KOOSOLEKU NR 55 PROTOKOLL

Tallinn 25.08.2026

Algus kell 15.06.

Koosolek toimus Toompea 1, Tallinn.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse nõunik Elis Jürgens.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli, komisjoni liige Olari Koppel ning asendusliikmed

Gert Uiboaed ja Rauno Kiris.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, asejuht Nellika Valder, juhtivnõunik

Kati Ambo-Vaher, nõunikud Katrin Laaniste, Kadri Masing ja Mihkel Pilving, peaspetsialist

Leino Mandre ja konsultant Helena Stepanov.

Vaatlejatena osalesid Märt Põder, MTÜ Ausad Valimised esindaja Märt Põder, Marika Laurik

ja Meelika Melders.

Komisjon kinnitas päevakorra:

1. Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimine

2. Hääletamissedeli vormi ülevaatamine Vabariigi Presidendi valimisteks

1. Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimine

Olari Koppel sõnas, et vastavalt seadusele määrab ühe Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK)

liikme õiguskantsler ning tema on selleks liikmeks määratud õiguskantsleri poolt. Arvestades

kandidaadi isikut, kelleks on õiguskantsler ehk tema otsene ülemus, tunneb ta end hetkel

rollikonflikti olukorras seoses vajadusega langetada otsuseid ja teha toiminguid nimetatud

isikuga seotud küsimustes. Sellest tulenevalt taandab ta end kõigist otsustest ja toimingutest,

mis puudutavad kandidaadi registreerimist, samuti presidendivalimiste esimesest voorust juhul,

kui esitatud kandidaat registreeritakse.

Ingrid Kullerkann küsis, kas keegi VVK liikmetest soovib selle kohta arvamust avaldada.

Komisjoni liikmetest ei soovinud keegi seda teha.

Olari Koppel lahkus koosolekuruumist kell 15.07.

Ingrid Kullerkann sõnas, et kohal on neli VVK liiget, seega on otsuste vastu võtmiseks nõutav

enamus koos. Ta sõnas, et 75 Riigikogu liiget on seadnud Vabariigi Presidendi kandidaadiks

Ülle Madise. Sellekohane esildis esitati 24. augustil kell 11. Ta märkis, et VVK ülesandeks on

otsustada kandidaadi registreerimine.

Ekraanile kuvati kandidaadi registreerimise esildis ja allkirjalehed.

Ingrid Kullerkann sõnas, et 24. augustil on üheksa Riigikogu liiget Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioonist esitanud avalduse seoses Ülle Madise Vabariigi

Presidendi kandidaadiks registreerimisega. Avaldus on saadetud kõigile komisjoni liikmetele

tutvumiseks. Avalduse keskne sisu on seisukoht, et õiguskantsler ei näi presidendiks

2

kandideerides õiguskantslerina enam sõltumatuna. Avaldajad põhjendavad oma huvi ja

pöördumisõigust ning leiavad, et õiguskantsleri kandideerimine on vastuolus põhiseadusliku

sõltumatuse nõudega, tuues analoogia kohtunikke puudutava regulatsiooniga, mille kohaselt

kohaldub kandideerimispiirang nende hinnangul ka õiguskantslerile. Avaldajate seisukoha järgi

on õiguskantsleri sõltumatuse nõude rikkumine asjaolu, mis välistab kandidaadi

registreerimise. Ta märkis, et seadus vastavat olukorda otsesõnu ei reguleeri, ning tegi

ettepaneku käsitleda seda küsimust seoses komisjoni tänase esimese päevakorrapunktiga.

Komisjon nõustus ettepanekuga.

Koosoleku juhataja küsis komisjoni liikmete arvamusi.

Rauno Kiris sõnas, et tema hinnangul ei takista esitatud avalduses toodu presidendiks

kandideerimist. Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) § 15 lõike 8 kohaselt

registreeritakse nõuetekohaselt esitatud kandidaat ning Vabariigi Presidendi kandidaadile on

registreerimiseks seatud kindlad nõuded, mille kohta on vajalikud kinnitused ja nõusolekud

esitatud. Avalduses esitatud väited ei sea kahtluse alla presidendiks kandideerimise sisulisi

tingimusi, mis on seaduses sätestatud ammendavalt – kandidaat peab olema 40 aastat vana, ta

peab olema Eesti kodanik, ta ei tohi olla tegevteenistuses ega teist ametiaega järjest Vabariigi

President. Sisulised eeldused ja piirangud on sätestatud põhiseaduses ja vabariigi presidendi

valimise seaduses. Seadusandja ei ole kehtestanud täiendavat piirangut, mille kohaselt peaks

isik enne Vabariigi Presidendiks kandideerimist oma senisest ametist tagasi astuma. Esitatud

seisukohad ei too kaasa presidendi kandidaadi registreerimata jätmist. Ta lisas, et tõstatatud

diskussiooniga võiks kindlasti edasi minna, sealhulgas näiteks Riigikogu tasandil

seadusemuudatuste ettevalmistamise kontekstis.

Airi Mikli sõnas, et VVK pädevuses on kontrollida neid piiranguid presidendiks

kandideerimisele, mis on seadusega ette nähtud. Kandidaat registreeritakse, kui ta vastab

seadusest tulenevatele nõuetele.

Gert Uiboaed sõnas, et sisuliste nõuete osas ei ole midagi täiendada – kõik sisulised nõuded

on registreerimiseks tema hinnangul täidetud ning ta ei näe õiguslikku alust kandidaadi

registreerimata jätmiseks.

Ingrid Kullerkann sõnas, et avalduse osas ühtib tema seisukoht eelkõnelejate omaga. Seaduses

on sätestatud kaks ametit, mille pidajad ei saa Vabariigi Presidendi kandidaadiks olla –

tegevteenistuses olev isik ja isik, kes on juba teist ametiaega järjest presidendiametis olev isik.

Tema hinnangul ei saa komisjon tõlgendamise teel tuletada kandideerimisele täiendavaid

piiranguid. Seadusandja on selle nii sätestanud – Põhiseaduses ja Vabariigi Presidendi valimise

seaduses. Ta küsis, kas ta annoteerib õigesti, et komisjon võtab EKRE fraktsiooni liikmete

esitatud avalduse teadmiseks ja on selle läbi arutanud.

Komisjoni liikmed olid nõus.

VVK võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete esitatud seisukoha

teadmiseks.

Ekraanile kuvati kandideerimisdokumendid: kandidaadi omakäeline kinnitus ja nõusolek

24.08.2026 kuupäeval, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tõend kandidaadi sünnijärgse

kodakondsuse kohta, ning PPA teavitus Ülle Madise kodakondsuse tõendile kehtestatud

juurdepääsupiirangu eemaldamise kohta.

Ingrid Kullerkann pani hääletusele, kes on selle poolt, et registreerida Ülle Madise Vabariigi

Presidendi kandidaadiks.

Konsensuse alusel

otsustati:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 100 „Ülle Madise registreerimine Vabariigi

Presidendi kandidaadiks Riigikogus toimuvaks esimeseks hääletusvooruks“.

3

2. Hääletamissedeli vormi ülevaatamine Vabariigi Presidendi valimisteks

Nellika Valder sõnas, et VPVS sätestab, et hääletamissedeli vormi kehtestab VVK. Kehtiv

hääletamissedeli vorm on kehtestatud 2016. aastal VVK otsusega nr 2 ning sama vormi on

kasutatud ka eelmistel presidendivalimistel. Hääletamissedeli vormi regulatsioon ei ole

muutunud ning kehtiv vorm ei ole kehtestatud konkreetseteks presidendivalimisteks, vaid

kehtib üldiselt presidendivalimiste läbiviimisel. Sellest tulenevalt ei ole käesolevatel

presidendivalimistel vajadust kehtestada uut hääletamissedeli vormi ja kasutada saab kehtivat

vormi, juhul kui komisjon ei otsusta teisiti.

Airi Mikli küsis, kas ühe kandidaadi puhul kantakse sedelile üks lahter risti tegemiseks, ning

kas Riigikogu liige, kes ei soovi kandidaadi poolt hääletada, jätab selle lahtri lihtsalt tühjaks.

Nellika Valder vastas, et ühe kandidaadi puhul ei ole ette nähtud kahe lahtri või vastuhääle

lahtri tegemist. Seadus sätestab, et ühe kandidaadi puhul on sedelil üks lahter risti tegemiseks

ning kui Riigikogu liige kandidaadi poolt hääletada ei soovi, jätab ta lahtri tühjaks.

Ingrid Kullerkann sõnas, et vastav otsus on tehtud 10 aasta eest ning komisjon võtab

teadmiseks, et ka seekord kasutatakse sama vormiga hääletamissedelit.

Koosoleku juhataja küsis, kas kellelgi on veel päevakorraväliseid küsimusi. Päevakorraväliseid

küsimusi ei esitatud.

Koosolek lõppes kell 15.21.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Elis Jürgens

Juhataja Protokollija

KOOSOLEKU NR 55 PROTOKOLL

Tallinn 25.08.2026

Algus kell 15.06.

Koosolek toimus Toompea 1, Tallinn.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse nõunik Elis Jürgens.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli, komisjoni liige Olari Koppel ning asendusliikmed

Gert Uiboaed ja Rauno Kiris.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, asejuht Nellika Valder, juhtivnõunik

Kati Ambo-Vaher, nõunikud Katrin Laaniste, Kadri Masing ja Mihkel Pilving, peaspetsialist

Leino Mandre ja konsultant Helena Stepanov.

Vaatlejatena osalesid Märt Põder, MTÜ Ausad Valimised esindaja Märt Põder, Marika Laurik

ja Meelika Melders.

Komisjon kinnitas päevakorra:

1. Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimine

2. Hääletamissedeli vormi ülevaatamine Vabariigi Presidendi valimisteks

1. Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimine

Olari Koppel sõnas, et vastavalt seadusele määrab ühe Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK)

liikme õiguskantsler ning tema on selleks liikmeks määratud õiguskantsleri poolt. Arvestades

kandidaadi isikut, kelleks on õiguskantsler ehk tema otsene ülemus, tunneb ta end hetkel

rollikonflikti olukorras seoses vajadusega langetada otsuseid ja teha toiminguid nimetatud

isikuga seotud küsimustes. Sellest tulenevalt taandab ta end kõigist otsustest ja toimingutest,

mis puudutavad kandidaadi registreerimist, samuti presidendivalimiste esimesest voorust juhul,

kui esitatud kandidaat registreeritakse.

Ingrid Kullerkann küsis, kas keegi VVK liikmetest soovib selle kohta arvamust avaldada.

Komisjoni liikmetest ei soovinud keegi seda teha.

Olari Koppel lahkus koosolekuruumist kell 15.07.

Ingrid Kullerkann sõnas, et kohal on neli VVK liiget, seega on otsuste vastu võtmiseks nõutav

enamus koos. Ta sõnas, et 75 Riigikogu liiget on seadnud Vabariigi Presidendi kandidaadiks

Ülle Madise. Sellekohane esildis esitati 24. augustil kell 11. Ta märkis, et VVK ülesandeks on

otsustada kandidaadi registreerimine.

Ekraanile kuvati kandidaadi registreerimise esildis ja allkirjalehed.

Ingrid Kullerkann sõnas, et 24. augustil on üheksa Riigikogu liiget Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioonist esitanud avalduse seoses Ülle Madise Vabariigi

Presidendi kandidaadiks registreerimisega. Avaldus on saadetud kõigile komisjoni liikmetele

tutvumiseks. Avalduse keskne sisu on seisukoht, et õiguskantsler ei näi presidendiks

2

kandideerides õiguskantslerina enam sõltumatuna. Avaldajad põhjendavad oma huvi ja

pöördumisõigust ning leiavad, et õiguskantsleri kandideerimine on vastuolus põhiseadusliku

sõltumatuse nõudega, tuues analoogia kohtunikke puudutava regulatsiooniga, mille kohaselt

kohaldub kandideerimispiirang nende hinnangul ka õiguskantslerile. Avaldajate seisukoha järgi

on õiguskantsleri sõltumatuse nõude rikkumine asjaolu, mis välistab kandidaadi

registreerimise. Ta märkis, et seadus vastavat olukorda otsesõnu ei reguleeri, ning tegi

ettepaneku käsitleda seda küsimust seoses komisjoni tänase esimese päevakorrapunktiga.

Komisjon nõustus ettepanekuga.

Koosoleku juhataja küsis komisjoni liikmete arvamusi.

Rauno Kiris sõnas, et tema hinnangul ei takista esitatud avalduses toodu presidendiks

kandideerimist. Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) § 15 lõike 8 kohaselt

registreeritakse nõuetekohaselt esitatud kandidaat ning Vabariigi Presidendi kandidaadile on

registreerimiseks seatud kindlad nõuded, mille kohta on vajalikud kinnitused ja nõusolekud

esitatud. Avalduses esitatud väited ei sea kahtluse alla presidendiks kandideerimise sisulisi

tingimusi, mis on seaduses sätestatud ammendavalt – kandidaat peab olema 40 aastat vana, ta

peab olema Eesti kodanik, ta ei tohi olla tegevteenistuses ega teist ametiaega järjest Vabariigi

President. Sisulised eeldused ja piirangud on sätestatud põhiseaduses ja vabariigi presidendi

valimise seaduses. Seadusandja ei ole kehtestanud täiendavat piirangut, mille kohaselt peaks

isik enne Vabariigi Presidendiks kandideerimist oma senisest ametist tagasi astuma. Esitatud

seisukohad ei too kaasa presidendi kandidaadi registreerimata jätmist. Ta lisas, et tõstatatud

diskussiooniga võiks kindlasti edasi minna, sealhulgas näiteks Riigikogu tasandil

seadusemuudatuste ettevalmistamise kontekstis.

Airi Mikli sõnas, et VVK pädevuses on kontrollida neid piiranguid presidendiks

kandideerimisele, mis on seadusega ette nähtud. Kandidaat registreeritakse, kui ta vastab

seadusest tulenevatele nõuetele.

Gert Uiboaed sõnas, et sisuliste nõuete osas ei ole midagi täiendada – kõik sisulised nõuded

on registreerimiseks tema hinnangul täidetud ning ta ei näe õiguslikku alust kandidaadi

registreerimata jätmiseks.

Ingrid Kullerkann sõnas, et avalduse osas ühtib tema seisukoht eelkõnelejate omaga. Seaduses

on sätestatud kaks ametit, mille pidajad ei saa Vabariigi Presidendi kandidaadiks olla –

tegevteenistuses olev isik ja isik, kes on juba teist ametiaega järjest presidendiametis olev isik.

Tema hinnangul ei saa komisjon tõlgendamise teel tuletada kandideerimisele täiendavaid

piiranguid. Seadusandja on selle nii sätestanud – Põhiseaduses ja Vabariigi Presidendi valimise

seaduses. Ta küsis, kas ta annoteerib õigesti, et komisjon võtab EKRE fraktsiooni liikmete

esitatud avalduse teadmiseks ja on selle läbi arutanud.

Komisjoni liikmed olid nõus.

VVK võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete esitatud seisukoha

teadmiseks.

Ekraanile kuvati kandideerimisdokumendid: kandidaadi omakäeline kinnitus ja nõusolek

24.08.2026 kuupäeval, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tõend kandidaadi sünnijärgse

kodakondsuse kohta, ning PPA teavitus Ülle Madise kodakondsuse tõendile kehtestatud

juurdepääsupiirangu eemaldamise kohta.

Ingrid Kullerkann pani hääletusele, kes on selle poolt, et registreerida Ülle Madise Vabariigi

Presidendi kandidaadiks.

Konsensuse alusel

otsustati:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 100 „Ülle Madise registreerimine Vabariigi

Presidendi kandidaadiks Riigikogus toimuvaks esimeseks hääletusvooruks“.

3

2. Hääletamissedeli vormi ülevaatamine Vabariigi Presidendi valimisteks

Nellika Valder sõnas, et VPVS sätestab, et hääletamissedeli vormi kehtestab VVK. Kehtiv

hääletamissedeli vorm on kehtestatud 2016. aastal VVK otsusega nr 2 ning sama vormi on

kasutatud ka eelmistel presidendivalimistel. Hääletamissedeli vormi regulatsioon ei ole

muutunud ning kehtiv vorm ei ole kehtestatud konkreetseteks presidendivalimisteks, vaid

kehtib üldiselt presidendivalimiste läbiviimisel. Sellest tulenevalt ei ole käesolevatel

presidendivalimistel vajadust kehtestada uut hääletamissedeli vormi ja kasutada saab kehtivat

vormi, juhul kui komisjon ei otsusta teisiti.

Airi Mikli küsis, kas ühe kandidaadi puhul kantakse sedelile üks lahter risti tegemiseks, ning

kas Riigikogu liige, kes ei soovi kandidaadi poolt hääletada, jätab selle lahtri lihtsalt tühjaks.

Nellika Valder vastas, et ühe kandidaadi puhul ei ole ette nähtud kahe lahtri või vastuhääle

lahtri tegemist. Seadus sätestab, et ühe kandidaadi puhul on sedelil üks lahter risti tegemiseks

ning kui Riigikogu liige kandidaadi poolt hääletada ei soovi, jätab ta lahtri tühjaks.

Ingrid Kullerkann sõnas, et vastav otsus on tehtud 10 aasta eest ning komisjon võtab

teadmiseks, et ka seekord kasutatakse sama vormiga hääletamissedelit.

Koosoleku juhataja küsis, kas kellelgi on veel päevakorraväliseid küsimusi. Päevakorraväliseid

küsimusi ei esitatud.

Koosolek lõppes kell 15.21.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Elis Jürgens

Juhataja Protokollija