Ülevaade kutsehariduse rahastamisest ja arengusuundadest

Lisa_Kutsehariduse_rahastamine_ja_arengusuunad.pdf

Kutsehariduse rahastamine ja arengusuunad Ülevaade Riigikogu kultuurikomisjonile

august 2026

Sisukord 1. Kutsehariduse roll tänases haridussüsteemis ..........................................................................2

2. Kutsehariduse arengusuundadega seotud reformid ................................................................2

3. Kutsehariduse rahastamise õiguslikud alused.........................................................................3

4. Rahastamismudeli arenduse ülevaade.....................................................................................4

4.1.Rahastamismudeli muutmine seoses kutsehariduse reformiga.............................................4

4.2. Probleemid, mida täna kehtiva rahastamismudeli koostamisega lahendati........................5

5. Kehtiva rahastamismudeli ülevaade .......................................................................................7

5.1. Kutsehariduse eelarve komponendid ja nende eelarvestamise põhimõtted.........................9

5.2. Kutsehariduse eelarve maht...............................................................................................11

6. Rahastamismudeli edasine arendusvajadus ..........................................................................12

6.1. Tänaseks esile kerkinud väljakutsed ja kaalumist vajavad mõtted ministeeriumi vaates..12

6.2. Lisaraha vajadus riigieelarvest 2027-2030 .......................................................................13

2 (14)

1. Kutsehariduse roll tänases haridussüsteemis

Kutseharidus on täna üks keskseid põhihariduse järgseid õpiteid, mille eesmärk on anda

õppijale nii erialased oskused, üldpädevused kui ka valmisolek elukestvaks õppeks ja tööturu

muutustega kohanemiseks. Kutsehariduse kaudu on võimalik omandada samaaegselt

keskharidus ja kutse, jätkata õpinguid kõrgkoolis, õppida töökohapõhiselt õpipoisiõppes või

omandada uus kvalifikatsioon pärast keskhariduse lõpetamist. Seega ei tähenda kutsehariduse

valik enam kitsast spetsialiseerumist, vaid pakub paindlikku ja mitmekesist õpiteed laiemas

valdkonnas, mis ühendab praktilise õppe, üldharidusliku arengu ning head võimalused

edasiseks õppimiseks.

2. Kutsehariduse arengusuundadega seotud reformid

Täna on rakendumas kaks fundamentaalset reformi, mis mõjutavad kutsehariduse staatust ja

korraldust. Õppimiskohustusega seoses on kasvanud kutseõppeasutuste roll põhikoolijärgse

õppe pakkumisel. Kutsehariduse reformi tulemusena muutub kutsekeskharidus ehk

rakenduslik keskharidus gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks edasiõppimise

valikuks. Kehtiv rahastamismudel on välja töötatud õppimiskohustuse reformist tulenevate riigi

kohustuste kontekstis. Eesmärgiks on, et aastal 2035 valiks rakendusliku keskhariduse

vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest.

Õpikohustuse reformiga on kutseharidusest saanud oluline osa keskhariduse omandamise

süsteemist. Kutseõpe ei ole enam sihitud üksnes tugeva erialahuvi või kiire tööturule sisenemise

sooviga noortele, vaid peab pakkuma sobivat õpiteed ka neile, kelle jaoks traditsiooniline

akadeemiline gümnaasium ei ole parim valik. Seetõttu on kutsehariduses kasvanud

üldharidusainete, õppijate individuaalse toetamise, karjäärikujundamise ja paindlike õpiteede

tähtsus. Kutsekoolist saab reformide rakendumisega koht, kus omandatakse samaaegselt nii

keskharidus, kutse kui ka valmidus jätkata õpinguid kõrgkoolis või liikuda edukalt tööturule.

Eestis jätkab pärast põhikooli kutsehariduses vähem kui kolmandik noortest. Samal ajal vajab

tööturg hea ettevalmistusega oskustööjõudu ning haridussüsteem peab pakkuma noortele

senisest paindlikumaid ja atraktiivsemaid õppimisvõimalusi. Reformide eesmärk on tugevdada

kutsehariduse kvaliteeti, sidusust üldharidusega ja vastavust tööturu vajadustele, et

kutseharidus oleks noorte jaoks võrdväärne ning teadlikult eelistatav haridusvalik, mis avab nii

3 (14)

tee tööturule kui ka edasistele õpingutele.

