Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 27.08.2026 nr 2-6/26-01647-1

      Seaduseelnõu algatmine

  Vabariigi  Valitsus  algatab  kriminaalmenetluse  seadustiku,  väärteomenetluse  seadustiku,  elektroonilise  side  seaduse  ja  teiste  seaduste muutmise  seaduse  (sideandmete  säilitamine  ja  kasutamine) eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2026. a istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu kümnel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 32 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde 19 lehel (PDF- ja DOCX-failid)    Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(sideandmete säilitamine ja kasutamine)

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 901 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „identifitseerimistunnustega seotud“;

2) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Elektroonilise side teenuse osutamisega seotud andmete kohta, mida ei ole nimetatud

käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses

menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib

kohtumenetluse poole taotlusel vastava päringu teha kohus.“;

3) paragrahvi 901 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja kohtumäärus“;

4) paragrahvi 901 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või kohtu“.

§ 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi,

Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Rahapesu

Andmebüroo ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võivad teha elektroonilise side

ettevõtjale päringu andmete kohta üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja

tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha päringu elektroonilise side

ettevõtjale elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete

kohta.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik

väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab väärteo raskus ja laad ning kui

päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.“.

§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 951 lõike 4 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1111“ tekstiosaga „1112, 1113, 1114“;

2

2) paragrahvi 102 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada kliendile ja kliendi

nõusolekul ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.“;

3) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid peab sideettevõtja ilma kliendi nõusolekuta

avaldama seaduses sätestatud juhtudel ja korras.“;

4) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 104, 1051 ja 1111“ tekstiosaga „§-des 104,

1051, 1112, 1113 ja 1114“;

5) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse §-s 1111 nimetatud andmed, § 1112 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed, §-de

1113 ja 1114 alusel säilitatud andmed ning §-de 112 ja 1122 kohaselt esitatud päringud ja antud teave

tuleb kustutada viivitamata pärast § 1111 lõikes 5, § 1112 lõikes 4, § 1113 lõikes 7, § 1114 lõikes 7

ja § 1122 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.“;

6) paragrahv 1111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1111. Andmete säilitamine konkreetse menetluse tarbeks

(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama tema valduses olevaid elektroonilise side teenuse

osutamise käigus loodud või tekkinud andmeid järgmistel juhtudel:

1) kohtueelses menetluses ja rahvusvahelise koostöö raames prokuratuuri määruse alusel, kui on

alust arvata, et andmed võivad olla vajalikud kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude

tõendamiseks;

2) Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutuse alusel, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks;

3) julgeolekuasutuse ettekirjutuse alusel, kui see on vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku

korda ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei säilitata sõnumi sisu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib säilitada üksnes neid andmeid, mis on vajalikud

konkreetse menetluse eesmärgi saavutamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruses või ettekirjutuses märgitakse:

1) säilitamise eesmärk;

2) säilitatavate andmete liik ja ulatus;

3) säilitamise tähtaeg.

(5) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid kuus kuud alates määruse või ettekirjutuse

saamisest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruses või ettekirjutuses ei ole ette

nähtud lühemat säilitamise tähtaega.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 1112 järgmises sõnastuses:

„§ 1112. Lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamine

(1) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:

1) sõnumi edastajat või helistajat tuvastada võimaldavad andmed;

3

2) lisateenuse kasutamise korral kliendi või lõppkasutaja nimi ja aadress;

3) mobiiltelefoniteenuse korral helistaja unikaalne tunnus (näiteks International Mobile Subscriber

Identity – IMSI, Subscription Permanent Identifier – SUPI, Subscription Concealed Identifier –

SUCI) ning sellega seotud kliendi või lõppkasutaja nimi ja aadress;

4) helistaja rahvusvaheline terminalseadme tunnus (näiteks International Mobile Equipment

Identity – IMEI, Permanent Equipment Identifier – PEI);

5) andmed punktides 3 ja 4 nimetatud tunnuste vaheliste seoste kohta;

6) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja

kellaaeg, ettemakse tegemise kuupäev, viis ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi või Interneti-

protokolli aadress ettemakse tegemise ajal ja ettemakse tegemise viis, samuti teenuse lõppkasutaja

isikuandmed.

(2) Interneti-ühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja on kohustatud säilitama

järgmised andmed:

1) kasutajatunnused;

2) kliendi andmed koos temale side toimumise ajal eraldatud avaliku Interneti-protokolli aadressi

ja lähtepordi, kasutajatunnuse või numbriga.

(3) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmeid võib sideettevõtja töödelda üksnes lõppkasutaja

tuvastamise eesmärgil ja keelatud on andmeid töödelda, sealhulgas avaldada viisil, mis

võimaldavad teha järeldusi, mis ei ole vältimatult vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks,

sealhulgas:

1) tuvastada side osapoolte vahelisi seoseid, suhtlusmustreid või suhtlusvõrgustikke;

2) teha järeldusi seadme kasutuse, lõppkasutaja käitumise, liikumise või suhtlusmustrite kohta.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta alates side toimumise ajast,

kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või muul viisil tekkinud.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 1113 järgmises sõnastuses:

„§ 1113. Andmete säilitamine kuritegevusvastase võitluse eesmärgil

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 1112 sätestatud andmete säilitamise kohustusele võib Vabariigi

Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama sideteenuse liiklus- ja asukohaandmeid

kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo tõkestamise, avastamise ja

menetlemise ning sellise kuriteo eest mõistetud karistuse täideviimise eesmärgil.

(2) Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

eesmärkidel võib põhjendatud juhtudel Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid

säilitama sõnumi edastaja või helistaja kõneside alustamise ajast ja kohast lähtudes järgmisi liiklus-

ja asukohaandmeid:

1) Eesti riigipiirist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud

andmed;

2) konkreetses geograafilises piirkonnas asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed;

3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses alaliselt või ajutiselt kaitstavast olulise tähtsusega

objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed;

4) elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohast või tema valduses olevast objektist kuni kümne

kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed;

5) saartel asuvate tugijaamade levialas töödeldud andmed.

(3) Vabariigi Valitsuse korraldus antakse kuni üheks aastaks ja seda võib pikendada kuni ühe aasta

kaupa. Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel

tunnistatakse korraldus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtetuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

4

1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused;

2) säilitatavate andmete ulatus, sealhulgas andmeliigid, piirkonnad ja objektid;

3) andmete kogumise periood ja vajaduse korral säilitamise täpsem tähtaeg;

4) vajaduse korral muud andmed.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete täpsema

loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustus kehtib ka ebaõnnestunud kõnede puhul,

kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise

korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei

kohaldata kõnekatsele.

(7) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid, mis on sideteenuse osutamise käigus loodud

või muul viisil tekkinud, üks aasta alates side toimumise ajast või käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud korralduse andmisest, kui korralduses ei ole ette nähtud lühemat säilitamise tähtaega.

(8) Valdkonna eest vastutav minister avaldab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

korralduse andmist veebilehel kaardi andmete säilitamise kohustusega hõlmatud piirkondade ja

objektide kohta.“;

9) seadust täiendatakse §-ga 1114 järgmises sõnastuses:

„§ 1114. Andmete säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 1112–1113 sätestatud andmete säilitamise kohustusele võib

Vabariigi Valitsus korraldusega kohustada sideettevõtjaid säilitama sideteenuse liiklus- ja

asukohaandmeid riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

(2) Ettepaneku Vabariigi Valitsuse korralduse andmiseks teeb valdkonna eest vastutav minister, kes

lähtub ettepaneku tegemisel julgeolekuasutuse ohuhinnangust. Valdkonna eest vastutav minister

kuulab enne ettepaneku tegemist ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni

seisukoha korralduse ettepaneku ulatuse, kestuse ja põhjenduste kohta.

(3) Vabariigi Valitsuse korraldus antakse üheks aastaks ja seda võib pikendada kuni ühe aasta

kaupa. Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel

tunnistatakse korraldus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtetuks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused;

2) andmete kogumise periood ja vajaduse korral säilitamise täpsem tähtaeg;

3) vajaduse korral muud andmed.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete täpsema

loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud säilitamiskohustus kehtib ka ebaõnnestunud kõnede puhul,

kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise

korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei

kohaldata kõnekatsele.

(7) Käesoleva paragrahvi alusel säilitatakse andmeid üks aasta alates side toimumise ajast, kui need

sideteenuse osutamise käigus on loodud või muul viisil tekkinud.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 1115 järgmises sõnastuses:

5

„§ 1115. Andmete säilitamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse §-des 1111–1114 nimetatud andmeid säilitab sideettevõtja Euroopa Liidu

liikmesriigi territooriumil.

(2) Sideettevõtjal on lubatud §-des 1111–1114 nimetatud eesmärkidel säilitada andmeid tehniliselt

ühtses süsteemis.

(3) Paragrahvides 1111–1114 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama:

1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele

elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele;

2) eri andmekategooriate vahel seoste loomise vältimiseks selliste tehniliste abinõude kasutamise,

mis ei sea kahtluse alla andmekategooriate kindla eraldatuse tõhusust;

3) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise,

loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;

4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise.

(4) Käesoleva seaduse §-des 1111, 1112 ja 1114 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega

seonduvaid kulusid sidettevõtjale ei hüvitata.

(5) Käesoleva seaduse §-s 1113 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seotud põhjendatud

ja vältimatult vajalikud kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve

kaudu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kulude tõendamise, hüvitamise, tagasinõudmise korra,

hüvitatavate kululiikide loetelu, kulude jaotamise metoodika, asjatundjate komisjoni

moodustamise korra ning hüvitatavate kulude ülemmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“;

11) paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠112. Teabe andmise kohustus

(1) Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, välja arvatud edastatava sõnumi sisu,

samuti ärilisel eesmärgil säilitatud liiklus- ja asukohaandmeid ning käesoleva seaduse §-s 1112

nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama:

1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja

kohtule;

2) julgeolekuasutuste seaduse kohaselt julgeolekuasutusele;

3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile,

Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele, Keskkonnaametile, Konkurentsiametile, Maksu- ja

Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Rahapesu Andmebüroole ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile;

4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;

5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;

6) Kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses,

relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses,

vangistusseaduses ning välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel jälitusasutusele;

7) korrakaitseseaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveametile;

8) konkurentsiseaduse kohaselt Konkurentsiametile.

(2) Käesoleva seaduse §-s 1111 nimetatud andmeid peab sideettevõtja seaduses sätestatud juhul

avaldama § 1111 lõikes 1 nimetatud asutusele.

(3) Käesoleva seaduse §-s 1113 nimetatud andmeid peab sideettevõtja avaldama:

1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja

kohtule;

6

2) Kaitseväe korralduse seaduse § 411 lõikes 1, maksukorralduse seaduse § 811 lõikes 1, politsei ja

piirivalve seaduse § 749 lõikes 1, tolliseaduse § 12 lõikes 1, tunnistajakaitse seaduse § 181 lõikes 1

ja vangistusseaduse § 331 lõikes 1 sätestatud juhtudel jälitusasutusele;

3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(4) Käesoleva seaduse §-s 1114 nimetatud andmeid peab avaldama julgeolekuasutuste seaduse

kohaselt julgeolekuasutusele.

(5) Päring andmete kohta esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Nimetatud päringu

sideettevõtjale võib teha kirjalikus lepingus sätestatud pideva elektroonilise ühenduse kaudu.

Vastus päringule saadetakse kirjalikus või elektroonilises vormis või pideva elektroonilise

ühenduse kaudu selle olemasolul.

(6) Sideettevõtja on kohustatud kiireloomulise päringu puhul vastama esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt kaheksa tunni pärast ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest

arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisust tulenevalt võimalik.

(7) Käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud päringuid ja logifaile säilitatakse kaks aastat. Tehtud

päringute õiguspärasuse tagamise ja nii päringute kui ka logifailide säilitamise kohustus on päringu

esitajal.

(8) Prokuratuuril on uurimisasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on

jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva

paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud päringute ja nendega seotud logifailidega.“;

12) paragrahv 1121 tunnistatakse kehtetuks;

13) seadust täiendatakse §-ga 1122 järgmises sõnastuses:

㤠1122. Terminalseadme asukoha tuvastamine

(1) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja

julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile seaduses sätestatud alusel

mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada pideva elektroonilise

ühendusega ning asjakohast riist- ja tarkvara kasutades.

(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud päringuid ja logifaile säilitatakse kaks aastat. Tehtud

päringute õiguspärasuse tagamise ja nii päringute kui ka logifailide säilitamise kohustus on päringu

esitajal.

(4) Prokuratuuril on uurimisasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on

jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringute ja nendega seotud logifailidega.“;

14) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „teostamiseks või“ tekstiosaga „eraelu

puutumatuse õiguse ning“;

15) paragrahvi 113 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 1111“ tekstiosaga „§-de 1112, 1113 ja 1114“;

16) paragrahvi 114 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 112 lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 112 lõigetes

5 ja 6 ning § 1122 lõikes 1“;

17) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 112 lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „§ 112 lõigetes

5 ja 6 ning § 1122 lõikes 1“;

7

18) paragrahvi 114 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning hoolduskulud

hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja

tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude

maksumus kooskõlastatakse Siseministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või

väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Siseministeeriumi ning sideettevõtja vahel

sõlmitud lepingule.“;

19) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sideettevõtja peab edastama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks käesoleva seaduse § 1112

lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid, samuti muid elektroonilise side teenuse osutamisega seotud

ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring

andmete saamiseks konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu

üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.“;

20) paragrahvi 1841 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 1111“ tekstiosaga „§-des 1112, 1113 ja 1114“.

§ 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 411 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja

arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;

2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse §

1113 alusel säilitatavad andmed.“;

2) paragrahvi 411 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik

prokuratuuri taotlusel“;

3) paragrahvi 412 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud andmeid“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmeid ning

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid“.

§ 5. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 35 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes

2 ja 3 ning § 112 lõikes 3“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-des 1111 ja 1112 sätestatud

andmete, elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete

ning elektroonilise side seaduse §-s 1122“.

§ 6. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

8

1) paragrahvi 811 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja

arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;

2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse §

1113 alusel säilitatavad andmed.“;

2) paragrahvi 811 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik

prokuratuuri taotlusel“;

3) paragrahvi 812 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 7. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 749 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja

arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;

2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse §

1113 alusel säilitatavad andmed.“;

2) paragrahvi 749 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik

prokuratuuri taotlusel“;

3) paragrahvi 750 lõikes 1 ning § 752 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side

seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112

sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate

andmete“;

4) paragrahvi 750 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Loa teha päring kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoimingu ning

elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega

seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete saamiseks annab Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor või tema volitatud ametnik.“.

§ 8. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 352 lõikes 1, § 671 lõikes 1 ja § 8331 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise

side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-

s 1112 sätestatud andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil

säilitatavate andmete“.

§ 9. Strateegilise kauba seaduse muutmine

9

Strateegilise kauba seaduse § 76 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111

lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud

andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 10. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“;

2) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja

arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;

2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse §

1113 alusel säilitatavad andmed.“;

3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik

prokuratuuri taotlusel“.

§ 11. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse

§ 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks“ tekstiosaga

„elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmeid, mis võimaldavad teha kindlaks veebilehe

omanikku“.

§ 12. Tunnistajakaitse seaduse muutmine

Tunnistajakaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 181 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3

ettenähtud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud andmete ja

elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse §

1113 alusel säilitatavate andmete“;

2) paragrahvi 181 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s 1111 ettenähtud

andmete“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud elektroonilise side teenuse

osutamisega seotud andmete“.

§ 13. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõikes 4 ja § 32 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse §-s

1111 sätestatud andmeid, sealhulgas tuvastada isiku asukoht reaalajas“ tekstiosaga „elektroonilise

10

side seaduse §-des 1112 ja 1122 sätestatud andmeid ning elektroonilise side teenuse osutamisega

seotud ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid“;

2) paragrahvi 331 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja

arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;“;

3) paragrahvi 331 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil ja elektroonilise side seaduse

§ 1113 alusel säilitatavad andmed.“;

4) paragrahvi 331 lõikes 2 asendatakse sõna „prokuratuur“ tekstiosaga „eeluurimiskohtunik

prokuratuuri taotlusel“.

§ 14. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduse § 311 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111

lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud

andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 15. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduse § 2303 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „elektroonilise side seaduse § 1111

lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete“ tekstiosaga „elektroonilise side seaduse §-s 1112 sätestatud

andmete ja elektroonilise side teenuse osutamisega seotud ärilisel eesmärgil säilitatavate andmete“.

§ 16. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 9 jõustub üldises korras.

(3) Käesoleva seaduse § 3 punkt 18 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 3 punkt 8 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01647

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on muuta Eestis sidetehniliste andmete (edaspidi sideandmete) kogumise korda

nii, et inimeste põhiõigused oleks kaitstud vastavalt Euroopa Liidu õigusele. Selleks

lõpetatakse senine riigi sunnil laiaulatuslik sideandmete kogumine ning tühistatakse senine

elektroonilise side seaduse paragrahv 1111. Süüteomenetlustes tohib edaspidi tõendina kasutada

üksnes ärilisel eesmärgil kogutud sideandmeid ning konkreetse kuriteo uurimiseks vajalikke

andmeid (nn quick freeze ehk sideandmete kiirsäilitamine). Väärteomenetlustes piiratakse

sideandmete kasutamine üksnes raskete või organiseeritud väärtegudega. Äärmuslikele, kogu

ühiskonna turvalisust ja riigi püsimist ohutavatele olukordadele nähakse igaks juhuks ette

võimalus üksnes Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsusega ning Riigikogu kaasates otsustada

lühiajaline laialdasem, ent endiselt piiratud sideandmete kogumine.

Nende eesmärkide täitmiseks muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS),

väärteomenetluse seadustikku (VTMS), elektroonilise side seadust (ESS) ja mitut teist seadust.

Lisaks lahendatakse praktikas tekkinud probleemid, mis puudutavad sideandmete päringuid ja

sideandmete kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste

sideandmete pärimist sideettevõtjatelt, täpsemalt lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete

ning liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ja pärimist.

Eelnõuga ei reguleerita juurdepääsu sideseansside sisule (näiteks sõnumite, kõnede ega alla ja

üleslaaditud failide sisule).

Kehtiva õiguse kohaselt saab Eestis kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada sideandmeid,

mida on säilitatud üldise säilitamiskohustuse raames ja mida on sideettevõtjatelt

süüteomenetluses saadud kohtu loa alusel. Sideandmed on elektroonilise side teenuse

osutamisega seotud andmed, mis annavad teenuse kohta tausta- või lisateavet ning mis luuakse

või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis. Sellised andmed on näiteks sõnumi või

muu suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukohaandmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus,

marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, samuti muud elektroonilise side

metaandmed. Sideandmed hõlmavad ka andmeid, mis ei ole abonendiandmed, kuid mis on

seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja lõpetamisega, sealhulgas teenuse

kasutamise kuupäev ja kellaaeg ning teenusesse sisse- ja väljalogimine. Sideandmed ei puuduta

edastatavate sõnumite sisu.

Euroopa Liidu Kohus ja Riigikohus on leidnud, et üldiselt ja ühetaoliselt säilitatud liiklus- ja

asukohaandmete kasutamine süüteomenetluses ei ole lubatud, sest see ei vasta Euroopa Liidu

isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse nõuetele. Erandiks on üksnes elektroonilise side

teenuse kasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed ja IP-aadresside andmed. Täpsemalt

selgitatakse kohtuotsuste sisu seletuskirja järgmises peatükis.

Eelnõu eesmärk on tagada, et sideandmete säilitamine, tehtavad sideandmete päringud ja selle

tulemusel saadud andmete kasutamine oleksid Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eelnõu

mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning tugevdab inimeste

põhiõiguste kaitset ja aitab tagada Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

2

Muudatused annavad inimeste sideandmetele selgema kaitse ning loovad õiguskaitseasutustele

selged protseduurireeglid selle kohta, kuidas sideandmeid kriminaal- ja väärteomenetluses

kasutada.

1) Edaspidi säilitatakse üldiselt ja ühetaoliselt üksnes elektroonilise side teenuse

kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid ja IP-aadresside andmeid. Telefoni- ja

mobiiltelefoniteenuse osutamisega seotud liiklus- ja asukohaandmete (kehtiv ESS §

1111 lg 2) üldine säilitamiskohustus kaotatakse.

2) Edaspidi saavad õiguskaitseasutused kriminaal- ja väärteomenetluses teha päringuid

kasutaja tuvastamiseks vajalike sideandmete kohta ning kasutada ka neid sideandmeid,

mida sideettevõtjad säilitavad oma ärilisel eesmärgil.

3) Selleks, et tagada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kättesaadavus

konkreetses menetluses, nähakse ette võimalus, et pädev asutus saab taotleda nende

andmete kiirsäilitamist konkreetse menetluse raames (quick freeze).

4) Samuti nähakse ette täiendavad erandlikud ja lühiajalised alused andmete säilitamiseks

väga raske kuritegevuse (nt inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod, terroriakt ja

sellega seotud kuriteod, inimkaubandus, riigivastased kuriteod, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine, korruptsioonikuriteod, rahapesu,

kuritegelikku ühendusse kuulumine, relvade, laskemoona ja lõhkematerjali

ebaseaduslik käitlemine, muud kuriteod, mille puhul on tegemist ohtliku või

organiseeritud kuritegevusega) vastu võitlemise ning riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil. Väga raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil nähakse ette sihistatud

ajutise säilitamiskohustuse võimalus Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, lähtudes

konkreetsetest geograafilistest piirkondadest, kus on faktiliselt tavapärasest oluliselt

kõrgem raske kuritegevuse tase. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nähakse ette

võimalus andmete ajutiseks säilitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, kui riigi

julgeolekut ähvardab kõrgendatud või vahetu oht. Julgeoleku tagamise eesmärgil

säilitatud andmeid süüteomenetluses kasutada ei saa, need on kasutatavad riigi

julgeoleku tagamise eesmärgil läbi viidavas haldusmenetluses.

1.2 Halduskoormuse suurenemine ja vähendamine

Sideettevõtjate halduskoormus suureneb, kuna nähakse ette senisest erinev säilitamiskord.

Kui siiani pidid sideettevõtjad säilitama kõiki andmeid ühetaoliselt, siis uue regulatsiooni

kohaselt tuleb neil eristada kasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamist ning sideteenuse

liiklus- ja asukohaandmete säilitamist, sealhulgas nende andmete võimalikku sihistatud

säilitamist kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ja üldist võimalikku säilitamist julgeoleku

tagamiseks. Halduskoormus kaasneb uue regulatsiooni jõustamiseks vajalike muudatustega

ning säilitamise ja eri juurdepääsudega seotud püsikuludega. Kui eeldada, et päringute tegemise

ja neile vastamise viis ei muutu senisest keerukamaks, on lisanduv koormus ajutine. Ka praegu

kehtib kord, kus sideettevõtjad säilitavad andmeid nii riigi kehtestatud säilitamiskohustuse

alusel kui ka ärilistel eesmärkidel.

Sideettevõtjatel tuleb seadusemuudatusest lähtudes üle vaadata ja uuendada olemasolevad

andmete säilitamise protsessid ja reeglid, samuti tuleb muutunud õiguskeskkonnas vaadata üle

päringute tegemise ja andmete väljastamise reeglid. Lisaks võib tekkida vajadus ajakohastada

päringute tegemiseks kasutatavaid elektroonilisi ühendusi.

Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks senisel kujul ESS §-

§-s 1111 sätestatud säilitamiskohustus, on vaja korrastada ja muuta ära viited nii ESS-i teistes

paragrahvides kui ka mitmes teises seaduses. Lisaks täpsustatakse ESS-is muid sideandmete

kasutamisega seotud sätteid ning nähakse ette põhjalikum järelevalve sideandmete päringute

3

tegemise üle, mida teostavad Prokuratuur ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve

erikomisjon.

Seoses halduskoormuse suurendamisega on ette nähtud ka eraldiseisvad lahendused

halduskoormuse vähendamiseks. Kuigi eelnõuga kaasneb sideettevõtjate senisest keerukam

sideandmete säilitamise ja andmetele juurdepääsu raamistik, valmistab Justiits- ja

Digiministeerium samal ajal ette menetlusseadustike muudatusi, mille eesmärk on vähendada

kohtutes üldist bürokraatiat ning lihtsustada e-toimiku kasutamist. Muudetakse ka Vabariigi

Valitsuse 03.01.2013 määrust nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise

kord“. Halduskoormuse vähenemine seisneks selles, et normi adressaadid saaksid edaspidi

materjalidest koopiaid ega peaks iga kord jälitustoimiku materjalidega tutvumiseks minema

kohapeale jälitustoimingut teinud uurimisasutusse. See vähendaks erasektori, sealhulgas

ettevõtete ja vabaühenduste halduskoormust.

1.3.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]).

Lisaks toimusid eelnõu koostamisel kohtumised huvirühmadega ning eelnõu lõppversiooni

panustasid olulisel määral Kristian Pärt (Siseministeerium), Margit Gross

(Kaitseministeerium), Mari Liis Tori (Kaitsepolitseiamet), Jaana-Helen Luik (Välisluureamet),

Ene Ginter (Politsei- ja Piirivalveamet), Ivo Päeske (Politsei- ja Piirivalveamet), Roger Kumm

(Politsei- ja Piirivalveamet), Taavi Pern (Riigiprokuratuur), Keilin Tammepärg (ITL), Kristiina

Maasik (Telia), Laura Laid (Telia), Allan Aedmaa (Elisa), Taivo Kendla (Tele2), Silver

Reinsaar (Walless, Eesti Advokatuur), Andri Rohtla (Levin, advokatuur), Kristel Niidas

(Justiits- ja Digiministeerium), Andreas Kangur (Justiits- ja Digiministeerium), Georg Teiter

(Justiits- ja Digiministeerium), Kristi Värk (Justiits- ja Digiministeerium), Mari-Liis Sööt

(Justiits- ja Digiministeerium), Illimar Pärnamägi (Justiits- ja Digiministeerium), Eleri Kästik

(Justiits- ja Digiministeerium).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.4.Märkused

Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.06.2026, 11,

väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 30.06.2026, 111, elektroonilise side seaduse

redaktsiooni RT I, 03.07.2026, 12, Kaitseväe korralduse seaduse redaktsiooni RT I, 03.02.2026,

11, korrakaitseseaduse redaktsiooni RT I, 07.04.2026, 7, maksukorralduse seaduse redaktsiooni

RT I, 15.04.2026, 5, politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni RT I, 03.06.2026, 17,

relvaseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2026, 98, strateegilise kauba seaduse redaktsiooni RT I,

07.05.2025, 8, tolliseaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2024, 18, toote nõuetele vastavuse seaduse

redaktsiooni RT I, 11.03.2025, 3, tunnistajakaitse seaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2012, 46,

vangistusseaduse redaktsiooni RT I, 26.06.2025, 20, välismaalaste seaduse redaktsiooni RT I,

30.06.2026, 103 ja väärtpaberituru seaduse redaktsiooni RT I, 30.12.2025, 7.

Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2

punkti 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Eelnõu tugineb Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. aastal ettevalmistatud eelnõule ning

hilisematele põhjalikele aruteludele huvirühmadega. Eelnõu varasem versioon on kättesaadav

4

eelnõude infosüsteemis EIS (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0190ae85-18e3-

44e4-8e86-18faced4854a).

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammiga (ptk 7.2: „Õigusriik“: „Loome kriminaalmenetlusse võimaluse

teha päring elektroonilise side tehniliste andmete kohta, mida sideettevõtjad omal algatusel

säilitavad“).

Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga viiakse sideandmete säilitamine ja kasutamine kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu

praktikaga ning täpsustatakse sideandmete päringute tegemist ja kasutamist kriminaal- ja

väärteomenetluses. Lisaks nähakse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga kooskõlas ette andmete

kiirsäilitamine, andmete sihistatud säilitamine raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil

ning andmete ajutine säilitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole

eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel

tekkinud probleemide lahendamisega.

Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud järgmistest sideandmete regulatsiooni olulisemalt

mõjutanud kohtuotsustest.

Tabel 1. Olulisemad sideandmete regulatsiooni mõjutavad kohtuotsused

Euroopa Kohtu otsused Riigikohtu otsused

2014, C-293/12, C-594/12, Digital Rights Ireland

2016, C-203/15, C-698/15, Tele2/Watson

2020, C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, La Quadrature du

Net*

2021, C-746/18 Prokuratuur,

2022, C-140/20, Garda Siochana*

2022, C-793/19, C-794/20, SpaceNet

2022, C-339/20, C-397/20, VD SR

2024, C-470/21, La Quadrature du Net 2*

18.06.2021, 1-16-6179

20.03.2026, 1-23-1551

27.04.2026, 1-24-4898

* Mõjukaimad otsused, mida on seletuskirjas põhjalikumalt käsitletud.

C-511/18, C-512/18, C-520/18, La Quadrature du Net

Ei ole lubatud seadusandlikud meetmed, milles on ennetava meetmena ette nähtud liiklus- ja

asukohaandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine. Riigid ei tohi kohustada sideoperaatoreid

ennetavalt ja igaks juhuks kõigi kodanike liiklus- ja asukohaandmeid (kes kellele helistas,

millal, kus asus) massiliselt salvestama.

Lubatud on IP-aadresside üldine ja vahet tegemata säilitamine riigi julgeoleku kaitsmise,

raskete kuritegude vastu võitlemise ja avalikku julgeolekut ähvardava ettearvatava,

kõrgendatud või vahetu ohu ennetamise eesmärgil ajavahemikuks, mis on piiratud tingimata

vajalikuga.

Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis näevad ette riigi julgeoleku kaitsmise, kuritegevuse

vastu võitlemise ja avaliku julgeoleku kaitsmise eesmärgil elektroonilise side vahendite

kasutajate identiteediga seotud andmete üldise ja vahet tegemata säilitamise.

5

Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha

elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt

ja vahet tegemata olukordades, kus liikmesriik seisab silmitsi riigi julgeolekut ähvardava ohuga,

mis osutub tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise otsust võib

kontrollida kas kohus või sõltumatu haldusasutus.

Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis näevad ette riigi julgeoleku kaitsmise, raskete

kuritegude vastu võitlemise ja avalikku julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või

vahetu ohu ennetamise eesmärgil liiklus- ja asukohaandmete eesmärgipärase säilitamise, mis

on objektiivsete ja mittediskrimineerivate asjaolude alusel piiritletud vastavalt andmesubjektide

kategooriatele või geograafilise kriteeriumi põhjal ja ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga,

mida on võimalik pikendada.

C-140/20, Garda Siochana

Lubatud on seadusandlikud meetmed, mis näevad raske kuritegevuse vastu võitlemise ja

avalikku julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu ärahoidmise

eesmärgil ette:

• liiklus- ja asukohaandmete eesmärgipärase säilitamise, mis on objektiivsete ja

mittediskrimineerivate asjaolude alusel piiritletud vastavalt andmesubjektide

kategooriatele või geograafilise kriteeriumi põhjal ja piiratud ajavahemikuga, mis

on tingimata vajalik, kuid mida on võimalik pikendada;

• sideühenduse lähtepunktile omistatud IP-aadresside üldise ja vahet tegemata

säilitamise ajavahemikuks, mis on piiratud tingimata vajalikuga;

• elektroonilise side vahendite kasutajate identiteediga seotud andmete üldise ja

vahet tegemata säilitamise ning

• võimaluse teha pädeva asutuse otsusega, mille suhtes tehakse tõhusat kohtulikku

kontrolli, elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse nende valduses olevaid

liiklus- ja asukohaandmeid kindlaksmääratud aja jooksul kiirsäilitada, kui need

meetmed tagavad selgete ja täpsete reeglitega, et kõnealuste andmete säilitamisel

järgitakse sellega seotud materiaalõiguslikke ja menetluslikke tingimusi ning et

andmesubjektidel on tõhusad tagatised kuritarvituste ohu vastu.

Riigikohtu 18.06.2021. a otsus 1-16-6179

Arvestades et ESS § 1111 lõige 2 ja KrMS § 901 lõige 2 on Euroopa Liidu õigusega vastuolus,

on kehtiva seaduse kohaselt välistatud kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete

säilitamine ja kasutamine kuni ajani, mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõige 1 (vt

Euroopa Kohtu otsuse p 15) viisipäraselt, sealhulgas Euroopa Kohtu tõlgenduspraktikat

arvestades, Eesti õigusesse üle võetakse.

Õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on

pärast La Quadrature du Neti otsust välistatud. Selle otsusega kinnitati, et liiklus- ja

asukohaandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on mitme liikmesriigi, sealhulgas

Eesti argumentidest hoolimata direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikega 1 vastuolus ning seda

sõltumata juurdepääsule seatud tingimustest.

Päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lõikes 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi

päringud) ega juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113

tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lõikes 2 nimetatud tingimuste

olemasolul.

Riigikohtu 20.03.2026. a otsus 1-23-1551

6

Ärilisel eesmärgil salvestatud sideandmete kasutamine süüteomenetluses ei ole põhimõtteliselt

välistatud. Sellisel juhul peab aga olema muu hulgas tuvastatav, et andmed on salvestatud

ja säilitatud justnimelt teenuse turustamiseks, arvete esitamiseks ja/või

lisaväärtusteenuste osutamiseks vajalikul määral ja vajaliku aja jooksul .

See tõendamiskoormis lasub tõendi esitajana Prokuratuuril. Andmete kogumise ja

säilitamise õiguspärasuse tõendamiseks ei ole piisav esitada pelgalt väide, et küsiti vaid ärilisel

eesmärgil säilitatud andmeid. Olukorras, kus riik on kohustanud sideettevõtjaid säilitama

aastase perioodi jooksul järjepidevalt isikustatud kujul klientide erisuguseid sideandmeid, peab

olema kohtumenetluses võimalik selgelt eristada, millised andmed on säilitatud õiguspäraselt

ja millised isiku põhiõigusi rikkudes.

Riigikohtu 27.04.2026. a otsus 1-24-4898

Euroopa Liidu Kohus ei ole pidanud kasutaja identiteeti puudutavate andmete säilitamisega

kaasnevat riivet üldjuhul raskeks. Nimetatud teabe säilitamine ning sellele juurdepääsu

andmine on lubatav üldisel kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise

eesmärgil üksnes siis, kui selle eesmärk on ainult kasutaja tuvastamine ja kui seda teavet ei ole

võimalik seostada toimunud sidet puudutavate muude andmetega.

Seadusandliku meetmega pandud kohustus tagada IP-aadresside üldine ja vahet tegemata

säilitamine võib olenevalt olukorrast olla põhjendatud eesmärgiga võidelda süütegude vastu

üldiselt, kui on täielikult välistatud, et selline säilitamine võiks kaasa tuua andmesubjekti eraelu

raskeid riiveid. Raske riive võib tekkida siis, kui IP-aadressid seostatakse sideettevõtja poolt

säilitatud muu liiklus- ja asukohaandmete kogumiga, tehes selle kaudu andmesubjekti eraelu

kohta täpseid järeldusi. Kui liikmesriik soovib kehtestada elektroonilise side teenuste

osutajatele IP-aadresside üldise ja vahet tegemata säilitamise kohustuse selleks, et saavutada

süütegude vastu võitlemisega seotud eesmärk üldiselt, peab säilitamiskorraldus tagama eri liiki

andmete kindla eraldatuse, avaliku sektori asutuse korrapärase järelevalve säilitamise üle ning

ka säilitamise kestuse piiratuse.

Tegemist on pigem lõppkasutaja identiteedi-, mitte tavapäraste liiklusandmetega. Nende

andmete säilitamise ja neile juurdepääsu lubatavuse kasuks räägib nii vajadus tuvastada

kuriteos kahtlustatav kui ka see, et selle teabe säilitamine ega kasutamine ei toonud

kriminaalasja materjalist nähtuvalt kaasa süüdistatava õiguste rasket riivet.

Eeltoodud otsustest nähtub, et praegu on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika

selle osaga, mis puudutab üldiselt ja ühetaoliselt liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ning

nende kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka

ESS-i muuta, et näha ette võimalus sideandmete päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil,

mis vastab Euroopa Kohtu praktikale, tagab isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab

efektiivselt võidelda kuritegevusega.

Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele ning nende

kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses.

Kuna eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks senine ESS §-s 1111 sätestatud

säilitamiskohustus, siis on vaja muuta nii ESS-i kui ka teiste seaduste sätteid, milles praegu

viidatakse ESS §-le 1111. Need muudatused on oma olemuselt ühetaolised ja tehnilist laadi ega

loo juurde uusi aluseid sideandmete päringuteks.

Välisriikide näited

Eesti järgib nende Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat (nt Austria, Saksamaa, Holland,

Rumeenia, Sloveenia), kes on juba varem loobunud üldisest sideandmete säilitamisest,

7

tuginedes kõrgemate kohtute otsustele ja põhiseaduslikkuse põhimõtetele. Mõne teise riigi (nt

Belgia, Taani) keeruka ja kulusid suurendava süsteemi rakendamine ei ole Eesti turu väiksust

ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades põhjendatud. Sellised lahendused tooksid kaasa

märkimisväärse tehnilise ja rahalise koormuse nii sideettevõtjatele kui ka riigieelarvele.

Läti

Kehtib üldine sideandmete säilitamiskohustus.

Soome

Soome seadus näeb jätkuvalt ette üldise ja ühetaolise säilitamiskohuse sideettevõtjatele.

Siseministeerium otsustab täiendavalt, millistele ettevõtjatele see kohustus laieneb. Praegu on

see kohustus kehtestatud suuremate ettevõtete kohta.

Kehtib üldine säilitamiskohustus telefoni- ja internetiteenuse osutamisel tekkinud andmete

kohta, ent säilitamise tähtajad on erinevad:

• telefoniteenus – 12 kuud;

• internetitelefoniteenus – 6 kuud;

• internetiteenus – 9 kuud.

Andmete kasutamine on lubatud nii raskete kuritegude uurimise kui ka riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil.

Rootsi

Rootsi seadus näeb jätkuvalt ette üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse, kuigi seadust muudeti

pärast Euroopa Liidu Kohtu otsuseid C-203/15, C-698/15 Tele2/Watson. Telefoni- ja

mobiiltelefoniteenusega seotud andmeid säilitatakse 6 kuud, sealhulgas asukohaandmeid

üksnes 2 kuud. Internetiteenusega seotud andmeid säilitatakse 10 kuud.

Belgia

Belgia on loonud sideandmete säilitamiseks keerulise ja kihilise raamistiku, mis näeb ette

sideandmete üldise säilitamise geograafiliste piirkondade kaupa järgmiselt:

• kõrge kuritegevuse tasemega piirkonnad ning säilitamise tähtaeg sõltub konkreetse

piirkonna kuritegevuse tasemest. Säilitamise tähtajad on vastavalt 6, 9 või 12 kuud;

• piirkonnad, kus võib esineda kõrge oht riigi julgeolekule. Säilitamise tähtaeg on 12

kuud.;

• piirkonnad, kus võib esineda oht riigi julgeolekule või raske kuritegevuse oht (nt

valitsusasutuste, lennujaamade ja sadamate asukohad). Säilitamise tähtaeg on 12 kuud.

Lisaks säilitatakse üldiselt kasutaja tuvastamisega seotud andmeid tähtajaga 12 kuud.

Andmete kasutamine on lubatud raskete kuritegude uurimise ja riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil.

Prantsusmaa

Kehtib üldine sideandmete säilitamise kohustus riigi julgeoleku tagamiseks. Andmeid

säilitatakse 1 aasta. Andmete kasutamine on lubatud julgeoleku tagamise ja raskete kuritegude

uurimise eesmärgil.

Taani

Politseil on seaduse kohaselt õigus kohustada sideettevõtjaid säilitama andmeid isiku,

terminalseadme või geograafilise piirkonna tunnuse alusel järgmiselt:

• 3 aasta jooksul isiku puhul, keda on karistatud vähemalt kolmeaastase vangistusega;

• 5 aasta jooksul isiku puhul, keda on karistatud vähemalt kuueaastase vangistusega;

• 10 aasta jooksul isiku puhul, keda on karistatud vähemalt kaheksa-aastase vangistusega;

8

• 1 aasta telekommunikatsiooniseadmete kohta, mis on olnud pealtkuulamise ja jälgimise

all, samuti seadmete kohta, mis on olnud kontaktis eelnimetatud seadmetega ning nende

seadmete kehtivate või varasemate omanike kohta;

• 1 aasta jooksul andmeid geograafiliste piirkondade (3 km x 3 km) kohta, kus

registreeritud kuritegevuse tase on vähemalt 1,5 korda kõrgem riigi keskmisest. See

arvutatakse viimase 3 aasta kuritegevuse statistika alusel;

• 1 aasta jooksul andmeid geograafiliste piirkondade kohta, kus süüdimõistetud elanike

arv on vähemalt 1,5 korda kõrgem riigi keskmisest;

• 1 aasta jooksul andmeid kõrge turvariskiga geograafiliste piirkondade ja objektide kohta

nagu kuningliku pere residentsid, peaministri residents, saatkonnad, politseiasutused,

vanglad, sillad, tunneli- ja praamiühendused, liiklussõlmed ja peamised maanteed,

piiriületuspunktid, bussiterminalid, kaugliinirongiterminalid, linnalähiliinide

rongijaamad, sõjaväelised objektid, kriitilise infrastruktuuri ettevõtted, lennuväljad;

• Kohtu loal 1 aasta jooksul andmeid isikute, terminalseadmete ja geograafiliste

piirkondade kohta, kui on alust arvata, et need on seotud kuritegude toimepanemisega,

mille eest võib mõista karistusena vähemalt kolmeaastase vangistuse.

• Justiitsministril on õigus kehtestada reeglid, mille kohaselt peavad sideettevõtjad

sideandmeid säilitama üldiselt ja ühetaoliselt, kui asjaolude põhjal on alust arvata, et

riigi julgeolekut ähvardab tõsine ja vahetu oht. Sellised reeglid võib kehtestada kuni 1

aastaks ning andmeid tuleb säilitada 1 aasta jooksul.

Praegu ei ole sideandmete säilitamise kohustust järgmistes EL liikmesriikides: Austria,

Saksamaa, Holland, Rumeenia, Sloveenia. Austrias, Rumeenias ja Sloveenias tunnistasid

kõrgemad kohtud vastavad sätted kehtetuks juba 2014. a ning Hollandis 2015. a. Saksamaal

peatati seaduse rakendamine ja andmete säilitamine 2017. a.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 p-d 1–4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 tulenevalt on praktikas tekkinud olukord, kus

ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses kasutada.

Prokuratuur on osaliselt loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS § 901 alusel

ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid kuriteo

tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole tõendina

kriminaalmenetluses lubatud, on vaja muuta nii KrMS-i kui ka ESS-i, et uurimisasutustel oleks

võimalik teha kriminaalmenetluse jaoks päringuid nii sideandmete kohta, mida sideettevõtjad

säilitavad omal algatusel sõltumata riigi kehtestatud säilitamiskohustusest, kui ka andmete

kohta, mida säilitatakse käesoleva eelnõuga kehtestatava kohustuse alusel, sealhulgas raske

kuritegevuse vastase võitlemise eesmärgil.

01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise

tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Nimetatud eelnõu (kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud

seletuskirjas selgitati, , et Euroopa Liidu Kohtu praktika, eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C-

746/18, ning Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16-6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu

loal päringut nende sideandmete kohta, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111

sätestatud säilitamiskohustusest.

Sideettevõtjad töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks,

muuks äriliseks infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Selline

andmetöötlus ei ole seotud riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega. Seetõttu leidis

9

seadusandja juba toona, et kui päring tehakse ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, on

sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS § 1111 alusel säilitatud andmeid.

Samas jäi ESS § 1111 senisel kujul kehtima. See võimaldas Tartu Ringkonnakohtul eeldada, et

andmed on esitatud ja saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest – või et

lausalise säilitamiskohustuse tõttu ei ole võimalik välistada, et edastati just selliselt säilitatud

andmeid.

Riigikohus leidis 20.03.2026. a otsuses nr 1-23-1551, et kriminaalmenetluses on lubatud

kasutada andmeid, mida sideettevõtja on säilitanud ärilisel eesmärgil sõltumata ESS §-s 1111

sätestatud säilitamiskohustusest. Samas lasub Prokuratuuril kohustus tõendada, et kasutatud

andmed on säilitatud just ärilisel eesmärgil. Praktikas on juba näha, et seda tõendamiskohustust

on keeruline, kui mitte võimatu täita, kuna sideettevõtjad säilitavad andmeid ühtses süsteemis

ega suuda neid säilitamise eesmärkide alusel eristada.

Riigikohus on 27.04.2026. a otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et lubatud on kasutada kasutaja

tuvastamist võimaldavaid andmeid ja IP-aadresside andmeid. Mõlema kategooria puhul on ka

Euroopa Liidu Kohus oma otsuses C-470/21 leidnud, et nende andmete säilitamine ja

kasutamine on vajalik ja lubatud.

KrMS § 901 lõike 1 muutmise eesmärk on ühtlustada seadustes kasutatavaid termineid. Seetõttu

jäetakse sõnastusest välja viide identifitseerimistunnustele ning viidatakse edaspidi üksnes

lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikele andmetele.

KrMS § 901 lõike 2 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus

sideandmete päring ja sideettevõtja poolt andmete edastamine seoti ESS § 1111 alusel säilitatud

andmetega. Sellega tekkis olukord, et ka ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete puhul võis

tekkida kahtlus, et tegemist on samade andmetega, mida sideettevõtja talletas riigi pandud

säilitamiskohustuse tõttu. Seetõttu muudetakse eelnõuga senist ESS §-s 1111 sätestatud

säilitamiskohustust ja korrastatakse vastavad viited teistes seadustes.

Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ja jäetakse sellest välja viide ESS §-le

1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. KrMS §-s 901

sätestatakse, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale lõppkasutaja tuvastamiseks

vajalike andmete (lg 1) ning muude sideteenuse osutamisega seotud andmete kohta (lg 2). Need

andmed võivad olla säilitatud kas ärilisel eesmärgil või eelnõus sätestatud säilitamiskohustuse

alusel.

Samuti täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka kohus. See võib

olla vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel puudub

kohtumenetluses roll, mistõttu ei ole kehtiv sõnastus selles osas kooskõlas menetluse üldise

loogikaga. Seepärast tehakse asjakohased muudatused ka sama paragrahvi lõigetes 5 ja 6.

Eelnõu § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Eelnõuga muudetakse VTMS § 312 lõiget 1, ühtlustades selle sõnastust KrMS-iga ja jäetakse

välja viide identifitseerimistunnustele. Samuti lisatakse kohtuvälise menetlejana Kaitsevägi,

kelle pädevuses on menetleda väärtegusid Kaitseväe korralduse seaduse ja lennundusseaduse

alusel.

VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eeltoodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega.

Paragrahvis asendatakse senine viide ESS §-le 1111. Muudatuse eesmärk on võimaldada

10

päringute tegemine elektroonilise side ettevõtja ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta nagu

seda võimaldab ka KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päring.

Eelnõuga jäetakse välja senine üksikpäringu nõue, kuna praktikas võib väärteo toimepannud

isiku tuvastamiseks olla vaja koguda mitut liiki või suuremas mahus andmeid. Samas

kitsendatakse võrreldes kehtiva õigusega päringu tegemise aluseid ning eelnõu kohaselt on

sideandmete päring võimalik vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse

eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab väärteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata

põhjendamatult isikuõigusi. Sarnaselt kehtiva õigusega jääb alles ka kohtu loa nõue.

Muudatuse eesmärk on tagada proportsionaalsus ning näha sarnaselt KrMS-iga selgelt ette

päringute tegemiseks ultima ratio nõue, mille kohaselt hindab kohus iga kord päringu

vajalikkust ja põhjendatust. Seega ei oleks edaspidi põhjendatud päringud väärtegude puhul,

mis oma raskuse ja laadiga ei õigusta sideandmete päringu tegemist ja sellega seotud isiku

õiguse riivet. Näiteks ei oleks edaspidi põhjendatud sideandmete päringud väheoluliste avaliku

korra rikkumiste ega varavastaste väärtegude puhul. Samal ajal jääb alles võimalus menetleda

raskemaid väärtegusid, mis on seotud näiteks Euroopa Liidu õigusest tulenevate rikkumistega.

Sama kehtib juhtudel, kus teoga on põhjustatud tõsine oht või tekitatud kahju ühiskonna

turvalisusele, majandusele või keskkonnale. Üheks põhjuseks, miks sideandmete nõudmine

võib olla vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks, võib olla ka see, et

väärtegu on toime pandud sidevahendi abil või selle vastu.

Näiteks ei oleks sideandmete kasutamine üldjuhul põhjendatud väheväärtusliku asja vastu

suunatud varavastase väärteo, näiteks pisivarguse korral. Põhjendatud võib see olla aga siis, kui

tegemist on süsteemse ja organiseeritud tegevusega, näiteks tellimusel toime pandud

vargustega, mille puhul on vaja tuvastada korraldajad. Sama loogika kehtib näiteks loata

kalapüügi või püügikeelu ajal toime pandud rikkumiste kohta. Üksikjuhtumi korral ei oleks

sideandmete kasutamine tõenäoliselt põhjendatud. Ent organiseeritud tegevuse puhul, iseäranis

füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosneva võrgustiku korral võib see olla vajalik osalejate

tuvastamiseks. Igal juhul peab vastava hinnangu sideandmete kasutamise lubatavuse kohta

andma kohus.

Eelnõu § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine

ESS-i muudatuste peamine eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu ja

Riigikohtu otsustega sideandmete säilitamise ja kasutamise kohta.

Riigikohus leidis oma 20.03.2026. a otsuses nr 1-23-1551, et kriminaalmenetluses on lubatud

kasutada andmeid, mida sideettevõtja on säilitanud ärilisel eesmärgil. Samuti on Riigikohus

oma 27.04.2026. a otsuses nr 1-24-4898 leidnud, et lubatud on kasutada kasutaja tuvastamist

võimaldavaid andmeid ja IP-aadresside andmeid.

Ka Euroopa Liidu Kohus on otsuses C-470/21 leidnud, et nende andmekategooriate säilitamine

ja kasutamine võib olla vajalik ja lubatud.

Eelnõuga kaotatakse senine seadusest tulenev üldine ja ühetaoline liiklus- ja asukohaandmete

säilitamiskohustus telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osas (kehtiv ESS § 1111 lg 2). Samas jääb

alles kohustus säilitada andmeid, mis on vajalikud elektroonilise side teenuse lõppkasutaja

tuvastamiseks, samuti IP- aadresside andmeid.

Lisaks nähakse ette võimalus säilitada andmeid ajutiselt ja sihistatult raske kuritegevuse vastu

võitlemise eesmärgil ning ajutiselt ja üldiselt riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Selliseid

11

sideandmete säilitamise aluseid on pidanud võimalikuks ka Euroopa Liidu Kohus otsustes La

Quadrature du Net jt (C-511/18, C-512/18 ja C-520/1) ning Garda Siochana (C-140/20).

Edaspidi on sideandmeid võimalik kuritegevuse avastamiseks kasutada järgmistel viisidel.

1) Ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed – juurdepääsu on võimalik taotleda, kui andmed

on sideettevõtjal juba olemas tema enda teenuse osutamiseks. Need on andmed, mida

sideettevõtja säilitab tavapärase äritegevuse jaoks, näiteks arveldamiseks, kliendivaidluste

lahendamiseks, teenuse kvaliteedi tagamiseks või tehniliste rikete tuvastamiseks.

Kriminaalmenetluses võib selliste andmete kasutamine tulla kõne alla näiteks sidevahendi

kaudu toime pandud kelmuste uurimisel, kui on vaja tuvastada kõne teinud isik ja tema asukoht.

Riik ei kohusta sideettevõtjaid sellise konkreetse kuriteoliigi tõttu andmeid säilitama. Seetõttu

ei pruugi sideettevõtjal neid andmeid kriminaalmenetluse alustamise ja päringu tegemise ajaks

enam alles olla.

2) Raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärk – andmeid kasutatakse raskete

kuritegude avastamiseks ja suure kuriteoriskiga olukordades. Sellisel juhul ei sõltu

andmete säilitamine üksnes sideettevõtja ärilisest vajadusest, vaid toimub Vabariigi Valitsuse

korralduse alusel ajutiselt ja sihistatult. Vabariigi Valitsus võib ohuhinnangu alusel kehtestada

säilitamiskohustuse näiteks riigipiiri lähedal asuvate tugijaamade levialas või muus konkreetses

piirkonnas, kus Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul on põhjendatud

raske kuritegevuse oht.

3) Quick freeze ehk andmete kiirsäilitamine - pädev asutus saab kohustada sideettevõtjat

ajutiselt säilitama juba olemasolevad andmed. Eesmärk on vältida olukorda, kus andmed

kustutatakse või kirjutatakse üle enne, kui asutus jõuab taotleda neile juurdepääsu.

Kiirsäilitamine on alati konkreetse kuriteokahtlusega juhtumi põhine ja seda saab kasutada siis,

kui menetlust on juba alustatud. See ei loo uut üldist säilitamiskohustust kõigi kasutajate kohta,

vaid kohustab mitte kustutama konkreetse menetlusega seotud piirkonnas või isikute kohta

sideettevõtjal ettekirjutuse hetkel olemasolevaid andmeid.

Punktiga 1 muudetakse §-i 951, asendades selles viited, kuna ESS § 1111 muudetakse ning

lisatakse §-d § 1112 – 1114.

Punktide 2 ja 3 kohaselt muudetakse ESS § 102 lõiget 2 ning lisatakse lõige 21, millega nähakse

ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge kohustus avaldada pädevatele asutustele seaduses

sätestatud korras sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid.

Muudatuse kohaselt saaks sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse muu hulgas KrMS-

is ja VTMS-is sätestatud korras ja alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901

muudatuse kui ka VTMS § 312 muudatusega, milles sätestatakse tingimused ja alused

sideandmete saamiseks sideettevõtjale esitatava päringu kohta.

ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koos ESS §-dega 103 ja 104 sideettevõtja

õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse kvaliteedi tagamiseks ning

arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on lubatud kliendi nõusolekuta

andmeid kättesaadavaks teha. Tagamaks selgus, et vastavaid andmeid on kohustuslik seaduses

sätestatud juhul avaldada pädevatele asutustele, sealhulgas kohtuvälisele menetlejale,

uurimisasutusele, Prokuratuurile ja kohtule, lisatakse paragrahvi uus lõige.

Punktides 4 ja 5 muudetakse §-e 105 ja 106, asendades nendes viited, kuna ESS § 1111

muudetakse ning lisatakse §-d § 1112 - –1114.

ESS § 1111 muutmine

12

Eelnõu punktiga 6 muudetakse ESS §-i 1111. Senine säilitamiskohustus tunnistatakse

kehtetuks. Konkreetsete kuritegude uurimiseks luuakse piiratud võimalus konkreetsete

andmete kiirsäilitamise ehk nn quick freeze lahendusega.

Muudetud ESS §-s 1111 kohaselt on Prokuratuuril, Politsei- ja Piirivalveametil ning

julgeolekuasutusel õigus kohustada sideettevõtjat säilitama kindlaksmääratud aja vältel

andmeid, mis on sideettevõtjal juba olemas ja mida võib konkreetses menetluses vaja minna.

Kuna ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete puhul ei sätesta seadus kindlaid

säilitamistähtaegu ning see aeg sõltub konkreetsest sideettevõtjast, võib teatud juhtudel olla

vaja tagada konkreetse kuriteo uurimisega seotud andmete hilisem kättesaadavus. Andmete

kiirsäilitamine on vajalik eelkõige olukordades, kus on küll teada kuriteosündmuse toimumise

koht, kuid pole veel piisavalt tõendeid kogutud, et saaks taotleda kohtult luba sideandmete

päringuks. Sellisel viisil andmete säilitamine on võimalik ka Euroopa Nõukogu

arvutikuritegevusvastase konventsiooni1 ja Euroopa Liidu e-tõendite määruse2 kohaselt. Kuna

meede puudutab üksnes konkreetse menetlusega seotud ja juba olemasolevate andmete ajutist

säilitamist nendele hilisema juurdepääsu tagamiseks, siis on põhjendatud, et säilitamist saab

taotleda Prokuratuur või pädev asutus. Oluline on rõhutada, et isegi kui andmeid säilitatakse

kriminaalmenetluses Prokuratuuri määruse alusel, siis nendele juurdepääsuks uurimisasutuste

poolt on endiselt vaja kohtu luba.

Sarnane võimalus antakse Politsei- ja Piirivalveametile vahetu kõrgendatud ohu korral ning

julgeolekuasutusele vahetu ohu tõrjumiseks riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale.

Vahetu kõrgendatud oht tähendab korrakaitseseaduse § 5 lõigete 4 ja 5 kohaselt, et käimas või

kohe algamas on korrarikkumine, mis ohustab inimese elu, kehalist puutumatust, füüsilist

vabadust, suure väärtusega varalist hüve, tuleneb suure keskkonnakahju tekkimise oht või oht,

et toime pannakse esimese astme riigivastane kuritegu või üldohtlik kuritegu. Näiteks

olukorras, kus inimene on kadunuks jäänud ja on andmeid, et tema elu võib olla ohus, võib

hiljem olla vajalik tema tapjaid otsida just sideandmeid kasutades, kuid esialgu pole

kriminaalmenetluse alustamiseks veel põhjust. Neil juhtudel tegeleb politsei esmalt akuutse

ohuolukorra lahendamisega (nt kadunud inimese otsimisega), kuid selleks hetkeks, kui

kannatanu leitakse, võivad ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmed olla juba kustutatud või üle

kirjutatud, mistõttu andmete kiirsäilitamise ettekirjutus on põhjust teha juba korrakaitselise

tegevuse faasis. Andmete säilitamise aluseks olevas määruses või ettekirjutuses tuleb esitada

säilitamise alus ja eesmärk ning määrata kindlaks säilitatavate andmete liik ja ulatus. Kui on

teada konkreetne abonent, kasutajatunnus, sidevahend või sideseanss, tuleb ka see

informatsioon määruses või ettekirjutuses märkida. Sellisel viisil võib andmeid säilitada kuni

kuus kuud, kuid määruses või ettekirjutuses võib ette näha ka lühema tähtaja.

Punktidega 7-10 lisatakse ESS-i uued §-d 1112, 1113, 1114 ja 1115.

Kasutaja tuvastamisega seotud andmete ja internetiteenuse osutamisega seotud andmete

säilitamise kohustus sätestatakse uues §-s 1112. Sama muudatusega on seotud ka ESS §-de 951,

105, 106, 112, 113, 114, 1141 ja 1841 muudatused, kuna nendes hetkel viidatakse praegu §-le

1111.

ESS § 1112

Paragrahvis 1112 jätkatakse seni kehtinud Euroopa õiguse kohaselt lubatud lõppkasutaja

tuvastamiseks vajalike andmete säilitamise kohustusega nii telefoni-, mobiiltelefoni- kui ka

1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/550359 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1781861474929

13

internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja jaoks. Nimetatud andmeid

säilitatakse üks aasta alates side toimumise ajast, kui need on sideteenuse osutamisel loodud

või muul viisil tekkinud. Kitsendatud lahendus vastab nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka

Riigikohtu praktikale, kuna üldiselt ja ühetaoliselt on lubatud säilitada andmeid, mis on

vajalikud lõppkasutaja tuvastamiseks, samuti IP-aadresse.

Lõikes 1 on loetletud seni kehtinud õigusega võrreldes kitsendatult andmed, mida sideettevõtja

peab säilitama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse kohta. Loetletud andmed puudutavad

muuhulgas nii terminalseadme kui ka SIM-kaardiga seonduvaid tehnilisi andmeid ning

arvestavad muuhulgas tehnilise arenguga.

Kuna vajalik on ka omavahel seostada kasutatava terminalseadme ja helistaja unikaalsed

tunnused, näiteks konkreetse telefoni ja SIM-kaardi seos, siis tuuakse eelnõus eraldi välja

nendevahelise seose säilitamise kohustus. Kuna anonüümse ettemakstud kõnekaardi puhul

sageli ei ole sideettevõtjal teavet lõppkasutaja kohta, siis olukordades, kus kaart on kas

isikustatud või sideettevõtjal on andmeid selle kasutaja kohta, on vajalik ka need andmed

säilitada.

Internetiühenduse teenusega seoses on kohustus säilitada kasutajatunnuseid ja kliendi andmeid

ja IP-aadressi ühes temale eraldatud lähtepordi andmetega. Euroopa Liidu Kohus on kohtuasjas

C-470/21 toonud välja, et juhul kui üldiselt säilitatakse kasutajate identiteediga seotud andmeid

on vajalik tagada, et säilitamisel ei loodaks osapoolte vahelisi seoseid ega tehtaks järeldusi

seadmete kasutuse ja lõppkasutaja käitumise kohta.

ESS § 1113

Paragrahviga 1113 nähakse ette liiklus- ja asukohaandmete sihistatud säilitamine raske

kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil. Raske kuritegevuse vastu võitlemise all peetakse

silmas KrMS § 1262 lõikes 2 loetletud kuritegusid (nt inimsusevastased kuriteod ja

sõjakuriteod, terroriakt ja sellega seotud kuriteod, inimkaubandus, riigivastased kuriteod,

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine, korruptsioonikuriteod,

rahapesu, kuritegelikku ühendusse kuulumine, relvade, laskemoona ja lõhkematerjali

ebaseaduslik käitlemine, muud kuriteod, mille puhul on tegemist ohtliku või organiseeritud

kuritegevusega) ning nende avastamist, tõkestamist, menetlemist ja karistuse täideviimist.

See tähendab, et sideettevõtja peab sellesisulise Vabariigi Valitsuse korralduse alusel lisaks

lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikele andmetele säilitama ka sideteenuse liiklus- ja

asukohaandmeid. Eelnõu kohaselt nähakse sihistatud ajutise säilitamise täpsem ulatus ette

Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Euroopa Liidu Kohus on asjas Tele2 Sverige ja Watson (C-203/15 ja C-698/15) leidnud, et

üldine ja valimatu andmete säilitamine on keelatud, kuid liikmesriigid võivad kehtestada

sihistatud säilitamise, kui see on rangelt vajalik, piiratud ning suunatud raske kuritegevuse vastu

võitlemisele. Samuti on Euroopa Liidu Kohus asjas La Quadrature du Net jt (C-511/18,

C-512/18 ja C-520/18) leidnud, et Euroopa Liidu õigusega ei ole vastuolus õigusnormid, mis

võimaldavad meetme suunata isikutele, kelle liiklus- ja asukohaandmetest võib avalduda kas

või kaudne seos raskete kuritegudega, või mis võimaldavad ühel või teisel viisil võidelda

raskete kuritegudega või ära hoida suurt ohtu avalikule julgeolekule või ohtu riigi julgeolekule.

Kuigi kehtiv ESS ei defineeri praegu eri andmekategooriaid, on eelnõus kasutatud mõisteid,

mis tulenevad Euroopa Liidu e-privaatsuse direktiivist3. Direktiivi kohaselt on:

3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32002L0058&qid=1781860436306

14

- liiklusandmed andmed, mida töödeldakse side edastamiseks elektroonilises sidevõrgus või

sellise edastamisega seotud arveldamiseks;

- asukohaandmed elektroonilises sidevõrgus töödeldavad andmed, mis näitavad üldkasutatavate

elektrooniliste sideteenuste kasutaja lõppseadme geograafilist asukohta.

Eelnõus on lähenetud geograafilisele säilitamisele teatud piirkondades asuvate tugijaamade

asukoha põhjal, sest geograafiline säilitamine konkreetsete objektide või haldusüksuste piirides

ei oleks tehnoloogiliselt teostatav. Samas on võimalik kindlaks määrata konkreetses piirkonnas

olevate tugijaamade asukoht ja leviala ning säilitamiskohustus kehtestatakse üksnes hõlmatud

tugijaamade levialas töödeldud andmete puhul.

Eesti riigipiiri mõiste on sätestatud riigipiiri seaduse § 2 lõikes 1 ning selle kohaselt on Eesti

riigipiir katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega

piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja

õhuruum.

ESS § 1113 lõike 2 kohaselt võidakse säilitamiskohustus ette näha Vabariigi Valitsuse

korraldusega põhjendatud juhtudel järgmistes geograafilistes piirkondades:

1) riigipiirist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala;

2) konkreetse ohuhinnangu alusel teatud geograafilises piirkonnas asuvate tugijaamade leviala;

3) alaliselt või ajutiselt kaitstavast olulise tähtsusega objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel

asuvate tugijaamade leviala;

4) elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohast või tema valduses olevast objektist kuni kümne

kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala;

5) saartel asuvate tugijaamade leviala.

Riigipiirist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade leviala sideandmete

säilitamine on põhjendatud, kuna nendes geograafilistes piirkondades on alaline oht piiriülese

kuritegevuse näol. Vastavalt riigipiiri seaduse §-le 61 on piirivöönd kuni viie kilomeetri laiune

riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala

sisemaa poole. Arvestades tugijaamade võimalikku paiknemist, on otstarbekas määratleda

nende kaugus riigipiirist kuni kahekordse piirivööndi ulatusega. Selleks, et tagada ühtlane

lähenemine andmete säilitamise kohustusele, lähtutakse samasugustest ulatusest ehk kaugus

kuni kümme kilomeetrit, ka muude eelnõus hõlmatud objektide puhul.

ESS § 1113 eesmärk on võimaldada liiklus- ja asukohaandmete sihistatud säilitamist, mis on

kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, väldib üldist ja valimatut andmete säilitamist ning

võimaldab samas tõhusalt võidelda raske kuritegevuse vastu.

ESS § 1113 lõikes 2 toodud juhtudel esitab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku

Vabariigi Valitsusele, lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti

ohuhinnangutest, ning nende pinnalt võib Vabariigi Valitsus otsustada ka säilitamiskohustusega

hõlmatud piirkonnad. See tagab vajadusel andmete ajutise sihistatud säilitamise, arvestades

reaalseid kuritegevusega seotud riske. Kuritegevuse oluline tõus mõnes piirkonnas võib olla

ettepaneku aluseks juhul, kui raske kuritegevuse oluline tõus nähtub muu hulgas Politsei- ja

Piirivalveameti kuritegevuse ohuhinnangust, sealhulgas selles koondatud statistikast, Politsei-

ja Piirivalveameti analüütilistest materjalidest ning riiklikest riskihinnangutest, mis kajastavad

kuritegevuse liike, levikut ja arengusuundi. Lähiaastate kuritegevuse statistika4 ei anna põhjust

eeldada hetkel kuritegevuse pildi muutumist, sh raske kuritegevuse äkilist kasvu.

4 Kuritegevuse statistika | Justiitsandmete statistika

15

Alaliselt või ajutiselt kaitstavast olulise tähtsusega objektide asukohast kuni kümne kilomeetri

kaugusel asuvate tugijaamade leviala sideandmete säilitamine on põhjendatud, juhul, kui see

on seotud nendega kaasneva ohuga ning nende kaitse vajadusega.

Kehtiva riigikaitseseaduse § 83 kohaselt on riigikaitseobjekt maa-ala, ehitis või seade, mille

ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või

kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast

toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa

teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.

Riigikaitseobjektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse:

1) avaliku võimu organi kasutuses olev riigikaitseobjekt;

2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjekt;

3) avaliku korra tagamiseks oluline riigikaitseobjekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või

hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna

turvatunde kahjustamise oht;

4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis

ehitusseadustiku tähenduses;

5) julgeolekuasutuse kasutuses olev riigikaitseobjekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis

ehitusseadustiku tähenduses;

6) sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjekt.

Samas eelnõus on juba otstarbekas arvestada 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja

riigikaitse seadusega, millega tunnistatakse muu hulgas senine riigikaitseseadus kehtetuks ning

seega kaotatakse ka riigikaitseobjekti mõiste ja asendatakse see kaitstava olulise tähtsusega

objekti mõistega.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 kohaselt võib määrata maa-ala, ehitise või seadme

alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks.

Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega

objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. Maa-ala,

ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja alalise kaitse

lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega. Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt

kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi

valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt

kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister käskkirjaga.

Lubatud on ka põhjendatud juhtudel elutähtsa teenuse osutaja tegevuskohast või tema valduses

olevast objektist kuni kümne kilomeetri kaugusel asuvate tugijaamade levialas liiklus- ja

asukohaandmete säilitamine. Elutähtsate teenuste toimimise katkestus võib otseselt ohustada

inimeste elu ja tervist ning võib põhjustada laiaulatuslikku majandus- ja julgeolekumõju.

Elutähtsate teenuste puhul tuleb arvestada, et need võivad endast kujutada raskete kuritegude

sihtmärki (nt sabotaaž, küber- või füüsiline rünne) ning sideandmete olemasolu tagamine

sellises piirkonnas on süüdlaste tuvastamiseks ülitähtis. Seda, milliste elutähtsa teenuse osutaja

tegevuskohtade või objektide piirkonnas sideandmeid on vaja säilitada, otsustab Vabariigi

Valitsus lähtuvalt PPA ja Kaitsepolitsei ohuhinnangutest ja analüüsist.

Põhjendatud juhtudel on lubatud ka saartel asuvate tugijaamade levialas liiklus- ja

asukohaandmete säilitamine. Saared võivad olla seotud piiriüleste kuritegude ja

16

julgeolekuriskidega, kuid konkreetsel saarel andmete säilitamise vajadus ning põhjendused

saavad eelkõige tuleneda eelnimetatud ohuhinnangutest.

Erakordse vajaduse korral saab Vabariigi Valitsus korralduse andmisel tugineda ka muudele

hinnangutele, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangutele või küber- või muu

valdkonna ohuhinnangutele (nt Riigi Infosüsteemi Ameti ohuhinnangud), mis on toetatud

sellistel juhtudel PPA ja Kaitsepolitseiameti hinnangutega. Oluline on, et Vabariigi Valitsuse

korraldus piirkondade määramiseks tuleneb valdkonna eest vastutava ministri ettepanekust ning

tugineb ohuhinnangutele ja riskianalüüsidele ning on seega objektiivselt põhjendatud ja igal

juhul proportsionaalne.

Vabariigi Valitsuse korraldus on üksikakt ja see peab Vabariigi Valitsuse seaduse § 26 lõike 2

kohaselt vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele.

Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat

tähtpäeva või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Vabariigi

Valitsuse korraldused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras, välja arvatud

korraldused, milles on märgitud teistsugune teatavaks tegemise kord. Samuti on vastavalt

haldusmenetluse seadusele Vabariigi Valitsuse korraldus vaidlustatav halduskohtus.

Vabariigi Valitsuse korralduses tuleb muu hulgas nimetada andmete säilitamise eesmärk, täpne

ulatus ja selged põhjendused. Kuna detailset ja tehnilist loetelu andmekategooriatest, mida tuleb

säilitada, ei ole otstarbekas seaduse tasandil, muu hulgas tehnoloogia kiire arengu tõttu,

kehtestada, siis nähakse seaduses ette volitusnorm, mille alusel seaduse jõustumisel

kehtestatakse andmete täpsem loetelu eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega. Selliste

andmekategooriate sätestamine määruses, mille puhul võib säilitamiskohustuse kehtestada,

annab ühtlasi õiguskindluse sideettevõtjatele, kes saavad arvestada sellega, mida neilt

säilitamiskohustuse kehtestamisel eeldatakse.

Vabariigi Valitsuse korralduse võib anda kuni üheks aastaks ja seda võib pikendada kuni ühe

aasta kaupa. Siinkohal on oluline tagada õiguskindlus ning vältida liigset halduskoormust, mida

korralduste rakendamine ja nende ülevaatamine kaasa toovad. Samuti on vaja teatud stabiilsust

sideettevõtjate jaoks, et nad ei peaks andmete säilitamisega seoses pidevalt oma

infosüsteemides muudatusi tegema. Samas juhul, kui Vabariigi Valitsuse korralduse aluseks

olnud asjaolud ära langevad, on võimalik korraldus ka varem kehtetuks tunnistada. Käesoleva

paragrahvi alusel säilitatakse andmeid üks aasta alates side toimumise ajast, kui need

sideteenuse osutamise käigus on loodud või või muul viisil tekkinud. Kui andmete säilitamise

aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus, säilitatakse andmeid üks aasta korralduse saamisest,

kui korralduses ei ole ette nähtud lühemat säilitamise tähtaega.

Selleks, et tagada avalikkuse teavitamine andmete säilitamisega hõlmatud piirkondadest, on

lisaks valitsuse korralduse avalikkusele vajalik, et valdkonna eest vastutav minister avaldab igal

aastal ülevaate andmete geograafilisest säilitamisest. See ülevaade võib olla näiteks kaardi

kujul, kus on näidatud, millistes piirkondades on sideandmete säilitamise kohustus VV

korraldusega kehtestatud. Sellise teabe puhul ei ole vaja kohaldada juurdepääsupiirangut

politsei meetodite või taktika kaitseks, kuna sideandmete säilitamine on riigi poolt avalikult

korraldusega sideettevõtjatele pandud kohustus ning puudutab kõiki inimesi, sh neid, kes

hõlmatud piirkonnas elavad ja kelle eraelulised andmed seetõttu talletatakse hoolimata sellest,

et nad üheski kriminaalasjas osalised ei ole. Kuna säilitamiskohustuse võib kehtestada on kuni

10 km raadiuses olevate tugijaamade teeninduspiirkondadele kaitstavast objektist, ei ohusta

sellise üldistusastmega kaardi ega VV korralduse avaldamine ka kaitstava objekti turvalisust.

ESS § 1114

17

Paragrahviga 1114 nähakse ette võimalus säilitada andmeid ajutiselt riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil.

Euroopa Liidu Kohus on asjas La Quadrature du Net jt (C-511/18, C-512/18 ja C-520/18)

leidnud, et üldjuhul ei ole EL õigusega vastuolus seadusandlik meede, mis lubab pädevatel

asutustel kohustada elektroonilise side teenuste osutajaid säilitama elektroonilise side vahendite

kõikide kasutajate liiklus- ja asukohaandmeid piiratud aja vältel, kui esinevad piisavalt

konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et asjaomane liikmesriik seisab

silmitsi riigi julgeolekut ähvardava suure ohuga ning mis osutub tõeliseks ja vahetuks või

ettearvatavaks. Selline andmete säilitamine peab olema ajaliselt piiratud, kuigi ei saa välistada

pikendamist, ning asjakohast otsust peab saama kontrollida kas kohus või sõltumatu

haldusasutus.

Eelnõu kohaselt on sellisel juhul liiklus- ja asukohaandmete säilitamise aluseks

julgeolekuasutuse (Kaitsepolitseiamet ja/või Välisluureamet) üleriigiline ohuhinnang ning

otsuse andmete säilitamise ulatuse ja säilitamise aja kohta teeb Vabariigi Valitsus korraldusega.

Julgeolekuasutuse ohuhinnangu alusel esitab vastava ettepaneku Vabariigi Valitsusele

asjaomase valdkonna eest vastutav minister, kes lähtub otsuse tegemisel Riigikogu

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukohast korralduse ettepaneku ulatuse, kestuse

ja põhjenduste kohta. Kui Vabariigi Valitsuse korralduse kehtestamise aluseks olnud asjaolud

ära langevad, tunnistatakse korraldus vastava valdkonna ministri ettepanekul kehtetuks.

Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatava sideandmete säilitamise kohustuse üle

parlamentaarse järelevalve teostajana näeb eelnõu ette riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve

erikomisjoni. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on loodud

julgeolekuasutuste seaduse § 36 alusel ning selle ülesanne on muu hulgas teha järelevalvet

julgeolekuasutuste ja jälitusasutuste tegevuse üle.

Sestap on otstarbekas just selle komisjoni kaasamine ning seisukoha andmine andmete

säilitamise otsustusprotsessis, kuna nimetatud meede puudutab otseselt julgeolekuasutuste

tegevust ning sellega kaasnevat põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse ja andmekaitse,

riivet. Erikomisjoni ülesanne on kontrollida julgeolekuasutuste ning teiste jälituspädevust

omavate asutuste tegevuse vastavust põhiseadusele, kriminaalmenetluse seadustikule ja

muudele õigusaktidele ning tagada, et riigi julgeoleku kaitsmiseks kasutatavad volitused ei

ületaks seadusega lubatud piire. Seetõttu on erikomisjonil olemas nii sisuline pädevus kui ka

institutsionaalne roll hinnata, kas sideandmete säilitamise kohustuse rakendamisel tagatakse

vajalikud õiguslikud ja menetluslikud garantiid ning kas põhiõiguste riive on proportsionaalne.

Keskseks küsimuseks on julgeolekuasutustele antavate volituste õiguspärane kasutamine ja

nende üle teostatav kontroll.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punktis 13 sätestatakse Riigikantselei ülesanne juhtida

riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist ning riigikaitse planeerimist.

Riigikantselei koostab selle alusel koostöös julgeolekuasutuste ja ministeeriumidega

riigiüleseid julgeolekuolukorra analüüse ja ohuhinnanguid, mida muudetakse jooksvalt, kuid

üldjuhul harvem kui kaks korda aastas. Sideandmete säilitamise aluseks kasutatav ohuhinnang

peab arvestama Riigikantselei koordineerimisel koostatavate asjakohaste dokumentidega,

sealhulgas julgeolekupoliitika aluste (riigi julgeolekustrateegia) ja strateegilise ohuhinnanguga.

Eesti julgeolekupoliitika alused on riigi julgeolekupoliitika keskne strateegiline raamdokument,

mis koostatakse Vabariigi Valitsuse eestvedamisel ja mille kiidab heaks Riigikogu. Dokumendis

antakse hinnang julgeolekukeskkonnale, määratakse kindlaks riigi julgeolekupoliitika

18

eesmärgid ja peamised tegevussuunad ning luuakse alus valdkondlike arengu- ja tegevuskavade

koostamiseks.

Ohuhinnang põhineb suures plaanis küll julgeolekuasutuse analüüsil, kuid olulist ja samas ka

tasakaalustavat rolli mängib Riigikantselei julgeoleku- ja koordinatsioonibüroo, mille

ülesandeks on muuhulgas peaministri nõustamine riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimuses,

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine ning riigi julgeoleku ja riigikaitse

juhtimise koordineerimine.

Andmete säilitamise kohustus ei kehti määramata ajaks, vaid on seotud regulaarse ja süsteemse

julgeolekuohu hindamisega riigi kõrgeimal strateegilisel tasandil. Vabariigi Valitsuse korraldus

andmete säilitamiseks antakse üheks aastaks ja seda võib pikendada ühe aasta kaupa. Nagu

eespool märgitud, on siinkohal oluline ka vältida liigset halduskoormust ja kulu, mida

korralduste rakendamine ja nende muutmine kaasa toob.

Vabariigi Valitsuse korralduses märgitakse:

1) andmete säilitamise eesmärk ja põhjendused;

2) andmete kogumise periood ja vajaduse korral säilitamise täpsem tähtaeg;

3) vajaduse korral muud andmed.

Kuna Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ § 7 lõike 5 punkti 3 kohaselt on julgeolekuasutuse poolt koostatud

ohuhinnangud salajase tasemega riigisaladus, mis salastatakse 50 aastaks, siis tuleb Vabariigi

Valitsuse korralduse põhistamisel arvestada teatud üldistatuse määraga.

Paragrahvi 1114 eesmärk on luua selge õiguslik alus liiklus- ja asukohaandmete säilitamiseks

olukordades, mis ei ole seotud konkreetse kriminaal- või väärteomenetlusega, vaid laiemalt riigi

julgeoleku tagamisega. Muudatus on muu hulgas vajalik julgeolekuasutuste ennetava tegevuse

tõhustamiseks. Riigi julgeolekut ähvardavad ohud, sealhulgas terrorism ja hübriidohud,

eeldavad võimalust koguda ja säilitada sideteenuse andmeid ajaliselt ettevaatavalt ja

süsteemselt. Paragrahv 1114 võimaldab riigil meedet olukordades, kus ohu realiseerumine võib

olla kiire ja ulatuslik ning kus hilisem andmete kättesaadavus ei ole tagatud.

Muudatus tagab proportsionaalsuse. Andmete säilitamise kohustus ei teki automaatselt ega

püsivalt, vaid üksnes Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, mis on ajaliselt piiratud,

põhjendatud ja seotud konkreetse ohuhinnanguga. Korralduses tuleb määratleda säilitamise

eesmärk, periood ja tähtaeg, samuti säilitatavate andmete ulatus ja andmeliigid, hõlmatud

isikute ring ning piirkond. Säilitatavate andmete täpne koosseis kehtestatakse määrusega, kuna

tehnilisi standardeid ei ole otstarbekas seaduse tasandil käsitleda. Regulatsioon tagab, et meede

on läbipaistev, kontrollitav ja ajaliselt piiratud. Kui Vabariigi Valitsuse korralduse aluseks

olnud asjaolud ära langevad, on võimalik korraldus varem kehtetuks tunnistada. Samuti

tasakaalustab Riigikogu erikomisjoni arvamus võimalikku riski, et korraldus kehtestatakse liiga

kergekäeliselt või Eesti inimeste õigusi riivavalt.

Paragrahvi 1114 alusel säilitatavad andmed on eelkõige seotud julgeolekuasutuste seadusest

tulenevate ülesannete täitmisega ning nende avaldamine on piiratud vastava seadusliku

eesmärgiga, mis aitab tagada isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse. Kokkuvõttes loob

§ 1114 kehtestamine tasakaalustatud ja põhiseaduspärase raamistiku, mis võimaldab riigil

reageerida tõhusalt julgeolekuohtudele, tagades samal ajal andmete säilitamise ja kasutamise

selged piirid ning õigusselguse.

ESS § 1115

19

Paragrahvis 1115 nähakse ette §-des 1112–1114 nimetatud andmete säilitamise tingimused.

Tingimused on osaliselt samad nagu kehtivas §-s 1111 ning need jäävad ka senisel kujul

kehtima. Täiendavalt nähakse ette, et sideettevõtjal on lubatud erineva säilitamise alusega

andmeid säilitada tehniliselt ühtses süsteemis. Sama paragrahvi lõikes 3 nähakse täiendavalt

ette tingimused, mis on seotud Euroopa Kohtu praktikaga, eelkõige otsuses C-470/21 tooduga.

Selle kohaselt peab sideettevõtja muu hulgas tagama, et eri andmekategooriate vahel ei

võimaldata luua seoseid ning et andmekategooriad oleksid eraldatud.

Paragrahvi lõikes 4 reguleeritakse sideettevõtjal tekkivate kulude hüvitamist. Sarnaselt kehtiva

õigusega ei hüvitata sideettevõtjale kulusid, mis tekivad kasutaja tuvastamist võimaldavate

andmete ja IP-aadresside säilitamisega.

Kuna riigi julgeoleku tagamise eesmärgil on võimalik näha ette üldine ja ühetaoline

säilitamiskohustus, siis see on võrreldav seni kehtiva olukorraga ning sellega seonduvaid

kulusid ei hüvitata.

Samas on kavandatud, et ESS § 1113 alusel andmete säilitamise ja töötlemisega seotud kulud

hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Arvestades aga

asjaolu, et eelnõuga nähakse kuritegevusvastase võitluse eesmärgil ette senise regulatsiooniga

võrreldes keerulisem sihistatud säilitamiskohustus, on seal sideettevõtjatele säilitamisega

seotud kulude hüvitamine põhjendatud.

Seega hüvitab eelnõu kohaselt riik ainult uue sihistatud säilitamise ehk ESS § 111³ rakendamise

kulud ning need kaetakse Siseministeeriumi eelarvest. Sideettevõtjatele ei hüvitata kasutaja

tuvastamiseks vajalike andmete, IP-aadresside säilitamise, andmete kiirsäilitamise ega riigi

julgeoleku eesmärgil ajutise üldise säilitamisega tekkivaid kulusid.

Punktides 11–17, ja 19–20 täpsustatakse päringute tegemise ja andmete esitamisega seotud

norme, samuti terminalseadme asukoha tuvastamisega seotud norme.

Kehtivas seaduses on terminalseadme asukoha tuvastamine sätestatud §-s 112, mis reguleerib

päringute tegemist ja nendele vastamist. Samas on õigusselguse huvides otstarbekas see säte

tuua eraldi §-i § 1122, sätestades sealjuures selgelt päringute ja teabe saamisega seotud

logifailide säilitamise, samuti kohustuse tagada päringute õiguspärasus ja järelevalve

teostamise. Kuna juba olemasolevad normid tõstetakse uude paragrahvi, siis sisulisi muudatusi

see kaasa ei too.

ESS §-des 112-–114 asendatakse peamiselt viited tulenevalt muutunud ESS-i paragrahvidest.

Kuna nimetatud §-s 112 muudetakse mitut lõiget, siis esitatakse paragrahvi uus terviktekst.

Selleks, et parandada järelevalvet sideandmete päringute üle, nähakse ette Prokuratuuri ja

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni järelevalve jälitus- ja julgeolekuasutuste

tegevuse üle ning õigus tutvuda sideandmete päringute ja nendega seotud logifailidega.

Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas sideettevõtja poolt päringutele vastamise tähtaega.

Sideettevõtja on kohustatud kiireloomulise päringu korral vastama esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt kaheksa tunni möödumisel. Kehtiva õiguses nähakse ette vastamine kuni kümne tunni

möödumisel. Muudatus on vajalik, et ühtlustada tähtaeg Euroopa Liidu e-tõendite määruse5

poolt nõutavaga.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja

Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja

kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks

20

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ESS § 1121, mis oli varem seotud Euroopa Liidu direktiivi

2006/24/EÜ6 rakendamise ja Euroopa Komisjonile sideandmete päringute statistika

esitamisega. Kuna Euroopa Liidu Kohus tunnistas direktiivi 2014. aastal kehtetuks, on

paragrahv muutunud sisutühjaks.

Punktiga 18 muudetakse §-i 114 lõiget 3 ning nähakse ette, et Justiits-ja Digiministeeriumi

asemel hüvitatakse ESS-is sätestatud juhtudel sideettevõtjale riist- ja tarkvara maksumus,

samuti hoolduskulud edaspidi riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Samuti läheb

Siseministeeriumile üle kohustus kooskõlastada riist- ja tarkvara väljavahetamise vajadus,

soetamise viis ja maksumus, hoolduskulud. Samuti makstakse teenustasusid edaspidi

Siseministeeriumi ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingute alusel.

Kehtiva ESS § 114 kohaselt hüvitatakse sideettevõtjale tema kantud kulud, mis on seotud

sideandmete päringute, mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha

tuvastamisega reaalajas, samuti sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise ja sõnumi jälitus- või

julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kuulub

hüvitamisele sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse kandmisega seotud riist- ja tarkvara

maksumus ning nende hoolduskulud. Nimetatud kulud on senini hüvitatud sideettevõtjale

teenustasuna riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Samuti on seni

kooskõlastatatud Justiits- ja Digiministeeriumiga riist- ja tarkvara soetamise või

väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus.

Kulude hüvitamise detailsem regulatsioon on toodud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a

määruses nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise

kord“. JDM-i juures on seni tegutsenud ka kulude põhjendatuse hindamiseks moodustatud

asjatundjate komisjon.

Riigieelarves on 2026. aastal JDM-il ESS § 114 lõikes 3 sätestatud kulude hüvitamiseks ette

nähtud 300 000 eurot. Kuna riigieelarve on tekkepõhine, siis riik ei saa võtta kalendriaasta

jooksul rohkem kohustusi, kui palju on riigieelarves nimetatud kulude hüvitamiseks raha

eraldatud. RES 2027-–2030 raames on JDM-i eelarvesse programmi tegevusele "„Sideturg ja

ühendused"“ planeeritud igaks aastaks 300 000 eurot.

Sideettevõtjatel tekkivate lisakulude hinnang sideandmete regulatsiooni muutmisel on

paratamatult ebamäärane. Sideettevõtjate hinnangul need võivad ulatuda miljonitesse eurodesse

aastas ning koosneda nii arendus- kui ka püsikuludest, hõlmates süsteemide arendamist,

ööpäevaringse päringutele vastamise võimekuse loomist ning süsteemide hooldust. Kulud

tekivad eelkõige sihistatud säilitamise võimekuse loomisel, kuna selleks on vaja kohandada

olemasolevaid süsteeme (nt lisada uusi andmevälju ja töödelda andmeid teistsugusel kujul) ning

tagada operatiivne võimekus pädevate asutuste taotlustele kiiresti reageerida.

Eelnõu kohaselt läheb kogu sideandmete säilitamisega seotud kulude hüvitamise haldamine üle

Siseministeeriumi alla. Muudatus on vajalik, et edaspidi korraldada kulude hüvitamise

otsustamine ja nende hüvitamine SiM-i poolt, kellel on ühtlasi vastav ekspertiis vastava riist-

ja tarkvara vajaduse ja nende funktsionaalsuse hindamisel.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste

või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja

millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ

21

Eelnõu jõustumisel hüvitatakse eelnimetatud kulud edaspidi SiM-i eelarvest. Selleks, et

hüvitada sideettevõtjate kulud 2027. aastal, on vajalik planeeritud vahendid SiM-i eelarvesse

ümber tõsta.

Muudatuse tulemusena on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrust nr 160

„Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Samuti on

vaja tunnistada kehtetuks justiits- ja digiministri 24. septembri 2025. a käskkiri nr 68

„Asjatundjate komisjoni moodustamine“ ning kehtestada sarnase sisuga käskkiri siseministri

poolt.

Eelnõu punktiga 19 täpsustatakse ja asendatakse viited §-s 1141, mis näeb ette kohtu

üksikpäringu andmete saamiseks. Kohtul on jätkuvalt õigus esitada tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ettenähtud alustel ja korras sideettevõtjale päringuid. Samas, kuna senine ESS §

1111 lõike 2 säilitamiskohustus kaob, siis telefoni- ja mobiiltelefoniteenusega seoses on

võimalik edaspidi saada andmeid, mida on säilitatud ärilisel eesmärgil.

Punktis 20 asendatakse viide ning § 1111 asemel viidatakse edaspidi §-des 1112–1114 sätestatud

säilitamiskohustusele.

Eelnõu §-d 4–16

Eelnõu §-dega 4-–15 muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, korrakaitseseadust,

maksukorralduse seadust, politsei ja piirivalve seadust, relvaseadust, strateegilise kauba

seadust, tolliseadust, toote nõuetele vastavuse seadust, tunnistajakaitse seadust,

vangistusseadust, välismaalaste seadust ja väärtpaberituru seadust.

Muudatused on nende kõikide eelnõude puhul sarnased. Nende peamine eesmärk on ühelt poolt

asendada viited ESS §-le 1111. Samuti nähakse ette, et olukordades, kus varem andis

sideandmete päringuks loa Prokuratuur, annab edaspidi lube kohus. Seega ühtlustatakse

eelnõuga ka muudes menetlustes sideandmete päringuteks lubade andmine. Eelnimetatud

eriseaduste alusel on päringuid tehtud aastas üksikuid ning märkimisväärset halduskoormuse

kasvu see endaga ei too.

Eelnõu § 16 näeb ette seaduse jõustumise. Tulenevalt sideettevõtjate vajadusest muudatustega

kohaneda kavandatakse eelnõu jõustumine mitmes osas. ESS § 1113 jõustub üldises korras ning

see võimaldab julgeolekuasutustel alustada ettevalmistusi ohuhinnangu esitamiseks Vabariigi

Valitsusele ning Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Ülejäänud

eelnõu jõustuks 1. detsembril 2026 ning see tagaks ühtlasi selle, et Vabariigi Valitsuse korraldus

ja ülejäänud eelnõu jõustuks samal ajal ning julgeolekuasutustel ei tekiks lünka andmetele

juurdepääsul. ESS § 1113 ja seal sätestatud sihistatud säilitamise rakendamine eeldab

sideettevõtjatelt ettevalmistusi ning seetõttu jõustub see 1. jaanuaril 2028.

Eelnõu § 3 punkt 15 jõustub 1. jaanuaril 2027. Kuna muudatuse tulemusena hüvitatakse

edaspidi ESS-is sätestatud juhtudel sideettevõtjatele kulud riigieelarvest Siseministeeriumi

eelarve kaudu, siis otstarbekas on muudatuse jõustumine uuel kalendriaastal. See võimaldaks

ühtlasi ka vajalike muudatuste tegemise ministeeriumite eelarvetes.

3.1. Seaduseelnõu kooskõlast põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal

kriminaal- ja väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga

viiakse kehtiv õigus kooskõlla ka Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mis puudutab

sideandmete päringuid ja nende kasutamist. Kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses kehtib

22

juba praegu kohtu loa nõue. Väärteomenetluses lisatakse sellele vältimatu vajalikkuse nõue,

väärteo raskuse ja laadi arvestamine ning keeld riivata põhjendamatult isiku õigusi. Need

tingimused vastavad ultima ratio põhimõttele.

Eelnõu puudutab põhiseaduse mõttes eeskätt PS §-s 26 tagatud perekonna- ja eraelu

puutumatust, PS §-s 43 tagatud sõnumisaladust, PS § 13 lõikest 2 tulenevat kaitset riigivõimu

omavoli eest ning sideettevõtjate puhul ka PS §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust.

Kuna sideandmed võimaldavad teha järeldusi isiku suhtlusvõrgustiku, liikumismustrite,

harjumuste ja sotsiaalsete seoste kohta, võib nende töötlemine riivata põhiõigusi ka ilma

sõnumi sisule juurdepääsuta. Eelnõu ei reguleeri sõnumi sisu kättesaadavaks tegemist.

Säilitamise ja kasutamise raamistik eristab andmeliike ja eesmärke, mis vähendab üldist riivet

võrreldes senise lausalise säilitamiskohustusega.

Eelnõu täidab PS §-st 26 tuleneva proportsionaalsuse nõude. Esiteks kaotab eelnõu üldise ja

ühetaolise säilitamiskohustuse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse andmete puhul (kehtiv ESS §

1111 lg 2), asendades selle kitsamalt piiritletud kohustusega säilitada üksnes kasutaja

tuvastamiseks vajalikke andmeid ning Interneti-teenuse osutamisega seotud andmeid (uus ESS

§ 111²).

Uued ESS §-d 111³ ja 1114 näevad ette täiendavad alused andmete säilitamiseks raske

kuritegevuse vastu võitlemiseks ning riigi julgeoleku tagamiseks. Mõlemal juhul saab andmete

säilitamise kehtestada Vabariigi Valitsuse korraldusega. Raske kuritegevuse vastu võitlemise

osas nähakse ette võimalus kehtestada sihistatud säilitamine geograafiliste piirkondade alusel.

Riigi julgeolekut ähvardava ettearvatava, kõrgendatud või vahetu ohu korral saab kehtestada

andmete üldise säilitamiskohustuse. Meetmed tuginevad Euroopa Liidu Kohtu otsustele,

sealhulgas La Quadrature du Net (C-511/18, C-512/18 ja C-520/18) ja Garda Siochana (C-

140/20), mis lubavad sihistatud säilitamist raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ning

erakorralist andmete säilitamiskohustust riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

Eelnõuga ei laiendata süüteomenetluses juurdepääsu sideettevõtjate säilitatavatele andmetele.

Erinevalt kehtivast ESS-ist ja selle §-ga 1111 kehtestatud sideandmete säilitamiskohustusest,

võimaldatakse edaspidi juurdepääs üksnes andmetele, mida sideettevõtjad säilitavad tulenevalt

senisest piiratumast säilitamiskohustusest või ärilisel eesmärgil, näiteks arveldamiseks, teenuse

osutamiseks ning teenuse kvaliteedi tagamiseks. Ka varem on rõhutatud , et ESS § 1111 alusel

säilitatavad andmed ei ole sideettevõtjatele sellises mahus ega sedavõrd pika aja jooksul enda

ärilisel eesmärgil vajalikud.

Seega saavad menetlusasutused eelnõu tulemusena süüteomenetluses juurdepääsu eelduslikult

senisest väiksemale andmehulgale, sest sideettevõtjad ei pea enam sellises mahus ega senise

ajavahemiku jooksul neid säilitama.

Muudatuse tulemusena tugevneb eelduslikult isikute põhiõiguste, eeskätt perekonna- ja eraelu

puutumatuse kaitse, kuna süüteomenetluses ei ole võimalik enam saada juurdepääse sedavõrd

ulatuslikule andmehulgale. Praktikas tähendab see, et väheneb võimalus saada isiku eraelu

puudutavaid andmeid, sealhulgas kõneeristusi ja asukohaandmeid. Kokkuvõttes aitab muudatus

paremini kaitsta eraelu puutumatust.

Seetõttu on eelnõu kooskõlas PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse kaitse nõuetega.

23

Eelnõu ei ole vastuolus ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega ega sea sellele täiendavaid

piiranguid võrreldes juba kehtivate õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete töötlemist ja kaitset

puudutavas osas.

Nii Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 kui ka isikuandmete

kaitse seaduse (IKS) § 14 näevad ette isikuandmete töötlemise põhimõtted, sealhulgas

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted.7 IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti b ja IKS § 14

punkti 2 kohaselt kogutakse isikuandmeid kindlaksmääratud eesmärkidel. IKÜM artikli 5

lõike 1 punkti c ja IKS § 14 punkti 3 kohaselt peavad andmed piirduma sellega, mis on nende

töötlemise seisukohalt vajalik. Sellest tulenevalt võivad sideettevõtjad töödelda ja säilitada

üksnes neid andmeid, mis neil on vajalikud ärilisel eesmärgil.

Sellest tulenevalt peavad sideettevõtjad, olenemata seadusega kehtestatud

säilitamiskohustusest, selgelt hindama ja määratlema, milliseid andmekategooriaid nad ärilisel

eesmärgil töötlevad ja kaua neid säilitavad.

Füüsilisel isikul, kes kasutab sideteenuseid ja kelle andmeid sideettevõtja töötleb, on võimalik

pöörduda teenuseosutaja kui andmetöötleja poole. Samuti saab ta tutvuda enda kohta talletatud

andmetega ja saada selgitusi nende säilitamise eesmärgi, ulatuse ja tähtaja kohta.

Eeltoodust lähtuvalt on sideettevõtjatel juba praegu kohustus järgida isikuandmete kaitse

nõudeid. Eelnõu ei too neile selles osas kaasa täiendavaid piiranguid ega ole seetõttu vastuolus

PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega.

Eelnõu tugevdab ka järelevalvet päringute tegemise üle. Prokuratuur kontrollib päringuid ja

logifaile, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon aga vastavate asutuste tehtud

päringuid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i, ESS-i ja teiste seaduste regulatsiooni, et tagada

sideandmete kohta päringute tegemise õiguspärasus ning viia Eesti õigus vastavusse Euroopa

Liidu Kohtu praktikaga.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga loodavat õiguslikku raamistikku sideandmete säilitamise ja kasutamise kohta

kirjeldab alljärgnev ülevaade.

Alus Millal

kasutatakse?

Mida see

tähendab? Näide Oluline piirang

Ärilisel

eesmärgil

Kui sideettevõtjal

on andmed

teenuse

osutamiseks,

Riik ei kohusta neid

andmeid säilitama,

kuid kui need on

sideettevõtjal

Telefonikelmuse

uurimisel küsitakse

kohtu loal, kas

konkreetne number

Andmete olemasolu

sõltub sideettevõtja

ärilisest vajadusest ja

säilitustähtajast

7 https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted

24

säilitatavad

andmed

arveldamiseks,

kliendivaidluste

lahendamiseks,

teenuse

kvaliteedi

tagamiseks või

tehniliste rikete

tuvastamiseks.

õiguspäraselt

olemas, saab neid

seaduses

sätestatud

tingimustel küsida.

helistas kannatanule

kindlal ajal, kui

sideettevõtjal on see

info arvelduse või

teenuse osutamise

tõttu veel alles.

Võimalus, et selleks

ajaks, kui pädev

asutus päringu teeb,

on need andmed

juba kustutatud.

Quick freeze

ehk andmete

kiirsäilitamine

Kui on

konkreetne

menetlus,

sündmus või oht

ja on alust arvata,

et vajalikud

ärilisel eesmärgil

säilitatavad

andmed võivad

enne päringuks

loa saamist olla

kustutatud.

Pädev asutus saab

kohustada

sideettevõtjat

ajutiselt säilitama

juba olemasolevad

konkreetsed

andmed, et neid ei

kustutataks ega

kirjutataks üle enne

juurdepääsu

taotlemist.

Politsei tuvastab

küberkuriteo

uurimisel IP-aadressi

ja ajavahemiku. Enne

kohtu loa taotlemist

teeb Prokuratuur

määruse

kiirsäilitamiseks, et

sideettevõtja ei

kustutaks

olemasolevaid

andmeid.

See ei anna veel

õigust andmeid

sisuliselt kasutada,

vaid juurdepääsuks

on vaja eraldi

õiguslikku alust ja

üldjuhul kohtu luba.

Samuti ei loo see uut

üldist

säilitamiskohustust.

Kuritegevusega

seotud

sihistatud

säilitamine

Kui raske

kuritegevuse oht

on seotud kindla

piirkonna,

objekti, teenuse

kasutusviisi või

kasutajagrupiga.

Sideettevõtjale

tekib Vabariigi

Valitsuse

korraldusest

tulenev kohustus

säilitada teatud

liiklus- ja

asukohaandmeid

sihistatult, mitte

üldiselt kõigi

kasutajate kohta

kõikjal.

Andmeid võib

säilitada riigipiiri

lähedal asuvate

tugijaamade levialas,

erinevate

geograafiliselt

määratletud

piirkondades ja

kaitstavate objekti

piirkonnas.

Meede peab olema

objektiivselt

põhjendatud,

ajaliselt ja ulatuselt

piiratud ning seotud

kuritegevuse

tõkestamise,

avastamise või

menetlemisega.

Riigi julgeoleku

erand

Kui riigi

julgeolekut

ähvardab

ettearvatav,

kõrgendatud või

vahetu oht ja

üksnes

tavapärased või

sihistatud

meetmed ei

pruugi olla

piisavad.

Vabariigi Valitsus

võib

julgeolekuasutuse

ohuhinnangu alusel

kehtestada ajutise

andmete

säilitamise

kohustuse riigi

julgeoleku

tagamise

eesmärgil.

Julgeolekuasutuse

hinnangul on

suurenenud

terrorismi-, sabotaaži-

või hübriidoht ja

valitsus kehtestab

ajutise

säilitamiskohustuse,

et tagada

julgeolekuasutustele

vajalik andmete

kättesaadavus.

See on erandlik ja

ajutine meede, mis

peab põhinema

konkreetsel

julgeolekuohu

hinnangul, olema

põhjendatud,

kontrollitav ning

ajaliselt piiratud.

Sihtrühm

25

Muudatuste sihtrühm on Eestis sideteenuseid kasutavad inimesed ja ettevõtted, kelle

põhiõiguste kaitse paraneb.

Lisaks on muudatuste sihtrühmaks kuritegude ning raskete väärtegude ohvrid, kes ootavad

õiglast menetlust, ning kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, Prokuratuur ja kohtud, kuna

muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal- ja

väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud

uurimisasutused8. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VTMS § 312 lõikes 1 loetletud

kohtuvälistel menetlejatel9. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on sideandmete saamise

võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud kohtupraktikat, kus

viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud sideandmete

kasutamine tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga tekitatav

selge õiguslik alus taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada.

Senine praktika on siiski näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel

tehakse suhteliselt erandlikult ning päringute on arv aastas järjest vähenenud. 2022. aastal esitati

377 taotlust, 2023. aastal 321 taotlust 2024. aastal 167 taotlust ja 2025. aastal 83 taotlust

sideandmete päringuks.

Muudatus puudutab ka julgeolekuasutusi10, kuna senist andmete säilitamise regulatsiooni

muudetakse ning nähakse ette võimalus sideandmete ajutiseks säilitamiseks riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil.

Kuigi eelnõu puudutab ka teisi asutusi, ei mõjuta muudatused nende poolt neile seadusega

pandud ülesannete täitmist, sest eriseadustes tehakse üksnes tehnilised muudatused ning ei

muudeta nende õiguseid sideandmetele juurdepääsu osas.

Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad11, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada

andmeid, mida nad säilitavad tulenevalt seaduses ette nähtud säilitamiskohustusest ning lisaks

andmeid, mida säilitatakse ärilistel eesmärkidel. Arvestades asjaolu, et seni on kehtinud üldine

säilitamiskohustus ning samal ajal on säilitatud andmeid ka ärilisel eesmärgil, siis eelnõus

sätestatud muudatuste rakendamiseks võivad olla vajalikud arendused elektroonilise liidese

kaudu päringute tegemise osas. Sideettevõtjad peavad arvestama andmetele juurdepääsu

võimaldamisel, et andmeid, mis on säilitud riigi julgeoleku tagamise eesmärgil, võib väljastada

ainult julgeolekuasutustele.

Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side

teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt seadusele säilitada. Eelnõuga

laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset.

Päringute tegemise alused nii KrMS-is, VTMS-is, JAS-is kui ka muudes seadustes jäävad

endiseks ning asutuste ring, kellel on õigus päringuid teha, ei muutu. Päringute objektiks on

edaspidi andmed, mida sideettevõtjad säilitavad tulenevalt seaduses sätestatud

säilitamiskohustusest ja andmed, mida säilitatakse nende omal algatusel ärilisel eesmärgil.

8 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei,

Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 9 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Maksu- ja

Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet. 10 Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. 11 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele

üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia,

Tele2.

26

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid,

kuna sellega kehtestatakse selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus

kasutada neid andmeid eelkõige kriminaal- ja väärteomenetluses, samuti riigi julgeoleku

tagamise eesmärgil. See aitab lahendada kohtupraktikas kujunenud olukorda, kus Eesti

seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu on sideandmete kasutamine

tõendina praegu praktiliselt võimatu. Päringute võimaldamine tõhustab ühtlasi

kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab paremini võidelda piiriülese kuritegevusega

ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja kuritegude avastamisele

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi ega põhimõttelisi muudatusi asutuste,

sealhulgas kohtuväliste menetlejate, uurimisasutuste, Prokuratuuri ja kohtute töökorralduses.

Päringute tegemise alused on jätkuvalt KrMS-is, VTMS-is ja eriseadustes, kuid muutub

õiguslik alus andmete väljastamiseks sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute

tegemiseks aitab edaspidi vähendada vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud

andmete kasutamise kohta.

Samas kaasneb muudatusega risk kuritegude avastamise efektiivsusele. Kui andmeid ei säilitata

enam riigi kehtestatud kohustuste alusel, tuleb edaspidi tugineda sideettevõtjate ärilisel

eesmärgil säilitatavatele andmetele. See võib muuta tõendite kättesaadavuse ebaühtlaseks.

Kuna andmete säilitamise aeg ja ulatus sõltuvad edaspidi iga konkreetse sideettevõtja ärilisest

vajadusest (nt arveldustsükli pikkusest), võib tekkida olukordi, kus uurimiseks vajalikud

andmed on menetluse alustamise hetkeks juba kustutatud või andmete koosseis pole piisav, et

kuritegu tõendada. See võib pärssida eriti nende kuritegude avastamist, mis tulevad ilmsiks

pikema aja möödudes (nt majandus- ja korruptsioonikuriteod, seksuaalkuriteod, küberkuriteod,

organiseeritud kuriteod). Lisaks võib andmete koosseisu erinevus pakkujate kaupa muuta

tõendite kogumise protsessi killustatuks ja vähem prognoositavaks võrreldes varasema

ühetaolise süsteemiga. KrMS § 1262 lõikes 2 loetletud kuritegude puhul on võimalik pärida ka

raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil ehk ESS § 1113 alusel säilitatud andmeid, kuid

ka neid andmeid säilitatakse teatud kriteeriumite alusel, mistõttu alati ei pruugi vajalikud

andmed olemas olla.

6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele)

Eelnõuga kaasneb sideettevõtjatele täiendav halduskoormus, kuna senise üldise

säilitamiskohustuse asemel tuleb hallata mitut erinevat andmete säilitamise alust ning tagada

nende andmekogumite eristamine, säilitamine ja õiguspärane väljastamine.

Samas kaob võrreldes kehtiva regulatsiooniga üldine liiklus- ja asukohaandmete

säilitamiskohustus ning tugevneb andmesubjektide eraelu kaitse. Seetõttu ei tähenda eelnõu

üksnes uute kohustuste lisandumist, vaid muudab ka säilitamiskohustuse ulatust, eesmärki ja

ülesehitust.

Täpsemalt muutub sideandmete säilitamise korraldus tehniliselt keerukamaks, kuna lisaks

lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete säilitamisele nähakse ette eraldi reeglid raske

kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil sihistatud säilitamiseks. Sideettevõtjatel tuleb selleks

üle vaadata olemasolevad andmesäilituse protsessid, säilitusreeglid, andmete eristamise

loogika, juurdepääsuõigused ning andmete väljastamise protseduurid. Samuti võib olla vajalik

kohandada olemasolevaid elektroonilisi liideseid ja andmetöötlussüsteeme.

27

Suurim mõju ja halduskoormus on seotud ESS § 111³ rakendamisega. Sätte kohaselt tuleb

sideettevõtjatel luua võimekus säilitada liiklus- ja asukohaandmeid sihistatult, lähtudes muu

hulgas geograafilistest piirkondadest ja tugijaamade aadressidest. See eeldab olemasolevate

infosüsteemide arendamist ning andmete töötlemise ja säilitamise lahenduste kohandamist.

Lisaks kaasnevad kulud süsteemide hoolduse, ajakohastamise ja käitamisega kogu nende

kasutusaja jooksul.

Sideettevõtjad on esialgselt hinnanud, et eelnõu rakendamiseks vajalike arenduste, süsteemide

hoolduse ja täiendava tööjõu kogukulu võib kolme suurema sideettevõtja peale kokku ulatuda

ligikaudu 3–5 miljoni euroni aastas. Hinnang hõlmab nii uute tehniliste lahenduste

väljatöötamist kui ka nende püsivat käigushoidmist ning ööpäevaringse valmisoleku tagamist

andmepäringutele vastamiseks. Tegemist on esialgse hinnanguga, mis võib muutuda pärast

rakendusaktide vastuvõtmist ja tehniliste nõuete täpsustumist.

Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus

õigusselgust. Praegu kohtupraktikas tekkinud mõnetine segadus lahendatakse selge

regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi arusaadav, milliseid sideandmeid ja millises mahus saab

süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide, ennekõike inimeste jaoks, kelle andmeid

talletatakse, tähendab muudatuste jõustumine seda, et sideteenuste osutamise käigus tekkivaid

sideandmeid saab edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada üksnes ulatuses,

milles need andmed on sideettevõtjal olemas seaduses sätestatud säilitamiskohustuse või ärilise

eesmärgi tõttu. Võrreldes ESS §-s 1111 sätestatud lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel

eesmärgil säilitatavaid andmeid vähem ning neid säilitatakse lühemat aega. Seetõttu on

andmesubjekti eraelu puutumatus eelnõu jõustumise järel kaitstud senisest ulatuslikumalt.

Samuti on andmete hulk väiksem sihistatud säilitamise puhul, kus säilitamise ulatuse, tähtaja

ja hõlmatud piirkonnad otsustab põhjendatud juhtudel Vabariigi Valitsus.

Seadusandja on juba varem väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses on võimalik

päringuid teha ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta. Näiteks Riigikogu poolt 15.

detsembril 2021 vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392

SE12 kolmanda lugemise seletuskirjas on märgitud muu hulgas järgmist:

See ei tähenda aga, et kriminaalmenetluse eesmärgil (ning kõnesoleva eelnõuga sätestatud

tingimustel) ei võiks kohtu loal teha päringuid nende sideandmete osas, mis on sideettevõtjal

olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. Nii näiteks töötlevad

sideettevõtted sideandmeid ka ärilisel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedi põhimõtete

järgimise eesmärgil (vt nt ESS § 87 lõike 1 punktid 1, 2, 3, 7 ja 10, § 102 lg 4 ja § 103) sõltumata

riigi poolt sätestatud säilitamiskohustusest (vt ka Riigikohtu otsused 1-16-6179, p 75 ja 3-1-1-

51-14, p 22.3). Sideettevõtjad ei säilita andmeid, mida nad sideteenuse osutamise käigus ei loo

ega töötle (ESS § 1111 lõige 4 esimene lause). Eelnõuga (392 SE) kavandatav KrMS § 901 lg 2

viitab küll ESS § 1111 lg-s 2 loetletud andmetele, kuid mitte ESS § 1111 lg 2 alusel säilitatud

andmetele. Kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni muutmiseni saab seega Riigikohtu

otsusest nr 1-16-6179 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kõnesoleva

eelnõuga kavandatud KrMS § 901 lg-s 2 sätestatud päringuga küsida välja üksnes andmeid,

mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. See

kitsendus ei kohaldu KrMS § 901 lg-s 1 sätestatud nn identiteedipäringutele (vt ka 1-16-6179,

p 106).

12 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2-

3827044cfb50/kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus/

28

Vastav muudatus jõustus 1. jaanuaril 2022 ning seda rakendati probleemideta kuni oktoobrini

2024, mil jõustus eespool märgitud Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 1-24-1694, millega

välistati ESS §-s 1111 loetletud sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses. Seega ei ole

arutelud ärilisel eesmärgil säilitatud andmete pärimisest ja kasutamisest midagi uut ja

seninägematut ning vastav loogika toimis kuni oktoobrini 2024.

Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil võib Vabariigi Valitsus kehtestada ajutiselt üldise ja

ühetaolise andmete säilitamise kohustuse kogu riigi territooriumil. Sellega kaasneb

sideettevõtjate kohustus säilitada kõikide kasutajate sideandmeid kindlaksmääratud aja jooksul.

Kuna eelnõuga nähakse lisaks ette andmete sihistatud säilitamine, mõjutab see edaspidi ka

andmesubjekte, kes kasutavad sideteenust seaduse ja Vabariigi Valitsuse korraldusega

määratud geograafilistes piirkondades. Seega peavad nendes piirkondades viibivad isikud

arvestama, et seal on ette nähtud andmete sihistatud säilitamine.

Samas ei luba Euroopa Liidu Kohus üldist ja ühetaolist andmete säilitamist kuritegevuse vastu

võitlemise eesmärgil. Seetõttu tuleb lähtuda sihistatud säilitamisest ulatuses, mis jääb

kohtupraktikas lubatud piiridesse. Konkreetse geograafilise piirkonna alusel säilitamine on

kohtupraktikas lubatud ning eelnõuga nähakse ette ka alused selliste piirkondade määramiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga võib kaasneda riigi kulude kasv. Sideettevõtjatel on vaja tagada andmete säilitamine

erinevatel alustel, sealhulgas sihistatult. Lisaks peavad sideettevõtjad üle vaatama

säilitustähtaegu süsteemides ja arvestama äriliselt säilitatud andmete kohta tehtavate

päringutega.

Eelnõuga nähakse ette, et ESS § 1113 rakendamise ehk raske kuritegevuse vastu võitlemise

eesmärgil liiklus- ja asukohaandmete sihistatud säilitamisega seotud kulude hüvitamine toimub

riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Seetõttu on vajalik Siseministeeriumil koostöös

sideettevõtjatega hinnata rakendamisega kaasnevate kulude mahtu ning planeerida kaasnevad

kulud vastava aasta eelarvesse. Vajadusel esitab siseminister taotluse täiendavate kulude

katmiseks riigi eelarvestrateegia protsessis.

Kehtiva regulatsiooni järgi hüvitatakse sideettevõtjatele kulud, mis tekivad riigile andmete

kättesaadavuse (päringutele vastamine, reaalajas asukoha tuvastamise võimaldamine) ning

sidevõrgule juurdepääsu ja sõnumi ülekandmise eest jälgimisseadmesse. Kulud hüvitatakse

osaliselt Justiits-ja Digiministeeriumi eelarvest ning osaliselt jälitus- ja julgeolekuasutuste

eelarvest.

ESS § 114 lõikes 3 tehtava muudatuse ning ESS-is sätestatud juhtudel läheb sideettevõtjate

riist- ja tarkvaraga seotud kulude hüvitamine Justiits- ja Digiministeeriumilt üle

Siseministeeriumile. Selleks tõstetakse seaduse jõustumisel alates 2027. a 300 000 eurot

Siseministeeriumi eelarvesse.

Eelnõu jõustumisel:

▪ Jätkatakse sideettevõtjatele kulude hüvitamist sarnaselt kehtivale seadusele ja Vabariigi

Valitsuse määrusele. Erinev on see, et kulude hüvitamine toimub edaspidi

Siseministeeriumi eelarve kaudu.

29

▪ Kulud, mis varasemalt hüvitati jälitus- ja julgeolekuasutuste poolt sideettevõtjatega

sõlmitud lepingute alusel, jäävad ka edaspidi nimetatud asutuste kanda ning eelnõuga

seda ei muudeta.

▪ Täiendavalt hüvitatakse kulud, mis on seotud ESS § 111³ alusel säilitatavate andmete

säilitamise või töötlemisega – s.o raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil

säilitatavad liiklus- ja asukohaandmed. ESS § 111³ rakendamisega seotud kulusid ei ole

hetkel sideettevõtjad detailselt analüüsinud ja hinnanud. Esialgselt on sideettevõtjate

poolt näitena toodud kogumaksumuseks kuni 3-5 miljonit eurot, millest osa on

ühekordsed arenduskulud, teine osa on püsikulud - sideettevõtted pole kulude jaotust

täpsustanud. Hiljem sideettevõtjate poolt detailsema analüüsi läbiviimise järel on

võimalik esitada täpsemad hinnangud. Ka nende kulude hüvitamine toimub edaspidi

Siseministeeriumi eelarve kaudu, milleks vajadusel esitab siseminister riigi

eelarvestrateegia protsessis lisataotluse.

▪ Riigi julgeoleku eesmärgil ajutine üldine säilitamine ehk ESS § 111⁴ ei ole

sideettevõtjatele hüvitatav, kuna üldine säilitamiskohustus ei tohiks kaasa tuua

lisakulutusi ning sideettevõtjad saavad sisuliselt samamoodi jätkata nagu praegu.

Võrreldes senise olukorraga laieneb eelnõu kohaselt kulude hüvitamise ulatus ning nähakse ette

ESS § 111³ alusel säilitatavate andmete säilitamise või töötlemisega seotud kulude hüvitamine.

Kuigi seni kehtinud sideandmete säilitamise reeglite kohaselt andmete säilitamisega seotud

kulusid riigi poolt ei hüvitatud, on see siiski põhjendatud sihistatud säilitamise puhul tulenvalt

sihistatud säilitamise süsteemi keerukuses. Kui üldise säilitamiskohustuse puhul ei ole vaja

eristada eri liiki andmete kategooriaid, ärilisel eesmärgil ja riigi poolt pandud kohustuse

tulemusena säilitatud andmeid, siis eelnõuga see muutub kardinaalselt, et vastata Euroopa kohtu

ja Riigikohtu praktikale. Seni on olnud sideettevõtjatel võimalik konfigureerida oma

infosüsteemid säilitamise osas ühetaoliselt kogu riigi territooriumi ulatuses. Sihistatud

säilitamise puhul tuleb hakata eristama ühelt poolt nii säilitatavaid andmeid kui ka piirkondi,

kus kehtestatakse sihistatud säilitamine. See omakorda toob kaasa vajaduse teha muudatusi

elektroonilise side teenuse osutamiseks kasutatavates infosüsteemides, samuti võib see kaasa

tuua vajaduse soetada täiendavat riist- ja tarkvara. Oluline on siin märkida, et teenuse osutamise

ning äriliste vajaduste vaatest sideettevõtjal see vajalik ei ole ning sellise funktsionaalsuse

tagamine on seotud puhtalt riigi poolt pandud kohustuste täitmisega.

Kuigi täpseid hinnanguid ja arvutusi täiendavalt tekkivate kulude osas veel ei ole, võib seda

siiski pidada sideettevõtjate jaoks koormavaks. Sideettevõtjatele pannakse kohustus tagada nii

vajalik funktsionaalsus sihistatud säilitamise võimaldamiseks kui süsteemide hooldus ja

toimimine. Sarnased arutelud kulude hüvitamise kohta on toimunud tulevikku vaatavalt

muuhulgas ka Soomes, kuigi seal sihistatud säilitamist veel ei ole kehtestatud.13 Seetõttu on

eelnõus nähtud ette, et sihistatud säilitamisega seotud kulude hüvitamine toimub riigi poolt.

Kulude hüvitamine toimub aga rangelt kontrollitud raamistikus, kus riik otsustab kulude

põhjendatuse ja aluste üle.

7.1. Riigiabi analüüs

Eelnõuga pakutav ning juba kehtiv kulutuste hüvitamise raamistik vastab riigiabi reeglitele.

13 https://ficom.fi/news/regulation-on-data-retention-must-safeguard-fundamental-rights/

30

Vastavalt kehtivale ESS §-le 114 hüvitatakse sideettevõtjale tema poolt kantud kulud, mis on

seotud teabe andmisega jälitus- ja julgeolekuasutusele ning sidevõrgule juurdepääsu

võimaldamise ja sõnumite ülekandmisega.

Täiendavalt nähakse eelnõus ette, et sideettevõtjale hüvitatakse tema poolt kantud kulud, mis

on seotud ESS § 1113 ehk raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil sihistatud säilitamise

mudeli rakendamisega.

Allpool hindab Justiits- ja Digiministeerium nii juba olemasolevat kulude hüvitamise või

rahastussüsteemi kui ka eelnõuga lisanduvat.

Eelnõuga ei muudeta hüvitamise loogikat ning jätkatakse sideettevõtjatele kulude hüvitamist

sarnaselt kehtivale seadusele ja Vabariigi Valitsuse määrusele. Lisandub võimalike kulude

hüvitamine sihistatud säilitamise rakendumise korral.

• Sideettevõtjale hüvitatakse hetkel Justiits- ja Digiministeeriumiga sõlmitud lepingute

alusel kulud, mis on seotud sidevõrgule juurdepääsu ning sõnumite ülekandmise

tagamiseks vajaliku riist- ja tarkvaraga. Sideettevõtjad esitavad omapoolsed taotlused

ministeeriumile ning kulude vajalikkust ja põhjendatust hindab ministri käskkirjaga

moodustatud asjatundjate komisjon. Asjatundjate komisjoni liikmeteks on erinevate

asutuste esindajad, sealhulgas tehnilised eksperdid. Asjatundjate komisjon vaatab

sideettevõtjate poolt esitatud ettepanekud kulutuste kohta ning juhul, kui taotluste sisu

on põhjendatud, siis kooskõlastab need.

• Täiendavalt hüvitatakse sideettevõtjatele kulud, mis on seotud elektroonilise ühenduste

ning sideettevõtjate loodud rakendustega, mida kasutatakse sideandmete päringuteks.

Jälitus- ja julgeolekuasutused on sõlminud sideettevõtjatega vastavad lepingud ning

elektroonilise ühenduse tagamise ning päringutega seotud kulud hüvitatakse.

• Eelnõu kohaselt hüvitatakse riigi poolt täiendavalt ka kulud, mis on seotud ESS § 111³

alusel säilitatavate andmete säilitamise või töötlemisega – s.o raske kuritegevuse vastase

võitluse eesmärgil sihistatult säilitatud liiklus- ja asukohaandmed. Vastavalt eelnõule

toimub kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine eelpool nimetatud asjatundjate

komisjoni poolt. Samas peab siin arvestama, et kuna säilitamise kohustus ei tulene otse

seadusest, on säilitamise eelduseks esmalt vastava Vabariigi Valitsuse korralduse

vastuvõtmine.

Kuna säilib senine kulude hüvitamise mudel, mida eelnõuga üksnes laiendatakse, siis on

otstarbekas hinnata võimalikke riigiabi küsimusi kõikide hüvitatavate kulude kohta nende

kogumis.

Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei saa eelpool nimetatud kulude hüvitamist pidada

riigiabiks. Seega puudub siin ka vajadus teavitada riigiabist Euroopa Komisjoni.

Sideandmete säilitamise ja kasutamise, samuti jälitustoimingute läbiviimiseks vajaliku

funktsionaalsuse tagamise osas ei ole Euroopa Liidus kehtestatud eraldi riigiabi reegleid.

Sellel põhjusel lähtutakse analüüsis Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklis 107 sätestatud

kriteeriumitest.

Otsest riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 ei anna, lähtuda

tuleb artiklis nimetatud neljast tingimusest:

1) abi antakse riigi vahenditest;

2) abimeede annab valikulise eelise abi saajale;

31

3) abimeede mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust;

4) abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi.

Selleks, et meedet käsitleda riigiabina, peavad olema täidetud kõik neli tingimust:

1) Abi antakse riigi vahenditest

Tingimus on täidetud, kuna teatud sideettevõtjate poolt kantud kulutused hüvitab riik.

2) Abimeede annab valikulise eelise abi saajale

Tingimus ei ole täidetud, kuna kõiki sideettevõtjaid koheldakse ühtemoodi ning mitte keegi

neist ei saa valikulist eelist teiste ees.

Kohustused on pandud kõikidele sideettevõtjatele, kes osutavad telefoni- ja

mobiiltelefoniteenust ning kes seetõttu peavad kandma teatud kohustusi ning selleks tegema

omapoolseid kulutusi. Samas tehtud kulutused hüvitatakse lepingute alusel kõikidele

puudutatud sideettevõtjatele. Kuigi on võimalik, et tulenevalt kasutatavast tehnoloogiast ja selle

tootjast võivad tehtavad kulutused olla sideettevõtjate lõikes erinevad, ei saa keegi riigi poolt

kulude hüvitamisest eelist. Kulutused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning neid on

võimalik kontrollida muuhulgas kuludokumentide alusel.

Sellel põhjusel keegi sideettevõtjatest turu- või konkurentsieelist teiste ees ei saavuta.

3) Abimeede mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust

Tingimus ei ole täidetud, kuna teenuste osutamine ei ole piiriülene.

Sideettevõtjad lähtuvad oma tegevuses ESS-st ning osutavad telefoni- ja

mobiiltelefoniteenuseid üksnes Eesti territooriumil. Samuti ei saa teiste Euroopa Liidu

liikmesriikide sideettevõtjad osutada telefoni- ja mobiiltelefoniteenuseid Eestis. Isegi kui

rändlusteenuse kaudu on võimalik teenuseid teises liikmesriigis kasutada, siis teenuse osutajaks

on jätkuvalt teenusepakkuja, kellega isik on sõlminud teenuse kasutamiseks lepingu.

Seetõttu ei mõjuta meede liikmesriikide vahelist kaubandust.

4) Abimeede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi

Tingimus ei ole täidetud kuna turuosalisi, käesoleval juhul sideettevõtjaid, koheldakse võrdsetel

alustel.

Kõik sideettevõtjad peavad täitma neile riigi poolt pandud kohustusi ning nende kohustuste

täitmisega seotud kulud riigi poolt hüvitatakse. Hüvitamise aluseks on sideettevõtja tehtud

kulutused, mille vajalikkust ja põhjendatust kontrollitakse. Sideettevõtjad ei rikastu selles osas

riigi arvel ning keegi ei saa ka konkurentsi kahjustada võivat eelist.

Kokkuvõtteks märgime, et riigiabi osutamise tingimused ei ole täidetud ning eelpool kirjeldatud

kulude hüvitamist ei saa käsitleda kui riigiabi. Kuna kõiki sarnases faktilises ja õiguslikus

olukorras olevaid ettevõtjaid koheldakse samamoodi, siis ei saa ükski ettevõtja teistega

võrreldes eelist.

Nii kehtiva seaduse kui ka eelnõu puhul hüvitatakse kõikidele sideettevõtjatele nende poolt

ESS-s pandud kohustustega, sealhulgas uue sihistatud säilitamise kohustuse täitmisega seotud

tõendatud ja põhjendatud kulud. Siin ei teki olukorda, kus üks sideettevõtja rikastuks teistega

võrreldes või saaks muu eelise. Kohustused oleksid kõikide jaoks sarnased.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on vaja kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega

säilitatavate andmete kategooriad, et sideettevõtetel oleks selge, milliste andmete säilitamist

neilt võidakse valitsuse korraldusega kehtestatava ajutise säilitamiskohustuse raames nõuda.

32

Andmekategooriad jääksid samaks võrreldes kehtiva olukorraga ja andmetega, mida

sideettevõtjad hetkel säilitavad.

Eelnõu jõustumisel on vaja muuta ka Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrust nr 160

„Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“. Samuti on

vaja tunnistada kehtetuks justiits- ja digiministri 24. septembri 2025. a käskkiri „Asjatundjate

komisjoni moodustamine“ ning kehtestada sarnase sisuga käskkiri siseministri poolt.

Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu on kavandatud jõustuma mitmes osas. Eelnõu jõustub 01.12.2026, välja arvatud ESS §

1114, mis jõustub üldises korras, ESS § 114 lõike 3 muudatus, mis jõustub 01.01.2027 ning

ESS § 1113, mis jõustub 01.01.2028.

Tulenevalt sideettevõtjate vajadusest muudatustega kohaneda kavandatakse eelnõu jõustumine

mitmes osas. ESS § 1114 jõustub üldises korras ning see tagaks ühtlasi selle, et Vabariigi

Valitsuse korraldus ja ülejäänud eelnõu jõustuks samal ajal ning julgeolekuasutustel ei tekiks

lünka andmete juurdepääsu osas.

ESS § 114 lõige 3 jõustub 01.01.2027. Kuna muudatuse tulemusena hüvitatakse edaspidi

ESS-is sätestatud juhtudel sideettevõtjatele kulud riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve

kaudu, siis otstarbekas on muudatuse jõustumine uuel kalendriaastal. See võimaldaks ühtlasi

ka vajalike muudatuste tegemise ministeeriumite eelarvetes.

ESS § 1113 ning kohustus säilitada andmeid sihistatult jõustub 01.01.2028 ning see on seotud

sideettevõtjate vajadusega valmistuda sihistatud säilitamise rakendamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0646/01 ning

arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti

Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Eelnõu kohta esitasid arvamused Riigikohus, Eesti Advokatuur, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit. Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel on seletuskirja

lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

Kavand 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sideettevõtja säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete loetelu kinnitamine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1113 lõike 6 ja § 1114 lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolevas määruses loetletakse elektroonilise side seaduse § 1113 lõikes 1 sätestatud

sideettevõtja säilitamiskohustuse (edaspidi säilitamiskohustus) täitmiseks vajalikud andmed.

§ 2. Säilitamiskohustuse täitmiseks vajalike andmete loetelu

(1) Numbripõhise ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse ning selle osutamiseks kasutatud

võrguteenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed juhul, kui need sideteenuse

osutamise käigus on tekkinud või saadud:

1) sideteenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg koos

ajavööndiga ning selle ajal kasutatud Interneti-protokolli aadress ja lähteport;

2) sõnumi saatmise või kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;

3) kasutatud isikutevahelise side teenus ja kasutatud internetiühenduse teenus;

4) kärjetunnus sõnumi edastamisel ja vastuvõtmisel, kõne alustamisel, selle ajal tugijaama

vahetamisel ja selle lõpetamisel;

5) riik, kus rändlusteenust kasutati;

6) tugijaama geograafilise asukoha andmed koos kärjetunnusega side toimumise ajal;

7) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev

ja kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi ning kärjetunnus teenuse esmase aktiveerimise ajal;

8) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral kärjetunnus ettemakse tegemise ajal.

(2) Internetiühenduse teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja on kohustatud säilitama

järgmised andmed juhul, kui need sideteenuse osutamise käigus on tekkinud või saadud:

1) sideseansi lähtepunkti avalik Interneti-protokolli aadress ja lähteport ning sihtpunkti

Interneti-protokolli aadress ja sihtport;

2) kuupäev, kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi ning kärjetunnus Interneti-seansi alustamisel,

selle ajal tugijaama vahetamisel ja selle lõpetamisel;

3) tugijaama geograafilise asukoha andmed koos kärjetunnusega side toimumise ajal.

2

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

Kristen Michal

Peaminister

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

3

Kavand 2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sideettevõtjale andmete säilitamise, sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude

hüvitamise kord

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1115 lõike 6 ja § 114 lõike 5 alusel.

§ 1. Asjatundjate komisjon

(1) Käeolevas määruses sätestatud kulude põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamiseks

moodustatakse Siseministeeriumi juurde sõltumatu asjatundjate komisjon.

(2) Hüvitamise eelduseks on asjatundjate komisjoni hinnang kulude vajalikkuse, põhjendatuse

ja proportsionaalsuse kohta.

§ 2. Andmete säilitamisega seotud kulude hüvitamine

(1) Hüvitamisele kuulub üksnes kulu, mis on vältimatult vajalik elektroonilise side seaduse §-

st 111³ tuleneva kohustuse täitmiseks, ei oleks tekkinud ilma §-s 111³ sätestatud kohustuseta, ei

ole seotud sideettevõtja tavapärase äritegevuse, teenuste arendamise ega muude seadusest

tulenevate kohustuste täitmisega ning on kuludokumentidega tõendatud.

(2) Kui kulu on tekkinud samaaegselt elektroonilise side seaduse §-st 111³ tulenevate

kohustuste täitmiseks ning sideettevõtja äritegevuseks või muude õigusaktidest tulenevate

kohustuste täitmiseks, hüvitatakse üksnes §-st 111³ tulenevale tegevusele vastav

proportsionaalne kuluosa.

(3) Tõendamiskoormis kulude tekkimise, suuruse ja seose kohta seadusest tuleneva

kohustusega lasub sideettevõtjal. Sideettevõtja on kohustatud esitama hüvitise määramiseks

vajalikud andmed ja dokumendid. Siseministeeriumil ja asjatundjate komisjonil on õigus

kontrollida hüvitise määramise ja maksmise aluseks olevate andmete, dokumentide ja asjaolude

õigsust.

(4) Sideettevõtja peab pidama hüvitamise aluseks olevate investeeringute ja kulude kohta eraldi

arvestust viisil, mis võimaldab kontrollida kulude tekkimist ning hüvitamise ulatust.

§ 3. Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmiseks vajaliku riist- ja tarkvaraga

seotud kulude hüvitamine

(1) Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmiseks vajaliku sõnumit jaotava liidese

ning vastava riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale

teenustasuna riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud teenustasu makstakse

fikseeritud maksetena üks kord aastas ajatatuna ühe soetatud eseme kohta mitte pikemale

perioodile kui 10 aastat. Teenustasu makstakse vastavalt Siseministeeriumi ning sideettevõtja

vahel sõlmitud lepingule.

(2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja

hoolduskulud kooskõlastatakse Siseministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või

väljavahetamist.

(3) Riist- ja tarkvara kohta esitab sideettevõtja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt

järgmised andmed ning dokumendid:

1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja

kohta;

4

2) jälitus- või julgeolekuasutuse kinnituse riist- ja tarkvara sobivuse kohta elektroonilise side

seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud kohustuste täitmiseks;

3) riist- ja tarkvara hoolduskulude eelarve.

§ 4. Teabele juurdepääsu kulude hüvitamine

(1) Jälitus- või julgeolekuasutus hüvitab sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 112 lõikes

1 nimetatud andmete kättesaadavuse tagamiseks loodud elektroonilise ühenduse eest jälitus-

või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingus üheks kalendrikuuks

kindlaksmääratud summa, sõltumata järelepärimiste arvust või kättesaadavate andmete liigist

ja mahust.

(2) Elektroonilise side seaduse § 112 lõikes 1 ettenähtud andmete kättesaadavuse tagamiseks

vajaliku elektroonilise ühenduse loomise kulud nähakse ette jälitus- või julgeolekuasutuse

eelarves.

§ 5. Teabe andmise kulude hüvitamine

(1) Paragrahvis 2 nimetatud elektroonilise ühenduse puudumise korral suuliste või kirjalike

järelepärimiste esitamisel hüvitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kulud vastavalt

temaga sõlmitud lepingule.

(2) Üks järelepärimine hõlmab teavet:

1) liitumislepingus sisalduvate sõnumi edastaja ja vastuvõtja isikuandmete kohta;

2) sõnumi edastaja ja vastuvõtja asukoha kohta;

3) sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta;

4) sõnumite edastamise protsessis moodustuvate sõnumite edastamist kirjeldavate

andmekogude ja nendes sisalduvate andmete kohta.

§ 6. Sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmisega seotud kulude hüvitamine

Jälitus- või julgeolekuasutus hüvitab ühes kalendrikuus kulud elektroonilise side seaduse § 113

lõikes 3 nimetatud juurdepääsu kasutamise ja sõnumite ülekandmise eest sideettevõtjaga

sõlmitud lepingus kindlaksmääratud summas, olenemata edastatavate sõnumite ja nende

saladuse õiguse piiramise mahust.

§ 7. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine

Siseministeeriumi või jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses

ettenähtud hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side

seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud teabe edastamisest või § 113 lõikes 3 nimetatud sõnumite

ülekandmise keeldumise aluseks.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel

Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega

arvestamine/mittearvestamine

Riigikohus

1. KrMS § 901 pealkirja muutmise vajadus jääb arusaamatuks.

Paragrahvi pealkirja kehtivas redaktsioonis nähakse ette

andmete nõudmine sideettevõtjalt. Missuguseid andmeid selle

sätte alusel nõuda saab, selgub sätte sisust, pealkirja

koormamine konkreetsete andmeliikide nimetustega ei ole

vajalik. Lisaks kõneldakse uue redaktsiooni pealkirjas

„identifitseerimistunnustega seotud andmetest“, eelnõuga

loodav ESS § 1112 räägib aga „lõppkasutaja tuvastamiseks

vajalikest andmetest“. Tarbetu segaduse vältimiseks peaks

mõistekasutus erinevates seadustes olema järjepidev.

Ekslik on eelnõu seletuskirjas (lk 5) väljendatud arusaam, et

KrMS § 215 alusel saab menetleja esitada päringuid mingite

„muude andmete“ – eelnõu konteksti arvestades ilmselt ikka

sideandmete – osas, mis ei ole hõlmatud KrMS §-ga 901. KrMS

§-d 32 ja 215 ei anna uurimisasutustele juurdepääsu andmetele,

mille nõudmist ja väljastamist piiravad muud õigusnormid (vt

nt RKKK 08.06.2026, 1-22-7314/268, p 22). Sideandmete

kriminaalmenetluses tõendamise eesmärgil välja nõudmist

reguleerib ammendavalt KrMS § 901.

ARVESTATUD

Terminite kasutus on eelnõus

ühtlustatud.

Selgitame, et sideettevõtjal on

lisaks otseselt sideteenuse

osutamisel tekkivatele või

loodavatele andmetele ka muid

andmeid, millele juurdepääsu

seadus ei piira. Seega leiame, et

sellistele andmetele juurdepääs on

jätkuvalt tagatud KrMS §-dega 32

ja 215.

2. ESS-i praegu kehtiv redaktsioon ärilisel eesmärgil säilitatavate

andmete mõistet ei sisalda, see termin on kasutusele võetud

kohtupraktika järgi. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse

vaheldumisi määratlusi „ärilisel eesmärgil töödeldavad

andmed“ ja „ärilisel eesmärgil säilitatavad andmed“,

selgitamata täpselt nende vahekorda ja võimalikku erinevust.

Seaduse süstemaatikat järgides mõeldakse ärilisel eesmärgil

säilitatavate (ja töödeldavate?) andmete all ilmselt ESS § 102

lg-s 1 nimetatud teavet. See, et menetleja saaks KrMS § 901 lg

2 alusel nõuda just ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid, on

võimalik järeldada ESS-ist viiteliselt erinevate sätete

koosmõjus ja eelnõu seletuskirja abil. Seaduse kesksed mõisted

tuleks hilisemate vaidluste vältimiseks defineerida siiski

seaduses, kuna seletuskirjal ei ole seadusjõudu.

Öeldut tuleks silmas pidada ka KrMS § 901 lg 2 muutmisel,

kuna eelnõu tekstist jääb lõppastmes selgusetuks, missugust

teavet selle normi alusel sideettevõtjalt ikkagi nõuda saab – kas

üksnes ESS § 102 lg-s 1 loetletud andmeid või lisaks ka eelnõu

kohases ESS § 1111 lg 1 p-s 1 nimetatud ehk prokuratuuri

määruse alusel säilitatavaid andmeid. Kui eelnõu jõustuks

ARVESTATUD

Eelnõud on täpsustatud ja teksti

ühtlustatud. Päringuid on võimalik

esitada nii ärilisel eesmärgil

säilitatud andmete kui ka andmete

kohta, mille osas seadus näeb ette

säilitamise.

2

praeguses sõnastuses (välja saaks nõuda vaid ärilisel eesmärgil

säilitatavaid andmeid), siis oleks välistatud ESS § 1111 alusel

säilitatud andmete väljanõudmine.

Eelnõust ja seletuskirjast ei ole üheselt selge seegi, kas tegelik

eesmärk on võimaldada KrMS § 901 lg 2 alusel välja nõuda ka

ESS § 1111 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel (st seoses kõrgendatud või

vahetu ohuga PPA või julgeolekuasutuse ettekirjutusel)

säilitatavat teavet (vt ka allpool märkust eelnõu § 3 p 7 kohta).

Kui KrMS § 901 lg 2 peaks sõnastatama nii, et välja saab nõuda

just ESS § 1111 lg 2 p 1 alusel säilitatavat teavet, siis tuleb

teadvustada järgmist: juhul kui näiteks isikuvastase,

riigivastase või üldohtliku kuriteo puhul on menetluse algjärgus

palunud sideettevõtjalt andmete säilitamist PPA või

julgeolekuasutus p-de 2 või 3 alusel ja mitte prokuratuur p 1

alusel ning andmete ärilisel eesmärgil säilitamise aeg on

möödas, siis ei pruugi saada seda teavet hiljem kriminaalasjas

tõendina kasutada.

Normitehniliselt oleks korrektne lg 2 teine lause sõnastada

sarnaselt KrMS teiste normidega (nt KrMS § 12 lg 2, § 55 lg 1,

§ 268 lg 2), kus kohtumenetluses esitatud taotluse või

lahendatava küsimuse otsustab kohus poolte taotlusel või omal

algatusel.

3. Kehtiv VTMS § 312 lg 2 lubab väärteomenetluses teha

sideandmete üksikpäringu (ühe sideseansi andmed). Muudetud

lõige eelnõus räägib üldiselt mistahes ärilisel eesmärgil

säilitatavatest andmetest. Miks on plaanis kaotada üksikpäringu

tingimus, seletuskirjast ei nähtu (vrd ESS § 1141:

tsiviilkohtumenetluses üksikpäring jääb). VTMS § 312 lg 3 uus

sõnastus säilitab küll vältimatu vajaduse nõude, aga asendab

üksikpäringu kitsenduse väärteo eest ettenähtud sanktsiooni

ülemmääraga. Puudub igasugune selgitus ja mõjuanalüüs selle

kohta, milline (sh kui ulatuslik) on pakutud muudatuse

praktiline mõju sideandmete päringute tegemisele, vastavus

tegelikule tõendamisvajadusele ning kooskõla EL õigusega.

ANTUD SELGITUS

Eelnõud on täpsustatud ning välja

on jäetud lävend, mis on seotud

sanktsiooni ülemmääraga.

Üksikpäringu nõue on jäetud välja,

kuna praktikas on see osutunud

liiga piiravaks.

Samas nähakse KrMS eeskujul ette

ultima ratio nõue ning vajadus

hinnata kohtu poolt päringu

põhjendatust arvestades ühtlasi

kõne all oleva väärteo laadi ja

raskust.

3. Eelnõus pakutud kujul ESS § 1112 (lõppkasutaja tuvastamiseks

vajalike andmete säilitamine) sätestamist on põhjendatud mh

viitega RKKKo 1-24-4898 p-le 29. Siinkohal peame vajalikuks

juhtida eelnõu väljatöötaja tähelepanu sellele, et Riigikohus

väljendas nimetatud seisukohta konkreetse kriminaalasja

tehiolusid arvestades. Kas igal konkreetsel juhul on tegu EK

praktika mõttes üksnes lõppkasutaja identiteedi-, mitte

tavapäraste liiklusandmetega, sõltub andmete olemusest,

mahust jm kaasuse asjaoludest. Lisaks on EK praktika pidevas

arengus, näiteks on sideettevõtjalt IP-aadresside küsimise ja

süüteomenetluses kasutamise lubatavuse teemaga seotud

pooleliolev eelotsusetaotlus asjas nr C-427/25 (Uffida).

Loodava ESS §-ga 1113 nähakse ette andmete säilitamine riigi

julgeoleku tagamise eesmärgil.

ANTUD SELGITUS

Käesoleva eelnõu puhul on

lähtutud EL Kohtu praktikast,

mille kohaselt on lubatud üldiselt

ja ühetaoliselt säilitada

lõppkasutaja tuvastamist

võimaldavaid andmeid ning IP-

aadresse (C-470/21).

EL Kohus on muuhulgas oma

otsustes ka öelnud, et juhul, kui

andmeid on säilitatud riigi

julgeoleku tagamise eesmärgil, siis

3

ESS 1113 lg 6 sätestab, et selle paragrahvi alusel säilitatavaid

andmeid võib (sideettevõtja?) avaldada üksnes

julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud

alustel ja korras.

Eelnõu seletuskiri (lk 8) aga jätab lahtiseks, mida tähendab see,

et ESS § 1113 alusel säilitatavad andmed on eelkõige seotud

julgeolekuasutuste ülesannete täitmisega. Eelnõu ega

seletuskiri ei anna selget vastust küsimusele, kas

julgeolekuolekukaalutlustel säilitatavad sideandmed võivad

jõuda tõendina kriminaalmenetlusse näiteks KrMS § 63 lg 11

kaudu. Samuti vajaks läbimõtlemist ja selgitamist ESS § 1113

lg 6 seos JAS §-ga 32.

nende kasutamine kuritegevuse

vastu võitlemisel ei ole lubatud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

1. Eelnõu on liiga keeruline ja praktikas raskesti ellu viidav:

Eelnõu eesmärk on tagada Eesti õiguse kooskõla Euroopa

Liidu õigusega ja leida tasakaal isikute privaatsusõiguse ja

olulistel eesmärkidel sideandmete riigiasutuste poolt

kasutamise vahel. Selleks on kavas loobuda senisest üldisest ja

ühetaolisest säilitamiskohustusest ja sideandmete säilitamise

ning väljastamise nõudeid vähendada. Kooskõlastamisele

esitatud eelnõuga on liigutud vastupidisesse suunda: sellesse on

sisse kirjutatud väga palju erinevaid ja uusi sideandmete

säilitamise ja väljastamise aluseid, mida eelnõu varasemates

versioonides ei olnud. See ei ole vastuvõetav lahendus ja

lähenemisviis, kuna tähendab ühtlasi, et uue toimiva

lahenduseni jõudmine võtab veel väga kaua aega. Niivõrd

keeruka lähenemise ellu rakendamine kujuneks väga

ressursimahukaks nii ajalises kui ka kulude vaatest.

Eelnõu reguleerib elektroonilise side teenuse osutamisega

seotud andmete säilitamist. Lõppkasutaja tuvastamise puhul

eristatakse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt

säilitavaid andmeid ning internetiühenduse ja masinatevahelise

side teenuse osutaja poolt säilitatavaid andmeid. Selgitame, et

eelnõus pakutud erinevad kihilised sideandmete säilitamised on

võimalikud vaid mobiilside teenuste puhul. Neid kohustusi ei

ole võimalik täita fikseeritud sideteenuseid pakkudes. Ka

senistes aruteludes on käsitletud vaid mobiilsideteenuseid. Seda

eristust on väga oluline silmas pidada ning eelnõu tuleb sellest

lähtudes üle vaadata.

Oleme seisukohal, et Eesti riik vajab tekkinud olukorra

lahendamiseks oluliselt kiiremat ja lihtsamat lahendust kui

hetkel eelnõus ette nähtud, et sideandmeid oleks võimalik

õiguspäraselt kriminaalmenetluses kasutada. Kui kehtestada

kõik need erinevad säilitamise alused, mida eelnõu ette näeb ja

mida on juurde pakutud, siis tegelikkuses põhjustame suured

arendus- ja halduskulud ja suurendame halduskoormust, aga

sideandmete säilitamine printsiibis ei muutu oluliselt

vähemaks.

ANTUD SELGITUS

Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud

nii EL Kohtu kui ka Riigikohtu

praktikast ning nende poolt seatud

tingimustest.

Kuna nimetatud kohtupraktika

seab suhteliselt kitsad tingimused

sideandmete säilitamise osas, siis

peame nendest lähtuma ka

seadusemuudatuste juures. Kuna

senine üldine ja ühetaoline

säilitamiskohustus ei ole lubatud,

siis selle asemel oleme eelnõus ette

näinud täiendavad alused

sideandmete säilitamiseks, mis

vastavad ühelt poolt

kohtupraktikale ning teiselt poolt

vajadustele tagada riigi julgeolek

ning võidelda raske kuritegevuse

vastu.

Eelnõus sätestatud

säilitamiskohustus saab kehtida

vaid andmete osas, mis

sideettevõtjatel on olemas.

Nõustume, et eelnõus sätestatud

säilitamiskohustusega kaasnevad

täiendavad kulud. Sellega seoses

nähakse eelnõus ka ette, et

sihistatud säilitamisega seonduvad

kulud kaetakse riigieelarvest.

4

2. Peame kõige olulisemaks, et Eesti sideandmete uus

regulatsioon vastaks järgmistele tingimustele:

Õigusselgus: oluline on ennetada edasisi vaidluseid. See eeldab

seaduses konkreetsete ja lihtsate säilitusnõuete fikseerimist ja

seejärel põhjalikku põhiõiguste analüüsimist, mida antud juhul

tehtud ei ole;

Tehniliselt lihtsalt ja käesoleva aasta jooksul teostatav: tehnilise

lihtsuse all mõtleme ka seda, et lahendus on selgete ja lihtsate

andmekategooriate põhine ja automatiseeritult realiseeritav.

Väga oluline on arvestada, et kõik nõuded sideettevõtja poolt

sideandmete säilitamise (sh atribuutide loetelu) ja väljastamise

osas peavad olema selgelt seaduses või äärmisel juhul seaduse

rakendusaktides kirjeldatud. On mõeldamatu ja lubamatu panna

sideettevõtjaid nö kohtuniku rolli ehk olukorda, milles nad

peaksid asuma hindama uurimis- või julgeolekuasutuste

tegevuse ja taotluste õiguspärasust või proportsionaalsust.

Põhjendamatut halduskoormust vältiv: lahenduse ellu viimine

ja selle edasine haldamine ei tohi olla liiga keeruline ja

ressursimahukas, olgu siis rahalises või ajalises plaanis.

Sideettevõtja tegevuse eesmärk ei ole uurimis- ja

jälitusasutustele andmete säilitamine või andmetöötlusteenuse

pakkumine. Seetõttu ei tohi sideettevõtjatele pandavad

kohustused olla ülemäära koormavad ega tehniliselt keerulised

ning kulukad rakendada. Kui eelnõuga lisatakse koormavad

kohustused, tuleb nende täitmine ettevõtetele riigi poolt

hüvitada;

Range kontroll uurimisasutuste tegevuste üle, kuna vajalik on

taastada ühiskonna usaldus. Märgime, et ei saa tekitada ootust,

et eraõiguslikud sideettevõtjad oleksid nö kontrollorganiks

uurimis- ja jälitusasutuste tegevuse osas. Vastavad ranged

kontrollmehhanismid peab uurimis-ja jälitusasutuste suhtes

nende poolt sideandmete pärimise ja kasutamise osas

kehtestama ja ka seadusesse sõnaselgelt kirja panema riik.

Hetkel neid selles eelnõus ei sisaldu ja juba ainuüksi seetõttu

on see eelnõu poolik ja sellega ei saa edasi liikuda.

ANTUD SELGITUS

Eelnõu näeb ette senisest erinevad

sideandmete säilitamise alused,

mis vastavad kohtupraktikale.

Seeläbi tagatakse ühelt poolt

andmete säilitamise õiguspärasus

ning teiselt poolt pädevate asutuste

juurdepääs ning võimalus andmeid

kasutada, sealhulgas

süüteomenetluse eesmärkidel.

Seaduses nähakse ette selged

alused andmete säilitamiseks ning

detailsed andmekategooriad

täpsustatakse hiljem Vabariigi

Valitsuse määrusega. Samuti

nähakse ette senisest tõhusam

järelevalve sideandmete päringute

üle.

Eelnõuga nähakse ette erinevad

alused sideandmete säilitamiseks.

Sihistatud säilitamise kui senisega

võrreldes uue ja keerukama

lahenduse puhul näeb eelnõu ette

ka kulude hüvitamise.

3. Leida lahendus, kus seadus sätestab konkreetse kohustuse

menetluste jaoks sideandmeid säilitada koos konkreetse tähtaja

või tähtaegadega ning näeb ette erineva andmete väljastamise

korra erinevateks menetlusteks ehk reguleeritakse peamiselt

sideandmete väljastamist ja kasutamist.

ANTUD SELGITUS

Eelnõus nähakse ette võimalus

andmete kiirsäilitamiseks juhuks,

kui on alust arvata, et vastasel

juhul võidakse need kustutada.

Muuhulgas on selline meede

nähtud ette nii Euroopa Nõukogu

küberkuritegevusvastases

konventsioonis kui ka EL e-

tõendite määruses.

4. Kui punktis 2.1 pakutud lahendus tõesti mitte kuidagi teostatav

ei ole, siis on alternatiiviks minna tagasi eelnõu versiooni

ANTUD SELGITUS

5

juurde, kus tunnistatakse kehtetuks ainult elektroonilise side

seadise § 1111 lg 2 ehk kriminaalmenetluste jaoks jäävad selles

lõikes nimetatud andmed kättesaadavaks ainult juhul, kui need

on sideettevõtja poolt äriliselt säilitatud.

Eelnõu autorite hinnangul ei

pruugi üksnes ärilisel eesmärgil

säilitatud andmed olla piisavad,

sealhulgas riigi julgeoleku

tagamisel ning raske kuritegevuse

vastu võitlemisel.

Sellel põhjusel nähakse eelnõus

ette ka eraldi täiendavad alused

sideandmete säilitamiseks.

5. ESS § 1111 - Andmete säilitamine konkreetse menetluse

tarbeks (nn quick freeze)

Meile jääb eelnõus välja pakutud kiirsäilitamise ehk quick

freeze lahenduse vajadus arusaamatuks. Arutelude käigus on

meile teadaolevalt ka ilmnenud, et see ei ole ühegi osapoole

päris vajadus, kuna see leiaks kasutust vaid üksikutel juhtudel.

Pakutud lahendus ei ole mõistlik. See tekitaks peamiselt

käsitööna lahendatava protsessi, mis ei ole proportsionaalne

sellise säilitusviisi puhul saadava kasuga. Leiame, et

sideettevõtted ei pea osutama riigile jälitusandmete säilitamise

teenust.

Paralleelselt säilitatud andmed (just sellise kohustuse see nõue

tekitab) võivad suurendada andmekaitse ja andmeturbe riske ja

sellise kohustuse kehtestamine ei oleks kooskõlas andmekaitse

minimaalsuse põhimõttega.

Säte tekitab palju küsimusi, mis muudavad sellise kohustuse

kehtestamise enam kui küsitavaks:

Näiteks kuidas saab vahetut ohtu tõrjuda 6 kuud hiljem?

Miks on vaja julgeoleku jaoks seda alust ka, kui julgeoleku

jaoks andmed säilitatakse teiste sätete alusel niigi?

Lisaks tekib küsimus, kuidas saab quick freeze aidata ohtude

ennetamisel ja tõrjumisel, kuivõrd sündmused, mis sellise

säilitusviisi praktikas käivitaks, pole veel esinenud.

Praktikas oleks selline sideandmete säilitamine võimalik meie

hinnangul üksnes kriminaalmenetluses tagantjärele tõendite

kogumiseks ja kuriteo uurimiseks (§ 1111 lg 1 p 1).

Säte on ebamõistlik ka seetõttu, et eelnõuga jääb alles mitmeid

teisi sideandmete säilitamise aluseid. Selline erandkorras

kiirsäilitamise alus võiks ehk olla põhjendatud olukorras, kus

seaduses pole ühtegi kohustust sideandmeid säilitada ning

uurimis- ja julgeolekuasutuste ainuke võimalus menetluses

sideandmeid kasutada oleks juhul, kui sideettevõtetel on need

muudel õiguslikel alustel olemas. Eelnõuga on kavandatud

mitu muud alust ehk sellist erakorralist vajadust, mille puhul

kiirsäilitamisest päriselt abi oleks, ei paista. Ka Euroopa Liidu

teiste riikide praktika kinnitab, et kiirsäilitamise nõue on

praktikas kasutusel üksnes siis, kui kõik muud seadusest

tulenevad sideandmete säilitamisalused on kehtetuks

tunnistatud. Eestis me ei näe, et selline olukord saaks

lähiaastatel tekkida, sest meie julgeolekuolukorras ei oleks

ANTUD SELGITUS

Eelnõus nähakse ette võimalus

andmete kiirsäilitamiseks juhuks,

kui on alust arvata, et vastasel

juhul võidakse need kustutada.

Tegemist on täiendava võimaluse

tagamaks ärilisel eesmärgil

säilitatavate andmete olemasolu

ning vältida nende kustutamist

sideettevõtjate poolt. Tegemist on

tõendite tagamise meetmega, mille

eesmärk on kindlustada andmete

olemasolu vastava hilisema

päringu tegemise hetkel.

Lisaks märgime, et käesolev

andmete kiirsäilitamine puudutab

üksnes säilitamise hetkel

olemasolevaid andmeid ning see ei

tähenda tulevikus tekkida võivate

andmete kogumist ja säilitamist.

Muuhulgas on selline meede

nähtud ette nii Euroopa Nõukogu

küberkuritegevusvastases

konventsioonis kui ka EL e-

tõendite määruses.

6

mõistlik loobuda julgeolekuotstarbelisest konkreetse tähtajaga

säilitamisnõudest. Kui selline kohustus kehtestatakse, siis tuleb

hüvitada sideettevõtjatele selle uue nõudega kaasnevad kulud.

Tegemist oleks praktikas käsitööna elluviidava lahendusega.

See tähendab, et sideettevõttes peavad olema töötajad, kes on

valmis reageerima kiirsäilitamise korralduse saamisel ning

korraldama taotletud andmete säilitamise. Kuna korraldus võib

tulla 24/7 eeldab see vahetustega tööd või valveaega.

Tuleb märkida, et kuna etteulatuvalt ei oska keegi hinnata, kui

palju neid päringuid oleks, ei tule kõne alla ka kohene

automaatse lahenduse arendamine. Pigem oleks vähemalt

mõnda aega tegu käsitööga ning alles mõne aasta pärast saaks

praktika põhjal kaaluda, kas on mõistlik ja tehniliselt võimalk

midagi automatiseerida ja millised kulud ses osas tekivad.

Kui selline kohustus kehtestaks, siis on oluline, et säilitatavate

sideandmete kategooriad ehk andmete kataloog on ette teada.

Iga asutus ei saa pöörduda sideettevõtte poole erineva

nimekirjaga, milliseid andmeid tal vaja on. Samuti ei ole

andmekaitsenõuetega (minimaalsusprintsiip, eesmärgipärasus

jt) kooskõlas see, et sideettevõtja säilitab kõik, mis tal on, vaid

säilitama peaks seda, mida uurimisasutusel uurimiseks vaja on.

Vastasel juhul võib osutuda, et soovitu on tehniliselt

teostamatu. Oluline on eelnõus ka rõhutada, et säilitatakse vaid

neid andmeid, mis on olemas ehk andmeid juurde ei tekitata.

See tähendab ka, et kiirsäilitamine saab olla vaid olukorra

fikseerimine mingil kindlal ajahetkel. Näiteks et palutakse

säilitada ühe tugimasti viimase ööpäeva andmed kuueks kuuks

ehk tõsta need n-ö eraldi riiulile. See tähendab, et anda ei saa

korraldust säilitada ühe tugimasti andmeid järgnevad kuus

kuud ehk kõik andmed mis kuue kuu jooksul korralduse

andmisest alates tekivad. Seega ükski selles osas antav

korraldus ei saa olla tulevikku vaatav, vaid ainult korralduse

väljastamise hetkel olemasolevate andmete säilitamine.

Ettepanek: kustutada eelnõust ESS § 1111

6. ESS § 1114 lg 4 julgeoleku tagamise eesmärgil andmete

säilitamine

Sättes sisalduv 6 kuud on väga lühike tähtaeg ja jääb

arusaamatuks:

Seletuskirja kohaselt põhineb antud sätte alusel antav korraldus

4 aasta vältel uuendataval ohuhinnangul. On ilmselge, et

agressorriigi kõrval paiknedes ei muutu ohuolukord nii

lühikese aja nagu 6 kuu jooksul. Nii lühike tähtaeg põhjustab

sideettevõtetele halduskoormust ja kulusid. Kuuekuulise

etteteatamisega muudatused (nt geograafiliste piirangute

muutumine, hüpoteetiliselt mitte-säilitamise perioodil uuesti

säilitama hakkamine vms) tekitaks olulist koormust, mis ei ole

selgelt ettenähtavad (nt arendusvajadus ja ettevõtte enda

arendusprioriteedid, inimressursi küsimused). Samas ei näe

eelnõu selleks ette leevendavaid meetmeid sideettevõtjatele (nt

kulude hüvitamist). Halduskoormus on märksa väiksem juhul,

ANTUD SELGITUS

Eelnõud on täpsustatud ning välja

on jäetud sihistatud säilitamine

geograafiliste piirkondade kaupa.

Arvestades asjaolu, et tegemist on

nö ajutise meetmega andmete

säilitamiseks, siis ei ole võimalik

ette näha Vabariigi Valitsuse

korralduse kehtivust väga pika aja

jooksul.

Leiame, et optimaalne tähtaeg

võiks siin olla 1 aasta.

7

kui algselt anda pikem tähtaeg koos võimalusega seda

lühendada olukorras, kui julgeolekuolukord ootamatult paraneb

ja langeb ära vajadus julgeoleku huvides vastavaid andmeid

säilitada.

Leiame, et Eesti Vabariigi väiksust arvesse võttes on

julgeolekuolukord ja ohuhinnang kogu riigis ühesugune,

mistõttu pole asukohapõhine sideandmete säilitamine

julgeoleku eesmärkidel kuidagi põhjendatud ega asjakohane ja

vajab välistamist.

Ettepanek: sätestada julgeoleku tagamise eesmärgil andmete

säilitamise korralduse ülevaatamine 2 aasta tagant ning jätta

sättest välja geograafiline sihistamine ehk

võtta välja § 1113 lg 5 punktis 3 hõlmatud isikute ring ning

piirkond.

7. Siseministeeriumi ettepanek: lisada eelnõusse andmete

säilitamine raske kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil

ITL ei toeta eraldi aluse lisamist andmete säilitamiseks raske

kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil pakutud kujul. Mitme

eraldi aluse lisamine on väga keeruline ja aeganõudev

lahenduses olukorras, mis vajab kiiret ja lihtsat lahendust.

Juhul, kui Justiits- ja Digiministeerium otsustab

Siseministeeriumi palutud eraldi aluse lisada, siis teeme

järgmised ettepanekud:

Jätta eelnõust välja nn kiirsäilitamise alus. Neid mõlemaid koos

pole vaja. Täpsustada Vabariigi Valitsuse korraldusega kõik

piirkonnad, kus tuleb sideandmeid säilitada, s.h kaugus

riigipiirist. Määratleda geograafilised alad maakonna

täpsusega. Geograafiliselt sihistatud säilitamine on tehniliselt

võimalik vaid tugijaama aadressi põhiselt. Seega õigusnormiga

saab öelda ette, millises geograafilises piirkonnas (nt

maakonnas) asuvate tugijaamade andmed tuleb säilitada.

Geograafiliselt sihistatud säilitamisel tuleb arvestada, et

tugijaamades tekib vaid kärjeinfo ehk muid andmeid (nt

kõneeristust) nii ei teki. Jätta eelnõust välja eraldi sideandmete

säilitamine anonüümse ettemakstud kõnekaardi

mobiiltelefoniteenuse ja välisriigi abonendi rändlusteenuse

kasutaja mobiiltelefoniteenuse puhul:

Ettemakstud kõnekaardi andmete säilitamine ei ole tehniliselt

täna teostatav, kuna tugijaamade mõttes on tegu

mobiiltelefoniteenuse kasutajaga. Tugijaamas ei eristata, kas

tegemist on ettemakstud kõnekaardi või lepingulise kliendiga.

Selline eristamine eeldaks täiendavaid andmetöötlustegevusi

puhtalt kriminaalmenetluse jaoks andmete säilitamiseks ehk

lisatööd. Samuti on tegemist praktikas muutuva teguriga, kuna

kõnekaardilt minnakse üle lepingule ja vastupidi, kuid number

jääb samaks. Tehniliselt probleemne on ka välisriigi

rändlusteenuse kasutajate sideliikluse eristamine selle

säilitamiseks.

Peame neid mõlemaid aluseid ka andmekaitse reeglite vaatest

põhjendamatuteks ja kasutajaid alusetult diskrimineerivateks,

ANTUD SELGITUS

Sideandmete säilitamine raske

kuritegevuse vastu võitlemise

eesmärgil on eelnõusse lisatud.

Eelnõu kohaselt nähakse ette

sihistatud säilitamine

geograafiliste piirkondade alusel,

mis määratletakse osaliselt

seaduse ning osaliselt määruse

tasandil. Lisaks on meie hinnangul

põhjendatud ja vajalik säilitada

andmeid anonüümsete

ettemakstud kõnekaartide ning

Eestis rändlusteenuse kasutajate

kohta.

Oleme kursis, et nimetatud

lahenduse teostamisega kaasnevad

kulud ning eelnõu kohaselt need

hüvitatakse.

8

kuna meie hinnangul ei ole õige eeldada, et nimetatud

teenuseid kasutavad isikud on teistest kriminaalsemad.

Selle kohta puudub meie teada igasugune statistika.

Jätta eelnõust välja ka konkreetsete objektide põhine

sideandmete säilitamine, kuna see on liiga keeruline. Oluline

on arvestada, et tugijaamade asukohad on muutumises. Seega

meie hinnangul on geograafiline sihistamine teostatav vaid

tugijaamade aadresside põhiselt maakondade lõikes (lisaks

vajadusel riigipiiri lähistel).

Lisada eelnõusse kulude hüvitamine sideettevõtetele, kuna

raske kuritegevuse vastase võitlus eesmärgil eraldi

geograafiliselt sihistatult andmete säilitamine eeldab tehnilist

arendust ning hilisemaid jooksvaid kulusid.

8. ESS § 1112 lg 3 ja § 1114 lg 3 sisalduvad andmekaitselised

lisanõuded sideettevõtetele.

Leiame, et need nõuded on põhjendamatud. Näiteks ei ole

õigustatud piirata seadusega eesmärki, milleks sideettevõte ise

võib sideandmeid kasutada. Sideettevõtja säilitab ja töötleb

andmeid enda lõppkasutaja tuvastamiseks oma ärilistel

eesmärkidel vastavalt EL-i andmekaitse üldmääruses ja e-

privaatsuse direktiivis toodud nõuetele. Sellised piirangud

saavad kõne alla tulla ja peavad olema seaduses sees hoopis

uurimisasutuste tegevuse suhtes. Hetkel uurimisasutuste suhtes

vastavaid piiranguid eelnõus pole ja see on antud eelnõu

olemuslik ning oluline puudus. Juhul, kui sellised piirangud

seada, peaksid need paiknema kriminaalmenetluse seadustikus,

kuna reguleerivad üldiselt uurimisasutuste tegevusi, mitte

sideettevõtja omi.

Ei ole arusaadav ega õiguslikult põhjendatud, miks peaks

elektroonilise side seaduses lisama sideettevõtjale sellise

piirangu ja kitsendama ettevõtja kui vastutava töötleja enda

õigust otsustada, millisel viisil teenuse käigus tekkinud andmed

on vajalikud. Sellise piirangu lisamist ei ole selgitatud ka

seletuskirjas.

Samuti on arusaamatu ja põhjendamatu § 1114 lg 3 p 2 sisalduv

kohustus. Ka selle kohustuse kehtestamist ei ole seletuskirjas

käsitletud.

Ettepanek: Kustutada ESS § 1112 lg 3 ja § 1114 lg 3 p 2.

Tegemist on kriitiliselt tähtsa muudatusega ja ilma selleta on

eelnõuga edasi liikumine mõeldamatu.

ANTUD SELGITUS

Eelnõu ei piira sideettevõtja

andmete kasutamist, mida ta on

säilitanud oma ärilistel

eesmärkidel. Eelnõu piirab nende

sideandmete kasutamist, mida ta

on säilitanud tulenevalt riigi poolt

pandud kohustusest.

9. ESS § 1112 lg 1 p 7 - Anonüümsete kõnekaartide isikuandmed

Jääb arusaamatuks, miks nõutakse anonüümsete ettemakstud

kõnekaartide puhul teenuse lõppkasutaja isikuandmeid. Kui

tegu on anonüümse kõnekaardiga, siis selliseid andmeid

sideettevõtjal ei ole.

Lisaks on see säte vastuolus põhimõttega, mille kohaselt tuleb

andmeid väljastada siis, kui need on teenuse osutamisel

tekkinud ehk sideettevõttel olemas.

Ettepanek: kustutada ESS § 1112 lg 1 punktist 7 lõppkasutaja

isikuandmed.

ANTUD SELGITUS

Eelnõus lähtutakse andmete

säilitamise kohustuse panemisel

põhimõttest, et säilitada saab

andmeid, mis sideettevõtjal on

olemas ehk mis tekivad või

luuakse sideteenuse osutamise

käigus.

9

Juhul, kui sideettevõtjal on olemas

andmeid, mis aitab tuvastada

ettemakstud kõnekaardi kasutajat,

siis neid andmeid on ta kohustatud

säilitama.

10. Sideandmete väljastamist täpsustav säte ESS-is

EL e-privaatsuse direktiiv (EPD) on eriseadus võrreldes muude

isikuandmete kaitse normidega ning on näinud ette

sideandmetele kõrgendatud kaitse. Täpsemini loetleb EPD

artikkel 15 ka, millistel alustel /eesmärkidel on liikmesriigil

õigus seaduses sätestada sideandmete konfidentsiaalsuse

rikkumise lubamine.

Seetõttu on vajalik ESS'is sätestada lisaks muudes seadustes

sätestatud üldisele andmete nõudmise õigusele konkreetne alus

sideettevõtjatele andmete väljastamiseks (antud küsimuses siis

julgeoleku, kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse,

maksumenetluse ja kohtumenetluse juhtudel).

Kui sellist piirangut ei ole, siis võiksid sideandmeid nõuda ka

kõik kohtutäiturid, pankrotihaldurid, kindlustusandjad jt, kellel

on nende ülesannete täitmiseks seaduses antud üldine õigus

andmeid kolmandalt isikult nõuda, kuid kelle tegevus kindlasti

ei eelda sideandmete kasutamist (sh võttes arvesse ka

sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavaid

kohtulahendeid). Taolistel eesmärkidel ja menetlustes oleks

sideandmete töötlemine päringu esitaja poolt meie hinnangul

ebaproportsionaalne riive isikute põhiõigustele. Need juhtumid

on ka praegu praktikas olemas ja sideettevõtja peab selgitama,

et sideandmete väljastamisele kehtivad erireeglid.

Ettepanek: sätestada samasugune loetelu asutustest, kellele

sideettevõtja on kohustatud andmeid väljastama, nagu see on

kirjas täna kehtivas ESS § 111' lõikes 11.

Tulevikku vaatavalt peame oluliseks, et see loetelu vaadatakse

üle ning seda isikute ringi

kitsendatakse, et tagada sideandmete väljastamise kooskõla

Euroopa Kohtu praktikaga.

ARVESTATUD

11. Eelnõu jõustumisaeg

Eelnõu jõustumisaeg 1.11.26 oli sobiv lahendus üksnes

eeldusel, kui eelnõu oleks vastu võetud enne käesoleva aasta

suve ning eelmises eelnõu versioonis sätestatud vormis, mis

eeldas sideettevõtjatelt oluliselt vähem muudatusi.

ITL-i ettepanek on jõustada väiksemad muudatused 9 kuu

möödumisel alates eelnõu vastuvõtmisest ja Riigi Teatajas

avaldamisest. Suuremate muudatuste puhul on vaja ülemineku

aega vähemalt 1,5 aastat, kuna muudatused eeldavad

analüüsimist ja arendamist. Ei saa tekitada olukorda, kus

lühikese seaduse jõustumisaja tõttu on sideettevõtjad sunnitud

peatama enda põhitegevusega seotud kriitilised arendused, et

ellu viia uute säilitamisnõuete rakendamine ja seda seejuures

olukorras, milles riik on vastavate seadusemuudatuste tegemist

seni aastaid edasi lükanud.

ARVESTATUD

Eelnõu jõustumistähtaegu on

korrigeeritud.

Vajadusel tuleb need hiljem

Riigikogu menetluses üle vaadata.

10

Üldkorras võib jõustuda üksnes nn julgeolekuerandit puudutav

säte, mis annaks võimaluse ka selle muudatuse rakendamist

ette valmistada.

12. Ettepanekud seletuskirja osas

Lisada kiirsäilitamise osas on eelnõu seletuskirja põhiseadusele

vastavuse analüüs.

Eemaldada eelnõu seletuskirjast ekslikud väited, nagu ei tooks

kiirsäilitamise aluse lisamine kaasa olulist halduskoormuse

kasvu. Oluliselt on vajalik täiendada seletuskirjas ka muus osas

mõju sideettevõtjatele. Hetkel ei kajastu seletuskirjas kõikide

eelnõus sisalduvate säilitamise aluste mõjud ja neid ei ole isegi

analüüsitud. Kui need uued täiendavad alused ja koormavad

lisakohustused peaksid sideettevõtjate suhtes sisse jääma kas

või osaliselt, siis ei ole õige ja on olulises ulatuses eksitav

seletuskirja lk 2 sisalduv väide: „Sideettevõtjate jaoks

halduskoormus andmete säilitamise osas oluliselt ei suurene.

Kaasneb ühekordne halduskoormus seoses uue regulatsiooni

jõustamiseks vajalike muudatuste teostamisega. Kui eeldada, et

iga-aastane päringute maht jääb samasse suurusjärku võrreldes

senisega ja võrreldes senisega ei muutu koormavamaks ka

päringutele vastamise ja nende tegemise viis, on vastav

halduskoormuse kasv ajutine.“ Halduskoormus ei ole sel juhul

ajutiselt suurem, vaid püsivalt.

ARVESTATUD

Eelnõu seletuskirja on täiendatud.

Antud selgitused andmete

kiirsäilitamise, samuti kulude

tekkimise ning kulude hüvitamise

osas.

Eesti Advokatuur

1. Eelnõu on võrreldes varasemate versioonidega küll paranenud,

kuid tekitab jätkuvalt mitmeid olulisi õiguslikke ja sisulisi

küsimusi. Need puudutavad eelkõige säilitamiskohustuste

ulatust, kohaldamise lävendeid, sõltumatu kontrolli olemasolu

ning regulatsiooni kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

Positiivsena tuleb esile tõsta loobumist varasemast üldisest

sideandmete säilitamiskohustusest ning liikumist lahenduse

poole, kus riik kasutab eelkõige andmeid, mida sideettevõtjad

juba oma tegevuse käigus töötlevad ja säilitavad. See

lähenemine vähendab võrreldes varasema regulatsiooniga

põhiõiguste riive ulatust ning arvestab paremini Euroopa Kohtu

praktikast tulenevaid nõudeid.

Samas jääb eelnõu mitmes keskse tähtsusega küsimuses

probleemseks. Esiteks on mitmed säilitamiskohustuste ja

andmete kasutamise aluseks olevad lävendid liiga madalad ega

piirdu piisavalt selgelt raske kuritegevuse või tõsiste

julgeolekuohtudega. Teiseks on korrakaitselised eesmärgid

määratletud liiga laialt, võimaldades meetmete kohaldamist ka

olukordades, mis ei õigusta nii intensiivset põhiõiguste riivet.

Kolmandaks ei taga eelnõu piisavat sõltumatut eelkontrolli

ning riigi julgeoleku erand ei ole piisavalt selgelt piiritletud.

Nende puuduste tõttu tekivad tõsised küsimused regulatsiooni

vastavuse kohta Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale.

ANTUD SELGITUS

Eelnõu vastab EL Kohtu

praktikale, sealhulgas säilitamise

aluste ja tagatiste osas.

Eelnõu teksti on täpsustatud.

11

2. Rõhutame, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevad väga selged

piirid sideandmete säilitamisele ja kasutamisele. Üldine ja

vahet tegemata säilitamine on lubatav üksnes erandina riigi

julgeoleku kaitseks olukorras, kus esineb tõeline, tõsine ja

ettearvatav oht, ning sedagi ajutiselt ja rangete tingimuste

alusel (vt liidetud kohtuasjad C-511/18, C-512/18 ja C-520/18,

La Quadrature du Net jt.). Lisaks peab selline meede alluma

kohtu või sellega võrdsustatud sõltumatu asutuse eelkontrollile.

Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et liiklus- ja

asukohaandmetele juurdepääsu saab õigustada üksnes võitluses

raskete kuritegude vastu või avalikku julgeolekut ähvardava

suure ohu ennetamisel ning see peab üldjuhul puudutama

konkreetseid isikuid (C-746/18, H.K vs Prokuratuur).

Sellest lähtuvalt on problemaatiline eelnõus sisalduv lahendus,

mille kohaselt saab riigi julgeoleku huvides lausalise

sideandmete kogumise otsustada Vabariigi Valitsus. Euroopa

Kohtu praktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-511/18, C-

512/18 ja C-520/18, La Quadrature du Net jt) peab sellise

otsuse tegema kohus või sõltumatu haldusorgan, milleks

Vabariigi Valitsus kui täidesaatva võimu organ ei kvalifitseeru.

Samuti on küsitav eelnõus sätestatud madal lävend („ohu

ennetamine“) ning võimalus pikendada meetmete kohaldamist,

mis võib viia erandi muutumiseni sisuliselt reegliks. Ka

kuuekuuline periood on ebaproportsionaalselt pikk, eriti

arvestades, et kriminaalmenetluses, kus uuritakse juba

konkreetseid kahtlustusi, on jälituslubade kestus

märkimisväärselt lühem.

Sihistatud säilitamise regulatsioon ESS § 111¹ alusel tekitab

täiendavaid probleeme. Eelnõu võimaldab andmete säilitamist

mitte ainult kriminaalmenetluse, vaid ka korrakaitselistel

eesmärkidel, sealhulgas „korrarikkumise kõrvaldamiseks“.

Selline lähenemine on jällegi vastuolus Euroopa Kohtu

praktikaga, mis lubab andmete säilitamist ja kasutamist üksnes

raskete kuritegude või tõsiste julgeolekuohtude korral.

Korrakaitseline ohuennetamine hõlmab oma olemuselt ka väga

madala kaaluga rikkumisi ning ei saa õigustada ulatuslikku

põhiõiguste riivet. Sama probleem puudutab ka julgeolekualast

lävendit, kus kasutatakse „ohu“ mõistet üldises tähenduses, mis

ei vasta Euroopa Kohtu nõudele käsitleda üksnes eriti tõsiseid

ohte riigi julgeolekule. Lisaks ei ole eelnõus ette nähtud

piisavat sõltumatut eelkontrolli.

Säilitamiskohustust saab kehtestada prokuratuuri, PPA või

julgeolekuasutuse otsusega, mis ei vasta Euroopa Kohtu

praktikas nõutud sõltumatu kontrolli standardile. Ka kohtuloa

olemasolu ei lahenda iseenesest probleemi, kui

materiaalõiguslikud lävendid on liiga madalad või ebaselged.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab ka kohtulik kontroll

olema sisuline, mitte pelgalt formaalne, ning luba saab anda

üksnes piisava raskusastmega juhtudel.

ANTUD SELGITUS

EL Kohus võimaldab

liikmesriikidel võtta

seadusandlikke meetmeid, et näha

ette võimalus sideandmete

üldiseks ja ühetaoliseks ning

ajutiseks säilitamiseks riigi

julgeolekut ähvardava ohu korra.

EL Kohus ei nõua eelkontrolli,

vaid ütleb, et vastav säilitamise

ettekirjutus peab olema

kontrollitav kohtu või sõltumatu

haldusasutuse poolt.

Vabariigi Valitsuse korraldus kui

haldusakt peab vastama

haldusmenetluse reeglitele ning

see on vaidlustatav ning

halduskohtu poolt kontrollitav.

Konkreetseid isikuid

puudutavatele andmetele

juurdepääsuks näeb juba kehtiv

KrMS ette kohtu loa nõude.

Oluline on siin lisaks eristada

andmete säilitamist, sealhulgas

konkreetse menetluse raames ning

nendele andmetele hilisemat

juurdepääsu, kus kehtivad

kõrgemad menetluslikud garantiid.

Eelnõu teksti on täpsustatud.

12

3. Eelnõu kõige haavatavamaks kohaks on mõiste „ärilisel

eesmärgil säilitatavad andmed“, millele kogu regulatsioon üles

on ehitatud. Kuigi eristus ärilistel ja seadusest tulenevatel

põhjustel säilitatavate andmete vahel on kontseptuaalselt

arusaadav, tunnistab ka seletuskiri, et praktikas ei pruugi nende

kahe kategooria vahel alati selget piiri olla. Kui tulevikus ei ole

võimalik usaldusväärselt kindlaks teha ega tõendada, millisel

alusel konkreetseid andmeid säilitati, muutub kogu

regulatsiooni keskne eeldus küsitavaks ning järelevalve selle

üle oluliselt raskendatuks. Sellest tulenevalt võiks kaaluda, kas

süsteem ei peaks veelgi selgemalt lähtuma põhimõttest, et

lisaandmete kogumine ja säilitamine on lubatud üksnes

erandjuhtudel ning selgelt määratletud ja põhjendatud õigusliku

aluse olemasolul, mitte üldiseks ettenägemiseks või võimaliku

tulevase vajaduse katmiseks.

Oluline on rõhutada ka seda, et kohtu loa olemasolu ei lahenda

iseenesest kõiki Euroopa Kohtu praktikast tulenevaid

probleeme. Euroopa Kohus ei ole keskendunud üksnes sellele,

kes loa annab, vaid ka sellele, millistel sisulistel tingimustel

tohib luba anda. Kohtulik kontroll ei tohi taanduda formaalseks

kinnituseks. Juurdepääs liiklus- ja asukohaandmetele eeldab

materiaalõiguslikult piisavalt kõrget lävendit. Euroopa Kohus

on kohtuasjas C 746/18 rõhutanud, et kuritegevuse vastu

võitlemise eesmärgil peaks juurdepääs põhimõtteliselt

piirduma nende isikute andmetega, keda kahtlustatakse raske

kuriteo kavandamises, toimepanemises või sellega seotud

olemises. Sellest tulenevalt peaks kohtul olema võimalik

luba anda üksnes olukorras, kus tegemist on piisava

raskusastmega kuritegevuse või sellega võrreldava ohuga.

Vastasel juhul muutub kohtulik kontroll olemuslikult

formaalseks. Just samast lähtepunktist vaadatuna tekitab

tõsiseid küsimusi sideandmete kasutamine väärteomenetluses

ning korrakaitselistel eesmärkidel. Euroopa Kohtu praktikast ei

nähtu, et liiklus- ja asukohaandmete kasutamist oleks võimalik

põhjendada pelgalt üldise ohuennetuse, korrarikkumise

kõrvaldamise või tavapärase haldusjärelevalve vajadusega.

Sellised eesmärgid ei vasta sellele raskusastmele, mida

Euroopa Kohus peab vajalikuks sellise intensiivse

põhiõiguste riive õigustamiseks.

ANTUD SELGITUS

Eelnõus nähakse ette üldine ja

ühetaoline säilitamiskohustus ette

lõppkasutaja tuvastamiseks

vajalike andmete ja IP-aadresside

osas.

Senine säilitamiskohutus liiklus- ja

asukohaandmete osas (ESS § 1111

lg 2) kaotatakse ning üldjuhul jääb

edaspidi pädevatele asutustele

võimalus kasutada neid andmeid

juhul, kui need on säilitatud

ärilistel eesmärkidel.

EL Kohus on oma otsustes

korduvalt öelnud, et sideettevõtjal

olemasolevaid andmeid võib

kasutada ka muudel eesmärkidel,

sh menetlustes, kus seda nõuab EL

õigus (C-339/20, C-397/20).

Samuti lubab EL Kohus säilitada

lõppkasutaja tuvastamiseks

vajalikke andmeid ja IP-aadresse

ning kasutada neid ka muudel

eesmärkidel kui raske

kuritegevuse vastane võitlus (C-

470/21).

4. Sarnased küsimused tekivad ka ESS § 111² alusel nimetatud

seadmetunnuste puhul. IMSI, IMEI, SUPI, SUCI ning muud

võrguidentifikaatorid võivad praktikas võimaldada väga

detailset seadmepõhist ja kaudselt ka isikupõhist profileerimist.

Kuigi neid käsitletakse tehniliste andmetena, ei kõrvalda see

nende potentsiaalset mõju isiku eraelu puutumatusele.

Seetõttu vajab täiendavat põhjendamist nii sellise

andmekoosseisu vajalikkus kui ka see, milliste konkreetsete

meetmetega välditakse nende andmete kasutamist isiku

käitumise, liikumismustrite ja suhtlusvõrgustiku detailseks

profileerimiseks.

ANTUD SELGITUS

Tegemist on lõppkasutaja

tuvastamist võimaldavate

andmetega ning üksnes nende

andmete põhjal ei ole võimalik

kasutaja detailne profileerimine.

Selleks on vajalik oluliselt suurem

andmemaht ning lisaks ka

liiklusandmed.

13

Eraldi tähelepanu väärib ka reaalajas asukoha tuvastamise

regulatsioon. Liiklus- ja asukohaandmete põhjal on võimalik

teha väga ulatuslikke ja täpseid järeldusi inimese eraelu,

harjumuste, liikumiste, suhtlusvõrgustiku ja elustiili kohta.

Mida lähemale liigub meede reaalajas jälgimisele, seda

intensiivsem on põhiõiguste riive ning seda tugevamad peavad

olema nii meetme põhjendus kui ka selle kohaldamise

tingimused ja lävend. Sama tähelepanek kehtib ka Vabariigi

Valitsuse määruse kavandis loetletud andmekoosseisu kohta.

Kärjetunnused, tugijaamade asukohad, roaminguandmed, IP-

aadressid ning sideseansside algus- ja lõpuaeg võimaldavad

koos analüüsituna koostada inimese liikumisest ja

suhtlusmustrist äärmiselt detailse ja tervikliku pildi. Seetõttu ei

ole küsimus üksnes selles, kas andmeid säilitatakse, vaid ka

selles, kui ulatuslikku isikuprofiili on nende andmete põhjal

võimalik hiljem rekonstrueerida.

Just see aspekt nõuab regulatsioonis eriti selget põhjendust ja

ranget piiritlemist.

Terminalseadme reaalajas

tuvastamise regulatsioon võrreldes

kehtiva õigusega sisuliselt ei

muutu. Õigusselguse huvides on

eelnõus tõstetud see regulatsioon

eraldi paragrahvi.

Vabariigi Valitsuse määrusega

nähakse ette detailsed

andmekategooriad, mis on seotud

eelnõus sätestatud

säilitamiskohustusega. Tegemist

on liiklus- ja asukohaandmetega

ning nende osas on ette nähtud

eraldi reeglid nende säilitamise ja

juurdepääsu osas.

5. ESS § 112 regulatsioon tekitab olulisi küsimusi ka

isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) valguses.

Sideettevõtjad peavad tagama, et andmete töötlemine,

sealhulgas edastamine, oleks seaduslik ja läbipaistev. Eelnõu

võib aga panna nad olukorda, kus nad on sunnitud oma

kohustusi rikkuma. Lisaks puudub piisav logimiskohustus

sideettevõtja poolel, mistõttu ei ole hiljem võimalik kontrollida,

milliseid andmeid, kellele ja millisel alusel edastati. See

omakorda muudab andmesubjekti õiguste teostamise praktikas

äärmiselt keeruliseks. Seetõttu võiks kaaluda, kas ka

sideettevõtjal peaks olema kohustus säilitada teave selle kohta,

milliseid andmeid, kellele ja millisel õiguslikul alusel väljastati.

Lisaks on lahendamata andmesubjekti hilisema teavitamise

küsimus. Kui inimene ei saa kunagi teada, et tema andmeid

kasutati, muutub ka õigusvastase kasutamise vaidlustamine

suuresti teoreetiliseks. Teavitamine peaks vajadusel olema küll

edasilükatav, kuid põhimõtteliselt automaatne. Teavitamata

jätmine peaks olema põhjendatud erand, mis allub sõltumatule

kontrollile.

ANTUD SELGITUS

Päringute tegemine fikseeritakse

ning elektrooniliselt tehtud

päringutest jääb alati maha logi.

Vastav kohustus logifaile säilitada

on päringu tegijal ning seadus näeb

ette ka järelevalve teostamise

päringute tegemise üle.

Isikute teavitamise regulatsioon ei

ole ESS kohaldamisala küsimus,

vaid pigem eriseaduste

reguleerimisala. Leiame, et

andmete päringutest teavitamine

on oluliselt laiem kui sideandmete

päringud ning seetõttu tuleks see

küsimus lahendada hiljem eraldi

eelnõuga.

6. Oluline probleem on andmete hilisema kasutamise võimalus.

Eelnõus tuleb selgelt välistada olukord, kus julgeoleku

eesmärgil kogutud andmeid kasutatakse hiljem

kriminaalmenetluses nn tagaukse kaudu. Kui sideandmeid

kogutakse ja säilitatakse JAS-i alusel, tuleb välistada ka

olukord, kus nende andmete kasutamiseks kriminaalmenetluses

koostatakse teabehanke kokkuvõte, mida seejärel KrMS § 63

lõike 1¹ alusel riigi peaprokuröri loal käsitatakse

kriminaalmenetluses tõendina. Samuti ei nähtu Euroopa Kohtu

praktikast, et sideandmete kasutamine väärteomenetluses või

tavapäraste korrakaitseliste ülesannete täitmisel oleks lubatav.

ANTUD SELGITUS

EL Kohtu praktika kohaselt ei ole

lubatud kriminaalmenetluses

kasutada andmeid, mis säilitati

riigi julgeoleku tagamise

eesmärgil.

Lõppkasutaja tuvastamist

võimaldavate andmete, samuti

ärilisel eesmärgil säilitatud

andmete kasutamist ei ole EL

14

Kohus keelanud muudel

eesmärkidel. (C-339/20, C-397/20

ja C-470/21).

7. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et väga erinevatele

andmekategooriatele nähakse eelnõus ette ühesugune

säilitamistähtaeg (ESS § 1111 lg 5). Eelnõust ei nähtu seejuures

selgelt, millistel objektiivsetel kriteeriumidel põhineb selline

ühtne lähenemine ega miks peaksid eri laadi ja erineva

tundlikkusega andmeliigid alluma samale säilitusperioodile.

Arvestades, et andmekategooriate olemus ja nendest tulenev

põhiõiguste riive intensiivsus võivad oluliselt erineda, eeldaks

selline lahendus selget ja veenvat põhjendust.

ANTUD SELGITUS

Eelnõu näeb ette erinevad andmete

säilitamise tähtajad.

Eelnõu üheks eesmärgiks on

muuhulgas luua sideettevõtjate

jaoks selge ja lihtne raamistik,

sealhulgas säilitamistähtaegade

osas, et tagada pakutud

regulatsiooni lihtne rakendamine

praktikas.

8. Eelnõu eesmärk on saavutada sideandmete küsimuses

õigusselgus ja õigusrahu. Seda ei saavuta lihtsalt

laussäilitamise teise sätte all jätkamisega. Liiklus- ja

asukohaandmete säilitamine ja kasutamine riivab intensiivselt

eraelu puutumatust ning vajab seetõttu selgeid seaduslikke

lävendeid, sõltumatut kontrolli ja muid tasakaalustavaid

meetmeid.

Euroopa Kohus on seda lähtekohta järjekindlalt kinnitanud.

Kohtuasjas Digital Rights Ireland (C-293/12 ja C-594/12,

8.04.2014, p-d 51, 59) rõhutas kohus, et liiklus- ja

asukohaandmete põhjal saab teha väga täpseid järeldusi isiku

eraelu kohta ning tegemist on ulatusliku põhiõiguste riivega.

Kohtuasjas SpaceNet (C-793/19 ja C-794/19, 20.09.2022, p 61)

kinnitas kohus, et nende andmete põhjal saab koostada isiku

igapäevaelust, liikumistest ja sotsiaalsetest suhetest

üksikasjaliku pildi. Samades lahendites selgitati neid

põhimõtteid just nimelt säilitamise, mitte üksnes edastamise

kontekstis.

ANTUD SELGITUS

Eelnõuga nähakse ette selge

raamistik, mis vastab

kohtupraktikale.

9. Peame jätkuvalt vajalikuks juhtida tähelepanu probleemile,

millele saavad üksnes sideettevõtjad vastuseid anda - kuidas

sideettevõtjad saavad praktikas eristada ärilisel eesmärgil

säilitatavaid andmeid nendest, mida säilitatakse riigi kohustuse

alusel. Kui see eristus ei ole kontrollitav, muutub eelnõu üks

keskseid eeldusi ebakindlaks. Hiljem ei saa usaldusväärselt

kontrollida, millisel alusel konkreetseid andmeid säilitati ja kas

nende väljastamiseks oli piisav õiguslik alus.

ANTUD SELGITUS

Eelnõuga nähakse lõppkasutaja

tuvastamist võimaldavate osas ette

üldine ja ühetaoline

säilitamiskohustus ning liiklus- ja

asukohaandmete puhul lähtutakse

reeglina edaspidi andmetest, mis

on säilitatud ärilisel eesmärgil.

Kuigi eelnõuga nähakse ette ka

täiendavad säilitamiskohustused,

siis need andmed on kasutatavad

üksnes seaduses loetletud juhtudel

ja eesmärkidel.

10. Advokatuur ei pea põhjendatuks Kaitsepolitseiameti lisamist

ESS § 1111 lg 1 p 2 juurde korrakaitseliste volituste kontekstis.

ANTUD SELGITUS

15

Kaitsepolitseiameti ülesanded on sätestatud JAS §-s 6, millest

punktid 1-22 langevad ESS § 1111 lg 1 p 3 kohaldamisalasse

ning JAS § 6 p 4 langeb ESS § 1111 lg 1 p 1 kohaldamisalasse.

Kuivõrd Kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses on üksnes

kuriteod, mis on otseselt või kaudselt seotud JAS §-s 6

nimetatud ülesannetega, on JAS § 6 p 3 alusel nende

tõkestamine samuti hõlmatud ESS § 1111 lg 1 punktidega 1 ja

3. Seetõttu ei näe advokatuur vajadust anda KaPo-le õigust

andmete säilitamiseks nendes olukordades, kus oht ei tulene

KaPo JAS-is sätestatud ülesannetest.

Kiirsäilitamine peab olema seotud konkreetse menetluse,

konkreetse ohu või piisava raskusastmega kuriteoga, mitte

üldise korrakaitselise vajadusega. Toetame seda, et

rakendusaktis sätestatakse täpne andmekataloog ning seaduses

selgitatakse, et nõuda saab üksnes andmeid, mis on

sideettevõtjal olemas ja mille säilitamine on konkreetse

eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Samaaegselt ei tohi

sideettevõtjad sellist andmekataloogi ise säilitada üksnes

selleks, et olla kooskõlas uue ESS-iga. Seetõttu tuleb

seadusemuudatusega tühistada ka ESS § 1841 lg 1 vähemalt

ärilisel eesmärgil kogutud andmete osas.

Lisaks on Euroopa Kohtu praktika kohaselt kiirsäilitamine

lubatav üksnes pädevate asutuste ettekirjutusel (C-511/18, C-

512/18, C-520/18, p 163). Siinkohal tuleb arvestada ka

kohtuasja H.K. vs Prokuratuur (C-746/18, p-d 51–57), kus

Euroopa Kohus leidis, et prokuratuur kui eeluurimismenetluse

juht ei saa sõltumatult kaaluda isiku põhiõiguste rikkumise

kaalu, kui tema huvi on ise esitada riiklikku süüdistust. See

järeldus ei erine kiirsäilitamise puhul, kuivõrd kiirsäilitamise

mõte on üksnes andmete täiendav säilitamine juhuks, kui neid

on vaja hiljem prokuratuuri tööülesannete täitmiseks. Sama

kehtib ilmselgelt ka teistele uurimisasutustele. Euroopa Kohtu

praktikaga kooskõla saavutamiseks tuleb see otsustus anda üle

kellelegi teisele, päriselt sõltumatule asutusele või kohtule, või

luua kriminaalmenetluses oleva läbiotsimise regulatsioonile

sarnane regulatsioon, kus edasilükkamatu juhu puhul võib

uurimisasutus ise teha kiirsäilitamise korralduse, kuid seda

peab hiljemalt 24 tunni jooksul kontrollima sõltumatu

haldusorgan või kohus.

Arvestades Kaitsepolitseiameti

ülesandeid ja kohustusi on

otstarbekas näha ette võimalus

andmete kiirsäilitamiseks

konkreetses menetluses ka

korrakaitse eesmärkidel.

Rõhutame siinkohal, et oluline on

eristada andmete säilitamist ja

juurdepääsu. Lisaks puudutab see

meede ainult olemasolevaid

andmeid ja tagab selle, et ärilisel

eesmärgil säilitatud andmed on

olemas kui neile taotletakse

juurdepääsu.

Ärilisel eesmärgil andmete

säilitamist hindab iga sideettevõtja

ise, sealhulgas nii andmete

kategooriate kui ka tähtaegade

osas. ESS kohaselt on vastutus ette

nähtud üksnes juhtudel, kui

rikutud on seadusega kehtestatud

säilitamiskohustust.

EL Kohus ei nõua andmete

kiirsäilitamise puhul kohtu luba.

Kohtu luba on vajalik andmetele

juurdepääsu taotlemisel. Sarnane

regulatsioon on ette nähtud ka EL

e-tõendite määrusega, kus

andmete säilitamise taotlemiseks

on piisav prokuröri luba või

valideerimine.

11. Esmalt soovib advokatuur rõhutada Euroopa Kohtu järgnevat

seisukohta – liikmesriigid ei saa teha erandist reeglit,

kehtestades sellega liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet

tegemata säilitamise (C-140/20, p 84).

Riigi julgeoleku eesmärgil laussäilitamine on juba eos väga

intensiivne põhiõiguste riive. Euroopa Kohus on expressis

verbis selgitanud, et laussäilitamine, olgu see ka riigi

julgeoleku jaoks, on siiski äärmiselt intensiivne põhiõiguste

riive (nt C-793/19, C-794/19, p-d 60-62).

Seega ei seisne riive ainult hilisemas andmetele juurdepääsus –

ulatuslik andmekogu sideettevõtja juures suurendab ka

ANTUD SELGITUS

EL Kohus näeb ette võimaluse riigi

julgeolekut ähvardava ohu korral

võtta meetmeid sideandmete

ajutiseks säilitamiseks.

Eelnõu kohaselt nähakse

säilitamiskohustus ette Vabariigi

Valitsuse korraldusega, mille

16

väärkasutuse, lekke ja küberrünnaku riski. Teisisõnu - eelnõu

tahab lubada sideandmete säilitamise ja kasutamise Eesti

Vabariigi kaitseks, kuid kui lubada sideettevõtjatel koostada

massiivseid ning äärmiselt detailseid andmekogusid kõigi

elanike kohta, tuleb täiendavalt kaaluda ka riski, et Eesti

Vabariigile vaenulikud jõud kasutavad sedasama andmebaasi

Eesti Vabariigi ja tema elanike vastu.

Eelneva tõttu on väär ning Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus

ka 12.06.2026 kõlanud argumentatsioon, et justkui andmete

massiivse säilitamise riive ei ole suur. Lisaks, seaduse säte ise

peab sisaldama selget ja kontrollitavat lävendit, millest nähtub

tõeline, tõsine ja vahetu või ettearvatav oht riigi julgeolekule.

Pelk viide põhiseaduslikku korda ohustavale ohule ei ole

piisav. Kohtuasjas La Quadrature du Net (C-511/18, C-512/18,

C-520/18, p-d 135–139, 168) selgitas Euroopa Kohus, et üldine

ja vahet tegemata liiklus- ja asukohaandmete säilitamine võib

tulla kõne alla üksnes erandina riigi julgeoleku kaitseks, kui

esineb tõeline, vahetu või ettearvatav ja piisavalt tõsine oht,

ning meede peab olema ajaliselt piiratud. Kohtuasjas SpaceNet

(C-793/19 ja C-794/19, 20.09.2022, p-d 66–74) kinnitas kohus

sama põhimõtet ning rõhutas, et selline säilitamine ei ole

lubatav kuritegevuse vastu võitlemise tavapärase meetmena.

Samuti ei ole Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas 12.06.2026

kõlama jäänud plaan, et justkui ohu lävendiga seotud

kohtupraktikale võib lihtsalt viidata seaduse seletuskirjas.

Euroopa Kohus on rõhutanud, et proportsionaalsuse tagamiseks

peavad kõik asjakohased piirangud ja tagatised olema

sätestatud riigisiseses õigusaktis endas, mitte seletuskirjas või

muudes mitteõiguslikes dokumentides. Kohtuasjas SpaceNet

(C-793/19 ja C-794/19, 20.09.2022, p-d 69–70) kinnitas kohus,

et õigusaktis peavad olema selged ja täpsed reeglid meetme

ulatuse ja kohaldamise kohta ning selles tuleb märkida,

millistel asjaoludel ja tingimustel võib meetme võtta. Ainult nii

on tagatud, et riive piirdub vältimatult vajalikuga. Pelk

seletuskirjas Euroopa Kohtu praktikale viitamine ei taga

regulatsiooni kooskõla selle praktikaga. Samuti toetame

võimalikult lühikest säilitamiskohustuse kestust. Euroopa

Kohus on selgitanud (C-140/20, p 82), et eesmärgipärase

säilitamise meetmete kestus ei või ületada seda, mis on

taotletava eesmärgi ja meetmeid põhjendavate asjaolude

seisukohast tingimata vajalik, ilma et see piiraks meetmete

võimalikku pikendamist, kui püsib vajadus andmete säilitamise

järele. Kui eelnõus nähakse ette kahest kuust pikem tähtaeg,

peab seadusandja seda eraldi ja veenvalt põhjendama – miks

võib Vabariigi Valitsus äärmiselt intensiivselt riivata kõigi Eesti

Vabariigi elanike põhiõigusi kordades rohkem kui

jälitustegevusega KrMS või JAS alusel. Haldusmugavus,

bürokraatia vältimine või partnerasutuste ootused ei õigusta

riive kestuse pikendamist. Ka võimalus korraldust hiljem

lühendada ei muuda riive esialgset iseloomu. Meie hinnangul

kehtivus on ajaliselt piiratud ja mis

on kohtulikult kontrollitav.

EL Kohus ei nõua sellise

säilitamiskohustuse puhul

kohtulikku eelkontrolli.

17

peaks riigi julgeoleku eesmärgil kehtestatavale

säilitamiskohustusele eelnema kohtulik kontroll. Euroopa

Kohus on andmetele juurdepääsu andmise kontekstis

selgitanud, et sõltumatu kontroll peab toimuma enne mis tahes

juurdepääsu andmist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud

kiireloomulistel juhtudel, mil kontroll peab toimuma lühikese

aja jooksul, ning seda ei asenda kohtulik järelkontroll (nt C-

746/18, p 58). Kuivõrd Euroopa Kohus on leidnud, et nii riigi

julgeoleku erandi kui juurdepääsu andmise puhul on vajalik

kohtulik kontroll, tuleb seda kohaldada mõlemal juhul

samasuguselt – kohtuliku eelkontrolliga. Alternatiivina saab

kaaluda üksnes sõltumatut kontrollimehhanismi, mille otsus on

täitevvõimule siduv ning mis vastab Euroopa Kohtu praktikast

tulenevatele nõuetele. Õiguskantsleri siduv arvamus oleks

kaalutav juhul, kui seadus tagab selle menetluse sisulise ja

sõltumatu iseloomu. Õiguskantsler on sisuliselt ainus

põhiõiguslik institutsioon, kes kvalifitseeruks Vabariigi

Valitsusest sõltumatuks asutuseks Euroopa Kohtu praktika

mõttes (nt C-746/18, p 53). Viimaks, Vabariigi Valitsuse

korraldus ei tohiks olla salajane, vaid avalikult kättesaadav.

Vastasel puhul puudub isikul tegelik võimalus kontrollida

meetme õiguspärasust ja pöörduda kohtusse. Seega on ka

igasugune kohtulik kontroll üksnes näilik ning mitte tõhus,

nagu Euroopa Kohus seda nõuab (nt C-511/18, C-512/18, C-

520/18, p 168).

12. Raskete kuritegude menetlemise eesmärgil andmete

säilitamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse ja minimaalsuse

põhimõtetest. Euroopa Kohus on selgitanud, et ka

eesmärgipärase säilitamise meetmete puhul on seaduslikkuse

eeltingimuseks proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ning

meetmete kestus ei või ületada seda, mis on taotletava eesmärgi

ja meetmeid põhjendavate asjaolude seisukohast tingimata

vajalik, ilma et see piiraks meetmete võimalikku pikendamist,

kui püsib vajadus andmete säilitamise järele (C-140/20, p 82).

Seega tuleb eelnõus võimalikult selgelt põhjendada kõik

geograafilised alad või tugijaamad, mille suhtes

säilitamiskohustust kohaldatakse. Täpsemalt peavad need

liikmesriigi õigusnormid ette nägema, millistel asjaoludel ja

milliste tingimuste kohaselt võib andmete säilitamise meetme

ennetavalt võtta, tagades seeläbi, et niisugune meede

piirduks rangelt vajalikuga (C-203/15 ja C-698/15, p 109).

Peame vajalikuks vältida lahendust, kus tihedama asustusega

piirkondades elavad inimesed peavad püsivalt arvestama oma

sideandmete kogumisega üksnes seetõttu, et piirkonnas on

rohkem inimesi ning seega ka kuriteoteateid. Kõrgema

kuritegevusega piirkonna määratlemise alus peab olema

objektiivne, kontrollitav ja ajakohane. Kohtuasjas Tele2

Sverige (C-203/15 ja C-698/15, 21.12.2016, p-d 106–111)

selgitas Euroopa Kohus, et liiklus- ja asukohaandmete sihitatud

ANTUD SELGITUS

Eelnõu näeb ette sihistatud

säilitamise geograafilise tunnuse

alusel raske kuritegevuse vastu

võitlemise eesmärgil.

EL Kohus on korduvalt oma

otsustes öelnud, et selline

sihistatud säilitamine ei ole

vastuolus EL õigusega.

Eelnõus nähakse ette kriteeriumid

ja tingimused, millal on andmete

säilitamine kohustuslik. Lisaks

nähakse ette võimalus Vabariigi

Valitsuse korraldusega

säilitamiskohustuse ulatust

täpsustada. Ka see korraldus peab

vastava haldusmenetluse nõuetele,

olema põhjendatud ning on

kohtulikult kontrollitav.

Lõppkasutaja tuvastamist

võimaldavate andmete, samuti

ärilisel eesmärgil säilitatud

18

säilitamine peab olema piiratud rangelt vajalikuga ning

piiritlemine võib põhineda isikute kategoorial, geograafilisel

kriteeriumil või ajavahemikul, kuid kriteeriumid peavad olema

objektiivsed ja proportsionaalsed. Sama otsuse punktis 119

rõhutati, et juurdepääs peab olema piiratud raske kuritegevuse

vastu võitlemisega.

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tuleb selliseid

piiranguid otsustada pädeval asutusel. Nagu ülal selgitatud, ei

ole uurimisasutused selliseks asutuseks, kes suudaks

erapooletult omavahel kaaluda isikute põhiõiguste riivet ning

taotletava eesmärgi olulisust (C-746/18, p-d 54-55). Seega ka

see otsustus tuleb teha Vabariigi Valitsusel, juhindudes kas

kohtu või õiguskantsleri siduvast seisukohast.

Juhime tähelepanu, et igasugune säilitatud andmete

kasutamine, sh riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil säilitatud

andmete kasutamine, peab olema allutatud eelnevale

kohtulikule kontrollile (C-746/18, p-d 51-52).

Julgeolekuasutuste puhul ei sätesta JAS sellist kohtulikku

kontrolli. Seetõttu näeb advokatuur hädavajaliku muudatusena

muudatust JAS § 27 lg 1 ja 2 muuta viisil, et see hõlmab ka

JAS § 26 lg 3 p 4 alusel teostatut. Vastasel juhul on

julgeolekuasutuste poolt teostatud andmete kasutamine

automaatselt vastuolus EL õigusega. Meie hinnangul ei ole riigi

sunnil säilitatavate liiklus- ja asukohaandmete kasutamine

väärteomenetluses Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas.

Ärilisel eesmärgil juba kogutud andmete kasutamine võib

teoreetiliselt tulla kõne alla üksnes kitsalt piiritletud juhtudel,

kui tagatud on kohtulik kontroll, selgelt kõrge lävend ja

proportsionaalsus. Eelnõus tuleb vältida lahendust, mis

võimaldab sideandmete kasutamist üldise ohuennetuse,

tavapärase haldusjärelevalve või korrarikkumise kõrvaldamise

eesmärgil.

Kohtuasjas Prokuratuur (C-746/18, p-d 45, 50) rõhutas

Euroopa Kohus, et ulatuslik juurdepääs liiklus- ja

asukohaandmetele on kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil

põhjendatud üksnes raskete kuritegude puhul. Kohtuasjas Tele2

Sverige (C-203/15 ja C-698/15, p-d 115–119) rõhutas kohus

samuti, et juurdepääs peab olema piiratud rangelt vajaliku ja

raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgiga. Sellest ei

nähtu alust laiendada sideandmete kasutamist

väärteomenetlusele või üldistele korrakaitselistele

eesmärkidele. Lugedes viidatud kohtulahendeid, ei ole üheselt

selge, et Euroopa Kohtu seisukohad rakenduksid üksnes

riiklikul sunnil kogutavatele andmetele, vaid kõigile

sideettevõtjate poolt kogutud sideandmetele.

andmete kasutamist ei ole EL

Kohus keelanud muudel

eesmärkidel. (C-339/20, C-397/20

ja C-470/21).

13. Peame andmesubjekti hilisemat teavitamist väga oluliseks riive

tasakaalustamise meetmeks. Kui teavitamise regulatsiooni

praegusesse eelnõusse ei lisata, tuleb riive intensiivsust muude

meetmetega oluliselt vähendada. Muidu jääb risk, et

andmesubjekti õiguskaitsevahendid jäävad üksnes

ANTUD SELGITUS

Teavitamise regulatsioon ei kuulu

ESS kohaldamisalasse ning see on

reguleeritud eriseadustes.

19

teoreetiliseks, sest isik ei saa kunagi teada, et tema andmeid on

kasutatud. Teavitamine võib olla edasilükatav üksnes siis, kui

see on konkreetse menetluse või julgeolekuhuvi kaitseks

vältimatult vajalik.

Kohtuasjas Tele2 Sverige (C-203/15 ja C-698/15, 21.12.2016,

p 121) rõhutas Euroopa Kohus, et pädevad asutused peavad

teavitama puudutatud isikuid andmetele juurdepääsust niipea,

kui teavitamine ei kahjusta enam uurimist, sest teavitamine on

vajalik tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. See

põhimõte seondub põhiõiguste harta artikliga 47 ning nõuab, et

teavitamata jätmine ei muutuks reegliks.

Kuna tegemist on horisontaalse

teemaga, mis puudutab mis tahes

andmete päringuid, siis peame

vajalikuks seda teemat käsitleda

eraldi eelnõus.

14. Palume eelnõu edasisel menetlemisel tagada, et sideandmete

säilitamise ja kasutamise regulatsioon sisaldaks selgeid seaduse

tasandil sätestatud lävendeid, võimalikult lühikesi ja

andmekategooriate kaupa põhjendatud säilitamistähtaegu,

sõltumatut eel- või järelkontrolli, andmesubjekti hilisema

teavitamise regulatsiooni ning selgeid piiranguid andmete

hilisemale kasutamisele muudes menetlustes. Ilma nende

tagatisteta ei pruugi regulatsioon saavutada soovitud

õigusselgust ning võib kaasa tuua uued vaidlused andmete

säilitamise ja kasutamise lubatavuse üle ning kõigi osaliste

jaoks kõige halvema tagajärje – igasuguse õigusliku aluse

kadumise sideandmete säilitamiseks ja kasutamiseks.

ANTUD SELGITUS

Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud

EL Kohtu ja Riigikohtu lahenditest

ning nendega kehtestatud

tingimustest.

Eelnõuga nähakse ette

säilitamiskohustus ulatuses, kus

see on lubatud kohtupraktikaga.