, et need vastaks

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d0212917-8873-4990-b5fc-6d472688ea4a (vaadatud 28.05.2026)

IKÜM-i ja PS-i nõuetele. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. Andmekogu

isikuandmete koosseis ja säilitamise tähtajad on praegu sätestatud andmekogu põhimääruses.

Andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ega andmesubjektide õigused ei muutu ning eelnõu ei

too kaasa uusi kohustusi ega täiendavaid kulusid ettevõtjatele, isikutele ega riigiasutustele.

Eelnõuga tuuakse regulatsioon põhimääruse tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi

andmekogu regulatsioonis eelnõuga ei tehta, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist

õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõul on kaks eesmärki: sätestada seaduse tasandil TTJA infosüsteemis töödeldavate

isikuandmete liigid, töötlemise alused, avalikustamise tingimused ja maksimaalsed

säilitustähtajad ning kehtestada elektrialal ühtne kutsetunnistusel põhinev kompetentsuse

tõendamise kord.

Sellega tagatakse, et SeOS-i alusel töödeldavad isikuandmed oleksid käsitletud TTJA

infosüsteemis kooskõlas IKÜM-i ning Eesti õigusruumi nõuetega. Eelnõu keskne siht on viia

kõik isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile, kaotades senise olukorra, kus olulised

andmekaitseküsimused on reguleeritud vaid määruse või selle lisa kaudu. Selline lähenemine

on vajalik, et vältida PS-i §-de 11 ja 26 rikkumist ning tagada, et iga isiku põhiõigusi puudutava

otsuse langetab seadusandja, mitte täitevvõim. Muudatuse tulemusena on kõik isikuandmete

töötlemise olulised tingimused sätestatud seaduses, mis tagab õigusselguse ning vastavuse PS

ja IKÜM nõuetele.

Eelnõuga täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, määrates

andmeliigid (üldandmed, haridusandmed, töötamise andmed ning terviseandmed ja

surmaandmed). Samuti sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib neid andmeid

avalikustada, näiteks seadme auditi, kontrolli või isiku kompetentsust tõendava tunnistuse

kohta. Eelnõukohane seadus seab isikuandmete säilitamisele selge maksimaalse tähtaja (kuni

20 aastat), millega välistatakse tähtajatu säilitamine, mis oleks vastuolus

andmekaitsepõhimõtetega. 20-aastane tähtaeg on valitud, sest TTJA säilitab kõige pikemalt

auditi ja kontrolli kohta sisestatud andmeid, mis on vajalikud seadme nõuetele vastavuse

järjepidevuse kontrollimiseks. Muudel juhtudel on andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg

üldjuhul 10 aastat. Andmed hävitatakse tähtaja möödumisel. Andmekogu vastutav töötleja võib

statistilistel eesmärkidel rakendada andmete hävitamise asemel andmete anonüümseks

muutmist tagasikodeerimist mittevõimaldaval viisil. Arhiiviväärtuslikud andmed antakse

säilitustähtaja möödumisel üle Rahvusarhiivile kooskõlas arhiiviseaduses sätestatud nõuetega.

Oluline eesmärk on ka volitusnormi täpsustamine: eelnõukohane seadus määrab, millised

küsimused võib reguleerida määrusega (nt andmekogu ülesehitus, andmete täpsem koosseis,

andmeandjad, andmete esitamise ja väljastamise kord, säilitamise täpsemad tähtajad, vastutava

ja volitatud töötleja ülesanded). Sellega tagatakse, et täitevvõim ei saa reguleerida

põhiseaduslikke õigusi ülemäära laialt ning kõik olulised andmekaitseküsimused on

seadusandja kontrolli all.

Eelnõu eesmärk on tugevdada andmesubjektide õigusi, suurendada andmete töötlemise

läbipaistvust ning parandada avalikkuse usaldust riigi infosüsteemide vastu. Selge regulatsioon

aitab vältida õigusvaidlusi, tagab parema järelevalve ning võimaldab TTJA-l täita oma

ülesandeid õiguspärasemalt. Samuti loob see kodanikele kindluse, et nende andmeid

töödeldakse ainult selgelt määratud eesmärkidel ning kooskõlas andmekaitsenõuetega.

Volitusnormi ulatuse täpsustamine tagab, et määrusega reguleeritavad küsimused on selgelt

piiritletud ja olulised andmekaitseküsimused sätestatud seaduses.

Kokkuvõttes on seaduse isikuandmete töötlemise sätete eesmärk tagada, et TTJA infosüsteemis

töödeldavate isikuandmete kaitse oleks heal tasemel, anda selged reeglid nii andmete

kogumiseks, säilitamiseks, avalikustamiseks kui ka kustutamiseks ja võimaldada vajadusel

paindlikkust, kuid ainult seadusandja määratud raamides. See on oluline andmekaitsekultuuri

arendamiseks ja vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu ootustele.

Teiseks eesmärgiks on kehtestada elektrialal ühtne kompetentsuse tõendamise süsteem.

Varasem paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem oli killustunud ja raskesti arusaadav

ning tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Probleemi lahendamiseks kehtestati

huvigruppidega koostöös elektrialal kutsetele ülemineku ajakava ja loodi ühtne tunnistuste

süsteem, mis lihtsustab elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning

suurendab õigusselgust. Muudatuse tulemusena tõendatakse alates 1. jaanuarist 2031 elektrialal

kompetentsust kutseseaduse tähenduses väljastatud kutsetunnistusega. Pädevustunnistuste

väljastamise lõpetamine nähakse ette 2026 aastal kehtima hakkava kompetentsuse tõendamise

süsteemi täiendamisega, mis tagab et ei teki tühimikku pädevustelt kutsetunnistustele

üleminekul. Sellega kõrvaldatakse paralleelsetest tunnistussüsteemidest tulenev ebaselgus ning

kehtestatakse ühtne ja selge kompetentsuse tõendamise kord.