Õpikohustuse pikenemine ja kutsehariduse reform muudab oluliselt ka kutseõppe rahastamise

loogikat. Kui seni oli kutsehariduse keskmes eelkõige eriala omandamine, siis järjest suuremat

rolli hakkab mängima keskhariduse omandamise ülesanne. See tähendab, et kutseõppe

õppekavades suureneb üldharidusõpingute osakaal ning kutsekoolid peavad senisest enam

pakkuma aineõpet, õpiteede nõustamist ja õppijate individuaalset tuge. Samal ajal liigub

õppekorraldus kitsalt erialapõhistelt õppekavadelt laiematele valdkonnapõhistele õpiteedele,

mis võimaldab õppijal teha valikuid, kujundada oma õpinguid paindlikumalt ning

spetsialiseeruda õpingute käigus. Sellega kaasneb õppijate suurem liikumine erinevate

moodulite, valdkondade ja õppevormide vahel ning kasvab vajadus personaalse õpitee

kavandamise ja toetamise järele. Üldharidusliku komponendi suurenemine, valdkonnapõhine

õppekorraldus ja paindlikud õpiteed on peamised tegurid, mis mõjutavad rahastusmudelit.

Seetõttu tuleb rahastamist üha vähem käsitada üksnes eriala õpetamise kuluna ning üha enam

investeeringuna õppija terviklikku arengusse, haridustee jätkamise võimalustesse ja tööturul

toimetuleku valmidusse.

3. Kutsehariduse rahastamise õiguslikud alused

Kutseõppeasutuste seaduse (edaspidi KutÕS) kohaselt eraldatakse riigieelarvest koolile

sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks tegevustoetust ja sihtotstarbelist toetust, mis

jaotatakse koolidele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. KutÕS § 47 lõige 9 kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooli kohustuste ja ülesannete täitmiseks

eraldatava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja korra ning kohaldamise

munitsipaal- ja erakoolile. Haridus- ja Teadusministri määrus „Kutseõppeasutusele antava

tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord1“ (edaspidi rahastamismudel)

kehtestab kutseõppeasutuste rahastamise põhimõtted. Määruse rakendamine on suunatud

„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ püsitatud eesmärkide ja haridussüsteemi

tulemuslikkuse indikaatorite täitmisele.

Sihtotstarbeline toetus on koolile vajaduse korral määratav täiendav toetus riigi strateegilistest

eesmärkidest tulenevate tegevuste elluviimiseks.

1 Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord-Riigi Teataja

4 (14)

4. Rahastamismudeli arenduse ülevaade

2022. aasta detsembris esitas 2021. aastal kokku kutsutud laiapõhjaline2 töörühm ettepanekud

rahastamismudeli muutmiseks ja lisaraha saamiseks. Ettepanekud puudutasid muu hulgas

vajadust täpsustada tasuta õppimise tingimusi ja tagada koolivõrgu jätkusuutlikkus läbi

hariduskeskusete moodustamise.3

Seoses õppimiskohustuse reformiga alustas Haridus- ja Teadusministeerium ka kutsehariduse

reformimist. Kutsehariduse reform käivitati 2023. a sügisel ja selle peamine eesmärk oli muuta

kutsekeskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumis pakutavale

üldkeskharidusele, mis võimaldab leida edukalt rakendust ka tööturul ja jätkata õpinguid

kõrghariduses. Kutsehariduse reformi elluviimiseks oli vaja eesmärke toetavat

rahastamismudelit.

4.1.Rahastamismudeli muutmine seoses kutsehariduse reformiga 2024. aastal moodustati kutseõppeasutuste rahastamismudeli4 muutmiseks töörühm eesmärgiga

jätkata eelmise töörühma sisendi ning täiendavate analüüside pinnalt uue rahastamismudeli

väljatöötamisega. Selleks analüüsiti täiendavalt kehtiva rahastamismudeli järgi eelarvestatud

kulusid ja koolide poolt tehtud tegelikke kulusid. Selgitati välja, mil määral kattis kehtiv mudel

koolide tegelikud kulud. Lähteolukorra kaardistamiseks viidi läbi intervjuud koolide

finantstöötajatega ja koolijuhtidega ning neli kutseõppeasutust esitasid oma kulude detailse

analüüsi õppekavarühmade lõikes. Lisaks kõrvutati Eesti üldkeskhariduse, kõrghariduse ja

kutseõppe rahastamismudeleid. Samuti uuriti Soome kogemust ja rahvusvahelist praktikat (sh

teadustöid kutsehariduse rahastamise kohta erinevates riikides).

