Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Muuseumide Liit [email protected]

Teie 24.07.2026

Meie 30.07.2026 nr 3-18/26/2812-2

Eesti Loodusmuuseumi direktori

konkursi korralduse õiguspärasusest

Lugupeetud Eesti Muuseumide Liidu liikmed

Suur tänu pöördumast ja Eesti muuseumide valdkonna arengu eest seismast.

Meil on väga suur rõõm, et pärast paljusid aastaid pingutusi on Loodusmuuseumile valmimas uus

hoone, mis loob nii külastajatele kui ka muuseumi väärtuslikele kogudele kordades paremad

tingimused.

Uue majaga lisanduvad Eesti Loodusmuuseumi põhiülesannetele Loodusmaja Taru toimimise

tagamise ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamise ülesanded. Sellest tulenevalt suureneb muuseumi direktori vastutus ning muutuvad ametikohale seatavad juhtimisalased ootused.

Muuseumi direktor vastutab strateegia, organisatsiooni terviku toimimise ja arendamise, finantside,

personali, partnerluse ning riigi ootuste täitmise eest. Sarnaselt tänasele struktuurile on peadirektori

kõrval asedirektor või mitu, kes on sisuvaldkondi juhtivad eksperdid. Nende roll on vastutada ühelt poolt muuseumi kui mäluasutuse ja teiselt poolt Taru toimimise eest. Täpne juhtimismudel on uue

juhi kujundada koostöös muuseumikollektiiviga, et tagada organisatsiooni kui terviku areng ja anda

võimalus ekspertidel luua maailmatasemel Loodusmuuseum.

Selgitame lähemalt muuseumijuhi konkursi tagamaid vastavalt teie palvele:

1. konkursikomisjoni koosseisu ja liikmete valiku põhjendus

Konkursi korraldamisel lähtume järgnevast määrusest: Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord -

Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?leiaKehtiv.

Nii muuseumi juhi kandidaatidele esitatud nõuded, kui konkursi komisjoni moodustamine ja

konkursi läbiviimine vastavad ministri kehtestatud nõuetele, mis on koostatud muuseumiseaduse

alusel.

Konkursikomisjoni koosseis on avalik (https://adr.envir.ee/et/document.html?id=6d90f7fa-

698d-4ee9-ba26-d796d1f05526:) 1) Marten Kokk, kantsler, komisjoni esimees; 2) Kadri Land,

asekantsler, komisjoni aseesimees; 3) Ingrid Saar, personaliosakonna juhataja; 4) Karoli Noor, kommunikatsiooniosakonna juhataja;

5) Marina Bantšenko, kantsleri nõunik, hääleõiguseta sekretär.

Komisjoni moodustamisel arvestati ka ministeeriumi varasemat riigimuuseumi juhi konkursi

korraldamise praktikat, kuid liikmete valiku peamine alus oli nende pädevus käesoleva konkursi eesmärkidest lähtudes.

Komisjoni koosseisu valimise alus oli liikmete ametialane pädevus ja vastutus seoses muuseumi

juhtimise ning Kliimaministeeriumi valitsemisala eesmärkidega. Kõigi komisjoni liikmete huvi on,

et kasvaval ja ka laienevat rolli saaval muuseumil oleks eelseisvate väljakutsete jaoks sobiva oskuste ja kogemuste pagasiga juht.

Komisjoni moodustamisel peeti silmas, et liikmete kompetents kataks tippjuhi vajalike oskuste spektri. Komisjoni esimees hindas kandidaatide terviklikku sobivust tippjuhiks organisatsioonis,

kus on käimas suured muutused. Komisjoni aseesimehe roll oli hinnata kandidaatide võimekust

Taru kui tervikliku keskkonnateadlikkuse keskuse juhtimisel, fookusega administratiiv- ja finantsjuhtimisel. Kommunikatsiooniosakonna juhataja roll oli hinnata kandidaatide visiooni Eesti

inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Personaliosakonna juht hindas kandidaatide nägemust personaliküsimustes.

2. konkursi hindamiskriteeriumide ja otsustusprotsessi selgitus

Konkursikuulutus on leitav siit: https://talendipank.ee/toopakkumine/eesti-loodusmuuseumi-

direktor-m9BS2W.

Konkursikuulutus avaldati ministeeriumi tavapärastes avalikes värbamiskanalites, sealhulgas ministeeriumi kodulehel, sotsiaalmeedias ja värbamisportaalides. Konkursi korraldamisel lähtuti

senisest värbamispraktikast ning eesmärgist tagada konkursile võimalikult lai avalik ligipääs.

Kandideerimise tähtaja osas jälgiti eelpool nimetatud korda, mille järgi peaks kandidaadile jääma dokumentide esitamiseks aega vähemalt 14 kalendripäeva konkursiteate avaldamisest arvates.

Konkursiteade avalikustati 10. juunil ning kandideerimisdokumente ootasime kuni 28. juunini.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati, mistõttu ei ole alust arvata, et kandideerimistähtaeg oleks olnud ebamõistlikult lühike või takistanud huvilistel konkursil osalemist.

Kandideerimisdokumentide hindamise järel kutsus komisjon vestlusele neli kandidaati. Enne

komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi vaimse võimekuse ja isiksuse testid.

Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriad - motivatsioon,

kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja

väärtusega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi, testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning

arutelu tegi komisjon ettepaneku ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Peale kohtumisi toimus lõplik

arutelu, kus komisjon arutas kandidaatide sobivust, võttes arvesse konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestluste tulemusi ning ministriga toimunud kohtumiste kohta

antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus

Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Lõpliku otsuse tegi komisjon hääletuse teel.

3. selgitus, kas komisjoni liikmete taandamise vajadust hinnati;

Konkursimenetluse käigus ei tuvastatud komisjoni liikmete puhul asjaolusid, mida oleks käsitatud taandamise alusena.

Komisjoni liikme varasem või olemasolev ametialane kokkupuude kandidaadiga ei tähenda iseenesest erapooletuse puudumist. Taandamise vajaduse hindamisel on määrav, kas komisjoni

liikmel on konkursi tulemuse suhtes isiklik huvi või esineb muu konkreetne asjaolu, mis võib põhjendatult seada kahtluse alla tema erapooletuse.

On tavapärane juhtimispraktika nii era- kui ka avalikus sektoris, et vahetu juht osaleb otseselt oma alluvate valikul. Asjaolu, et valituks osutunud kandidaat töötas Kliimaministeeriumis ning tema

vahetu juht kuulus valikukomisjoni, ei tähenda iseenesest huvide konflikti ega anna alust järeldada,

et kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet või valikumenetluse sõltumatust oleks rikutud.

Asekantsleri ja kandidaadi vaheline suhe tulenes nende ametikohast ja teenistusülesannetest.

Valikukomisjoni kuulus lisaks nimetatud isikule ka teisi liikmeid ning otsused tehti kollektiivselt. Seetõttu ei näe ministeerium kirjeldatud asjaoludes alust järeldada huvide konflikti olemasolu ega

kahelda valikumenetluse õiguspärasuses.

4. põhjendus, kuidas võrreldi kandidaatide muuseumivaldkonna, loodushariduse ja suurte

arendusprojektide juhtimise kogemust;

Konkursikuulutuses oli järgnevad nõuded ja eelistused:

Kandidaadile esitatavad nõuded: ▪ magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase

▪ vähemalt 3-aastane struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimise kogemus ▪ väga hea inglise keele oskus

▪ kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse

tippjuhtide kompetentsimudelile (https://tippjuhid.riigikantselei.ee/kompetentsimudel)

Eelistatud kandidaadil on: ▪ oskus selgitada oma valdkonna tegevusi, eesmärke ja väljakutseid

▪ kogemus strateegiliste muudatuste juhtimisel ja protsesside ümberkujundamisel

▪ koostöö ja kaasamisoskus ning võime juhtida muutusi üle organisatsioonide piiride ▪ hea arusaam avaliku sektori toimimisest, sh eelarve- ja finantsjuhtimisest

▪ varasem kokkupuude muuseumi-, kultuuri- või keskkonnahariduse valdkonnaga

Kandidaatide vastamist nõuetele ja eelististele hinnati nii dokumendivooru kui vestluse käigus.

Vestlusele kutsutud kandidaatidega viidi vestlus läbi sama struktuuri alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriad -

motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele oskus, sobivuse

organisatsioonikultuuri ja väärtusega ning tasu.

Muuseumivaldkonna või keskkonnahariduse kogemus oli välja toodud eelisena. Suurte

arendusprojektide juhtimise kogemust ei olnud otsesõnu välja toodud, aga eelisena oli välja toodud: kogemus strateegiliste muudatuste juhtimisel ja protsesside ümberkujundamisel koostöö ja

kaasamisoskus ning võime juhtida muutusi üle organisatsioonide piiride

Valdkonna kogemust kontrolliti dokumendivooru ning vajadusel täpsustati intervjuu käigus. Teisi

kriteeriume kontrolliti nii dokumendivooru kui intervjuu käigus.

5. konkursi õiguspärasuse ja erapooletuse sõltumatu kontroll.

Ka ministeeriumi siseauditi osakond on tutvunud konkursi dokumentatsiooniga. Kokkuvõtlikult on

meie hinnangul Eesti Loodusmuuseumi direktori avalik konkurss läbi viidud õiguspäraselt ning

kooskõlas kehtivate õigusaktide ja konkursi läbiviimise korraga. Ministeerium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et konkursi läbiviimisel oleks rikutud õigusnorme,

kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet või muid menetlusreegleid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Muuseumide Liit [email protected]

Teie 24.07.2026

Meie 30.07.2026 nr 3-18/26/2812-2

Eesti Loodusmuuseumi direktori

konkursi korralduse õiguspärasusest

Lugupeetud Eesti Muuseumide Liidu liikmed

Suur tänu pöördumast ja Eesti muuseumide valdkonna arengu eest seismast.

Meil on väga suur rõõm, et pärast paljusid aastaid pingutusi on Loodusmuuseumile valmimas uus

hoone, mis loob nii külastajatele kui ka muuseumi väärtuslikele kogudele kordades paremad

tingimused.

Uue majaga lisanduvad Eesti Loodusmuuseumi põhiülesannetele Loodusmaja Taru toimimise

tagamise ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamise ülesanded. Sellest tulenevalt suureneb muuseumi direktori vastutus ning muutuvad ametikohale seatavad juhtimisalased ootused.

Muuseumi direktor vastutab strateegia, organisatsiooni terviku toimimise ja arendamise, finantside,

personali, partnerluse ning riigi ootuste täitmise eest. Sarnaselt tänasele struktuurile on peadirektori

kõrval asedirektor või mitu, kes on sisuvaldkondi juhtivad eksperdid. Nende roll on vastutada ühelt poolt muuseumi kui mäluasutuse ja teiselt poolt Taru toimimise eest. Täpne juhtimismudel on uue

juhi kujundada koostöös muuseumikollektiiviga, et tagada organisatsiooni kui terviku areng ja anda

võimalus ekspertidel luua maailmatasemel Loodusmuuseum.

Selgitame lähemalt muuseumijuhi konkursi tagamaid vastavalt teie palvele:

1. konkursikomisjoni koosseisu ja liikmete valiku põhjendus

Konkursi korraldamisel lähtume järgnevast määrusest: Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord -

Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?leiaKehtiv.

Nii muuseumi juhi kandidaatidele esitatud nõuded, kui konkursi komisjoni moodustamine ja

konkursi läbiviimine vastavad ministri kehtestatud nõuetele, mis on koostatud muuseumiseaduse

alusel.

Konkursikomisjoni koosseis on avalik (https://adr.envir.ee/et/document.html?id=6d90f7fa-

698d-4ee9-ba26-d796d1f05526:) 1) Marten Kokk, kantsler, komisjoni esimees; 2) Kadri Land,

asekantsler, komisjoni aseesimees; 3) Ingrid Saar, personaliosakonna juhataja; 4) Karoli Noor, kommunikatsiooniosakonna juhataja;

5) Marina Bantšenko, kantsleri nõunik, hääleõiguseta sekretär.

Komisjoni moodustamisel arvestati ka ministeeriumi varasemat riigimuuseumi juhi konkursi

korraldamise praktikat, kuid liikmete valiku peamine alus oli nende pädevus käesoleva konkursi eesmärkidest lähtudes.

Komisjoni koosseisu valimise alus oli liikmete ametialane pädevus ja vastutus seoses muuseumi

juhtimise ning Kliimaministeeriumi valitsemisala eesmärkidega. Kõigi komisjoni liikmete huvi on,

et kasvaval ja ka laienevat rolli saaval muuseumil oleks eelseisvate väljakutsete jaoks sobiva oskuste ja kogemuste pagasiga juht.

Komisjoni moodustamisel peeti silmas, et liikmete kompetents kataks tippjuhi vajalike oskuste spektri. Komisjoni esimees hindas kandidaatide terviklikku sobivust tippjuhiks organisatsioonis,

kus on käimas suured muutused. Komisjoni aseesimehe roll oli hinnata kandidaatide võimekust

Taru kui tervikliku keskkonnateadlikkuse keskuse juhtimisel, fookusega administratiiv- ja finantsjuhtimisel. Kommunikatsiooniosakonna juhataja roll oli hinnata kandidaatide visiooni Eesti

inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Personaliosakonna juht hindas kandidaatide nägemust personaliküsimustes.

2. konkursi hindamiskriteeriumide ja otsustusprotsessi selgitus

Konkursikuulutus on leitav siit: https://talendipank.ee/toopakkumine/eesti-loodusmuuseumi-

direktor-m9BS2W.

Konkursikuulutus avaldati ministeeriumi tavapärastes avalikes värbamiskanalites, sealhulgas ministeeriumi kodulehel, sotsiaalmeedias ja värbamisportaalides. Konkursi korraldamisel lähtuti

senisest värbamispraktikast ning eesmärgist tagada konkursile võimalikult lai avalik ligipääs.

Kandideerimise tähtaja osas jälgiti eelpool nimetatud korda, mille järgi peaks kandidaadile jääma dokumentide esitamiseks aega vähemalt 14 kalendripäeva konkursiteate avaldamisest arvates.

Konkursiteade avalikustati 10. juunil ning kandideerimisdokumente ootasime kuni 28. juunini.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati, mistõttu ei ole alust arvata, et kandideerimistähtaeg oleks olnud ebamõistlikult lühike või takistanud huvilistel konkursil osalemist.

Kandideerimisdokumentide hindamise järel kutsus komisjon vestlusele neli kandidaati. Enne

komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi vaimse võimekuse ja isiksuse testid.

Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriad - motivatsioon,

kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja

väärtusega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi, testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning

arutelu tegi komisjon ettepaneku ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Peale kohtumisi toimus lõplik

arutelu, kus komisjon arutas kandidaatide sobivust, võttes arvesse konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestluste tulemusi ning ministriga toimunud kohtumiste kohta

antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus

Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Lõpliku otsuse tegi komisjon hääletuse teel.

3. selgitus, kas komisjoni liikmete taandamise vajadust hinnati;

Konkursimenetluse käigus ei tuvastatud komisjoni liikmete puhul asjaolusid, mida oleks käsitatud taandamise alusena.

Komisjoni liikme varasem või olemasolev ametialane kokkupuude kandidaadiga ei tähenda iseenesest erapooletuse puudumist. Taandamise vajaduse hindamisel on määrav, kas komisjoni

liikmel on konkursi tulemuse suhtes isiklik huvi või esineb muu konkreetne asjaolu, mis võib põhjendatult seada kahtluse alla tema erapooletuse.

On tavapärane juhtimispraktika nii era- kui ka avalikus sektoris, et vahetu juht osaleb otseselt oma alluvate valikul. Asjaolu, et valituks osutunud kandidaat töötas Kliimaministeeriumis ning tema

vahetu juht kuulus valikukomisjoni, ei tähenda iseenesest huvide konflikti ega anna alust järeldada,

et kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet või valikumenetluse sõltumatust oleks rikutud.

Asekantsleri ja kandidaadi vaheline suhe tulenes nende ametikohast ja teenistusülesannetest.

Valikukomisjoni kuulus lisaks nimetatud isikule ka teisi liikmeid ning otsused tehti kollektiivselt. Seetõttu ei näe ministeerium kirjeldatud asjaoludes alust järeldada huvide konflikti olemasolu ega

kahelda valikumenetluse õiguspärasuses.

4. põhjendus, kuidas võrreldi kandidaatide muuseumivaldkonna, loodushariduse ja suurte

arendusprojektide juhtimise kogemust;

Konkursikuulutuses oli järgnevad nõuded ja eelistused:

Kandidaadile esitatavad nõuded: ▪ magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase

▪ vähemalt 3-aastane struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimise kogemus ▪ väga hea inglise keele oskus

▪ kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse

tippjuhtide kompetentsimudelile (https://tippjuhid.riigikantselei.ee/kompetentsimudel)

Eelistatud kandidaadil on: ▪ oskus selgitada oma valdkonna tegevusi, eesmärke ja väljakutseid

▪ kogemus strateegiliste muudatuste juhtimisel ja protsesside ümberkujundamisel

▪ koostöö ja kaasamisoskus ning võime juhtida muutusi üle organisatsioonide piiride ▪ hea arusaam avaliku sektori toimimisest, sh eelarve- ja finantsjuhtimisest

▪ varasem kokkupuude muuseumi-, kultuuri- või keskkonnahariduse valdkonnaga

Kandidaatide vastamist nõuetele ja eelististele hinnati nii dokumendivooru kui vestluse käigus.

Vestlusele kutsutud kandidaatidega viidi vestlus läbi sama struktuuri alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriad -

motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele oskus, sobivuse

organisatsioonikultuuri ja väärtusega ning tasu.

Muuseumivaldkonna või keskkonnahariduse kogemus oli välja toodud eelisena. Suurte

arendusprojektide juhtimise kogemust ei olnud otsesõnu välja toodud, aga eelisena oli välja toodud: kogemus strateegiliste muudatuste juhtimisel ja protsesside ümberkujundamisel koostöö ja

kaasamisoskus ning võime juhtida muutusi üle organisatsioonide piiride

Valdkonna kogemust kontrolliti dokumendivooru ning vajadusel täpsustati intervjuu käigus. Teisi

kriteeriume kontrolliti nii dokumendivooru kui intervjuu käigus.

5. konkursi õiguspärasuse ja erapooletuse sõltumatu kontroll.

Ka ministeeriumi siseauditi osakond on tutvunud konkursi dokumentatsiooniga. Kokkuvõtlikult on

meie hinnangul Eesti Loodusmuuseumi direktori avalik konkurss läbi viidud õiguspäraselt ning

kooskõlas kehtivate õigusaktide ja konkursi läbiviimise korraga. Ministeerium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et konkursi läbiviimisel oleks rikutud õigusnorme,

kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet või muid menetlusreegleid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Marleen Viidul

Eesti Muuseumide Liit [email protected]

Teie 05.08.2026

Meie 19.08.2026 nr 3-18/26/2812-5

Vastus Eesti Muuseumide Liidu pöördumisele

Austatud Marleen Viidul

Täname pöördumise eest, milles juhtisite tähelepanu Eesti Loodusmuuseumi direktori avaliku

konkursi läbiviimisega seotud küsimustele. Vastame alljärgnevalt Teie kirjas tõstatatud peamistele

küsimustele kandidaatidele esitatud nõuete, hindamisraamistiku, komisjoni koosseisu ning

väidetava ebavõrdse eelise kohta.

Kandidaadile esitatavate nõuete ja hindamisel käsitletavate asjaolude kujundamisel tuleb lähtuda

Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavate nõuete

ja avaliku konkursi läbiviimise korrast. Nimetatud korra § 3 lõige 2 näeb ette, et muuseumi

eripärast tulenevalt võib konkursikuulutuses igal üksikul juhul esitada kandidaadile täiendavaid

nõudeid. Seega võimaldab kord konkursikuulutuses arvestada konkreetse muuseumi eripära ja

lähiaja ülesandeid, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamise, Taru toimimise tagamise ning

asutuse arendusvajadustega seotud pädevusi. Muuseumiseadus ei sätesta juhile esitatavaid

nõudeid.

Kui konkursi korraldamise ajal on teada, et asutuse ülesanded või tegevuskeskkond lähiaastatel

oluliselt muutuvad, on põhjendatud ja läbipaistev kajastada seda ka konkursikuulutuses. See

võimaldab kandidaatidel hinnata ametikoha tegelikku sisu, lähiaja väljakutseid ja ootusi enne

kandideerimisotsuse tegemist. Vastupidine olukord, kus teadaolevaid olulisi arenguid

konkursikuulutuses ei kajastataks, asetaks kandidaadid ebaselgemasse olukorda ega toetaks

konkursi läbipaistvust. Käesoleval juhul olid uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise

tagamine ja asutuse arendusvajadused konkursikuulutuses avaldatud lähiaastate ülesannetena ning

seetõttu oli nende käsitlemine kandidaatide hindamisel põhjendatud.

Me ei nõustu väitega, et konkursiga otsiti Eesti Loodusmuuseumi direktori asemel üksnes

Loodusmaja Taru haldajat või et hindamisel kasutati kandidaatidele avaldamata sisulisi

kriteeriume. Avaldamata hindamiskriteeriumiga oleks tegemist eelkõige juhul, kui konkursi

käigus oleks kehtestatud uus nõue või otsustav hindamistingimus, mida konkursikuulutuses ei

olnud avaldatud. Käesoleval juhul oli konkursikuulutuses ametikohana selgelt nimetatud Eesti

Loodusmuuseumi direktor. Samas oli kuulutuses avaldatud, et ametikoha lähiaastate ülesannete

hulka kuuluvad uue Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna

keskkonnateadlikkuse kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Kuulutuses oli

samuti märgitud, et Loodusmuuseum haldab ja koordineerib Taru kompleksi. Seetõttu oli Taru ja

uue Loodusmuuseumi käivitamise käsitlemine konkursi käigus seotud avaldatud ametikoha sisuga

ega olnud kandidaatide eest varjatud hindamisteema. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel võimalik

küsida töö sisu kohta täpsustusi konkursikuulutuses toodud kontaktisikult. Taru/Loodusmaja

konteksti võis kasutada kandidaadi juhtimisvõimekuse, ametikohast arusaamise ja tugevuste

hindamisel, kuid seda ei käsitatud eraldi kvalifitseeriva nõudena konkreetse varasema kinnisvara -

või hoonehalduse kogemuse kohta.

Konkursi läbiviijal ja komisjonil on õigus kujundada kandidaadi sobivuse hindamiseks selline

hindamisraamistik, mis võimaldab hinnata ametikoha täitmiseks olulisi oskusi, kogemusi ja

kompetentse. Seejuures peab hindamine olema seotud konkursikuulutuses avaldatud nõuete ja

ametikoha sisuga ning sama etapi kandidaatide suhtes võrreldavalt kohaldatud. Vestlusvoorus

lähtuti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist ning hinnati kandidaatide

motivatsiooni, kompetentse, valdkonnas orienteerumist, inglise keele oskust, sobivust

organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasuootust. Küsimustikus olid eraldi käsitletud uue

Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse

kasvatamine. Need teemad olid otseselt seotud konkursikuulutuses avaldatud ülesannetega.

Seetõttu ei saa nõustuda arvamusega, et konkurss taandus üksnes hoone- või kinnisvarahalduse

hindamisele ega sellega, et hindamisraamistik kujutas endast kandidaatidele varjatud

lisakriteeriumide kehtestamist.

Nõustume Muuseumide Liidu tähelepanekuga, et riigimuuseumi juhi valikul peab säilima seos

muuseumi põhiülesannete ja valdkondliku sisuga. See ei tähenda, et direktori valik peaks

põhinema vaid kandidaadi isiklikul erialasel ekspertiisil kõigi muuseumi põhiülesannete lõikes.

Muuseumi direktori roll on tagada, et kogude hoidmine ja arendamine, haridus- ja teadustegevus,

näitustegevus ning avalikkusele suunatud tegevused oleksid asutuses tervikuna korraldatud,

juhitud ja ressurssidega kaetud. Eriti olukorras, kus asutusel seisavad ees uue Loodusmuuseumi

avamine, Taru toimimise tagamine ja tegevuskeskkonna muutumine, on põhjendatud pöörata juhi

valikul olulist tähelepanu strateegilisele juhtimisele, muutuste juhtimisele, koostöövõimele,

organisatsiooni arendamisele, kommunikatsioonile ning eelarve- ja personalijuhtimisele, mitte

vaid muuseumispetsiifilistele küsimustele. Selline rõhuasetus ei ole vastuolus muuseumiseadusega

ega välista muuseumi klassikaliste põhiülesannete tähtsust, vaid puudutab viisi, kuidas direktor

nende täitmist juhib ja tagab. Ühtlasi juhime tähelepanu, et keskkonnateadlikkus ei ole kuidagi

muuseumiväline teema, vaid keskkonnateadlikkuse valdkond on Eesti Loodusmuuseumi kehtiva

põhimääruse (§ 9 lg 2 p 2) kohaselt üks kolmest struktuuriüksusest.

Eesti Loodusmuuseumi tegevusvaldkonna ja põhiülesannetega seotud arusaama hinnati konkursi

käigus eelkõige kandidaadi ametikohast arusaamise, valdkonnas orienteerumise, essee ning

vestlusvooru küsimuste kaudu. See ei tähenda, et iga muuseumi põhiülesannet, näiteks kogude

haldamist, oleks pidanud käsitlema eraldi küsimusena. Direktori konkursil oli asjakohane hinnata

kandidaadi terviklikku võimekust juhtida riigimuuseumi, kujundada asutuse arengut ning tagada

muuseumi põhiülesannete täitmine koostöös vastavate valdkonnaspetsialistide ja meeskonnaga.

Õigusaktidest ei tulene nõuet, et riigimuuseumi direktor peab ise olema muuseumide valdkonna

või konkreetse muuseumi ainevaldkonna ekspert. Direktori roll on eelkõige juhtida asutust

tervikuna, kujundada selle arengut ning tagada muuseumi põhiülesannete täitmine koos vastavate

valdkonnaspetsialistide ja meeskonnaga. Seetõttu ei pidanud kandidaatide hindamine tähendama

iga muuseumi sisulise ülesande, näiteks kogude haldamise, eraldi erialast kontrollimist, vaid

kandidaadi juhtimisvõimekuse ja valdkonnas orienteerumise hindamist direktori ülesannete

vaates.

Komisjoni koosseisu osas selgitame, et konkursi läbiviimise kord ei sätesta kohustust kaasata

valikukomisjoni kindla eriala või muuseumide valdkonna esindajat. Komisjoni koosseis kujundati

selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigiasutuse juhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste,

koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Komisjoni kuulusid

juhtimise, valitsemisala koordineerimise, personali ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud.

Arvestades, et konkursikuulutuses oli rõhk nii uue Loodusmuuseumi avamisel, Taru toimimise

tagamisel, keskkonnateadlikkuse kasvatamisel, organisatsiooni juhtimisel, koostööl kui ka avaliku

sektori toimimise tundmisel, oli komisjoni koosseis eesmärgipäraselt põhjendatav. Välise

muuseumi- või loodushariduse eksperdi kaasamine võib olla teatud juhtudel põhjendatud, kuid

kohaldatav kord seda kohustusena ette ei näe ning eksperdi puudumine ei tähenda iseenesest

konkursikorra rikkumist. Seetõttu ei anna komisjonis eraldi looduse ainevaldkonna eksperdi

puudumine alust järeldada, et kandidaatide võimekust Eesti Loodusmuuseumi juhtimisel ja

põhiülesannete täitmise tagamisel ei hinnatud.

Kavandamisel olev Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe

kandidaadi käsutuses olnud info. Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja

asutuse tavapärane tööprotsess, milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi töötajaid ning mille

kohta andis sisendi ka Heidi Jõks Eesti Loodusmuuseumi juhina. Seetõttu ei saa üksnes asjaolust,

et kandidaat oli tööalaselt seotud põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega, järeldada keelatud

eelise või konkursil osalemist välistava asjaolu olemasolu. Samuti ei olnud ükski kandidaat seotud

konkursikriteeriumide koostamisega ega saanud kujundada neid endale sobivaks.

Oluline on ka, et põhimääruse muudatus ei ole lõplikult otsustatud ning selle lõplik sisu selgub

tavapärase menetluse käigus. Kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt asutuse sisemist

juhtimiskorraldust ja asedirektoriga seotud regulatsiooni kujundamist; hetkeversioonis ei ole

direktori ülesannete sõnastust muudetud. Selline ettevalmistamine ja sõnastuse täpsustumine on

õigusakti muutmise tavapärane osa ega anna iseenesest alust järeldada varjatud konkursieelise

olemasolu.

Ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi, Taru ülesannete või põhimääruse

muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi konkursil osalemise piiramiseks ega

tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Selliseid kandidaate oli konkursil kaks. Lubamatu

eelise järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel

kandidaatidel ei olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu

materjalidest ei nähtu.

Konkursi läbiviimine toimus mitmeetapilises menetluses. Konkursile esitas dokumendid 13

kandidaati. Kandideerimisdokumentide ja Talendipanga hinnangute ülevaatamise järel kujunes

eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati.

Vestlusvoorus kasutati kõigi nelja kandidaadi puhul sama küsimustikku ja hindamisraamistikku,

kusjuures raamistik oli välja töötatud konkursi alguses ja seda konkursi käigus ei muudetud.

Seejärel tegi komisjon ettepaneku, et minister kohtuks kolme kandidaadiga. Ministriga

kohtumised olid komisjoni lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor. Lõpliku

otsuse tegi konkursikomisjon hääletuse teel ning protokolli järgi otsustati tunnistada konkursi

võitjaks Riina Roosipuu ühehäälselt.

Kokkuvõttes ei tulene esitatud asjaoludest alust järeldada sellist konkursimenetluse rikkumist,

kandidaatide tõendatud ebavõrdset kohtlemist, automaatset huvide konflikti või muud asjaolu, mis

tingiks konkursitulemuse ümberhindamise. Taru ja uue Loodusmuuseumi käivitamisega seotud

teemad olid konkursikuulutuses avaldatud ametikoha ülesannetena ning nende käsitlemine

hindamisel oli seetõttu põhjendatud. Põhimääruse muudatus on kavandamisel olev tavapärane

ettevalmistusprotsess, mille lõplik sisu ei ole veel otsustatud; sellest ei saa iseenesest järeldada

varjatud konkursieelist.

Juhime Muuseumide Liidu tähelepanu ka sellele, et Allar Jõksi kasutamine oma õigusnõustajana

sisaldab huvide konflikti võimalust. Advokaadina (ja endise õiguskantslerina) on Allar Jõksil

kõrgendatud kohustus vältida olukordi, kus isiklik huvi (abikaasa ametikoht) võib mõjutada või

näida mõjutavat tema või seotud organisatsioonide tegevust. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks

rõhutab, et huvide konflikt (või selle oht) tekib, kui asjaolu võib kahjustada võimet tegutseda

üksnes kliendi/asja huvides; piisab ohust, mitte tingimata reaalsest kahjust. Siin on isiklik side

ilmne. Isegi kui liidu argumendid on sisulised, tekitab abikaasa kaotuse vaidlustamine (või selle

toetamine) liidu kaudu mulje, et tegemist on erahuvi varjamisega avaliku huvi (muuseumide

valdkonna kvaliteet) sildi all. See kahjustab Muuseumide Liidu usaldusväärsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk kantsler

Ingrid Saar, 625 6401

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Marleen Viidul

Eesti Muuseumide Liit [email protected]

Teie 05.08.2026

Meie 19.08.2026 nr 3-18/26/2812-5

Vastus Eesti Muuseumide Liidu pöördumisele

Austatud Marleen Viidul

Täname pöördumise eest, milles juhtisite tähelepanu Eesti Loodusmuuseumi direktori avaliku

konkursi läbiviimisega seotud küsimustele. Vastame alljärgnevalt Teie kirjas tõstatatud peamistele

küsimustele kandidaatidele esitatud nõuete, hindamisraamistiku, komisjoni koosseisu ning

väidetava ebavõrdse eelise kohta.

Kandidaadile esitatavate nõuete ja hindamisel käsitletavate asjaolude kujundamisel tuleb lähtuda

Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavate nõuete

ja avaliku konkursi läbiviimise korrast. Nimetatud korra § 3 lõige 2 näeb ette, et muuseumi

eripärast tulenevalt võib konkursikuulutuses igal üksikul juhul esitada kandidaadile täiendavaid

nõudeid. Seega võimaldab kord konkursikuulutuses arvestada konkreetse muuseumi eripära ja

lähiaja ülesandeid, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamise, Taru toimimise tagamise ning

asutuse arendusvajadustega seotud pädevusi. Muuseumiseadus ei sätesta juhile esitatavaid

nõudeid.

Kui konkursi korraldamise ajal on teada, et asutuse ülesanded või tegevuskeskkond lähiaastatel

oluliselt muutuvad, on põhjendatud ja läbipaistev kajastada seda ka konkursikuulutuses. See

võimaldab kandidaatidel hinnata ametikoha tegelikku sisu, lähiaja väljakutseid ja ootusi enne

kandideerimisotsuse tegemist. Vastupidine olukord, kus teadaolevaid olulisi arenguid

konkursikuulutuses ei kajastataks, asetaks kandidaadid ebaselgemasse olukorda ega toetaks

konkursi läbipaistvust. Käesoleval juhul olid uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise

tagamine ja asutuse arendusvajadused konkursikuulutuses avaldatud lähiaastate ülesannetena ning

seetõttu oli nende käsitlemine kandidaatide hindamisel põhjendatud.

Me ei nõustu väitega, et konkursiga otsiti Eesti Loodusmuuseumi direktori asemel üksnes

Loodusmaja Taru haldajat või et hindamisel kasutati kandidaatidele avaldamata sisulisi

kriteeriume. Avaldamata hindamiskriteeriumiga oleks tegemist eelkõige juhul, kui konkursi

käigus oleks kehtestatud uus nõue või otsustav hindamistingimus, mida konkursikuulutuses ei

olnud avaldatud. Käesoleval juhul oli konkursikuulutuses ametikohana selgelt nimetatud Eesti

Loodusmuuseumi direktor. Samas oli kuulutuses avaldatud, et ametikoha lähiaastate ülesannete

hulka kuuluvad uue Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna

keskkonnateadlikkuse kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Kuulutuses oli

samuti märgitud, et Loodusmuuseum haldab ja koordineerib Taru kompleksi. Seetõttu oli Taru ja

uue Loodusmuuseumi käivitamise käsitlemine konkursi käigus seotud avaldatud ametikoha sisuga

ega olnud kandidaatide eest varjatud hindamisteema. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel võimalik

küsida töö sisu kohta täpsustusi konkursikuulutuses toodud kontaktisikult. Taru/Loodusmaja

konteksti võis kasutada kandidaadi juhtimisvõimekuse, ametikohast arusaamise ja tugevuste

hindamisel, kuid seda ei käsitatud eraldi kvalifitseeriva nõudena konkreetse varasema kinnisvara -

või hoonehalduse kogemuse kohta.

Konkursi läbiviijal ja komisjonil on õigus kujundada kandidaadi sobivuse hindamiseks selline

hindamisraamistik, mis võimaldab hinnata ametikoha täitmiseks olulisi oskusi, kogemusi ja

kompetentse. Seejuures peab hindamine olema seotud konkursikuulutuses avaldatud nõuete ja

ametikoha sisuga ning sama etapi kandidaatide suhtes võrreldavalt kohaldatud. Vestlusvoorus

lähtuti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist ning hinnati kandidaatide

motivatsiooni, kompetentse, valdkonnas orienteerumist, inglise keele oskust, sobivust

organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasuootust. Küsimustikus olid eraldi käsitletud uue

Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse

kasvatamine. Need teemad olid otseselt seotud konkursikuulutuses avaldatud ülesannetega.

Seetõttu ei saa nõustuda arvamusega, et konkurss taandus üksnes hoone- või kinnisvarahalduse

hindamisele ega sellega, et hindamisraamistik kujutas endast kandidaatidele varjatud

lisakriteeriumide kehtestamist.

Nõustume Muuseumide Liidu tähelepanekuga, et riigimuuseumi juhi valikul peab säilima seos

muuseumi põhiülesannete ja valdkondliku sisuga. See ei tähenda, et direktori valik peaks

põhinema vaid kandidaadi isiklikul erialasel ekspertiisil kõigi muuseumi põhiülesannete lõikes.

Muuseumi direktori roll on tagada, et kogude hoidmine ja arendamine, haridus- ja teadustegevus,

näitustegevus ning avalikkusele suunatud tegevused oleksid asutuses tervikuna korraldatud,

juhitud ja ressurssidega kaetud. Eriti olukorras, kus asutusel seisavad ees uue Loodusmuuseumi

avamine, Taru toimimise tagamine ja tegevuskeskkonna muutumine, on põhjendatud pöörata juhi

valikul olulist tähelepanu strateegilisele juhtimisele, muutuste juhtimisele, koostöövõimele,

organisatsiooni arendamisele, kommunikatsioonile ning eelarve- ja personalijuhtimisele, mitte

vaid muuseumispetsiifilistele küsimustele. Selline rõhuasetus ei ole vastuolus muuseumiseadusega

ega välista muuseumi klassikaliste põhiülesannete tähtsust, vaid puudutab viisi, kuidas direktor

nende täitmist juhib ja tagab. Ühtlasi juhime tähelepanu, et keskkonnateadlikkus ei ole kuidagi

muuseumiväline teema, vaid keskkonnateadlikkuse valdkond on Eesti Loodusmuuseumi kehtiva

põhimääruse (§ 9 lg 2 p 2) kohaselt üks kolmest struktuuriüksusest.

Eesti Loodusmuuseumi tegevusvaldkonna ja põhiülesannetega seotud arusaama hinnati konkursi

käigus eelkõige kandidaadi ametikohast arusaamise, valdkonnas orienteerumise, essee ning

vestlusvooru küsimuste kaudu. See ei tähenda, et iga muuseumi põhiülesannet, näiteks kogude

haldamist, oleks pidanud käsitlema eraldi küsimusena. Direktori konkursil oli asjakohane hinnata

kandidaadi terviklikku võimekust juhtida riigimuuseumi, kujundada asutuse arengut ning tagada

muuseumi põhiülesannete täitmine koostöös vastavate valdkonnaspetsialistide ja meeskonnaga.

Õigusaktidest ei tulene nõuet, et riigimuuseumi direktor peab ise olema muuseumide valdkonna

või konkreetse muuseumi ainevaldkonna ekspert. Direktori roll on eelkõige juhtida asutust

tervikuna, kujundada selle arengut ning tagada muuseumi põhiülesannete täitmine koos vastavate

valdkonnaspetsialistide ja meeskonnaga. Seetõttu ei pidanud kandidaatide hindamine tähendama

iga muuseumi sisulise ülesande, näiteks kogude haldamise, eraldi erialast kontrollimist, vaid

kandidaadi juhtimisvõimekuse ja valdkonnas orienteerumise hindamist direktori ülesannete

vaates.

Komisjoni koosseisu osas selgitame, et konkursi läbiviimise kord ei sätesta kohustust kaasata

valikukomisjoni kindla eriala või muuseumide valdkonna esindajat. Komisjoni koosseis kujundati

selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigiasutuse juhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste,

koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Komisjoni kuulusid

juhtimise, valitsemisala koordineerimise, personali ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud.

Arvestades, et konkursikuulutuses oli rõhk nii uue Loodusmuuseumi avamisel, Taru toimimise

tagamisel, keskkonnateadlikkuse kasvatamisel, organisatsiooni juhtimisel, koostööl kui ka avaliku

sektori toimimise tundmisel, oli komisjoni koosseis eesmärgipäraselt põhjendatav. Välise

muuseumi- või loodushariduse eksperdi kaasamine võib olla teatud juhtudel põhjendatud, kuid

kohaldatav kord seda kohustusena ette ei näe ning eksperdi puudumine ei tähenda iseenesest

konkursikorra rikkumist. Seetõttu ei anna komisjonis eraldi looduse ainevaldkonna eksperdi

puudumine alust järeldada, et kandidaatide võimekust Eesti Loodusmuuseumi juhtimisel ja

põhiülesannete täitmise tagamisel ei hinnatud.

Kavandamisel olev Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe

kandidaadi käsutuses olnud info. Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja

asutuse tavapärane tööprotsess, milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi töötajaid ning mille

kohta andis sisendi ka Heidi Jõks Eesti Loodusmuuseumi juhina. Seetõttu ei saa üksnes asjaolust,

et kandidaat oli tööalaselt seotud põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega, järeldada keelatud

eelise või konkursil osalemist välistava asjaolu olemasolu. Samuti ei olnud ükski kandidaat seotud

konkursikriteeriumide koostamisega ega saanud kujundada neid endale sobivaks.

Oluline on ka, et põhimääruse muudatus ei ole lõplikult otsustatud ning selle lõplik sisu selgub

tavapärase menetluse käigus. Kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt asutuse sisemist

juhtimiskorraldust ja asedirektoriga seotud regulatsiooni kujundamist; hetkeversioonis ei ole

direktori ülesannete sõnastust muudetud. Selline ettevalmistamine ja sõnastuse täpsustumine on

õigusakti muutmise tavapärane osa ega anna iseenesest alust järeldada varjatud konkursieelise

olemasolu.

Ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi, Taru ülesannete või põhimääruse

muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi konkursil osalemise piiramiseks ega

tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Selliseid kandidaate oli konkursil kaks. Lubamatu

eelise järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel

kandidaatidel ei olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu

materjalidest ei nähtu.

Konkursi läbiviimine toimus mitmeetapilises menetluses. Konkursile esitas dokumendid 13

kandidaati. Kandideerimisdokumentide ja Talendipanga hinnangute ülevaatamise järel kujunes

eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati.

Vestlusvoorus kasutati kõigi nelja kandidaadi puhul sama küsimustikku ja hindamisraamistikku,

kusjuures raamistik oli välja töötatud konkursi alguses ja seda konkursi käigus ei muudetud.

Seejärel tegi komisjon ettepaneku, et minister kohtuks kolme kandidaadiga. Ministriga

kohtumised olid komisjoni lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor. Lõpliku

otsuse tegi konkursikomisjon hääletuse teel ning protokolli järgi otsustati tunnistada konkursi

võitjaks Riina Roosipuu ühehäälselt.

Kokkuvõttes ei tulene esitatud asjaoludest alust järeldada sellist konkursimenetluse rikkumist,

kandidaatide tõendatud ebavõrdset kohtlemist, automaatset huvide konflikti või muud asjaolu, mis

tingiks konkursitulemuse ümberhindamise. Taru ja uue Loodusmuuseumi käivitamisega seotud

teemad olid konkursikuulutuses avaldatud ametikoha ülesannetena ning nende käsitlemine

hindamisel oli seetõttu põhjendatud. Põhimääruse muudatus on kavandamisel olev tavapärane

ettevalmistusprotsess, mille lõplik sisu ei ole veel otsustatud; sellest ei saa iseenesest järeldada

varjatud konkursieelist.

Juhime Muuseumide Liidu tähelepanu ka sellele, et Allar Jõksi kasutamine oma õigusnõustajana

sisaldab huvide konflikti võimalust. Advokaadina (ja endise õiguskantslerina) on Allar Jõksil

kõrgendatud kohustus vältida olukordi, kus isiklik huvi (abikaasa ametikoht) võib mõjutada või

näida mõjutavat tema või seotud organisatsioonide tegevust. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks

rõhutab, et huvide konflikt (või selle oht) tekib, kui asjaolu võib kahjustada võimet tegutseda

üksnes kliendi/asja huvides; piisab ohust, mitte tingimata reaalsest kahjust. Siin on isiklik side

ilmne. Isegi kui liidu argumendid on sisulised, tekitab abikaasa kaotuse vaidlustamine (või selle

toetamine) liidu kaudu mulje, et tegemist on erahuvi varjamisega avaliku huvi (muuseumide

valdkonna kvaliteet) sildi all. See kahjustab Muuseumide Liidu usaldusväärsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk kantsler

Ingrid Saar, 625 6401

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Muuseumide Liit [email protected]

Teie 24.07.2026

Meie 30.07.2026 nr 3-18/26/2812-2

Eesti Loodusmuuseumi direktori

konkursi korralduse õiguspärasusest

Lugupeetud Eesti Muuseumide Liidu liikmed

Suur tänu pöördumast ja Eesti muuseumide valdkonna arengu eest seismast.

Meil on väga suur rõõm, et pärast paljusid aastaid pingutusi on Loodusmuuseumile valmimas uus

hoone, mis loob nii külastajatele kui ka muuseumi väärtuslikele kogudele kordades paremad

tingimused.

Uue majaga lisanduvad Eesti Loodusmuuseumi põhiülesannetele Loodusmaja Taru toimimise

tagamise ning elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamise ülesanded. Sellest tulenevalt suureneb muuseumi direktori vastutus ning muutuvad ametikohale seatavad juhtimisalased ootused.

Muuseumi direktor vastutab strateegia, organisatsiooni terviku toimimise ja arendamise, finantside,

personali, partnerluse ning riigi ootuste täitmise eest. Sarnaselt tänasele struktuurile on peadirektori

kõrval asedirektor või mitu, kes on sisuvaldkondi juhtivad eksperdid. Nende roll on vastutada ühelt poolt muuseumi kui mäluasutuse ja teiselt poolt Taru toimimise eest. Täpne juhtimismudel on uue

juhi kujundada koostöös muuseumikollektiiviga, et tagada organisatsiooni kui terviku areng ja anda

võimalus ekspertidel luua maailmatasemel Loodusmuuseum.

Selgitame lähemalt muuseumijuhi konkursi tagamaid vastavalt teie palvele:

1. konkursikomisjoni koosseisu ja liikmete valiku põhjendus

Konkursi korraldamisel lähtume järgnevast määrusest: Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord -

Riigi Teataja, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?leiaKehtiv.

Nii muuseumi juhi kandidaatidele esitatud nõuded, kui konkursi komisjoni moodustamine ja

konkursi läbiviimine vastavad ministri kehtestatud nõuetele, mis on koostatud muuseumiseaduse

alusel.

Konkursikomisjoni koosseis on avalik (https://adr.envir.ee/et/document.html?id=6d90f7fa-

698d-4ee9-ba26-d796d1f05526:) 1) Marten Kokk, kantsler, komisjoni esimees; 2) Kadri Land,

asekantsler, komisjoni aseesimees; 3) Ingrid Saar, personaliosakonna juhataja; 4) Karoli Noor, kommunikatsiooniosakonna juhataja;

5) Marina Bantšenko, kantsleri nõunik, hääleõiguseta sekretär.

Komisjoni moodustamisel arvestati ka ministeeriumi varasemat riigimuuseumi juhi konkursi

korraldamise praktikat, kuid liikmete valiku peamine alus oli nende pädevus käesoleva konkursi eesmärkidest lähtudes.

Komisjoni koosseisu valimise alus oli liikmete ametialane pädevus ja vastutus seoses muuseumi

juhtimise ning Kliimaministeeriumi valitsemisala eesmärkidega. Kõigi komisjoni liikmete huvi on,

et kasvaval ja ka laienevat rolli saaval muuseumil oleks eelseisvate väljakutsete jaoks sobiva oskuste ja kogemuste pagasiga juht.

Komisjoni moodustamisel peeti silmas, et liikmete kompetents kataks tippjuhi vajalike oskuste spektri. Komisjoni esimees hindas kandidaatide terviklikku sobivust tippjuhiks organisatsioonis,

kus on käimas suured muutused. Komisjoni aseesimehe roll oli hinnata kandidaatide võimekust

Taru kui tervikliku keskkonnateadlikkuse keskuse juhtimisel, fookusega administratiiv- ja finantsjuhtimisel. Kommunikatsiooniosakonna juhataja roll oli hinnata kandidaatide visiooni Eesti

inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Personaliosakonna juht hindas kandidaatide nägemust personaliküsimustes.

2. konkursi hindamiskriteeriumide ja otsustusprotsessi selgitus

Konkursikuulutus on leitav siit: https://talendipank.ee/toopakkumine/eesti-loodusmuuseumi-

direktor-m9BS2W.

Konkursikuulutus avaldati ministeeriumi tavapärastes avalikes värbamiskanalites, sealhulgas ministeeriumi kodulehel, sotsiaalmeedias ja värbamisportaalides. Konkursi korraldamisel lähtuti

senisest värbamispraktikast ning eesmärgist tagada konkursile võimalikult lai avalik ligipääs.

Kandideerimise tähtaja osas jälgiti eelpool nimetatud korda, mille järgi peaks kandidaadile jääma dokumentide esitamiseks aega vähemalt 14 kalendripäeva konkursiteate avaldamisest arvates.

Konkursiteade avalikustati 10. juunil ning kandideerimisdokumente ootasime kuni 28. juunini.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati, mistõttu ei ole alust arvata, et kandideerimistähtaeg oleks olnud ebamõistlikult lühike või takistanud huvilistel konkursil osalemist.

Kandideerimisdokumentide hindamise järel kutsus komisjon vestlusele neli kandidaati. Enne

komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi vaimse võimekuse ja isiksuse testid.

Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriad - motivatsioon,

kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja

väärtusega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi, testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning

arutelu tegi komisjon ettepaneku ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Peale kohtumisi toimus lõplik

arutelu, kus komisjon arutas kandidaatide sobivust, võttes arvesse konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestluste tulemusi ning ministriga toimunud kohtumiste kohta

antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus

Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Lõpliku otsuse tegi komisjon hääletuse teel.

3. selgitus, kas komisjoni liikmete taandamise vajadust hinnati;

Konkursimenetluse käigus ei tuvastatud komisjoni liikmete puhul asjaolusid, mida oleks käsitatud taandamise alusena.

Komisjoni liikme varasem või olemasolev ametialane kokkupuude kandidaadiga ei tähenda iseenesest erapooletuse puudumist. Taandamise vajaduse hindamisel on määrav, kas komisjoni

liikmel on konkursi tulemuse suhtes isiklik huvi või esineb muu konkreetne asjaolu, mis võib põhjendatult seada kahtluse alla tema erapooletuse.

On tavapärane juhtimispraktika nii era- kui ka avalikus sektoris, et vahetu juht osaleb otseselt oma alluvate valikul. Asjaolu, et valituks osutunud kandidaat töötas Kliimaministeeriumis ning tema

vahetu juht kuulus valikukomisjoni, ei tähenda iseenesest huvide konflikti ega anna alust järeldada,

et kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet või valikumenetluse sõltumatust oleks rikutud.

Asekantsleri ja kandidaadi vaheline suhe tulenes nende ametikohast ja teenistusülesannetest.

Valikukomisjoni kuulus lisaks nimetatud isikule ka teisi liikmeid ning otsused tehti kollektiivselt. Seetõttu ei näe ministeerium kirjeldatud asjaoludes alust järeldada huvide konflikti olemasolu ega

kahelda valikumenetluse õiguspärasuses.

4. põhjendus, kuidas võrreldi kandidaatide muuseumivaldkonna, loodushariduse ja suurte

arendusprojektide juhtimise kogemust;

Konkursikuulutuses oli järgnevad nõuded ja eelistused:

Kandidaadile esitatavad nõuded: ▪ magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase

▪ vähemalt 3-aastane struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimise kogemus ▪ väga hea inglise keele oskus

▪ kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse

tippjuhtide kompetentsimudelile (https://tippjuhid.riigikantselei.ee/kompetentsimudel)

Eelistatud kandidaadil on: ▪ oskus selgitada oma valdkonna tegevusi, eesmärke ja väljakutseid

▪ kogemus strateegiliste muudatuste juhtimisel ja protsesside ümberkujundamisel

▪ koostöö ja kaasamisoskus ning võime juhtida muutusi üle organisatsioonide piiride ▪ hea arusaam avaliku sektori toimimisest, sh eelarve- ja finantsjuhtimisest

▪ varasem kokkupuude muuseumi-, kultuuri- või keskkonnahariduse valdkonnaga

Kandidaatide vastamist nõuetele ja eelististele hinnati nii dokumendivooru kui vestluse käigus.

Vestlusele kutsutud kandidaatidega viidi vestlus läbi sama struktuuri alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriad -

motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele oskus, sobivuse

organisatsioonikultuuri ja väärtusega ning tasu.

Muuseumivaldkonna või keskkonnahariduse kogemus oli välja toodud eelisena. Suurte

arendusprojektide juhtimise kogemust ei olnud otsesõnu välja toodud, aga eelisena oli välja toodud: kogemus strateegiliste muudatuste juhtimisel ja protsesside ümberkujundamisel koostöö ja

kaasamisoskus ning võime juhtida muutusi üle organisatsioonide piiride

Valdkonna kogemust kontrolliti dokumendivooru ning vajadusel täpsustati intervjuu käigus. Teisi

kriteeriume kontrolliti nii dokumendivooru kui intervjuu käigus.

5. konkursi õiguspärasuse ja erapooletuse sõltumatu kontroll.

Ka ministeeriumi siseauditi osakond on tutvunud konkursi dokumentatsiooniga. Kokkuvõtlikult on

meie hinnangul Eesti Loodusmuuseumi direktori avalik konkurss läbi viidud õiguspäraselt ning

kooskõlas kehtivate õigusaktide ja konkursi läbiviimise korraga. Ministeerium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et konkursi läbiviimisel oleks rikutud õigusnorme,

kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet või muid menetlusreegleid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Marleen Viidul

Eesti Muuseumide Liit [email protected]

Teie 05.08.2026

Meie 19.08.2026 nr 3-18/26/2812-5

Vastus Eesti Muuseumide Liidu pöördumisele

Austatud Marleen Viidul

Täname pöördumise eest, milles juhtisite tähelepanu Eesti Loodusmuuseumi direktori avaliku

konkursi läbiviimisega seotud küsimustele. Vastame alljärgnevalt Teie kirjas tõstatatud peamistele

küsimustele kandidaatidele esitatud nõuete, hindamisraamistiku, komisjoni koosseisu ning

väidetava ebavõrdse eelise kohta.

Kandidaadile esitatavate nõuete ja hindamisel käsitletavate asjaolude kujundamisel tuleb lähtuda

Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavate nõuete

ja avaliku konkursi läbiviimise korrast. Nimetatud korra § 3 lõige 2 näeb ette, et muuseumi

eripärast tulenevalt võib konkursikuulutuses igal üksikul juhul esitada kandidaadile täiendavaid

nõudeid. Seega võimaldab kord konkursikuulutuses arvestada konkreetse muuseumi eripära ja

lähiaja ülesandeid, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamise, Taru toimimise tagamise ning

asutuse arendusvajadustega seotud pädevusi. Muuseumiseadus ei sätesta juhile esitatavaid

nõudeid.

Kui konkursi korraldamise ajal on teada, et asutuse ülesanded või tegevuskeskkond lähiaastatel

oluliselt muutuvad, on põhjendatud ja läbipaistev kajastada seda ka konkursikuulutuses. See

võimaldab kandidaatidel hinnata ametikoha tegelikku sisu, lähiaja väljakutseid ja ootusi enne

kandideerimisotsuse tegemist. Vastupidine olukord, kus teadaolevaid olulisi arenguid

konkursikuulutuses ei kajastataks, asetaks kandidaadid ebaselgemasse olukorda ega toetaks

konkursi läbipaistvust. Käesoleval juhul olid uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise

tagamine ja asutuse arendusvajadused konkursikuulutuses avaldatud lähiaastate ülesannetena ning

seetõttu oli nende käsitlemine kandidaatide hindamisel põhjendatud.

Me ei nõustu väitega, et konkursiga otsiti Eesti Loodusmuuseumi direktori asemel üksnes

Loodusmaja Taru haldajat või et hindamisel kasutati kandidaatidele avaldamata sisulisi

kriteeriume. Avaldamata hindamiskriteeriumiga oleks tegemist eelkõige juhul, kui konkursi

käigus oleks kehtestatud uus nõue või otsustav hindamistingimus, mida konkursikuulutuses ei

olnud avaldatud. Käesoleval juhul oli konkursikuulutuses ametikohana selgelt nimetatud Eesti

Loodusmuuseumi direktor. Samas oli kuulutuses avaldatud, et ametikoha lähiaastate ülesannete

hulka kuuluvad uue Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna

keskkonnateadlikkuse kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Kuulutuses oli

samuti märgitud, et Loodusmuuseum haldab ja koordineerib Taru kompleksi. Seetõttu oli Taru ja

uue Loodusmuuseumi käivitamise käsitlemine konkursi käigus seotud avaldatud ametikoha sisuga

ega olnud kandidaatide eest varjatud hindamisteema. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel võimalik

küsida töö sisu kohta täpsustusi konkursikuulutuses toodud kontaktisikult. Taru/Loodusmaja

konteksti võis kasutada kandidaadi juhtimisvõimekuse, ametikohast arusaamise ja tugevuste

hindamisel, kuid seda ei käsitatud eraldi kvalifitseeriva nõudena konkreetse varasema kinnisvara -

või hoonehalduse kogemuse kohta.

Konkursi läbiviijal ja komisjonil on õigus kujundada kandidaadi sobivuse hindamiseks selline

hindamisraamistik, mis võimaldab hinnata ametikoha täitmiseks olulisi oskusi, kogemusi ja

kompetentse. Seejuures peab hindamine olema seotud konkursikuulutuses avaldatud nõuete ja

ametikoha sisuga ning sama etapi kandidaatide suhtes võrreldavalt kohaldatud. Vestlusvoorus

lähtuti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist ning hinnati kandidaatide

motivatsiooni, kompetentse, valdkonnas orienteerumist, inglise keele oskust, sobivust

organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasuootust. Küsimustikus olid eraldi käsitletud uue

Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse

kasvatamine. Need teemad olid otseselt seotud konkursikuulutuses avaldatud ülesannetega.

Seetõttu ei saa nõustuda arvamusega, et konkurss taandus üksnes hoone- või kinnisvarahalduse

hindamisele ega sellega, et hindamisraamistik kujutas endast kandidaatidele varjatud

lisakriteeriumide kehtestamist.

Nõustume Muuseumide Liidu tähelepanekuga, et riigimuuseumi juhi valikul peab säilima seos

muuseumi põhiülesannete ja valdkondliku sisuga. See ei tähenda, et direktori valik peaks

põhinema vaid kandidaadi isiklikul erialasel ekspertiisil kõigi muuseumi põhiülesannete lõikes.

Muuseumi direktori roll on tagada, et kogude hoidmine ja arendamine, haridus- ja teadustegevus,

näitustegevus ning avalikkusele suunatud tegevused oleksid asutuses tervikuna korraldatud,

juhitud ja ressurssidega kaetud. Eriti olukorras, kus asutusel seisavad ees uue Loodusmuuseumi

avamine, Taru toimimise tagamine ja tegevuskeskkonna muutumine, on põhjendatud pöörata juhi

valikul olulist tähelepanu strateegilisele juhtimisele, muutuste juhtimisele, koostöövõimele,

organisatsiooni arendamisele, kommunikatsioonile ning eelarve- ja personalijuhtimisele, mitte

vaid muuseumispetsiifilistele küsimustele. Selline rõhuasetus ei ole vastuolus muuseumiseadusega

ega välista muuseumi klassikaliste põhiülesannete tähtsust, vaid puudutab viisi, kuidas direktor

nende täitmist juhib ja tagab. Ühtlasi juhime tähelepanu, et keskkonnateadlikkus ei ole kuidagi

muuseumiväline teema, vaid keskkonnateadlikkuse valdkond on Eesti Loodusmuuseumi kehtiva

põhimääruse (§ 9 lg 2 p 2) kohaselt üks kolmest struktuuriüksusest.

Eesti Loodusmuuseumi tegevusvaldkonna ja põhiülesannetega seotud arusaama hinnati konkursi

käigus eelkõige kandidaadi ametikohast arusaamise, valdkonnas orienteerumise, essee ning

vestlusvooru küsimuste kaudu. See ei tähenda, et iga muuseumi põhiülesannet, näiteks kogude

haldamist, oleks pidanud käsitlema eraldi küsimusena. Direktori konkursil oli asjakohane hinnata

kandidaadi terviklikku võimekust juhtida riigimuuseumi, kujundada asutuse arengut ning tagada

muuseumi põhiülesannete täitmine koostöös vastavate valdkonnaspetsialistide ja meeskonnaga.

Õigusaktidest ei tulene nõuet, et riigimuuseumi direktor peab ise olema muuseumide valdkonna

või konkreetse muuseumi ainevaldkonna ekspert. Direktori roll on eelkõige juhtida asutust

tervikuna, kujundada selle arengut ning tagada muuseumi põhiülesannete täitmine koos vastavate

valdkonnaspetsialistide ja meeskonnaga. Seetõttu ei pidanud kandidaatide hindamine tähendama

iga muuseumi sisulise ülesande, näiteks kogude haldamise, eraldi erialast kontrollimist, vaid

kandidaadi juhtimisvõimekuse ja valdkonnas orienteerumise hindamist direktori ülesannete

vaates.

Komisjoni koosseisu osas selgitame, et konkursi läbiviimise kord ei sätesta kohustust kaasata

valikukomisjoni kindla eriala või muuseumide valdkonna esindajat. Komisjoni koosseis kujundati

selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigiasutuse juhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste,

koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Komisjoni kuulusid

juhtimise, valitsemisala koordineerimise, personali ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud.

Arvestades, et konkursikuulutuses oli rõhk nii uue Loodusmuuseumi avamisel, Taru toimimise

tagamisel, keskkonnateadlikkuse kasvatamisel, organisatsiooni juhtimisel, koostööl kui ka avaliku

sektori toimimise tundmisel, oli komisjoni koosseis eesmärgipäraselt põhjendatav. Välise

muuseumi- või loodushariduse eksperdi kaasamine võib olla teatud juhtudel põhjendatud, kuid

kohaldatav kord seda kohustusena ette ei näe ning eksperdi puudumine ei tähenda iseenesest

konkursikorra rikkumist. Seetõttu ei anna komisjonis eraldi looduse ainevaldkonna eksperdi

puudumine alust järeldada, et kandidaatide võimekust Eesti Loodusmuuseumi juhtimisel ja

põhiülesannete täitmise tagamisel ei hinnatud.

Kavandamisel olev Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe

kandidaadi käsutuses olnud info. Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja

asutuse tavapärane tööprotsess, milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi töötajaid ning mille

kohta andis sisendi ka Heidi Jõks Eesti Loodusmuuseumi juhina. Seetõttu ei saa üksnes asjaolust,

et kandidaat oli tööalaselt seotud põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega, järeldada keelatud

eelise või konkursil osalemist välistava asjaolu olemasolu. Samuti ei olnud ükski kandidaat seotud

konkursikriteeriumide koostamisega ega saanud kujundada neid endale sobivaks.

Oluline on ka, et põhimääruse muudatus ei ole lõplikult otsustatud ning selle lõplik sisu selgub

tavapärase menetluse käigus. Kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt asutuse sisemist

juhtimiskorraldust ja asedirektoriga seotud regulatsiooni kujundamist; hetkeversioonis ei ole

direktori ülesannete sõnastust muudetud. Selline ettevalmistamine ja sõnastuse täpsustumine on

õigusakti muutmise tavapärane osa ega anna iseenesest alust järeldada varjatud konkursieelise

olemasolu.

Ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi, Taru ülesannete või põhimääruse

muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi konkursil osalemise piiramiseks ega

tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Selliseid kandidaate oli konkursil kaks. Lubamatu

eelise järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel

kandidaatidel ei olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu

materjalidest ei nähtu.

Konkursi läbiviimine toimus mitmeetapilises menetluses. Konkursile esitas dokumendid 13

kandidaati. Kandideerimisdokumentide ja Talendipanga hinnangute ülevaatamise järel kujunes

eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati.

Vestlusvoorus kasutati kõigi nelja kandidaadi puhul sama küsimustikku ja hindamisraamistikku,

kusjuures raamistik oli välja töötatud konkursi alguses ja seda konkursi käigus ei muudetud.

Seejärel tegi komisjon ettepaneku, et minister kohtuks kolme kandidaadiga. Ministriga

kohtumised olid komisjoni lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor. Lõpliku

otsuse tegi konkursikomisjon hääletuse teel ning protokolli järgi otsustati tunnistada konkursi

võitjaks Riina Roosipuu ühehäälselt.

Kokkuvõttes ei tulene esitatud asjaoludest alust järeldada sellist konkursimenetluse rikkumist,

kandidaatide tõendatud ebavõrdset kohtlemist, automaatset huvide konflikti või muud asjaolu, mis

tingiks konkursitulemuse ümberhindamise. Taru ja uue Loodusmuuseumi käivitamisega seotud

teemad olid konkursikuulutuses avaldatud ametikoha ülesannetena ning nende käsitlemine

hindamisel oli seetõttu põhjendatud. Põhimääruse muudatus on kavandamisel olev tavapärane

ettevalmistusprotsess, mille lõplik sisu ei ole veel otsustatud; sellest ei saa iseenesest järeldada

varjatud konkursieelist.

Juhime Muuseumide Liidu tähelepanu ka sellele, et Allar Jõksi kasutamine oma õigusnõustajana

sisaldab huvide konflikti võimalust. Advokaadina (ja endise õiguskantslerina) on Allar Jõksil

kõrgendatud kohustus vältida olukordi, kus isiklik huvi (abikaasa ametikoht) võib mõjutada või

näida mõjutavat tema või seotud organisatsioonide tegevust. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks

rõhutab, et huvide konflikt (või selle oht) tekib, kui asjaolu võib kahjustada võimet tegutseda

üksnes kliendi/asja huvides; piisab ohust, mitte tingimata reaalsest kahjust. Siin on isiklik side

ilmne. Isegi kui liidu argumendid on sisulised, tekitab abikaasa kaotuse vaidlustamine (või selle

toetamine) liidu kaudu mulje, et tegemist on erahuvi varjamisega avaliku huvi (muuseumide

valdkonna kvaliteet) sildi all. See kahjustab Muuseumide Liidu usaldusväärsust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk kantsler

Ingrid Saar, 625 6401

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Anastassia Kovalenko-Kõlvart Riigikogu korruptsioonivastane

erikomisjon [email protected]

Teie 10.08.2026 nr 2-7/26-206/1

Meie 28.08.2026 nr 3-18/26/3018-2

Vastus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni

kirjale

Austatud Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Enne küsimustele vastamist peame asjakohaseks tuua välja olulisemad alused, viited ja protsessi lühikirjelduse:

Konkursi läbiviimist reguleerib Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?, mis on kehtestatud muuseumiseaduse alusel, vastu võetud 11.11.2016 ning muudetud Kliimaministeeriumi loomise tõttu 2023 aastal ehk seda ei ole kuidagi kujundatud ümber kõnealuse konkursi korraldamiseks.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati. Kandideerimisdokumentide ülevaatamise järel

kujunes eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati. Enne komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi vaimse võimekuse ja isiksuse testid. Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri

alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriaid: motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele

oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi, testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning arutelu tegi komisjon ettepaneku ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Pärast ministriga kohtumisi toimus komisjoni lõpparutelu,

milles arvestati konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestlusvooru tulemusi ning ministriga kohtumiste kohta komisjonile antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste

keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Ministriga kohtumised olid seega komisjoni lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor. Lõpliku otsuse tegi komisjon

hääletuse teel.

1. Kas ja kuidas pööras ministeerium käesoleval juhul tähelepanu Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse ja Eesti Loodusmuuseumi käsitlevate teiste dokumentide loomise ja muutmise ülesannete täitmisega kaasnevatele huvide konflikti ja toimingupiirangute riskidele?

Selgitame huvide konflikti ja toimingupiirangu riskide maandamisega seotud tegevusi ja asjaolusid lähtudes mh korruptsioonivastase seaduse nõuetest:

• Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatuse ettevalmistamine: KVS § 11 lg 3 p 1 järgi ei

kohaldata toimingupiiranguid õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Eesti Loodusmuuseumi põhimäärus kehtestatakse ministri

määrusega ehk tegemist on õiguse üldaktiga. Seega isegi juhul kui oli isikuid, kes põhimääruse muutmise ajal teadsid, et nad soovivad tulevikus kandideerida direktori ametikohale, ei saa väita, et on toimingupiirangut rikutud põhjusel, et KVS on selle olukorra otseselt toimingupiirangu alt

välja jätnud. • Konkursimenetlus: KVS konkursi ajal kehtinud versiooni 11 lg 1 järgi on ametiisikul keelatud

toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Punktide 2 ja 3 muudatused jõustusid 19.07.2026 järgmiselt: 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku olulisest majanduslikust või

muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, 3) kehtetu. Toimingupiirangu rikkumise oht esineks kui kandidaat osaleks enda konkursi tingimuste koostamises, kandidaatide hindamises, komisjoni moodustamises või muus tema kandidatuuri konkreetselt puudutavas otsuses.

Selgitame, et kõikidel kandidaatidel puudus ligipääs konkursiinfole, ükski kandidaat ei osalenud konkursitingimuste koostamisel (konkursiteade, vestluse hindamiskriteeriumid), kandidaatide

hindamisel ega konkursikomisjoni otsuste tegemisel. Seega toimingupiirangu rikkumise risk oli maandatud, sest ükski kandidaat ei olnud seotud konkursikriteeriumide koostamisega ega saanud kujundada neid või otsuseid endale sobivaks.

• Võrdne kohtlemine lähiaja ülesannete osas: kandidaadile esitatavate nõuete ja hindamisel käsitletavate asjaolude kujundamisel lähtuti Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavate nõuete ja avaliku konkursi läbiviimise korrast.

Nimetatud korra § 3 lõige 2 näeb ette, et muuseumi eripärast tulenevalt võib konkursikuulutuses igal üksikul juhul esitada kandidaadile täiendavaid nõudeid. Seega võimaldab kord

konkursikuulutuses arvestada konkreetse muuseumi eripära ja lähiaja ülesandeid, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamise, Taru toimimise tagamise ning asutuse arendusvajadustega seotud pädevusi. Võrdne kohtlemine konkursil oli tagatud nii läbi konkursikuulutuses toodud info

kajastamise kui ka konkursi käigus. Kuulutuses oli toodud mh info: Loodusmuuseum haldab ja koordineerib ka loodusmaja Taru kompleksi. Lähiaastate peamised ülesanded: uue

Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine; elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine; loodusmaja Taru toimimise tagamine. Kui konkursi korraldamise ajal on teada, et asutuse ülesanded või tegevuskeskkond lähiaastatel oluliselt muutuvad, on põhjendatud ja

läbipaistev kajastada seda ka konkursikuulutuses. See võimaldab kandidaatidel hinnata ametikoha tegelikku sisu, lähiaja väljakutseid ja ootusi enne kandideerimisotsuse tegemist. Vastupidine

olukord, kus teadaolevaid olulisi arenguid konkursikuulutuses ei kajastataks, asetaks kandidaadid ebaselgemasse olukorda ega toetaks konkursi läbipaistvust. Käesoleval juhul olid uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja asutuse arendusvajadused

konkursikuulutuses avaldatud lähiaastate ülesannetena ning seetõttu oli nende käsitlemine kandidaatide hindamisel põhjendatud.

2. Kas ja kuidas arvestati Eesti Loodusmuuseumi alusdokumentide väljatöötamise ülesande täitmise ja Eesti Loodusmuuseumi juhi valikuprotseduuride koosmõju ja võimalikku huvide

konflikti riski? Kavandamisel olev Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe

kandidaadi käsutuses olnud info, samuti ei ole õigusloome protsess selline, kus protsessis osalejad saaksid eelnõusid endale sobivaks kujundada. Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja asutuse tavapärane tööprotsess, milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi

ministeeriumi teenistujaid ning mille kohta andis sisendi ka Eesti Loodusmuuseum (Heidi Jõks). Seetõttu ei saa üksnes asjaolust, et mõni kandidaat oli tööalaselt seotud põhimääruse muudatuse

ettevalmistamisega, järeldada keelatud eelise või konkursil osalemist välistava asjaolu olemasolu. Põhimääruse muudatuste versioon saadeti ELMi direktorile sisendi andmiseks 8. mail, misjärel on toimunud erinevaid arutelusid ja tehtud muudatusi esmases eelnõus.

Oluline on ka, et põhimääruse muudatus ei ole lõplikult otsustatud ning selle lõplik sisu selgub

tavapärase menetluse käigus. Kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt asutuse sisemist juhtimiskorraldust ja asedirektoriga seotud regulatsiooni kujundamist; hetkeversioonis ei ole

direktori ülesannete sõnastust muudetud. Selline ettevalmistamine ja sõnastuse täpsustumine on õigusakti muutmise tavapärane osa ega anna iseenesest alust järeldada varjatud konkursieelise olemasolu.

Ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi, Taru ülesannete või põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi konkursil osalemise piiramiseks ega

tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Lubamatu eelise järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel kandidaatidel ei olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu ei nähtu.

Vestlusvooru küsimustik ja hindamisvorm käsitlesid lisaks kandidaadi motivatsioonile ja ametikohast arusaamisele ka organisatsiooni juhtimist, inimeste juhtimist, suhete ja koostöö

juhtimist, kommunikatsiooni, eelarvevastutust, inglise keele oskust ning sobivust organisatsioonikultuuri ja väärtustega. Küsimustikus olid eraldi käsitletud uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse kasvatamine. Need

teemad olid otseselt seotud konkursikuulutuses avaldatud ülesannetega.

3. Millal algas Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muutmise ettevalmistamine ning kes olid selle eelnõu koostajad? Põhimääruse ettevalmistamine algas mais 2026. a. Eelnõu ettevalmistamises ja koostamises

osalesid järgnevad teenistujad: kantsler Marten Kokk, asekantsler Kadri Land, Loodusmaja juht Riina Roosipuu, personaliosakonna juhataja Ingrid Saar, kommunikatsiooniosakonna juhataja Karoli Noor, kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas, nõunik

Mairi Enok ja kohalike omavalitsuste nõunik Rene Reisner, õigusosakonna juhataja Eda Pärtel, nõunikud Annemari Vene ja Kristina Parnaul-Ollik, Rahandusministeeriumi õigustalituse juhataja

Marju Lepik ja Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja. Loodusmuuseumi poolt osalesid Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks, direktori asetäitja keskkonnahariduse ja näituste alal Egle Hecht ja uue Loodusmuuseumi projektijuht Mairo Hirmo.

4. Milline oli Riina Roosipuu roll põhimääruse ja selle seletuskirja ja sellega kaasnevate

materjalide koostamisel? Palun kirjeldada tema konkreetseid tööülesandeid. Riina Roosipuu koordineeris eelnõu ettevalmistamist ja koostamist.

5. Millal sai ministeerium teada, et Riina Roosipuu kandideerib Eesti Loodusmuuseumi direktori ametikohale?

Kõikide kandidaatide puhul sai ministeerium nende konkursil osalemist teada, kui isikud esitasid kandideerimisdokumendid. Riina Roosipuu esitas oma kandideerimisavalduse ja dokumendid 25. juunil 2026.

6. Kas Riina Roosipuu osales põhimääruse ettevalmistamises ka pärast seda, kui ta oli otsustanud

või väljendanud kavatsust direktorikonkursil kandideerida? Kui jah, siis miks ei peetud vajalikuks tema taandamist? Riina Roosipuu esitas oma kandideerimisavalduse ja dokumendid 25. juunil 2026 ja jätkas kõigi

oma tavapäraste teenistusülesannete täitmist, sh põhimäärusega seotud tegevusi. Kandideerimisdokumentide esitamine iseenesest automaatselt ei tähenda, et isik peaks taanduma

kõigist oma tavapärastest teenistuslikest tööülesannetest või et tema edasine osalemine asutuse töökorraldust puudutavas ettevalmistavas töös oleks õigusvastane. Taandamise vajadus tekiks eelkõige juhul, kui isik osaleks enda kandidatuuri puudutava otsuse tegemisel, mõjutaks konkursi

tingimusi või hindamiskriteeriume enda kasuks või kasutaks põhimääruse ettevalmistamise kaudu sellist mitteavalikku eelinfot, mis andis talle teiste kandidaatidega võrreldes sisulise ja hindamist

mõjutanud eelise. Eelpool selgitasime, et KVS § 11 lg 3 p 1 järgi toimingupiiranguid ei kohaldata õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Kordame, et Riina Roosipuu ei osalenud ei enne ega pärast kandideerimisdokumentide esitamist

konkursi tingimuste, hindamiskriteeriumide, komisjoni töökorralduse või enda kandidatuuri

hindamise kujundamises. Põhimääruse ettevalmistamine oli eraldiseisev asutuse töökorraldust

puudutav protsess ning Taru ja uue Loodusmuuseumi käivitamisega seotud ülesanded olid konkursikuulutuses avaldatud kõigile kandidaatidele. Seetõttu ei saa üksnes põhimääruse

ettevalmistamisega seotud teenistuslikust kokkupuutest järeldada automaatset huvide konflikti ega taandamiskohustust.

7. Miks ei avalikustatud kandidaatidele enne kandideerimist põhimääruse eelnõud või vähemalt selle peamisi muudatusi, arvestades, et need muutsid oluliselt direktori ametikoha sisu?

Põhimääruse muudatuste eelnõu ei olnud konkursi väljakuulutamise ega kandideerimistähtaja ajal lõplikult otsustatud ega kehtestatud dokument, vaid ettevalmistamisel olev õigusakti eelnõu, mille sisu võis tavapärase kooskõlastamise ja menetluse käigus veel muutuda. Seetõttu ei olnud

põhjendatud käsitada eelnõu teksti konkursi siduva alusdokumendina ega lisada seda konkursikuulutusele dokumendina, millest kandidaadid peaksid lähtuma kehtiva ametikoha

kirjelduse või lõpliku töökorraldusena. Samuti ei ole õige järeldada, et eelnõuga muudeti direktori ametikoha õiguslikku sisu viisil, mis oleks eeldanud põhimääruse eelnõu tervikteksti avaldamist konkursi lisana. Kavandatud

muudatused puudutasid eelkõige Eesti Loodusmuuseumi kui asutuse tegevusvaldkonna ja põhiülesannete täpsustamist keskkonnahariduse ja -teadlikkuse keskuse ning loodusmaja Taru

koordineerijana, samuti võimalust täiendada asutuse sisemist juhtimisstruktuuri asedirektori ametikohaga. Põhimääruses sisalduvat direktori ülesannete regulatsiooni ei olnud kavas muuta. Direktor jääb ka kavandatavate muudatuste korral asutuse juhiks ning vastutab asutuse eesmärkide

saavutamise, põhiülesannete täitmise, töökorralduse ja ressursside kasutamise eest. Asedirektori ametikoha loomise võimalus ei asenda direktori rolli ega muuda konkursil olnud ametikohta teiseks ametikohaks. Eelnõu praeguse seletuse järgi on asedirektori koha loomise eesmärk

võimaldada paremini ja efektiivsemalt korraldada muuseumi ülesannete täitmist. Asedirektoriga sõlmib töölepingu direktor, asedirektor osaleb muuseumi juhtimises enda juhitavas valdkonnas,

esindab muuseumi oma pädevuse ning direktorilt saadud volituste piires ja täidab direktori antud ülesandeid. Seega on tegemist direktori juhtimisvastutust toetava töökorraldusliku lahendusega, mitte direktori ametikoha õigusliku põhisisu muutmisega.

Kandidaatidele avaldati konkursikuulutuses need sisulised lähiaja arengud ja ülesanded, mis olid direktori ametikoha täitmisel olulised. Kuulutuses olid nimetatud uue Loodusmuuseumi avamine

ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Samuti oli kuulutuses märgitud, et Loodusmuuseum haldab ja koordineerib loodusmaja Taru kompleksi ning uus Loodusmuuseum avab seal uksed 2027. aastal. Seega said

kandidaadid enne kandideerimist teada ametikoha lähiaja sisulised juhtimisülesanded ja tegevuskeskkonna, milleks direktorit otsiti.

Põhimääruse eelnõu detailne tekst, sealhulgas asedirektori võimaliku ametikoha ja ülesannete kirjeldus, ei olnud kandideerimise ajal kehtiv õiguslik alus ega siduv ametijuhend. Poolelioleva eelnõu lisamine konkursikuulutusele oleks võinud jätta eksliku mulje, et eelnõu tekst on juba

lõplikult otsustatud ning et kandidaate hinnatakse selle detailse sõnastuse alusel. Konkursi korraldamisel tuli lähtuda kehtivatest nõuetest, avaldatud konkursikuulutusest ja kandidaatidele

ühetaoliselt teatavaks tehtud ametikoha lähiaja sisulistest ülesannetest. Kandidaatide võrdse kohtlemise seisukohalt oli määrav, et kõigil kandidaatidel oli konkursikuulutuse kaudu sama teave ametikoha põhinõuete, kandideerimistingimuste ja lähiaja

sisuliste ülesannete kohta. Võrdne kohtlemine ei tähenda, et kandidaatidele tuleb avaldada iga menetluses oleva ja veel muutuda võiva õigusakti eelnõu detailne tekst, vaid seda, et konkursil

osalemiseks ja ametikohast arusaamiseks oluline teave tehakse kandidaatidele ühetaoliselt teatavaks. Käesoleval juhul olid ametikoha lähiaja sisulised ülesanded kuulutuses avaldatud. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel võimalik küsida töö sisu kohta täpsustusi konkursikuulutuses

toodud kontaktisikult. Seetõttu ei saa põhimääruse eelnõu tervikteksti või asedirektori rolli puudutavate kavandatavate sätete avaldamata jätmisest järeldada kandidaatide ebavõrdset

kohtlemist ega konkursi õigusvastasust. Konkursi õiguspärasuse seisukohalt oli oluline, et ametikoha põhinõuded, kandideerimistingimused ja direktori lähiaja sisulised juhtimisülesanded olid kõigile

kandidaatidele ühetaoliselt teatavaks tehtud. Need olid konkursikuulutuses avaldatud.

8. Kas ministeerium hindas enne konkursi väljakuulutamist, kas põhimääruse ettevalmistamises osalenud ametniku kandideerimine võib tekitada huvide konflikti või vähemalt sellise mulje? Kui

jah, siis millised olid selle hinnangu järeldused? Enne konkursi väljakuulutamist ei saanud ministeerium hinnata konkreetse ametniku kandideerimisest tulenevat huvide konflikti, kuna sel ajal ei olnud teada, kes konkursil

kandideerivad. Huvide konflikti või taandamise vajadust saab hinnata konkreetsete asjaolude ilmnemisel, mitte abstraktselt võimaliku tulevase kandideerimise põhjal.

Põhimääruse muudatuste ettevalmistamine ja direktori konkurss olid eraldi menetlused. Põhimääruse muudatuste ettevalmistamises osalemine toimus teenistuslike ülesannete raames ning see ei välista iseenesest isiku õigust osaleda hiljem avalikul konkursil. Samuti ei tulenenud

sellest automaatset toimingupiirangut, kuna tegemist oli õiguse üldakti muudatuste ettevalmistamisega ning korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei kohaldata

toimingupiiranguid õiguse üldakti vastuvõtmisel ega selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Pärast kandideerimisdokumentide esitamist ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse

Riina Roosipuu taandamiseks või tema kandideerimise välistamiseks. Ta ei olnud konkursikomisjoni liige, ei osalenud enda kandidatuuri hindamisel ega konkursi lõppotsuse

tegemisel. Samuti olid ametikoha lähiaja sisulised ülesanded, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamine, loodusmaja Taru toimimise tagamine ja keskkonnateadlikkuse kasvatamine, konkursikuulutuses kõigile kandidaatidele ühetaoliselt avaldatud.

Seetõttu ei olnud enne konkursi väljakuulutamist võimalik ega vajalik teha konkreetse kandidaadiga seotud huvide konflikti hinnangut ning konkursi käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid tinginud Riina Roosipuu taandamise või kandideerimise välistamise.

9. Kes kuulusid konkursikomisjoni ning mis oli konkursikomisjoni koostamise alus ja põhimõtted?

Komisjoni moodustamist reguleerib Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra § 6. Komisjoni koosseisu osas selgitame, et konkursi läbiviimise kord ei sätesta kohustust kaasata valikukomisjoni kindla

eriala või konkreetse muuseumivaldkonna esindajat. Komisjoni koosseis kujundati selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigimuuseumi tippjuhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste,

koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Komisjoni kuulusid juhtimise, valitsemisala koordineerimise, personali ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud. Arvestades, et konkursikuulutuses oli rõhk nii uue Loodusmuuseumi avamisel, Taru toimimise

tagamisel, keskkonnateadlikkuse kasvatamisel, organisatsiooni juhtimisel, koostööl kui ka avaliku sektori toimimise tundmisel, oli komisjoni koosseis eesmärgipäraselt põhjendatav. Välise

muuseumi- või loodushariduse eksperdi kaasamine võib olla teatud juhtudel kaalutav, kuid kohaldatav kord seda kohustusena ette ei näe ning eksperdi puudumine ei tähenda konkursikorra rikkumist. Samuti ei anna komisjonis eraldi looduse ainevaldkonna eksperdi puudumine alust

järeldada, et kandidaatide võimekust Eesti Loodusmuuseumi juhtimisel ja põhiülesannete täitmise tagamisel ei hinnatud.

Konkursikomisjoni koosseis on avalik ning nähtav avaliku dokumendiregistri valikukomisjoni moodustamise dokumendis https://adr.envir.ee/et/document.html?id=6d90f7fa-698d-4ee9-ba26- d796d1f05526. Komisjon moodustati järgmises koosseisus: Marten Kokk, kantsler, komisjoni

esimees; Kadri Land, asekantsler, komisjoni aseesimees; Ingrid Saar, personaliosakonna juhataja; Karoli Noor, kommunikatsiooniosakonna juhataja; Marina Bantšenko, kantsleri nõunik,

hääleõiguseta sekretär. Komisjoni moodustamisel peeti silmas, et liikmete kompetents kataks tippjuhi vajalike oskuste spektri. Komisjoni esimees hindas kandidaatide terviklikku sobivust tippjuhiks organisatsioonis,

kus on käimas suured muutused. Komisjoni aseesimehe roll oli hinnata kandidaatide võimekust Taru kui tervikliku keskkonnateadlikkuse keskuse juhtimisel, fookusega administratiiv- ja

finantsjuhtimisel. Kommunikatsiooniosakonna juhataja roll oli hinnata kandidaatide visiooni Eesti inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Personaliosakonna juhataja hindas kandidaatide nägemust personaliküsimustes. Kasutame mõistet tippjuht, sest olemasolev juht on samuti

tippjuht, täpsemalt on tema ametikoha tunnus tippjuht 2.

10. Kas konkursikomisjonile anti enne kandidaatide hindamist teavet selle kohta, et üks

kandidaatidest oli osalenud direktori ametikoha pädevusi kujundava põhimääruse ettevalmistamises? Konkursikomisjonile ei antud enne kandidaatide hindamist eraldi teavet selle kohta, et kaks

kandidaati on osalenud Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatuste ettevalmistamises. Eraldi teavituseks ei olnud vajadust, kuna komisjoni liikmed olid oma ametialaste ülesannete ja rollide

tõttu kursis nii Eesti Loodusmuuseumi lähiaja arengute, loodusmaja Taru käivitamise kui ka põhimääruse muutmise ettevalmistamise üldise kontekstiga ja protsessis osalejatega. Selline teadlikkus oli komisjoni koosseisu arvestades tavapärane ja põhjendatud. Komisjoni

kuulusid ministeeriumi juhtkonna ning personali- ja kommunikatsioonivaldkonna esindajad, kelle ülesanne oli hinnata kandidaadi sobivust juhtida ministeeriumi hallatavat riigimuuseumi

olukorras, kus asutuse tegevuskeskkonnas olid ees olulised arengud. Vastupidi, juhtimislikult oleks ebatavaline, kui ministeeriumi juhtkond ja valdkonna eest vastutavad ametnikud ei oleks kursis valitsemisala asutuse lähiaja ülesannete ja ettevalmistamisel olevate põhimääruse

muudatustega. Kandidaatide hindamisel lähtuti konkursikuulutuses avaldatud nõuetest, eelistustest ja lähiaja

ülesannetest ning konkursil kasutatud hindamisraamistikust. Põhimääruse eelnõu ei olnud konkursi siduv alusdokument ning komisjonil ei tekkinud üksnes rollipõhisest teadlikkusest põhimääruse muudatuste ettevalmistamise kohta eraldi menetluslikku kohustust. Komisjoni

liikmete teadmine, et osa kandidaate oli teenistuslikult seotud põhimääruse muudatuste ettevalmistamisega, ei olnud rikkumine ega taandamisalus. Sellest ei nähtunud konkreetset huvide konflikti, toimingupiirangut ega asjaolu, mis oleks seadnud kahtluse alla komisjoni erapooletuse

või kandidaatide võrreldava hindamise.

11. Kas ministeerium leiab tagantjärele, et kõigil kandidaatidel oli sisuliselt võrdne ligipääs informatsioonile tulevase ametikoha tegeliku sisu kohta? Palun põhjendada. Jah, leiame, et kandidaatidel oli sisuliselt võrdne ligipääs infole tulevase ametikoha tegeliku sisu

kohta. Selgitused on eelpool punktides sõnastatud.

12. Kas ministeerium on valmis avalikustama konkursi hindamiskriteeriumid, kandidaatidele antud kodutöö, hindamislehed ning anonüümitud punktitabelid? Ministeerium on valmis avaldama konkursi läbiviimist ja hindamise üldist raamistikku puudutava

teabe ulatuses, milles see on kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse nõuete ja kandidaatide eraelu kaitsega. Eelkõige on võimalik selgitada kasutatud hindamismetoodikat,

hindamisetappe, komisjoni töökorraldust ning konkursil kasutatud hindamisraamistiku põhimõtteid. Konkursi läbiviimisel lähtuti viidatud korrast, mille § 8 lg 1 järgi võib hindamiseks võib kasutada

järgmisi meetodeid: kandideerimisdokumentide analüüs, taustauuring ja -kontroll (ainult kandidaadi nõusolekul), intervjuu või tööalane hindamisülesanne, testimine ning muu asjakohane

meetod. Lõike 2 kohaselt kandidaatide hindamise meetodid otsustab komisjon. Kord ei näe ette, et konkursikomisjon peaks enne hindamist kehtestama eraldi formaalse hindamismetoodika dokumendi.

Kandideerimiseks tuli kandidaadil saata enda CV ja essee teemal "Kuidas Loodusmuuseum saab olla eestvedaja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse kasvatamisel?", muid täiendavaid kodutöid ei

antud. Vastav info oli konkursikuulutuses. 13. Kas ministeerium kaalub konkursi õiguspärasuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sõltumatu

auditi või teenistusliku kontrolli läbiviimist? Ministeerium ei pea vajalikuks praeguses etapis sõltumatu auditi või teenistusliku järelevalve

läbiviimist. Ka päringutele vastamise käigus on hinnatud korrale vastavust ja dokumente üle vaadatud, ning ei ole tuvastatud sellist asjaolu, mis viitaks konkursi õigusvastasusele või kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele. Ministeeriumi hinnangul puudutavad

avalikkuses tõstatud küsimused suuresti seda, kuidas hinnata konkursi korralduslikke valikuid ja

nende piisavust, sh nt konkursikomisjoni koosseisu, kus avaldada infot konkursikuulutusest ja

kaua, milline info täpselt kuulutuses peaks sisalduma või millised peaksid olema täpselt hindamiskriteeriumid vms. Ka on väidetud nagu oleks hindamiskriteeriume konkursi käigus

muudetud, mis ei ole asjakohane. Sellistes küsimustes võibki olla erinevaid hinnanguid selle kohta, milline lahendus oleks olnud kõige parem, läbipaistvam või usaldust suurendavam. Samas ei tähenda eriarvamused konkursi korralduslike valikute üle iseenesest õigusvastasust. Konkurss oli

avalikult välja kuulutatud, kandidaatidele olid avaldatud ametikoha põhinõuded ja lähiaja ülesanded ja kõigil oli võimalus esitada soovi korral küsimusi, komisjon oli moodustatud kehtiva

korra alusel, vestlusvooru jõudnud kandidaate hinnati samade testide ja sama hindamisraamistiku alusel ning lõppotsus tehti komisjoni hääletuse teel. Kandidaadid ei omanud ligipääsu, ei kujundanud hindamiskriteeriume ega teinud toiminguid või otsuseid tulemuste osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Hindamisel aluseks olnud vorm.

2. Eesti Muuseumide Liidu ettepanek kontrollida Eesti Loodusmuuseumi direktori

konkursi korralduse õiguspärasust (24.07.2026, e-kiri). 3. Kliimaministeeriumi 30.07.2026 vastuskiri nr 3-18/26/2812-2.

4. Eesti Muuseumide Liidu pöördumine seoses Eesti Loodusmuuseumi juhi konkursiga (05.08.2028 e-kiri).

5. Kliimaministeeriumi 19.08.2026 vastuskiri nr 3-18/26/2812-5.

Ingrid Saar, 6256401

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Anastassia Kovalenko-Kõlvart Riigikogu korruptsioonivastane

erikomisjon [email protected]

Teie 10.08.2026 nr 2-7/26-206/1

Meie 28.08.2026 nr 3-18/26/3018-2

Vastus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni

kirjale

Austatud Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Enne küsimustele vastamist peame asjakohaseks tuua välja olulisemad alused, viited ja protsessi lühikirjelduse:

Konkursi läbiviimist reguleerib Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?, mis on kehtestatud muuseumiseaduse alusel, vastu võetud 11.11.2016 ning muudetud Kliimaministeeriumi loomise tõttu 2023 aastal ehk seda ei ole kuidagi kujundatud ümber kõnealuse konkursi korraldamiseks.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati. Kandideerimisdokumentide ülevaatamise järel

kujunes eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati. Enne komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi vaimse võimekuse ja isiksuse testid. Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri

alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas järgnevaid kategooriaid: motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele

oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi, testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning arutelu tegi komisjon ettepaneku ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Pärast ministriga kohtumisi toimus komisjoni lõpparutelu,

milles arvestati konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestlusvooru tulemusi ning ministriga kohtumiste kohta komisjonile antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste

keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Ministriga kohtumised olid seega komisjoni lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor. Lõpliku otsuse tegi komisjon

hääletuse teel.

1. Kas ja kuidas pööras ministeerium käesoleval juhul tähelepanu Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse ja Eesti Loodusmuuseumi käsitlevate teiste dokumentide loomise ja muutmise ülesannete täitmisega kaasnevatele huvide konflikti ja toimingupiirangute riskidele?

Selgitame huvide konflikti ja toimingupiirangu riskide maandamisega seotud tegevusi ja asjaolusid lähtudes mh korruptsioonivastase seaduse nõuetest:

• Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatuse ettevalmistamine: KVS § 11 lg 3 p 1 järgi ei

kohaldata toimingupiiranguid õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Eesti Loodusmuuseumi põhimäärus kehtestatakse ministri

määrusega ehk tegemist on õiguse üldaktiga. Seega isegi juhul kui oli isikuid, kes põhimääruse muutmise ajal teadsid, et nad soovivad tulevikus kandideerida direktori ametikohale, ei saa väita, et on toimingupiirangut rikutud põhjusel, et KVS on selle olukorra otseselt toimingupiirangu alt

välja jätnud. • Konkursimenetlus: KVS konkursi ajal kehtinud versiooni 11 lg 1 järgi on ametiisikul keelatud

toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Punktide 2 ja 3 muudatused jõustusid 19.07.2026 järgmiselt: 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku olulisest majanduslikust või

muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, 3) kehtetu. Toimingupiirangu rikkumise oht esineks kui kandidaat osaleks enda konkursi tingimuste koostamises, kandidaatide hindamises, komisjoni moodustamises või muus tema kandidatuuri konkreetselt puudutavas otsuses.

Selgitame, et kõikidel kandidaatidel puudus ligipääs konkursiinfole, ükski kandidaat ei osalenud konkursitingimuste koostamisel (konkursiteade, vestluse hindamiskriteeriumid), kandidaatide

hindamisel ega konkursikomisjoni otsuste tegemisel. Seega toimingupiirangu rikkumise risk oli maandatud, sest ükski kandidaat ei olnud seotud konkursikriteeriumide koostamisega ega saanud kujundada neid või otsuseid endale sobivaks.

• Võrdne kohtlemine lähiaja ülesannete osas: kandidaadile esitatavate nõuete ja hindamisel käsitletavate asjaolude kujundamisel lähtuti Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavate nõuete ja avaliku konkursi läbiviimise korrast.

Nimetatud korra § 3 lõige 2 näeb ette, et muuseumi eripärast tulenevalt võib konkursikuulutuses igal üksikul juhul esitada kandidaadile täiendavaid nõudeid. Seega võimaldab kord

konkursikuulutuses arvestada konkreetse muuseumi eripära ja lähiaja ülesandeid, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamise, Taru toimimise tagamise ning asutuse arendusvajadustega seotud pädevusi. Võrdne kohtlemine konkursil oli tagatud nii läbi konkursikuulutuses toodud info

kajastamise kui ka konkursi käigus. Kuulutuses oli toodud mh info: Loodusmuuseum haldab ja koordineerib ka loodusmaja Taru kompleksi. Lähiaastate peamised ülesanded: uue

Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine; elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine; loodusmaja Taru toimimise tagamine. Kui konkursi korraldamise ajal on teada, et asutuse ülesanded või tegevuskeskkond lähiaastatel oluliselt muutuvad, on põhjendatud ja

läbipaistev kajastada seda ka konkursikuulutuses. See võimaldab kandidaatidel hinnata ametikoha tegelikku sisu, lähiaja väljakutseid ja ootusi enne kandideerimisotsuse tegemist. Vastupidine

olukord, kus teadaolevaid olulisi arenguid konkursikuulutuses ei kajastataks, asetaks kandidaadid ebaselgemasse olukorda ega toetaks konkursi läbipaistvust. Käesoleval juhul olid uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja asutuse arendusvajadused

konkursikuulutuses avaldatud lähiaastate ülesannetena ning seetõttu oli nende käsitlemine kandidaatide hindamisel põhjendatud.

2. Kas ja kuidas arvestati Eesti Loodusmuuseumi alusdokumentide väljatöötamise ülesande täitmise ja Eesti Loodusmuuseumi juhi valikuprotseduuride koosmõju ja võimalikku huvide

konflikti riski? Kavandamisel olev Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe

kandidaadi käsutuses olnud info, samuti ei ole õigusloome protsess selline, kus protsessis osalejad saaksid eelnõusid endale sobivaks kujundada. Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja asutuse tavapärane tööprotsess, milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi

ministeeriumi teenistujaid ning mille kohta andis sisendi ka Eesti Loodusmuuseum (Heidi Jõks). Seetõttu ei saa üksnes asjaolust, et mõni kandidaat oli tööalaselt seotud põhimääruse muudatuse

ettevalmistamisega, järeldada keelatud eelise või konkursil osalemist välistava asjaolu olemasolu. Põhimääruse muudatuste versioon saadeti ELMi direktorile sisendi andmiseks 8. mail, misjärel on toimunud erinevaid arutelusid ja tehtud muudatusi esmases eelnõus.

Oluline on ka, et põhimääruse muudatus ei ole lõplikult otsustatud ning selle lõplik sisu selgub

tavapärase menetluse käigus. Kavandatavad muudatused puudutavad eeskätt asutuse sisemist juhtimiskorraldust ja asedirektoriga seotud regulatsiooni kujundamist; hetkeversioonis ei ole

direktori ülesannete sõnastust muudetud. Selline ettevalmistamine ja sõnastuse täpsustumine on õigusakti muutmise tavapärane osa ega anna iseenesest alust järeldada varjatud konkursieelise olemasolu.

Ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi, Taru ülesannete või põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi konkursil osalemise piiramiseks ega

tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Lubamatu eelise järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel kandidaatidel ei olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu ei nähtu.

Vestlusvooru küsimustik ja hindamisvorm käsitlesid lisaks kandidaadi motivatsioonile ja ametikohast arusaamisele ka organisatsiooni juhtimist, inimeste juhtimist, suhete ja koostöö

juhtimist, kommunikatsiooni, eelarvevastutust, inglise keele oskust ning sobivust organisatsioonikultuuri ja väärtustega. Küsimustikus olid eraldi käsitletud uue Loodusmuuseumi avamine, Taru toimimise tagamine ja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse kasvatamine. Need

teemad olid otseselt seotud konkursikuulutuses avaldatud ülesannetega.

3. Millal algas Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muutmise ettevalmistamine ning kes olid selle eelnõu koostajad? Põhimääruse ettevalmistamine algas mais 2026. a. Eelnõu ettevalmistamises ja koostamises

osalesid järgnevad teenistujad: kantsler Marten Kokk, asekantsler Kadri Land, Loodusmaja juht Riina Roosipuu, personaliosakonna juhataja Ingrid Saar, kommunikatsiooniosakonna juhataja Karoli Noor, kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna juhataja Laura Remmelgas, nõunik

Mairi Enok ja kohalike omavalitsuste nõunik Rene Reisner, õigusosakonna juhataja Eda Pärtel, nõunikud Annemari Vene ja Kristina Parnaul-Ollik, Rahandusministeeriumi õigustalituse juhataja

Marju Lepik ja Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja. Loodusmuuseumi poolt osalesid Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks, direktori asetäitja keskkonnahariduse ja näituste alal Egle Hecht ja uue Loodusmuuseumi projektijuht Mairo Hirmo.

4. Milline oli Riina Roosipuu roll põhimääruse ja selle seletuskirja ja sellega kaasnevate

materjalide koostamisel? Palun kirjeldada tema konkreetseid tööülesandeid. Riina Roosipuu koordineeris eelnõu ettevalmistamist ja koostamist.

5. Millal sai ministeerium teada, et Riina Roosipuu kandideerib Eesti Loodusmuuseumi direktori ametikohale?

Kõikide kandidaatide puhul sai ministeerium nende konkursil osalemist teada, kui isikud esitasid kandideerimisdokumendid. Riina Roosipuu esitas oma kandideerimisavalduse ja dokumendid 25. juunil 2026.

6. Kas Riina Roosipuu osales põhimääruse ettevalmistamises ka pärast seda, kui ta oli otsustanud

või väljendanud kavatsust direktorikonkursil kandideerida? Kui jah, siis miks ei peetud vajalikuks tema taandamist? Riina Roosipuu esitas oma kandideerimisavalduse ja dokumendid 25. juunil 2026 ja jätkas kõigi

oma tavapäraste teenistusülesannete täitmist, sh põhimäärusega seotud tegevusi. Kandideerimisdokumentide esitamine iseenesest automaatselt ei tähenda, et isik peaks taanduma

kõigist oma tavapärastest teenistuslikest tööülesannetest või et tema edasine osalemine asutuse töökorraldust puudutavas ettevalmistavas töös oleks õigusvastane. Taandamise vajadus tekiks eelkõige juhul, kui isik osaleks enda kandidatuuri puudutava otsuse tegemisel, mõjutaks konkursi

tingimusi või hindamiskriteeriume enda kasuks või kasutaks põhimääruse ettevalmistamise kaudu sellist mitteavalikku eelinfot, mis andis talle teiste kandidaatidega võrreldes sisulise ja hindamist

mõjutanud eelise. Eelpool selgitasime, et KVS § 11 lg 3 p 1 järgi toimingupiiranguid ei kohaldata õiguse üldakti vastuvõtmisel ja selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Kordame, et Riina Roosipuu ei osalenud ei enne ega pärast kandideerimisdokumentide esitamist

konkursi tingimuste, hindamiskriteeriumide, komisjoni töökorralduse või enda kandidatuuri

hindamise kujundamises. Põhimääruse ettevalmistamine oli eraldiseisev asutuse töökorraldust

puudutav protsess ning Taru ja uue Loodusmuuseumi käivitamisega seotud ülesanded olid konkursikuulutuses avaldatud kõigile kandidaatidele. Seetõttu ei saa üksnes põhimääruse

ettevalmistamisega seotud teenistuslikust kokkupuutest järeldada automaatset huvide konflikti ega taandamiskohustust.

7. Miks ei avalikustatud kandidaatidele enne kandideerimist põhimääruse eelnõud või vähemalt selle peamisi muudatusi, arvestades, et need muutsid oluliselt direktori ametikoha sisu?

Põhimääruse muudatuste eelnõu ei olnud konkursi väljakuulutamise ega kandideerimistähtaja ajal lõplikult otsustatud ega kehtestatud dokument, vaid ettevalmistamisel olev õigusakti eelnõu, mille sisu võis tavapärase kooskõlastamise ja menetluse käigus veel muutuda. Seetõttu ei olnud

põhjendatud käsitada eelnõu teksti konkursi siduva alusdokumendina ega lisada seda konkursikuulutusele dokumendina, millest kandidaadid peaksid lähtuma kehtiva ametikoha

kirjelduse või lõpliku töökorraldusena. Samuti ei ole õige järeldada, et eelnõuga muudeti direktori ametikoha õiguslikku sisu viisil, mis oleks eeldanud põhimääruse eelnõu tervikteksti avaldamist konkursi lisana. Kavandatud

muudatused puudutasid eelkõige Eesti Loodusmuuseumi kui asutuse tegevusvaldkonna ja põhiülesannete täpsustamist keskkonnahariduse ja -teadlikkuse keskuse ning loodusmaja Taru

koordineerijana, samuti võimalust täiendada asutuse sisemist juhtimisstruktuuri asedirektori ametikohaga. Põhimääruses sisalduvat direktori ülesannete regulatsiooni ei olnud kavas muuta. Direktor jääb ka kavandatavate muudatuste korral asutuse juhiks ning vastutab asutuse eesmärkide

saavutamise, põhiülesannete täitmise, töökorralduse ja ressursside kasutamise eest. Asedirektori ametikoha loomise võimalus ei asenda direktori rolli ega muuda konkursil olnud ametikohta teiseks ametikohaks. Eelnõu praeguse seletuse järgi on asedirektori koha loomise eesmärk

võimaldada paremini ja efektiivsemalt korraldada muuseumi ülesannete täitmist. Asedirektoriga sõlmib töölepingu direktor, asedirektor osaleb muuseumi juhtimises enda juhitavas valdkonnas,

esindab muuseumi oma pädevuse ning direktorilt saadud volituste piires ja täidab direktori antud ülesandeid. Seega on tegemist direktori juhtimisvastutust toetava töökorraldusliku lahendusega, mitte direktori ametikoha õigusliku põhisisu muutmisega.

Kandidaatidele avaldati konkursikuulutuses need sisulised lähiaja arengud ja ülesanded, mis olid direktori ametikoha täitmisel olulised. Kuulutuses olid nimetatud uue Loodusmuuseumi avamine

ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Samuti oli kuulutuses märgitud, et Loodusmuuseum haldab ja koordineerib loodusmaja Taru kompleksi ning uus Loodusmuuseum avab seal uksed 2027. aastal. Seega said

kandidaadid enne kandideerimist teada ametikoha lähiaja sisulised juhtimisülesanded ja tegevuskeskkonna, milleks direktorit otsiti.

Põhimääruse eelnõu detailne tekst, sealhulgas asedirektori võimaliku ametikoha ja ülesannete kirjeldus, ei olnud kandideerimise ajal kehtiv õiguslik alus ega siduv ametijuhend. Poolelioleva eelnõu lisamine konkursikuulutusele oleks võinud jätta eksliku mulje, et eelnõu tekst on juba

lõplikult otsustatud ning et kandidaate hinnatakse selle detailse sõnastuse alusel. Konkursi korraldamisel tuli lähtuda kehtivatest nõuetest, avaldatud konkursikuulutusest ja kandidaatidele

ühetaoliselt teatavaks tehtud ametikoha lähiaja sisulistest ülesannetest. Kandidaatide võrdse kohtlemise seisukohalt oli määrav, et kõigil kandidaatidel oli konkursikuulutuse kaudu sama teave ametikoha põhinõuete, kandideerimistingimuste ja lähiaja

sisuliste ülesannete kohta. Võrdne kohtlemine ei tähenda, et kandidaatidele tuleb avaldada iga menetluses oleva ja veel muutuda võiva õigusakti eelnõu detailne tekst, vaid seda, et konkursil

osalemiseks ja ametikohast arusaamiseks oluline teave tehakse kandidaatidele ühetaoliselt teatavaks. Käesoleval juhul olid ametikoha lähiaja sisulised ülesanded kuulutuses avaldatud. Lisaks oli kõigil huvitatud isikutel võimalik küsida töö sisu kohta täpsustusi konkursikuulutuses

toodud kontaktisikult. Seetõttu ei saa põhimääruse eelnõu tervikteksti või asedirektori rolli puudutavate kavandatavate sätete avaldamata jätmisest järeldada kandidaatide ebavõrdset

kohtlemist ega konkursi õigusvastasust. Konkursi õiguspärasuse seisukohalt oli oluline, et ametikoha põhinõuded, kandideerimistingimused ja direktori lähiaja sisulised juhtimisülesanded olid kõigile

kandidaatidele ühetaoliselt teatavaks tehtud. Need olid konkursikuulutuses avaldatud.

8. Kas ministeerium hindas enne konkursi väljakuulutamist, kas põhimääruse ettevalmistamises osalenud ametniku kandideerimine võib tekitada huvide konflikti või vähemalt sellise mulje? Kui

jah, siis millised olid selle hinnangu järeldused? Enne konkursi väljakuulutamist ei saanud ministeerium hinnata konkreetse ametniku kandideerimisest tulenevat huvide konflikti, kuna sel ajal ei olnud teada, kes konkursil

kandideerivad. Huvide konflikti või taandamise vajadust saab hinnata konkreetsete asjaolude ilmnemisel, mitte abstraktselt võimaliku tulevase kandideerimise põhjal.

Põhimääruse muudatuste ettevalmistamine ja direktori konkurss olid eraldi menetlused. Põhimääruse muudatuste ettevalmistamises osalemine toimus teenistuslike ülesannete raames ning see ei välista iseenesest isiku õigust osaleda hiljem avalikul konkursil. Samuti ei tulenenud

sellest automaatset toimingupiirangut, kuna tegemist oli õiguse üldakti muudatuste ettevalmistamisega ning korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei kohaldata

toimingupiiranguid õiguse üldakti vastuvõtmisel ega selle vastuvõtmises või ettevalmistamises osalemisel. Pärast kandideerimisdokumentide esitamist ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse

Riina Roosipuu taandamiseks või tema kandideerimise välistamiseks. Ta ei olnud konkursikomisjoni liige, ei osalenud enda kandidatuuri hindamisel ega konkursi lõppotsuse

tegemisel. Samuti olid ametikoha lähiaja sisulised ülesanded, sealhulgas uue Loodusmuuseumi avamine, loodusmaja Taru toimimise tagamine ja keskkonnateadlikkuse kasvatamine, konkursikuulutuses kõigile kandidaatidele ühetaoliselt avaldatud.

Seetõttu ei olnud enne konkursi väljakuulutamist võimalik ega vajalik teha konkreetse kandidaadiga seotud huvide konflikti hinnangut ning konkursi käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid tinginud Riina Roosipuu taandamise või kandideerimise välistamise.

9. Kes kuulusid konkursikomisjoni ning mis oli konkursikomisjoni koostamise alus ja põhimõtted?

Komisjoni moodustamist reguleerib Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra § 6. Komisjoni koosseisu osas selgitame, et konkursi läbiviimise kord ei sätesta kohustust kaasata valikukomisjoni kindla

eriala või konkreetse muuseumivaldkonna esindajat. Komisjoni koosseis kujundati selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigimuuseumi tippjuhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste,

koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Komisjoni kuulusid juhtimise, valitsemisala koordineerimise, personali ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud. Arvestades, et konkursikuulutuses oli rõhk nii uue Loodusmuuseumi avamisel, Taru toimimise

tagamisel, keskkonnateadlikkuse kasvatamisel, organisatsiooni juhtimisel, koostööl kui ka avaliku sektori toimimise tundmisel, oli komisjoni koosseis eesmärgipäraselt põhjendatav. Välise

muuseumi- või loodushariduse eksperdi kaasamine võib olla teatud juhtudel kaalutav, kuid kohaldatav kord seda kohustusena ette ei näe ning eksperdi puudumine ei tähenda konkursikorra rikkumist. Samuti ei anna komisjonis eraldi looduse ainevaldkonna eksperdi puudumine alust

järeldada, et kandidaatide võimekust Eesti Loodusmuuseumi juhtimisel ja põhiülesannete täitmise tagamisel ei hinnatud.

Konkursikomisjoni koosseis on avalik ning nähtav avaliku dokumendiregistri valikukomisjoni moodustamise dokumendis https://adr.envir.ee/et/document.html?id=6d90f7fa-698d-4ee9-ba26- d796d1f05526. Komisjon moodustati järgmises koosseisus: Marten Kokk, kantsler, komisjoni

esimees; Kadri Land, asekantsler, komisjoni aseesimees; Ingrid Saar, personaliosakonna juhataja; Karoli Noor, kommunikatsiooniosakonna juhataja; Marina Bantšenko, kantsleri nõunik,

hääleõiguseta sekretär. Komisjoni moodustamisel peeti silmas, et liikmete kompetents kataks tippjuhi vajalike oskuste spektri. Komisjoni esimees hindas kandidaatide terviklikku sobivust tippjuhiks organisatsioonis,

kus on käimas suured muutused. Komisjoni aseesimehe roll oli hinnata kandidaatide võimekust Taru kui tervikliku keskkonnateadlikkuse keskuse juhtimisel, fookusega administratiiv- ja

finantsjuhtimisel. Kommunikatsiooniosakonna juhataja roll oli hinnata kandidaatide visiooni Eesti inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Personaliosakonna juhataja hindas kandidaatide nägemust personaliküsimustes. Kasutame mõistet tippjuht, sest olemasolev juht on samuti

tippjuht, täpsemalt on tema ametikoha tunnus tippjuht 2.

10. Kas konkursikomisjonile anti enne kandidaatide hindamist teavet selle kohta, et üks

kandidaatidest oli osalenud direktori ametikoha pädevusi kujundava põhimääruse ettevalmistamises? Konkursikomisjonile ei antud enne kandidaatide hindamist eraldi teavet selle kohta, et kaks

kandidaati on osalenud Eesti Loodusmuuseumi põhimääruse muudatuste ettevalmistamises. Eraldi teavituseks ei olnud vajadust, kuna komisjoni liikmed olid oma ametialaste ülesannete ja rollide

tõttu kursis nii Eesti Loodusmuuseumi lähiaja arengute, loodusmaja Taru käivitamise kui ka põhimääruse muutmise ettevalmistamise üldise kontekstiga ja protsessis osalejatega. Selline teadlikkus oli komisjoni koosseisu arvestades tavapärane ja põhjendatud. Komisjoni

kuulusid ministeeriumi juhtkonna ning personali- ja kommunikatsioonivaldkonna esindajad, kelle ülesanne oli hinnata kandidaadi sobivust juhtida ministeeriumi hallatavat riigimuuseumi

olukorras, kus asutuse tegevuskeskkonnas olid ees olulised arengud. Vastupidi, juhtimislikult oleks ebatavaline, kui ministeeriumi juhtkond ja valdkonna eest vastutavad ametnikud ei oleks kursis valitsemisala asutuse lähiaja ülesannete ja ettevalmistamisel olevate põhimääruse

muudatustega. Kandidaatide hindamisel lähtuti konkursikuulutuses avaldatud nõuetest, eelistustest ja lähiaja

ülesannetest ning konkursil kasutatud hindamisraamistikust. Põhimääruse eelnõu ei olnud konkursi siduv alusdokument ning komisjonil ei tekkinud üksnes rollipõhisest teadlikkusest põhimääruse muudatuste ettevalmistamise kohta eraldi menetluslikku kohustust. Komisjoni

liikmete teadmine, et osa kandidaate oli teenistuslikult seotud põhimääruse muudatuste ettevalmistamisega, ei olnud rikkumine ega taandamisalus. Sellest ei nähtunud konkreetset huvide konflikti, toimingupiirangut ega asjaolu, mis oleks seadnud kahtluse alla komisjoni erapooletuse

või kandidaatide võrreldava hindamise.

11. Kas ministeerium leiab tagantjärele, et kõigil kandidaatidel oli sisuliselt võrdne ligipääs informatsioonile tulevase ametikoha tegeliku sisu kohta? Palun põhjendada. Jah, leiame, et kandidaatidel oli sisuliselt võrdne ligipääs infole tulevase ametikoha tegeliku sisu

kohta. Selgitused on eelpool punktides sõnastatud.

12. Kas ministeerium on valmis avalikustama konkursi hindamiskriteeriumid, kandidaatidele antud kodutöö, hindamislehed ning anonüümitud punktitabelid? Ministeerium on valmis avaldama konkursi läbiviimist ja hindamise üldist raamistikku puudutava

teabe ulatuses, milles see on kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse nõuete ja kandidaatide eraelu kaitsega. Eelkõige on võimalik selgitada kasutatud hindamismetoodikat,

hindamisetappe, komisjoni töökorraldust ning konkursil kasutatud hindamisraamistiku põhimõtteid. Konkursi läbiviimisel lähtuti viidatud korrast, mille § 8 lg 1 järgi võib hindamiseks võib kasutada

järgmisi meetodeid: kandideerimisdokumentide analüüs, taustauuring ja -kontroll (ainult kandidaadi nõusolekul), intervjuu või tööalane hindamisülesanne, testimine ning muu asjakohane

meetod. Lõike 2 kohaselt kandidaatide hindamise meetodid otsustab komisjon. Kord ei näe ette, et konkursikomisjon peaks enne hindamist kehtestama eraldi formaalse hindamismetoodika dokumendi.

Kandideerimiseks tuli kandidaadil saata enda CV ja essee teemal "Kuidas Loodusmuuseum saab olla eestvedaja täiskasvanute keskkonnateadlikkuse kasvatamisel?", muid täiendavaid kodutöid ei

antud. Vastav info oli konkursikuulutuses. 13. Kas ministeerium kaalub konkursi õiguspärasuse ja usaldusväärsuse tagamiseks sõltumatu

auditi või teenistusliku kontrolli läbiviimist? Ministeerium ei pea vajalikuks praeguses etapis sõltumatu auditi või teenistusliku järelevalve

läbiviimist. Ka päringutele vastamise käigus on hinnatud korrale vastavust ja dokumente üle vaadatud, ning ei ole tuvastatud sellist asjaolu, mis viitaks konkursi õigusvastasusele või kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele. Ministeeriumi hinnangul puudutavad

avalikkuses tõstatud küsimused suuresti seda, kuidas hinnata konkursi korralduslikke valikuid ja

nende piisavust, sh nt konkursikomisjoni koosseisu, kus avaldada infot konkursikuulutusest ja

kaua, milline info täpselt kuulutuses peaks sisalduma või millised peaksid olema täpselt hindamiskriteeriumid vms. Ka on väidetud nagu oleks hindamiskriteeriume konkursi käigus

muudetud, mis ei ole asjakohane. Sellistes küsimustes võibki olla erinevaid hinnanguid selle kohta, milline lahendus oleks olnud kõige parem, läbipaistvam või usaldust suurendavam. Samas ei tähenda eriarvamused konkursi korralduslike valikute üle iseenesest õigusvastasust. Konkurss oli

avalikult välja kuulutatud, kandidaatidele olid avaldatud ametikoha põhinõuded ja lähiaja ülesanded ja kõigil oli võimalus esitada soovi korral küsimusi, komisjon oli moodustatud kehtiva

korra alusel, vestlusvooru jõudnud kandidaate hinnati samade testide ja sama hindamisraamistiku alusel ning lõppotsus tehti komisjoni hääletuse teel. Kandidaadid ei omanud ligipääsu, ei kujundanud hindamiskriteeriume ega teinud toiminguid või otsuseid tulemuste osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Hindamisel aluseks olnud vorm.

2. Eesti Muuseumide Liidu ettepanek kontrollida Eesti Loodusmuuseumi direktori

konkursi korralduse õiguspärasust (24.07.2026, e-kiri). 3. Kliimaministeeriumi 30.07.2026 vastuskiri nr 3-18/26/2812-2.

4. Eesti Muuseumide Liidu pöördumine seoses Eesti Loodusmuuseumi juhi konkursiga (05.08.2028 e-kiri).

5. Kliimaministeeriumi 19.08.2026 vastuskiri nr 3-18/26/2812-5.

Ingrid Saar, 6256401

[email protected]