Üleminek ühtsele kutsesüsteemile on põhjendatud ka elektrivaldkonna järjest kasvava

strateegilise tähtsusega. Energiasektori areng, sealhulgas üleminek taastuvatele

energiaallikatele nagu tuule- ja päikeseenergia, toob kaasa elektrisüsteemide mahu ja keerukuse

olulise suurenemise. Detsentraliseeritud energiatootmine, salvestuslahendused, nutivõrgud ja

hajutatud tootmisüksused eeldavad elektritööde tegijatelt kõrget kompetentsust, süsteemset

arusaamist ja vastutust. Elektritöö kvaliteet mõjutab otseselt kogu energiasüsteemi töökindlust

ja ohutust, sh võrgu stabiilsust ning seadmete ohutut toimimist.

Sellest tulenevalt muutub elektrikutse roll ühiskonnas järjest olulisemaks, kuna kvalifitseeritud

spetsialistide olemasolu on eelduseks nii energiapöörde elluviimisele kui ka avaliku ohutuse

tagamisele.

SeOS-i elektriala pädevuse tõendamiseks ainult kutsetunnistusega on koostatud

väljatöötamiskavatsus (seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus)4. Väljatöötamiskavatsus käsitles kokku nelja SeOS muudatust. Antud

eelnõus tehakse muudatus ainult ühe käsitletud punkti osas – täiendatakse SeOSi, et see oleks

vastavuses varasemate määruste muudatustega, millega sätestati elektrivaldkonnas kutsega

pädevuse tõendamise sisulised nõuded. Väljatöötamiskavatsuses käsitletud kolme teist punkti

käesoleva eelnõuga ei käsitleta, sest punktid vajavad tagasiside põhjal täiendavat analüüsimist.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise ja kommenteerimise ajal saadud tagasisides

kinnitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, et

elektrivaldkonnas on poolehoid ühtsele kutsesüsteemile üleminekule, mis aitab korrastada

sektoris olevat segadust, mis tuleneb olemasoleva kutse- ja pädevussüsteemi erinevustest ja

seeläbi osapoolte teadmatusest. Kutsesüsteem on seni toiminud tugeva koostööplatvormina

erinevate osapoolte (tööandjad, õppeasutused, erialaliidud, kutsenõukogud) vahel ning

tagasisides rõhutati vajadust säilitada sisuline koostöö ka pärast süsteemi struktuurimuudatusi.

Vastuargumendid esitas MHV Elektrikontroll OÜ. Ettevõtte esindaja leiab, et elektrivaldkonna

kehtiv paralleelne pädevus- ja kutsesüsteem pole praktikas tekitanud olulisi probleeme ning see

4 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6fdb09ee-0604-4e59-a8ad-807df0a4d300 (vaadatud 28.05.2026)

katab kogu elektritööde spektri ning toetab elukestvat õpet ilma vajaduseta erialast kutse- või

kõrgharidust omandada.

Ettevõtja poolt esitatud argumentidega on arvestatud juba elektrivaldkonna pädevusnõudeid

täpsustava määruse ettevalmistamisel ning need on kajastatud määruse seletuskirjas.

Seletuskirjas on hinnatud ülemineku mõju pädevustunnistuselt kutsetunnistusele nii isikute

sertifitseerijate (MHV Elektrikontroll OÜ ja Inspecta Estonia OÜ) kui ka teiste sihtrühmade

jaoks, sealhulgas sertifitseerijate võimalikku tulude vähenemist.

Mõjude leevendamiseks on määruses ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul on

pädevustunnistusega isikutel võimalik oma pädevustunnistust veel ühe korra taastõendada.

Lisaks kehtivad varem väljastatud pädevustunnistused kuni 31. detsembrini 2030. Selline

ajapikendus võimaldab nii isikutel kui ka turuosalistel muudatustega järk-järgult kohaneda.

Kuigi sertifitseerijate jaoks kaasneb muudatustega märkimisväärne majanduslik mõju, on see

käsitletud ka määruse seletuskirjas ning loetud teadlikuks ja põhjendatud tagajärjeks

paralleelsete süsteemide lõpetamisel. Samal ajal säilib sertifitseerijatel võimalus pakkuda turul

täienduskoolituse teenust ning väheneb halduskoormus seoses sertifitseerimise hindamise

aastatasu maksmise kohustuse lõppemisega.

Samuti on kutsesüsteemi arendamisel ja rakendamisel ette nähtud jätkuv koostöö tööandjate,

erialaliitude ja teiste huvigruppidega, mis võimaldab vajaduse korral süsteemi paindlikult

kohandada ning arvestada sektori arengute ja praktiliste vajadustega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

SeOS-i muudatusega viiakse isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused

seaduse tasandile, mis tagab kooskõla nii PS-i kui ka IKÜM-iga. Eelnõukohases seaduses

täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, millistel juhtudel ja

tingimustel neid avalikustatakse ning kui kaua neid säilitatakse. Eelnõuga luuakse alus

õiguspäraseks andmetöötluseks, tugevdades seeläbi usaldust riigi infosüsteemide vastu.

Lisaks viiakse eelnõuga seaduse tasandil lõpule elektrialal kutsetele üleminek. Praegu kehtiv

paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning

tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Muudatusega luuakse ühtne tunnistuste süsteem,

millega lihtsustatakse elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning

suurendatakse õigusselgust.

Eelnõu § 1

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SeOS-i § 10 lõiget 2 teise lausega, mis loob erandi

elektrialal kompetentsuse tõendamisele. Täiendatud lõike 2 kohaselt tõendab isik edaspidi

elektrialal oma kompetentsust vaid kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Määruses nr 88

täpsustakse elektriala kompetentsi nõudeid, sh mis tasemega kutse peab isikul vastavaks

elektriala tegevuseks olema. Näiteks elektriala 3. taseme kutsetunnistusega isik võib teha käidu-

ja elektritöid vaid järelevalve all ja elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isik võib teha ja

juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid.

Praegu kehtiv regulatsioon lubab elektrialal kasutada kahte paralleelset tunnistuste süsteemi –

kutsetunnistusi ja pädevustunnistusi. Mõlemad süsteemid on kujunenud valdkonna praktika

kaudu, kuid nende paralleelne toimimine on osutunud killustunuks, ebaühtlaseks ja valdkonna

osapooltele raskesti mõistetavaks. Eelkõige tekitab segadust asjaolu, et pädevus- ja

kutsetunnistuste puhul puudub ühene seos ja selgus, milline pädevusulatus või pädevusklass

vastab millisele kutsetasemele ja vastupidi. See on põhjustanud olukorra, kus ei ettevõtjad,

pädevad isikud, riigihanke korraldajad ega järelevalveasutused ei ole üheselt aru saanud,

milline tunnistus annab milliseid õigusi ja millisel tasemel töid võib selle alusel teha. Probleemi

lahendamiseks töötasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda ja

valdkonna erialaliidud aastatel 2019–2024 välja ühtse elektriala kutsesüsteemi ning määruse nr

88 muudatustega kehtestati järkjärguline üleminek kutsepõhisele süsteemile. Määruse

muudatustega nähti ette, et alates 01.01.2026 ei saa pädevustunnistusi enam taotleda, kuna

kutsesüsteem on valdkonnas täielikult juurutatud. Siinne SeOS-i muudatus viib ülemineku

seaduse tasandil lõpule.

Lõpliku ülemineku kuupäeva valik 01.01.2031 vastab põhimõttele, et viimaste

pädevustunnistuste väljastamisest arvates saavad isikud neid kasutada kuni nende kehtivusaja

lõpuni, milleks on praeguse praktika järgi viis aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SeOS-i § 12 lõiget 2, täpsustades selles sätestatud

volitusnormi ulatust. Muudatuse tulemusel on seaduses määratud lahtise loeteluna, millised

andmekogu pidamisega seotud teemad kuuluvad määruse reguleerimisalasse: andmekogu

ülesehitus, andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, andmete

esitamise kord, andmetele juurdepääsu ja väljastamise kord, andmete säilitamise täpsemad

tähtajad ning vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, muud andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused.

Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil selge volitusnorm, mis vastab PS-i §-de 3 ja

26 nõuetele ning IKÜM-i artikli 6 lõikele 3. Seaduseandja peab ise otsustama kõik olulised

andmekaitseküsimused, jättes täitevvõimule vaid täpsustavad ja korraldusküsimused. Seni on

volitusnorm olnud ebamäärane, jättes täitevvõimule liiga suure otsustusõiguse, mis võis viia

olukorrani, kus isikuandmete töötlemise olulised tingimused on reguleeritud vaid määruse

tasandil.

Võrreldes seaduse senise redaktsiooniga, kus piirdutakse üldise volitusega kehtestada

andmekogu põhimäärusega, loetletakse nüüd seaduses kõik olulised teemad, mis peavad

põhimääruses kajastuma. Muudatus suurendab õigusselgust, piirab täitevvõimu kaalutlusõigust

ning tagab, et andmekogu pidamisega seotud olulised küsimused on läbipaistvalt ja

põhiseaduspäraselt reguleeritud.

Kokkuvõttes luuakse muudatusega selge ja põhiseaduspärane volitusnorm, mis võimaldab

määrusega reguleerida üksnes neid küsimusi, mis on seaduses täpselt loetletud, ning tagab, et

kõik olulised andmekaitse ja andmekogu pidamise põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on

sätestatud SeOS-i § 12 lõikes 4. Seda loetelu täiendatakse punktiga 10, lisades andmekogu

koosseisu tarbijavaidluste komisjoni andmestiku. Juba praegu kogutakse ja töödeldakse

tarbijavaidluste komisjoni andmeid TTJA järelevalve infosüsteemis, kuid eelnevalt ei ole seda

eraldiseisvalt regulatsioonis sätestatud ning on lähtutud SeOS § 12 lõikest 5, mille alusel võib

lõikes 4 nimetatud andmetele lisaks andmekogusse kanda ka muid Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti ülesannetega seotud asjakohaseid andmeid. Käesoleva muudatusega tehakse

vastav täiendus ka andmekogusse kantavate andmestike loetelusse. Lisaks täpsem info, sh

andmete säilitamistähtajad ja koosseis, kehtestatakse majandus- ja taristuministri 19. märtsi

2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“ muudatustega, mille eelnõu kavand on seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 5 teine lause.

Kehtetuks tunnistatakse lause „Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, andmete

esitamise ja andmetele juurdepääsu tingimused sätestatakse andmekogu pidamise

põhimääruses.“, kuna eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse eraldiseisev ja põhjalikum volitusnormi

säte.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SeOS-i § 12 lõigetega 7–10.

Lõikega 7 sätestatakse milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse. Loetletud on

kõik andmeliigid, mida on vaja andmekogu pidamise eesmärgi ja seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks: üldandmed (nt nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed), haridus- ja

töötamisega seotud andmed (nt haridust tõendavad tunnistused, töökohad, tööleping) ning

terviseandmed ja surmaandmed (nt inimese terviseseisundi kirjeldus pärast õnnetusjuhtumit,

terviseseisund lõhkaja töö tegemiseks või teatud juhul ka surmafakt). Oluline on märkida, et

TTJA infosüsteem ei küsi terviseandmeid Tervise infosüsteemist. Terviseandmed (sh

tuletuslikud) sisestatakse TTJA poolse menetluse käigus, kui võetakse näiteks ütlused õnnetuse

käigus kannatada saanud isikult, et selgitada välja seadmega toimunud õnnetuse asjaolusid. Kas

tegemist oli seadme vale kasutusega või on seade rikkis ja endiselt ohtlik edasiseks kasutuseks.

Muudatuse eesmärk on tagada, et kõigi andmekogus töödeldavate isikuandmete liigid oleksid

seaduse tasandil täpselt määratud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja otsustab,

millist liiki andmeid on lubatud töödelda, ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et

välistada ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust. Seni on andmekogus töödeldavate

samade isikuandmete koosseis olnud reguleeritud määruse tasandil, mis ei taga aga piisavat

õigusselgust ega vasta seadusereservatsiooni põhimõttele. Muudatus aitab vältida ka olukordi,

kus andmekogus töödeldakse andmeid, mille töötlemiseks puudub seaduslik alus või mille

ulatus on ebaselge.