Eeltoodust tulenevalt on töötatud välja uus kutseõppe rahastamismudel, mis vastab enam

kujunenud koolivõrgu ja kutseõppe korraldamise vajadustele. Uue mudeli loomisel arvestati ka

2025. aasta kevadel valminud Riigikontrolli auditit „Haridusliku erivajadusega noorte

kutseõpingute ja tööle siirdumise toetamine“.5 Audit tõi välja koolide erisused rahastamisel

2 Töörühma kuulusid HTM, EKEÜ ja tööandjate esindajad 3 Hariduskeskus on õppeasutus, mis koondab ühe juhtimise või koostöömudeli alla erinevat liiki hariduse: üld- ja kutsekeskharidus, kutseharidus, mittestatsionaarne üldharidus. 4 Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord-Riigi Teataja 5 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/2483/amid/557/language/et EE/Default.aspx

5 (14)

ning keerulise olukorra toe vajadusega õppijatele pakutava õppe rahastamisel, mis on seotud

toe vajadusega õppijate arvu järsu suurenemisega.

4.2. Probleemid, mida täna kehtiva rahastamismudeli koostamisega

lahendati Varasem rahastamismudel koosnes paljudest komponentidest, mis sõltusid kas kooli eelneva

kolme aasta jooksul keskmiselt täidetud koolituskohtadest või Eesti Hariduse Infosüsteemi

kantud õppurite andmetest, sh toe vajadusega õppijate arvust. See tingis olukorra, kus õppurite

arvu kasvades ei piisanud enam olemasolevatest eelarvevahenditest, et kehtiva

rahastamismudeli alusel koole rahastada.

Senine mudel ei arvestanud erinevate õppijate sihtrühmadega. Rahastamisel ei arvestatud

mittestatsionaarse õppe erisusi (õpe toimub sessioonidena, mitte igapäevaselt). Igapäevane

õppetöö kontaktõppe vormis koolimajas nõuab märgatavalt rohkem õpetajate ametikohti

võrreldes õppevormidega, kus on iseseiva töö osakaal suurem ja kontakttundide arv väike. See

tõi kaasa olukorra, kus mittestatsionaarse õppe pakkumine oli koolidele kasulikum kui

statsionaarse õppe pakkumine ning fookuses ei olnud põhikooli lõpetajatele

õppimisvõimalusteloomine.

Varasem mudel ei toonud selgelt välja õpetaja tööjõukulude arvestust ühe õpetaja ametikoha

kohta. Seetõttu ei olnud võimalik arvestada lisaraha vajadust kutsehariduses üldharidusega

sarnase õpetaja palga diferentseerimiskomponendi rakendamiseks. Muu personali, sh

tugispetsialistide tööjõukulu ei olnud õpetajate palgafondist eristatav.

Erinevate erialade õpe on erineva kuluga. Kuigi koolijuhid on välja toonud, et on vaja

valdkondlikke koefitsente, ei olnud nende alused piisavalt selged. Lisaks ei olnud mudelis

arvestatud kutseõppeasutuses järjest enam pakutava mittestatsionaarse üldhariduse, aga ka

hariduskeskustes toimuva statsionaarse üldhariduse rahastamisega.

Probleem oli ka riigikoolide haldamiskulude astmestik, mis arvestas kulusid järskude 4-

astmeliste üleminekutega. See tõi kaasa olukorra, kus õpilaste arvu muutumisel mõne inimese

võrra võis kooli rahastamine muutuda sadades tuhandetes eurodes. Samal ajal ei võtnud

rahastamismudel arvesse kooli hoonete ja rajatiste tegelikke kulusid, mis ei ole seotud õppijate

arvu dünaamikaga.

6 (14)

Mudeli uuendamisel tuli arvestada ka seda, et tulemusrahastamise komponentide olulisus on

ajas muutunud ja mõne näitaja arvutamiseks ei ole andmekogudest kättesaadavaid võrreldavaid

andmeid.

2024. aasta töörühm sõnastas järgmised muudatusettepanekud:

1) lihtsustada senist mudelit, vähendades kasutatavate koefitsientide arvu (11 koefitsienti

õpetajate töötasude arvestamisel õppetöö erisuse kohta ja 12 erinevat koefitsienti

õppevaldkondade eristamiseks õppevahendite ja -pinna arvestamiseks koolipõhises õppes);

2) siduda halduskomponent lahti õpilaste arvust;

3) luua rahastamise erisused õppimise viisile (koolis toimuv kontaktõpe vs sessioonõpe, kus on

rohkem õppija iseseisvat tööd);

4) luua üldhariduse rahastamisele sarnasemad alused;

5) arvestada rahastamisel senisest paremini toevajadusega õppijatega.

Uus rahastamismudel pidi võimaldama ellu viia järgmised reformidest tulenevad tegevused:

1) Kutseõppe õppekavad seotakse järjepidevalt OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega, et viia

kutseõppe koolituspakkumine tasakaalu tööjõuvajadusega põhikutsealadel. Haridus- ja

Teadusministeerium annab reformi elluviimise raames alates 2024. aastast kutsekoolidele igal

aastal suunised, millises mahus tuleb õppekavadele vastuvõttu vähendada või suurendada, et

koolituse pakkumine oleks tasakaalus tööturu ootustega;

2) Õppimiskohustuse pikenemisega seoses suureneb kutseõppeasutuste roll põhikoolijärgse

õppe pakkumisel. See toob kaasa vajaduse korrastada kutsehariduse ressursikasutust. Välja on

töötatud tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanud õpilastele. Selle kohaselt ei saa enam

tasuta kutseharidust näiteks need õpilased, kes koolituskohale kandideerides on eelnevalt juba

kuskil vastu võetud tasuta õppesse või kes on vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul

lõpetanud tasuta kõrghariduse või viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme

kutseõppe. Samuti muutus tasuliseks võõrkeeles läbiviidav tasemeõpe;

3) Kutsehariduse rahastamisel on eesmärgiks suunata kutsehariduse eelarvevahendeid senisest

enam õppimiskohustuse eas noortele ning erialadele, mis on kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse

prognoosidega. Sarnaselt üldhariduskoolidega lisatakse kutseõppeasutuste eelarvesse

diferentseerimisvahendid õpetajate tööjõukulude katteks tagamaks, et kutseõppeasutuste

õpetajad oleksid palgatingimustes võrdselt koheldud üldhariduskoolide õpetajatega;

7 (14)

4) Et võimaldada igas maakonnas põhihariduse järgseid valikuterohkeid õpiteid ning

ristkasutada nii koolide taristut kui ka pedagoogilist personali, oleme kujundamas üld- ja

kutseharidust hõlmavaid hariduskeskusi. Piirkondades, kus on sisuliselt ja ressursside vaatest

mõistlik liita eri liiki koolid üheks koostöiseks keskuseks, oleme alustanud koolidega arutelusid

sidusate õpiteede pakkumiseks ühendatud koolis. Hariduskeskused saavad pakkuda tulevikus

erinevaid põhikoolijärgseid õpiteid ühe haridusasutuse sees. 2026. aasta 1. septembrist töötab

hariduskeskus Hiiumaal, kus liitusid ametikool ja gümnaasium. Pärnus liituvad

hariduskeskuseks kutsehariduskeskus ja täiskasvanute gümnaasium. Ministeerium jätkab

hariduskeskuste kujundamist üle riigi.

5. Kehtiva rahastamismudeli ülevaade

Määrusega „Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja

kord“ kehtestatud rahastamismudel vastab järgmistele põhimõtetele:

1) Koolile eraldatava tegevustoetuse arvestus on üheselt arusaadav ning põhineb väljatöötatud

ja kokku lepitud põhimõtetel;

2) Loodud on eeldused, et kõik riigile vajalikud kutseõpet korraldavad koolid suudavad täita

neile seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi (KutÕS § 3 ja § 47 lg 3), sh pakkuda

kvaliteetset õpet koos vajalike tugiteenustega arvestades õppijate võimeid ja individuaalseid

vajadusi (KutÕS § 3 lg 2 p 2 ja 4);

3) Loodud on eeldused Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 indikaatorite täitmiseks, sh

tagatud piisavad võimalused kutsekeskhariduse omandamiseks ning õpingute katkestamise

vähendamiseks;

4) Kutsehariduse ja õppimiskohustuse reformide eesmärkide saavutamine on toetatud;

5) Vahendid toe pakkumiseks seda vajavatele õpilastele on tagatud;

6) Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate töö tasustamise alused on samad, mis

üldhariduskoolide õpetajatel;

7) Rahastamine on piisavalt stabiilne ja võimaldab koolil keskenduda arengukavades püstitatud

eesmärkide täitmisele;

8) Rahastamine tagab riigile vajalike õppevaldkondade jätkusuutlikkuse nii kvaliteedi kui

kättesaadavuse osas (KutÕS § 3 lg 3).

