EUROOPA PARLAMENT 2026 - 2027

VÄLJAVÕTE

DOKUMENDIST „VASTUVÕETUD TEKSTID”

OSAISTUNGJÄRK

06. - 09. juuli 2026

ET Ühinenud mitmekesisuses ET

3

SISUKORD

P10_TA(2026)0238 ................................................................................................................... 5 LENNUREISIJATE ÕIGUSED

P10_TA(2026)0239 ................................................................................................................... 7 SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMINE

P10_TA(2026)0240 ............................................................................................................... 195 AJUTINE TOETUS JA ETTEMAKSED SEOSES LÄHIS-IDA KRIISIST TINGITUD VÄETISEHINDADE

TÕUSUGA

P10_TA(2026)0241 ................................................................................................................. 29 RAHVUSVAHELISED BUSSIVEOTEENUSED PIIRIALADEL: KABOTAAŽVEOD AUSTRIA JA ŠVEITSI

VAHEL

P10_TA(2026)0266 ................................................................................................................. 39 AJUTINE ERAND E-PRIVAATSUSE DIREKTIIVIST

P10_TA(2026)0242 ................................................................................................................. 77 PARANDUSEELARVE PROJEKT NR 1/2026: 2025. AASTA ÜLEJÄÄGI KANDMINE EELARVESSE

P10_TA(2026)0246 ................................................................................................................. 81 SOOVITUS, MIS KÄSITLEB MUUTUVAT GEOPOLIITILIST OLUKORDA IDA-AASIAS JA VAJADUST

TEHA TIHEDAMAT KOOSTÖÖD PIIRKONNA SARNASELT MEELESTATUD PARTNERITEGA

P10_TA(2026)0250 ................................................................................................................. 95 KESTLIKU ARENGU EESMÄRKIDE RAKENDAMINE JA TÄITMINE 2026. AASTA KÕRGETASEMELIST

POLIITILIST FOORUMIT SILMAS PIDADES

P10_TA(2026)0252 ............................................................................................................... 113 VASTUVÄIDE DELEGEERITUD ÕIGUSAKTILE: TRAJEKTOOR MAAKASUTUSE KAUDSE MUUTUSE

SUURE RISKIGA BIOKÜTUSTE, VEDELATE BIOKÜTUSTE JA BIOMASSKÜTUSTE PANUSE

VÄHENDAMISEKS TAASTUVENERGIA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL

P10_TA(2026)0253 ............................................................................................................... 117 ELI JA MEHHIKO VAHELINE POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE STRATEEGILISE

PARTNERLUSE LEPING

P10_TA(2026)0254 ............................................................................................................... 119 ELI JA MEHHIKO VAHELINE POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE STRATEEGILISE

PARTNERLUSE LEPING (VAHERAPORT)

P10_TA(2026)0255 ............................................................................................................... 135 ELI JA MEHHIKO VAHELINE KAUBANDUSE VAHELEPING

P10_TA(2026)0256 ............................................................................................................... 137 KESKKONNA KAITSMINE KRIMINAALÕIGUSE KAUDU

P10_TA(2026)0257 ............................................................................................................... 139 ELI JA MAROKO VAHELINE EUROOPA JA VAHEMERE PIIRKONNA LENNUNDUSLEPING:

4

HORVAATIA ÜHINEMINE ELIGA (PROTOKOLL)

P10_TA(2026)0258 ............................................................................................................... 141 ELI JA MAROKO VAHELINE TEADUS- JA TEHNOLOOGIAKOOSTÖÖ LEPING, MILLES

SÄTESTATAKSE MAROKO OSALEMISE TINGIMUSED PARTNERLUSES VAHEMERE PIIRKONNA

RIIKIDEGA TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI VALDKONNAS (PRIMA): MUUTMINE JA

TÄIENDAMINE

P10_TA(2026)0259 ............................................................................................................... 143 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE UKRAINA KOHTA

P10_TA(2026)0261 ............................................................................................................... 171 KOMISJONI 2025. AASTA ARUANNE SERBIA KOHTA

P10_TA(2026)0263 ............................................................................................................... 193 GENEETILISELT MUUNDATUD MAIS NK603 × T25

P10_TA(2026)0264 ............................................................................................................... 201 GENEETILISELT MUUNDATUD SOJAUBA MON 87705

P10_TA(2026)0265 ............................................................................................................... 211 VASTUVÄIDE KODUKORRA ARTIKLI 115 LÕIGETE 2 JA 3 ALUSEL: GENEETILISELT MUUNDATUD

MAIS DP202216 X NK603 X DAS-40278-9 JA SELLE ALAKOMBINATSIOONID DP202216 X

NK603, DP202216 X DAS-40278-9

P10_TA(2026)0271 ............................................................................................................... 221 ÜHISTEATIS HUMANITAARABI KOHTA (JOIN(2026)0025)

5

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0238

Lennureisijate õigused

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2026. aasta seadusandlik resolutsioon lepituskomitees

heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse

ühiseeskirjad pardale lubamisest keeldumise korral ning lendude tühistamise või

pikaajalise hilinemise eest reisijatele antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust

(EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol (PE-

CONS 00039/2026 – C10-0144/2026 – 2013/0072(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse lepituskomitees heaks kiidetud ühist teksti (PE-CONS 00039/2026 –

C10-0144/2026),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust1,

– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta2 Euroopa Parlamendile ja nõukogule

esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0130) suhtes,

– võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta3 nõukogu esimese lugemise seisukoha4

suhtes,

– võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt nõukogu esimese

lugemise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (COM(2026)0129),

– võttes arvesse nõukogu teise lugemise seisukohta,

1 ELT C 327, 12.11.2013, ELI: https://eur-https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/et/TXT/?uri=celex:52013AE2576. 2 ELT C 93, 24.3.2017, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A52014AP0092 / Vastuvõetud tekstid, 5.2.2014, P7_TA(2014)0092.

3 Vastuvõetud tekstid, 21.1.2026, P10_TA(2026)0009. 4 ELT C, C/2025/5782, 30.10.2025, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A52025AG0010%2801%29.

6

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 13,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 79,

– võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A10-

0191/2026),

1. kiidab ühise teksti heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile

alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

3. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise

kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu

peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seadusandlik resolutsioon nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

7

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0239

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta

võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ)

nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr

987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord

(COM(2016)0815 – C8-0521/2016 – 2016/0397(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(COM(2016)0815),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 48, mille

alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0521/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Prantsusmaa Senati poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust,

mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. juuli 2017. aasta arvamust5,

– võttes arvesse Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamust6,

– võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 75 lõike 4 alusel heaks

kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 29. aprilli 2026. aasta kirjas

võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 60,

– võttes arvesse petitsioonikomisjoni arvamust,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0386/2018),

5 ELT C 345, 13.10.2017, lk 85. 6 ELT C 342, 12.10.2017, lk 65.

8

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused, mis

avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab

selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

9

P10_TC1-COD(2016)0397

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juulil 2026. aastal

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise

kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

rakendamise kord

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 48,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt3

1 ELT C 345, 13.10.2017, lk 85. 2 ELT C 342, 12.10.2017, lk 65. 3 Euroopa Parlamendi 7. juuli 2026. aasta seisukoht.

10

ning arvestades järgmist:

(1) Ajakohastatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise norme hakati kohaldama alates 1.

maist 2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/20044 ja (EÜ) nr

987/20095 alusel.

(2) Määruseid (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 on muudetud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusega (EL) nr 465/20126, eelkõige kohaldatavate õigusaktide

kindlaksmääramise ja töötushüvitiste valdkonnas, ning et teha tehnilisi kohandusi

viidetes riigisisestele õigusaktidele, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 883/2004

lisades.

(3) Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonis (edaspidi

„halduskomisjon“) toimunud hindamistest ja aruteludest nähtuvalt tuleks pikaajalise

hoolduse hüvitiste, töötushüvitiste ja perehüvitiste valdkondade ajakohastamist

jätkata, et muuta neid hüvitisi käsitlevad normid kogemuste vahetamise ja parimate

haldustavade jagamise abil õiglasemaks, selgemaks ja lihtsamini kohaldatavaks.

Et nimetatud kogemuste vahetamine ja tavade jagamine oleks hõlpsam, tuleks

edendada ka uue tehnoloogia kasutamist.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009,

milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2009/987/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 465/2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse

(EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 149, 8.6.2012, lk 4, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2012/465/oj).

11

(4) On jätkuvalt oluline, et koordineerimisnormid peaksid sammu areneva õigusliku ja

sotsiaalse taustaga, hõlbustades veelgi kodanike õiguste kasutamist, tagades

õigusliku selguse, finantskoormuse ausa ja õiglase jagamise hõlmatud liikmesriikide

asutuste vahel, haldusliku lihtsuse ja normide täitmise tagamise.

▌

(5) Pikaajalise hoolduse hüvitisi seni määruse (EÜ) nr 883/2004 sisulises kohaldamisalas

selgelt ei nimetata ning neid on koordineeritud põhimõtteliselt haigushüvitisi

reguleerivate normide alusel, mis põhjustab õiguslikku ebakindlust nii asutustele kui

ka pikaajalise hoolduse hüvitiste taotlejatele. Kõnealuse määruse raames on vaja

välja töötada pikaajalise hoolduse hüvitiste käsitlemiseks sobiv stabiilne

õigusraamistik, mille kohaselt käsitatakse neid koordineerimisel üldreeglina jätkuvalt

haigushüvitistena ning milles on sätestatud selliste hüvitiste selge määratlus ja

loetelu.

▌

(6) Töötushüvitiste valdkonnas tuleks kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid norme

kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides. ▌

12

(7) Välja arvatud määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud

täielikult töötute piiriüleste töötajate puhul tuleks selleks, et tagada töötu isiku ja

töötushüvitist pakkuva liikmesriigi tööturu vahel tõeline seos, seada perioodide

liitmist käsitlevad töötushüvitise õiguse andmise normid sõltuvusse tingimusest, et

kindlustatud isikul on kõnealuses liikmesriigis kõige viimasena täitunud vähemalt

ühe kuu pikkune katkematu kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise periood ning seeläbi on ta panustanud kõnealuse

liikmesriigi töötushüvitisskeemi rahastamisse eelnevalt kindlaks määratud perioodi

vältel. Kui viimases kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise liikmesriigis ei ole sellist perioodi täitunud, tuleks pädevaks lugeda

eelmine liikmesriik, kus sellel isikul on täitunud vähemalt ühe kuu pikkune

katkematu kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

periood. Registreerimine viimase kindlustuse liikmesriigi tööhõivetalitustes peaks

olema sama mõjuga kui registreerimine selle liikmesriigi tööhõivetalituses, kus

töötu isik oli eelnevalt kindlustatud. Kui isikul ei ole nõutav periood täitunud

kummaski liikmesriigis, tuleks pädevaks lugeda viimase kindlustus-, töötamis- või

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise liikmesriik.

13

(8) ▌Selleks et parandada nende töötute võimalusi, kes liiguvad teise liikmesriiki töö

otsimise eesmärgil, ja nende väljavaateid tööturule naasmiseks ning lahendada

oskuste mittevastavuse probleem piiriüleselt, peaks liikmesriikidel olema võimalik

otsustada kasutada võimalust pikendada töötushüvitiste ülekandmise kestust kuni

kõnealuse isiku hüvitiste saamise õiguse lõppemiseni.

14

(9) Töötud, kes oma viimase tegevuse ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev

liikmesriik ja kes elavad jätkuvalt selles teises liikmesriigis või naasevad sinna,

peaksid saama hüvitisi vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele, tingimusel et

neil on viimase tegevuse liikmesriigis täitunud vähemalt 22 nädala pikkune

katkematu kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

periood (edaspidi „kaetuse periood“). Kaetuse perioodi arvutamisel tuleks arvesse

võtta üksnes pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud katkematuid

kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode. Kui

kaetuse periood on täitunud, peab pädev liikmesriik hindama, kas isik vastab tema

riigisisestes õigusaktides sätestatud töötushüvitise saamise tingimustele, nagu elaks

isik nimetatud liikmesriigis. Isik peaks täitma pädeva liikmesriigi kohaldatavates

õigusaktides sätestatud kohustusi. Kui isik otsustab olla kättesaadav teise

liikmesriigi tööhõivetalitustele, et seal tööd otsida, peaks ta täitma selle teise

liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi ja pidama kinni seal kehtivast

kontrollikorrast. Töötu sihtkoha liikmesriigi asutus peaks edastama pädevale

liikmesriigile igal kuul asjakohast teavet töötu olukorra kohta ning eelkõige selle

kohta, kas isik on endiselt registreeritud tööhõivetalitustes ja kas ta järgib

korraldatud kontrolli- ning aktiveerimiskorda või töö vahendamise korda.

15

(10) Määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 rakendamise käigus ning

kooskõlas vastastikuse teavitamise ja koostöö kohustusega peaksid liikmesriikide

asutused muu hulgas vahetama andmeid, mis on vajalikud, et tuvastada

asjaomaste isikute määrusest (EÜ) nr 883/2004 tulenevaid õigusi ja kohustusi

puudutavates tingimustes toimunud muudatusi. Liikmesriigid võivad otsustada

kasutada rohkem elektroonilisi vahendeid, et parandada vastastikuse teavitamise ja

koostöö kohustuse täitmist.

16

(11) Luksemburgi tööturgu iseloomustavad mitmed iseärasused. Riigi kogu töötavas

elanikkonnas on väga suur osakaal piirialatöötajatel, mis on oluliselt suurem kui

teiste liikmesriikide piirialatöötajate osakaal töötavas elanikkonnas. Piiriala- ja

piiriüleseid töötajaid käsitlevate uute õigusnormide kehtestamine paneb

Luksemburgi riiklikule tööhõiveametile hinnanguliselt väga suure

halduskoormuse, kuna sellega suureneb märkimisväärselt nende piirialatöötajate

arv, kellele amet on pädev asutus. Seepärast on asjakohane anda Luksemburgile

täiendav järkjärguline üleminekuperiood, mille jooksul jätkatakse määruse (EÜ)

nr 883/2004 artiklite 65 ja 86 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklite 56 ja 70

ning 5. lisa nende sätete kohaldamist, mis kehtisid enne … [muutmismääruse

jõustumise kuupäev], et võimaldada teha vajaliku aja jooksul ettevalmistavaid

samme praeguselt õigusraamistikult uutele õigusnormidele sujuvaks üleminekuks

ning oma sotsiaalkindlustussüsteemi kohandamiseks. Kõnealuse järkjärgulise

üleminekuperioodi jooksul ei tuleks Luksemburgi suhtes kohaldada määruse (EÜ)

nr 987/2009 artiklit 56a, mis lisatakse käesoleva määrusega.

17

(12) Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-347/12 Wiering7, on

diferentseeritud lisahüvitise arvutamiseks kaks sama liiki perehüvitiste kategooriat,

nimelt rahalised perehüvitised, mille põhieesmärk on asendada lapse kasvatamise

aja tõttu teenimata jäävat sissetulekut, ja kõik muud perehüvitised.

(13) Rahalised perehüvitised, mille põhieesmärk on täielikult või osaliselt asendada

teenimata jäävat sissetulekut või sissetulekut, mida isik ei saa lapse kasvatamise

aja tõttu teenida, on välja töötatud selliselt, et need vastaksid vanema isiklikele või

individuaalsetele vajadustele vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele, ja seega

eristatakse neid teistest perehüvitistest, kuna nende eesmärk on hüvitada vanemale

saamata jäänud sissetulek või palk lapse kasvatamise aja jooksul ning mitte katta

üksnes perekonna üldväljaminekuid.

7 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuni 2014, Wiering, C-347/12,

ECLI:EU:C:2014:300.

18

(14) Selleks et määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 saaks õigeaegselt muuta

riigi tasandil toimunud arengute arvessevõtmiseks, peaks komisjonil olema õigus

võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud

õigusakte seoses määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisade

muutmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi

asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused

konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise

parema õigusloome kokkuleppes8 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et

tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa

Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning

nende ekspertidelon pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,

millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

8 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

19

(15) Selleks et toetada liikmesriike nende jõupingutustes võitluses kelmuste ja pettuste

ning vigade vastu koordineerimisnormide kohaldamisel, on vaja kehtestada täiendav

õiguslik alus nende isikute isikuandmete töötlemiseks, kelle suhtes kohaldatakse

määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/6799. See võimaldaks liikmesriigil ▌võrrelda tema

pädevate asutuste valduses olevaid andmeid teise liikmesriigi valduses olevate

andmetega, et tuvastada vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad täiendavat uurimist.

(16) Eesmärgiga kiirendada dokumentide kontrollimist ja tagasivõtmist ▌kelmuste ja

pettuste ning vigade korral, on vaja tugevdada koostööd ja teabevahetust väljastava

asutuse ja tagasivõtmist taotleva asutuse vahel. Kui esineb kahtlus dokumendi

kehtivuse või tõendusmaterjali õigsuse suhtes ▌, on liikmesriikide ja asjaomaste

isikute huvides, et asjaomased asutused jõuaksid kokkuleppele mõistliku aja jooksul.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

20

(17) Tuleks luua üksikasjalik koostöökord juhuks, kui tekib kahtlus dokumentide

kehtivuses, mis käsitlevad nende dokumentide omaniku suhtes kohaldatavaid

sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. Samuti on vaja näha ette täiendavad

tagasiulatuvusnormid juhuks, kui dokument võetakse tagasi või seda

parandatakse. Siia kuuluksid näiteks olukorrad, mille puhul peaks asjaomased

liikmesriigid kaaluma dokumendis käsitletavate osa või kõigi perioodide puhul

määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklil 16 põhineva kokkuleppe sõlmimist.

(18) Et tagada koordineerimisnormide tõhus ja tulemuslik toimimine, on vaja selgitada

norme selliste töötajate suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel, kes

tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis, et tagada suurem võrdsus tingimustega,

mida kohaldatakse ühte liikmesriiki majandustegevuse eesmärgil ▌saadetud isikute

puhul. ▌

(19) Tuleks tugevdada teise liikmesriiki saadetud töötajate seost päritoluliikmesriigi

sotsiaalkaitsesüsteemiga, nähes ette minimaalse varasema kaetuse perioodi.

21

(20) Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklite 12 ja 13 ning määruses (EÜ)

nr 987/2009 sätestatud sissenõudmist käsitlevate normide ühetaolised

rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi

tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr

182/201110.

(21) Kui liikmesriik ei suuda nõutava tähtaja jooksul teatada keskmist aastast kulu isiku

kohta igas vanuseklassis konkreetsel võrdlusaastal, peaksid liikmesriigid saama

kõnealuse aasta nõuete esitamisel tugineda vahetult eelnenud aasta keskmistele

kuludele, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Mitterahaliste hüvitiste kulude

tagasimaksmine kindlaksmääratud summade alusel peaks olema võimalikult

lähedane tekkinud tegelikele kuludele. Teatamiskohustusest tehtaval erandil peaks

olema halduskomisjoni luba ja seda ei tohiks anda kahel järjestikusel aastal.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011,

millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide

läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste

teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

22

(22) Tasaarvestust, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi õigusakte kohaldati ajutiselt

vastavalt määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklile 6, tuleks laiendada ka juhtumitele, kui

asutusel puudus pädevus hüvitiste andmiseks või maksmiseks või sissemaksete

saamiseks. Sellega seoses on vaja lõpetada riigisisese õiguse piiravate sätete

kohaldamine, tagamaks, et asutustevahelist tagasiulatuvat lahendamist ei takistaks

mis tahes ühitamatud tähtajad, mis on sätestatud riigisisestes õigusaktides, ning

samas tuleks kehtestada ühtne kolmeaastane aegumistähtaeg, mida hakatakse

arvestama alates kõnealuse määruse artikli 5 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 6 lõikes 3

osutatud dialoogi algusest, tagamaks, et vaidluste lahendamise korda ei kahjustataks.

23

(23) Tulemuslik sissenõudmine on kuritarvituste ning kelmuste ja pettuste ennetamise

vahend ning viis, kuidas tagada sotsiaalkindlustussüsteemide sujuv toimimine.

Määruse (EÜ) nr 987/2009 IV jaotise III peatükis sätestatud sissenõudmismenetlused

tuginevad menetlustele ja normidele, mis on sätestatud direktiivis 2008/55/EÜ11.

Kõnealune direktiiv on asendatud direktiiviga 2010/24/EL12, millega kehtestati ühtne

juriidiline dokument täitemeetmete jaoks ning nõuetega seotud juriidilistest

dokumentidest ja vahenditest teatamise tüüpvorm. Halduskomisjoni tehtud

läbivaatamise käigus pidas enamik liikmesriike kasulikuks kasutada täitmisele

pööramist lubavat ühtset juriidilist dokumenti, mis sarnaneb direktiiviga 2010/24/EL

kehtestatule. Seetõttu on vajalik, et vastastikuse abi normid sotsiaalkindlustusega

seotud nõuete sissenõudmisel kajastaksid direktiivis 2010/24/EL sätestatud uusi

meetmeid, et tagada tulemuslikum sissenõudmine ning koordineerimisnormide sujuv

toimimine.

11 Nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiiv 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate

lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete

sissenõudmisel (ELT L 150, 10.6.2008, lk 28,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/55/oj). 12 Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta

maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84,

31.3.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/24/oj).

24

(24) Et võtta arvesse õiguslikke muudatusi teatavates liikmesriikides ja

Ühendkuningriigis13 ning tagada õiguskindlus sidusrühmadele, tuleks määruse (EÜ)

nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 lisasid muuta.

(25) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/200114 artikli 28

lõikele 2 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas arvamuse 8.

mail 2017.

(26) Ehkki mitmeid käesoleva määruse sätteid saab kohaldada viivitamata, kuna need

ei vaja rakendamist, on asjakohane näha teatavate käesoleva määruse sätete jaoks

ette hilisem kohaldamiskuupäev, et anda liikmesriikidele nende rakendamiseks

piisavalt aega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

13 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik lakkas olemast liikmesriik

31. jaanuaril 2020. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust

ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohaselt

kohaldatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ja selle suhtes

jätkuvalt määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 seoses kõnealuse lepingu

artiklites 30, 32 ja 33 osutatud isikutega. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001

üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja

asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/45/oj).

25

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt.

1) Lisatakse järgmine põhjendus:

„(2a) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 45 ja 48

tagatakse töötajate vaba liikumine, millega kaasneb igasuguse

kodakondsusel põhineva diskrimineerimise kaotamine, ning nähakse ette

vajalike meetmete võtmine sotsiaalkindlustuse valdkonnas sellise vabaduse

tagamiseks. Lisaks on ELi toimimise lepingu artikli 21 kohaselt igal liidu

kodanikul õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui

aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud

piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti.“

26

2) Põhjendus 5 asendatakse järgmisega:

„(5) Kõnealuse koordineerimise raames on vaja tagada liidu piires asjaomastele

isikutele eri riigisiseste õigusaktide alusel võrdne kohtlemine.

(5a) Käesolevas määruses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldades

tuleb järgida Euroopa Kohtu praktikat. Euroopa Kohus on seda põhimõtet

ning käesoleva määruse ja muu hulgas direktiivi 2004/38/EÜ vahelist suhet

tõlgendanud kohtuasjades C-140/12 Brey*, C-333/13 Dano**, C-67/14

Alimanovic***, C-299/14 Garcia-Nieto**** ja C-308/14 komisjon vs.

Ühendkuningriik***** tehtud otsustes.

(5b) Liikmesriigid peaksid tagama, et liikuvatele, majanduslikult mitteaktiivsetele

liidu kodanikele ei takistata vastuvõtvas liikmesriigis üldise ravikindlustuse

tingimustele vastavust, nagu on sätestatud direktiivis 2004/38/EÜ. Neil tuleks

lubada kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga panustada proportsionaalsel

viisil üldisesse ravikindlustusskeemi, kui nad ei saa muul viisil täita

asjakohaseid üldise ravikindlustuse saamise kriteeriumeid selles

liikmesriigis, kus nad tavaliselt elavad.

27

_________

* Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. september 2013, Brey, C-140/12,

ECLI:EU:C:2013:565.

** Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. november 2014, Dano, C-333/13,

ECLI:EU:C:2014:2358.

*** Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. september 2015, Alimanovic, C-67/14,

ECLI:EU:C:2015:597.

**** Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. veebruar 2016, García-Nieto, C-299/14,

ECLI:EU:C:2016:114.

***** Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. juuni 2016, C-308/14, komisjon vs.

Ühendkuningriik, ECLI:EU:C:2016:436.“

28

3) Põhjendus 18b asendatakse järgmisega:

„(18b) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012* III lisa FTL-alajaos on mõiste

„põhibaas“ lennumeeskonna ja salongipersonali liikmete puhul määratletud kui

käitaja määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt alustab ja kus lõpetab

tööülesande või tööülesannete sarja täitmise ning kus käitaja tavaliselt ei pea

vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest.

29

________

* Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega

kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

(ELT L 296, 25.10.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/965/oj).“

4) Põhjendus 24 asendatakse järgmisega:

„(24) Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga tuleks pikaajalise hoolduse hüvitisi

kindlustatud isikutele ja nende pereliikmetele põhimõtteliselt jätkuvalt

koordineerida vastavalt haigushüvitiste puhul kohaldatavatele normidele.

Nimetatud normides tuleks aga arvesse võtta pikaajalise hoolduse hüvitiste

eripära. Samuti on vaja ette näha erisätted pikaajalise hoolduse mitterahaliste

ja rahaliste hüvitiste kattumise korral.

30

(24a) Pikaajalise hoolduse hüvitiste all mõeldakse ainult hüvitisi, mille esmane

otstarve on vastata nende inimeste hooldusvajadusele, kes vajavad näiteks

vanaduse, puuete või haiguse tekitatud kahjustuse tõttu pikaajaliselt

märkimisväärses mahus teiste abi, et teha olulisi igapäevatoiminguid. Samuti

mõeldakse pikaajalise hoolduse hüvitiste all ainult hüvitisi, mida võib

käsitada käesoleva määruse tähenduses sotsiaalkindlustushüvitistena.

Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, näiteks kohtuasjas C-433/13 komisjon

vs. Slovaki Vabariik*, on sotsiaalkindlustushüvitised hüvitised, mida antakse

õiguslikult määratletud olukorrast lähtuvalt ilma hüvitisesaajate isiklikke

vajadusi individuaalselt ja kaalutlusõiguse alusel hindamata. Pikaajalise

hoolduse hüvitisi tuleks seega tõlgendada sellele vastavalt. Ennekõike ei

tohiks pikaajalise hoolduse hüvitised hõlmata sotsiaal- või arstiabi. Hüvitisi,

mida antakse kaalutlusõiguse alusel pärast taotleja isiklike vajaduste

hindamist, ei käsitata käesoleva määrusega hõlmatud pikaajalise hoolduse

hüvitistena.

_______

* Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. september 2015, komisjon vs. Slovaki

Vabariik, C-433/13, ECLI:EU:C:2015:602.“

31

5) Lisatakse järgmised põhjendused:

„(32a) Liikmesriigid võivad otsustada, kas nad pikendavad käesoleva määruse

artikli 64 lõike 1 punktis c ette nähtud kuuekuulist perioodi kooskõlas liidu

õigusega, sealhulgas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-551/16 Klein

Schiphorst*.

(32b) ELi toimimise lepingu artikliga 45 tagatakse töötajate vaba liikumine liidus

ning keelatakse liikmesriikide töötajate igasugune kodakondsuse alusel

diskrimineerimine, muu hulgas töölevõtmisel. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 492/2011** kohaselt peavad ka piirialatöötajatel

olema sellised põhiõigused ilma diskrimineerimiseta. Kõnealuse määruse

artiklis 5 on sätestatud, et liikmesriigi kodanikule, kes otsib tööd teise

liikmesriigi territooriumil, annavad sealsed tööhõivetalitused samasugust abi

nagu oma riigi tööd otsivatele kodanikele.

32

(32c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 573/2014/EL*** luuakse kogu

liitu hõlmav avalike tööturuasutuste võrgustik, mille eesmärk on ergutada

liikmesriikidevahelist koostööd tööhõive valdkonnas avalike tööturuasutuste

vastutusalas, sealhulgas toetades suuremat vabatahtlikku geograafilist ja

tööalast liikuvust õiglastel alustel, et rahuldada tööturgude konkreetseid

vajadusi.

________

* Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. märts 2018, J. Klein Schiphorst, C-

551/16, ECLI:EU:C:2018:200.

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL)

nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141,

27.5.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/492/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus

nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta

(ELT L 159, 28.5.2014, lk 32, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2014/573(2)/oj).“

33

6) Lisatakse järgmised põhjendused:

„(35a) Diferentseeritud lisahüvitise arvutamisel võetakse käesolevas

määruses arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-347/12 Wiering* ning

esitatakse vajalikud selgitused ja lihtsustused. Võttes arvesse liikmesriikide

mitmesuguste perehüvitiste eripära, tuleks eristada kahte perehüvitiste

kategooriat nende põhieesmärgi, muude eesmärkide ja andmise aluse põhjal.

(35b) Rahalisi perehüvitisi, mille põhieesmärk on täielikult või osaliselt asendada

teenimata jäävat sissetulekut või sissetulekut, mida isik ei saa lapse

kasvatamise tõttu teenida, saab eristada muudest perehüvitistest, mis on ette

nähtud perekonna väljaminekute katmiseks. Kuna selliseid hüvitisi võib

pidada individuaalseteks õigusteks, mis on ette nähtud personaalselt

lapsevanemale vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele, peaks neid olema

võimalik näha ette üksnes asjaomasele vanemale. Sellised individuaalsed

hüvitised on loetletud käesoleva määruse XIII lisa I osas. Teisese pädevusega

liikmesriigil peaks olema võimalik mitte kohaldada hüvitiste prioriteetsuse

määramise norme, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva liikmesriigi

õigusaktide kui ka pereliikmete elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel. Kui

liikmesriik ei kohalda prioriteetsuse määramise norme, peab ta seda tegema

järjepidevalt seoses kõigi samasuguses olukorras olevate õigustatud isikutega,

ning see tuleb loetleda XIII lisa II osas.

34

(35c) Käesolevas määruses võetakse asjakohasel juhul arvesse nõukogu määrust

(EÜ) nr 4/2009**.

________

* Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuni 2014, Wiering, C-347/12,

ECLI:EU:C:2014:300.

** Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009

kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L

7, 10.1.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/4(1)/oj).“

7) Lisatakse järgmine põhjendus:

„(39a) Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes

kohaldatakse asjaomaseid liidu andmekaitsealaseid õigusakte, eelkõige

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679*.

________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).“

35

8) Lisatakse järgmised põhjendused:

„(40a) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724*

artiklis 6 sätestatud põhimõtetega peavad liikmesriigid tagama, et

asjaomased tööandjad või isikud saavad pääseda kohaldatavate

sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kindlaksmääramise taotlusele juurde ja

täita seda täielikult veebipõhiselt, tingimusel et on kehtestatud asjakohased

menetlused. Täielikult veebipõhine menetlus hõlmab automaatset

kättesaamiskinnitust, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus saadakse

koheselt. Menetlus peaks olema kasutajasõbralik. Käeolevas määruses

nõutakse, et liikmesriigid suurendaksid järk-järgult uue tehnoloogia

kasutamist, et vahetada ja töödelda sotsiaalkindlustuse koordineerimise

normide kohaldamiseks vajalikke andmeid ning nendele andmetele juurde

pääseda. Need normid hõlmavad määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklites 15, 16

ja 19 osutatud menetlusi.

36

(40b) Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate õigusaktide eesmärki

silmas pidades on liikmesriikidel küll kohustus täita liidu õigusest tulenevaid

kohustusi käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 987/2009 hõlmatud

valdkondades, kuid võimalikud meetmed nende kohustuste rikkumise vastu

ei tohiks takistada vaba liikumise õiguse kasutamist liidus. Eelkõige ei tohi

määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmata

jätmise korral võetavad meetmed, mis nõuavad enne teises liikmesriigis

tegevuse alustamist selle liikmesriigi pädeva asutuse teavitamist, kelle

õigusakte kohaldatakse, ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 19 lõikes 2

osutatud tõendi taotlemist, põhjustada asjaomaste isikute vaba liikumise

põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid piiranguid. Nende kohustuste

täitmata jätmine ei too automaatselt kaasa kohaldatavate riigisiseste

õigusaktide muutmist, mis tuleks kindlaks määrata kooskõlas käesoleva

määruse II jaotisega. Lisaks tuleks neid kohustusi tõlgendada ja tagada

nende täitmine kooskõlas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, mis

käsitleb tõendit kohaldatavate õigusaktide kohta, mis väljastatakse tavaliselt

porditava dokumendi A1 (PD A1) ja selle eelkäija, tõendi E-101 vormis.

37

(40c) Tagamaks, et sotsiaalkindlustuse koordineerimise normid täidavad jätkuvalt

oma eesmärki, on oluline võtta arvesse tehnoloogia arengut ja

digitaliseerimisest saadavat kasu, eelkõige pädevate asutuste vahelise

teabevahetuse ühtlustamisel ja lihtsustamisel. Tehnoloogilised edusammud

sotsiaalkindlustuse koordineerimisel, näiteks täielikult rakendatud ja toimiv

Euroopa sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteem, võivad

aidata lihtsustada protsessi ja vastavust määruse (EÜ) nr 987/2009

artiklile 15. Sotsiaalkindlustustõendite, sealhulgas kohaldatavaid õigusakte

käsitleva tõendi taotlemise ja saamise protsessi digitaliseerimine on veel üks

oluline samm lahenduse suunas, mis võimaldab neid tõendeid piiriüleselt

reaalajas kontrollida ja nende kehtivust kiiresti kinnitada. Komisjon ja

liikmesriigid teevad tihedat koostööd, et edendada sellise üksikisikute ja

avaliku sektori asutuste vahelise suhtluse digitaliseerimist, näiteks Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi algatuse abil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2024/1183** loodud Euroopa digiidentiteedikukrutest võib

saada digisüsteem, mis hõlbustab kasutajasõbralikku ja turvalist piiriülest

tuvastamist ja kontrollimist.

38

(40d) Liikmesriigid peaksid asjakohasel juhul jätkama investeerimist oma

sotsiaalkindlustussüsteemide digitaliseerimisse, muu hulgas selleks, et

tagada liikuvatele kodanikele ja ettevõtjatele sujuv digikogemus. Selleks

võivad nad kasutada olemasolevaid liidu rahastamisvahendeid. Kohaldataval

juhul võiks sellist rahastamist võimendada, et toetada asjakohaseid riikliku

tasandi reforme, mis on vajalikud käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr

987/2009 nõuetekohase jõustamise edendamiseks ning selleks, et võidelda

kelmuse ja pettuste ning vigade vastu, sealhulgas andmete kogumise ja

aruandluse parandamise teel.

39

(40e) Euroopa Tööjõuameti (ELA) eesmärk on muu hulgas aidata liikmesriikidel

ja komisjonil tulemuslikult kohaldada liidu õigust ja tagada selle täitmine,

mis on seotud tööjõu liikuvusega liidus ja sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimisega liidus, aidates seeläbi oma volituste piires tagada tööjõu

õiglast liikuvust liidus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/1149*** kohaselt hõlbustab ja tõhustab ELA liikmesriikidevahelist

koostööd, sealhulgas hõlbustades kooskõlastatud ja ühiskontrolle, mis võivad

hõlmata ka teatamiskohustuse täitmist ja sellest kohustusest tehtavate

eranditega seotud kuritarvituste avastamist, ning lihtsustades ja kiirendades

liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust. ELA edendab

liikmesriikidevaheliste elektrooniliste teabevahetusmehhanismide ja

andmebaaside võimalikku kasutamist, et hõlbustada andmetele reaalajas

juurdepääsu ja avastada kelmusi ja pettusi, ning võib soovitada võimalikke

parandusi nende mehhanismide ja andmebaaside kasutamiseks.

40

________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus

(EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja

menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu

pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

(ELT L 295, 21.11.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL)

2024/1183, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses

Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega

(ELT L, 2024/1183, 30.4.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1183/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL)

2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse

määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning

tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019,

lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1149/oj).“

41

9) Lisatakse järgmine põhjendus:

„(46)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu

põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud

põhimõtteid, ning määrust tuleb rakendada nende õiguste ja põhimõtetega

kooskõlas.“;

42

10) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) punkti i alapunkti 1 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) III jaotise 1. peatüki kohaste mitterahaliste hüvitiste puhul isik, keda

määratletakse või tunnistatakse pereliikmena või leibkonna liikmena

selle liikmesriigi õigusaktides, kus ta elab;“;

b) punkti va alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) III jaotise 1. peatüki (haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning samaväärsed

isadushüvitised) kohaldamisel mitterahalised hüvitised, mis on

sätestatud liikmesriigi õigusaktides ning mille eesmärk on osutada või

teha kättesaadavaks arstiabi ning sellise abiga seonduvad tooted ja

teenused või maksta nende eest otse või hüvitada nende kulu.

ia) III jaotise 1. peatüki (pikaajalise hoolduse hüvitised) kohaldamisel

mitterahalised hüvitised, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktides

ning mille eesmärk on osutada või teha kättesaadavaks käesoleva

artikli punktis vb osutatud pikaajalist hooldust või maksta nende eest

otse või hüvitada selle kulu;“;

43

c) lisatakse järgmine punkt:

„vb) pikaajalise hoolduse hüvitised – mitterahalised või rahalised hüvitised,

mille eesmärk on katta sellise isiku hooldusvajadusi, kes ▌kahjustuse

tõttu vajab pikaajaliselt märkimisväärses mahus teise isiku või isikute

abi, et teostada olulisi igapäevategevusi, selleks et toetada tema isiklikku

iseseisvust, sealhulgas samal eesmärgil antavad hüvitised sellist abi

osutavale isikule;“.

11) Artikli 3 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) haigus- ja pikaajalise hoolduse hüvitised;“.

12) Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kirjalikult artikli 1 punkti l kohastest

deklaratsioonidest, artiklis 3 osutatud õigusaktidest ja skeemidest,

konventsioonidest, millega nad on ühinenud artikli 8 lõikes 2 osutatud

korras, ja artiklis 58 osutatud miinimumhüvitistest ning nende sisulistest

muudatustest. Teadetes märgitakse kuupäev, millest alates kohaldatakse

käesolevat määrust liikmesriikide täpsustatud kindlustusskeemide suhtes.“

44

13) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva jaotise eesmärgil käsitletakse isikuid, kes saavad rahalisi

hüvitisi seoses oma tööga või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemisega või selle tõttu, nimetatud tegevusega tegelejatena. See ei

kehti invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionite või tööõnnetus-

või kutsehaiguspensionite ega pikaajalise hoolduse rahaliste hüvitiste

suhtes, mida makstakse hooldust vajavale isikule.“;

45

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või

salongipersonali tegevus loetakse toimuvaks ▌liikmesriigis, kus asub

määruse (EL) nr 965/2012 III lisa FTL-alajaos määratletud põhibaas.“

46

14) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Erieeskirjad

1. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal

tegutseb, ning kelle tööandja saadab teise liikmesriiki selle tööandja nimel tööd

tegema, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et

sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning see isik ei asenda teist

käesoleva lõike kohaselt saadetud töötajat või lõikes 2 osutatud füüsilisest

isikust ettevõtjat.

2. Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ühes

liikmesriigis ja kes läheb tegelema sarnase tegevusega teise liikmesriiki,

kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise

tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning see isik ei asenda teist lõike 1

kohaselt saadetud töötajat või käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust

ettevõtjat.

47

3. Kui lõikes 1 osutatud töötaja või lõikes 2 osutatud füüsilisest isikust ettevõtja

ei vii tööd või tegevust teises liikmesriigis lõpule ja ta asendatakse teise

isikuga, kohaldatakse teise isiku suhtes edasi selle liikmesriigi õigusakte,

kust ta on saadetud või kus ta tavaliselt füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutseb, tingimusel et kõigi asjaomaste isikute töö või tegevuse kestus teises

liikmesriigis ei ületa 24 kuud ning muud lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused

on täidetud.“

15) Artikli 13 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„4a. Isiku suhtes, kes töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ühes

liikmesriigis ja saab samal ajal töötushüvitisi teiselt liikmesriigilt, kohaldatakse

selle liikmesriigi õigusakte, kes töötushüvitisi maksab.

5. Lõigetes 1–4a nimetatud isikuid koheldakse kooskõlas käesolevate sätetega

kindlaks määratud õigusaktide kohaldamise eesmärgil nii, nagu toimuks kogu

nende töine tegevus või tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana ja nad saaksid

kogu tulu asjaomases liikmesriigis.“

16) III jaotise 1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Haigus-, pikaajalise hoolduse, rasedus- ja sünnitus- ning samaväärsed

isadushüvitised“

48

17) Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui lõike 2 kohaselt ei ole sätestatud teisiti, on kindlustatud isikul ja tema

pereliikmetel, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, õigus

mitterahalistele hüvitistele, mis nende viibimise ajal on vajalikud

meditsiinilistel põhjustel või pikaajalise hoolduse vajaduse tõttu, võttes

arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat viibimise pikkust. Neid hüvitisi

annab pädeva asutuse nimel viibimiskoha liikmesriigi asutus vastavalt selle

liikmesriigi õigusaktide sätetele, nii nagu oleks asjaomane isik kindlustatud

nimetatud õigusaktide alusel.“

49

18) Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, siis kindlustatud isik, kes

reisib teise liikmesriiki eesmärgiga sealviibimise ajal saada artikli 1 punkti va

alapunktis i osutatud mitterahalisi hüvitisi, peab taotlema luba pädevalt

asutuselt.“

19) Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Pensionäride sissemaksed

1. Liikmesriigi asutus, mis kohaldatavate õigusaktide alusel vastutab haigus-,

pikaajalise hoolduse, rasedus- ja sünnitus- ning samaväärsete isadushüvitiste

sissemaksete mahaarvamise eest, võib kohaldatavate õigusaktide alusel

arvutatud mahaarvamisi taotleda ja sisse nõuda üksnes selles ulatuses, milles

nimetatud liikmesriigi asutus kannab hüvitiste kulud artiklite 23–26 alusel.

2. Kui artiklis 25 osutatud juhtudel sõltub haigus-, pikaajalise hoolduse,

rasedus- ja sünnitus- ning sellega samaväärsete isadushüvitiste saamine

sissemaksete või samalaadsete maksete tasumisest selle liikmesriigi

õigusaktide kohaselt, kus asjaomane pensionär elab, ei tule seal elamisest

tulenevalt selliseid sissemakseid tasuda.“

50

20) Artiklisse 32 lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui pereliikmel on tuletatud õigus hüvitistele enam kui ühe liikmesriigi

õigusaktide kohaselt, kohaldatakse järgmisi prioriteetsuse määramise reegleid:

a) erinevatest alustest tulenevate õiguste puhul on nende

prioriteetsusjärjekord järgmine:

i) kindlustatud isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise alusel saadavad õigused;

ii) kindlustatud isiku pensioni alusel saadavad õigused;

iii) kindlustatud isiku elukoha alusel saadavad õigused;

b) samadest alustest tulenevate tuletatud õiguste puhul kehtestatakse

prioriteetsusjärjekord, viidates täiendava kriteeriumina pereliikme

elukohale;

c) kui prioriteetsusjärjekorda ei ole võimalik kehtestada punkti a või b

alusel, võetakse viimase kriteeriumina arvesse kindlustatud isiku kõige

pikemat kindlustusperioodi riiklikus pensioniskeemis.“

51

21) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Pikaajalise hoolduse hüvitised

1. Halduskomisjon koostab pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist

üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad artikli 1

punktis vb sätestatud kriteeriumidele, ja täpsustab iga juhtumi puhul, kas

need on mitterahalised või rahalised hüvitised ja kas neid antakse

hooldatavale isikule või hooldajale.

2. Kui käesoleva peatükiga hõlmatud pikaajalise hoolduse hüvitistel on ka III

jaotise mõne teise peatüki kohaselt koordineeritud hüvitiste tunnused, võib

liikmesriik erandina käesoleva artikli lõikest 1 koordineerida selliseid hüvitisi

kõnealuses peatükis sätestatud normide kohaselt, tingimusel et sellise

koordineerimise kogutulemus on hüvitise saajatele vähemalt sama soodus,

kui hüvitisi oleks koordineeritud käesoleva peatüki alusel pikaajalise

hoolduse hüvitistena, ja need kuuluvad XII lisas esitatud loetellu, kus

täpsustatakse, millist III jaotise peatükki kohaldatakse.

3. Käesoleva määruse artikli 34 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka XII lisas

loetletud hüvitistele.“

52

22) Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Pikaajalise hoolduse hüvitiste kattumine

1. Kui isikul, kes saab pädevalt liikmesriigilt artikli 21 või 29 alusel rahalisi

pikaajalise hoolduse hüvitisi, on käesoleva peatüki kohaselt samuti õigus

taotleda samal eesmärgil kavandatud mitterahalisi hüvitisi elukoha- või

viibimisliikmesriigi asutuselt ning pädeva liikmesriigi asutus peab need

mitterahalised hüvitised artikli 35 alusel tagasi maksma, kohaldatakse

artiklit 10. Sellega seoses vähendatakse juhul, kui asjaomane isik saab

kõnealuseid mitterahalisi hüvitisi, pädeva liikmesriigi antavate rahaliste

hüvitiste summat nende mitterahaliste hüvitiste väärtuse võrra.

2. Kaks või mitu liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad kokku

leppida muid või täiendavaid meetmeid, mis ei ole asjaomastele isikutele

lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ebasoodsamad.

3. Kui rahalisi pikaajalise hoolduse hüvitisi enam kui ühe liikmesriigi

õigusaktide alusel antakse samal perioodil ja samade laste eest, kohaldatakse

kattumise puhul kehtivaid prioriteetsuse määramise norme, mis on sätestatud

artikli 68 lõikes 1.“

53

23) Artikli 50 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui mis tahes hetkel asjaomane isik ei vasta või enam ei vasta kõikidele nende

liikmesriikide õigusaktides sätestatud tingimustele, mida tema suhtes on

kohaldatud, ei arvesta asutused, mis kohaldavad õigusakte, mille tingimused on

täidetud, kooskõlas artikli 52 lõike 1 punktiga b arvutusi tehes perioode, mis on

täitunud selliste õigusaktide alusel, mille tingimusi ei täideta või enam ei

täideta, kui see põhjustaks hüvitise summa vähenemist.“

24) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 60a

Erinormid töötushüvitise perioodide liitmise kohta

Artikli 6 kohaldamisel seoses käesoleva peatükiga liidab pädev liikmesriik ainult

perioode, mida võetakse arvesse selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus need

perioodid on töötushüvitise õiguse omandamise ja säilitamise mõistes täitunud.“

54

25) Artiklid 61, 62 ja 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 61

Erinormid kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

perioodide liitmise ja töötushüvitiste maksmise pädevuse kohta

1. Välja arvatud artikli 65 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud täielikult töötute isikute

puhul, sõltub artiklite 6 ja 60a kohaldamine selle liikmesriigi poolt, kus on

täitunud viimane kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise periood, sellest, kas asjaomasel isikul on viimati täitunud vähemalt

ühe kuu pikkune katkematu kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise periood vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille

alusel hüvitisi taotletakse.

2. Kui töötul isikul ei ole täitunud vähemalt ühe kuu pikkune katkematu

kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood

lõikes 1 osutatud liikmesriigi õigusaktide kohaselt, on tal õigus saada

töötushüvitist vastavalt eelmise liikmesriigi õigusaktidele, kus tal on täitunud

vähemalt ühe kuu pikkune katkematu kindlustus-, töötamis- või füüsilisest

isikust ettevõtjana tegutsemise periood. Liikmesriik, kes loetakse pädevaks

käesoleva lõike alusel, annab töötushüvitisi kooskõlas oma õigusaktidega

pärast artiklite 6 ja 60a kohaldamist vajalikus ulatuses ja kooskõlas artikliga

64a.

55

3. Kui töötul isikul ei ole täitunud vähemalt ühe kuu pikkune katkematu

kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood

ühes käesoleva artikli lõikes 1 või 2 osutatud liikmesriigis, loetakse pädevaks

kõige viimane liikmesriik, kus sellel isikul on täitunud kindlustus-, töötamis-

või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, ja see liikmesriik

annab töötushüvitisi kooskõlas oma õigusaktidega pärast artiklite 6 ja 60a

kohaldamist vajalikus ulatuses.

Artikkel 62

Hüvitiste arvutamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaselt arvutatakse

hüvitisi varasema palga või kutsetegevuse tulu põhjal, võtab hüvitise

arvutamisel arvesse üksnes palka või kutsetegevuse tulu, mida asjaomane

isik sai viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel

nimetatud õigusaktide alusel.

56

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui pädeva asutuse kohaldatavates

õigusaktides on sätestatud kindel võrdlusperiood selle palga või

kutsetegevuse tulu määratlemiseks, mille alusel hüvitised arvutatakse, ja kui

asjaomase isiku suhtes kohaldati kogu või osa nimetatud perioodi vältel teise

liikmesriigi õigusakte.

3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ning kooskõlas

rakendusmäärusega võtab elukohaliikmesriigi asutus artikli 65 lõike 2

esimese ja teise lõiguga hõlmatud töötute puhul tema kohaldatavate

õigusaktidega ette nähtud tingimustel ja piirides arvesse palka või

kutsetegevuse tulu, mida asjaomane isik sai liikmesriigis, mille õigusakte

tema suhtes kohaldati tema viimase töötamise või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise ajal.

Artikkel 63

Erisätted elukohareeglitest loobumise kohta

Käesoleva peatüki kohaldamisel kohaldatakse artiklit 7 üksnes artiklites 64, 64a ja

65 sätestatud juhtudel ning nendes sätestatud piirides.“

57

26) Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) õigus saada hüvitist säilib kuus kuud alates kuupäevast, mil töötu isik

ei olnud enam kättesaadav selle liikmesriigi tööhõivetalitustele, kust ta

lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kestus kokku ei ületa selle

perioodi kogupikkust, mil tal oli õigus hüvitisele selle liikmesriigi

õigusaktide alusel; pädevad talitused või asutused võivad seda

kuuekuulist perioodi pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise

õiguse lõppemiseni;“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kahe töötamise vahelisel perioodil säilib töötul õigus hüvitisele

käesoleva artikli lõike 1 ja artikli 64a alusel kokku maksimaalselt

kuueks kuuks, välja arvatud juhul, kui pädeva liikmesriigi õigusaktid

on soodsamad; pädevad talitused või asutused võivad seda perioodi

pikendada kuni kõnealuse isiku hüvitise saamise õiguse lõppemiseni.“

58

27) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 64a

Erinormid teise liikmesriiki liikuvatele töötutele, kes ei vasta artikli 61 lõikes 1 ja

artiklis 64 sätestatud tingimustele

1. Artikli 61 lõikes 2 osutatud olukorra puhul annab pädevaks loetav liikmesriik

kooskõlas oma õigusaktidega töötushüvitisi artikli 64 lõike 1 punktis c

ettenähtud aja jooksul, kui töötu isik on kättesaadav selle liikmesriigi

tööhõivetalitustele, kus on täitunud kõige viimane kindlustus-, töötamis- või

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, ja vastab tingimustele, mis

on kehtestatud asjaomase liikmesriigi õigusaktidega. Registreerimine selle

liikmesriigi tööhõivetalitustes, kus on täitunud kõige viimane kindlustus-,

töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, on sama

mõjuga kui registreerimine pädeva liikmesriigi tööhõivetalituses. Artikli 64

lõikeid 2–4 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Kui lõikes 1 osutatud töötu isik soovib otsida tööd muus liikmesriigis kui

töötushüvitiste andmiseks pädev liikmesriik või liikmesriik, kus on täitunud

kõige viimane kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise periood, kohaldatakse artiklit 64 mutatis mutandis. Seetõttu

peetakse artikli 64 lõike 1 punktis a silmas selle liikmesriigi tööhõivetalitusi,

kus on täitunud kõige viimane kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise periood.“

59

28) Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Töötud, kes elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1. Isik, kes on täielikult, osaliselt või periooditi töötu ja kes oma viimase

töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus

liikmesriigis kui pädev liikmesriik, peab olema kättesaadav ▌pädeva

liikmesriigi tööhõivetalitustele või osaliselt või periooditi töötu isik

asjakohasel juhul oma tööandjale, kelle jaoks ta jääb kättesaadavaks.

Kõnealune isik saab hüvitist kooskõlas pädeva liikmesriigi õigusaktidega,

nagu ta elaks selles liikmesriigis, ning tema suhtes kohaldatakse nendes

õigusaktides sätestatud õigusi ja kohustusi. Nimetatud hüvitisi annab pädeva

liikmesriigi asutus.

60

2. Erandina lõikest 1 peab täielikult töötu isik ▌olema kättesaadav

elukohaliikmesriigi tööhõivetalitustele, tingimusel et:

a) oma viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

ajal elas kõnealune isik muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

b) kõnealune isik elab jätkuvalt elukohaliikmesriigis või on sinna

naasnud ja

c) kõnealusel isikul ei ole täitunud 22 nädala pikkune katkematu

kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

periood üksnes pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt.

Esimeses lõigus osutatud täielikult töötu isik saab hüvitisi kooskõlas

elukohaliikmesriigi õigusaktidega, nagu tal oleks täitunud kõik kindlustus-,

töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid kõnealuse

liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Selliseid hüvitisi annab elukohaliikmesriigi

asutus.

Teise võimalusena võib käesolevas lõikes osutatud täielikult töötu isik, kellel

oleks õigus saada töötushüvitist üksnes pädeva liikmesriigi riigisiseste

õigusaktide alusel, ilma käesoleva määruse artiklit 6 kohaldamata, teha end

kättesaadavaks kõnealuse liikmesriigi tööhõivetalitustele ning saada hüvitist

vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, nagu ta elaks selles riigis.

61

3. Käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata täielikult töötu isiku suhtes, kellel

viimase tegevuse ajal enne töötuks jäämist täitusid füüsilisest isikust

ettevõtjana kindlustamise perioodid või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise perioodid, mida tunnustatakse töötushüvitise maksmisel

liikmesriigis, mis ei ole tema elukohaliikmesriik, ja kelle elukohaliikmesriik

on esitanud artikli 9 kohaselt teate, et selle liikmesriigi

töötuskindlustussüsteem ei laiene ühelegi füüsilisest isikust ettevõtjate

kategooriale.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 1, lõike 2 kolmandas lõigus või lõikes 3 osutatud

täielikult töötu isik ei soovi pärast registreerimist olla kättesaadav selle

liikmesriigi tööhõivetalitustele, kus ta viimati tegutses, ning otsustab otsida

tööd elukohaliikmesriigis, kohaldatakse artikli 64 sätteid mutatis mutandis,

välja arvatud selle lõike 1 punkti a.

62

5. Kui lõikes 4 osutatud täielikult töötu isik otsustab otsida tööd

elukohaliikmesriigis ja tal on varem täitunud kindlustus-, töötamis- või

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid selle liikmesriigi

õigusaktide alusel, liidetuna perioodidele, mis on täitunud liikmesriigis, kus

toimus viimane tegevus, ja teistes liikmesriikides, kus toimusid varasemad

tegevused, võib ta pärast perioodi lõppu, mille jooksul ta saab pädeva

liikmesriigi asutuselt lõike 4 kohaselt töötushüvitist, taotleda töötushüvitist

elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel, nagu oleksid tal kõik perioodid

täitunud selles liikmesriigis. Elukohaliikmesriigi pädev asutus maksab

töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele. Periood, mille jooksul

töötu sai hüvitist pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel, arvatakse maha

vastavast perioodist, mil tal oli õigus saada hüvitist elukohaliikmesriigi

õigusaktide alusel.

6. Käesolevas artiklis osutatud täielikult töötu isik võib teha ennast

kättesaadavaks pädeva liikmesriigi või elukohaliikmesriigi tööhõivetalitustele

lisaks enda kättesaadavaks tegemisele selle liikmesriigi tööhõivetalitustele,

kes annab lõike 1 või 2 kohaseid hüvitisi.“

63

29) Artikkel 65a jäetakse välja.

30) Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kattuvate õiguste puhul antakse perehüvitisi kooskõlas õigusaktidega,

mis on prioriteetsed vastavalt lõikele 1. Õigus perehüvitistele

vastuoluliste õigusaktide alusel peatatakse esimesena nimetatud

õigusaktidega sätestatud summa ulatuses sama liiki hüvitiste korral ja

seda summat ületava summa puhul antakse vajadusel diferentseeritud

lisahüvitis. Puudub nõue anda sellist diferentseeritud lisahüvitist seoses

teises liikmesriigis elavate lastega, kui õigus kõnealusele hüvitisele

tugineb üksnes elukohale.

2a. Lõikes 2 ette nähtud perehüvitiste diferentseeritud lisahüvitise

arvutamisel jagunevad sama liiki hüvitised kahte kategooriasse:

a) rahalised perehüvitised, mille põhieesmärk on täielikult või

osaliselt asendada teenimata jäävat sissetulekut või sissetulekut,

mida isik ei saa lapse kasvatamise tõttu teenida, ja

b) muud kui punktis a osutatud perehüvitised.“

64

31) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 68b

Erisäte rahaliste perehüvitiste puhul, mille eesmärk on asendada sissetulekut lapse

kasvatamise perioodi jooksul

1. Käesoleva määruse artikli 68 lõike 2a punktis a osutatud rahalisi perehüvitisi,

mis on loetletud käesoleva määruse XIII lisa I osas, antakse pädeva

liikmesriigi õigusaktide kohaselt üksnes isikule, kelle suhtes neid õigusakte

kohaldatakse. Selliste hüvitiste puhul ei teki ▌tuletatud õigust. Käesoleva

määruse artiklit 68a ei kohaldata selliste hüvitiste suhtes ning pädev asutus ei

ole kohustatud arvesse võtma taotlust, mille on esitanud teine vanem, hooldaja

või hooldajana tegutsev asutus vastavalt rakendusmääruse artikli 60 lõikele 1.

2. Erandina artikli 68 lõikest 2 võib kattuvate õiguste puhul vastuoluliste

õigusaktide korral liikmesriik määrata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud

perehüvitise abisaajale täies ulatuses, olenemata esimesena nimetatud

õigusaktides sätestatud summast. Liikmesriigid, kes kohaldavad sellist erandit,

loetletakse XIII lisa 2. osas, viitega perehüvitisele, mille suhtes erandit

kohaldatakse.“

65

32) Artiklisse 72 lisatakse järgmine punkt:

„ea) esitab komisjoni taotlusel käesoleva määruse artiklis 88b ja

rakendusmääruse artiklis 86a osutatud rakendusaktide varajases

ettevalmistusetapis arvamusi ning teeb komisjonile asjakohaseid

ettepanekuid nende rakendusaktide läbivaatamiseks;“.

33) V jaotisesse „MUUD SÄTTED“ lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 75a

Pädevate võimuorganite kohustused

1. Pädevad võimuorganid tagavad vastavalt oma riigi õigusele ja tavadele, et

nende asjaomaseid asutusi on teavitatud kõikidest, nii õiguslikest kui ka

muudest sätetest, sealhulgas halduskomisjoni otsustest, käesoleva määrusega ja

rakendusmäärusega hõlmatud valdkondades ja nende tingimustele vastavalt

ning nad kohaldavad neid.

2. Selleks et tagada kohaldatavate õigusaktide korrektne kindlaksmääramine,

edendavad pädevad võimuorganid asjakohasel juhul oma liikmesriigis

koostööd oma asutuste ja muude asjaomaste organite, näiteks

tööinspektsioonide vahel.“

66

34) Artikkel 86 jäetakse välja, ilma et see piiraks artikli 91 neljanda ja viienda lõigu

kohaldamist.

35) Artikli 87a lõige 2 jäetakse välja.

36) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 87b

Käesoleva määruse artiklis 91 ja rakendusmääruse artiklis 97 osutatud sätetega

seotud üleminekusätted

1. Käesoleva määruse artikli 91 kolmandas lõigus või rakendusmääruse artikli 97

teises lõigus osutatud sätete kohaseid õigusi ei omandata enne nendes osutatud

asjaomaseid kohaldamiskuupäevi.

67

2. Kõiki asjaomases liikmesriigis enne käesoleva määruse artikli 91 kolmandas,

neljandas ja viiendas lõigus ning rakendusmääruse artikli 97 teises, kolmandas

ja neljandas lõigus sätestatud asjaomaseid kohaldamiskuupäevi liikmesriigi

õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode ja asjakohasel juhul ka

töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode võtab

asjaomane liikmesriik arvesse nende sätete kohaste õiguste

kindlaksmääramisel.

3. Käesoleva artikli lõike 1 alusel võib käesoleva määruse artikli 91 kolmandas

lõigus ning rakendusmääruse artikli 97 teises lõigus osutatud sätetest

tulenevaid õigusi omandada ka siis, kui need on seotud enne nende sätete

kohaldamiskuupäeva asjaomases liikmesriigis tekkiva olukorraga.

68

4. Kui käesoleva määruse II jaotise kohaselt kohaldatakse isiku suhtes muu kui

selle liikmesriigi õigusakte, mida kohaldati tema suhtes enne ...

[muutmismäärusega tehtud muudatuste kohaldamise kuupäev], jätkatakse

enne kõnealust kuupäeva kohaldatud õigusaktide kohaldamist

üleminekuperioodi jooksul niikaua, kuni olukord jääb muutumatuks.

Kõnealune üleminekuperiood lõpeb igal juhul... [10 aastat pärast

muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

69

Asjaomane isik võib taotleda, et tema suhtes ei kohaldataks enam

üleminekuperioodi. Taotlus esitatakse elukohaliikmesriigi pädeva

võimuorgani määratud asutusele. Taotlused, mis esitatakse... [27 kuud pärast

muutmismääruse jõustumise kuupäeva] või varem, loetakse esitatuks...

[24 kuud pärast muutmismääruse jõustumise kuupäeva]. Pärast … [27 kuud

pärast muutmismääruse jõustumise kuupäeva] esitatud taotlused loetakse

esitatuks nende esitamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 12 suhtes. Artiklit 12 kohaldatakse selle

enne ... [muutmismääruse jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt

isikute suhtes, kes lähetatakse teise liikmesriiki, või füüsilisest isikust

ettevõtjate suhtes, kes tegelevad sarnase tegevusega teises liikmesriigis enne

... [24 kuud pärast muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

70

5. III jaotise 1. peatükki kohaldatakse selle enne ... [muutmismääruse

jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt pikaajalise hoolduse

hüvitiste suhtes, mille taotlused esitati enne ... [24 kuud pärast

muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

6. III jaotise 6. peatükki kohaldatakse selle enne ... [muutmismääruse jõustumise

kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt töötushüvitiste suhtes, mille taotlused

esitati enne artikli 91 kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus sätestatud

asjakohast kohaldamiskuupäeva.

71

7. III jaotise 8. peatükki kohaldatakse selle enne ... [muutmismääruse

jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt enne ... [24 kuud pärast

muutmismääruse jõustumise kuupäeva] sündinud lastega seotud

perehüvitiste suhtes.“

72

37) Artikkel 88 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 88

Volituste delegeerimine lisade muutmiseks

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 88a vastu delegeeritud õigusakte, et

muuta halduskomisjoni taotlusel korrapäraselt käesoleva määruse ja

rakendusmääruse lisasid.

73

Artikkel 88a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas

artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 88 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmismääruse jõustumise

kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 88 osutatud volituste

delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses

nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.

See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome

kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

74

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal

ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 88 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja

möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa

Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

75

38) Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 88b

Õigus võtta vastu rakendusakte

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada menetlust, sealhulgas

asjakohasel juhul tähtaegu, mida tuleb järgida, et tagada käesoleva määruse

II jaotise ja rakendusmääruses sätestatud asjakohaste menetluste

rakendamise ühetaolised tingimused. Nimetatud rakendusaktidega

määratakse kindlaks standardmenetlused seoses järgmisega:

a) sellise tõendi väljastamine, vorming ja sisu, mis tõendab selle omaniku

suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte, ning sellise

tõendi taotluse automaatne kättesaamiskinnitus, milles on märgitud

selle väljastamise kuupäev ja taotluses sisalduv teave;

b) asjaolud, mida tuleb kontrollida enne tõendi väljastamist, tagasivõtmist

või parandamist;

c) tõendi tagasivõtmine või parandamine selle väljastanud asutuse poolt

kooskõlas rakendusmääruses sätestatud menetlusega.

2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 88c lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

76

Artikkel 88c

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse

(EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011

artiklit 5.“

39) Artikkel 91 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 91

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2010.

Olenemata teisest lõigust kohaldatakse järgmisi kohaldamiskuupäevi:

1) järgmisi sätteid alates... [muutmismääruse jõustumise kuupäev] kehtivas

versioonis kohaldatakse alates sellest kuupäevast:

a) artikli 11 lõige 5;

b) artikli 50 lõige 2;

c) artikli 72 punkt ea;

d) artiklid 75a ja 86;

e) artikli 87a lõige 2;

f) artiklid 87b, 88, 88a, 88b ja 88c;

g) I, II, III, IV, VI, VIII, IX, X ja XI lisa.

2) Järgmisi sätteid alates... [muutmismääruse jõustumise kuupäev] kehtivas

versioonis kohaldatakse alates... [24 kuud pärast muutmismääruse

jõustumise kuupäeva]:

77

a) artikli 1 punkti i alapunkti 1 alapunkt ii, punkti va alapunktid i ja ia

ning punkt vb;

b) artikli 3 lõike 1 punkt a;

c) artikli 9 lõige 1;

d) artikli 11 lõige 2,

e) artikkel 12;

f) artikli 13 lõiked 4a ja 5;

g) artikli 19 lõige 1;

h) artikli 20 lõige 1;

i) artikkel 30;

j) artikli 32 lõige 3;

k) artiklid 33a, 34, 60a, 61, 62 ja 63;

l) artikli 64 lõike 1 punkt c ja lõige 3;

m) artiklid 64a, 65 ja 65a;

n) artikli 68 lõiked 2 ja 2a;

o) artikkel 68b;

p) XII ja XIII lisa.

78

Olenemata käesoleva artikli kolmandast lõigust kohaldatakse isikute suhtes,

kelle viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal oli

pädev liikmesriik Luksemburg, artikleid 65, 65a ja 86 versioonis, mis kehtis

enne ... [muutmismääruse jõustumise kuupäev], kuni ... [viis aastat pärast

muutmismääruse jõustumise kuupäeva].

Luksemburg võib komisjonile teatada, et neljandas lõigus osutatud tähtaega

on vaja pikendada kuni ... [seitse aastat pärast muutmismääruse jõustumise

kuupäeva]. Pikendamisest teatatakse mõistliku aja jooksul enne neljandas

lõigus osutatud ajavahemiku lõppu. Kõnealune teatis avaldatakse Euroopa

Liidu Teatajas.

79

40) Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

80

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 987/2009 muudetakse järgmiselt.

1) Lisatakse järgmine põhjendus:

„(12a) Kui isik tegutseb kahes või enamas liikmesriigis, tuleks ettevõtja

registrisse kantud asukoha või tegevuskoha kindlakstegemiseks võtta arvesse

mitmeid tegureid, et määrata kindlaks, kus võetakse vastu ettevõtja olulised

otsused ja kus töötab tema juhatus. Sellised tegurid on näiteks käive,

üldkoosolekute toimumise kohad ja tema tegevuse tavapärane olemus. Nende

näidistegurite loetelu ei ole ammendav ja muud tegurid võivad olla

asjakohased ettevõtja registrisse kantud asukoha või tegevuskoha

kindlakstegemisel üldise hindamise raames, võttes hoolikalt arvesse iga

asjakohast tegurit vastavalt juhtumi asjaoludele.“

81

2) Lisatakse järgmised põhjendused:

„(13a) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja tegutseb põhimääruse

artikli 12 kohaselt muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, tuleks sellest

eelnevalt teavitada selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte

kohaldatakse, ning taotleda käesoleva määruse artikli 19 lõikes 2 osutatud

tõendit. Teabe esitamine enne tegevuse alustamist võimaldab pädevatel

asutustel eelnevalt hinnata asjaomaste isikute olukorda ja tagada algusest

peale põhimääruse II jaotise alusel kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste

õigusaktide korrektne kindlaksmääramine ja kohaldamine, hõlbustades

seeläbi töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamist

ning suurendades õiguskindlust asjaomase isiku sotsiaalkindlustuskaitse

suhtes. Samuti võimaldab see paremat koordineerimist riiklike ametiasutuste

vahel, sealhulgas kontrollide kavandamist. Kui see on tegevuse olemusest või

kestusest tulenevalt põhjendatud, on asjakohane sätestada, et sellise eelteabe

esitamise ja eelkõige sellise tõendi taotlemise kohustust ei tuleks kohaldada

ärireiside või tegevuse suhtes, mille kogukestus ei ületa 30 järjestikuse päeva

jooksul kolme järjestikust tööpäeva.

82

(13b) Ehitussektori tegevuse eriomadused eristavad seda muude majandussektorite

tegevusest. Ehitussektori lähetatud töötajate suur arv tähendab seda, et selles

sektoris väljastatakse suur osa põhimääruse artikli 12 kohastest porditavatest

dokumentidest A1, ning kättesaadavad analüüsid näitavad, et selle

tegevusega seoses avastatakse sageli kelmusi ja pettusi, õigusnormide

rikkumisi ja kuritarvitusi. Kättesaadavad andmed näitavad ka seda, et

ehitussektoris on nii tööõnnetuste arv, sealhulgas surmaga lõppenud

õnnetuste arv, kui ka tööõnnetuste esinemissagedus eriti suured. Nende

omaduste kombinatsioon tähendab, et kui ehitussektori tegevus on

vabastatud kohustusest teavitada kuni kolmepäevase tegevuse puhul

eelnevalt pädevat asutust ja taotleda tõendit kohaldatavate õigusaktide kohta,

võib see ohustada põhimääruse ja käesoleva määruse eesmärkide

saavutamist. Lisaks aitab selle kohustuse säilitamine ehitussektori tegevuse

suhtes riiklikel tööinspektsioonidel või muudel pädevatel võimuorganitel

paremini tagada nõuete täitmise, kuna nad saavad kasutada kogutud

andmeid riskihindamiste tegemiseks ning kelmuste ja pettuste või

kuritarvituste tulemuslikuks avastamiseks.

83

(13c) Käesoleva määruse korrektse kohaldamise tagamiseks on äärmiselt oluline

tagada, et täidetakse kohustust teavitada eelnevalt pädevat asutust ja taotleda

kohaldatavate õigusaktide kohta tõendit. Selleks võivad liikmesriigid

kooskõlas riigisisese õigusega võtta proportsionaalseid meetmeid tööandja,

või kui tegemist on isikuga, kes ei tegutse töötajana, asjaomase isiku suhtes,

kes ei täida kõnealuseid kohustusi.

(13d) Tööotsijate tööotsingute toetamiseks peaksid liikmesriigid piiriüleste

piirkondade tegelikke olusid arvesse võttes innustama Euroopa

tööturuasutuste võrgustiku (EURES) liikmeid ja partnereid osalema

spetsiifilistes koostöö- ja teenuste struktuurides, ning tagama muus

liikmesriigis kui pädevas liikmesriigis elavatele tööotsijatele juurdepääsu

piiriülestes piirkondades pakutavatele tugiteenustele.

84

(13e) Kui töötushüvitist saav töötu otsustab minna töö otsimiseks teise liikmesriiki,

peaksid hüvitist maksev liikmesriik ja liikmesriik, kuhu isik läheb tööd

otsima, teavitama asjaomast isikut tugiteenustest, mida EURES pakub,

sealhulgas oma portaali kaudu, ning võimalusest registreeruda EURESes, et

suurendada asjaomase isiku võimalusi leida töö teises liikmesriigis. Hüvitist

maksev liikmesriik võib kaaluda asjaomasele isikule suuniste andmist

EURESes registreerumiseks.“

3) Lisatakse järgmine põhjendus:

„(18a) On vaja teatavaid erinorme ja -menetlusi, et maksta tagasi

elukohaliikmesriigis makstud hüvitiste kulu, kui asjaomane isik on

kindlustatud mõnes muus liikmesriigis. Liikmesriigid, kes taotlevad

mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmist kindlaksmääratud summade

alusel, peaksid teatama kindlaksmääratud tähtaja jooksul aastased keskmised

kulud inimese kohta, et tagasimakse saaks toimuda võimalikult kiiresti.“

85

4) Põhjendus 19 asendatakse järgmisega:

„(19) Asutustevahelist korda vastastikuse abi pakkumiseks sotsiaalkindlustusega

seotud nõuete sissenõudmisel tuleks tõhustada, et tagada tulemuslikum

sissenõudmine ning sotsiaalkindlustussüsteemide tõrgeteta toimimine.

Tulemuslik sissenõudmine on ka kuritarvituste ning kelmuste ja pettuste

ennetamise ja nende vastu võitlemise ning sotsiaalkindlustussüsteemide

kestlikkuse tagamise vahend. Selleks tuleb vastu võtta uus kord, võttes aluseks

mitmed nõukogu direktiivi 2010/24/EL* sätted, eelkõige võtta vastu täitmisele

pööramist võimaldav ühtne juriidiline dokument ning võtta vastu standardkord

vastastikuse abi taotlemiseks ning sotsiaalkindlusega seotud nõuete

sissenõudmisega seotud dokumentidest ja otsustest teatamiseks.

_______________

* Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta

maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT

L 84, 31.3.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/24/oj).“

86

5) Lisatakse järgmised põhjendused:

„(25) Meetmed, mille abil võideldakse kelmuste ja pettuste ning vigade vastu, on osa

määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse korrektsest kohaldamisest.

Seetõttu on õiguskindluse huvides vajalik, et käesolev määrus sisaldaks selget

õiguslikku alust, mis võimaldab pädevatel asutustel vahetada teiste

liikmesriikide asjaomaste võimuorganitega isikuandmeid seoses isikutega,

kelle õigused ja kohustused on määruse (EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva

määruse kohaselt juba kindlaks tehtud või kelle suhtes neid määrusi

kohaldatakse, et ennetada või tuvastada osana kõnealuste määruste

järjepidevast korrektsest rakendamisest kelmusi ja pettusi ning vigu. Samuti on

vaja tagada, et selline andmete vahetamine toimub kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679*. Lisaks tuleb kelmuste ja

pettuste ning vigade vastu võitlemise ning liikuvatele kodanikele korrektse ja

tõhusa teenuse osutamise eesmärgil näha määruses (EÜ) nr 883/2004 ja

käesolevas määruses liikmesriikidele ette selge õiguslik alus üksteisega teabe

vahetamiseks kas individuaalsel tasandil üksikjuhtumi kohta või üldisel

tasandil andmete võrdlemiseks.

(26) Asjaomaste isikute õiguste kaitsmiseks peaksid liikmesriigid tagama, et

andmepäringud ja vastused oleksid vajalikud ja proportsionaalsed määruse

(EÜ) nr 883/2004 ja käesoleva määruse korrektseks rakendamiseks.

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).“

87

6) Artikli 1 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

„ea) „kelmus ja pettus” – tahtlik tegu või tahtlik tegevusetus, mille eesmärk on

saada sotsiaalkindlustushüvitisi või vältida sotsiaalkindlustusmaksete tasumist

ja mis on vastuolus asjaomase liikmesriigi õiguse, põhimääruse või

rakendusmäärusega;

eb) „ärireis” – ajutine tegevus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, mis on

ajaliselt piiratud ja seotud tööandja ärihuvidega või füüsilisest isikust

ettevõtja puhul asjaomase isiku ärihuvidega, välja arvatud teenuste

osutamine või kaupade tarnimine, kuid kaasa arvatud osalemine

ärikohtumistel, kultuuri- ja teadusüritustel, konverentsidel ja seminaridel,

näiteks seoses akadeemiliste uuringutega, või koolitustel;“.

88

7) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

„a) lisatakse järgmine lõige:

„2a. Asutused vahetavad ka andmeid, mis on vajalikud, et tuvastada

muutusi, mis on toimunud selliste isikute õigusi ja kohustusi

puudutavates tingimustes, kelle suhtes põhimäärust kohaldatakse,

samuti selleks, et tuvastada ebatäpsusi andmetes, millele nimetatud

õigused tuginevad. Nende andmete kontrollimiseks võib neid võrrelda

teise asjaomase liikmesriigi asutuse andmetega, kasutades selleks kas

elektroonilisi andmevahetuskanaleid või juurdepääsu teise asutuse

andmebaasile. See kontroll võib puudutada üksikjuhtumeid või seda

võib kasutada mitme isiku andmete samaaegseks võrdlemiseks.

Teabetaotlus ja vastus sellele taotlusele peavad olema vajalikud ja

proportsionaalsed.“;

89

b) lisatakse järgmised lõiked:

„5.Halduskomisjon koostab soovitusliku loetelu andmeliikidest, mille suhtes

kohaldatakse lõike 2a kohast andmevahetust. Komisjon avaldab selle

loetelu vajalikus ulatuses. ▌

6. Lõike 2a kohane andmevahetus peab olema kooskõlas määrusega

(EL) 2016/679▌ vastavalt põhimääruse artiklile 77. Vajaduse korral

määrab halduskomisjon kindlaks, millistel üksustel on õigus sellises

andmevahetuses osaleda.

Kõik sellisest andmevahetusest saadud andmete põhjal tehtud otsused

peavad olema piisavalt tõendatud ja nende suhtes tuleb kohaldada

mõjusaid õiguskaitsevahendeid.“

8) Artikli 3 lõige 3 jäetakse välja.

▌

90

9) Artikli 5 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. Kui kohustuslikku teavet ei ole esitatud, teavitab dokumendi saanud

liikmesriigi asutus sellest viivitamata dokumendi väljastanud asutust.

Dokumendi väljastanud asutus kas parandab dokumendi nii kiiresti kui

võimalik või kinnitab, et dokumendi väljastamise tingimused ei ole täidetud.

Kui puuduvat kohustuslikku teavet ei esitata 30 tööpäeva jooksul, võib

dokumendi saanud liikmesriigi asutus toimida nii, nagu dokumenti ei oleks

kunagi väljastatud. Sellisel juhul teavitab nimetatud asutus sellest

dokumendi väljastanud asutust.

3. Ilma et see piiraks artikli 19a kohaldamist, palub dokumendi saanud

liikmesriigi asutus juhul, kui on kahtlusi dokumendi kehtivuse või dokumendi

aluseks olevate asjaolude täpsuse suhtes, dokumendi väljastanud asutuselt

vajalikke selgitusi ja asjakohasel juhul kõnealuse dokumendi tagasivõtmist või

parandamist. Dokumendi väljastanud asutus vaatab dokumendi väljastamise

alused läbi ja võtab vajaduse korral dokumendi tagasi või parandab selle.

91

4. Kui on kahtlusi asjaomaste isikute esitatud teabe suhtes või dokumendi või

tõendusmaterjali kehtivuse või dokumendi aluseks olevate asjaolude täpsuse

suhtes, kontrollib asjaomane asutus pädeva asutuse taotlusel võimaluse

korral kõnealust teavet või dokumenti.

5. Kui asjaomased asutused kokkulepet ei saavuta, võib pädevate võimuorganite

vahendusel pöörduda halduskomisjoni poole, kuid mitte varem kui kuu aega

pärast seda, kui dokumendi saanud asutus oma taotluse esitas.

Halduskomisjon püüab erimeelsused lahendada kuue kuu jooksul alates

tema poole pöördumisest.

Erimeelsuste lahendamiseks võib halduskomisjon põhimääruse artikli 72

punkti a kohaselt võtta vastu otsuse põhimääruse või rakendusmääruse

asjakohaste sätete tõlgendamise kohta. Asjaomased pädevad võimuorganid ja

asutused võtavad vajalikke meetmeid sellise otsuse kohaldamiseks, ilma et

see piiraks asjaomaste võimuorganite, asutuste ja isikute õigust kasutada

liikmesriikide õigusaktides, rakendusmääruses, Euroopa Liidu lepingus ja

Euroopa Liidu toimimise lepingus ette nähtud menetlusi ja võimalust

pöörduda kohtusse.“

92

10) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib isik, „kes töötab

liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle

tööandja lähetab teise liikmesriiki“, olla muu hulgas isik, kes on tööle

võetud teise liikmesriiki tööle saatmise eesmärgil, tingimusel et

asjaomase isiku suhtes on vähemalt kolme kuu jooksul vahetult enne

töökohale asumist juba kohaldatud selle liikmesriigi õigusakte, kus see

tööandja asub.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„1a. Pärast seda, kui isik on põhimääruse artikli 12 lõike 1 või 2 kohaselt

töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana teises

liikmesriigis kokku 24 kuud ja selle aja jooksul ei ületa katkestused

kahte kuud, ei kohaldata põhimääruse artikli 12 lõiget 1 või 2 sellele

isikule selle liikmesriigi suhtes enne, kui eelmise selles liikmesriigis

tegutsemise perioodi lõpust on möödunud vähemalt kaks kuud.

Teatavatel asjaoludel võib teha erandi vastavalt põhimääruse artikli 16

lõikele 1.“;

93

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Põhimääruse artikli 12 lõike 2 kohaldamisel osutab väljend „kes

tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana“ isikule, kes tavaliselt

teostab sisulisi tegevusi selle liikmesriigi territooriumil, kus on tema

asukoht. See isik peab eelkõige olema oma tegevusi teostanud juba

vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil ta soovib kõnealuse artikli

sätteid kasutada, ning peab mis tahes perioodil, mil ta teostab teises

liikmesriigis ajutiselt tegevusi, jätkuvalt täitma oma

asukohaliikmesriigis oma tegevuse teostamiseks vajalikke nõudeid, et

ta saaks seda pärast tagasipöördumist jätkata.“;

94

d) lõige 5a asendatakse järgmisega:

„5a. Põhimääruse II jaotise kohaldamisel osutavad sõnad „registrisse kantud

asukoht või tegevuskoht“ registrisse kantud asukohale või tegevuskohale,

kus võetakse vastu ettevõtja olulised otsused ja kus töötab tema juhatus.

Registrisse kantud asukoht või tegevuskoht, mis on oluline

kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramiseks, tehakse kindlaks

üldise hindamise raames, mis põhineb juhtumiga seotud teguritel,

võttes igakülgselt arvesse iga asjakohast tegurit vastavalt juhtumi

asjaoludele. Kindlaksmääramise üksikasjaliku korra kehtestab

halduskomisjon.“;

e) lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10. Põhimääruse artikli 13 alusel kohaldatavate õigusaktide

kindlaksmääramise otsus kehtib kuni 24 kuud ning arvesse võetakse

järgmiseks 12 kalendrikuuks prognoositavat olukorda.

Pärast 24 kuu pikkuse perioodi lõppemist hinnatakse uuesti, millised

on kohaldatavad õigusaktid, võttes arvesse asjaomase isiku olukorda.“;

95

f) lisatakse järgmine lõige:

„12. Põhimääruse artikli 13 kohaldamisel isiku suhtes, kes elab väljaspool

liidu territooriumi ning töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana

kahes või enamas liikmesriigis, kohaldatakse põhimääruse ja

rakendusmääruse sätteid kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramise

kohta mutatis mutandis, tingimusel et nimetatud isiku elukoht loetakse

olevat selles liikmesriigis, kus isik teostab tööaja seisukohast suurema

osa oma liidu territooriumil elluviidavast tegevusest.“

11) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Põhimääruse artikli 11 lõike 3 punktide b ja d, artikli 11 lõike 4 ja artikli 12

kohaldamise kord (asjaomastele asutustele teabe esitamise kohta)

1. Kui isik tegutseb põhimääruse artikli 12 kohaselt muus liikmesriigis kui

põhimääruse II jaotise kohaselt pädev liikmesriik, teavitab tööandja või isiku

puhul, kes ei tegutse töötajana, asjaomane isik sellest enne tegevuse

alustamist selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse,

ning taotleb rakendusmääruse artikli 19 lõikes 2 osutatud tõendit.

96

1a. Lõikes 1 osutatud taotluse saamisel väljastab pädev asutus tõendi asjaomase

isiku suhtes kohaldatavate õigusaktide kohta. Kui seda tõendit kohe ei

väljastata, väljastab pädev asutus taotluse kättesaamise automaatse

kinnituse, mis on käsitatav tõendina selle kohta, et pädevat asutust on lõike 1

kohaselt teavitatud. Pädev asutus teeb selle liikmesriigi pädeva võimuorgani

määratud asutusele, kus tegevus toimub, viivitamata kättesaadavaks

asjakohase teabe selle isiku suhtes kohaldatavate õigusaktide kohta, või kui

see teave ei ole veel kättesaadav, siis teabe taotluse kättesaamise kinnituse

kohta.

1b. Lõikeid 1 ja 1a ei kohaldata ärireiside suhtes.

Lisaks ei kohaldata lõikeid 1 ja 1a tegevuse suhtes, mille kogukestus ei ületa

30 järjestikuse päeva jooksul kolme järjestikust tööpäeva, välja arvatud

6. lisas kindlaks määratud ehitussektori tegevus.

97

1c. Põhimääruse artikliga 12 hõlmatud olukordades, kui rakendusmääruse

artikli 19 lõikes 2 osutatud tõendit ei ole väljastatud, esitab tööandja või

füüsilisest isikust ettevõtja puhul asjaomane isik selle liikmesriigi pädeva

asutuse taotlusel, kus tegevus toimub, kas käesoleva artikli lõikes 1a osutatud

kättesaamiskinnituse või tõendid selle kohta, et tegevuse suhtes kohaldatakse

käesoleva artikli lõikes 1b osutatud erandit.

Tööandja vastutab vajalike tõendite esitamise eest ja esitab isikule, kes

tegutseb teises liikmesriigis töötajana, selleks vajalikud tõendavad

dokumendid. Sellised tõendid võivad olla nii paberil kui ka elektroonilises

vormis.

1d. Kui selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus tegevus toimub, on kahtlusi

tööandja või asjaomase isiku esitatud teabe suhtes või dokumendi või

tõendusmaterjali kehtivuse või dokumendi aluseks olevate asjaolude täpsuse

suhtes, võib see asutus taotleda lisateavet selle liikmesriigi pädevalt asutuselt,

kelle õigusakte kohaldatakse. Kohaldatakse artiklit 19a ja artikli 20 lõikeid 3

ja 4.

98

2. Kui põhimääruse artikli 11 lõike 3 punktiga b või d hõlmatud isik tegutseb

muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, teavitab tööandja, või kui isik ei

tööta, asjaomane isik sellest võimaluse korral enne tegevuse alustamist selle

liikmesriigi pädevat asutust, kelle õigusakte kohaldatakse. Kõnealune asutus

teeb asjaomase isiku suhtes kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe

viivitamata kättesaadavaks kõnealusele isikule ja selle liikmesriigi pädeva

võimuorgani määratud asutusele, kus tegevus toimub. Käesoleva artikli

lõiget 1b kohaldatakse mutatis mutandis.

99

3. Tööandja (põhimääruse artikli 11 lõike 4 tähenduses), kelle töötaja asub teise

liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal, teatab sellest võimaluse korral

eelnevalt selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusakte põhimääruse

artikli 11 lõike 4 teise lause kohaselt kohaldatakse. Kõnealune asutus teeb

asjaomase isiku suhtes põhimääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt kohaldatavaid

õigusakte käsitleva teabe viivitamata kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva

võimuorgani määratud asutusele, kelle lipu all sõidab laev, millel töötaja

töötab.“

100

12) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1. Isik, kes tegutseb kahes või enamas liikmesriigis, teavitab sellest oma

elukohaliikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutust. Selle teabe

võib isiku nimel esitada ka tööandja.

2. Isiku elukohajärgne määratud asutus määrab viivitamata kindlaks

asjaomase isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid, võttes arvesse

põhimääruse artiklit 13 ja rakendusmääruse artiklit 14. Kui nimetatud

asutus määrab kindlaks, et kohaldatakse asukohaliikmesriigi õigusakte,

teavitab ta kohaldatava õiguse kindlaksmääramisest iga sellise

liikmesriigi määratud asutust, kus tegevus toimub või kus tööandja asub.

101

3. Kui elukohajärgne määratud asutus määrab kindlaks, et kohaldatakse

mõne teise liikmesriigi õigusakte, on kindlaksmääramine ajutine ning

kõnealune asutus teavitab kohaldatavate õigusaktide ajutisest

kindlaksmääramisest viivitamata iga sellise liikmesriigi määratud

asutust, kus tegevus toimub või kus tööandja asub. Ajutine

kindlaksmääramine muutub lõplikuks kaks kuud pärast seda, kui

asjaomaste liikmesriikide pädevate võimuorganite määratud asutusi on

sellest teavitatud, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks nimetatud

asutustest teatab elukohajärgsele määratud asutusele kõnealuse

kahekuulise perioodi lõpuks, et ta ei saa ajutist kindlaksmääramist veel

heaks kiita või et ta on selles küsimuses eriarvamusel.“;

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide kohaldamine on kas

ajutiselt või lõplikult kindlaks määratud, teavitab kindlaksmääramisest

viivitamata asjaomast isikut ja tema tööandjat.“

102

13) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusakte põhimääruse II jaotise

alusel kohaldatakse, esitab asjaomase isiku või tema tööandja taotlusel

tõendi kõnealuste õigusaktide kohaldamise kohta ja märgib asjakohasel

juhul, millise kuupäevani ja millistel tingimustel seda tehakse. Tõend

väljastatakse standardvormingus.“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui asutusel palutakse väljastada lõike 2 kohane tõend, hindab ta

hoolikalt põhimääruse II jaotises sätestatud normide kohaldamiseks

asjakohaseid asjaolusid ja kinnitab, et tõendil esitatud teave on õige.“

103

14) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Koostöö juhul, kui on kahtlusi kohaldatavaid õigusakte käsitlevate dokumentide

kehtivuse suhtes

1. Olenemata artiklist 5, kui on kahtlusi isiku olukorda kajastava dokumendi

kehtivuse suhtes kohaldatavate õigusaktide kontekstis või dokumendi aluseks

olevate asjaolude täpsuse suhtes, palub dokumendi saanud liikmesriigi

asutus dokumendi väljastanud asutuselt vajalikke selgitusi ja asjakohasel

juhul kõnealuse dokumendi tagasivõtmist või parandamist. Taotluse esitanud

asutus põhjendab oma taotlust ja esitab asjakohased tõendavad dokumendid,

mille alusel ta taotluse esitas.

104

2. Sellise taotluse saamisel vaatab dokumendi väljastanud asutus dokumendi

väljastamise alused läbi ja võtab vea leidmise korral dokumendi tagasi või

parandab selle 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Tagasivõtmisel

ja parandamisel on tagasiulatuv mõju. Kui on oht, et tulemus on

ebaproportsionaalne, ning eelkõige, et isik võib kõigis asjaomastes

liikmesriikides jääda ilma kindlustatud isiku staatusest kas kogu asjaomasel

perioodil või selle ühe osa jooksul, kaaluvad liikmesriigid põhimääruse

artikli 16 kohaldamist. Kui dokumendi väljastanud asutus leiab, et

kättesaadavate tõendite põhjal ei ole kahtlust, et dokumendi taotleja on toime

pannud kelmuse ja pettuse, võtab ta dokumendi tagasi või parandab selle

viivitamata ja sellel on tagasiulatuv mõju.

3. Kui dokumendi väljastanud asutus ei tuvasta pärast dokumendi väljastamise

aluste läbivaatamist ühtki viga, edastab ta taotluse esitanud asutusele kõik

kättesaadavad tõendid 30 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

Kiireloomulistel juhtudel, kui kiireloomulisuse põhjused on taotluses selgelt

esitatud ja neid põhjendatud, edastatakse tõendid kümne tööpäeva jooksul

alates taotluse saamisest, kaasa arvatud juhul, kui dokumendi väljastanud

asutus ei ole lõike 2 kohast läbivaatamist lõpetanud.

105

4. Kui taotluse esitanud asutusel on pärast kättesaadavate tõendite saamist

endiselt kahtlusi dokumendi kehtivuse, selles sisalduvate andmete aluseks

olevate asjaolude täpsuse või dokumendi väljastamise aluseks olnud teabe

täpsuse suhtes, võib ta esitada selle kohta tõendeid ja paluda lisaselgitusi

ning asjakohasel juhul paluda väljastaval asutusel kõnealune dokument

tagasi võtta või seda parandada vastavalt käesolevas artiklis sätestatud

menetlusele ja tähtaegadele.

5. Kui dokumendi saanud asutuse kahtlused püsivad ja asjaomased asutused

kokkuleppele ei jõua, kohaldatakse artikli 5 lõiget 5.“

15) Artiklisse 20 lisatakse järgmised lõiked:

„3. Põhimääruse II jaotise kohaldamisel vastavad liikmesriikide asutused teiste

liikmesriikide asutustelt saadud taotlustele 35 tööpäeva jooksul alates

taotluse saamisest, ilma et see piiraks rakendusmääruse artikli 19a

kohaldamist.

106

4. Kui isik töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teises liikmesriigis

ilma rakendusmääruse artikli 19 lõikes 2 osutatud tõendita, välja arvatud

juhul, kui rakendusmääruse artikli 15 kohaselt tõendit ei nõuta, võib

kõnealuse teise liikmesriigi asjaomane asutus taotleda teavet selle isiku

suhtes kohaldatavate õigusaktide kohta selle liikmesriigi asutuselt, kelle

õigusaktid on esmapilgul kohaldatavad.

Kui taotluse saanud asutus ei vasta 35 tööpäeva jooksul alates taotluse

saamisest, võib taotluse esitanud asutus toimida nii, nagu tõendit ei oleks

väljastatud, ning teavitab sellest taotluse saanud asutust. Kui taotluse saanud

asutus väljastab seejärel tõendi, on tõendil asjakohasel juhul tagasiulatuv

mõju.“

16) III jaotise 1. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Haigushüvitised, pikaajalise hoolduse hüvitised, rasedus- ja sünnitushüvitised ning

nendega samaväärsed isadushüvitised“.

107

17) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Põhimääruse artikli 19 kohaldamisel esitab kindlustatud isik

viibimiskoha liikmesriigi tervishoiuteenuse või pikaajalise hoolduse

teenuse osutajale pädeva asutuse väljastatud dokumendi, mis tõendab

tema õigust saada mitterahalisi hüvitisi. Kui kindlustatud isikul sellist

dokumenti ei ole, pöördub viibimiskohajärgne asutus kas taotluse

alusel või muul viisil vajalikul alusel dokumendi saamiseks pädeva

asutuse poole.“;

108

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Põhimääruse artikli 19 lõikes 1 osutatud mitterahaliste hüvitiste all

mõeldakse mitterahalisi hüvitisi, mida antakse viibimiskoha

liikmesriigis vastavalt selle õigusaktidele ning mis osutuvad vajalikuks

meditsiinilistel põhjustel või pikaajalise hoolduse vajaduse tõttu, et

kindlustatud isik ei peaks enne oma kavandatud viibimise lõppu

pädevasse liikmesriiki tagasi pöörduma, et saada vajalikku ravi või

pikaajalise hoolduse hüvitisi.“

18) Artikli 26 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kogu loa andmise menetluse kestel on pädeval asutusel õigus nõuda, et

kindlustatud isiku vaataks elu- või viibimiskoha liikmesriigis kooskõlas

riigisisese õiguse või tavaga läbi pädeva asutuse valitud arst või vastava

kvalifikatsiooniga isik.“

109

19) Artikli 31 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädev asutus teavitab ka elu- või viibimiskohajärgset asutust pikaajalise

hoolduse rahaliste hüvitiste maksmisest, kui viimati nimetatud asutuse

kohaldatavates õigusaktides on ette nähtud pikaajalise hoolduse

mitterahalised hüvitised, mida on nimetatud põhimääruse artikli 33a lõikes 1

osutatud loetelus.“

20) Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui isik või isikute rühm vabastatakse taotluse alusel kohustuslikust ravi- või

pikaajalise hoolduse kindlustusest ning need isikud ei ole seega hõlmatud

põhimääruse kohaldamisalasse kuuluva ravi- või pikaajalise hoolduse

kindlustusskeemiga, ei muutu teise liikmesriigi asutus üksnes sellise

vabastuse tõttu vastutavaks põhimääruse III jaotise 1. peatüki kohaselt

nendele isikutele või nende pereliikmetele antavate mitterahaliste või

rahaliste hüvitiste kulude kandmise eest.“

110

21) ▌Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga liikmesriigi asutus arvutab oma kohaldatavate õigusaktide kohaselt

makstavad summad, mis vastavad vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku

kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele ning mille suhtes kooskõlas

põhimääruse artikli 53 lõike 3 punktiga c ei kohaldata teise liikmesriigi

norme maksmise lõpetamise, vähendamise või peatamise kohta.“

22) Artikli 54 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Rakendusmääruse artikli 12 lõiget 1 kohaldatakse põhimääruse artikli 60a

suhtes mutatis mutandis. Ilma et see piiraks asjaomaste asutuste

põhikohustusi, võib asjaomane isik esitada pädevale asutusele selle

liikmesriigi asutuse väljastatud dokumendi, mille õigusakte tema suhtes tema

viimasel töötamisel või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel kohaldati,

täpsustades nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodid.“

111

23) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 54a

Põhimääruse artikli 61 lõike 2 kohaldamise kord

1. Põhimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud olukorras registreerib töötu end

tööotsijana oma kõige viimase kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemise perioodi liikmesriigi tööhõivetalitustes ning esitab

hüvitise saamise taotluse kõnealuse liikmeriigi asutusele. Kui taotlus

esitatakse põhimääruse artikli 61 lõikes 2 osutatud liikmesriigi asutusele,

edastab see asutus taotluse viivitamata läbivaatamiseks kõige viimase

kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi

liikmesriigi asutusele. Esmase taotluse esitamise kuupäeva kohaldatakse

kõigi asjaomaste asutuste suhtes.

112

2. Kui kõige viimase kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise perioodi liikmesriigi asutus teeb pärast taotluse läbivaatamist

kindlaks, et töötu ei vasta põhimääruse artikli 61 lõikes 1 osutatud perioodide

liitmise tingimustele, ning kui asutusele kättesaadava teabe põhjal on selge,

et töötul on täitunud vajalik periood, et tal oleks õigus saada hüvitisi

põhimääruse artikli 61 lõike 2 kohaselt, edastab ta viivitamata dokumendi

kõnealuses sättes osutatud liikmesriigi asutusele. Kui ei ole selge, et töötul on

täitunud vajalik periood, et tal oleks õigus saada hüvitisi põhimääruse

artikli 61 lõike 2 kohaselt, võtab kõige viimase kindlustus-, töötamis- või

füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi liikmesriigi asutus enne

dokumendi saatmist ühendust kõnealuses sättes osutatud liikmesriigi

asutusega, et teha kindlaks, kas sättes osutatud periood täitus selles

liikmesriigis.

3. Lõikes 2 osutatud dokument sisaldab vajalikku teavet töötu olukorra kohta.

Dokumendi vormingu ja sisu määrab kindlaks halduskomisjon.“

113

24) Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et olla hõlmatud põhimääruse artikli 64, artikli 64a lõike 2 või

artikli 65 lõike 4 kohaldamisalaga, teavitab teise liikmesriiki suunduv

töötu enne lahkumist pädevat asutust ja taotleb temalt dokumenti, mis

tõendab, et tal säilib õigus saada hüvitist põhimääruse artikli 64 lõike 1

punktis b sätestatud tingimustel.“;

b) lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4. Töötu sihtkoha liikmesriigi asutus saadab pädevale asutusele

viivitamata dokumendi, milles on märgitud töötu tööhõivetalituses

registreerimise kuupäev ja tema uus aadress.

114

Kui ajavahemikul, mil töötul on jätkuvalt õigus saada hüvitist, ilmneb

mõni asjaolu, mis mõjutab tõenäoliselt hüvitise saamise õigust, saadab

töötu sihtkoha liikmesriigi asutus viivitamata pädevale asutusele ja

asjaomasele isikule asjakohast teavet sisaldava dokumendi.

Töötu sihtkoha liikmesriigi asutus edastab igal kuul asjakohase teabe

töötu olukorra kohta ning eelkõige selle kohta, kas isik on endiselt

registreeritud tööhõivetalitustes ja kas ta järgib korraldatud kontrolli-

ja aktiveerimiskorda või töövahendamise korda.

5. Töötu sihtkoha liikmesriigi asutus kontrollib või korraldab

kontrollimise nii, nagu oleks asjaomase isiku puhul tegemist töötuga,

kes saab hüvitisi õigusaktide alusel, mida kõnealune asutus kohaldab.

Vajaduse korral teavitab ta viivitamata pädevat asutust, kui ilmnevad

asjaolud, mis mõjutavad tõenäoliselt töötu õigust saada hüvitist, näiteks

tööle naasmine.“;

c) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Käesoleva artikli lõikeid 2–6 kohaldatakse põhimääruse artikli 64a

lõikega 1 hõlmatud olukordade suhtes mutatis mutandis.“

115

25) Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine lõige:

„-1. Pädev asutus teavitab põhimääruse artikli 65 lõikes 1, artikli 65 lõike 2

kolmandas lõigus ja artikli 65 lõikes 3 osutatud täielikult töötuid

isikuid täiel määral nende õigustest ja kohustustest ning esitab neile

dokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet töötushüvitise

saamise kohta vastavalt asjaomastele õigusaktidele. Asjaomased

asutused annavad üksteisele teavet, mis on vajalik muus liikmesriigis

kui pädevas liikmesriigis elavate töötute tööotsingute toetamiseks, ning

teavitavad üksteist kohaldatavast kontrollikorrast ja tingimustest ning

tööhõivetalitusest, kellele kõnealused isikud ennast kättesaadavaks

peavad tegema. Elukohaliikmesriigi asutus teavitab pädeva asutuse

taotlusel viivitamata pädevat asutust kõigist asjaoludest, millest ta on

teadlik ja mis tõenäoliselt mõjutavad hüvitise saamise õigust, eelkõige

sellest, kui täielikult töötu isik on elukohaliikmesriigis tööle asunud või

hakanud tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana.“;

116

b) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui töötu otsustab põhimääruse artikli 65 lõike 6 kohaselt olla

kättesaadav lisaks hüvitisi maksva liikmesriigi tööhõivetalitusele ka

hüvitisi mittemaksva liikmesriigi tööhõivetalitusele, registreerides end

seal tööotsijana, teavitab ta sellest hüvitisi maksva liikmesriigi asutust

ja tööhõivetalitust.

Hüvitisi mittemaksva liikmesriigi tööhõivetalituse taotluse korral

edastab hüvitisi maksva liikmesriigi tööhõivetalitus talle asjakohase

teabe töötu registreerimise ja tööotsingute kohta.

Hüvitisi mittemaksva liikmesriigi tööhõivetalitus teavitab pädevat

asutust tema taotlusel viivitamata ka kõigist asjaoludest, millest ta on

teadlik ja mis mõjutavad tõenäoliselt hüvitise saamise õigust, eelkõige

sellest, kui täielikult töötu isik on elukohaliikmesriigis tööle asunud või

hakanud tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana.“;

c) lõige 3 jäetakse välja.

117

26) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 56a

Tõhustatud tugi- ja koostöömeetmed seoses muus liikmesriigis kui pädevas

liikmesriigis elanud töötutega

1. Kahe või enama liikmesriigi pädevad võimuorganid või pädevad asutused

teevad koostööd ja võivad kokku leppida konkreetsed menetlused ja tähtajad

töötute olukorra kohta ning muud meetmed muus liikmesriigis kui pädevas

liikmesriigis elavate töötute tööotsingute hõlbustamiseks.

2. Asjaomased liikmesriigid tagavad, et põhimääruse artiklis 65 osutatud

töötutel on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2016/589* nende territooriumidel juurdepääs Euroopa tööturuasutuste

võrgustikule (EURES) ja piiriülestes piirkondades pakutavatele

tugiteenustele, kui need on olemas.

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta

määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste

võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja

tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL)

nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/589/oj).“

118

27) Artikli 57 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Põhimääruse artiklite 60a, 61, 62, 64 ja 65 kohaldamise sätted seoses

riigiteenistujate eriskeemiga hõlmatud isikutega“.

28) Artikli 64 lõike 1 esimene taane asendatakse järgmisega:

„– näitaja i (i = 1, 2, 3 ja 4) esindab kindlaksmääratud summa arvutamisel kasutatud

kolme vanuserühma järgmiselt:

i = 1: alla 65aastased isikud,

i = 2: 65–74aastased isikud,

i = 3: 75–84aastased isikud,

i = 4: 85aastased ja vanemad isikud;“.

119

29) Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Aastaste keskmiste kulude teatamine

1. Iga vanuserühma aastane keskmine kulu isiku kohta konkreetsel aastal

teatatakse kontrollnõukogule hiljemalt kõnealusele aastale järgneva teise aasta

lõpuks.

2. Lõike 1 kohaselt teatatud aastased keskmised kulud avaldatakse igal aastal

Euroopa Liidu Teatajas pärast nende heakskiitmist halduskomisjonis.

3. Kui liikmesriigil ei ole võimalik teatada aastaseid keskmisi kulusid konkreetse

aasta kohta lõikes 1 osutatud tähtajaks, taotleb ta samaks tähtajaks

halduskomisjonilt ja kontrollnõukogult luba kasutada kõnealuse liikmesriigi

puhul aastaseid keskmisi kulusid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas

aasta kohta, mis eelnes konkreetsele aastale, mille kohta andmeid ei ole

edastatud. Sellise loa taotlemisel selgitab liikmesriik, miks tal ei ole võimalik

teatada aastaseid keskmisi kulusid kõnealuse aasta kohta. Kui halduskomisjon

kiidab pärast kontrollnõukogu arvamuse kaalumist liikmesriigi taotluse heaks,

avaldatakse aastale, mille kohta andmeid ei ole edastatud, eelnenud aasta kohta

aastased keskmised kulud uuesti Euroopa Liidu Teatajas.

4. Lõike 3 kohast luba ei anta kahel järjestikusel aastal.“

120

30) Artikli 66 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Põhimääruse artiklites 35 ja 41 sätestatud liikmesriikide asutuste vahelised

tagasimaksed tehakse kontaktasutuse vahendusel. Tagasimaksete tegemiseks

põhimääruse artiklite 35 ja 41 kohaselt võib kasutada eraldi kontaktasutust.

Vastastikused nõuded võidakse kontaktasutuste vahel tasaarveldada.“

31) Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 5 teises lõigu ja artikli 73 lõike 2

puhul ei alga käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade

arvestamine enne, kui on tehtud kindlaks pädev asutus.“;

b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kontrollnõukogu hõlbustab lõplikku arveldamist juhtudel, kui lõikes 6

nimetatud tähtaja jooksul ei leita lahendust, ning esitab ühe osalise

põhjendatud taotluse alusel oma arvamuse vaidluse kohta üheksa kuu

jooksul pärast küsimuse talle suunamist.“

121

32) Artikli 68 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Viivis arvutatakse Euroopa Keskpanga poolt tema põhiliste

refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatava intressimäära alusel, millele

liidetakse kaks protsendipunkti. Kohaldatakse intressimäära, mis kehtib

maksekuu esimesel päeval.“

33) Artikkel 70 jäetakse välja.

34) Artikli 72 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui rakendusmääruse artiklis 73 ei ole sätestatud teisiti, võib juhul, kui ühe

liikmesriigi asutus on isikule alusetult hüvitist maksnud, kõnealune asutus

tema kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel ja piirides taotleda

mis tahes muu liikmesriigi asutuselt, kes peab asjaomasele isikule hüvitist

maksma, et alusetult makstud summa peetaks kinni asjaomasele isikule

võlgnetavatest või jooksvalt makstavatest summadest, olenemata

sotsiaalkindlustuse liigist, mille raames kõnealust hüvitist makstakse. Viimati

nimetatud liikmesriigi asutus peab kõnealuse summa kinni tema

kohaldatavate õigusaktidega selliseks tasaarvestuseks ettenähtud tingimustel

ja piirides, nagu oleks tegemist tema enda poolt ülemääraselt makstud

summadega, ja kannab kinnipeetud summa üle alusetult hüvitist maksnud

asutusele.“

122

35) Artikkel 73 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 73

Alusetult antud rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste ja ▌sissemaksete tagasimaksed

▌kohaldatava õiguse tagasiulatuva muutmise või muude olukordade puhul, kus

asutusel puudus pädevus

1. Kohaldatava õiguse tagasiulatuva muutmise korral, sealhulgas olukordades,

millele on osutatud rakendusmääruse artikli 6 lõigetes 4 ja 5, samuti muudel

juhtudel, kui asutus, millel puudus pädevus, maksis või andis alusetult

hüvitisi või sai alusetult sissemakseid, koostab nimetatud asutus aruande

makstud või saadud summa kohta ja saadab selle asjaomaste tagasimaksete

eest pädevaks tunnistatud asutusele kuue kuu jooksul alates kohaldatavate

õigusaktide muudatuse kindlaksmääramisest või hüvitiste andmise või

sissemaksete saamise eest vastutava asutuse kindlakstegemisest.

2. ▌Mitterahaliste hüvitiste ▌kulud maksab tagasi asutus, kes on tunnistatud

pädevaks vastavalt rakendusmääruse artiklitele 66–68.

123

3. Rahaliste hüvitiste maksmiseks pädevaks tunnistatud asutus arvab makstud

summa, mille ta peab tagasi maksma asutusele, millel puudus pädevus või mis

oli pädev ainult ajutiselt, maha vastavatest hüvitistest, mida ta asjaomasele

isikule võlgneb, ning kannab mahaarvatud summa viivitamatult üle viimati

nimetatud asutusele.

Kui alusetult makstud hüvitiste summa on suurem kui pädevaks tunnistatud

asutuse võlgnetav summa või kui võlgnevused puuduvad, arvab pädevaks

tunnistatud asutus kõnealuse summa maha jooksvalt makstavatest summadest

tema kohaldatavate õigusaktidega ▌ette nähtud tingimustel ja piirides, ning

kannab mahaarvatud summa viivitamata üle alusetult rahalisi hüvitisi maksnud

asutusele nende tagasimaksmise eesmärgil.

4. Asutus, kes on saanud füüsiliselt või juriidiliselt isikult alusetult sissemakseid,

maksab kõnealused summad nende maksjale tagasi alles pärast seda, kui see

asutus on asjaomased summad pädevaks tunnistatud asutuse kaasabil kindlaks

teinud.

Pädevaks tunnistatud asutuse taotluse alusel, mis esitatakse hiljemalt kolm

kuud pärast seda, kui asutus on saanud makstud või saadud summade

aruande, kannab alusetult sissemakseid saanud asutus need sissemaksed

kõnealusel perioodil pädevaks tunnistatud asutusele üle, et lahendada olukord

seoses sissemaksetega, mille füüsilised või juriidilised isikud pädevaks

tunnistatud asutusele võlgnevad. Ülekantud sissemakseid käsitatakse pädevaks

tunnistatud asutusele tagasiulatuvalt makstud sissemaksetena.

124

Kui alusetult saadud sissemaksete summa on suurem kui summa, mille

juriidilised või füüsilised isikud pädevaks tunnistatud asutusele võlgnevad,

maksab alusetult sissemakseid saanud asutus ülemäärase summa füüsilisele või

juriidilisele isikule riigisisese õiguse kohaselt arvutatuna tagasi.

5. Riigisisestes õigusnormides sätestatud tähtajad ei ole mõjuv põhjus keelduda

asutustevaheliste nõuete tagasimaksmisest käesoleva artikli alusel.

6. Rakendusmääruse artikli 5 lõike 5 või artikli 6 lõike 3 kohase menetluse

puhul ei kohaldata käesolevat artiklit nõuete suhtes, mis on menetluse

alustamise kuupäeval vanemad kui 36 kuud ▌.

7. Kaks või enam liikmesriiki võivad kokku leppida konkreetsetes sätetes või

menetlustes, mis erinevad nendest, mis on esitatud käesoleva artikli

lõigetes 1–6, ning võivad seoses mitterahaliste hüvitistega kohaldada

põhimääruse artikli 35 lõiget 3, tingimusel et need sätted ja menetlused ei ole

asjaomaste isikute jaoks ebasoodsad.

8. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjaliku korra kehtestab

halduskomisjon.“

125

36) Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 1 lisatakse järgmine taane:

„– kuupäev, millal võlgnevus peab vastavalt taotluse esitava asutuse

liikmesriigi õigusaktidele olema tasutud.“;

126

b) lõige 3 jäetakse välja;

c) lisatakse järgmine lõige:

„4. Kui sotsiaalkindlustusmakse tagasimakse on seotud isikuga, kes elab või

viibib teises liikmesriigis, võib liikmesriik, kes peab tagasimakse tegema,

teavitada kooskõlas rakendusmääruse artikli 2 lõikega 2 eelseisvast

tagasimaksest elu- või viibimiskoha liikmesriiki, ilma et oleks selleks

saanud eelneva taotluse.“

127

37) Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Teatamine

1. Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitava asutuse taotlusel ning

kooskõlas oma liikmesriigis kehtivate samalaadsetest juriidilistest

dokumentidest ja otsustest teatamist käsitlevate normidega adressaadile

kõigist taotluse esitava asutuse liikmesriigist pärit juriidilistest dokumentidest

ja otsustest, sealhulgas kohtudokumentidest ja -otsustest, mis on seotud

nõude või selle sissenõudmisega.

2. Teatamistaotlusele lisatakse tüüpvorm, mis sisaldab vähemalt järgmisi

andmeid ning teatatavat juriidilist dokumenti või otsust:

a) nimi, aadress ja muud adressaadi tuvastamiseks vajalikud andmed;

b) teate eesmärk ja ajavahemik, mille jooksul teatamine peab toimuma;

c) teatatava juriidilise dokumendi või otsuse kirjeldus ning asjaomase

nõude laad ja summa;

d) nimi, aadress ja muud kontaktandmed järgmise kohta:

i) teatatava juriidilise dokumendi või otsuse eest vastutav asutus, ja

ii) kui see erineb alapunktis i osutatud asutusest, siis asutus, kellelt

saab lisateavet teatamise kohta või maksekohustuse vaidlustamise

korra kohta.

128

3. Taotluse saanud asutus teavitab viivitamata taotluse esitavat asutust tema

teatamistaotluse saamise järel võetud meetmetest ning eelkõige kuupäevast,

mil otsus või juriidiline dokument adressaadile edastati.

4. Taotluse esitav asutus esitab käesoleva artikli kohase teatamistaotluse ainult

juhul, kui tal ei ole võimalik teatada vastavalt normidele, mis reguleerivad

asjaomastest dokumentidest teatamist tema liikmesriigis, või kui selline

teatamine tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

5. Taotluse saanud asutus tagab, et teatamine taotluse saanud asutuse

liikmesriigis toimub kooskõlas taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivate

riigisiseste õigus- ja haldusnormidega.

6. Lõike 5 kohaldamine ei mõjuta muu, taotluse esitava asutuse liikmesriigi

võimuorgani poolse teatamise vormi kasutamist vastavalt selles liikmesriigis

kehtivatele normidele. Taotluse esitava asutuse liikmesriigi võimuorgan võib

teatada teise liikmesriigi territooriumil asuvale isikule mis tahes dokumendist

otse tähitud kirjaga või elektrooniliselt.“

129

38) Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Taotluse esitava asutuse taotlusel nõuab taotluse saanud asutus sisse

nõuded, mille kohta on olemas taotluse esitava asutuse liikmesriigis

täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument. Sissenõudmistaotlustele

lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist

taotluse saanud asutuse liikmesriigis.“;

b) lõike 2 punkt b kustutatakse.

130

c) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Enne kui taotluse esitav asutus esitab sissenõudmistaotluse, tuleb

kohaldada taotluse esitava asutuse liikmesriigis kehtivat asjakohast

sissenõudmismenetlust, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) kui on ilmne, et taotluse esitava asutuse liikmesriigis ei ole

sissenõudmise rahuldamiseks vara või et sellise menetluse

tulemusel ei tasuta nõuet täielikult, ja taotluse esitaval asutusel on

konkreetne teave, mis näitab, et asjaomasel isikul on taotluse

saanud asutuse liikmesriigis vara;

b) kui selliste menetluste kasutamine taotluse esitava asutuse

liikmesriigis tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi.

Kui taotluse saanud asutus saab taotluse esitavalt asutuselt

sissenõudmistaotluse, esitab taotluse esitav asutus taotluse saanud

asutuse nõudmisel lisateavet, mida taotluse saanud asutus vajab nõude

sissenõudmiseks. Taotluse esitav asutus ei ole kohustatud esitama

rakendusmääruse artikli 76 lõikes 3 täpsustatud teavet.

4. Sissenõudmistaotlus sisaldab ühtlasi taotluse esitava asutuse kinnitust

selle kohta, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.“;

131

d) lisatakse järgmine lõige:

„6. Nõude sissenõudmise taotlusele võib lisada muid taotluse esitava asutuse

liikmesriigis väljastatud ja nõudega seotud dokumente.“

39) Artiklid 79–82 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 79

Sissenõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument

1. Ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud

asutuse liikmesriigis, kajastab täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise

dokumendi materiaalõiguslikku sisu ning see on ainus alus taotluse saanud

asutuse liikmesriigis võetavatele sissenõudmismeetmetele ja

ettevaatusabinõudele. Seda ei pea kõnealuses liikmesriigis tunnustama,

täiendama ega asendama.

132

2. Täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument sisaldab järgmist:

a) nimi, aadress ja muu asjaomase füüsilise või juriidilise isiku või tema

varasid valdava kolmanda isiku identifitseerimiseks vajalik teave;

b) nõude hindamise eest vastutava asutuse nimi, aadress ja muu asjakohane

teave, ja kui see on erinev, siis asutus, kust saab lisateavet nõude või

maksekohustuse vaidlustamise võimaluste kohta;

c) teave, mis on vajalik niisuguse juriidilise dokumendi tuvastamiseks, mis

lubab nõude täitmisele pööramist ja mis on väljastatud taotluse esitava

asutuse liikmesriigis;

d) nõude kirjeldus, sealhulgas selle laad, nõudega hõlmatud periood, nõude

täitmise tähtpäev ja kõik muud asjaomased kuupäevad seoses täitmisele

pööramisega, ning nõude summa, sealhulgas põhinõue, kõik viivised,

rahatrahvid, haldustrahvid ja kõik muud tasumisele kuuluvad tasud ja

kulud, mis on esitatud nii taotluse esitava asutuse kui ka taotluse saanud

asutuse liikmesriigi vääringus;

133

e) kuupäev, mil taotluse esitav asutus või taotluse saanud asutus juriidilisest

dokumendist adressaadile teatas;

f) kuupäev, millest alates, ja ajavahemik, mille jooksul on täitmisele

pööramine taotluse esitava asutuse liikmesriigis kehtivate õigusaktide

kohaselt võimalik;

g) muu asjakohane teave. ▌

Artikkel 80

Maksmiskord ja maksete tähtpäevad

1. Nõuded nõutakse sisse taotluse saanud asutuse liikmesriigi vääringus.

Artikli 85 lõike 1a kohaselt kannab taotluse saanud asutus kogu tema poolt

sissenõutava nõude summa taotluse esitavale asutusele üle.

Nõude summa ülekandmisel taotluse esitavale asutusele esitab taotluse

saanud asutus ka asjaomase füüsilise või juriidilise isiku identifitseerimisega

seotud asjakohase teabe, nagu on osutatud rakendusmääruse artikli 79

lõikes 2.

134

2. Taotluse saanud asutus võib oma liikmesriigis kehtivate õigus- ja

haldusnormide kohaselt anda võlgnikule lisaaega maksmiseks või lubada tal

maksta osade kaupa. Viivised, mida taotluse saanud asutus lisamakseaja eest

nõuab, tuleb samuti taotluse esitavale asutusele üle kanda. Seejärel teavitab

taotluse saanud asutus sellisest otsusest taotluse esitavat asutust.

Alates sissenõudmistaotluse saamise kuupäevast nõuab taotluse saanud

asutus hilinenud maksmise eest viivist taotluse saanud asutuse liikmesriigis

kehtivate õigus- ja haldusnormide kohaselt.

Artikkel 81

Nõude või selle sissenõudmise täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi

vaidlustamine ning täitemeetmete vaidlustamine

1. Kui huvitatud isik vaidlustab sissenõudmismenetluse ajal nõude, taotluse

esitava asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise

dokumendi või taotluse saanud asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist

lubava ühtse juriidilise dokumendi või taotluse esitava asutuse liikmesriigi

võimuorgani esitatud teate kehtivuse, pöördub kõnealune huvitatud isik

taotluse esitava asutuse liikmesriigi asjakohase võimuorgani poole kooskõlas

selles liikmesriigis kehtivate õigusaktidega. Taotluse esitav asutus teavitab

sellest viivitamata taotluse saanud asutust. Kõnealusest pöördumisest võib

taotluse saanud asutust teavitada ka huvitatud isik.

135

2. Niipea kui taotluse saanud asutus on taotluse esitavalt asutuselt või

huvitatud isikult saanud lõikes 1 osutatud teate või teabe, peatab ta

täitemenetluse kuni asjakohase võimuorgani otsuseni, välja arvatud juhul,

kui taotluse esitav asutus esitab kooskõlas käesoleva lõike teise lõiguga

nõude sissenõudmise taotluse. Ilma et see piiraks rakendusmääruse artikli 84

kohaldamist, võib taotluse saanud asutus rakendada nõude sissenõudmise

tagamiseks ettevaatusabinõusid, kui selline tegevus on samalaadsete nõuete

puhul tema liikmesriigis kehtivate õigusnormidega lubatud.

Olenemata esimesest lõigust võib taotluse esitav asutus kooskõlas oma

liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega esitada taotluse saanud

asutusele põhjendatud taotluse vaidlustatud nõude sissenõudmiseks, kui

taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivate asjakohaste õigus- ja

haldusnormidega on selline tegevus ette nähtud. Kui vaidlustamise tulemusel

tehakse lõpuks otsus võlgniku kasuks, vastutab taotluse esitav asutus

sissenõutud summade tagasimaksmise ja tasumisele kuuluvate hüvitiste

maksmise eest kooskõlas taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivate

õigusaktidega.

136

3. Taotluse saanud asutuse liikmesriigis võetud täitemeetmete või taotluse

saanud asutuse võimuorgani esitatud teate kehtivuse vaidlustamise korral

pöördutakse selle liikmesriigi asjakohase võimuorgani poole kooskõlas seal

kehtivate õigusnormidega.

Artikkel 81a

Tagasivõtmised ja muutmised

1. Taotluse esitav asutus teavitab taotluse saanud asutust viivitamata kõigist

oma sissenõudmistaotluse hilisematest muudatustest või oma taotluse

tagasivõtmisest, esitades sellise muutmise või tagasivõtmise põhjused.

2. Kui taotluse muutmise aluseks on artikli 81 lõikes 1 osutatud asjaomase

võimuorgani otsus, edastab taotluse esitav asutus kõnealuse otsuse koos

taotluse saanud asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist lubava

läbivaadatud ühtse juriidilise dokumendiga taotluse saanud asutusele.

Taotluse saanud asutus võtab läbivaadatud juriidilise dokumendi alusel

täiendavaid sissenõudmismeetmeid.

137

Taotluse saanud asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist lubava algse ühtse

juriidilise dokumendi alusel juba võetud sissenõudmismeetmeid või

rakendatud ettevaatusabinõusid võib läbivaadatud juriidilise dokumendi

alusel jätkuvalt võtta ja rakendada, välja arvatud juhul, kui taotlust

muudetakse taotluse esitava asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist lubava

esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud asutuse liikmesriigis

täitmisele pööramist lubava algse ühtse juriidilise dokumendi kehtetuse tõttu.

Läbivaadatud juriidilise dokumendi suhtes kohaldatakse artikleid 79 ja 81.

3. Kui taotlust muudetakse muul põhjusel kui lõikes 2 osutatud põhjus ja kui

muudatus hõlmab nõude summa vähendamist, siis jätkab taotluse saanud

asutus sissenõudmise või juba rakendatud ettevaatusabinõudega, piirdudes

üksnes nõude veel tasumata osaga.

138

Artikkel 82

Abi andmise piirangud

1. Ilma et see piiraks taotluse saanud asutuse pädevust anda abi, ei ole taotluse

saanud asutus kohustatud:

a) andma rakendusmääruse artiklites 78–81 ette nähtud abi, kui nõude

sissenõudmine põhjustaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid

majanduslikke või sotsiaalseid raskusi taotluse saanud asutuse

liikmesriigis, juhul kui taotluse saanud asutuse liikmesriigis kehtivad

õigus- või haldusnormid võimaldavad selliseid meetmeid võtta

samalaadsete riigisiseste nõuete puhul;

b) andma rakendusmääruse artiklites 76–81 ette nähtud abi, kui

rakendusmääruse artikli 76, 77 või 78 kohaselt esitatud esmane taotlus

käsitleb rohkem kui viis aastat vanu nõudeid, arvestades alates nõude

täitmise tähtajast taotluse esitava asutuse liikmesriigis kuni esmase

abitaotluse esitamise kuupäevani.

Seoses punktiga b loetakse juhul, kui nõue või taotluse esitava asutuse

liikmesriigis täitmisele pööramist lubav esmane juriidiline dokument

vaidlustatakse, viieaastane periood alanuks kuupäevast, mil nõuet või

sissenõudmist lubavat juriidilist dokumenti ei saa enam vaidlustada.

139

Lisaks hakatakse juhul, kui taotluse esitava asutuse liikmesriigi

võimuorganid on kiitnud heaks makse tähtaja edasilükkamise või osade

kaupa maksmise, viieaastast perioodi arvestama kuupäevast, mil kogu

makseperiood on lõppenud.

Sellistel juhtudel ei ole taotluse saanud asutus kohustatud abi andma seoses

nõuetega, mille puhul on möödunud üle kümne aasta taotluse esitava

asutuse liikmesriigi nõude täitmise tähtajast.

2. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitavat asutust abitaotluse

tagasilükkamise põhjustest.“

140

40) Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 84

Ettevaatusabinõud

1. Taotluse esitava asutuse põhjendatud taotluse alusel rakendab taotluse saanud

asutus ettevaatusabinõusid kooskõlas liikmesriigis kehtiva riigisisese õiguse ja

▌ haldustavaga▌, et tagada nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse

esitava asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument

vaidlustatakse taotluse esitamise ajal või kui nõude kohta ei ole veel koostatud

taotluse esitava asutuse liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist

dokumenti, sel määral, mil ettevaatusabinõud oleksid sarnases olukorras

võimalikud ka taotluse esitava asutuse liikmesriigi õiguse ja haldustavade

kohaselt.

Taotluse esitava asutuse liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubav

dokument, mis on seotud nõudega, mille jaoks vastastikust abi taotletakse,

lisatakse asjakohasel juhul taotluse saanud asutuse liikmesriigis

ettevaatusabinõude rakendamise taotlusele. Seda dokumenti ei pea taotluse

saanud asutuse liikmesriigis tunnustama, täiendama ega asendama.

2. Ettevaatusabinõude rakendamise taotlusele võib lisada teisi nõudega seotud

dokumente, mis on väljastatud taotluse esitava asutuse liikmesriigis.

3. Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel kohaldatakse rakendusmääruse

artiklites 78, 79, 81 ja 82 kehtestatud sätteid ja menetlusi mutatis mutandis.“

141

41) Artikli 85 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Taotluse saanud asutus nõuab asjaomaselt füüsiliselt või juriidiliselt isikult

sisse ja peab kinni kõik kulud, mida ta sissenõudmisega seoses kannab, ning

teeb seda kooskõlas õigusnormidega, mida kohaldatakse taotluse saanud

asutuse liikmesriigis samalaadsete nõuete suhtes.

1a. Kui sissenõudmisega seotud kulusid ei ole lisaks nõude summale võimalik

sisse nõuda võlgnikult, arvatakse need kulud maha mis tahes summast, mis

tegelikult sisse nõuti, või, kui see ei ole võimalik, hüvitab need taotluse esitav

asutus. Taotluse esitav asutus ja taotluse saanud asutus võivad kokku leppida

konkreetse juhtumiga seotud hüvitamiskorra või selles, et selliste kulude

hüvitamisest loobutakse.“

142

42) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 85a

Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes

1. Taotluse esitava ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning kooskõlas taotluse

saanud asutuse kehtestatud korraga võivad taotluse esitava asutuse volitatud

ametnikud käesolevas jaos sätestatud vastastikuse abi edendamiseks:

a) viibida ametiruumides, kus taotluse saanud asutuse liikmesriigi

haldusasutused täidavad oma ülesandeid;

b) viibida taotluse saanud asutuse liikmesriigi territooriumil tehtava

haldusuurimise juures;

c) abistada taotluse saanud asutuse liikmesriigi pädevaid ametnikke

kõnealuses liikmesriigis toimuva kohtumenetluse ajal.

2. Kui see on lubatud taotluse saanud asutuse liikmesriigi kehtivate

õigusaktidega, võib lõikes 1 ▌osutatud kokkuleppega ette näha, et taotluse

esitava asutuse liikmesriigi ametnikud küsitlevad üksikisikuid ja kontrollivad

dokumente.

3. Taotluse esitava asutuse volitatud ametnikel, kes tegutsevad lõike 1 või 2

kohaselt, peab olema volikiri, mis kinnitab nende isikut ja ametialaseid

volitusi.“

143

43) Artikkel 86 jäetakse välja.

44) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 86a

Õigus võtta vastu rakendusakte

1. Komisjon täpsustab rakendusaktidega sissenõudmismenetlust.

Rakendusaktidega kehtestatakse järgmine:

a) käesoleva jao kohaldamiseks vajalik praktiline kord kooskõlas

artikliga 4 asjaomasele isikule teabe ja dokumentide või otsuste

elektroonilisel teel saatmiseks;

b) artiklis 79 osutatud ühtse juriidilise dokumendi vorming;

c) teave, mille taotluse saanud asutus esitab taotluse esitavale asutusele

taotluse seisu või tulemuse kohta ning sellega seoses kohaldatava

ajaraamistiku kohta;

d) meetmed, mida asjaomased asutused on kohustatud võtma seoses

sissenõudmistaotlusega seotud nõude muutmise või tagasivõtmisega;

e) täiendavad üksikasjalikud normid, mis on vajalikud artikli 75 lõike 2,

artiklite 76, 77, 78, 79, 80 ja 81, artikli 82 lõike 1, artikli 83 lõike 1 teise

lõigu ning artiklite 84, 85 ja 85a rakendamiseks; ning

f) sellise summade miinimumkünnise kindlaksmääramine, mille kohta

saab esitada sissenõudmistaotluse.

144

2. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas põhimääruse artikli 88c

lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

45) Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka põhimääruse artikli 1 punktis vb

nimetatud pikaajalise hoolduse hüvitise saaja või taotleja sõltuvusastme

kindlaksmääramisel või kontrollimisel.“;

b) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Erandina põhimääruse artikli 76 lõikes 2 sätestatud tasuta vastastikuse

halduskoostöö põhimõttest hüvitab käesoleva artikli lõigetes 1–5

osutatud kontrollide kulud asutusele, kellele anti ülesanne need kontrollid

teha, sellise ülesande andnud deebitorasutus. Kui asutus, kellel paluti

teha kontroll, kasutab tulemusi ka omal algatusel asjaomasele isikule

hüvitiste andmiseks tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, siis ta

eelmises lauses osutatud kulusid tagasi ei nõua. ▌“

145

46) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 87a

Hindamine

Hiljemalt... [viis aastat pärast muutmismääruse jõustumise kuupäeva] hindab

komisjon rakendusmääruse II jaotises osutatud tähtaegade järgimist ja kõnealuse

määruse artikli 14 lõikes 5a sätestatud normide rakendamist.

Komisjon hindab ka seda, kas on asjakohane laiendada põhimääruse kohaste

pikaajalise hoolduse hüvitiste kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka tööga seotud

hüvitisi.

Komisjon esitab oma hindamise tulemusi sisaldava aruande Euroopa

Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Liikmesriigid esitavad komisjonile selle aruande koostamiseks vajaliku teabe.“

47) Artikli 89 lõige 3 jäetakse välja.

48) Artikkel 92 jäetakse välja.

49) Artikkel 93 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 93

Üleminekusätted

Põhimääruse artikleid 87, 87a ja 87b kohaldatakse rakendusmäärusega hõlmatud

olukordade suhtes.“

146

50) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 94a

Töötushüvitistega seotud üleminekusätted

1. Artikleid 56 ja 70 ning 5. lisa kohaldatakse nende enne ... [muutmismääruse

jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt töötushüvitiste suhtes, mille

taotlused esitati enne artikli 97 teise lõigu punktis 2 ning kolmandas ja

neljandas lõigus sätestatud asjakohaseid kohaldamiskuupäevi.

147

2. Artiklit 73 kohaldatakse selle enne ... [muutmismääruse jõustumise kuupäev]

kehtinud versioonis jätkuvalt enne ... [24 kuud pärast muutmismääruse

jõustumise kuupäeva] algatatud tasaarveldamiste suhtes.

3. IV jaotise III peatüki 3. jagu kohaldatakse selle enne ... [muutmismääruse

jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt taotluste ja vaidlustamiste

suhtes, mis esitati enne ... [24 kuud pärast muutmismääruse jõustumise

kuupäeva].“

51) Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teise lõigu sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Määrus (EMÜ) nr 574/72 jääb siiski jõusse, välja arvatud artikkel 107, ning

säilitab õigusliku mõju järgmise suhtes: ▌“;

b) lisatakse järgmine lõige:

„1a.Seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktidega reguleeritakse

valuuta konverteerimise norme artikliga 90. ▌“

52) Artikkel 97 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 97

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. See jõustub 1. mail 2010.

148

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse järgmisi kohaldamiskuupäevi:

1) järgmisi sätteid alates... [muutmismääruse jõustumise kuupäev] kehtivas

versioonis kohaldatakse alates sellest kuupäevast:

a) artikli 1 lõige 2;

b) artikli 2 lõiked 2a, 5 ja 6;

c) artikli 3 lõige 3;

d) artikli 19 lõiked 2 ja 3;

e) artikli 26 lõige 4;

f) artikli 43 lõige 3;

g) artikkel 65;

h) artikli 66 lõige 2;

i) artikli 68 lõige 2;

j) artikli 75 lõiked 1, 3 ja 4;

k) artiklid 85a, 86 ja 86a;

l) artikli 87 lõiked 4 ja 6;

m) artikkel 87c;

n) artikli 89 lõige 3;

o) artiklid 92, 93 ja 94a;

p) artikli 96 lõiked 1 ja 1a;

q) lisa 1;

149

2) järgmisi sätteid alates... [muutmismääruse jõustumise kuupäev] kehtivas

versioonis kohaldatakse alates... [24 kuud pärast muutmismääruse jõustumise

kuupäeva]:

a) artikli 5 lõiked 2–5;

b) artikli 14 lõiked 1, 1a, 3, 5a, 10 ja 12;

c) artikkel 15;

d) artikli 16 lõiked 1, 2, 3 ja 5;

e) artikkel 19a;

f) artikli 20 lõiked 3 ja 4;

g) artikli 25 lõiked 1 ja 3;

h) artikli 31 lõige 2;

i) artikli 32 lõige 1;

j) artikli 54 lõige 1;

k) artikkel 54a;

150

l) artikli 55 lõiked 1, 4, 5 ja 7;

m) artikli 56 lõiked -1, 1 ja 3;

n) artikkel 56a;

o) artikli 67 lõiked 3 ja 7;

p) artikkel 70;

q) artikli 72 lõige 1;

r) artiklid 73 ja 77;

s) artikli 78 lõiked 1–4 ja 6;

t) artiklid 79–82 ja 84;

u) artikli 85 lõiked 1 ja 1a;

v) 5. ja 6. lisa;

3) artiklit 64 kohaldatakse alates... [muutmismääruse jõustumise kuupäev]

kehtivas versioonis alates... [muutmismääruse jõustumise kalendriaastale

järgnev kalendriaasta] 1. jaanuarist.

Olenemata käesoleva artikli teise lõigu punktidest 1 ja 2 kohaldatakse isikute

suhtes, kelle viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise

ajal oli pädev liikmesriik Luksemburg, artikleid 56 ja 70 ning 5. lisa versioonis,

mis kehtis enne ... [muutmismääruse jõustumise kuupäev], kuni ... [viis aastat

pärast muutmismääruse jõustumise kuupäeva]. Selle aja jooksul ei kohaldata

Luksemburgi suhtes artiklit 56a.

151

Luksemburg võib komisjonile teatada, et kolmandas lõigus osutatud tähtaega

on vaja pikendada kuni ... [seitse aastat pärast muutmismääruse jõustumise

kuupäeva]. Sellisest pikendamisest teatatakse mõistliku aja jooksul enne

kolmandas lõigus osutatud ajavahemiku lõppu. Kõnealune teatis avaldatakse

Euroopa Liidu Teatajas.

53) Määruse (EÜ) nr 987/2009 lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse

II lisale.

152

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub ▌selle ▌Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgneva

kuu esimesel päeval.

153

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

154

I LISA

Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisade muudatused

Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisasid muudetakse järgmiselt.

1) I lisa muudetakse järgmiselt:

a) I osa muudetakse järgmiselt:

i) kande „BULGAARIA“ järele lisatakse järgmine kanne:

„TŠEHHI VABARIIK

Ülalpidamistoetuste ettemaksed ülalpidamistoetuste ettemaksete

seaduse (nr 588/2020 Coll.) alusel“;

ii) kanne „EESTI“ asendatakse järgmisega:

„EESTI

Elatisabi 1. jaanuari 2017. aasta perehüvitiste seaduse alusel“;

iii) kanne „SLOVAKKIA“ asendatakse järgmisega:

„SLOVAKKIA

Alimentide asendushüvitis seaduse nr 201/2008 Coll. (muudetud kujul)

alusel“;

155

iv) kanne „ROOTSI“ asendatakse järgmisega:

„ROOTSI

Ülalpidamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) peatükid 17–

19)“;

b) II osa muudetakse järgmiselt:

i) kanne „LEEDU“ asendatakse järgmisega:

„LEEDU

Laste ülalpidamistoetused laste ülalpidamistoetuste seaduse alusel“;

ii) kanne „UNGARI“ jäetakse välja;

156

iii) kanne „POOLA“ asendatakse järgmisega:

„POOLA

Ühekordne sünnitoetus (perehüvitiste seadus)

Ühekordne toetus lapse sünni puhul, kellel on diagnoositud raske ja

pöördumatu puue või ravimatu eluohtlik haigus, mis tekkis lapse

sünnieelsel arenguperioodil või sünnituse käigus“;

iv) kanne „RUMEENIA“ jäetakse välja;

v) kanne „SLOVAKKIA“ asendatakse järgmisega:

„SLOVAKKIA

Sünnitoetus“;

vi) kanne „SOOME“ asendatakse järgmisega:

„Rasedus- ja sünnituspakett, ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus

ning rasedus- ja sünnitustoetuse seadusega (477/1993) sätestatud

ühekordne hüvitis rahvusvahelise lapsendamisega seotud kulude

katteks“;

157

vii) lisatakse järgmine kanne:

„ROOTSI

Lapsendamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110)

21. peatükk)“.

2) II lisa muudetakse järgmiselt:

a) kanded „TAANI – SOOME“ ja „TAANI – ROOTSI“ jäetakse välja;

b) kanne „SAKSAMAA – AUSTRIA“ asendatakse järgmisega:

„SAKSAMAA – AUSTRIA

4. oktoobri 1995. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 14 lõike 2

punktid g, h, i ja j (pädevuse kindlaksmääramine riikide vahel seoses

varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega);

kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.“;

c) kanded „HISPAANIA – PORTUGAL“ ja „SOOME – ROOTSI“ jäetakse

välja.

158

3) III lisast jäetakse välja kanded „EESTI“, „HISPAANIA“, „HORVAATIA“,

„ITAALIA“, „LEEDU“, „UNGARI“, „MADALMAAD“, „SOOME“ ja „ROOTSI“.

4) IV lisa muudetakse järgmiselt:

a) kande „SAKSAMAA“ järele lisatakse kanne „EESTI“;

b) kande „KÜPROS“ järele lisatakse kanne „LÄTI“;

c) kande „LÄTI“ järele lisatakse kanne „LEEDU“;

d) kande „UNGARI“ järele lisatakse kanne „MALTA“;

e) kande „POOLA“ järele lisatakse kanne „PORTUGAL“;

f) kande „PORTUGAL“ järele lisatakse kanne „RUMEENIA“;

g) kande „SLOVEENIA“ järele lisatakse kanne „SLOVAKKIA“;

h) kande „SLOVAKKIA“ järele lisatakse kanne „SOOME“;

i) kande „ROOTSI“ järele lisatakse kanne „ÜHENDKUNINGRIIK“.

159

5) VI lisast jäetakse välja kanne „SOOME“.

6) VIII lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

a) kanne „LEEDU“ asendatakse järgmisega:

„LEEDU

Kõik taotlused sotsiaalkindlustuse lesepensioni saamiseks, mis arvutatakse

lesepensioni põhisumma alusel (sotsiaalkindlustuspensionite seadus).“;

b) kandes „AUSTRIA“ asendatakse punkt g järgmisega:

„g) Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 22. detsembri 2018. aasta

föderaalseaduse alusel, mis käsitleb Austria notarite pensionieraldisi –

NVG 2020.

h) Varajase startija toetus 9. septembri 1955. aasta üldise

sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz –

ASVG) paragrahvide 262a ja 286a, 11. oktoobri 1978. aasta

kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse

(Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) paragrahvi 144a

ning 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse

(Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) paragrahvi 135a alusel.“

160

7) IX lisa muudetakse järgmiselt:

a) I osa muudetakse järgmiselt:

i) kande „TAANI“ järele lisatakse järgmine kanne:

„EESTI

Töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse alusel“;

ii) kanne „SOOME“ asendatakse järgmisega:

„SOOME

Abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekusätete

kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse

jõustamise seadus (569/2007))

Lapsepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt

riiklikule pensioniseadusele (riiklik pensioniseadus (568/2007))“;

161

b) II osas asendatakse kanne „LEEDU“ järgmisega:

„LEEDU

a) Sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse

sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel

b)  Sotsiaalkindlustuse lese- ja orvupensionid, mis arvutatakse surnud

isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt sotsiaalkindlustuspensionide

seadusele“;

c) III osa kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„12. juuni 2012. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon“.

8) X lisa muudetakse järgmiselt:

a) kanne „TŠEHHI VABARIIK“ jäetakse välja;

b) kandes „SAKSAMAA“ asendatakse punkt b järgmisega:

„b) Bürgergeld, põhihüvitis tööotsijatele vastavalt sotsiaalseadustiku

II köitele“;

162

c) kannet „EESTI“ muudetakse järgmiselt:

i) punkt a jäetakse välja;

ii) lisatakse järgmine punkt:

„c) Üksi elava pensionäri toetus (6. septembri 2016. aasta

sotsiaalhoolekandeseadus)“;

d) kanne „LEEDU“ asendatakse järgmisega:

„LEEDU

a) Invaliidsuse ja vanadusega seotud sotsiaalabipension (2005. aasta

sotsiaalabipensionide seaduse artiklid 5 ja 6);

b) Abiraha (2005. aasta sotsiaalabipensionide seaduse artikkel 12);

c) Transporditoetuste seaduse alusel enne 2019. aastat määratud

transporditoetus liikumispuudega inimestele“;

e) kandest „UNGARI” jäetakse välja punkt c;

163

f) kanne „AUSTRIA“ asendatakse järgmisega:

„AUSTRIA

a) Kompenseeriv lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus

üldise sotsiaalkindlustuse kohta – ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta

föderaalseadus kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute

sotsiaalkindlustuse kohta – GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta

föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta – BSVG)

b) Lisahüvitis (18. novembri 1965. aasta föderaalseadus

föderaalametnike, nende ülalpidamisel olnud isikute ja ülalpeetavate

pensioniõiguste kohta – Pensionsgesetz 1965 (PG 1965);

föderaalseadus Austria föderaalraudtee ametnike pensionihüvitiste

kohta – Bundesbahn-Pensionsgesetz (BB-PG); 9. juuli 1958. aasta

föderaalseadus föderaalteatri töötajate pensionihüvitiste kohta

(Bundestheaterpensionsgesetz – BThPG)“;

g) kanne „POOLA“ asendatakse järgmisega:

„POOLA

a) Sotsiaalpension (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus)

b) Täiendav vanemahüvitis (31. jaanuari 2019. aasta täiendava

vanemahüvitise seadus)

c) Täiendav hüvitis isikutele, kes ei tule iseseisvalt toime (31. juuli

2019. aasta seadus, mis käsitleb täiendavat hüvitist iseseisvalt

mittetoimetulevatele isikutele)“;

164

h) kannet „PORTUGAL“ muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) Mitteosamakseline riiklik vanaduspension (13. oktoobri 1980. aasta

dekreet-seadus nr 464/80)“;

ii) lisatakse järgmine punkt:

„d) Kaasamise sotsiaalhüvitise põhikomponent ja lisahüvitis

(6. oktoobri 2017. aasta dekreet-seadus nr 126-A/2017 (muudetud

kujul))“;

i) kande „PORTUGAL“ järele lisatakse järgmine kanne▌:

„RUMEENIA

Pensionäride sotsiaaltoetus (valitsuse erakorraline määrus nr 6/2009, millega

kehtestatakse minimaalne tagatud vanaduspension, heaks kiidetud

seadusega nr 196/2009)▌“;

j) kanne „SLOVEENIA“ jäetakse välja;

k) kandest „SOOME“ jäetakse välja punkt c;

165

l) kanne „ROOTSI“ asendatakse järgmisega:

„ROOTSI

a) Eluasemetoetus pensionäridele (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110)

peatükid 99–103)

b) Eakate ülalpidamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110)

74. peatükk)“;

m) kandesse „ÜHENDKUNINGRIIK“ lisatakse järgmised punktid:

„f) Isikliku sõltumatuse toetuse liikumisvõimekomponent (Suurbritannia

seadusandluses 2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa ja

Põhja-Iirimaa seadusandluses 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi

seaduse (Põhja-Iirimaa) 5. osa. (S.I. 2015/2006 (N.I. 1))

g) Hea alguse toidutoetus (Šotimaa 2019. aasta hoolekandesüsteemi

toidutoetusmäärused (hea alguse toidutoetus) (SSI 2019/193))

h) Hea alguse toetused (rasedus- ja imikutoetus, alushariduse toetus,

kooliealise lapse toetus) (Šotimaa 2018. aasta varase lapsepõlve

toetuste määrused (hea alguse toetused) (SSI 2018/370))

i) Matusetoetus (Šotimaa 2019. aasta matusekulude toetuse määrused

(SSI 2019/292))

166

j) Šotimaa lapsetoetus (Šotimaa 2020. aasta lapsetoetuste määrused (SSI

2020/XX))

k) Puudega lapse toetuse liikumisvõimekomponent (Šotimaa 2021. aasta

puudega laste ja noorte toetuse määrused (SSI 2021/174))

l) Puudega täiskasvanu toetuse liikumisvõimekomponent (Šotimaa

2018. aasta sotsiaalkindlustusseadus („SS(S)A“)) ja Šotimaa

2022. aasta puudega tööealiste inimeste toetuse määrused

m) Pensioniealiste talvine küttetoetus (Šotimaa 2025. aasta

(pensioniealiste) talvise kütteabi muutmismäärused)

n) Talvekütusetoetus (2025. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse

määrused)“.

167

9) XI lisa muudetakse järgmiselt:

a) kanne „TŠEHHI VABARIIK“ asendatakse järgmisega:

„TŠEHHI VABARIIK

1. Pereliikmete määratlemisel vastavalt artikli 1 punktile i käsitatakse

„abikaasana“ ka registreeritud partnerit vastavalt Tšehhi Vabariigi

seaduse nr 115/2006 Coll. (registreeritud partnerluse kohta) määratlusele.

2. Olenemata käesoleva määruse artiklitest 5 ja 6 võib täiendava toetuse

andmisel kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja Slovaki

Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes

kindlustusperioode, mis on täitunud Tšehhi õigusnormide alusel, et oleks

täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus

pärast liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Tšehhi

pensionikindlustusskeemis (pensionikindlustust käsitleva

seaduse nr 155/1995 Coll. paragrahvi 106a lõike 1 punkt b). ▌“;

168

b) kandes „SAKSAMAA“ asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3. Sotsiaalkindlustusseadustiku (Sozialgesetzbuch – SGB) V köite

paragrahvi 47 lõike 1, VII köite paragrahvi 47 lõike 1 ja V köite

paragrahvi 24i alusel rahaliste hüvitiste andmiseks kindlustatud isikutele,

kes elavad teises liikmesriigis, arvutatakse Saksamaa

kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav

netopalk, nagu kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui

kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema

poolt tegelikult saadava netopalga alusel. Selleks et võimaldada

föderaalse vanemapalga ja lapsehoolduspuhkuse seaduse

(Bundeselterngeld- und Elternzeitgesetz – BEEG) alusel

lapsehoolduspuhkuse hüvitist isikutele, kes elavad teises liikmesriigis,

arvutab lapsehoolduspuhkuse hüvitiste osas pädev Saksamaa asutus

seaduse paragrahvide 2c–2f alusel keskmise igakuise sissetuleku, mille

põhjal määratakse hüvitis kindlaks nii, nagu isik elaks Saksamaal. Kui

seejuures kuulub BEEG paragrahvi 2e lõike 3 teise lause kohaselt

kohaldamisele IV maksumäär, kuna hüvitise saaja ei kuulu hüvitise

määramise ajal ühegi Saksamaa maksumäära kohaldamisalasse, võib ta

taotleda, et lapsehoolduspuhkuse hüvitis määrataks kindlaks

elukohaliikmesriigis maksustatud tegeliku netosissetuleku alusel. ▌“;

169

c) kanne „EESTI“ asendatakse järgmisega:

„EESTI

1. Vanemahüvitise arvutamisel arvestatakse, et teistes liikmesriikides kui

Eesti töötamise perioodidel maksti keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu

kui Eestis töötamise perioodil, millega need liidetakse. Kui isik on

vaatlusaastal töötanud ainult teistes liikmesriikides kui Eesti, arvutatakse

hüvitist vaatlusaasta ning rasedus- ja sünnituspuhkuse vahel Eestis

keskmiselt makstud sotsiaalmaksu põhjal.

2. Selleks et arvutada pro rata töövõimetoetust vastavalt käesoleva määruse

artikli 52 lõike 1 punktile b, võetakse Eestis täitunud elamisperioode

arvesse alates 16. eluaastast kuni ettenägematu asjaolu aset leidmiseni.

▌“;

170

d) kanne „KÜPROS“ asendatakse järgmisega:

„KÜPROS

Käesoleva määruse artiklite 6, 51 ja 60a kohaldamisel määratakse Küprose

Vabariigi õigusaktide alusel iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algava

perioodi puhul kindlustusnädal kindlaks, jagades asjaomase perioodi kõik

sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatavad tulud asjaomasel

sissemakseaastal sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatava põhipalga

nädalase määraga, tingimusel et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase

perioodi kalendrinädalate arvu.“;

e) kandes „MALTA“ asendatakse punkt a järgmisega:

„a) Üksnes käesoleva määruse artiklite 49 ja 60 kohaldamisel käsitatakse

riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle Malta relvajõudude

seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta

seadustekogu 164. peatükk), vanglate seaduse (Malta seadustekogu

260. peatükk) ja kodanikukaitseseaduse (Malta seadustekogu

411. peatükk) alusel.“;

171

f) kandes „MADALMAAD“ asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1. Ravikindlustus

a) Seoses Madalamaade õigusaktide kohase õigusega

mitterahalistele hüvitistele käsitatakse käesoleva määruse

III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamisel isikutena, kellel on õigus

saada mitterahalisi hüvitisi, järgmisi isikuid:

i) isikud, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse

(Zorgverzekeringswet) kohaselt on kohustatud sõlmima

ravikindlustusandjaga kindlustuse; ja

ii) kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, siis isikud, kes

elavad teises liikmesriigis ja kellel käesoleva määruse

kohaselt on nende elukohariigis õigus saada

tervishoiuteenuseid nii, et kulud kannavad Madalmaad.

b) Isikud, kellele on osutatud punkti 1 alapunkti a alapunktis i, on

ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt

kohustatud sõlmima ravikindlustusandjaga kindlustuse ning

isikud, kellele on osutatud punkti 1 alapunkti a alapunktis ii,

peavad end registreerima asutuses CAK.

172

c) Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja pikaajalist

hooldust käsitleva seaduse (Wet langdurige zorg) sissemaksete

tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alapunktis a

osutatud isikute ning nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete

puhul teeb sissemakseid isik, kellest tuleneb õigus saada

tervishoiuteenuseid.

d) Isikutel, kellel on mõne teise liikmesriigi kui Madalmaad

õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes

elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigus saada

mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul

on Madalmaades võimalik saada elu- või viibimiskohajärgsest

asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet)

artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3, samuti pikaajalist hooldust käsitlevas

seaduses (Wet langdurige zorg) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

e) Punkti 1 alapunkti f kohaldatakse enne ... [muutmismääruse

jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt isikute suhtes,

kes said sellel kuupäeval kõnealuses sättes osutatud hüvitist ja

kes on registreeritud CAKis.“;

173

g) kande „AUSTRIA“ järele lisatakse järgmine kanne:

„SLOVAKKIA

Olenemata käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatust, võib täiendava

toetuse andmisel kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja

Slovaki Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes

kindlustusperioode, mis on täitunud Slovaki õigusnormide alusel, et oleks

täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus pärast

liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Slovaki

pensionikindlustusskeemis (sotsiaalkindlustust käsitleva

seaduse nr 461/2003, Coll. paragrahvi 66a lõike 1 punkt b). ▌“;

h) kandes „SOOME“ jäetakse välja punkt 1;

174

i) kannet „ROOTSI“ muudetakse järgmiselt:

i) punktid 1 ja 2 jäetakse välja;

ii) punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva määruse sätteid kindlustus- ja elamisperioodide liitmise

kohta ei kohaldata Rootsi õigusaktidega ettenähtud selliste

üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad 1937. aastal või enne seda

sündinud ning enne pensionitaotluse esitamist teatava aja Rootsis

elanud isikute õigust saada baaspensioni

(sotsiaalkindlustusseadustiku rakendamise seaduse (2010:111)

6. peatükk, mis käsitleb 53.–74. peatükki).“;

175

iii) punkti 4 muudetakse järgmiselt:

– sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„4. Sissetuleku arvutamiseks seoses nominaalse sissetulekuga

seotud haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva

tegevustoetusega sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110)

34. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:“;

176

– alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b) kui hüvitised arvutatakse käesoleva määruse artikli 46

kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse

vaatlusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 34. peatüki

paragrahvidele 3, 10 ja 11 nii, nagu oleks asjaomane isik

Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole sel

perioodil sissetulekut pensioni kogumiseks

sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 59. peatüki alusel,

lubatakse vaatlusperioodi lugema hakata varasemast ajast,

mil kindlustatud isikul oli sissetulek tasustatavast tegevusest

Rootsis.“;

177

iv) punkti 5 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„5a) Sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioniga seotud nominaalsete

pensionivarade arvutamisel (sotsiaalkindlustusseadustiku

(2010:110) 82. peatükk), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide

kohane nõue pensioni saamise õiguse kohta vähemalt kolmel aastal

viiest kalendriaastast vahetult enne kindlustatud isiku surma

(vaatlusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides

täitunud kindlustusperioode nii, nagu need oleksid täitunud

Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode

käsitatakse nii, nagu põhineksid need Rootsis pensioni arvutamise

aluseks oleval keskmisel baassummal. Kui asjaomane isik on

töötanud Rootsis pensioni arvutamise aluseks võetava baaspalgaga

ainult ühe aasta, loetakse iga teistes liikmesriikides täitunud

kindlustusperiood vastavaks sellega samaväärsele summale.“;

178

j) kandes „ÜHENDKUNINGRIIK“:

i) asendatakse punktid 1 ja 2 järgmisega:

„1. Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul, kes on

jõudnud pensioniikka enne 6. aprilli 2016, olla õigus saada

vanaduspensioni juhul, kui

a) endise abikaasa või endise registreeritud partneri tasutud

sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase

isiku enda sissemaksed, või

b) nimetatud isiku abikaasa, registreeritud partner, endine

abikaasa või endine registreeritud partner vastab

sissemaksetingimustele,

siis tingimusel, et abikaasa, registreeritud partner, endine abikaasa

või endine registreeritud partner tegutses töötaja või füüsilisest

isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või enama

liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse käesoleva määruse III jaotise

5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi

õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse 5. peatüki viiteid

„kindlustusperioodidele“ viidetena kindlustusperioodidele, mis on

täitunud

179

i) abikaasal, registreeritud partneril, endisel abikaasal või

endisel registreeritud partneril, kui nõude on esitanud:

– abielus olev isik või registreeritud partner või

– isik, kelle abielu või kooselu on lõppenud muul

põhjusel kui abikaasa või registreeritud partneri surm,

või

ii) endisel abikaasal või endisel registreeritud partneril, kui

nõude on esitanud

– lesestunud naine või mees või registreeritud partner,

kellel vahetult enne pensioniiga ei olnud õigust saada

lesestunud lapsevanema toetust, või

– lesestunud naine, kelle mees suri enne 9. aprilli 2001,

kellel vahetult enne pensioniiga ei olnud õigust saada

lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust

või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada

vastavalt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1

punktile b arvestatud vanadusega seotud lesepensioni,

ning seetõttu tähendab „vanadusega seotud

lesepension“ vastavalt 1992. aasta

sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse

punkti 39 alapunktile 4 lesepensioni, mida makstakse

vähendatud määra alusel. ▌

Käesolevat punkti ei kohaldata isikutele, kes jõuavad pensioniikka

6. aprillil 2016 või pärast seda.

180

2. Käesoleva määruse artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust,

hooldajatoetust, invaliidi ülalpidamistoetust ja isikliku sõltumatuse

toetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui

Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamise, füüsilisest

isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd,

kui see on vajalik täitmaks nõutava Ühendkuningriigis viibimise

perioodi tingimust enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus

saada kõnealust hüvitist.“;

181

ii) punkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Käesoleva määruse artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomasel isikul on

invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise

liikmesriigi õigusaktid, võtab Ühendkuningriik 1992. aasta

sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse punkti 30A alapunkti 5,

2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 1. osa või vastava

Põhja-Iirimaa õigusnormi alusel arvesse kõiki perioode, mille jooksul

isik on töövõimetuse tõttu saanud

a) rahalisi haigushüvitisi või nende asemel palka või

b) hüvitisi käesoleva määruse III jaotise 4. ja 5. peatüki tähenduses,

mis on antud kõnealusele töövõimetusele järgnenud invaliidsuse

tõttu teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleksid need

lühiajalise töövõimetushüvitise, mida makstakse vastavalt

1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse

punkti 30A alapunktidele 1–4, või töövõimetustoetuse

(hindamisetapp), mida makstakse 2007. aasta hoolekandesüsteemi

reformi seaduse 1. osa või vastava Põhja-Iirimaa õigusnormi alusel,

perioodid. ▌“.

182

10) Lisatakse järgmised lisad:

„XII LISA

▌PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED, MIDA ANTAKSE ERANDINA

▌ARTIKLI 33A LÕIKEST 2

(Artikli 33a lõige 2)▌

AUSTRIA

Pikaajalise hoolduse rahalisi hüvitisi (föderaalne pikaajalise hoolduse hüvitise

seadus, BGBI. I nr 110/1993 (muudetud kujul)), mida antakse tööõnnetuste või

kutsehaiguste puhul, koordineeritakse III jaotise 2. peatüki (tööõnnetus- ja

kutsehaigushüvitised) alusel.

PRANTSUSMAA

a) Pideva hoolduse toetust (sotsiaalkindlustusseadustik, artikkel L.355-1)

koordineeritakse III jaotise 4. peatüki (invaliidsushüvitised) või 5. peatüki

(vanadushüvitis) alusel, olenevalt sellest, millist hüvitist täiendav

hooldushüvitis täiendama on mõeldud.

b) Pideva hoolduse täiendavat hüvitist (sotsiaalkindlustusseadustik,

artikkel L.434-2) koordineeritakse III jaotise 2. peatüki (tööõnnetus- ja

kutsehaigushüvitised) alusel.

183

SAKSAMAA

Pikaajalise hoolduse hüvitisi, mida antakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral

(Saksamaa sotsiaalseadustiku VII köite paragrahv 44), koordineeritakse III jaotise

2. peatüki (tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised) alusel.

POOLA

Täiendavat hooldushüvitist (17. detsembri 1998. aasta seadus, milles käsitletakse

sotsiaalkindlustusfondist makstavaid vanadus- ja invaliidsushüvitisi)

koordineeritakse III jaotise 4. peatüki (invaliidsushüvitised) või 5. peatüki

(vanadushüvitis) alusel olenevalt sellest, millist hüvitist hooldushüvitis täiendab.

XIII LISA

RAHALISED PEREHÜVITISED, MIS ON ETTE NÄHTUD LAPSE

KASVATAMISE AJAL SISSETULEKU ASENDAMISEKS

(Artikkel 68b)

I osa Rahalised perehüvitised, mis on ette nähtud lapse kasvatamise ajal sissetuleku

asendamiseks

(Artikli 68b lõige 1)

AUSTRIA

a) Kindlamääraline lapsehooldushüvitis (lapsehooldushüvitise seadus,

2001/103)

b) Töötulu asendav lapsehooldushüvitis (lapsehooldushüvitise seadus,

2001/103)

c) Partnerihüvitis (lapsehooldushüvitise seadus, 2001/103)

184

BELGIA

Õigus vanemapuhkusele töölt eemaloleku ajal (29. oktoobri 1997. aasta kuninglik

dekreet, milles käsitletakse vanemapuhkuse kehtestamist töölt eemaloleku ajal)

BULGAARIA

a) Rasedus- ja sünnitushüvitis (sotsiaalkindlustusseadustik, välja kuulutatud

17. detsembri 1999. aasta ametlikus väljaandes nr 110, jõustus

1. jaanuaril 2000) alates lapse kuuekuuseks saamisest

b) 2–5aastase lapse lapsendamisel makstav hüvitis (sotsiaalkindlustusseadustik,

välja kuulutatud 17. detsembri 1999. aasta ametlikus väljaandes nr 110,

jõustus 1. jaanuaril 2000)

c) Väikelapse hooldamise hüvitis (sotsiaalkindlustusseadustik, välja kuulutatud

17. detsembri 1999. aasta ametlikus väljaandes nr 110, jõustus

1. jaanuaril 2000)

TŠEHHI VABARIIK

Vanemahüvitis (riiklike sotsiaaltoetuste seadus nr 117/1995 Coll. (muudetud

kujul))

TAANI

a) Töötasu hüvitis (seadus sünnitushüvitiste tasakaalustamise korra kohta

erasektoris) alates 15. nädalast pärast sünnitust

b) Rahalised rasedus- ja sünnitus- ning isadushüvitised (lapse sünni korral

puhkuse ja hüvitiste saamise õigust käsitlev konsolideerimisseadus alates

15. nädalast pärast sünnitust

185

EESTI

Vanemahüvitis (15. juuni 2016. aasta perehüvitiste seadus)

SOOME

Vanemahüvitis (ravikindlustusseadus, 1224/2004)

PRANTSUSMAA

a) Lapsehoolduse eesmärgil vabal valikul töölkäimise katkestamise või tööaja

vähendamise korral makstav hüvitis (enne 1. jaanuari 2015. aastal sündinud

või adopteeritud laste puhul) (2004. aasta sotsiaalkindlustuse rahastamise

seaduse artikkel 60-II)

b) Jagatud lapsehooldushüvitis (PREPARE) (1. jaanuaril 2015. aastal või

hiljem sündinud laste puhul) (4. augusti 2014. aasta seaduse nr 2014-873

(naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse kohta) artikkel 8-I-7°)

SAKSAMAA

Vanemahüvitis (vanemahüvitise ja vanemapuhkuse seadus)

UNGARI

Lapsehooldustasu (1997. aasta LXXXIII seadus kohustusliku

tervisekindlustussüsteemi teenuste kohta)

ITAALIA

Vanemapuhkuse hüvitis (26. märtsi 2001. aasta seadusandlik dekreet nr 151)

186

LÄTI

Vanemahüvitis (6. novembri 1995. aasta rasedus- ja sünnitus- ning

haiguskindlustuse seadus)

LEEDU

Lapsehooldushüvitis (Leedu Vabariigi 21. detsembri 2000. aasta haigust ning

rasedust ja sünnitust hõlmava sotsiaalkindlustuse seadus nr IX-110 (muudetud

kujul))

LUKSEMBURG

Asendussissetulek vanemapuhkuse ajal (3. novembri 2016. aasta seadus

vanemapuhkuse reformi kohta)

POOLA

a) Vanemapuhkuse ajal lapse hooldamiseks ette nähtud perehüvitise lisahüvitis

(28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus)

b) Vanemahüvitis (28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus)

PORTUGAL

a) Vanemahüvitis (9. aprilli 2009. aasta dekreet-seadused nr 89/2009 ja

nr 91/2009) alates seitsmendast nädalast pärast sünnitust

b) Pikendatud vanemahüvitis (9. aprilli 2009. aasta dekreet-

seadused nr 89/2009 ja nr 91/2009)

c) Lapsendamistoetus (9. aprilli 2009. aasta dekreet-seadused nr 89/2009 ja

nr 91/2009)

187

RUMEENIA

Igakuine lapsehooldushüvitis (valitsuse 8. detsembri 2010. aasta erakorraline

määrus nr 111 vanemapuhkuse ja igakuise lapsehooldushüvitise kohta, sisaldab

hilisemaid muudatusi ja täiendusi)

SLOVAKKIA

Vanemahüvitis (vanemahüvitise seadus nr 571/2009 (muudetud kujul))

SLOVEENIA

a) Vanemahüvitis (vanemakaitse ja perehüvitiste seadus, ametlik

väljaanne nr 26/14 ja 15/90, ZSDP-1)

b) Vanemahüvitis (vanemakaitse ja perehüvitiste seadus, ametlik

väljaanne nr 26/14 ja 15/90, ZSDP-1)

188

ROOTSI

Vanemahüvitis (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 12. peatükk)

II osa Liikmesriigid, kes annavad artiklis 68b osutatud perehüvitisi täies ulatuses

(Artikli 68b lõige 2)

EESTI

SOOME

LEEDU

LUKSEMBURG

ROOTSI“.

189

II LISA

Määruse (EÜ) nr 987/2009 lisade muudatused

Määruse (EÜ) nr 987/2009 lisasid muudetakse järgmiselt.

1) 1. lisa muudetakse järgmiselt:

a) kanne „BELGIA-SAKSAMAA“ jäetakse välja;

b) kandes „BELGIA-PRANTSUSMAA“ asendatakse punkt f järgmisega:

„f) 21. novembri 1994. aasta ja 8. veebruari 1995. aasta kirjavahetus

vastastikuste nõuete tasaarveldamise korra kohta vastavalt

määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklitele 93, 94, 95 ja 96 (2. aprilli

2021. aasta ja 21. novembri 2022. aasta kirjavahetusega muudetud

kujul)“;

c) kannete „TAANI-SOOME“ ja „TAANI-ROOTSI“ tekst asendatakse

kummalgi juhul järgmisega:

„12. juuni 2012. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni

rakendamise halduskokkulepe“;

d) kanne „SAKSAMAA-PRANTSUSMAA“ jäetakse välja;

e) kandest „SAKSAMAA-LUKSEMBURG“ jäetakse välja punktid a ja b.

f) kande „SOOME-ROOTSI“ tekst asendatakse järgmisega:

„12. juuni 2012. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni

rakendamise halduskokkulepe“.

190

2) 5. lisa jäetakse välja.

3) Lisatakse järgmine lisa:

„6. LISA

(Artikli 15 lõige 1b)

Ehitussektor

Ehitussektor artikli 15 tähenduses hõlmab kõiki hoonete ehitamise, remondi,

hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid, eelkõige

järgmisi töid:

1) kaevamine

2) pinnase-eemaldus

3) tegelik ehitamine

4) valmiselementide monteerimine ja demonteerimine

5) seadistamine või paigaldamine

6) ümberehitus

7) renoveerimine

8) remontimine

9) demonteerimine

10) lammutamine

11) hooldamine

12) hooldus, värvimine ja puhastamine

13) kapitaalremont.“

191

Komisjon on seoses käesoleva määrusega teinud avalduse kontrolli, aktiveerimise ja töö

vahendamise kohta, mis on kättesaadav aadressil … [ELT: palun lisada komisjoni avalduse

ELT viide ja ELI link].

Komisjon on seoses käesoleva määrusega teinud avalduse hooajatöötajate kohta, mis on

kättesaadav aadressil: ... [ELT: palun lisada komisjoni avalduse ELT viide ja ELI link].

192

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus kontrolli, aktiveerimise ja töölesuunamise kohta

(määrus … [ELT: palun lisada määruse number ja ELT viide määrusele, millega

muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 COD 2016/0397 alusel])

Määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 läbivaatamise üle peetud läbirääkimistel

rõhutas mitu liikmesriiki, kui olulised on kontrolli-, aktiveerimis- või töölesuunamismeetmed

töötute puhul, kes lähevad tööd otsima liikmesriiki, mis ei ole töötushüvitisi maksev pädev

liikmesriik. Need on juhtumid, kus vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklites 64 ja 65

sätestatud tingimustele kasutab täielikult töötu isik võimalust säilitada pädeva liikmesriigi

töötushüvitised piiratud aja jooksul ja otsida samal ajal tööd teises liikmesriigis. Selle aja

jooksul peab asjaomane isik end registreerima tööotsijana selle teise liikmesriigi

tööhõivetalituses, alluma seal korraldatud kontrollimenetlusele ja järgima selle liikmesriigi

õigusaktides sätestatud tingimusi, mis kehtivad töötushüvitiste saamisel selles liikmesriigis.

Selle aja jooksul peab vastuvõtva liikmesriigi asutus esitama pädevale liikmesriigile igakuiselt

asjakohast teavet töötu olukorra jälgimise kohta, eelkõige selle kohta, kas töötu on endiselt

registreeritud tööhõivetalituses ja kas ta järgib seal kehtivat aktiveerimis- või

töölesuunamiskorda.

Komisjon tunnistab, kui oluline on, et töötushüvitist ühest liikmesriigist teise liikmesriiki

ülekandvad isikud järgiksid täielikult kõiki vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid kontrolli-,

aktiveerimis- või töölesuunamismeetmeid samadel tingimustel nagu sellest liikmesriigist

hüvitisi saavad töötud. Komisjon tunnistab ka vastastikuse koostöö tähtsust, et toetada töötute

jälgimist ja kontrollimist ajal, mil nad alluvad teise liikmesriigi korrale ja järgivad sealseid

meetmeid, et suurendada nende isikute tööturule naasmise võimalusi, ning vajadust veelgi

tõhustada järelevalvet ja kontrolli, vahetades struktuurselt ja automaatselt andmeid vähemalt

töö jätkamise ja muu sissetuleku või hüvitise kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks edendab

komisjon vastastikust koostööd, toetab vajaduse korral liikmesriike läbivaadatud

õigusraamistikus sätestatud asutustevahelist teabevahetust käsitlevate sätete rakendamisel

ning jälgib koos liikmesriikidega tähelepanelikult nende sätete rakendamist.

Tööjõu õiglase liikuvuse paketiga tehtava töö raames uurib komisjon, kuidas veelgi

ajakohastada ja lihtsustada sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju. Paketis esitatakse

muu hulgas ettepanek lahenduste kohta, millega tugevdada kontrolli-, aktiveerimis- või

töölesuunamismeetmete alast koostööd ja lihtsustada vastuvõtvate liikmesriikide

193

aruandluskohustuse raames andmevahetust liikmesriikide vahel. See aruandlus võiks hõlmata

ka andmevahetust taas tööle minemise või muude sissetulekuallikate või muude hüvitiste

saamise kohta. Üldiselt oleks selle eesmärk suurendada hüvitisi eksportivate isikute vastutust

ja tagada, et nad järgiksid vastuvõtvas liikmesriigis kontrolli-, aktiveerimis- või

töölesuunamismeetmeid täies ulatuses, nagu nad saaksid sellest liikmesriigist töötushüvitisi.

See mitte ainult ei suurendaks töötu tööturule integreerimise tõenäosust, vaid suurendaks ka

liikmesriikide vastastikust usaldust koordineerimissüsteemi vastu. Lühiajalises perspektiivis

hakkab komisjon juba läbivaadatud õigusraamistiku alusel uurima, kuidas saaks parandada

liikmesriikidevahelist digiteeritud ja standarditud teabevahetust seoses hüvitisi eksportivate

töötute tegevuse kontrollimise ja jälgimisega. Selleks teeb komisjon ettepaneku tõhustada

asutustevahelist andmevahetust sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise

süsteemi (EESSI) raames toimiva tavapärase muudatuste haldamise korra kaudu. Komisjoni

ettepanek on, et standardiseeritud andmeväljad, mis kinnitavad isiku aktiivset tööotsimist ja

tööle naasmist, oleksid asjaomaste sätete kohaldamise alguskuupäevaks täielikult toimivad.

Komisjoni avaldus hooajatöötajate kohta

(määrus … [ELT: palun lisada määruse number ja ELT viide määrusele, millega

muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 COD 2016/0397 alusel])

Komisjoni 17. juuli 2020. aasta teatises „Suunised hooajatöötajate kohta ELis COVID-19

puhangu kontekstis“, 9. oktoobril 2020 heaks kiidetud nõukogu järeldustes hooajatöötajate ja

muude liikuvate töötajate töö- ja elutingimuste parandamise kohta ning Euroopa Parlamendi

19. juuni 2020. aasta resolutsioonis piiriüleste ja hooajatöötajate kaitse kohta Euroopas

COVID-19 kriisi kontekstis tunnistati muude algatuste hulgas, et hooajatöötajad on sageli

ebakindlate töö- ja elutingimuste suhtes haavatavamad kui muud liikuvad töötajad. Määrus

(EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmäärus (EÜ) nr 987/2009 sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise kohta aitavad samuti hõlbustada liikuvate hooajatöötajate

sotsiaalkindlustusõiguste kasutamist ega piira hooajatöötajate riiklike sissetulekutoetuste

erikavade kohaldamist, kui need on olemas. Siiski on oluline teha täiendavaid jõupingutusi

muudes poliitikavaldkondades, eelkõige seoses töö- ja elutingimustega, sealhulgas

töötervishoiu ja tööohutuse, piisava miinimumpalga, võrdse kohtlemise ja sotsiaalkaitsele

juurdepääsuga. Hooajatöötajate sotsiaalkindlustusõiguste piisavaks toetamiseks on eriti

oluline, et asjakohane teave nende kõnealustest määrustest tulenevate õiguste ja kohustuste

kohta antakse neile selges ja arusaadavas keeles.

195

Euroopa Parlament 2024-2029

VASTUVÕETUD TEKSTID

P10_TA(2026)0240

Ajutine toetus ja ettemaksed seoses Lähis-Ida kriisist tingitud

väetisehindade tõusuga

Euroopa Parlamendi 7. juuli 2026. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta

võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

(EL) 2021/2115 seoses konkreetset liiki sekkumisega Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi (EAFRD) raames erakorralise ajutise toetuse andmiseks ja

võimalusega kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastaks ning määrust

(EL) 2021/2116 seoses paindlikumate eeskirjadega ettemaksete tegemiseks, et reageerida

Lähis-Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusule (COM(2026)0282 – C10-0139/2026 –

2026/0150(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule

(COM(2026)0282),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2,

mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C10-0139/2026),

− võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 17. juuni 2026. aasta kirjas võetud kohustust kiita

Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 60 ja 170,

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab

selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

1

P10_TC1-COD(2026)0150

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 7. juulil 2026. aastal

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/…, millega

muudetakse määrust (EL) 2021/2115 seoses konkreetsete sekkumisviisidega erakorralise

ajutise toetuse andmiseks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja

võimalusega kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastaks ning määrust (EL)

2021/2116 seoses paindlikumate normidega ettemaksete tegemiseks, et reageerida Lähis-

Ida kriisist tingitud väetisehindade tõusule

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt21

21 Euroopa Parlamendi 7. juuli 2026. aasta seisukoht.

2

ning arvestades järgmist:

(1) Hiljutine Lähis-Ida kriis ja Hormuzi väina de facto sulgemine on toonud kaasa nafta,

gaasi ja väetiste üleilmsete hindade tähelepanuväärse tõusu. Mõjutatud turgude

globaalne olemus tekitab märkimisväärse hinnamõju, mis omakorda mõjutab liidu

majanduse mitut sektorit kõigis liikmesriikides.

(2) Väetisehindade järsk tõus mõjutab otseselt põllumajandussektorit, kuna väetised on

põllumajanduse tootlikkuse, põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja toiduga

kindlustatuse seisukohast hädavajalikud. Väetiste ostmine on põllumajandustootjate

jaoks üks suurimaid sisendikulusid. Lisaks hinnatasemele muudab turu volatiilsus

liidu põllumajandustootjad eriti haavatavaks. Väetiste hinnatõus võib sundida

põllumajandustootjaid nende kasutamist vähendama, millega kaasneb selge

kvaliteedi ja saagikuse languse oht. Samuti võivad põllumajandustootjad vähendada

haritavat maa-ala ja see omakorda mõjutaks liidu põllumajandustootmist.

3

(3) Selleks et kiiresti tegeleda liidu toidusüsteemi haavatavusega, mis tuleneb

käesolevast kriisist, ja aidata likviidsusprobleemidega silmitsi seisvaid

põllumajandustootjaid, on asjakohane lubada anda erakorralist ja ajutist toetust,

lisades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) 2021/211522 uue

kriisitoetuse sekkumisviisi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

kaudu, ning võimaldades liikmesriikidele suuremat paindlikkust otsetoetuste

ettemaksete tegemisel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2021/211623. Uue sekkumisviisi kasutuselevõtt ei tohiks kaasa tuua nõukogu

direktiivi 91/676/EMÜ24 kohastes tegevusprogrammides kindlaks määratud väetiste

kasutamise piirmäärade suurendamist.

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad)

toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja

(EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2115/oj). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116,

mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021,

lk 187, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/2116/oj). 24 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise

kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (ELT L 375, 31.12.1991, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1991/676/oj).

4

(4) Uue sekkumisviisi alusel antav toetus peaks keskenduma aktiivsetele

põllumajandustootjatele, keda kõrged väetisehinnad kõige rohkem mõjutavad, ning

seda tuleks anda väetistega seotud lisakulude eest, mida põllumajandustootjad

kannavad alates 1. märtsist 2026 alanud hindade tõusu tõttu. Nimetatud kuupäev on

üksnes kõrgema väetisehinna kindlaksmääramisel aluseks võetav kuupäev ja seda ei

tohi siduda toetusesaajatele tehtavate maksete rahastamiskõlblikkusega. Peaks olema

võimalik premeerida pindalapõhiseid kohustusi juba täitvaid põllumajandustootjaid

väetiste kasutamise vähendamise eest kõrgemate toetusmääradega. Lisaks tuleks

kõnealuse sekkumisviisi alusel toetuse saajatele teha kättesaadavaks asjakohased

teadmised ja teave selle kohta, kuidas vähendada väetiste kasutamist. Selleks et

tagada avaliku sektori toetuse tõhus kasutamine ja kõnealuse toetuse õiglasem

jaotamine toetuskõlblike põllumajandustootjate vahel, peaksid liikmesriigid piirama

maksimaalset toetust toetusesaaja kohta või toetusega hõlmatud hektarite

maksimaalset arvu. Kõnealuse toetuse kiireloomulisuse, ajutise ja erakorralise laadi

ning vastavate maksete kiire väljamaksmise vajaduse tõttu tuleks kindlaks määrata

toetusesaajatele tehtavate maksete lõppkuupäev.

5

(5) Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine, peaksid

liikmesriigid tagama, et kogu toetus, mida põllumajandustootja saab uue

sekkumisviisi alusel, koos muude riiklike või liidu toetusvahenditega, mille eesmärk

on reageerida kõrgete väetisehindade mõjule, ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist

ega topeltrahastamist.

(6) Selleks et stimuleerida rahastamisvahendite kasutamist uue sekkumisviisi alusel

antava toetuse jaoks, ei tohiks maksimaalseid toetusmäärasid kohaldada, kui toetust

antakse eraldiseisva käibekapitali vormis.

(7) Selleks et vältida viivitusi maksete tegemisel likviidsusprobleemidega

põllumajandustootjatele, tuleks ette näha, et EAFRDst rahastatavad kulud on uue

sekkumisviisi puhul rahastamiskõlblikud alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast ja enne seda, kui liikmesriigid esitavad komisjonile ÜPP strateegiakava

strateegilise muudatuse taotluse, millega kehtestatakse kõnealune sekkumine.

(8) Uue sekkumisviisi alusel antava toetuse rahastamine tuleks kavandada nii, et EAFRD

osaluse määr oleks kuni 65 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest.

6

(9) Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud uue sekkumisviisi piisav

rahastamine, seadmata ohtu ÜPP strateegiakavade muid eesmärke ja kriisitoetusteks

reserveeritud summasid, tuleks kindlaks määrata liidu toetuse maksimaalne osakaal

uues sekkumisviisis.

(10) Uue sekkumisviisi eripära tõttu ei tohiks selle suhtes kohaldada nõuet panustada

määruse (EL) 2021/2115 I lisas loetletud tulemusnäitajatesse.

(11) Kui uus sekkumisviis lisatakse ÜPP strateegiakavadesse, ei tohiks sellist strateegilise

muudatuse taotlust arvestada aasta jooksul tehtavate strateegiliste muudatuste

maksimaalse arvu hulka.

(12) Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks uue sekkumisviisi alusel antavate sekkumiste

maksimaalne täiendav riiklik rahastamine piirduma 200 %-ga EAFRD rahastamisest

selle sekkumisviisi puhul.

(13) Määruse (EL) 2021/2115 I lisasse tuleks uue sekkumisviisi jaoks lisada täiendav

väljundnäitaja.

(14) Määruse (EL) 2021/2115 XV lisa pealkirja tuleks muuta, et kajastada asjaolu, et

toetuse rahaline ülempiir hõlmab uue sekkumisviisi rahastamist.

7

(15) Määruse (EL) 2021/2115 artikli 103 lõikega 1 võimaldatakse liikmesriikidele

paindlikkust kohandada oma otsetoetuste eraldisi, paigutades vahendeid ümber

otsetoetuste eraldiste ja EAFRD eraldiste vahel kalendriaastatel 2023–2026. Selleks

et liikmesriigid saaksid jätkuvalt edukalt rakendada oma ÜPP strateegiakavade

aluseks olevaid riiklikke strateegiad, sealhulgas strateegiaid ootamatu kriisiga, nagu

kõrgete väetisehindade mõju, toimetulekuks, peaks liikmesriikidel olema ka lubatud

kohandada otsetoetuste eraldisi 2027. kalendriaastal teatava ülemmäära piires, võttes

aluseks kalendriaastate 2023–2026 suhtes kohaldatavad ümberpaigutamise piirangud,

ning muuta vastavalt oma ÜPP strateegiakavasid. Seepärast on asjakohane kõnealune

võimalus ette näha, lisades määruse (EL) 2021/2115 IV jaotisesse uue sätte ja

vastava uue lisa, milles on sätestatud suurendamise ja vähendamise

maksimumsummad liikmesriigi kohta. Samuti on vaja muuta määruse

(EL) 2021/2115 artikli 87 lõiget 2, et anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakt, millega muudetakse kõnealuse määruse V ja IX lisas sätestatud

liikmesriikide eraldisi, et võtta arvesse otsetoetuste eraldiste kohandusi. Lisaks on

vaja muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 112 lõike 2 punkti b, et lisada

kohandused kõnealuse määruse artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud rahastamiskava

ülevaatetabelisse, ning muuta kõnealuse määruse artikli 119 lõike 2 punkti c, et

lisada kohandused ÜPP strateegiakavade strateegiliste muudatuste loetellu. Peale

selle on vaja muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõike 7 teist lõiku, et näha

ette, et kohandustest tulenevat strateegilise muudatuse taotlust ei arvestata aasta

jooksul tehtavate strateegiliste muudatuste maksimaalse arvu hulka. Lisaks on vaja

muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 121 teise lõigu punkti b, et lisada nimetatud

kohandused nende erisätete muudatuste loetellu, mille puhul kõnealuse määruse

artikli 87 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmise tähtaega ei võeta

kõnealuse määruse artikli 21 esimeses lõigus osutatud komisjoni tegevuse tähtaja

arvutamisel arvesse.

8

(16) Võttes arvesse Lähis-Ida kriisi ja sellest tulenevat väetisehindade tõusu ning

põllumajandustootjate finantsriski, ei ole praegune ettemaksete tase enam piisav.

Selleks et toetada likviidsusprobleemidega põllumajandustootjaid ja kuna kriisi mõju

jääb suure tõenäosusega püsima kogu 2026. aasta jooksul, on asjakohane muuta

määruses (EL) 2021/2116 sätestatud otsetoetuste ettemaksete maksimummäärasid, et

võimaldada maksta kõnealuse kalendriaasta eest kõrgema määraga toetust. On

asjakohane suurendada otsetoetuste ettemaksete ülemmäära 70 %-lt 75 %-le, järgides

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/250925 artiklis 11

sätestatud piirmäära.

(17) Liikmesriikidel on praegu lubatud teha põllumajandustootjatele ettemakseid

kalendriaasta 16. oktoobrist kuni 30. novembrini. Selleks et toetada

põllumajandustootjaid, kellel on kõrgete väetisehindade tõttu likviidsusprobleeme,

on asjakohane võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust otsetoetuste

ettemaksete ajastamisel ja võimaldada selliste maksete tegemist aasta alguses,

vahetult pärast toetuse taotlemist. Võttes aga arvesse, et komisjon peab liikmesriikide

poolt põllumajandustootjatele ühe kalendriaasta jooksul makstud otsetoetuste

ettemaksed liikmesriikidele tagasi maksma alles järgmise aasta eelarvest, tuleks enne

16. oktoobrit 2026 toetusesaajatele makstud otsetoetuste ettemaksed lugeda

sooritatuks 2026. aasta novembris ja liikmesriigid peaksid need deklareerima

hüvitamiseks koos kõnealust kuud käsitleva deklaratsiooniga, et komisjon hüvitaks

asjaomased kulud 2027. aasta alguses.

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom)

2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT

L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

9

(18) Määruse (EL) 2021/2116 artikkel 59 võimaldab liikmesriikidele paindlikkust oma

juhtimis- ja kontrollisüsteemide kehtestamisel. Liikmesriike julgustatakse

kohandama oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme, eesmärgiga tagada, et käesoleva

määrusega ette nähtud ettemaksete ajastust ja suurust puudutav täiendav paindlikkus

võimaldaks toetada põllumajandustootjaid õigel ajal ja tõhusalt. Eelkõige peaksid

liikmesriigid otsustama, millised kontrollid peavad olema tehtud enne, kui saab teha

ettemakseid kiireloomuliste likviidsusvajaduste rahuldamiseks. Sellega seoses

peaksid liikmesriigid võtma arvesse ka võimalust nõuda tagasi alusetult tehtud

ettemaksed ja seega kaitsta liidu finantshuve enne lõppmakse tegemist. Lõppmaksete

tegemise ajal peaks liikmesriik hindama nõuete rikkumise riski, kasutades selliseid

võimalusi nagu rahastamiskõlblikkuse ja võimalike nõuete rikkumiste kontrollimine

ning alusetult makstud summade tagasinõudmine. Kui on kehtestatud tõhus juhtimis-

ja kontrollisüsteem, sealhulgas võlahalduse puhul, siis ei ole tõsiste puuduste

tekkimine tõenäoline.

10

(19) Määrusi (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(20) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tegeleda kiiresti liidu toidusüsteemi

haavatavusega, mis tuleneb hiljutisest Lähis-Ida kriisist, ja aidata

likviidsusprobleemidega silmitsi seisvaid põllumajandustootjaid, ei suuda

liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ja muude

ÜPP vahendite vaheliste seoste ning selle tõttu, et käesolev määrus on lahutamatult

seotud liidu peaeesmärkide saavutamisega, paremini saavutada liidu tasandil, võib

liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks

vajalikust kaugemale.

(21) Võttes arvesse kiireloomulist vajadust võimaldada põllumajandustootjatel teha

õigeaegseid investeerimisotsuseid ja seega minimeerida toidutootmise vähenemise

ohtu, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu

toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud

protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud

kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(22) Lähtuvalt vajadusest võtta viivitamatuid meetmeid, peaks käesolev määrus jõustuma

järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

11