Kokkuvõttes tagab § 12 lõike 7 lisamine, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete

kategooriad on seaduse tasandil määratud, mis vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu

andmekaitsenõuetele ja tugevdab andmesubjektide õiguste kaitset.

Lõikega 8 sätestatakse millistel juhtudel ja tingimustel võib TTJA infosüsteemis töödeldavaid

isikuandmeid avalikustada. Lõikes loetletakse, millistel tingimustel andmeid avalikustatakse.

Avalikud on isiku kompetentsust tõendava tunnistuse andmed (isiku kompetentsust tõendava

tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu

kuupäev, pädevusulatus ja tunnistuse number). Kompetentsust tõendavate tunnistuste

avalikustamine võimaldab tööandjatel, tellijatel ja järelevalveasutustel kontrollida, kas isikul

on seadusega nõutud kvalifikatsioon, millega välditakse seda, et ohtlikke töid teeks ebapädev

isik.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmekogus töödeldavate isikuandmete avalikustamise

alused oleksid seaduse tasandile toodud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja saab

otsustada, milliseid isikuandmeid ja millistel eesmärkidel võib avalikustada. Siiani on andmete

avalikustamise regulatsioon samas ulatuses olnud sätestatud määruse tasandil, mis pole

kooskõlas isikuandmete töötlemise nõuetega.

Võrreldes senise olukorraga, kus avalikustamise alused on määruses, tagab eelnõu muudatus,

et kõik olulised avalikustamise juhud ja tingimused loetletakse seaduses. See suurendab

õigusselgust, võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid nende andmeid võidakse

avalikustada, ning loob läbipaistva ja põhiseaduspärase õigusraamistiku. Samuti aitab

muudatus vältida olukordi, kus andmekogus avalikustatakse andmeid, mille avalikustamiseks

puudub seaduslik alus.

Lõikega 9 sätestatakse, et andmekogus töödeldavatele terviseandmetele pääseb ligi ainult

andmekogu vastutav töötleja, kelleks on TTJA. TTJA kasutab terviseandmeid õnnetusjuhtumi

uurimisel, et hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi

puudujääke (vt ka põhiseaduspärasuse analüüsi).

Lõikega 10 määratakse andmekogusse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg. Lõike

10 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud isikuandmeid kõige kauem 20 aastat

andmekogusse kandmisest arvates. Täpsemad säilitustähtajad määratakse andmekogu

põhimääruses. Maksimaalse säilitustähtaja kehtestamine seaduse tasandil tagab kooskõla PS-i

§ 26 ja IKÜM-i nõuetega, mis eeldavad, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vajalik. 20-aastane maksimaalne tähtaeg on valitud, arvestades TTJA

infosüsteemi kõige pikemat tähtaega. Selline tähtaeg on seadme auditi ja kontrolli käigus

töödeldavatel andmetel. Täpsemate tähtaegade sätestamine andmekogu põhimääruses

võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt andmete liigile ja töötlemise eesmärgile,

järgides minimaalsuse põhimõtet.

Enne seadme ohutuse seaduse kehtima hakkamist reguleeriti seadmetööde valdkonda mitme

eriseadusega, näiteks masina ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, surveseadme ohutuse

seadus. Nende seaduste kehtivuse ajal on väljastatud isikutele tähtajatuid pädevustunnistusi,

nagu tunnistus masinate järelevaatajale, kelle ülesandeks on tagada kasutuses oleva masina

ohutus. SeOS-i § 19 lõikes 2 on selle tarbeks rakendussäte, mille kohaselt enne SeOS-i

jõustumist antud ning SeOS-i jõustumise ajal kehtivad load ja tunnistused kehtivad nende

andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi. Selle erandi võimaldamiseks tehakse

säilitamistähtajas erand, mis on seotud inimese elueaga, et inimesele jääks võimalus oma

tähtajatut tunnistust või luba kasutada.

Eelnõu § 2

Eelnõuga lisatav jõustumissäte võimaldab viia SeOS-i vastavusse elektrikute kutsesüsteemis

tehtud määruse nr 88 muudatusega. Eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele nõudele, mille

kohaselt elektriala kompetentsust saab alates 01.01.2031 tõendada üksnes kutsetunnistusega

kutseseaduse tähenduses. Praegu on praktikas levinud ka pädevustunnistuse kasutamine, mis

kehtib varasema regulatsiooni alusel. Üleminekusäte võimaldab kutsele ülemineku

järkjärgulise korra rakendamist. Selle aja vältel on võimalik kasutada ettenähtud tingimustel ka

pädevustunnistust kompetentsuse tõendamiseks, et anda turuosalistele piisav aeg kohanemiseks

ja vältida ebaproportsionaalseid kulusid.

3.1. Eelnõu põhiseaduspärasus

Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides,

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja

põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida

enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse

põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangulkaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole

kaitstud eriõigustega5, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on

isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise

otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“6 Andmete, sealhulgas

isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete sfääri üha

laieneb. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1

p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev

alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid, mis kehtivad

põhiõiguse riiveks.

Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab,

et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse,

avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või

kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja

eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26 teises lauses kindlaks määratud

eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is

loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega. Õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi

legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses nimetatud

eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema

proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele, milleks on avaliku

korra, ohutuse ning seadmete ja toodete nõuetele vastavuse tagamise. TTJA ülesannete täitmine

eeldab, et ametil on võimalik tuvastada seadme omanik, hinnata seadmetöid tegevate isikute

pädevust ning uurida seadmetega toimunud õnnetusi. Selleks on vaja töödelda erinevat liiki

isikuandmeid.

Isiku üldandmed

5 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. (vaadatud 28.05.2026) 6 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. (vaadatud 28.05.2026)

Üldandmete töötlemine on sobiv, kuna ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme

omaniku hoolsuskohustuse täitmist ega tagada ohutusnõuete järgimist. Kontaktandmed

võimaldavad TTJA-l pöörduda seadme omaniku või pädeva isiku poole, anda ettekirjutusi ning

teavitada ohtlikest olukordadest. Seega aitavad üldandmed otseselt kaasa järelevalve ja ohutuse

tagamise eesmärgile.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Need andmed on sobivad, kuna TTJA ülesannete hulka kuulub seadmetöid tegevate isikute

pädevuse kontroll. Pädevustunnistuste ja kutseoskuste kontrollimine on vältimatu selleks, et

hinnata, kas isik vastab seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Ebapädevate isikute

tegevus võib põhjustada olulist ohtu elule, keskkonnale või varale.