Tegevustoetus koosneb jätkuvalt kolmest komponendist: baasrahastamine,

tulemusrahastamine ja kutsehariduse kättesaadavuse tagamine.

8 (14)

Baasrahastamise kaudu rahastatakse kooli toimimise nö baasteenuseid: õppekasvatustöö

korraldamist, tugiteenuste osutamist ning kooli haldamist. Baasrahastamise komponendid on

õpetajate tööjõukulu, muu personali tööjõukulu ning personaliga seotud muud kulud,

õppevahendite kulu ning halduskulu.

Tulemusrahastamise kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiste eesmärkidega seotud

tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides.

Tulemusraha jaotatakse koolidele viie tulemusnäitaja alusel, arvestades järgnevat:

1. tasemeõppe kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega

lõpetanute osakaalu lõpetanutest;

2. töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu kooli õpilaste koguarvust;

3. nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist kooli kutsehariduse õppekavadele

vastuvõetud õpilastest;

4. põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste, kellele pakutakse õpet KutÕS § 32 lõike 1 alusel,

osakaalu kooli õpilaste koguarvust;

5. õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest.

Kutseõppe kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse eelarve vahendid koolilõuna, õpilaskodu,

õppetoetuste, sõidusoodustuste ja teiste õigusaktidega reguleeritud kulude katteks (KutÕS § 3

lg 2 p 2, 4, 5 ja 6).

Rahastamismudeli rakendamiseks on ette nähtud kaheaastane üleminekuperiood, et anda

koolidele aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Selleks võib määruse § 10 kohaselt

eraldada 2026. ja 2027. aastal täiendavaid vahendeid koolidele, kelle tegevustoetus väheneks

võrreldes 2025. aastaga rohkem kui 5% ning kelle puhul võiks see seada ohtu neile pandud

ülesannete täitmise. Täiendavate vahendite eraldamisel võetakse muu hulgas arvesse

tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ning kooli eelarve täitmist, arvestades kõiki

kooli tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid. Üleminekuperioodi eesmärk ei ole üksnes

leevendada muudatuste mõju, vaid toetada neid kutseõppeasutusi, keda uus tegevustoetuse

arvestamise metoodika mõjutab kõige enam.

Lisaks tegevustoetusele tehakse investeeringuid, remonte ja soetusi koolihoonetes vastavalt

HTM iga-aastasele koolideülesele remondikavale ning tellitakse RKAS-ilt kinnisvara

haldusteenust ja tehnohooldust.

9 (14)

5.1. Kutsehariduse eelarve komponendid ja nende eelarvestamise

põhimõtted Kehtiva määrusese kohaselt eraldatakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale

rakenduskõrgkoolile tegevustoetust järgmiste komponentide lõikes:

5.1.1 Baasrahastus - õpetajate tööjõukulu;

- muude töötajate tööjõukulu ja töötajatega seotud muud kulud;

- õppevahendite kulu;

- halduskulu;

• Õpetajate tööjõukulu arvestamiseks korrutatakse arvestuslik õpetaja ametikohtade arv

õpetaja töötasu alammäära (2026. aastal 1970 eurot), tööjõumaksude (33,8%) ja õpetaja

töötasu diferentseerimiskomponendiga (22%). Õpetajate arvestuslike ametikohtade arvu

leidmisel lähtutakse nominaalajal õppivate riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvust koolis

toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga, sh õpilaste arvust, kes

õppimiseks ja arenguks vajavad tugimeetmete rakendamist. Sarnaselt üldharidusega

kasutatakse õpilase/õpetaja suhtarvu, mis on erinev suurtes linnakoolides (näiteks Tallinna

Tehnoloogiakolledž), väiksemates regionaalsetes koolides (näiteks Võrus või Raplas

paiknevad kutsekoolid) ning muusikaõpet pakkuvates koolides. Väiksem õpetajate

ametikohtade arv on sarnaselt mittestatsionaarse üldharidusega nende kutseõppe õpilaste

kohta, kelle iseseisva töö osakaal on üle 30% õpingute mahust.

• Õpperühma suuruse kujundamisel on kooli tasandil paindlikku otusustusruumi. Kui suures

gümnaasiumis on arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta 15, siis

kutsehariduses on see 16.9, kuid kutsehariduses rahastab riik lisaks tuge vajavate õpilaste

õppekohti kõrgendatud määras. Üldhariduses üldtoe vajadust eraldi ei rahastata.

• Ministeerium on ühtlustanud kõikide haridusliikide õpetajate palgapoliitika. Nii üld- kui

kutseõppe õpetajatele kehtib üleriigiline õpetajate töötasu alammäär ja karjäärimudelist

tulenev kõrgem määr. Kärjäärimudelit reguleerib Vabariigi Valitsuse 19.02.2026.a määrus

nr 26 „Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastmete omistamise

tingimused“6.

• Muude töötajate tööjõukulu ja töötajatega seotud muud kulude katmiseks arvestatakse

vähemalt 20% õpetajate tööjõukuludest. Sellele lisatakse eelarve täiendavate tugiteenuste

6 Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastmete omistamise tingimused-Riigi Teataja

10 (14)

osutamiseks. Selleks korrutatakse tugiteenuste osutamiseks vajalik täiendav arvestuslike

ametikohtade arv õpetaja töötasu alammäära (2026. aastal 1970 eurot), tööjõumaksude

(33,8%) ja õpetaja töötasu diferentseerimiskomponendiga (22%). Koolides, kus on palju

mõõdukat või põhjalikku tuge vajavaid õpilasi, võib selline lisaraha olla suur. Näiteks

Rakvere Ametikoolis on see 2026. aastal ligi 100 tuhat eurot, mis on pea viiendik kogu

kooli baasrahastusest.

• Õppevahendite kulu eelarve sõltub õpilaste arvust ja nende iseseisva töö mahust.

Kutsekeskhariduse õppekavadel õppijate eest on ette nähtud 350 eurot aastas ühe õpilase

kohta. Õpilase kohta, kelle iseseisva töö osakaal on üle 30% õpingute mahust eraldatakse

koolile 169 eurot aastas.

• Halduskulu eelarves sisaldub kulu kooli hoonete, välja arvatud õpilaskodu, haldamiseks.

Halduskulu aluseks on eelmiste aastate tegelikud kulud ning kooli õppehoonete

ruutmeetrite arv. Kulude põhjal saadud arvestuslikule halduskulule lisatakse vähemalt 10%

täiendavate kulude katmiseks.

5.1.2 Tulemusrahastus - kutsetunnistuse või mõne samaväärse riiklikult tunnustatud tunnistusega lõpetanute

osakaalu lõpetanutest;

- töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu kooli õpilaste koguarvust;

- arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist kooli kutsehariduse

õppekavadele vastuvõetud õpilastest;

- nende põhikooli ja gümnaasiumi 7.–12. klassi õpilaste osakaalu kooli õpilaste

koguarvust, kellele pakutakse õpet vähemalt 35 üldhariduse õppetunni ulatuses;

- õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest.

5.1.3 Kättesaadavuse tagamise komponent - koolilõuna;

- õppetoetused;

- õpilaste sõidukulude hüvitamine;

- õpilaskodu pidamisega seotud halduskulud;

- muude õigusaktidega ette nähtud kulud.

Koolilõuna, õppetoetuste ja sõidukulude eelarve sõltub riigi poolt rahastatud õpilaste arvust,

õpilaskodu kulud eraldatakse samadel alustel baasrahas olevate halduskuludega.

11 (14)

5.2. Kutsehariduse eelarve maht 2023. a kevadel riigieelarve strateegia (RES) 2024-2027 koostamise käigus otsustati üleriigilise

kärpekava alusel 2026. aastaks planeeritud kutseõppe summat vähendada 2,6 miljoni võrra.

Kärpimisel võeti arvesse tasulise kutseõppe regulatsiooni mõju hinnangut. Alates 2025/26

õppeaastast õpinguid alustavatele õpilastele jõustusid kutseõppeasutuse seaduse muudatused,

mis puudutasid kutseõppeasutuses tasuta ja tasulist õppimist. Seni oli kutseharidus on olnud

avalikes haridusasutustes õppijatele, sealhulgas täiskasvanutele enamjaolt tasuta. Tasemeõpet

rahastas valdavalt riik. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel õppis 2023/2024. õppeaastal riigi

rahastatavatel kutseõppe esma- ja jätkuõppe õppekavadel 26 311 õpilast. Seoses õpikohustuse

reformiga ja kutsehariduse reformiga oli vaja suunata seni riigi poolt täiskasvanute korduva

hariduse omandamisele kuluv ressurss õppimiskohustuse ulatuse suurenemisega pakutava õppe

rahastamiseks. Sellega seoses muutus täiskasvanutele korduv kutseõpe tasuliseks. Sarnane

põhimõte oli korduvõppijate suhtes varasemalt kehtestatud ka kõrgharidusõppes.

2026. ja 2027. aastal lisandus kutsehariduse eelarvesse vastavalt 5,8 ja 8,2 miljonit eurot

ettevalmistava õppe läbiviimiseks, õpilaste arvu kasvust tingitud lisavajaduse katteks ning

õpetajate palga diferentseerimise komponendiks. 2026. aastast on õpetajate palga alammäära

tõusuks eelarvesse lisatud veel 6,5 miljonit. Nii 2025. kui ka 2026. aastal on kutsehariduse

eelarvet suurendatud eestikeelsele haridusele ülemineku meetmetest eesti keele õpet vajavate

õpilastele toe pakkumiseks 2,5 miljoni euro võrra. Sellest tulenevalt on kutsehariduse 2026. ja

2027. aasta eelarve suurem võrreldes 2025. aastaga.

Joonis 1. Kutsehariduse eelarve (miljonites eurodes)

87,4

105,7 106,5 109,0 118,4 121,0

113,7 112,9

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

2022 2023 2024 2025 2026 2027* 2028* 2029*

12 (14)

6. Rahastamismudeli edasine arendusvajadus

Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib kehtima hakanud määruse (rahastamismudeli)

rakendamisel esile kerkinud kitsaskohti ja tehtud ettepanekuid, et vajadusel teha mudelis

muudatusi. Sügisest 2026 on kavas kaasata Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu esindajad, et

lahendused ühiselt välja töötada.

6.1. Tänaseks esile kerkinud väljakutsed ja kaalumist vajavad mõtted

ministeeriumi vaates 1) Kehtiv rahastamismudel eeldab koolide senise toimemudeli ajakohastamist. Kui riigi

kohustus on koolituskohtade kavandamisel ja tegevustoetuse eraldamisel arvesse võtta tööjõu-

ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja

OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid, siis sellest tulenev õppekohtade suurendamine

või vähendamine tuleb kavandada koolil. Riigi rahastatud tasemeõppe õppekavade kõrval on

koolil võimalik avada tasuline õpe, pakkuda õpet mikrokvalifikatsiooniõppena või

lühemaajalise tasulise koolitusena. Ministeerium koolipidajana teeb koolidega koostööd, et uusi

õppevorme laialdasemalt kasutusele võtta.

Õppe pakkumine täienduskoolituse või mikrokvalifikatsiooniõppena võimaldab paindlikult

reageerida tööturu vajadustele ning on õppijatele ajaliselt ja sisuliselt täpsemini sihitud. Koolil

on õigus kujundada tasulise täiendusõppe ja kutseõppe pakkumus vastavalt nõudlusele.

Tasulise õppe pakkumine on osa kooli toimemudelist. Ministeerium koolipidajana teeb

koolidega koostööd uute toimemudelite väljatöötamisel ja rakendamisel. Eesmärk on kirjeldada

toimemudeli raamistik, mis on koolide jaoks kohandatav.

2) Erialade õppe rahastamine on vaja lähtuvalt õppevahendite ja -vormide erinevast vajadusest

diferentseerida. On selge, et auditoorselt teoreetilise õppe läbi viimise kulu ei ole sarnane

tehnoloogia- ja materjalimahuka õppe kuluga. Koolidega on diferentseerimise vajadust

varasemalt arutatud, kuid erialade koefitsientide kehtestamiseni ei ole jõutud. Siin on võimalik

kaaluda erisuse sisse toomist õppevahendite eelarvestamisel. Ministeerium jätkab tööd selleks,

et kujundada rahastamises õiglased erisused.

3) Õpilaste/õpetajate suhtarvu viimine paremasse vastavusse tegeliku olukorraga, arvestades et

kutsehariduses peaks see olema madalam kui üldhariduses. Siin on oluline arvesse võtta

kutseõppe vajadus masinate ja seadmete juures väiksemas rühmas õpet läbi viia. Kui siin

13 (14)

lähtuda üldhariduse rahastamisega ühtlustamise põhimõttest, siis tuleb kaaluda üldise toe

vajadusega õpilaste õppe korraldamisel piisava arvu õpetaja ametikohtade ja tugispetsialistide

tagamise arvestust senise õpilase arvu põhise lisarahastamise asemel.

4) Vajalik on keskhariduse tasemel tugiteenuste aluste ning toe rahastamise põhimõtete

ühtlustamine. Määruse „Kutseõppeasutuses õpilase arengu ja õppimise toetamise tingimused ja

kord“ kohaselt tuvastab õpilase toevajaduse kooli tugirühm. Kooli tugirühm peab hindama

õppija toevajadust ning otsustama, milliseid tugimeetmeid on õpilase toetamiseks vaja

rakendada, kaasates seejuures õpilase ning piiratud teovõimega õpilase puhul ka tema

seadusliku esindaja. Vastavalt kehtivale regulatsioonile saab kool lähtudes õpilase

individuaalsetest vajadustest rakendada erinevaid tugimeetmeid, sealhulgas kohandada õpet ja

õppe korraldust individuaalse õppekavaga või rakendada muid õppimist toetavaid meetmeid.

Ministeerium analüüsib toe vajaduse tagamist ühtse keskhariduse vaates ning soovib kokku

leppida ühtsetes põhimõtetes toe tagamise eelarvestamisel nii gümnaasiumides kui

kutseõppeasutustes.

5) Hariduskeskuste moodustamine eeldab selleks sobiliku rahastamismudeli väljatöötamist.

Täna kehtivad hariduskeskuse suhtes nii kutseõppeasutuse kui üldhariduskooli

rahastamismudelid paralleelselt. See toob praktikas kaasa ebamõistliku halduskoormuse kooli

juhtimisel, kuna rahastamise reeglid on kohati erinevad. Ministeerium on õpetajate töötasu

arvestamise alused juba ühtlustanud, kuid vajalik on ühtse rahastamismudeli terviklik arendus.

6) Koolivõrgu jätkusuutlikuks arendamiseks ja õppe kättesaadavuse tagamiseks ühtsetel alustel,

sh õpilaskodude/majutuse rahastamine, soovib ministeerium koolidega välja töötada

õpilaskodu teenuse hinnastamise põhimõtted ning minna rahastamismudelis üle nendele uutele

alustele.

7) Jätkame 2024. aastal alustatud valdkondliku vastutuse raamistiku väljarendamist, millega

määratletakse koolide rollid ja ülesanded õppe arendamise ja kutseõpetajate valdkondliku

koostöö eestvedamisel ning mis loob aluse ka investeeringute sihipäraseks kavandamiseks.

Raamistiku väljatöötamisega on kavas alustada 2026. aasta sügisel koostöös Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühinguga.

6.2. Lisaraha vajadus riigieelarvest 2027-2030 Nõustume, et kui kutseharidusele seatakse täiendavaid poliitilisi eesmärke ja ülesandeid, tuleb

14 (14)

hinnata ka nende täitmiseks vajalike ressursside piisavust. Kutsehariduse rahastamise

kogumahu võimalik suurendamine on laiem riigieelarveline otsus, mis sõltub valitsuse

prioriteetidest ja eelarvevõimalustest.

Lisaraha vajadus tuleneb järgmistest põhjustest:

• Õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi ellu viimisel (sh uute 4-aastaste õppekavade

rakendamine) tõuseb kutseõppeasustes õppivate õpilaste arv;

• Õpetajad peavad olema tasustatud võrdsetel alustel nii üld – kui kutsehariduses, et oleks

võimalik rakendada õpetajate karjäärimudelit ja korraldada sujuvalt tööd

hariduskeskustes. Õpilase/õpetaja suhtarv peab kutsehariduses võimaldama sarnaselt

üldharidusega korraldada õpet väikerühmas nii toevajaduse kui erialaõppe spetsiifikast

lähtuvalt;

• Seoses õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformiga on vaja tagada kutseõppeasutustes

muule personalile ja hoonete/õppebaaside/õpilaskodude haldamisele kuluv eelarve;

• Kvaliteetse tänapäevase õppe pakkumiseks tuleb koolide rahastamisel arvestada

õppevahendite ja teenuste kallinemisega;

• Koole tuleb toimiva tulemusrahastuse kaudu suunata tõhusalt täitama riiklikke

prioriteete. Hinnanguliselt peaks sellise rahastuse määr moodustama vähemalt 10%

eelarvest.

Ülevaade_kutsehariduse_rahastamisest_ja_arengusuundadest.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Ülle Matsin PNOEE-47301306010 2026-08-21 06:59:54

Lisa_Kutsehariduse rahastamine ja arengusuunad.pdf