EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 24.8.2026 COM(2026) 437 final

2026/0240 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL REGULATION

fixing the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks

applicable in the Baltic Sea for 2027 and amending Regulation (EU) 2026/249 as regards

certain fishing opportunities in other waters

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

In accordance with Regulation (EU) No 1380/2013 of the European Parliament and of the

Council1 on the common fisheries policy (the ‘CFP Regulation’), marine biological resources

must be exploited in a way that restores and maintains populations of harvested species above

levels that can produce the maximum sustainable yield (MSY). An important tool for ensuring

this is the annual fixing of fishing opportunities in the form of total allowable catches

(‘TACs’) and quotas.

Regulation (EU) 2016/1139 of the European Parliament and of the Council2 establishing a

multiannual plan for the Baltic Sea (the ‘MAP’) further specifies target ranges for fishing

mortality. These ranges are used in this proposal to achieve the objectives of the common

fisheries policy (‘CFP’) and in particular to restore and maintain MSY.

This proposal aims to fix fishing opportunities for 2027 for the most commercially significant

fish stocks in the Baltic Sea. It also aims to regulate marine recreational fisheries to the extent

required to conserve the fish stocks covered by this Regulation. To simplify and clarify the

annual TAC and quota decisions, fishing opportunities in the Baltic Sea have been fixed by

way of a separate regulation since 2007.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The proposal sets TACs and quotas at levels consistent with the objectives of the CFP

Regulation and the MAP.

• Consistency with other Union policies

The proposal is consistent with other Union policies, in particular with policies in the field of

the environment.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The legal basis for the proposal is Article 43(3) of the Treaty on the Functioning of the

European Union (‘TFEU’).

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

The proposal falls under the Union’s exclusive competence referred to in Article 3(1), point

(d), TFEU. Therefore, the subsidiarity principle does not apply.

1 Regulation (EU) No 1380/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on

the Common Fisheries Policy, amending Council Regulations (EC) No 1954/2003 and (EC)

No 1224/2009 and repealing Council Regulations (EC) No 2371/2002 and (EC) No 639/2004 and

Council Decision 2004/585/EC (OJ L 354, 28.12.2013, p. 22, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/2023-01-01). 2 Regulation (EU) 2016/1139 of the European Parliament and of the Council of 6 July 2016 establishing

a multiannual plan for the stocks of cod, herring and sprat in the Baltic Sea and the fisheries exploiting

those stocks, amending Council Regulation (EC) No 2187/2005 and repealing Council Regulation (EC)

No 1098/2007 (OJ L 191, 15.7.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

EN 2 EN

• Proportionality

The proposal allocates fishing opportunities to Member States according to the objectives of

the CFP Regulation and the MAP. Under Article 16(6) and (7) and Article 17 of the CFP

Regulation, Member States are to decide how the fishing opportunities allocated to them are

allocated to fishing vessels that fly their flag according to certain criteria set out in those

Articles. Member States therefore have a margin of discretion to distribute the fishing

opportunities that this proposal proposes to allocate to them in line with their preferred

social/economic model.

• Choice of instrument

A regulation is considered the most appropriate instrument because it makes it possible to set

requirements that apply directly to Member States and relevant businesses. This will help

ensure that the requirements are implemented in a timely and harmonised way, thus leading to

greater legal certainty.

3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Stakeholder consultations

The Commission consulted stakeholders (particularly through the Baltic Sea Advisory

Council) on the basis of its Communication on ‘Sustainable fishing in the EU: state of play

and orientations for 2027’ (COM(2026) 271 final). The International Council for the

Exploration of the Sea (‘ICES’) provided the scientific basis for the proposal. The views

expressed by the consulted stakeholders on all fish stocks concerned were taken into account

as much as possible but without contradicting current policies or causing any deterioration in

the state of vulnerable resources.

Scientific advice on catch limitations and on the status of stocks was also discussed with

Member States at the BALTFISH regional forum in June 2026.

• Collection and use of expertise

The Commission consulted ICES whose scientific advice is based on an advice framework

developed by its expert groups and decision-making bodies and issued in line with its

framework partnership agreement with the Commission.

Each year, the Union seeks scientific advice from ICES on the state of important fish stocks.

The advice received covers all Baltic stocks and TACs are proposed for the most

commercially significant stocks3.

• Impact assessment

The proposal is part of a long-term approach in which fishing is adjusted in line with the

objective of contributing to achieving – and then maintaining – sustainable long-term levels.

Over time, this approach is expected to result in (i) stable fishing pressure; (ii) higher quotas;

and therefore (iii) improved incomes for fishers and their families. Where landings increase,

this is expected to benefit (i) the fishing industry; (ii) consumers; (iii) the processing and retail

industry; and (iv) the rest of the industry linked to commercial and recreational fishing.

3 http://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx

EN 3 EN

However, the recent evaluation of the CFP Regulation4 showed mixed results, notably for the

Baltic Sea. Overall, while fishing pressure has decreased, the number of stocks with a healthy

biomass has decreased somewhat. In this context, sustainable fisheries in the Baltic Sea can

only be achieved in conjunction with a healthy marine environment, notably by implementing

the 2030 Biodiversity Strategy5 and other related initiatives, such as the EU action plan for

marine ecosystems and fisheries6 and the European Ocean Pact7.

This proposal seeks to avoid short-term approaches in favour of long-term sustainability. It

therefore takes account of initiatives by stakeholders and advisory councils which have been

positively reviewed by ICES and/or the Scientific, Technical and Economic Committee for

Fisheries (STECF). The Commission proposal (SEC(2011) 891) that led to the CFP

Regulation was based on an impact assessment which found that, although achieving the

MSY objective was a necessary condition for environmental, economic and social

sustainability, those three objectives could not be achieved in isolation.

Up to 2019, decisions on Baltic Sea fishing opportunities successfully set TACs for all stocks

with MSY advice in line with the FMSY ranges at the moment of TAC setting, except in the

case of western Baltic herring. Those decisions also contributed to rebuilding stocks and

rebalancing fishing capacity and fishing opportunities. However, in 2019 it became apparent

that eastern Baltic cod had been under severe pressure for many years. Since then, ICES has

estimated that this stock will most probably remain below the Blim conservation reference

point in the years to come. In 2021, it became apparent that the western Baltic cod stock had

also been below Blim for many years. Moreover, ICES also found that several salmon

populations were not in good condition. Up to 2020, ICES estimated that the biomass of

central Baltic herring was below the MSY Btrigger conservation reference point. In 2023 ICES

estimated that the biomass had actually been fluctuating around Blim since the 1990s.

However, since 2021 the biomass has been increasing and is estimated to be above MSY

Btrigger in 2028. The biomass of Bothnian herring has been continuously decreasing since its

peak in 1994. Following a benchmark in 2024, its biomass is estimated to have been below

MSY Btrigger since 2019, falling to one of its lowest levels on record in 2024, halfway between

MSY Btrigger and Blim. This year, ICES estimates that the biomass is higher than estimated in

the past but predicts it will continue decreasing and will therefore remain below MSY Btrigger.

The biomass of sprat has substantially decreased in recent years and in 2025 reached its

lowest level since 1990, close to MSY Btrigger. However, it is predicted to double this year and

to continue increasing in 2027. Further progress is therefore still needed to reach and maintain

MSY for all Baltic Sea stocks.

On 29 May 2026, ICES published its scientific advice for the various Baltic stocks for 2027,

except for salmon in the main basin and in the Gulf of Finland for which the advice issued last

year still applies. For eastern and western Baltic cod and western Baltic herring, ICES re-

issued advice for zero catches in 2027due to the unchanged (critical) condition of the stock.

4 Commission Staff Working Document, Evaluation of Regulation (EU) No 1380/2013 of the European

Parliament and of the Council of 11 December 2013 on the Common Fisheries Policy

(SWD(2026)120). 5 https://environment.ec.europa.eu/strategy/biodiversity-strategy-2030_en 6 Communication from the Commission of 21 February 2023 to the European Parliament, the Council,

the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, EU Action Plan:

Protecting and restoring marine ecosystems for sustainable and resilient fisheries (COM(2023) 102

final). 7 Communication from the Commission of 5 June 2025 to the European Parliament, the Council, the

European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, The European Ocean

Pact (COM(2025) 281 final).

EN 4 EN

The advice for eastern Baltic cod and western Baltic cod is based on the precautionary

approach. The biomass of both cod stocks remains below Blim. For the other six stocks, ICES

issued MSY advice with the following biomass estimates:

• sprat, herring in the Gulf of Riga and plaice are estimated to be above MSY Btrigger;

• central Baltic herring and Bothnian herring are estimated to be below MSY Btrigger;

and

• western Baltic herring is estimated to be below Blim.

It is therefore proposed to increase the fishing opportunities compared to 2026 for Bothnian

herring by +3%, for central Baltic herring by +49%, for herring in the Gulf of Riga by +11%

and for sprat by +44%. In addition, it is proposed to decrease the by-catch allocations for

eastern and western Baltic cod and for western Baltic herring compared to 2026 by -51%, -

88% and -45% respectively. As regards salmon in the main basin and in the Gulf of Finland,

as well as plaice, it is proposed to maintain for 2027 the TAC level adopted in 2026.

The economic impact of the proposal for 2027 is therefore that fishing opportunities will

increase overall for all Member States. All in all, the proposal equates to a catch volume of

approximately 543 000 tonnes, representing a 35.3% increase compared to the final fishing

opportunities for 2026.

• Regulatory fitness and simplification

The proposal continues to allow for flexibility through the application of the quota-exchange

mechanisms already laid down by regulations on fishing opportunities in the Baltic Sea in

previous years. No new rules or new administrative procedures are proposed for Union or

national public authorities that would increase administrative burden.

The proposal concerns an annual regulation applicable to 2027. It therefore does not include a

revision clause.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The proposal has no implications for the Union budget.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation, and reporting arrangements

Monitoring and compliance will be ensured in accordance with Council Regulation (EC)

No 1224/20098.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

The proposal fixes fishing opportunities for certain fish stocks or groups of fish stocks in the

Baltic Sea for 2027.

8 Council Regulation (EC) No 1224/2009 of 20 November 2009 establishing a Union control system for

ensuring compliance with the rules of the common fisheries policy, amending Regulations (EC)

No 847/96, (EC) No 2371/2002, (EC) No 811/2004, (EC) No 768/2005, (EC) No 2115/2005, (EC)

No 2166/2005, (EC) No 388/2006, (EC) No 509/2007, (EC) No 676/2007, (EC) No 1098/2007, (EC)

No 1300/2008, (EC) No 1342/2008 and repealing Regulations (EEC) No 2847/93, (EC) No 1627/94

and (EC) No 1966/2006 (OJ L 343, 22.12.2009, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

EN 5 EN

To set Union quotas for stocks shared with the Russian Federation, the respective quantities

corresponding to the Russian Federation’s historic share of those stocks have been deducted

from the catches advised by ICES. The fishing opportunities allocated to Member States are

set out in the Annex to this proposal.

Regarding eastern Baltic cod, ICES further downgraded its assessment type from an analytical

assessment to a survey index indicative of trends. The advice for 2027 remains category 3

precautionary advice and zero catches for the eighth consecutive year9. Due to the depleted

stock situation, the Council has decided since 2019 to close the targeted fishery and to adopt

remedial measures functionally linked to the fishing opportunities (a spawning closure period

and a ban of recreational fisheries, which since 2025 has covered the entire management

area). These remedial measures have not yet had the time to improve the stock status so the

proposal seeks to maintain them, in accordance with Article 3(1) of the MAP and

Article 16(4) of the CFP Regulation, in conjunction with Article 2(1) and Article 2(5), points

(c) and (f) of that Regulation. Regarding the TAC level, ICES has so far not been in a position

to quantify the level of eastern Baltic cod by-catches in other fisheries, but confirms the

presence of eastern Baltic cod by-catches in all other fisheries10. Without a by-catch allocation

of eastern Baltic cod, all fisheries in the eastern Baltic cod management area would have to be

closed. In order to avoid the potentially severe socio-economic consequences of a total

closure and in the absence of additional information, the Commission proposes to set the by-

catch TAC for eastern Baltic cod at a level whose quota shares cover the reported landings of

each Member State concerned in the eastern Baltic cod management area in 2025, which is

211 tonnes. This should ensure that the fishing pressure on this stock will not increase.

Moreover, cod is an unavoidable by-catch in demersal flatfish fisheries and more selective

fishing gears, which are expected to substantially reduce cod by-catches, became mandatory

in April 2025 in the main distribution area of eastern Baltic cod11.

Regarding western Baltic cod, in 2023, ICES downgraded its assessment type to category 3

precautionary advice. In 2025, ICES advised zero catch for 2026 and 202712. Stock biomass

has been below Blim for most of the last 15 years. As a result, since 2021, the Council has

decided to close the targeted fishery and to adopt remedial measures functionally linked to the

fishing opportunities (a spawning closure period and a ban of recreational fisheries). These

remedial measures have not yet had the time to improve the stock status so the proposal aims

to maintain them, in accordance with Article 3(1) of the MAP and Article 16(4) of the CFP

Regulation, in conjunction with Article 2(1) and Article 2(5), points (c) and (f) of that

Regulation. Regarding the TAC level, ICES has so far not been in a position to quantify the

level of western Baltic cod by-catches in other fisheries, but confirms the presence of western

Baltic cod by-catches in all other fisheries13. Without a by-catch allocation of western Baltic

cod, all fisheries in the western Baltic cod management area would have to be closed. In order

to avoid the potentially severe socio-economic consequences of a total closure and in the

absence of additional information, the Commission proposes to set the by-catch TAC for

western Baltic cod at a level whose quota shares cover the reported landings of each Member

9 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932015 10 https://doi.org/10.17895/ices.advice.5276; https://doi.org/10.17895/ices.advice.5649;

https://doi.org/10.17895/ices.advice.24799266 11 Commission Delegated Regulation (EU) 2024/3093 of 13 October 2022 amending Regulation (EU)

2019/1241 of the European Parliament and of the Council as regards specific technical measures to

reduce by-catches of cod in the Baltic Sea (OJ L 2024/3093, 10.12.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/3093/oj). 12 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202560 13 See footnote 9.

EN 6 EN

State concerned in the western Baltic cod management area in 2025, which is 31 tonnes. This

should ensure that the fishing pressure on this stock will not increase. Moreover, cod is an

unavoidable by-catch in demersal flatfish fisheries and more selective fishing gears, which are

expected to substantially reduce cod by-catches, became mandatory in April 2025 in the

management area of western Baltic cod14.

Regarding plaice, since 2025, ICES has issued one piece of MSY advice covering ICES

subdivisions 21 to 3215. According to this advice, although stock biomass is historically high,

the condition of individual fish has substantially deteriorated over the last six years. ICES

advises that catches could increase by +2% for 2027 compared to the TAC set for 2026.

However, given the poor condition of individual fish, the Commission proposes to keep the

TAC level unchanged in accordance with Article 4(3) of the MAP.

Regarding western Baltic herring, ICES advises zero catch for the ninth consecutive year.

ICES has fixed the reference points at a higher level and has also increased its estimate of the

stock size which remains at only 56% of Blim in 202616. ICES also continues to estimate that

biomass will remain below Blim at least until 2028, even with no fishing at all. Recruitment

has been at historically low levels for about 10 years. Since 2021, the Council has decided to

close the targeted fishery except for scientific fisheries and small-scale coastal fisheries, and

to set a TAC for unavoidable by-catches to avoid choking other fisheries. These remedial

measures have not yet had the time to improve the stock status. The Commission therefore

proposes, in accordance with Article 4(6) and Article 5(2) of the MAP, to keep the targeted

fishery closed and to discontinue the exemption for small-scale coastal fisheries. Regarding

the TAC level, ICES has so far not been in a position to quantify the level of western Baltic

herring by-catches in other fisheries, but confirms the presence of such by-catches in targeted

sprat fisheries17. In order to avoid the potentially severe socio-economic consequences

resulting from the closure of the targeted sprat fisheries in the western Baltic herring

management area and in the absence of additional information, the Commission proposes in

accordance with Article 2(1) and Article 2(5), points (c) and (f) of Regulation

(EU) No 1380/2013, to set the by-catch TAC for western Baltic herring at 437 tonnes which

corresponds to the total reported landings in 2025.

Regarding central Baltic herring, ICES conducted a benchmarking study in 2023 and

estimates that the biomass has been below Blim for most of the past 30 years, before increasing

as of 2022 and then passing above Blim in 2024. It is currently expected to be above MSY

Btrigger in 202718. Due to the increased biomass, the advice for catches at the FMSY point value

translates into a TAC which is 153% higher than the TAC set for 2026. However, the stock is

still below MSY Btrigger and past experience with uncertainty around recruitment estimates

calls for caution. To strike the right balance between rebuilding stocks and providing fishing

opportunities, the Commission proposes to keep the fishing mortality rate stable and thus to

set the TAC at 143 860 tonnes (+49%) in accordance with Article 4(4) of the MAP, while also

maintaining the three-month spawning closure.

Regarding herring in the Gulf of Riga, ICES estimates that biomass is higher than estimated

previously. Although biomass is expected to decrease slightly, it remains far above MSY

14 See footnote 10. 15 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932261 16 https://doi.org/10.17895/ices.advice.32133847 17 See footnote 9. 18 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932081

EN 7 EN

Btrigger and at a historically high level19. The Commission therefore proposes to set the TAC at

the FMSY point value in accordance with Article 4(3) of the MAP.

Regarding Bothnian herring, ICES estimates that biomass is higher than estimated previously

but that it will continue decreasing and hence remain below MSY Btrigger 20. The advice for

catches at the FMSY point value translates into a +62% increase compared to the TAC set for

2026. However, such an increase would result in a decrease in biomass. For biomass to

increase, the TAC level must be lower than 68 736 tonnes. In addition, ICES estimates that

with no fishing at all the probability of the stock recovering in 2028 to a level above MSY

Btrigger is 65%. To strike the right balance between rebuilding stocks and providing fishing

opportunities, the Commission proposes to keep the fishing mortality rate stable and thus to

set the TAC at 57 308 tonnes (+3%) in accordance with Article 4(4) and Article 5(1) of the

MAP, while maintaining as a remedial measure the three-month spawning closure.

Regarding sprat, ICES estimates that, after a worrying decrease in biomass up to 2025 caused

by record low recruitment in 2021-2023, biomass has since almost doubled following very

high recruitment in 2024 and 2025. Biomass in 2026 is predicted to be again far above MSY

Btrigger and to continue increasing in 202721. The Commission therefore proposes to set the

TAC at the FMSY point value in accordance with Article 4(3) of the MAP, and to discontinue

the spawning closure.

Regarding salmon, since at least the 1990s, ICES found that the status of river stocks in the

Baltic Sea area to be variable, with some salmon river stocks being in a good condition but

others not. Since 2022, ICES has also advised stopping all commercial and recreational

salmon catches in the main basin since salmon is caught in inherently mixed fisheries where

all river stocks are caught together. At the same time, ICES has considered that the existing

targeted fishery can continue in some northern coastal areas during the salmon summer

migration season. Therefore, since 2021, the Council has decided to close the targeted salmon

fishery in the main basin and to set a by-catch TAC for unavoidable by-catches, with an

exemption for scientific fisheries, while keeping the targeted salmon fishery open during the

summer period in the relevant northern coastal areas. Since 2021, the Council has also

adopted remedial measures functionally linked to the fishing opportunities (ban on using

longlines and on fish for sea trout outside coastal areas; daily bag limit of one fin-clipped

salmon per angler in most areas). As ICES did not issue new advice for 2027, its advice for

202622 remains the best available scientific advice. The Commission therefore proposes, in

accordance with Article 16(4) of the CFP Regulation and in conjunction with Article 2(1) and

Article 2(5), points (c) and (f), of that Regulation, to maintain the TAC level in 2027. It also

proposes maintaining the accompanying measures adopted for 2026 while discontinuing the

possibility of recreational salmon fisheries except in the coastal areas of ICES subdivisions 29

North to 31, where it is allowed during the same periods as commercial fishing is allowed.

Regarding salmon in the Gulf of Finland, ICES did also not issue new advice so last year’s

advice remains valid23. The Commission therefore proposes, in accordance with Article 16(4)

of the CFP Regulation, to maintain the TAC level in 2027 as well as the inter-area flexibility

adopted for 2026.

19 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932084 20 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932087 21 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932426 22 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202839 23 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202842

EN 8 EN

Council Regulation (EC) No 847/96 lays down further conditions for year-to-year

management of TACs including, under Articles 3 and 4, flexibility provisions for stocks

subject to precautionary and analytical TACs, respectively. Article 2 states that, when fixing

the TACs, the Council must decide to which stocks Articles 3 and 4 should not apply, in

particular based on the biological status of the stocks. Last year the Commission proposed to

be more restrictive but the Council rejected this. The Commission therefore proposes to

maintain the current practice and to exclude year-to-year flexibility pursuant to Articles 3 and

4 of Regulation (EC) No 847/96 for stocks with a biomass below Blim and for stocks for which

ICES recommends either zero catches or suspending the targeted fishery. Article 15(9) of the

CFP Regulation also establishes a year-to-year flexibility mechanism for all stocks that are

subject to the landing obligation. In order to avoid excessive flexibility that would undermine

the principle of rational and responsible exploitation of marine biological resources and make

it difficult to achieve the CFP objectives, the Commission also proposes that Articles 3 and 4

of Regulation (EC) No 847/96 only apply if Member States do not use the year-to-year

flexibility provided for in Article 15(9) of the CFP Regulation. Furthermore, year-to-year

flexibility for quotas under Article 15(9) of the CFP Regulation should also be excluded if this

would undermine the achievement of the CFP objectives, in particular for stocks with a

biomass below Blim and for stocks for which only by-catch or scientific fisheries are

permitted.

The Commission also proposes to amend Council Regulation (EU) 2026/249 to set a TAC for

Norway pout, for which the fishing year starts on 1 November 2026. The TAC level is

marked as ‘pm’ (pro memoria), pending the publication of the ICES advice expected on

9 October 2026 and the outcome of the consultations with the United Kingdom.

EN 1 EN

2026/0240 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL REGULATION

fixing the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks

applicable in the Baltic Sea for 2027 and amending Regulation (EU) 2026/249 as regards

certain fishing opportunities in other waters

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union and in particular

Article 43(3) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) The Council is to adopt measures on the fixing and allocation of fishing opportunities,

including certain conditions functionally linked to the fishing opportunities. Under

Article 16(4) of Regulation (EU) No 1380/2013 of the European Parliament and of the

Council1, fishing opportunities are to be fixed in accordance with the objectives of the

common fisheries policy (CFP) set out in Article 2(2) of that Regulation. Under

Article 16(1) of Regulation (EU) No 1380/2013, fishing opportunities are to be

allocated between Member States in such a way as to ensure the relative stability of

fishing activities of each Member State for each stock or fishery.

(2) The total allowable catches (TACs) should therefore be established, in accordance

with Article 3 of Regulation (EU) No 1380/2013, on the basis of the best available

scientific advice, taking into account biological and socio-economic aspects while also

ensuring fair treatment between fishing sectors, and in the light of opinions expressed

during consultation of stakeholders.

(3) Regulation (EU) 2016/1139 of the European Parliament and of the Council2

establishes a multiannual plan for the stocks of cod (Gadus morhua), herring (Clupea

harengus) and sprat (Sprattus sprattus) in the Baltic Sea and for the fisheries

exploiting those stocks. In accordance with Article 3(1) of that Regulation, that plan

aims to contribute to the achievement of the objectives of the CFP. The plan also aims

to ensure that the exploitation of marine biological resources restores and maintains

populations of harvested species above levels that can produce the maximum

sustainable yield (MSY). The plan also aims to contribute to ensuring that fishing and

1 Regulation (EU) No 1380/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013

on the Common Fisheries Policy, amending Council Regulations (EC) No 1954/2003 and (EC)

No 1224/2009 and repealing Council Regulations (EC) No 2371/2002 and (EC) No 639/2004 and

Council Decision 2004/585/EC (OJ L 354, 28.12.2013, p. 22,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj). 2 Regulation (EU) 2016/1139 of the European Parliament and of the Council of 6 July 2016 establishing

a multiannual plan for the stocks of cod, herring and sprat in the Baltic Sea and the fisheries exploiting

those stocks, amending Council Regulation (EC) No 2187/2005 and repealing Council Regulation (EC)

No 1098/2007 (OJ L 191, 15.7.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

EN 2 EN

aquaculture activities are environmentally sustainable in the long term and are

managed in a way that is consistent with the objectives of achieving economic, social,

and employment benefits, and contributes to the availability of food supplies. These

objectives, as further specified in Article 2(5), points (c) and (f), of Regulation (EU)

No 1380/2013, include providing conditions for a viable and competitive fishing,

capture and processing industry and land-based fishing related activities. Furthermore,

they aim to ensure a fair standard of living for those dependent on fishing activities,

particularly considering coastal fisheries and socio-economic aspects.

(4) On 29 May 2026, the International Council for the Exploration of the Sea (ICES)

published its annual stock advice for Baltic stocks for 2027. For the salmon

management areas, ICES re-issued its advice previously given for 2026. According to

ICES, most of the fisheries in the Baltic Sea have at least some degree of mixing

between stocks. That mixing concerns both stocks managed by a TAC, and stocks not

managed by a TAC. The most important degree of mixing occurs among pelagic

species and demersal species.

(5) For 2027, ICES advises zero catches of western Baltic herring, eastern and western

Baltic cod, and of Atlantic salmon (Salmo salar) in ICES subdivisions 22 to 31 (‘main

basin salmon’). Cod is by-caught in all fisheries, western herring is by-caught in the

directed sprat fisheries, and main basin salmon is by-caught in various fisheries.

Therefore, if the TACs for those stocks were established at the levels advised by ICES,

the obligation to land all catches of those stocks, including their by-catches in mixed

fisheries, would lead to the phenomenon of choke species. ‘Choke species’ are species

with a lack of quota that can cause one or more fishing vessels to stop fishing even if

they still have quota for other species. A choke situation would particularly affect

vessels fishing for flatfish and pelagic species, potentially forcing them to cease

fishing operations in 2027 and leading to a premature closure of those fisheries. Based

on the data from the European Market Observatory for Fisheries and Aquaculture

Products, the first-sale value of the plaice (Pleuronectes platessa), sprat and relevant

herring fisheries that are allowed to be caught within the limits of the TACs and

expected to be caught in the relevant respective fishing area is estimated at

EUR 29 200 000, EUR 128 300 000 and EUR 94 700 000, respectively. Many

fisheries, in particular small-scale coastal fisheries for species not managed by a TAC,

would also need to cease fishing operations in 2027. In order to strike a balance

between maintaining fisheries, in view of the potentially severe socio-economic

implications of failing to do so and of the need to achieve a good biological status for

those stocks, and taking account of the difficulty of fishing all stocks in a mixed

fishery at MSY, it is appropriate to maintain TACs exclusively for unavoidable by-

catches for western Baltic herring, eastern and western Baltic cod, and main basin

salmon.

(6) As regards the eastern Baltic cod stock, ICES has advised zero catches for that stock

since 2019. This year ICES downgraded its previously analytical assessment to a

survey base index. Due to insufficient data, ICES is unable to estimate conservation

reference points and ICES cannot identify any level of catch that would recover the

stock. ICES therefore maintains its advice for zero catches for 2027 and 2028. In

accordance with Article 3(1) of Regulation (EU) 2016/1139 and Article 16(4) of

Regulation (EU) No 1380/2013, it is therefore appropriate to suspend the directed

fishery, and to adopt functionally linked remedial measures. In accordance with

Article 2(1) and Article 2(5), points (c) and (f) of Regulation (EU) No 1380/2013, the

fishing opportunities for unavoidable by-catches should be set at a low level in order

EN 3 EN

to avoid the potentially severe socio-economic implications that would result from

setting the fishing opportunities at zero.

(7) As regards the western Baltic cod stock, after advising a low level of catches for

several years, ICES advised in 2025 zero catches for 2026 and 2027 because the

stock’s biomass was estimated to be below the conservation reference point (Blim),

below which there may be reduced reproductive capacity in 2025 and not to recover

above Blim in 2027. In accordance with Article 3(1) of Regulation (EU) 2016/1139 and

Article 16(4) of Regulation (EU) No 1380/2013, it is therefore appropriate to suspend

the directed fishery and adopt functionally linked remedial measures. In accordance

with Article 2(1) and Article 2(5), points (c) and (f) of Regulation (EU) No 1380/2013,

the fishing opportunities for unavoidable by-catches should be set at a low level to

avoid the socio-economic consequences that would result from setting the fishing

opportunities at zero.

(8) As regards main basin salmon, ICES did not issue new advice for 2027. Hence the

advice given for 2026 is the best available scientific advice. In its advice for 2026

ICES maintained its zero-catch advice, while considering the possibility of continued

directed commercial and recreational coastal summer fisheries in the area north of

latitude 59° 30′ N (ICES subdivisions 29 North to 31). ICES also reduced its catch

advice further compared to 2025 because of additional uncertainties about the

abundance of salmon in the most important salmon river in the main basin. In addition,

ICES stated in its advice for 2026 that there is post-release mortality of wild salmon in

recreational fisheries for adipose fin-clipped salmon. In accordance with Article 16(4)

of Regulation (EU) No 1380/2013, it is therefore appropriate to set the level of fishing

opportunities and the fishing area and period in line with the ICES advice, and to

adopt three functionally linked remedial measures, namely to prohibit i) the use of

longlines, ii) to fish for sea trout outside coastal areas and iii) recreational fisheries

except when and where targeted commercial fisheries are allowed.

(9) In order to ensure the full use of coastal fishing opportunities for salmon in ICES

subdivision 32, it is appropriate to allow limited inter-area flexibility for salmon

between ICES subdivisions 22 to 31 and ICES subdivision 32.

(10) In order to reduce the risk of salmon being misreported as sea trout in the salmon

fisheries, it is appropriate to prohibit fishing for sea trout beyond four nautical miles

measured from the baselines, and to limit by-catches of sea trout to 3% of the

combined catch of sea trout and salmon.

(11) Measures on recreational fisheries of cod and main basin salmon and measures for the

conservation of sea trout and salmon stocks should be without prejudice to more

stringent national measures adopted in accordance with Articles 19 and 20 of

Regulation (EU) No 1380/2013.

(12) As regards western Baltic herring, for the ninth consecutive year, ICES advises zero

catches for that stock for 2027 and 2028. ICES modified the reference points and

increased its biomass estimate which however is estimated to be only 56% of Blim in

2026. Furthermore, recruitment remains relatively low and the biomass is not expected

to recover to above Blim in 2028. In accordance with Article 4(6) and Article 5(2) of

Regulation (EU) 2016/1139, it is therefore appropriate to suspend the targeted

fisheries and to discontinue the exemption for small-scale fishers. In accordance with

Article 2(1) and Article 2(5), points (c) and (f) of Regulation (EU) No 1380/2013, the

fishing opportunities for unavoidable by-catches should be set at a low level in order

EN 4 EN

to avoid the socio-economic consequences that would result from setting the fishing

opportunities at zero.

(13) As regards central Baltic herring, ICES estimates that the stock has been below Blim

for most of the last 30 years. ICES estimates that, due to increased weight-at-age and

stronger recruitment in recent years, the stock has been above Blim since 2024 and is

expected to be above MSY Btrigger in 2027. However, the stock is currently still below

the conservation reference point (MSY Btrigger), below which appropriate remedial

measures are to be taken to ensure the rapid return of the stock to levels above those

capable of producing MSY. In accordance with Article 4(4) of Regulation (EU)

2016/1139, it is therefore appropriate to set the fishing opportunities accordingly and

to maintain the three-month spawning closure period as a functionally linked remedial

measure.

(14) As regards herring in the Gulf of Riga and plaice, ICES estimates that the biomass is

above MSY Btrigger and the fishing pressure below FMSY. In accordance with

Article 4(3) of Regulation (EU) 2016/1139, it is therefore appropriate to set the fishing

opportunities accordingly.

(15) As regards herring in the Gulf of Bothnia, ICES increased its estimate of the biomass

which however is expected to continue to decrease and to remain below MSY Btrigger.

ICES continues to mention uncertainties in the estimation of the young age groups.

Moreover, there is no TAC in the range of FMSY which will lead to an increase of the

biomass in 2028. Furthermore, ICES notes that the stock is likely vulnerable to loss of

genetic diversity. In accordance with Article 4(4) and Article 5(1) of Regulation (EU)

2016/1139, it is therefore appropriate to set the fishing opportunities accordingly and

to maintain the three-month spawning closure period as a functionally linked remedial

measure.

(16) As regardssprat, due to historically low recruitment from 2021 to 2023, the biomass in

2025 was at its lowest level since 1990, and close to MSY Btrigger. However,

recruitment in 2024 was very high and ICES estimates that the biomass has almost

doubled. Recruitment in 2025 is also estimated to be high. In accordance with

Article 4(3) of Regulation (EU) 2016/1139, it is therefore appropriate to set the fishing

opportunities accordingly and to discontinue the three-month spawning closure period.

(17) The use of the fishing opportunities set out in this Regulation will be monitored and

controlled in accordance with Council Regulation (EC) No 1224/20093, in particular

Articles 33 and 34 thereof, concerning the recording of catches and fishing effort, and

the notification of data on the exhaustion of fishing opportunities to the Commission.

It is therefore necessary to specify the codes used by Member States when sending

data to the Commission on landings of stocks covered by this Regulation.

3 Council Regulation (EC) No 1224/2009 of 20 November 2009 establishing a Union control system for

ensuring compliance with the rules of the common fisheries policy, amending Regulations (EC)

No 847/96, (EC) No 2371/2002, (EC) No 811/2004, (EC) No 768/2005, (EC) No 2115/2005, (EC)

No 2166/2005, (EC) No 388/2006, (EC) No 509/2007, (EC) No 676/2007, (EC) No 1098/2007, (EC)

No 1300/2008, (EC) No 1342/2008 and repealing Regulations (EEC) No 2847/93, (EC) No 1627/94

and (EC) No 1966/2006 (OJ L 343, 22.12.2009, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

EN 5 EN

(18) Articles 3 and 4 of Council Regulation (EC) No 847/964 provide for year-to-year

flexibility for quotas for stocks subject to both precautionary and analytical TACs.

Under Article 2 of that Regulation, when fixing the TACs, the Council is to decide the

stocks to which Articles 3 and 4 are not to apply, in particular on the basis of their

biological status. Moreover, Article 15(9) of Regulation (EU) No 1380/2013 provides

for further year-to-year flexibility for all stocks that are subject to the landing

obligation. In order to avoid excessive flexibility that would undermine the

achievement of the objectives of the CFP, year-to-year flexibility for quotas under

Articles 3 and 4 of Regulation (EC) No 847/96 and Article 15(9) of Regulation (EU)

No 1380/2013 should not apply cumulatively. Year-to-year flexibility under

Article 15(9) of Regulation (EU) No 1380/2013 should, where relevant, be excluded

on the basis of the biological status of stocks.

(19) The biomass of the eastern Baltic cod, western Baltic cod and western Baltic herring

stocks is below Blim. For all these stocks, only by-catch and scientific fisheries should

be permitted in 2027. Therefore, and given the relatively low resilience of the Baltic

Sea ecosystem, the Member States that have a quota share of the respective TACs

have undertaken not to apply the year-to-year flexibility under Article 15(9) of

Regulation (EU) No 1380/2013 to those stocks for transferring unused quantities from

2026 to 2027 (‘banking’) and using quantities available for 2028 (‘borrowing’), so that

catches in 2027 do not exceed the respective TACs. Furthermore, south of latitude 59°

30′ N, the biomass of almost all main basin salmon river stocks is below the limit

reference point for smolt production (Rlim) and only by-catch and scientific fisheries

are permitted in 2027. The relevant Member States have therefore made a similar

commitment regarding year-to-year flexibility in relation to main basin salmon catches

for banking from 2026 to 2027 and for borrowing from 2028.

(20) [placeholder for Norway pout: Council Regulation (EU) 2026/2495 sets the TAC for

Norway pout (Trisopterus esmarkii) in ICES division 3a (Skagerrak-Kattegat), United

Kingdom and Union waters of ICES subarea 4 and United Kingdom waters of ICES

division 2a (North Sea). The Union and the United Kingdom held bilateral

consultations on xx October 2026 on the TAC for Norway pout in those zones for the

period from 1 November 2026 until 31 October 2027. Those consultations were held

under Article 498(2) of the Trade and Cooperation Agreement between the European

Union and the European Atomic Energy Community, of the one part, and the United

Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, of the other part6. The Union

participated in those consultations on the basis of specifications to the Union position

endorsed by the Council on xx October 2026, under Article 2 of Council Decision

(EU) 2021/18757. The Union and the United Kingdom agreed on a TAC based on the

ICES advice for Norway pout in ICES subarea 4 and division 3a for that period, which

advice was published on 9 October 2026. The outcome of the consultation was

4 Council Regulation (EC) No 847/96 of 6 May 1996 introducing additional conditions for year-to-year

management of TACs and quotas (OJ L 115, 9.5.1996, p. 3,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/OJ). 5 Council Regulation (EU) 2026/249 of 26 January 2026 fixing for 2026, 2027 and 2028 the fishing

opportunities for certain fish stocks, applicable in Union waters and, for Union fishing vessels, in

certain non-Union waters, and amending Regulation (EU) 2025/202 (OJ L 2026/249, 30.1.2026, ELI

http://data.europa.eu/eli/reg/2026/249/OJ). 6 OJ L 149, 30.4.2021, p. 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/OJ. 7 Council Decision (EU) 2021/1875 of 22 October 2021 concerning the position to be adopted on behalf

of the Union in the annual consultations with the United Kingdom to agree on total allowable catches

(OJ L 378, 26.10.2021, p. 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1875/OJ).

EN 6 EN

documented in the Written Record, which was signed by the Heads of Delegation of

the Union and the United Kingdom on xx October 2026. The TAC for the period from

1 November 2026 to 31 October 2027 should be fixed at the level set out in that

Written Record.]

(21) [placeholder for other possible modifications to Council Regulation (EU) 2026/249].

(22) Regulation (EU) 2026/249 should therefore be amended accordingly.

(23) To avoid the interruption of fishing activities and safeguard the livelihood of fishers,

the provisions of this Regulation relating to the Baltic Sea should apply from

1 January 2027. The provisions amending Regulation (EU) 2026/249 relating to

Norway pout in the Skagerrak-Kattegat and in the North Sea should apply

retroactively from 1 November 2026 until 31 October 2027, because that is the fishing

season for Norway pout. [placeholder for possible other modifications.] Such

retroactive application does not affect the principles of legal certainty and the

protection of legitimate expectations, as the quotas under those TACs have not yet

been exhausted or are increased. For reasons of urgency, this Regulation should enter

into force immediately after its publication in the Official Journal of the European

Union,

HAS ADOPTED THIS REGULATION:

CHAPTER I

GENERAL PROVISIONS

Article 1

Subject matter

This Regulation fixes the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks

in the Baltic Sea for 2027.

Article 2

Scope

1. This Regulation applies to Union fishing vessels operating in the Baltic Sea.

2. This Regulation also applies to recreational fisheries in the Baltic Sea, where they are

expressly referred to in the relevant provisions.

Article 3

Definitions

For the purposes of this Regulation, the definitions laid down in Article 4 of Regulation (EU)

No 1380/2013 apply.

In addition, the following definitions apply:

EN 7 EN

(1) ‘subdivision’ means an International Council for the Exploration of the Sea (ICES)

subdivision of the Baltic Sea as defined in Annex III to Regulation (EC)

No 218/2009 of the European Parliament and of the Council8;

(2) ‘total allowable catch (TAC)’ means:

(a) in fisheries subject to the exemption from the landing obligation referred to in

Article 15(4) to (7) of Regulation (EU) No 1380/2013, the quantity of fish that

may be landed from each stock each year;

(b) in all other fisheries, the quantity of fish that may be caught from each stock

each year;

(3) ‘quota’ means a proportion of the TAC allocated to the Union, a Member State or a

third country;

(4) ‘recreational fisheries’ means non-commercial fishing activities exploiting marine

biological resources for recreation, tourism or sport;

(5) ‘analytical assessment’ means a quantitative evaluation of trends in a given stock,

based on data about the stock’s biology and exploitation, including based on proxies,

which scientific review has indicated to be of sufficient quality to provide scientific

advice;

(6) ‘analytical TAC’ means a TAC for which an analytical assessment is available;

(7) ‘precautionary TAC’ means a TAC for which an analytical assessment is not

available and for which either an assessment based on the precautionary approach is

available or no assessment is available.

CHAPTER II

FISHING OPPORTUNITIES

Article 4

TACs and allocations

The TACs, quotas and, where appropriate, measures functionally linked thereto are set out in

the Annex.

Article 5

Special provisions on allocation of fishing opportunities

1. The allocation of fishing opportunities among Member States set out in this

Regulation shall be without prejudice to:

(a) exchanges made pursuant to Article 16(8) of Regulation (EU) No 1380/2013;

(b) deductions and reallocations made pursuant to Article 37 of Regulation (EC)

No 1224/2009;

8 Regulation (EC) No 218/2009 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on the

submission of nominal catch statistics by Member States fishing in the north-east Atlantic (OJ L 87,

31.3.2009, p. 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/OJ).

EN 8 EN

(c) additional landings allowed under Article 3 of Regulation (EC) No 847/96 and

under Article 15(9) of Regulation (EU) No 1380/2013;

(d) quantities withheld in compliance with Article 4 of Regulation (EC) No 847/96

and transferred under Article 15(9) of Regulation (EU) No 1380/2013;

(e) deductions made pursuant to Articles 105, 106 and 107 of Regulation (EC)

No 1224/2009.

2. Stocks subject to precautionary or analytical TACs for the purposes of the year-to-

year management of TACs and quotas provided for in Regulation (EC) No 847/96

are identified in the Annex to this Regulation.

3. Except where otherwise specified in the Annex to this Regulation, Article 3 of

Regulation (EC) No 847/96 shall apply to stocks subject to a precautionary TAC, and

Article 3(2) and (3) and Article 4 of that Regulation shall apply to stocks subject to

an analytical TAC.

4. Articles 3 and 4 of Regulation (EC) No 847/96 shall not apply where a Member State

uses the year-to-year flexibility provided for in Article 15(9) of Regulation (EU)

No 1380/2013.

Article 6

Conditions for landing of catches and by-catches

The stocks of non-target species within safe biological limits referred to in Article 15(8) of

Regulation (EU) No 1380/2013 to which the derogation from the obligation to count catches

against the relevant quotas applies are identified in the relevant TAC tables in the Annex to

this Regulation.

Article 7

Closures to protect cod spawning

1. It shall be prohibited to fish with any type of fishing gear in subdivisions 25 and 26

from 1 May to 31 August.

2. The prohibition laid down in paragraph 1 shall not apply in the following cases:

(a) fishing operations conducted for the exclusive purpose of scientific

investigations, provided that those investigations are carried out in compliance

with the conditions set out in Article 25 of Regulation (EU) 2019/1241 of the

European Parliament and of the Council9;

(b) Union fishing vessels of less than 12 metres in length overall that fish with

gillnets, entangling nets or trammel nets, with bottom set lines, longlines,

drifting lines, handlines and jigging equipment or similar passive gear, in areas

9 Regulation (EU) 2019/1241 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on the

conservation of fisheries resources and the protection of marine ecosystems through technical measures,

amending Council Regulations (EC) No 1967/2006, (EC) No 1224/2009 and Regulations (EU)

No 1380/2013, (EU) 2016/1139, (EU) 2018/973, (EU) 2019/472 and (EU) 2019/1022 of the European

Parliament and of the Council, and repealing Council Regulations (EC) No 894/97, (EC) No 850/98,

(EC) No 2549/2000, (EC) No 254/2002, (EC) No 812/2004 and (EC) No 2187/2005 (OJ L 198,

25.7.2019, p. 105, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).

EN 9 EN

where the water depth is less than 20 metres according to the coordinates on

the official sea chart issued by the competent national authorities;

(c) without prejudice to the closure periods set out in Article 8(1)(a) and

Article 9(1), Union fishing vessels that fish in subdivision 25 for pelagic stocks

for direct human consumption, using gears with a mesh size of 45 mm or less,

in areas where the water depth is less than 50 metres according to the

coordinates on the official sea chart issued by the competent national

authorities, and whose landings are sorted.

3. It shall be prohibited to fish with any type of fishing gear in subdivisions 22 and 23

from 15 January to 31 March and in subdivision 24 from 15 May to 15 August.

4. The prohibition laid down in paragraph 3 shall not apply in the following cases:

(a) fishing operations conducted for the exclusive purpose of scientific

investigations, provided that those investigations are carried out in compliance

with the conditions set out in Article 25 of Regulation (EU) 2019/1241;

(b) Union fishing vessels of less than 12 metres in length overall that fish with

gillnets, entangling nets or trammel nets, with bottom set lines, longlines,

drifting lines, handlines and jigging equipment or similar passive gear, in areas

where the water depth is less than 20 metres according to the coordinates on

the official sea chart issued by the competent national authorities;

(c) Union fishing vessels that fish in subdivision 24 for pelagic stocks for direct

human consumption, using gears with a mesh size of 45 mm or less, in areas

where the water depth is less than 40 metres according to the coordinates on

the official sea chart issued by the competent national authorities, and whose

landings are sorted;

(d) Union fishing vessels that fish with dredges for bivalve molluscs in subdivision

22, in areas where the water depth is less than 20 metres according to the

coordinates on the official sea chart issued by the competent national

authorities.

5. Masters of Union fishing vessels referred to in paragraph 2, point (b) or (c), and

paragraph 4, point (b), (c) or (d), shall ensure that their fishing activities can be

monitored at any time by the control authorities of the relevant Member State.

Article 8

Closures to protect herring spawning in subdivisions 25, 26, 27, 28.2, 29, 30, 31 and 32

1. It shall be prohibited to fish for pelagic species using pelagic trawl in coastal areas up

to four nautical miles measured from the baselines, where the water depth is less

than 20 metres according to the coordinates on the official sea chart issued by the

competent national authority during the following periods and in respect to the

following subdivisions:

(a) from 16 March to 15 June in subdivisions 25 and 26;

(b) from 1 April to 30 June in subdivisions 27 and 28.2;

(c) from 1 May to 31 July in subdivisions 29 to 32.

2. The prohibition laid down in paragraph 1 shall not apply for fishing operations

conducted for the exclusive purpose of scientific investigations, provided that those

EN 10 EN

investigations are carried out in compliance with the conditions set out in Article 25

of Regulation (EU) 2019/1241.

Article 9

Measures on recreational fisheries of cod in subdivisions 22 to 32

1. Recreational fisheries of cod shall be prohibited in subdivisions 22 to 32. Any

specimen of cod caught accidentally shall be immediately released back into the sea.

2. Notwithstanding paragraph 1, incidental by-catches of cod in recreational fisheries

for other species in subdivisions 27 to 32 may be retained.

Article 10

Measures on recreational fisheries of salmon in subdivisions 22 to 31

1. Recreational fisheries of salmon shall be prohibited in subdivisions 22 to 31. Any

specimen of salmon caught accidentally shall be immediately released back into the

sea.

2. By way of derogation from paragraph 1, recreational fisheries of salmon shall be

allowed north of latitude 59° 30′ N in areas within four nautical miles measured from

the baselines from 1 May to 31 August.

3. This Article is without prejudice to more stringent national measures under Articles

19 and 20 of Regulation (EU) No 1380/2013.

Article 11

Measures for the conservation of the sea trout and salmon stocks in subdivisions 22 to 32

1. Union fishing vessels shall not fish for sea trout beyond four nautical miles measured

from the baselines in subdivisions 22 to 32. When fishing for salmon beyond four

nautical miles measured from the baselines in subdivision 32, by-catches of sea trout

shall not exceed 3% of the total catch of salmon and sea trout on board at any

moment or landed after each fishing trip.

2. Fishing with longlines for sea trout or salmon beyond four nautical miles measured

from the baselines in subdivisions 22 to 31 shall be prohibited.

3. This Article is without prejudice to more stringent national measures under Articles

19 and 20 of Regulation (EU) No 1380/2013.

Article 12

Data transmission

When Member States send data on quantities of stocks caught or landed to the Commission

pursuant to Articles 33 and 34 of Regulation (EC) No 1224/2009, they shall use the stock

codes set out in the Annex to this Regulation.

EN 11 EN

CHAPTER III

FINAL PROVISIONS

Article 13

Amendment of Regulation (EU) 2026/249

Regulation (EU) 2026/249 is amended as follows:

(1) In Annex IA, Part B, Table 122 is replaced by the following:

‘

Table 122

‘

(2) [placeholder for other modifications to Council Regulation (EU) 2026/249].

Article 14

Entry into force and application

This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the

Official Journal of the European Union.

It shall apply from 1 January to 31 December 2027.

By way of derogation from the second paragraph:

(a) Article 13, point (1), shall apply from 1 November 2026 until 31 October 2027;

(b) [placeholder for other modifications to Council Regulation (EU) 2026/249].

Species: Norway pout and associated by-catches

Zone: 3a; United Kingdom and Union waters of 4; United

Kingdom waters of 2a

Trisopterus esmarkii (NOP/2A3A4.)

Year 2026 2027

Analytical TAC

Denmark 282,738 (1)(2) pro memoria (pm) (4) Article 3(2) and (3) of Regulation (EC) No 847/96

does not apply

Germany 0,054 (1)(2)(3) pm (4) Article 4 of Regulation (EC) No 847/96 does not

apply

Netherlands 0,208 (1)(2)(3) pm (4)

Union 283,000 (1)(2)(3) pm (4)

United Kingdom 100,000 (1) pm (4)

TAC

400 (1) pm

(4)

(1) May only be fished from 1 November 2025 to 31 October 2026.

(2) Exclusively for by-catches. No direct fisheries for Norway pout are permitted under this quota.

(3) By-catch quota may be fished in United Kingdom and Union waters of ICES zones 2a, 3a and 4 only.

(4) May only be fished from 1 November 2026 to 31 October 2027.

EN 12 EN

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 24.8.2026 COM(2026) 437 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a COUNCIL REGULATION

fixing the fishing opportunities for certain fish stocks and groups of fish stocks

applicable in the Baltic Sea for 2027 and amending Regulation (EU) 2026/249 as regards

certain fishing opportunities in other waters

EN 1 EN

ANNEX

TACs APPLICABLE TO UNION FISHING VESSELS IN AREAS WHERE TACs

EXIST BY SPECIES AND BY AREA

The following tables set out the TACs and quotas (in tonnes live weight, except where

otherwise specified) by stock and measures functionally linked thereto.

Fish stocks are referred to according to the alphabetical order of the scientific names of the

species.

For the purposes of this Regulation, the following comparative table of scientific names and

common names is provided:

Scientific name Alpha-3 code Common name

Clupea harengus HER Herring

Gadus morhua COD Cod

Pleuronectes platessa PLE Plaice

Salmo salar SAL Atlantic salmon

Sprattus sprattus SPR Sprat

Table 1

Species: Herring Zone: Subdivisions 22-24

Clupea harengus (HER/3BC+24)

Denmark 61 (1) Analytical TAC

Germany

241 (1) Article 3(2) and (3) of Regulation (EC) No 847/96

does not apply.

Finland

0 (1) Article 4 of Regulation (EC) No 847/96 does not

apply.

Poland

57 (1)

Sweden

78 (1)

Union

437 (1)

TAC 437 (1)

(1) Exclusively for by-catches. No directed fisheries are permitted under this quota.

By way of derogation from the first subparagraph, fishing operations conducted for the exclusive purpose of

scientific investigations may be directed to herring provided that those investigations are carried out in full

compliance with the conditions set out in Article 25 of Regulation (EU) 2019/1241.

Table 2

Species: Herring Zone: Union waters of subdivisions 25-27,

28.2, 29 and 32

Clupea harengus (HER/3D-R30)

Denmark 3 165

Analytical TAC

Germany

839

Article 6 of this Regulation applies.

Estonia

16 162

Finland

31 548

EN 2 EN

Latvia

3 989

Lithuania

4 200

Poland

35 842

Sweden

48 115

Union

143 860

TAC Not

relevant

Table 3

Species: Herring Zone: Subdivision 28.1

Clupea harengus (HER/03D.RG)

Estonia 17 633

Analytical TAC

Latvia

20 550

Article 6 of this Regulation applies.

Union

38 183

TAC 38 183

Table 4

Species: Herring Zone: Subdivisions 30-31

Clupea harengus (HER/30/31.)

Finland 46 985

Analytical TAC

Sweden

10 323

Union

57 308

TAC 57 308

Table 5

Species: Cod Zone: Union waters of subdivisions 25-32

Gadus morhua (COD/3DX32.)

Denmark 48 (1) Precautionary TAC

Germany

19 (1) Article 3 of Regulation (EC) No 847/96 does not

apply.

Estonia

5 (1)

Finland

4 (1)

Latvia

18 (1)

Lithuania

12 (1)

Poland

56 (1)

Sweden

49 (1)

Union

211 (1)

TAC Not

relevant

(1) Exclusively for by-catches. No directed fisheries are permitted under this quota.

By way of derogation from the first subparagraph, fishing operations conducted for the exclusive purpose of

EN 3 EN

scientific investigations may be directed to herring provided that those investigations are carried out in full

compliance with the conditions set out in Article 25 of Regulation (EU) 2019/1241.

Table 6

Species: Cod Zone: Subdivisions 22-24

Gadus morhua (COD/3BC+24)

Denmark 13 (1) Precautionary TAC

Germany

7 (1) Article 3 of Regulation (EC) No 847/96 does not

apply.

Estonia

0 (1)

Finland

0 (1)

Latvia

1 (1)

Lithuania

1 (1)

Poland

4 (1)

Sweden

5 (1)

Union

31 (1)

TAC

31 (1)

(1) Exclusively for by-catches. No directed fisheries are permitted under this quota.

By way of derogation from the first subparagraph, fishing operations conducted for the exclusive purpose of

scientific investigations may be directed to herring provided that those investigations are carried out in full

compliance with the conditions set out in Article 25 of Regulation (EU) 2019/1241.

Table 7

Species: Plaice Zone: Union waters of subdivisions 22-32

Pleuronectes platessa (PLE/3BCD-C)

Denmark 7 861

Analytical TAC

Germany

873

Article 6 of this Regulation applies.

Poland

1 646

Sweden

593

Union

10 973

TAC 10 973

Table 8

Species: Atlantic salmon Zone: Union waters of subdivisions 22-31

Salmo salar (SAL/3BCD-F)

Denmark 5 292 (1)(2) Analytical TAC

Germany

589 (1)(2) Article 3(2) and (3) of Regulation (EC) No 847/96

does not apply.

Estonia

538 (1)(2)(3) Article 4 of Regulation (EC) No 847/96 does not

apply.

Finland

6 599 (1)(2)

Latvia

3 366 (1)(2)

Lithuania

396 (1)(2)

EN 4 EN

Poland

1 605 (1)(2)

Sweden

7 152 (1)(2)

Union

25 537 (1)(2)

TAC Not

relevant

(1) Expressed by number of individual fish.

(2) Exclusively for by-catches. No directed fisheries are permitted under this quota.

By way of derogation from the first subparagraph, fishing operations conducted for the exclusive purpose of

scientific investigations may be directed to salmon provided that those investigations are carried out in full

compliance with the conditions set out in Article 25 of Regulation (EU) 2019/1241.

By way of further derogation from the first subparagraph, fishing this quota is permitted for Union fishing

vessels north of latitude 59° 30′ N in areas within four nautical miles measured from the baselines during the

period from 1 May to 31 August.

(3) Special condition: no more than 450 specimens of this quota may be fished in Union waters of subdivision 32

(SAL/*3D32).

Table 9

Species: Atlantic salmon Zone: Union waters of subdivision 32

Salmo salar (SAL/3D32.)

Estonia 1 049 (1) Precautionary TAC

Finland

9 183 (1)

Union

10 232 (1)

TAC Not

relevant

(1) Expressed by number of individual fish.

Table 10

Species: Sprat Zone: Union waters of subdivisions 22-32

Sprattus sprattus (SPR/3BCD-C)

Denmark 28 763

Analytical TAC

Germany

18 222

Article 6 of this Regulation applies.

Estonia

33 401

Finland

15 057

Latvia

40 340

Lithuania

14 592

Poland

85 610

Sweden

55 605

Union

291 590

TAC Not

relevant

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.8.2026 COM(2026) 437 final

2026/0240 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2026/249 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta1 (edaspidi „ÜKP määrus“) tuleb mere bioloogilisi ressursse kasutada

viisil, millega taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) saamiseks vajalikku taset. Oluline vahend selle

tagamiseks on lubatud kogupüüki (TAC) ja kvoote hõlmav iga-aastane püügivõimaluste

kindlaksmääramine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1139,2 millega kehtestati Läänemere

mitmeaastane kava, on täpsustatud kalastussuremuse sihtvahemikud. Neist vahemikest

lähtutakse käesolevas ettepanekus selleks, et saavutada ühise kalanduspoliitika (ÜKP)

eesmärgid ning eelkõige selleks, et taastada ja säilitada maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks majanduslikult kõige olulisemate

Läänemere kalavarude püügi võimalused 2027. aastaks. Lisaks on ettepaneku eesmärk

reguleerida harrastuspüüki meres sellises ulatuses, mis on vajalik käesoleva määrusega

hõlmatud kalavarude säilitamiseks. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate

otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse püügivõimalused Läänemeres alates

2007. aastast kindlaks eraldi määrusega.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanekuga kehtestatakse lubatud kogupüügid ja kvoodid, mille maht on kooskõlas ÜKP

alusmääruse ja Läänemere mitmeaastase kava eesmärkidega.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi

toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/2023-01-01). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava,

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

ET 2 ET

• Proportsionaalsus

Ettepanekuga eraldatakse liikmesriikidele püügivõimalused vastavalt ÜKP alusmääruse ja

Läänemere mitmeaastase kava eesmärkidele. ÜKP alusmääruse artikli 16 lõigete 6 ja 7 ning

artikli 17 kohaselt otsustavad liikmesriigid, kuidas neile eraldatud püügivõimalused jaotatakse

nende lipu all sõitvatele kalalaevadele vastavalt neis artiklites sätestatud teatavatele

kriteeriumidele. Seetõttu on liikmesriikidel kaalutlusruum käesoleva ettepanekuga neile

eraldatavate kalapüügivõimaluste jaotamisel nii, et see vastaks nende eelistatud sotsiaal-

majanduslikule mudelile.

• Vahendi valik

Kõige sobivamaks vahendiks peetakse määrust, sest see võimaldab kehtestada

liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele vahetult kohaldatavad nõuded. See aitab tagada,

et kõiki nõudeid täidetakse õigel ajal ja ühtsel viisil, mis omakorda suurendab õiguskindlust.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon konsulteeris sidusrühmadega (eelkõige Läänemere nõuandekomisjoni kaudu),

tuginedes oma teatisele „Säästev kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2027. aastaks“

(COM(2026) 271 (final)). Ettepaneku tarbeks koostas teadusliku aluse Rahvusvaheline

Mereuurimise Nõukogu (ICES). Kaaluti kõiki konsulteeritud sidusrühmade poolt asjaomaste

kalavarude kohta esitatud seisukohti ja neid võeti ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik,

minemata vastuollu praeguse poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra

halvenemist.

Teaduslikku nõuannet püügipiirangute ja kalavarude seisundi kohta arutati liikmesriikidega ka

BALTFISHi piirkondlikul foorumil 2026. aasta juunis.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon konsulteeris ICESiga, kelle teaduslik nõuanne põhineb selle eksperdirühmade ja

otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul ning on esitatud kooskõlas

komisjoniga sõlmitud partnerluse raamlepinguga.

Igal aastal küsib liit ICESilt teaduslikke nõuandeid oluliste kalavarude olukorra kohta. Saadud

nõuanded hõlmavad kõiki Läänemere kalavarusid ja lubatud kogupüükide ettepanek tehakse

majanduslikult kõige olulisemate varude kohta3.

• Mõjuhinnang

Ettepanek on osa pikaajalisest strateegiast, mille alusel kohandatakse kalapüüki vastavalt

eesmärgile aidata viia kalapüük pikaajaliselt kestliku tasemeni ja seejärel hoida seda sellel

tasemel. Eelduste kohaselt toob selline strateegia aja jooksul kaasa i) stabiilse püügisurve,

ii) suuremad kvoodid ning seega ka iii) suurema tulu kaluritele ja nende peredele. Lossimise

suurenemine toob eeldatavasti kasu i) kalatööstusele, ii) tarbijatele, iii) töötlevale tööstusele ja

jaekaubandusele ning iv) muudele tööndusliku ja harrastuskalapüügiga seotud

tööstusharudele. Ühise kalanduspoliitika määruse4 hiljutine hindamine näitas siiski vastakaid

tulemusi, eelkõige Läänemere puhul. Kuigi püügisurve on vähenenud, on heas seisundis

3 http://www.ices.dk/advice/Pages/Latest-Advice.aspx. 4 Komisjoni talituste töödokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013. aasta määruse

(EL) nr 1380/2013 (jäätmesaadetiste kohta) hindamise kohta, SWD(2026) 120 final.

ET 3 ET

biomassiga kalavarude arv üldiselt mõnevõrra vähenenud. Selles kontekstis on Läänemere

säästvat kalapüüki võimalik saavutada üksnes koos heas seisundis merekeskkonnaga, eelkõige

rakendades elurikkuse strateegiat aastani 20305 ja muid seonduvaid algatusi, nagu ELi

mereökosüsteemide ja kalanduse tegevuskava6 ning Euroopa maailmamerepakt7.

Ettepanekus on püütud vältida lühiajalisi strateegiaid ja tehtud otsuseid pikaajalise kestlikkuse

kasuks. Selles on seepärast võetud arvesse sidusrühmade ja nõuandekomisjonide algatusi,

mille on läbi vaadanud ja heaks kiitnud ICES ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja

majanduskomitee (STECF). Komisjoni ettepanek (SEK(2011) 891) võtta vastu ÜKP määrus,

põhines mõjuhinnangul, milles leiti, et kuigi maksimaalse kestliku saagikuse eesmärgi

saavutamine on vajalik tingimus keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse

tagamiseks, ei ole neid kolme eesmärki võimalik eraldi saavutada.

Kuni 2019. aastani suudeti Läänemere püügivõimalusi käsitlevate otsustega kehtestada

lubatud kogupüük kõigi maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuandega hõlmatud

kalavarude kohta kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikega, välja arvatud

Läänemere lääneosa räime lubatud kogupüügi puhul. Nende otsustega õnnestus ka taastada

kalavarud ning tasakaalustada püügivõimsust ja -võimalusi. Paraku selgus 2019. aastal, et

Läänemere idaosa tursk on olnud suure surve all juba mitu aastat. Sellest ajast on ICES

hinnanud, et see varu jääb lähiaastatel tõenäoliselt allapoole kaitse piirväärtust Blim.

Aastal 2021 selgus, et ka Läänemere lääneosa tursavarud on palju aastaid olnud allpool

piirväärtust Blim. Lisaks leidis ICES, et mitme lõhepopulatsiooni seisund ei olnud hea. Kuni

2020. aastani hindas ICES Läänemere keskosa räime biomassi olevat allpool maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger kaitse piirväärtusi. 2023. aastal hindas ICES, et see biomass on

alates 1990ndate keskpaigast tegelikult olnud piirväärtuse Blim lähedal. Kuid alates 2021.

aastast on biomass siiski suurenenud ja ületab 2028. aastal hinnanguliselt maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme. Botnia lahe räime biomass saavutas haripunkti 1994.

aastal ning on seejärel pidevalt vähenenud. Lähtudes 2024. aasta võrdlusalusest on kõnealune

biomass olnud hinnanguliselt alates 2019. aastast allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse

Btrigger taset ning on veelgi vähenenud ja jõudnud 2024. aastal madalaima tasemeni, mis on

kunagi registreeritud, jäädes maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme ja

piirväärtuse Blim vahele. ICESi hinnangul on biomass sel aastal suurem kui varem

prognoositud, kuid prognooside kohaselt väheneb see jätkuvalt ja jääb seega allapoole

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset. Kilu biomass on viimastel aastatel

märkimisväärselt vähenenud ja jõudis 2025. aastal alates 1990. aastast registreeritud

tasemetest madalaimale tasemele, olles lähedal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger

tasemele. Prognooside kohaselt see biomass sel aastal siiski kahekordistub ja suureneb ka

2027. aastal. Seetõttu on vaja veel püüda saavutada kõigi Läänemere kalavarude maksimaalne

jätkusuutlik saagikus ja see säilitada.

29. mail 2026 avaldas ICES oma teadusliku nõuande Läänemere eri kalavarude kohta 2027.

aastal, välja arvatud lõhe kohta Läänemere avaosas ja Soome lahes, mille suhtes kehtib

endiselt eelmisel aastal antud nõuanne. Läänemere idaosa ja lääneosa tursa ja Läänemere

lääneosa räime puhul esitas ICES uuesti nõuande nullpüügi kohta 2027. aastal, kuna kalavaru

(kriitiline) olukord ei ole muutunud. Läänemere idaosa tursa kohta ning Läänemere lääneosa

5 https://environment.ec.europa.eu/strategy/biodiversity-strategy-2030_en 6 Vt komisjoni 21. veebruari 2023. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Mereökosüsteemide kaitse ja taastamine säästva ja

vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ (COM(2023) 102 final). 7 Komisjoni 5. juuni 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa ookeanipakt“, COM(2025) 281 final.

ET 4 ET

tursa kohta esitatud nõuanne põhineb ettevaatusprintsiibil. Mõlema tursavaru biomass on

endiselt allpool piirväärtust Blim. Ülejäänud kuue kalavaru maksimaalset jätkusuutlikku

saagikust käsitlevas nõuandes on ICES nende varude biomassi hinnanud järgmiselt:

• kilu, Liivi lahe räime ja atlandi merilesta biomass ületab hinnangute kohaselt

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset,

• Läänemere keskosa räime ja Botnia lahe räime biomass on hinnanguliselt allpool

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ning

• Läänemere lääneosa räime tase on hinnangute kohaselt allpool maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Blim taset.

Seepärast tehakse ettepanek suurendada võrreldes 2026. aastaga Botnia lahe räime

püügivõimalusi +3 %, Läänemere keskosa räime püügivõimalusi +49%, Liivi lahe räime

püügivõimalusi +11 % ja atlandi merilesta püügivõimalusi +44 %. Lisaks tehti ettepanek

vähendada Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning Läänemere lääneosa räime kaaspüügiks

lubatud koguseid võrreldes 2026. aastaga vastavalt –51 %, –88 % ja –45 %. Läänemere

avaosa ja Soome lahe lõhe ning atlandi merilesta puhul tehakse ettepanek säilitada 2027.

aastaks 2026. aastal vastu võetud lubatud kogupüügi tase.

2027. aastat käsitleva ettepaneku majanduslik mõju on seega see, et kalapüügivõimalused

suurenevad üldiselt kõigi liikmesriikide jaoks. Kokkuvõttes on ettepaneku kohaselt lubatud

püügikogus ligikaudu 543 000 tonni, mis on 35,3 % rohkem kui olid 2026. aasta lõplikud

püügivõimaluste kogused.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku puhul säilitatakse paindlikkus nende kvootide vahetamise mehhanismide

kohaldamisel, mis kehtestati juba eelmiste aastate määrustega Läänemere püügivõimaluste

kohta. ELi ega liikmesriikide avaliku sektori asutustele ei tulene ettepanekust uusi norme ega

haldusmenetlusi, mis võiksid suurendada halduskoormust.

Ettepanekus käsitletakse iga-aastast määrust, mida kohaldatakse 2027. aasta suhtes. Seepärast

ei sisalda see läbivaatamisklauslit.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve ja nõuetele vastavus tagatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/20098.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude või

kalavarurühmade püügi võimalused 2027. aastaks.

8 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)

nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)

nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

ET 5 ET

Selleks et kehtestada liidu kvoodid Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude jaoks, arvati

ICESi soovitatud püükidest maha vastavad kogused, mis vastavad Vene Föderatsiooni

varasemale osale neist ühistest varudest. Liikmesriikidele eraldatud püügivõimalused on

esitatud käesoleva ettepaneku lisas.

Läänemere idaosa tursa puhul alandas ICES oma hindamisviisi analüütiliselt hinnangult

suundumustele viitavale uuringuindeksile. 2027. aasta nõuanne on 3. kategooria

ettevaatusprintsiibil põhinev nõuanne ja selles soovitatakse kaheksandat aastat järjest

nullpüüki9. Kalavarude ammendumise tõttu otsustas nõukogu lõpetada alates 2019. aastast

sihtpüügi ja võtta vastu püügivõimalustega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed

(kudemiskohtade püügiks sulgemine teatavaks ajavahemikuks ja harrastuspüügi keeld, mida

alates 2025. aastast hõlmab kogu majandamispiirkonda). Need parandusmeetmed ei ole veel

kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund oleks paranenud, mistõttu soovitakse ettepanekuga

need säilitada kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 3 lõikega 1 ja ÜKP määruse

artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega

c ja f. Seoses lubatud kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud võimalik kvantifitseerida

Läänemere idaosa tursa kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid kinnitust leidis see, et

Läänemere idaosa tursa kaaspüüki esineb kõigi muude püügiliikide puhul10. Kui Läänemere

idaosa tursa kaaspüügi lubatud kogust ei eraldata, tuleb kogu püük Läänemere idaosa tursa

majandamise piirkonnas lõpetada. Selleks et vältida sellisest täielikust püügikeelust

tulenevaid võimalikke tõsiseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb

komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere idaosa tursa kaaspüügi lubatud kogupüügi

tasemeks 211 tonni, mis on esitatud andmete kohaselt asjaomaste liikmesriikide poolt

Läänemere idaosa tursa majandamispiirkonnas 2025. aastal lossitud kogus. See peaks tagama,

et püügisurve sellele kalavarule ei suurene. Tursk on vältimatu kaaspüük lestaliste

põhjalähedasel püügil, kuid alates 2025. aasta aprillist kehtib Läänemere idaosa tursa

peamisel levialal kohustus kasutada selektiivsemaid püügivahendeid, mis eeldatavasti

vähendavad oluliselt tursa kaaspüüki11.

Läänemere lääneosa tursa puhul alandas ICES 2023. aastal oma hinnangu 3. kategooria

ettevaatusprintsiibil põhinevaks nõuandeks. 2025. aastal soovitas ICES 2026. ja 2027. aastaks

nullpüüki12. Varude biomass on olnud viimased 15 aastat olnud enamasti alla piirväärtust Blim.

Seetõttu on nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi ja võtta vastu

püügivõimalustega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed (kudemiskohtade püügiks

sulgemine teatavaks ajavahemikuks ja harrastuspüügi keeld). Need parandusmeetmed ei ole

veel kehtinud piisavalt kaua, et varude seisund oleks paranenud, mistõttu soovitakse

ettepanekuga need säilitada kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava artikli 3 lõikega 1 ja

ÜKP määruse artikli 16 lõikega 4 koostoimes sama määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2

lõike 5 punktidega c ja f. Seoses lubatud kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud

võimalik kvantifitseerida Läänemere idaosa tursa kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid

kinnitust leidis see, et Läänemere idaosa tursa kaaspüüki esineb kõigi muude püügiliikide

puhul13. Kui Läänemere lääneosa tursa kaaspüügi lubatud kogust ei eraldata, tuleb kogu püük

9 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932015. 10 https://doi.org/10.17895/ices.advice.5276; https://doi.org/10.17895/ices.advice.5649;

https://doi.org/10.17895/ices.advice.24799266 11 Komisjoni 13. oktoobri 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2024/3093, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 seoses tehniliste erimeetmetega tursa kaaspüügi

vähendamiseks Läänemeres (ELT L, 2024/3093, 10.12.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2024/3093/oj). 12 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202560 13 Vt joonealune märkus 9.

ET 6 ET

Läänemere lääneosa tursa majandamise piirkonnas lõpetada. Selleks et vältida sellisest

täielikust püügikeelust tulenevaid võimalikke tõsiseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja

kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku kehtestada Läänemere lääneosa tursa

kaaspüügi lubatud kogupüügi tasemeks 31 tonni, mis on esitatud andmete kohaselt asjaomaste

liikmesriikide poolt Läänemere lääneosa tursa majandamispiirkonnas 2025. aastal lossitud

kogus. See peaks tagama, et püügisurve sellele kalavarule ei suurene. Tursk on vältimatu

kaaspüük lestaliste põhjalähedasel püügil, kuid alates 2025. aasta aprillist kehtib Läänemere

idaosa tursa majandamispiirkonnas kohustus kasutada selektiivsemaid püügivahendeid, mis

eeldatavasti vähendavad oluliselt tursa kaaspüüki14.

Mis puudutab Atlandi lesta, siis alates võrdlusaluse kehtestamisest 2025. aastal esitab ICES

ühe maksimaalse jätkusuutliku saagikuse nõuande, mis hõlmab ICESi alarajoone 21–3215.

Selle nõuande kohaselt on kalavaru biomass jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele, kuigi

üksikute kalade seisund on viimase kuue aasta jooksul halvenenud. ICES soovitab, et

võrreldes 2026. aastaks kehtestatud lubatud kogupüügiga võiks püük 2027. aastal suureneda

+ 2 %. Võttes aga arvesse üksikute kalade halba seisukorda, teeb komisjon ettepaneku jätta

lubatud kogupüügi tase kooskõlas mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 3 muutmata.

Läänemere lääneosa räimevaru puhul soovitab ICES kaheksandat aastat järjest nullpüüki.

ICES on kehtestanud kõrgemad piirväärtused ja suurendanud ka oma hinnangulist kalavaru

suurust, mis on 2026. aastal vaid 56 % piirväärtusest Blim 16. ICESi hinnangul jääks selle

kalavaru biomass jätkuvalt väiksemaks kui Blim vähemalt kuni 2028. aastani ka siis, kui

kalapüük peatada. Varu täienemine on umbes kümne aasta jooksul olnud rekordiliselt madalal

tasemel. Nõukogu on alates 2021. aastast otsustanud lõpetada sihtpüügi, välja arvatud

teaduslik püük ja väikesemahuline rannapüük, ning piirata lubatud kogupüüki vältimatu

kaaspüügiga, et hoiduda muu kalapüügi piiramisest. Need parandusmeetmed ei ole kehtinud

piisavalt kaua, et viia varude seisundi paranemiseni. Seepärast teeb komisjon kooskõlas

Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 2 ettepaneku hoida alal

sihtpüügikeeld ning lõpetada väikesemahulise rannapüügi suhtes tehtud erand. Seoses lubatud

kogupüügi tasemega ei ole ICESil seni olnud võimalik kvantifitseerida Läänemere lääneosa

räime kaaspüüki muude kalavarude püügil, kuid kinnitust leidis see, et sellist kaaspüüki

esineb kilu sihtpüügi puhul17. Selleks et vältida Läänemere lääneosa räime majandamise

piirkonnas kilu sihtpüügi keelamisest tulenevaid võimalikke tõsiseid sotsiaal-majanduslikke

tagajärgi ja kuna puudub lisateave, teeb komisjon ettepaneku, et kooskõlas määrus (EL)

nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f kehtestatakse Läänemere

lääneosa räime kaaspüügi lubatud kogupüügiks 437 tonni, mis vastab 2025. aastal

registreeritud lossitud kogusele.

Mis puudutab Läänemere keskosa räimevaru, siis tegi ICES 2023. aastal hindamisuuringu ja

leidis, et räimevaru biomass, mis on viimase 30 aasta jooksul olnud enamasti allpool

piirväärtust Blim, on alates 2022. aastast kasvanud ja peaks 2024. aastaks ületama piirväärtuse

Blim. Praeguste hinnangute kohaselt ületab see 2027. aastal hinnanguliselt maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme18. Biomassi suurenemisest tulenevalt tähendab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse väärtusele vastav püüki käsitlev nõuanne lubatud

kogupüüki, mis on 153 % suurem kui 2026. aastaks kehtestatud lubatud kogupüük. Varud on

siiski veel allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ning varasemad

14 Vt joonealune märkus 10. 15 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932261. 16 https://doi.org/10.17895/ices.advice.32133847. 17 Vt joonealune märkus 9. 18 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932081.

ET 7 ET

kogemused seoses ebakindlusega kasutushinnangute suhtes nõuavad ettevaatlikkust. Selleks

et saavutada õige tasakaal kalavarude taastamise ja kalapüügivõimaluste pakkumise vahel,

teeb komisjon ettepaneku hoida kalastussuremus stabiilsena ja kehtestada seega lubatud

kogupüügiks 143 860 tonni (+ 49 %) kooskõlas mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 4,

säilitades samal ajal ka kudemiskohtade sulgemise kolmeks kuuks.

Liivi lahe räime puhul on ICESi hinnangul biomass suurem kui varem hinnati. Ehkki

eeldatakse, et biomass veidi väheneb, on see endiselt palju suurem kui maksimaalne

jätkusuutlik saagikus Btrigger ja tase on kõigi aegade kõrgeim19. Komisjon teeb seega kooskõlas

Läänemere mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 3 ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük

maksimaalne jätkusuutlik saagikuse väärtuse tasemel.

ICESi hinnangul on Botnia lahe räime biomass sel aastal suurem kui varem prognoositud,

kuid prognooside kohaselt väheneb see jätkuvalt ja jääb seega allapoole maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset20. Maksimaalne jätkusuutlik saagikuse väärtusele vastav

püügisoovitus on suurendada püüki +62 % võrreldes 2026. aasta soovitusega. Selline

suurendamine tooks aga kaasa biomassi vähenemise. Biomassi suurendamiseks peab lubatud

kogupüügi tase olema väiksem kui 68 736 tonni. Lisaks on ICESi hinnang, et olukorras, kus

kalapüüki üldse ei toimu, on tõenäosus, et varu taastub 2028. aastal tasemele, mis ületab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme, 65 %. Selleks et saavutada õige tasakaal

kalavarude taastamise ja kalapüügivõimaluste pakkumise vahel, teeb komisjon ettepaneku

hoida kalastussuremus stabiilsena ja kehtestada seega lubatud kogupüügiks 57 308 tonni

(+3 %) kooskõlas mitmeaastase kava artikli 4 lõikega 4 ja artikli 5 lõikega 1, säilitades samal

ajal parandusmeetmena kudemiskohtade sulgemise kolmeks kuuks.

Kilu puhul leiab ICES, et pärast biomassi murettekitavat vähenemist kuni 2025. aastani, mille

põhjustas rekordiliselt väike juurdekasv aastatel 2021–2023, on biomass pärast väga suurt

juurdekasvu 2024. ja 2025. aastal peaaegu kahekordistunud. Prognooside kohaselt ületab

biomass 2026. aastal taas kaugelt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taseme ja

suureneb 2027. aastal veelgi21. Komisjon teeb seega kooskõlas Läänemere mitmeaastase kava

artikli 4 lõikega 3 ettepaneku kehtestada lubatud kogupüük maksimaalne jätkusuutlik

saagikuse väärtuse tasemel ning lõpetada kudemiskohtade sulgemine.

Lõhevarude kohta on ICES alates vähemalt 1990ndatest märkinud, et lõhe jõevarude seisund

Läänemere piirkonnas on ebaühtlane – mõne jõe lõhevaru seisund on hea, mõne oma aga

mitte. Alates 2022. aastast on ICES soovitanud ka peatada lõhe igasuguse tööndusliku ja

harrastuspüügi Läänemere avaosas, kuna lõhet püütakse tavaliselt segapüügi käigus, kus kõiki

jõevarusid püütakse korraga. Samal ajal on ICES siiski leidnud, et teatavates põhjapoolsetes

rannikupiirkondades on lõhe suvirände ajal lõhe sihtpüügi jätkamine võimalik. Seepärast on

nõukogu alates 2021. aastast otsustanud lõpetada lõhe sihtpüügi Läänemere avaosas ja

kehtestada vältimatu kaaspüügi suhtes lubatud kogupüügi, tehes erandi teadusliku püügi

jaoks, ning hoida samas lõhe sihtpüügi suveperioodil neis põhjapoolsetes rannikupiirkondades

avatuna. Alates 2021. aastast on nõukogu võtnud ka parandusmeetmeid, mis on

funktsionaalselt seotud kalapüügivõimalustega (keeld kasutada õngejadasid ja püüda

meriforelli väljaspool rannikualasid; igapäevane kaasavõetava saagi piirnorm enamikus

piirkondades üks äralõigatud rasvauimega lõhe õngitseja kohta). Kuna ICES ei esitanud 2027.

aasta kohta uut nõuannet, on tema nõuanne 2026. aasta kohta22 endiselt parim kättesaadav

19 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932084 20 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932087. 21 https://doi.org/10.17895/ices.advice.30932426. 22 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202839.

ET 8 ET

teaduslik nõuanne. Seepärast teeb komisjon kooskõlas ÜKP määruse artikli 16 lõikega 4

koostoimes kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f

ettepaneku säilitada see lubatud kogupüügi tase ka 2027. aastal. Samuti tehakse ettepanek

säilitada 2026. aastaks vastu võetud kaasnevad meetmed, kaotades samal ajal lõhe

harrastuspüügi võimaluse, välja arvatud ICESi alarajoonide 29N–31 rannikualadel, kus see on

lubatud samadel ajavahemikel, kui on lubatud töönduspüük.

Soome lahe lõhe osas ei esitanud ICES ka uut nõuannet, nii et eelmise aasta nõuanne jääb

kehtima23. Seepärast teeb komisjon kooskõlas ÜKP määruse artikli 16 lõikega 4 ettepaneku

säilitada 2027. aastal lubatud kogupüügi tase ja 2026. aastaks vastu võetud

piirkondadevaheline paindlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 847/96 on sätestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad

tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja

analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Selle määruse artikli 2 kohaselt

tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kinnitamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei tuleks

kohaldada artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Eelmisel

aastal tegi komisjon ettepaneku piiravamate normide kohta, kuid nõukogu lükkas selle tagasi.

Komisjon teeb seega ettepaneku säilitada praegune olukord ja mitte kohaldada määruse (EÜ)

nr 847/96 artiklite 3 ja 4 kohast ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanismi

nende analüütilise hinnanguga hõlmatud kalavarude suhtes, mille biomass on väiksem kui

Blim, ja nende kalavarude suhtes, mille puhul ICES soovitab nullpüüki või sihtpüügi

peatamist. ÜKP määruse artikli 15 lõikega 9 on kehtestatud ka paindlik ühest aastast teise

ülekandmise mehhanism kõigi selliste varude puhul, mille suhtes kehtib lossimiskohustus.

Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku

ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ning raskendaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide

saavutamist, teeb komisjon lisaks ettepaneku, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4

kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta ÜKP määruse artikli 15 lõike 9 kohast

paindlikku ühest aastast teise ülekandmist. Lisaks tuleks välistada ÜKP määruse artikli 15

lõike 9 kohane kvootide ühest aastast teise ülekandmise paindlikkus, kui see kahjustaks ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, eelkõige kalavarude puhul, mille biomass on

väiksem kui maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Blim, ja selliste kalavarude puhul, mille

puhul on lubatud ainult kaaspüük või teaduslik püük.

Komisjon teeb ka ettepaneku muuta nõukogu määrust (EL) 2026/249, et kehtestada lubatud

kogupüük norra tursiku puhul, mille püügihooaeg algab 1. novembril 2026. Kuni ICESi

nõuande avaldamiseni 9. oktoobril 2026 ja Ühendkuningriigiga peetavate konsultatsioonide

tulemuste selgumiseni tähistatakse lubatud kogupüügi tase märkega „p.m.“ (pro memoria).

23 https://doi.org/10.17895/ices.advice.27202842.

ET 1 ET

2026/0240 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2026/249 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed,

sealhulgas määrab kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud

tingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/20131 artikli 16

lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas kõnealuse

määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega.

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 1 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused

eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud

kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(2) Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013

artikliga 3 kehtestada parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ning

arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal

kalandussektorite õiglase kohtlemise ja võttes arvesse sidusrühmadega toimunud

konsultatsioonide käigus esitatud arvamusi.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/11392 on kehtestatud

Läänemere tursa (Gadus morhua), räime (Clupea harengus) ja kilu (Sprattus sprattus)

varude majandamise ja püügi mitmeaastane kava. Kooskõlas kõnealuse määruse

artikli 3 lõikega 1 on kava eesmärk aidata saavutada ÜKP eesmärke. Kõnealuse kava

eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse

püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks

vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks on kava eesmärk aidata tagada, et kalapüük ja

vesiviljelus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud ning et neid majandatakse

viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004

ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava,

muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj).

ET 2 ET

ning toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Nende eesmärkide hulgas

on vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktidele c ja f ka

tingimuste loomine majanduslikult elujõulisele ja konkurentsivõimelisele kalapüügi-

ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele.

Samuti püütakse nendega tagada rahuldav elatustase nende hulgas, kes sõltuvad

püügitegevusest, pidades eelkõige silmas rannapüüki ja sotsiaal-majanduslikke

aspekte.

(4) 29. mail 2026 avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) oma iga-

aastase nõuande Läänemere kalavarude kohta 2027. aastaks. Lõhe

majandamispiirkonna puhul avaldas ICES uuesti oma nõuande, mis oli varem esitatud

2026. aasta kohta. ICESi hinnangul toimub suurema osa Läänemerel aset leidva püügi

käigus vähemalt mingil määral varude vahelist segapüüki. See segapüük puudutab nii

varusid, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki, kui ka varusid, mille suhtes

lubatud kogupüüki ei kohaldata. Kõige rohkem segapüüki toimub pelaagiliste liikide

ja põhjalähedaste liikide hulgas.

(5) ICES soovitab 2027. aastaks Läänemere lääneosa räime, Läänemere ida- ja lääneosa

tursa ning ICESi alarajoonides 22–31 atlandi lõhe (Salmo salar) (edaspidi „Läänemere

avaosa lõhe“) nullpüüki. Turska kaaspüütakse igasuguse püügi käigus, Läänemere

lääneosa räime kaaspüütakse kilu sihtpüügi käigus ja Läänemere avaosa lõhet

kaaspüütakse mitmesuguse püügi käigus. See tähendab aga, et kui kõnealuste

kalavarude lubatud kogupüük kehtestataks ICESi nõuandes soovitatud tasemel,

tekitaks kogu kõnealuste kalavarude saagi, sealhulgas kaaspüügi täieliku lossimise

kohustuse rakendamine segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Püüki

piiravad liigid on püügikvoodita liigid, mille tõttu peavad üks või mitu kalalaeva

lõpetama püügi isegi siis, kui neil on veel alles teiste liikide kvoot. Püüki piirav

olukord mõjutaks eelkõige lestaliste ja pelaagiliste liikide püügiga tegelevaid laevu

ning sunniks neid võib-olla lõpetama püügitoimingud 2027. aastal ja tooks seega kaasa

kõnealuse püügitegevuse enneaegse lõpetamise. Euroopa kalandus- ja

vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetel on lubatud kogupüügi piires püüda

lubatud ja asjakohases vastavas püügipiirkonnas eeldatavasti püütava atlandi merilesta

(Pleuronectes platessa), kilu- ja räimepüügi väärtus esmamüügil hinnanguliselt

vastavalt 29 200 000, 128 300 000 ja 94 700 000 eurot. Paljud kalapüügiettevõtjad,

eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes püüavad liike, mille

suhtes lubatud kogupüüki ei kohaldata, peaksid samuti 2027. aastal püügitoimingud

lõpetama. Selleks et saavutada tasakaal selle vahel, et jätkata püüki, arvestades

mittejätkamise võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et

vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, arvestades

seejuures, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane säilitada Läänemere lääneosa räime,

Läänemere ida- ja lääneosa tursa ja Läänemere avaosa lõhe puhul ainult vältimatu

kaaspüügi jaoks ette nähtud lubatud kogupüük.

(6) Läänemere idaosa tursavaru puhul on ICES soovitanud nullpüüki alates 2019. aastast.

Sel aastal alandas ICES oma varasema analüütilise hinnangu uuringu baasindeksini.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole ICESil võimalik kaitse piirväärtusi hinnata ja ta ei

suuda kindlaks teha ühtegi püügitaset, mis taastaks kalavaru. Seepärast jääb ICES oma

nõuande juurde kehtestada 2027. ja 2028. aastaks nullpüük. Kooskõlas määruse

(EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4

on seega asjakohane peatada sihtpüük ja võtta funktsionaalselt seotud

parandusmeetmeid. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja

ET 3 ET

artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi

püügivõimalused madalal tasemel, et vältida võimalikku tõsist sotsiaal-majanduslikku

mõju, mis tuleneks püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel.

(7) Läänemere lääneosa tursavarude puhul on ICES mitu aastat soovitanud kohaldada

väikest püügimahtu, kuid 2025. aastal esitas ta 2026. ja 2027. aastaks ettepaneku

kohaldada nullpüüki, sest varude biomass oli hinnanguliselt allpool piirväärtust Blim,

millest madalamal tasemel võib väheneda varude paljunemisvõime 2025. aastal, ning

eeldatavasti ei jõua biomass piirväärtusest Blim kõrgemale ka 2027. aastal. Kooskõlas

määruse (EL) 2016/1139 artikli 3 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16

lõikega 4 on seega asjakohane peatada sihtpüük ja võtta funktsionaalselt seotud

parandusmeetmeid. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja

artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada vältimatu kaaspüügi

püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis

tuleneksid püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel.

(8) Läänemere avaosa lõhe kohta ICES uut nõuannet 2027. aastaks ei esitanud. Seega on

2026. aasta kohta antud nõuanded parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded. Oma

2026. aasta kohta antud nõuandes jäi ICES oma nullpüügi nõuande juurde ning kaalus

võimalust, et laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool asuvas piirkonnas (ICESi alarajoonid

29N–31) võiks jätkuda rannikupiirkondades suvine lõhe töönduslik ja harrastuslik

sihtpüük. Samuti vähendas ICES 2025. aastaga võrreldes veelgi oma püügisoovitusi,

kuna lõhede arvukuse kohta kõige olulisemates avamerega seotud lõhejõgedes ei ole

kindlaid andmeid. Lisaks kinnitas ICES oma 2026 aasta nõuandes, et harrastuspüügi

käigus esineb loodusliku lõhe vabakslaskmisjärgset suremust äralõigatud rasvauimega

lõhe puhul. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 on seetõttu

asjakohane kehtestada püügivõimaluste tase ning püügipiirkond ja -periood kooskõlas

ICESi nõuandega ning võtta vastu funktsionaalselt seotud parandusmeetmed, nimelt i)

õngejadade kasutamise keeld, ii) meriforelli püügi keeld väljaspool rannikualasid ja

iii) luba harrastuskalapüügiks ainult lubatud tööndusliku sihtpüügiga samal ajal ja

samas kohas.

(9) Selleks et tagada ICESi alarajoonis 32 lõhe rannapüügi võimaluste täielik

ärakasutamine, on asjakohane lubada kasutada lõhe suhtes piiratud

piirkondadevahelist paindlikkust ICESi alarajoonide 22–31 ja ICESi alarajooni 32

vahel.

(10) Selleks et vähendada riski, et lõhepüügi käigus püütud lõhet kajastatakse aruandes

vääralt kui meriforelli, on asjakohane keelata meriforelli püük lähtejoontest kaugemal

kui neli meremiili ning piirata meriforelli kaaspüüki 3 %ni meriforelli ja lõhe

kombineeritud püügist.

(11) Tursa ja Läänemere avaosa lõhe harrastuspüügiga seotud meetmed ning meriforelli- ja

lõhevarude kaitse meetmed ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19

ja 20 kohaselt vastu võetud rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

(12) Läänemere lääneosa räimevaru puhul soovitab ICES üheksandat aastat järjest

nullpüüki ka aastateks 2027 ja 2028. ICES muutis võrdluspunkte ja suurendas oma

biomassi hinnangut, mis on 2026. aastal hinnanguliselt siiski ainult 56 % piirväärtusest

Blim. Lisaks on varu täienemine endiselt suhteliselt väike ja 2028. aastal ei eeldata

biomassi taastumist ülespoole piirväärtust Blim. Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139

artikli 4 lõikega 6 ja artikli 5 lõikega 2 on seepärast asjakohane peatada sihtpüük ja

lõpetada väikesemahulise püügi suhtes tehtud erand. Kooskõlas määruse (EL)

nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 1 ja artikli 2 lõike 5 punktidega c ja f tuleks kehtestada

ET 4 ET

vältimatu kaaspüügi püügivõimalused madalal tasemel, et vältida sotsiaal-

majanduslikke tagajärgi, mis tuleneksid püügivõimaluste kehtestamisest nulltasemel.

(13) ICESi hinnangul on Läänemere keskosa räimevaru olnud viimase 30 aasta jooksul

suurema osa ajast allpool piirväärtust Blim. ICES hindab, et see varu on tänu paremale

kaalu ja vanuse suhtele ja suuremale varu täienemisele jõudnud viimastel aastatel

2024. aastal ülespoole piirväärtust Blim ning on eeldatavasti 2027. aastal endiselt üle

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger. Varud on praegu siiski allpool kaitse

piirväärtust (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger), millest allpool tuleb võtta

asjakohaseid parandusmeetmeid, et tagada varude kiire taastumine maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Kooskõlas määruse

(EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 on seega asjakohane kehtestada

kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning säilitada funktsionaalselt seotud

parandusmeetmena kudemiskohtades püügikeeld kolmeks kuuks.

(14) Liivi lahe räime ja atlandi merilesta osas hindab ICES, et nende biomass ületab

maksimaalse jätkusuutliku saagikuse Btrigger taset ja püügisurve on väiksem kui FMSY.

Kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 3 on seepärast asjakohane

kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt.

(15) Botnia lahe räime puhul suurendas ICES oma hinnangut biomassi kohta, mis peaks

siiski jätkuvalt vähenema ja jääma allapoole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse

Btrigger taset. ICES mainib jätkuvalt ebakindlust noorte vanuserühmade hindamisel.

Lisaks ei ole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemikus lubatud kogupüüki, mis

tooks kaasa biomassi suurenemise 2028. aastal. Peale selle märgib ICES, et varud on

tõenäoliselt tundlikud geneetilise mitmekesisuse kadumise suhtes. Seepärast on

kooskõlas määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikega 4 ja artikli 5 lõikega 1 asjakohane

säilitada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning funktsionaalselt seotud

parandusmeetmena keelata kolmeks kuuks püük kudemiskohtades.

(16) Kilu puhul oli biomass 2025. aastal rekordiliselt väikese juurdekasvu tõttu aastatel

2021–2023 madalaimal tasemel alates 1990. aastast ja lähedal maksimaalse

jätkusuutliku saagikuse Btrigger tasemele. 2024. aastal oli varude täienemine siiski väga

suur ja ICESi hinnangul on biomass peaaegu kahekordistunud. Ka 2025. aastal on

värbamine hinnanguliselt suur. Seepärast on kooskõlas määrusega (EL) 2016/1139

artikli 4 lõikega 3 asjakohane kehtestada kalapüügivõimalused sellele vastavalt ning

lõpetada kolmekuulise püügikeeluaja kohaldamine kudemiskohtades.

(17) Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste kasutamist seiratakse ja

kontrollitakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009,3 eelkõige vastavalt

selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist

ning andmete edastamist komisjonile kalapüügivõimaluste ammendumise kohta.

Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva

määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

3 Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)

nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)

nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/oj).

ET 5 ET

(18) Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/964 artiklitega 3 ja 4 on ette nähtud paindlikkus

kvootide ühest aastast teise ülekandmiseks kalavarude puhul, mille suhtes

kohaldatakse nii ennetuslikku kui ka analüütilist lubatud kogupüüki. Kõnealuse

määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel

otsustada, milliste kalavarude suhtes artiklit 3 ja 4 ei kohaldata, võttes aluseks eelkõige

kalavarude bioloogilise seisundi. Lisaks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõikega 9 nähtud ette paindlik ühest aastast teise ülekandmine kõikide varude jaoks,

mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis

kahjustaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, ei tohiks määruse (EÜ)

nr 847/96 artiklite 3 ja 4 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast

kvootide paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldada kumulatiivselt. Võttes

arvesse varude bioloogilist seisundit, tuleks asjakohasel juhul välistada määruse (EL)

nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse

kohaldamine.

(19) Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime varu

on allpool piirväärtust Blim. Kõigi nende varude puhul tuleks lubada 2027. aastal

üksnes kaaspüüki ja teaduslikku püüki. Seetõttu ja võttes arvesse Läänemere

ökosüsteemi suhteliselt väikest vastupanuvõimet, on liikmesriigid, kel on kvoodiosa

asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse mitte kohaldada nende varude

suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud paindlikku

2026. aastast 2027. aastasse ülekandmist (nn panka panek) ja kasutada olemasolevaid

koguseid 2028. aastal (nn laenamine), et 2027. aasta püük ei ületaks asjaomaseid

lubatud kogupüüke. Lisaks on laiuskraadist 59o 30′ N lõuna pool peaaegu kõigi jõgede

Läänemere avaosa lõhe varude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus

(Rlim) ning 2027. aastal on lubatud vaid kaaspüük ja teaduslik püük. Ühest aastast teise

ülekandmise paindlikkuse mehhanismi kohaldamisel on asjaomased liikmesriigid

seetõttu võtnud 2026. aastast 2027. aastasse ülekandmise osas ja 2028. aasta koguste

kasutamise osas samasuguse kohustuse ka seoses Läänemere avaosa lõhe püügiga.

(20) [Norra tursiku kohta täidetakse hiljem: Nõukogu määrusega (EL) 2026/2495 on

kehtestatud norra tursiku (Trisopterus esmarkii) lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis

(Skagerrak-Kattegat), ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning

ICESi 2.a rajooni (Põhjameri) Ühendkuningriigi vetes. Liit ja Ühendkuningriik pidasid

xx. oktoobril 2026 kahepoolseid konsultatsioone norra tursiku lubatud kogupüügi üle

nendes piirkondades ajavahemikul 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027.

Kõnealuseid konsultatsioone peeti ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vahelise kaubandus- ja koostöölepingu6 artikli 498 lõike 2 kohaselt. Liit osales nendel

konsultatsioonidel liidu seisukoha täpsustuste alusel, mille nõukogu kiitis heaks

xx. oktoobril 2026 vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/18757 artiklile 2. Liit ja

4 Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC)

ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996,

lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/847/oj). 5 Nõukogu 26. jaanuari 2026. aasta määrus (EL) 2026/249, millega määratakse 2026., 2027. ja 2028.

aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu

kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2025/202

(ELT L, 2026/249, 30.1.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/249/oj). 6 ELT L 149, 30.4.2021, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/OJ. 7 Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta

Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük

(ELT L 378, 26.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1875/oj).

ET 6 ET

Ühendkuningriik leppisid kokku lubatud kogupüügis, mis põhineb 9. oktoobril 2026

avaldatud ICESi nõuandel norra tursiku kohta ICESi 4. alapiirkonnas ja 3.a rajoonis.

Konsultatsiooni tulemus on dokumenteeritud kirjalikus protokollis, millele liidu ja

Ühendkuningriigi delegatsioonide juhid kirjutasid alla xx. oktoobril 2026. Lubatud

kogupüük ajavahemikuks 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027 tuleks

kehtestada nimetatud kirjalikus protokollis sätestatud tasemel.

(21) [täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2026/249 muud võimalikud muudatused].

(22) Määrust (EL) 2026/249 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(23) Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada kaluritele elatusvahendid, tuleks

käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2027.

Sätteid, millega muudetakse määrust (EL) 2026/249 seoses norra tursikuga

Skagerrakis-Kattegatis ja Põhjameres, tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates

1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027, mis on norra tursiku püügi hooaeg.

[täidetakse hiljem: muud võimalikud muudatused] Selline tagasiulatuv kohaldamine ei

mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna kvoodid

asjaomase lubatud kogupüügi raames ei ole veel ammendatud või neid on

suurendatud. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused 2027. aastaks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka Läänemere harrastuspüügi suhtes, kui sellisele

püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

ET 7 ET

(1) „alarajoon“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemeres paiknev

alarajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 218/2009 III lisas8;

(2) „lubatud kogupüük“ (TAC) –

(a) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on

kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand

lossimiskohustusest;

(b) igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

(3) „kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud

kogupüügist;

(4) „harrastuskalapüük“ – mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi

ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

(5) „analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne

hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, sh

kaudsetel näitajatel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt

piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(6) „analüütiline lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta on olemas

analüütiline hinnang;

(7) „ennetuslik lubatud kogupüük“ – lubatud kogupüük, mille kohta analüütiline hinnang

puudub ja mille kohta on olemas kas ettevaatusprintsiibil põhinev hinnang või mille

kohta hinnang puudub.

II PEATÜKK

PÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ja asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud meetmed on

sätestatud lisas.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste eraldamise erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel

ei piira:

(a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste

vahetamist;

(b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ja ümberjaotamist;

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani

kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87,

31.3.2009, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/218/oj).

ET 8 ET

(c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15

lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

(d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist ja määruse (EL)

nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

(e) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku või analüütilist lubatud kogupüüki, on

määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise

ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

3. Kui käesoleva määruse lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ)

nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku

lubatud kogupüüki, ning sama määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4

kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist

lubatud kogupüüki.

4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse

(EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise

ülekandmist.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud sihtgruppi mittekuuluvate liikide

varud ohututes bioloogilistes piirides, mille suhtes võib kohaldada erandit kohustusest

arvestada saak nimetatud artiklis sätestatud asjaomastest kvootidest maha, on kindlaks

määratud käesoleva määruse lisas esitatud asjakohastes lubatud kogupüügi tabelites.

Artikkel 7

Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks

1. Alarajoonides 25 ja 26 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates 1. maist

kuni 31. augustini.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a) üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavate püügitoimingute suhtes, tingimusel

et need uuringud viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustele9;

(b) liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad

nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade,

triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude

ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi

(EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL)

nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002,

(EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj).

ET 9 ET

piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike

asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c) ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõikes 1 osutatud

keeluaja kehtestamist, liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 25

pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades

püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus

vee sügavus on alla 50 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud

ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse.

3. Alarajoonides 22 ja 23 on püük igasuguste püügivahenditega keelatud alates

15. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni

15. augustini.

4. Lõikes 3 sätestatud keeldu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(a) üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need

uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud

tingimustega;

(b) liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad

nakke- või raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade,

triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega

piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike

asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

(c) liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 24 pelaagilisi liike, mis on

ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille

võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla

40 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi

koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorditakse;

(d) liidu kalalaevade suhtes, mis püüavad alarajoonis 22 tragidega kahepoolmelisi

molluskeid piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate

riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele.

5. Lõike 2 punktis b või c ja lõike 4 punktis b, c või d osutatud liidu kalalaevade

kaptenid tagavad, et asjaomase liikmesriigi pädevad asutused saavad nende

püügitegevust igal ajal seirata.

Artikkel 8

Püügikeeluajad räime kudemise kaitseks alarajoonides 25, 26, 27, 28.2, 29, 30, 31 ja 32

1. Pelaagiliste liikide püük pelaagilise traaliga on keelatud rannikualadel kuni nelja

meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, kui vee sügavus on vastavalt pädeva

riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele alla 20 meetri,

järgmistel ajavahemikel ja alarajoonides:

(a) 16. märtsist kuni 15. juunini alarajoonides 25 ja 26;

(b) 1. aprillist kuni 30. juunini alarajoonides 27 ja 28.2;

(c) 1. maist kuni 31. juulini alarajoonides 29–32.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata üksnes teadusuuringute eesmärgil toimuvate

püügitoimingute suhtes, tingimusel et uuringud toimuvad kooskõlas määruse (EL)

2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

ET 10 ET

Artikkel 9

Tursa harrastuspüügi meetmed alarajoonides 22–32

1. Tursa harrastuspüük on alarajoonides 22–32 keelatud. Kõik juhuslikult püütud tursa

isendid lastakse kohe merre tagasi.

2. Olenemata lõikest 1 võib endale jätta tursa, mis on püütud juhusliku kaaspüügina

muude liikide harrastuskalapüügil alarajoonides 27–32.

Artikkel 10

Lõhe harrastuspüügi meetmed alarajoonides 22–31

1. Lõhe harrastuspüük on alarajoonides 22–31 keelatud. Kõik juhuslikult püütud

lõheisendid lastakse kohe merre tagasi.

2. Erandina lõikest 1 on 1. maist kuni 31. augustini lubatud lõhe harrastuspüük

laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool asuvates piirkondades, mis jäävad lähtejoontest

kuni nelja meremiili kaugusele.

3. Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste

rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 11

Meriforelli- ja lõhevarude kaitse meetmed alarajoonides 22–32

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad alarajoonides 22–

32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Lõhe püüdmisel alarajoonis 32

lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal

ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga

püügireisi lossitud saagist.

2. Meriforelli või lõhe õngejadadega püük on keelatud vetes, mis asuvad

alarajoonides 22–31 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili.

3. Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 19 ja 20 kohaste

rangemate riiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 12

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34

kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, tuleb selleks kasutada

käesoleva määruse lisas esitatud kalavarukoode.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Määruse (EL) 2026/249 muutmine

Määrust (EL) 2026/249 muudetakse järgmiselt.

(1) IA lisa B osa tabel 122 asendatakse järgmisega:

ET 11 ET

“

Tabel 122

“

(2) [täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2026/249 muud muudatused].

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2027.

Erandina teisest lõigust:

(a) artikli 13 punkti 1 kohaldatakse alates 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027;

(b) [täidetakse hiljem: nõukogu määruse (EL) 2026/249 muud muudatused].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Liik: norra tursik ja seotud kaaspüük

Püügipiirkond: 3.a; püügipiirkonna 4 Ühendkuningriigi ja liidu veed;

2a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed.

Trisopterus esmarkii (NOP/2A3A4.)

Aasta 2026 2027

Analüütiline TAC

Taani 282,738 (1)(2) pro memoria

(p.m.)

(4) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3

lõiget 2 ega 3.

Saksamaa 0,054 (1)(2)(3) p.m. (4) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad 0,208 (1)(2)(3) p.m. (4)

Liit 283,000 (1)(2)(3) p.m. (4)

Ühendkuningriik 100,000 (1) p.m. (4)

Lubatud

kogupüük

400 (1) p.m.

(4)

(1) Püüda võib ainult 1. novembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2026.

(2) Üksnes kaaspüük. Norra tursiku sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

(3) Kaaspüügi kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.

(4) Püüda võib ainult 1. novembrist 2026 kuni 31. oktoobrini 2027.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.8.2026 COM(2026) 437 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2027. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja

kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2026/249 teatavate

püügivõimaluste kohta teistes vetes

ET 1 ET

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS

LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites on esitatud kalavarude kaupa lubatud kogupüük ja kvoodid (eluskaalu

tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning nendega funktsionaalselt seotud meetmed.

Kalavarudele on viidatud liikide teaduslike nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist teaduslike ja tavanimetuste vastavuse

tabelit:

Teaduslik nimetus Kolmetäheline kood Tavanimetus

Clupea harengus HER Räim

Gadus morhua COD Tursk

Pleuronectes platessa PLE Atlandi merilest

Salmo salar SAL Lõhe

Sprattus sprattus SPR Kilu

Tabel 1

Liik: räim Püügipiirkond

: alarajoonid 22–24

Clupea harengus (HER/3BC+24)

Taani 61 (1) Analüütiline TAC

Saksama

a

241 (1)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2

ja 3.

Soome

0 (1) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola

57 (1)

Rootsi

78 (1)

Liit

437 (1)

TAC 437 (1)

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need

uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 2

Liik: räim Püügipiirkond

:

Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32

liidu veed

Clupea harengus (HER/3D-R30)

Taani 3 165

Analüütiline TAC

Saksama

a

839

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Eesti

16 162

Soome

31 548

Läti

3 989

ET 2 ET

Leedu

4 200

Poola

35 842

Rootsi

48 115

Liit

143 860

TAC

Ei

kohaldat

a

Tabel 3

Liik: räim Püügipiirkond

: alarajoon 28.1

Clupea harengus (HER/03D.RG)

Eesti 17 633

Analüütiline TAC

Läti

20 550 Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit

6.

Liit

38 183

TAC 38 183

Tabel 4

Liik: räim Püügipiirkond

: alarajoonid 30–31

Clupea harengus (HER/30/31.)

Soome 46 985

Analüütiline TAC

Rootsi

10 323

Liit

57 308

TAC 57 308

Tabel 5

Liik: tursk Püügipiirkond

: alarajoonide 25–32 liidu veed

Gadus morhua (COD/3DX32.)

Taani 48 (1) Ennetuslik TAC

Saksama

a

19 (1) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

5 (1)

Soome

4 (1)

Läti

18 (1)

Leedu

12 (1)

Poola

56 (1)

Rootsi

49 (1)

Liit

211 (1)

TAC Ei

kohaldat

ET 3 ET

a

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need

uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 6

Liik: tursk Püügipiirkond

: alarajoonid 22–24

Gadus morhua (COD/3BC+24)

Taani 13 (1) Ennetuslik TAC

Saksama

a

7 (1) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Eesti

0 (1)

Soome

0 (1)

Läti

1 (1)

Leedu

1 (1)

Poola

4 (1)

Rootsi

5 (1)

Liit

31 (1)

TAC

31 (1)

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need

uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 7

Liik: Atlandi merilest Püügipiirkond

: alarajoonide 22–32 liidu veed

Pleuronectes platessa (PLE/3BCD-C)

Taani 7 861

Analüütiline TAC

Saksama

a

873

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit

6.

Poola

1 646

Rootsi

593

Liit

10 973

TAC 10 973

Tabel 8

Liik: Atlantic salmon Püügipiirkond

: alarajoonide 22–31 liidu veed

Salmo salar (SAL/3BCD-F)

Taani 5 292 (1)(2) Analüütiline TAC

Saksama

a

589 (1)(2)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2

ja 3.

ET 4 ET

Eesti

538 (1)(2)(3) Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Soome

6 599 (1)(2)

Läti

3 366 (1)(2)

Leedu

396 (1)(2)

Poola

1 605 (1)(2)

Rootsi

7 152 (1)(2)

Liit

25 537 (1)(2)

TAC

Ei

kohaldat

a

(1) Väljendatakse isendite arvuna.

(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud.

Erandina esimesest alalõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et

need uuringud tehakse täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Erandina esimesest alalõigust lubatakse liidu kalalaevadel selle kvoodi alusel püüda kala alates 1. maist kuni

31. augustini laiuskraadist 59° 30′ N põhja pool piirkondades, mis asuvad lähtejoontest kuni nelja meremiili

kaugusel.

(3) Eritingimus: mitte rohkem kui 450 isendit sellest kvoodist võib püüda alarajooni 32 liidu vetes (SAL/*3D32).

Tabel 9

Liik: Atlantic salmon Püügipiirkond

: alarajooni 32 liidu veed

Salmo salar (SAL/3D32.)

Eesti 1 049 (1) Ennetuslik TAC

Soome

9 183 (1)

Liit

10 232 (1)

TAC

Ei

kohaldat

a

(1) Väljendatakse isendite arvuna.

Tabel 10

Liik: kilu Püügipiirkond

: alarajoonide 22–32 liidu veed

Sprattus sprattus (SPR/3BCD-C)

Taani 28 763

Analüütiline TAC

Saksama

a

18 222

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit

6.

Eesti

33 401

Soome

15 057

Läti

40 340

Leedu

14 592

Poola

85 610

Rootsi

55 605

ET 5 ET

Liit

291 590

TAC

Ei

kohaldat

a