Tervise- ja surmaandmed

Tervise ja surmaandmete töötlemine on sobiv, kuna õnnetusjuhtumi uurimisel on oluline

hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke.

Tervisekahju iseloom võib anda olulist teavet seadme rikke või ohtliku olukorra tekkepõhjuste

kohta. Seega aitab tervise ja surmaandmete töötlemine kaasa ohutuse tagamisele ja õnnetuste

ennetamisele. Toote rikke näitena saab tuua elektrisae, mille puhul hinnatakse ohutust, et

selgitada välja, kas toode võib olla ohtlik ja on põhjendatud selle laialdasem keeld või oli

tegemist kasutusveaga. Paigaldisest tekkiva tervisekahju näitena saab tuua gaasipaigaldise,

mille osaks on gaasikatel, mis vajab korrektseks tööks muu hulgas piisavas koguses hapnikku,

et ei tekiks mittetäielikku põlemist, mille saaduseks on vingugaas. Vingugaasi tekkepõhjuste

väljaselgitamiseks töötleb TTJA ka tervise- ja surmaandmeid. Tuleb märkida, et TTJA-le

saadetakse uurimiseks ka teiste pädevate asutuste kogutud materjali, mis sisaldab TTJA

järelevalve all olevate seadmete või paigaldistega toimunud õnnetusjuhtumite kirjeldusi, kus

tuuakse välja, kes sai viga ning milline vigastus oli. Seda infot on vaja järelevalvemenetluseks,

mille käigus selgitatakse välja õnnetuse tekkepõhjused. Surmaandmete töötlemine võib

toimuda ka näiteks isikule väljastatud kompetentsust tõendava tunnistuse arhiveerimiseks,

milleks on vaja faktilist alust.

Kokkuvõttes on kõigi töödeldavate andmete kategooriad otseselt seotud TTJA seadusest

tulenevate ülesannete täitmisega ja andmete töötlemine aitab kaasa legitiimse eesmärgi

saavutamisele.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isiku põhiõigusi

vähem riivava meetmega. TTJA tegevusvaldkond, milleks on ohtlikumate seadmete

järelevalve, tooteohutusalane järelevalve ja erialase pädevuse kontroll, eeldab täpset ja

usaldusväärset teavet nii seadmete kui ka nendega seotud isikute kohta.

Isiku üldandmed

Üldandmete töötlemisele ei ole realistlikku alternatiivi. Ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik

hinnata seadme omaniku vastutust ega tagada, et järelevalvemenetluses osaleb õige isik. Samuti

ei ole võimalik tagada ohutust, kui TTJA ei saa vajadusel isikuga ühendust võtta.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Pädevuse kontrollimiseks ei ole olemas leebemat meedet kui pädevust tõendavate dokumentide

ja andmete töötlemine. TTJA ei saa tugineda üksnes isiku enda väidetele või kolmandate isikute

hinnangutele. Kutsetunnistused, pädevustunnistused, koolitused ja töökogemus on objektiivsed

ja kontrollitavad allikad, mis võimaldavad hinnata, kas isik vastab seadusest tulenevatele

nõuetele. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tagada, et seadmetöid teevad üksnes pädevad

isikud.

Tervise- ja surmaandmed

Tervise- ja surmaandmete töötlemine on vajalik õnnetusjuhtumite uurimisel ja seda ei ole

võimalik asendada leebema meetmega. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on oluline teada

tervisekahju liiki ja raskust, kuna see võib viidata seadme rikke olemusele või ohutusnõuete

rikkumisele. TTJA ei töötle tervise- ja surmaandmeid laiemalt ega muudel eesmärkidel kui

TTJA pädevuses olevas järelevalve- ja loamenetluses ning isiku surma järgselt pädevust

tõendava tunnistuse infosüsteemist eemaldamiseks. Seega on andmete töötlemine piiratud ja

vältimatult vajalik.

Kokkuvõttes ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaksid TTJA-l täita oma

seadusest tulenevaid ülesandeid sama tõhusalt ja vähem riivavalt.

Mõõdukus

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu

puutumatuse riive ei ole ülemäärane võrreldes avaliku huviga.

Isiku üldandmed

Üldandmeid töödeldakse üksnes konkreetsetes järelevalvemenetlustes ja seadmete ohutuse

tagamiseks. TTJA ei kogu ega säilita andmeid põhjendamatult ja andmete säilitamise

maksimaalsed tähtajad tulenevad seadusest. Riive intensiivsus on väike ja selline avalik huvi

nagu ohtlikumate seadmete ohutuse tagamine kaalub selle üles.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Pädevusandmete töötlemine on mõõdukas, kuna see puudutab isiku ametialast tegevust, mitte

otseselt tema eraelu. Andmeid töödeldakse üksnes pädevuse kontrollimiseks ja neid ei

avalikustata põhjendamatult. Arvestades, et ebapädev isik võib põhjustada raskeid õnnetusi, on

riive intensiivsus mõõdukas ja õigustatud.

Tervise- ja surmaandmed

Terviseandmed on eriliiki isikuandmed ja nende töötlemine kujutab endast intensiivsemat

riivet. TTJA töötleb terviseandmeid siiski üksnes õnnetusjuhtumite uurimiseks, mitte laiemalt.

Andmeid ei avalikustata ega kasutata muul eesmärgil. Terviseandmete töötlemine on

vältimatult vajalik, et tuvastada õnnetuse põhjused ja ennetada tulevasi ohte. Selline avalik huvi

nagu inimeste elu ja tervise kaitse kaalub üles piirangu intensiivsuse. Eelnevalt kirjeldatud

eesmärgil töödeldakse ka surmaandmeid, kuid neid ei liigitata eriliiki isikuandmeteks ja

seetõttu loetakse riivet väiksemaks kui terviseandmete töötlemise puhul.

Kokkuvõttes töödeldakse kõigi kategooriate andmeid minimaalsuse põhimõtet järgides, üksnes

seaduses sätestatud eesmärkidel ja ulatuses, mis on vajalik TTJA ülesannete täitmiseks.

Seetõttu ei ole riive ülemäärane.

Järeldus

TTJA-le antavad õigused on põhiseaduspärased, kuna need on vajalikud legitiimse eesmärgi

saavutamiseks, on sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed.

Elektrikutsetele üleminek

Elektri kutsetele ülemineku regulatsioon puudutab põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigust vabalt

valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Tegemist on põhiõigusega, mis tagab isikule võimaluse

valmistuda kutsetegevuseks, valida endale sobiv eriala ning tegutseda sellel, teenides elatist

enda valitud viisil. Samas lubab põhiseadus seadusandjal kehtestada selle õiguse kasutamiseks

tingimusi ja korda, mistõttu ei ole tegemist absoluutse õigusega.

Elektri kutsetele üleminek tähendab olukorda, kus varasem pädevuse tõendamine ei pruugi

enam olla uue süsteemi alusel piisav. Selline muudatus kuulub PS § 29 esemelisse kaitsealasse,

kuna see puudutab otseselt isiku võimalust tegutseda juba valitud erialal. Kaitseala hõlmab

lisaks eriala valikule ka kutsealase tegevuse jätkamist, mistõttu mõjutab pädevusnõuete

muutmine otseselt isiku võimalust tegutseda edasi oma valitud tegevusalal. Isikuliselt kaitseb

see põhiõigus kõiki isikuid – nii Eesti kodanikke kui ka Eestis viibivaid välisriigi kodanikke ja

kodakondsuseta isikuid.

Elektri kutsetele üleminekuga kaasneb põhiõiguse riive, kuna isiku võimalus oma erialal

tegutseda võib ajutiselt olla piiratud või sõltuda uute nõuete täitmisest. Näiteks võib isik ilma

uue süsteemi kohase pädevuse tõendamiseta olla takistatud elektritööde tegemisel või peab

selleks läbima täiendava koolituse ja pädevuse tõendamise. Tegemist on PS § 29 kaitsealasse

kuuluva õiguse piiranguga. Samas ei ole selline riive iseenesest keelatud, seda võib piirata

seadusega, kui järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.

Elektri kutsetele ülemineku eesmärgiks on tagada elektripaigaldiste ja -tööde ohutus, inimeste

elu ja tervise kaitse, vara ja keskkonna kaitse ning tööde nõuetele vastavus. Elektrivaldkond on

tehniline, kiiresti arenev ja potentsiaalselt kõrge riskiga valdkond, kus ebapädev tegevus võib

tuua kaasa raskeid tagajärgi, nagu elektrilöök, tulekahju või ulatuslik varaline kahju kolmandale

isikule. Sarnaselt teistele kõrge riskiga tehnilistele valdkondadele on riigil õigustatud huvi

reguleerida, kes võib selles valdkonnas tegutseda. Elektrivaldkonnas on oluline välistada

ebapädevate isikute tegevus avaliku huvi kaitseks, selleks tuleb tagada, et töid teostavad üksnes

pädevad ja usaldusväärsed isikud. Seetõttu on piirangu eesmärk legitiimne.

Meetme sobivust hinnates tuleb analüüsida, kas elektri kutsetele üleminek aitab kaasa seatud

eesmärgi saavutamisele. Ühtne kutsesüsteem võimaldab kontrollida, kas isikute teadmised ja

oskused vastavad ajakohastele nõuetele, arvestades tehnoloogia arengut ning muutunud

ohutusstandardeid. Kui riigil on selge ja kontrollitav mehhanism, mille kaudu hinnata

elektritöid tegevate isikute pädevust, on võimalik tõhusamalt tagada, et ohtlike töödega ei

tegeleks ebapiisava kvalifikatsiooniga isikud. Sarnaselt loamenetlusele kõrge riskiga

valdkondades aitab pädevuse kontroll vähendada ohtu avalikule huvile. Seega on meede sobiv.

Vajalikkuse hindamisel tuleb kaaluda, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem

piirava abinõuga. Võimalik alternatiiv oleks näiteks varasemate pädevuste automaatne

tunnustamine või vabatahtlik täiendkoolitus. Sellised meetmed oleksid küll vähem piiravad,

kuid ei oleks eesmärgi saavutamisel sama efektiivsed. Kui riik ei nõuaks pädevuse ühe süsteemi

alusel tõendamist, puuduks tal võimalus juurutada ühtset kvalifikatsiooni, mis võimaldab

läbipaistvalt hinnata ohutusnõuete järgimist. Samuti tuleks arvestada, et hajus või riskipõhine

hindamine vähendaks järelevalve ühtlust. Seetõttu ei leidu sama tõhusat, kuid vähem riivavat

meedet ning pädevuse tõendamine ühe süsteemi alusel on vajalik.

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas eesmärgi saavutamise vajadus on kaalukam kui

põhiõiguse riive. Elektri kutsetele üleminek ei keela isikul erialal tegutsemist, vaid seab kõigile

samad tingimused. Isikul säilib võimalus oma pädevus kutsesüsteemi alusel tõendada, mistõttu

ei ole tegemist kutsetegevusest väljaarvamisega, vaid selle regulatiivse korrastamisega. Riive

seisneb peamiselt ajutises koormuses, näiteks koolituse läbimises või eksami sooritamises.

Teisalt on avalik huvi elektrivaldkonnas äärmiselt kaalukas. Elektritöödega kaasnevad ohud

võivad realiseeruda tõsiste õnnetustena, mis ohustavad inimeste elu ja tervist ning põhjustavad

märkimisväärset kahju. Päästeameti statistika põhjal saab iga kolmas tulekahju alguse elektrist.

Sellises valdkonnas on riigil kohustus tagada kõrge ohutustase ja vältida olukordi, kus

tegutsevad ebapädevad isikud. Sarnaselt teiste kõrge riskiga valdkondadele õigustab see ka

intensiivsemaid piiranguid. Kui regulatsioon on kujundatud mõistlikult – näiteks nähakse ette

üleminekuperiood, arvestatakse varasemat kogemust ning nõuded ei ole ülemäära koormavad

–, ei ole riive ülemäärane võrreldes saavutatava eesmärgiga.

Kokkuvõttes kujutab elektri kutsetele üleminek endast PS § 29 sätestatud kutsevabaduse riivet,

kuid see on põhiseaduspärane. Piirang teenib legitiimset eesmärki – inimeste elu, tervise ja vara

kaitset, on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik ning on mõõdukas, arvestades avaliku

huvi kaalu ja riive iseloomu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

IKÜM-i põhimõtteid.

Eelnõul on otsene puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmete töötlemine on kõikides liidu institutsioonides ja organites EL-i õigusega

reguleeritud valdkond ning selle regulatsioon on esitatud otsekohalduva määrusena, milles

sätestatud nõudeid tuleb kohaldada kõigile isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks loodud

andmekogudele.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehakse muudatused kahes valdkonnas:

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi

puudutavad muudatused;

2. elektrialal tööde tegemiseks vajaliku isiku kompetentsuse tõendamise korra muutmine.

Eelnõuga kaasnev mõju tuleneb varasemast muudatusest, millega mindi elektrialal üle

kutsetele. Muudatuse järgselt täiendatakse SeOS-i ning tuuakse mõjud veelkord ka siin esile.

Mõju avaldub eeskätt majanduse valdkonnas, mõjutades elektrialal tegutsevaid ettevõtjaid ja

elektritöö pädevusega isikuid, ning riigiasutuste töökorralduses.

TTJA infosüsteemi puudutavad muudatused on tehnilist ja õiguslikku laadi ning neil ei ole

olulist mõju ettevõtjatele ega elanikele.

Mõju valdkond: elektriala kompetentsuse tõendamise süsteemi muudatuse mõju majandusele

Sihtrühm: elektrialal tegutsevad ettevõtjad ja elektritöö pädevusega isikud

Elektriala tööde tegemiseks vajalik kompetentsuse tõendamise süsteem on olnud aastaid

killustunud, paralleelselt on kasutusel olnud nii kutse- kui ka pädevustunnistused, mida

väljastavad erinevad asutused. Selline olukord on viinud selleni, et elektritöid pakkuvad

ettevõtjad, kompetentsed isikud, riigihangete korraldajad ja järelevalveasutused ei tegutse

ühtses infoväljas ning puudub selge arusaam, millised õigused ja milline pädevus konkreetse

tunnistuse omanikul on. Seda on rõhutatud ka ebavõrdse konkurentsiolukorra tekkimise tõttu,

mille põhjustab pädevuse hindamise ebamäärasus. Selle probleemi kõrvaldamiseks minnakse

üle ühtsele kutsetunnistuste süsteemile, mis on valmistatud ette nii, et see jõuab lõpule

1. jaanuaril 2031. Üleminekuaeg võimaldab pädevustunnistusega isikutel saada vajadusel veel

ühe perioodi ulatuses tunnistuse pikendust ning samal ajal läbida täienduskoolitusi ja viia oma

kvalifikatsioon vastavusse kutsetasemete nõuetega. Üleminekuperioodi pikkus lähtub

eesmärgist tagada isikutele proportsionaalne kohanemisaeg ning vältida olukorda, kus tööturul

tekib korraga suur hulk tunnistust uuendavaid isikuid või tekivad kvalifitseeritud töötajate

puudusest tingitud töökatkestused. Kutsetunnistustele üleminek toetab ka rahvusvahelise

praktika ühtlustamist. Lääne-Euroopa riikides tõendatakse kompetentsust valdavalt kutse

andmisega, samas kui pädevustunnistused on rohkem levinud Põhjamaades (Soome, Rootsi).

Eestis kui väikeses riigis on ühe süsteemi kasutamine majanduslikult ja administratiivselt

otstarbekam ning suurendab selgust nii tööturul kui ka hangetes.

Muudatus puudutab ligikaudu 2900 elektrialal pädevustunnistusega töötavat inimest, kes

peavad tulevikus taotlema kutsetunnistust. Ülemineku juurutamisel hinnati, et mõjutatud on

neist eelkõige isikud, kellel ei ole täna juba kutsesüsteemi alusel pädevust – neid oli 2810 isikut.

Kutse taotlemisel on vähem mõjutatud need isikud, kellel on pikaajaline töökogemus või

taotletavale kutsetasemele vastav haridus, rohkem aga need isikuid, kellel on lühem

töökogemus ja haridustee on lõpetamata. Kutsetunnistusele üleminek on varasemalt

võimaldatud ning käesoleva seadusega nähakse ette piirang, et alates 2031 aastast elektrialase

pädevuse tõendamisele pädevustunnistusega. Isiku pädevust reguleerivas määruses tehti

muudatused, et üleminek saaks toimuda sujuvalt. Määruste muutmise alusel sai Kutsekoda luua

juba uued kutsed, et tekiks varakult võimalus valida pädevuse tõendamiseks kutsesüsteem.

Kutsesüsteemis täiendatakse pädevusi pidevalt, vastavalt turu ootustele. Kutsetunnistuse

taotlemise tasu jääb üldjuhul vahemikku 100–350 eurot, mis on mõnevõrra suurem kui

pädevustunnistuse taotlemise tasu (100–240 eurot). Seetõttu võib osal isikutel tekkida

lisaväljaminek. Negatiivne mõju võib kanduda ka tööandjatele, kes otsustavad oma töötajate

tunnistuste uuendamise kulud ise katta. Samas on muudatusel ka otsene positiivne mõju

kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate

Liit) tuludele, kuna kutsetunnistuste taotlejate arv suureneb märkimisväärselt –

pädevustunnistuste süsteemist üleminek kutsetele kasvatab nõudlust 11 kutsevaldkonnas. See

elavdab kutse andmise korraldajate majandustegevust ning võimaldab investeerida süsteemi

kvaliteedi ja hindamismetoodika arendamisse.

Pädevustunnistusi väljastavate asutuste (kaks ettevõtjat) tulud vähenevad, kuna nende roll

kompetentsuse tõendajana lõppeb. Negatiivne mõju nende tegevusmahule on seega otsene, kuid

mõju piirdub ühest süsteemist teise üleminekuga ja on prognoositav juba aegsasti.

Ühtne kutsepõhine süsteem vähendab segadust elektritöödega seotud õiguste ulatuse

tõlgendamisel, aitab vältida oskuse tasemete ebaühtlust ning parandab tööde kvaliteeti. Sektori

senised probleemid, sh ebaühtlane teadlikkus nõuetest ja madalam ohutustase, on osaliselt

seotud paralleelselt toimivate tunnistussüsteemidega. Ühtne kutsemudel aitab vältida valesti

tehtud töödest tulenevaid kulusid ning vähendab ümbertegemise või parandamise vajadust, mis

omakorda vähendab ettevõtjate koormust ja parandab klientide ohutust.

Kuigi üleminek kutsepõhisele süsteemile võib tuua isikutele ja tööandjatele kaasa lisakulusid

ning pädevustunnistuste väljastajatele tulu vähenemise, kaalub need negatiivsed mõjud üles

tööde kvaliteedi paranemisest ja sektorisisese konkurentsi ühtlustumisest tulenev pikaajaline

positiivne mõju. Seetõttu hinnatakse muudatuse majanduslikku mõju kokkuvõttes positiivseks.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused (KOV)

Rakendamine ei too riigile ega KOV-idele kaasa lisatulusid ega -kulusid, kuna muudatus

puudutab üleminekut elektrialal kompetentsete isikute kahe paralleelse tunnistussüsteemi

asemel kutsetunnistuste süsteemile, mis on praeguseks praktikas juba ka juurutatud.

Isikuandmete töötlemisega seotud mõju on positiivne, sest sellega luuakse õigusselgus.

Lühikeseks ajaks võib muudatus tuua TTJA-le täiendava töökoormuse, mis tuleneb

isikuandmete töötlemisega seotud juhendite täiendamisest. See on aga ühekordne tegevus, sest

isikuandmeid on töödeldud samadel alustel ka seni, kuid alused selleks on olnud sätestatud

määruse tasandil. Elektriala tööde tegemiseks vajaliku kompetentsuse tõendamise süsteemi

muutusega kujuneb TTJA-le ja KOV-idele selgem kontrollimehhanism ning väheneb

tõlgenduskoormus.

Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused eelnõus on tehnilise ja täpsustava iseloomuga

ega too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele.

Seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ja kohaliku omavalitsusele otseseid tulusid ega

kulusid. Seaduse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja muuta majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a

määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“ (seletuskirja lisa), millest jäetakse välja isikuandmete töötlemist puudutavad

sätted, mis kehtestatakse SeOS-is.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast

Riigi Teatajas avaldamist. Üldises korras jõustumise põhjuseks on see, et isikuandmete

töötlemises tehtavad muudatused on tehnilise iseloomuga, nendega viiakse olemasolevad sätted

kooskõlla juba kehtivate seadusenormidega ning see ei eelda üleminekuperioodi adressaatidele

ega põhjalikke süsteemseid muudatusi. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused on

asutustel juba tehtud või nendeks ei ole vaja lisaettevalmistusi. Seetõttu ei ole vajadust hilisema

jõustumisaja järele.

Erandina jõustub eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav elektrialal kompetentsuse tõendamise

muudatus 01.01.2031. Muudatuse hilisem jõustumine on tingitud asjaolust, et elektrialal

minnakse üle paralleelselt kasutusel olnud pädevustunnistuste ja kutsetunnistuste süsteemilt

ühtsele kutsepõhisele kompetentsuse tõendamise korrale, mis jõuab lõpule sel kuupäeval.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0187/01 ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde

Ettevõtjate Liidule ning Eesti Elektroenergeetika Seltsile.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa.docx

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

3) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Andmekogu saab rahvastikuregistrist tunnistuse, seadme omaniku ja kasutaja isiku nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja staatust“;

5) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat pärast tarbijavaidluse lahendamist.“;

7) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler

Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi põhimäärus“
Lisa
(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

[…]

XII. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik
12. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse esitamisel tarbijakaitseseaduse § 46 alusel esitatavad andmed ja kinnitused avalduse esitamise tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:
12.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
12.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
12.3. kaupleja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi kohta;
12.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
12.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis, menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad;
12.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed;
12.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite loetelu ja esitatud nõue;
12.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga – kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus;
12.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist;
12.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate osapoolte edastatud andmed;
12.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video- ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga;
12.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht, pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, märkused jm asja lahendamiseks vajalik menetlusinfo, suulise istungi puhul selle salvestis);
12.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus, komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed; rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte;
12.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg;
12.15. menetleja ees- ja perekonnanimi;
12.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi;
12.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) andmed – ees- ja perekonnanimi ja roll.

Seletuskirja lisa.pdf

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

3) paragrahvi 6 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Andmekogu saab rahvastikuregistrist tunnistuse, seadme omaniku ja kasutaja isiku nime,

isikukoodi, elukoha aadressi ja staatust“;

5) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat pärast

tarbijavaidluse lahendamist.“;

7) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

[…]

XII. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik

12. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise

kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse

esitamisel tarbijakaitseseaduse § 46 alusel esitatavad andmed ja kinnitused avalduse esitamise

tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse

andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:

12.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-

posti aadress;

12.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja

perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

12.3. kaupleja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja

kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi

kohta;

12.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

12.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse

menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis,

menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad;

12.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed;

12.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite

loetelu ja esitatud nõue;

12.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga

– kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või

mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus;

12.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse

lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist;

12.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud

menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud

selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate

osapoolte edastatud andmed;

12.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja

vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video-

ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga;

12.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem

ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht,

pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, märkused jm asja

lahendamiseks vajalik menetlusinfo, suulise istungi puhul selle salvestis);

12.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus,

komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed;

rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte;

12.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg;

12.15. menetleja ees- ja perekonnanimi;

12.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi;

12.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) andmed – ees- ja

perekonnanimi ja roll.

Seaduseelnõu algatamine

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid