Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon

[email protected]

Teie 10.08.2026 nr 2-7/26-206/1

Meie 28.08.2026 nr 3-18/26/3018-3

Vastus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni

kirjale

Austatud Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Enne küsimustele vastamist pean asjakohaseks tuua välja olulisemad alused, viited ja protsessi

lühikirjelduse:

Konkursi läbiviimist reguleerib Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi

kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?, mis on kehtestatud muuseumiseaduse alusel,

vastu võetud 11.11.2016 ning muudetud Kliimaministeeriumi loomise tõttu 2023 aastal ehk seda

ei ole kuidagi kujundatud ümber kõnealuse konkursi korraldamiseks.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati. Kandideerimisdokumentide ülevaatamise järel

kujunes eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati.

Enne komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi

vaimse võimekuse ja isiksuse testid. Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri

alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas

järgnevaid kategooriaid: motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele

oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi,

testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning arutelu tegi komisjon ettepaneku

ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Pärast ministriga kohtumisi toimus komisjoni lõpparutelu,

milles arvestati konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestlusvooru tulemusi

ning ministriga kohtumiste kohta komisjonile antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste

keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru

juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Ministriga kohtumised olid seega komisjoni

lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor Lõpliku otsuse tegi komisjon

hääletuse teel.

1. Kas Teie hinnangul on hea halduse põhimõtetega kooskõlas olukord, kus ametnik osaleb ametikoha pädevuste kujundamises ning kandideerib hiljem ise sellele ametikohale?

Ma ei nõustu väitega, et Riina Roosipuu osales enda ametikoha pädevuste kujundamises ning

selgitan seda järgnevalt.

Põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe kandidaadi käsutuses olnud info, samuti ei ole

õigusloome protsess selline, kus protsessis osalejad saaksid eelnõusid endale sobivaks kujundada.

Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja asutuse tavapärane tööprotsess,

milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi ministeeriumi teenistujaid ning mille kohta andis

sisendi ka Eesti Loodusmuuseum (Heidi Jõks).

Kavandatud muudatused puudutasid eelkõige Eesti Loodusmuuseumi kui asutuse

tegevusvaldkonna ja põhiülesannete täpsustamist keskkonnahariduse ja -teadlikkuse keskuse ning

loodusmaja Taru koordineerijana, samuti võimalust täiendada asutuse sisemist juhtimisstruktuuri

asedirektori ametikohaga. Põhimääruses sisalduvat direktori ülesannete regulatsiooni ei olnud

kavas muuta. Kandidaatidele avaldati konkursikuulutuses need sisulised lähiaja arengud ja

ülesanded, mis olid direktori ametikoha täitmisel olulised. Kuulutuses olid nimetatud uue

Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse

kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Samuti oli kuulutuses märgitud, et

Loodusmuuseum haldab ja koordineerib loodusmaja Taru kompleksi ning uus Loodusmuuseum

avab seal uksed 2027. aastal. Seega said kandidaadid enne kandideerimist teada ametikoha lähiaja

sisulised juhtimisülesanded ja tegevuskeskkonna, milleks direktorit otsiti.

Samuti ei osalenud Riina Roosipuu ei enne ega pärast kandideerimisdokumentide esitamist

konkursi tingimuste, hindamiskriteeriumide, komisjoni töökorralduse või enda kandidatuuri

hindamise kujundamises.

2. Kas Teie hinnangul võis Riina Roosipuu saada teiste kandidaatidega võrreldes sisulise eelise

tänu oma osalemisele põhimääruse ettevalmistamises?

Lisaks eelpool toodule lisan, et ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi,

Taru ülesannete või põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi

konkursil osalemise piiramiseks ega tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Lubamatu eelise

järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel kandidaatidel ei

olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu ei nähtu.

3. Kas Teie hinnangul said kõik kandidaadid enne kandideerimist piisava ja võrdse ülevaate sellest, millised saavad olema Eesti Loodusmuuseumi direktori tegelikud ülesanded põhimääruse

muudatuste jõustumise järel? Kandidaatide võrdse kohtlemise seisukohalt oli määrav, et kõigil kandidaatidel oli

konkursikuulutuse kaudu sama teave ametikoha põhinõuete, kandideerimistingimuste ja lähiaja sisuliste ülesannete kohta. Võrdne kohtlemine ei tähenda, et kandidaatidele tuleb avaldada iga menetluses oleva ja veel muutuda võiva õigusakti eelnõu detailne tekst, vaid seda, et konkursil

osalemiseks ja ametikohast arusaamiseks oluline teave tehakse kandidaatidele ühetaoliselt teatavaks. Käesoleval juhul olid ametikoha lähiaja sisulised ülesanded kuulutuses avaldatud

4. Kas peate õigeks, et konkursikomisjoni liikmetest enamik olid Kliimaministeeriumi ametnikud, kes pidid hindama oma kolleegi kandidatuuri sellele ametikohale?

Konkursikomisjoni koosseis vastas kehtivale konkursikorrale. Kord ei sätesta kohustust kaasata komisjoni kindla eriala või konkreetse muuseumivaldkonna esindajat. Komisjoni koosseis

kujundati selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigimuuseumi tippjuhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste, koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Kasutame mõistet tippjuht, sest olemasolev juht on samuti tippjuht, täpsemalt on tema

ametikoha tunnus tippjuht 2. Asjaolu, et üks kandidaat töötas Kliimaministeeriumis, ei tähenda iseenesest komisjoni liikmete

huvide konflikti. Riina Roosipuu ei olnud komisjoni liige, ei osalenud enda kandidatuuri hindamisel ega konkursi lõppotsuse tegemisel.

5. Kas peate vajalikuks sõltumatu hinnangu andmist sellele, kas konkursi korraldamisel järgiti hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid?

Praeguses etapis ei pea ma eraldi sõltumatu hinnangu tellimist vajalikuks. Tõstatatud küsimustele

vastamise käigus on ministeerium konkursi käigu ja dokumentatsiooni uuesti üle vaadanud ning ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaks konkursi õigusvastasusele või hea halduse põhimõtete

rikkumisele sh kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele. Ministeerium teeb loomulikult koostööd Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ja vajadusel pädevate järelevalveorganitega ning annab nende käsutusse vajalikku teavet.

6. Kas olete valmis avalikustama kogu konkursi ettevalmistamisega seotud dokumentatsiooni

ulatuses, mis ei riku kandidaatide isikuandmete kaitset? Ministeerium on valmis avaldama konkursi läbiviimist ja hindamise üldist raamistikku puudutava teavet ulatuses, milles see on kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse nõuete ja

kandidaatide eraelu kaitsega. Eelkõige on võimalik selgitada kasutatud hindamismetoodikat, hindamisetappe, komisjoni töökorraldust ning konkursil kasutatud hindamisraamistiku

põhimõtteid. 7. Kas peate vajalikuks algatada teenistusliku järelevalve või siseauditi, et hinnata, kas antud

konkursi korraldus vastas hea halduse põhimõtetele?

Ma ei pea vajalikuks praeguses etapis sõltumatu auditi või teenistusliku järelevalve läbiviimist. Ka

päringutele vastamise käigus on hinnatud korrale vastavust ja dokumente üle vaadatud, ning ei ole

tuvastatud sellist asjaolu, mis viitaks konkursi õigusvastasusele või hea halduse põhimõtete

rikkumisele sh kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele. Avalikkuses tõstatud küsimused

puudutavad suuresti seda, kuidas hinnata konkursi korralduslikke valikuid ja nende piisavust, sh

nt konkursikomisjoni koosseisu, kus avaldada infot konkursikuulutusest ja kaua, milline info

täpselt kuulutuses peaks sisalduma või millised peaksid olema täpselt hindamiskriteeriumid vms.

Ka on väidetud nagu oleks hindamiskriteeriume konkursi käigus muudetud, mis ei ole asjakohane.

Sellistes küsimustes võibki olla erinevaid hinnanguid selle kohta, milline lahendus oleks olnud

kõige parem, läbipaistvam või usaldust suurendavam. Samas ei tähenda eriarvamused konkursi

korralduslike valikute üle iseenesest õigusvastasust. Konkurss oli avalikult välja kuulutatud,

kandidaatidele olid avaldatud ametikoha põhinõuded ja lähiaja ülesanded ja kõigil oli võimalus

esitada soovi korral küsimusi, komisjon oli moodustatud kehtiva korra alusel, vestlusvooru

jõudnud kandidaate hinnati samade testide ja sama hindamisraamistiku alusel ning lõppotsus tehti

komisjoni hääletuse teel. Kandidaadid ei omanud ligipääsu, ei kujundanud hindamiskriteeriume

ega teinud toiminguid või otsuseid tulemuste osas.

Kui ilmneb uut teavet, mis annab põhjendatud aluse täiendavaks kontrolliks, tuleb selle vajadust

uuesti hinnata.

8. Kas Teie hinnangul kahjustab kirjeldatud olukord avalikkuse usaldust avalike konkursside vastu? Kui ei, siis miks? Konkursi ümber tekkinud avalik vaidlus ja kahtlused võivad kahjustada usaldust avalike

konkursside vastu. Seetõttu pean oluliseks, et konkursi käiku ja tehtud valikuid selgitatakse võimalikult avatult ja faktiliselt. Samas tuleb eristada avalikkuses tekkinud kahtlusi ja konkursi

õiguspärasust. Ministeerium on tõstatatud küsimuste tõttu konkursi käigu ja dokumentatsiooni uuesti üle vaadanud ning seni ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid konkursi õigusvastasusele või hea halduse põhimõtete rikkumisele sh kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon

[email protected]

Teie 10.08.2026 nr 2-7/26-206/1

Meie 28.08.2026 nr 3-18/26/3018-3

Vastus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni

kirjale

Austatud Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Enne küsimustele vastamist pean asjakohaseks tuua välja olulisemad alused, viited ja protsessi

lühikirjelduse:

Konkursi läbiviimist reguleerib Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi

kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/113072023023?, mis on kehtestatud muuseumiseaduse alusel,

vastu võetud 11.11.2016 ning muudetud Kliimaministeeriumi loomise tõttu 2023 aastal ehk seda

ei ole kuidagi kujundatud ümber kõnealuse konkursi korraldamiseks.

Konkursile esitas dokumendid 13 kandidaati. Kandideerimisdokumentide ülevaatamise järel

kujunes eelvalik, mille tulemusel kutsuti testimisele ja komisjoni vestlusvooru neli kandidaati.

Enne komisjoniga toimunud vestlust läbisid kandidaadid Tripod Grupp OÜ korraldatud juhi

vaimse võimekuse ja isiksuse testid. Kõigi nelja kandidaadiga viidi vestlus läbi sama struktuuri

alusel ning neid hinnati samade, eelnevalt koostatud kriteeriumide alusel. Vestlus hõlmas

järgnevaid kategooriaid: motivatsioon, kompetentsid, orienteerumine valdkonnas, inglise keele

oskus, sobivus organisatsioonikultuuri ja väärtustega ning tasu. Peale kandidaatidega kohtumisi,

testitulemuste tutvustamist Tripod Grupp OÜ esindaja poolt ning arutelu tegi komisjon ettepaneku

ministrile kohtuda 3 kandidaadiga. Pärast ministriga kohtumisi toimus komisjoni lõpparutelu,

milles arvestati konkursi käigus esitatud dokumente, testimise ja komisjoni vestlusvooru tulemusi

ning ministriga kohtumiste kohta komisjonile antud ülevaadet. Ministriga toimunud kohtumiste

keskne teema oli kandidaatide tulevikunägemus Eesti Loodusmuuseumi ja Loodusmaja Taru

juhtimisest, käivitamisest ning edasisest arengust. Ministriga kohtumised olid seega komisjoni

lõpphindamise täiendav sisend, mitte iseseisev otsustusvoor Lõpliku otsuse tegi komisjon

hääletuse teel.

1. Kas Teie hinnangul on hea halduse põhimõtetega kooskõlas olukord, kus ametnik osaleb ametikoha pädevuste kujundamises ning kandideerib hiljem ise sellele ametikohale?

Ma ei nõustu väitega, et Riina Roosipuu osales enda ametikoha pädevuste kujundamises ning

selgitan seda järgnevalt.

Põhimääruse muudatus ei olnud üksnes ühe kandidaadi käsutuses olnud info, samuti ei ole

õigusloome protsess selline, kus protsessis osalejad saaksid eelnõusid endale sobivaks kujundada.

Põhimääruse muutmise ettevalmistamine on ministeeriumi ja asutuse tavapärane tööprotsess,

milles osales lisaks Riina Roosipuule ka teisi ministeeriumi teenistujaid ning mille kohta andis

sisendi ka Eesti Loodusmuuseum (Heidi Jõks).

Kavandatud muudatused puudutasid eelkõige Eesti Loodusmuuseumi kui asutuse

tegevusvaldkonna ja põhiülesannete täpsustamist keskkonnahariduse ja -teadlikkuse keskuse ning

loodusmaja Taru koordineerijana, samuti võimalust täiendada asutuse sisemist juhtimisstruktuuri

asedirektori ametikohaga. Põhimääruses sisalduvat direktori ülesannete regulatsiooni ei olnud

kavas muuta. Kandidaatidele avaldati konkursikuulutuses need sisulised lähiaja arengud ja

ülesanded, mis olid direktori ametikoha täitmisel olulised. Kuulutuses olid nimetatud uue

Loodusmuuseumi avamine ja tulemuslik käivitamine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse

kasvatamine ning loodusmaja Taru toimimise tagamine. Samuti oli kuulutuses märgitud, et

Loodusmuuseum haldab ja koordineerib loodusmaja Taru kompleksi ning uus Loodusmuuseum

avab seal uksed 2027. aastal. Seega said kandidaadid enne kandideerimist teada ametikoha lähiaja

sisulised juhtimisülesanded ja tegevuskeskkonna, milleks direktorit otsiti.

Samuti ei osalenud Riina Roosipuu ei enne ega pärast kandideerimisdokumentide esitamist

konkursi tingimuste, hindamiskriteeriumide, komisjoni töökorralduse või enda kandidatuuri

hindamise kujundamises.

2. Kas Teie hinnangul võis Riina Roosipuu saada teiste kandidaatidega võrreldes sisulise eelise

tänu oma osalemisele põhimääruse ettevalmistamises?

Lisaks eelpool toodule lisan, et ainuüksi kandidaadi varasem tööalane kokkupuude muuseumi,

Taru ülesannete või põhimääruse muudatuse ettevalmistamisega ei ole õiguslik alus kandidaadi

konkursil osalemise piiramiseks ega tähenda automaatselt ebavõrdset kohtlemist. Lubamatu eelise

järeldamiseks peaks olema tuvastatav konkreetne mitteavalik info, mida teistel kandidaatidel ei

olnud võimalik teada ning mis mõjutas hindamist või valikuotsust. Sellist asjaolu ei nähtu.

3. Kas Teie hinnangul said kõik kandidaadid enne kandideerimist piisava ja võrdse ülevaate sellest, millised saavad olema Eesti Loodusmuuseumi direktori tegelikud ülesanded põhimääruse

muudatuste jõustumise järel? Kandidaatide võrdse kohtlemise seisukohalt oli määrav, et kõigil kandidaatidel oli

konkursikuulutuse kaudu sama teave ametikoha põhinõuete, kandideerimistingimuste ja lähiaja sisuliste ülesannete kohta. Võrdne kohtlemine ei tähenda, et kandidaatidele tuleb avaldada iga menetluses oleva ja veel muutuda võiva õigusakti eelnõu detailne tekst, vaid seda, et konkursil

osalemiseks ja ametikohast arusaamiseks oluline teave tehakse kandidaatidele ühetaoliselt teatavaks. Käesoleval juhul olid ametikoha lähiaja sisulised ülesanded kuulutuses avaldatud

4. Kas peate õigeks, et konkursikomisjoni liikmetest enamik olid Kliimaministeeriumi ametnikud, kes pidid hindama oma kolleegi kandidatuuri sellele ametikohale?

Konkursikomisjoni koosseis vastas kehtivale konkursikorrale. Kord ei sätesta kohustust kaasata komisjoni kindla eriala või konkreetse muuseumivaldkonna esindajat. Komisjoni koosseis

kujundati selliselt, et hinnata kandidaadi sobivust riigimuuseumi tippjuhiks, sealhulgas organisatsiooni, inimeste, koostöö, kommunikatsiooni ning administratiiv- ja finantsjuhtimise vaates. Kasutame mõistet tippjuht, sest olemasolev juht on samuti tippjuht, täpsemalt on tema

ametikoha tunnus tippjuht 2. Asjaolu, et üks kandidaat töötas Kliimaministeeriumis, ei tähenda iseenesest komisjoni liikmete

huvide konflikti. Riina Roosipuu ei olnud komisjoni liige, ei osalenud enda kandidatuuri hindamisel ega konkursi lõppotsuse tegemisel.

5. Kas peate vajalikuks sõltumatu hinnangu andmist sellele, kas konkursi korraldamisel järgiti hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid?

Praeguses etapis ei pea ma eraldi sõltumatu hinnangu tellimist vajalikuks. Tõstatatud küsimustele

vastamise käigus on ministeerium konkursi käigu ja dokumentatsiooni uuesti üle vaadanud ning ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaks konkursi õigusvastasusele või hea halduse põhimõtete

rikkumisele sh kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele. Ministeerium teeb loomulikult koostööd Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ja vajadusel pädevate järelevalveorganitega ning annab nende käsutusse vajalikku teavet.

6. Kas olete valmis avalikustama kogu konkursi ettevalmistamisega seotud dokumentatsiooni

ulatuses, mis ei riku kandidaatide isikuandmete kaitset? Ministeerium on valmis avaldama konkursi läbiviimist ja hindamise üldist raamistikku puudutava teavet ulatuses, milles see on kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse nõuete ja

kandidaatide eraelu kaitsega. Eelkõige on võimalik selgitada kasutatud hindamismetoodikat, hindamisetappe, komisjoni töökorraldust ning konkursil kasutatud hindamisraamistiku

põhimõtteid. 7. Kas peate vajalikuks algatada teenistusliku järelevalve või siseauditi, et hinnata, kas antud

konkursi korraldus vastas hea halduse põhimõtetele?

Ma ei pea vajalikuks praeguses etapis sõltumatu auditi või teenistusliku järelevalve läbiviimist. Ka

päringutele vastamise käigus on hinnatud korrale vastavust ja dokumente üle vaadatud, ning ei ole

tuvastatud sellist asjaolu, mis viitaks konkursi õigusvastasusele või hea halduse põhimõtete

rikkumisele sh kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele. Avalikkuses tõstatud küsimused

puudutavad suuresti seda, kuidas hinnata konkursi korralduslikke valikuid ja nende piisavust, sh

nt konkursikomisjoni koosseisu, kus avaldada infot konkursikuulutusest ja kaua, milline info

täpselt kuulutuses peaks sisalduma või millised peaksid olema täpselt hindamiskriteeriumid vms.

Ka on väidetud nagu oleks hindamiskriteeriume konkursi käigus muudetud, mis ei ole asjakohane.

Sellistes küsimustes võibki olla erinevaid hinnanguid selle kohta, milline lahendus oleks olnud

kõige parem, läbipaistvam või usaldust suurendavam. Samas ei tähenda eriarvamused konkursi

korralduslike valikute üle iseenesest õigusvastasust. Konkurss oli avalikult välja kuulutatud,

kandidaatidele olid avaldatud ametikoha põhinõuded ja lähiaja ülesanded ja kõigil oli võimalus

esitada soovi korral küsimusi, komisjon oli moodustatud kehtiva korra alusel, vestlusvooru

jõudnud kandidaate hinnati samade testide ja sama hindamisraamistiku alusel ning lõppotsus tehti

komisjoni hääletuse teel. Kandidaadid ei omanud ligipääsu, ei kujundanud hindamiskriteeriume

ega teinud toiminguid või otsuseid tulemuste osas.

Kui ilmneb uut teavet, mis annab põhjendatud aluse täiendavaks kontrolliks, tuleb selle vajadust

uuesti hinnata.

8. Kas Teie hinnangul kahjustab kirjeldatud olukord avalikkuse usaldust avalike konkursside vastu? Kui ei, siis miks? Konkursi ümber tekkinud avalik vaidlus ja kahtlused võivad kahjustada usaldust avalike

konkursside vastu. Seetõttu pean oluliseks, et konkursi käiku ja tehtud valikuid selgitatakse võimalikult avatult ja faktiliselt. Samas tuleb eristada avalikkuses tekkinud kahtlusi ja konkursi

õiguspärasust. Ministeerium on tõstatatud küsimuste tõttu konkursi käigu ja dokumentatsiooni uuesti üle vaadanud ning seni ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid konkursi õigusvastasusele või hea halduse põhimõtete rikkumisele sh kandidaatide tõendatud ebavõrdsele kohtlemisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister