Hr Igor Taro
Siseminister
Kirjalikud küsimused Eesti piirikaitse ja ebaseadusliku rände suurenemise kohta
Lugupeetud siseminister
Te ütlesite 18. aprillil 2026 Eesti idapiiri külastades, et „riigi kaitse algab valvatud ja kaitstud piirist“ ning rõhutasite, et Eesti piir peab olema tõhus tõke ja riigil peab olema pidev ülevaade sellest, mis piiri ääres toimub.
Viimastel nädalatel avalikkuse ette jõudnud teated ebaseaduslikest piiriületustest tekitavad küsimusi Eesti tegeliku piirikaitse tõhususe kohta. Avalikkuses avaldatud andmetel viibib ainuüksi Rae vallas asuvas kinnipidamiskeskuses praegu ligikaudu 30 võimalikku alaealist migranti, kelle puhul on muu hulgas probleemiks isikuandmete ja vanuse tuvastamine. Rae vald on juhtinud tähelepanu sellele, et selline inimeste hulk on tekitanud vallale olulise täiendava koormuse, sealhulgas seoses eestkoste korraldamisega.
Kui Eesti piir on Teie sõnul valvatud ja kaitstud ning piir peab olema tõhus tõke, tekib põhjendatud küsimus, kuidas jõuavad Eesti territooriumile inimesed, kelle riiki saabumise asjaolud ja isik ei ole sageli dokumentide alusel tuvastatavad. Eriti oluline on seda küsimust käsitleda olukorras, kus Venemaa ja Valgevene on varem kasutanud organiseeritud ebaseaduslikku rännet hübriidmõjutuse vahendina.
Euroopas on viimastel nädalatel toimunud sündmused näidanud, kui kiiresti võib ebaseaduslik rändesurve kujuneda ulatuslikuks piiri- ja julgeolekukriisiks. 30. juulil toimus Hispaaniale kuuluvas Ceuta linnas erakordselt ulatuslik massiline ebaseaduslik piiriületus, mille käigus jõudis Hispaania territooriumile hinnanguliselt kümneid tuhandeid migrante. Hispaania pidi olukorra kontrollimiseks saatma piirkonda täiendavalt politseinike ja sõjaväelasi. Kuigi enamik piiriületajatest pöördus Marokosse tagasi, jäi Ceutasse tuhandeid migrante, sealhulgas suur hulk saatjata alaealisi. See näitab, kui kiiresti võib rändesurve muutuda massiliseks ning panna tõsiselt proovile nii piirivalve kui ka kohalike omavalitsuste võimekuse.
Eesti jaoks on sellised arengud eriti olulised, arvestades meie idapiiri ning Venemaa ja Valgevene varasemat tegevust organiseeritud ebaseadusliku rände kasutamisel hübriidse mõjutusvahendina. Eesti riik peab olema valmis ka olukorraks, kus praegu üksikute juhtumitena avalduv rändesurve võib lühikese aja jooksul märkimisväärselt suureneda.
Riigi ülesanne ei ole üksnes ebaseaduslikult Eestisse jõudnud inimesi hiljem kinni pidada ja nende ülalpidamisega seotud kulusid kanda. Eesti riik peab suutma ennetada ebaseaduslikku piiriületust ning tagama, et võimaliku hübriidse mõjutustegevuse vahendina kasutatavat rändesurvet ei suunata Eesti territooriumile.
Eeltoodust lähtudes esitan Teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmised küsimused:
1. Kuidas on võimalik, et Eesti territooriumile jõuavad välismaalased, kes on ületanud riigipiiri ebaseaduslikult ning kelle isik ja riiki saabumise asjaolud ei ole sageli dokumentide alusel tuvastatavad? Kas Teie hinnangul näitavad sellised juhtumid, et Eesti piirikaitses esineb puudujääke?
2. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on täpne ülevaade, millise piirilõigu ja millise meetodi kaudu on viimastel kuudel Eestisse jõudnud ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalased? Kui isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, siis kuidas õnnestus neil riigipiiri ületada ning miks ei suudetud piiriületust tõkestada või piiriületajaid kohe tuvastada?
3. Kui palju on 2026. aastal kuni tänaseni PPA tuvastanud ebaseaduslikke piiriületusi või Eestis viibimisaluseta välismaalasi ning kuidas erinevad need näitajad 2025. aasta sama perioodi näitajatest? Palume esitada andmed võimalusel kuude kaupa ning eraldi nende isikute kohta, kes on väitnud end olevat alaealised.
4. Kas PPA või Kaitsepolitseiamet on hinnanud, kas viimastel kuudel täheldatav rändesurve võib olla seotud Venemaa või Valgevene organiseeritud hübriidmõjutustegevusega? Kui selline hinnang on antud, siis millised on selle peamised järeldused ning milliseid meetmeid on riik rakendanud võimaliku hübriidmõjutustegevuse tõkestamiseks?
5. Kui ebaseaduslikult Eestisse jõudvate välismaalaste arv on suurenenud, siis miks ei ole vastavalt suurendatud piirivalve kohalolekut ja võimekust nendes piirkondades, kus selline rändesurve avaldub? Kas PPA-l on praegu piisavalt personali ja tehnilisi vahendeid võimaliku rändesurve tõhusaks tõkestamiseks?
6. Rae valla juhtum näitab, et ebaseadusliku rände tagajärjed ei piirdu üksnes piirivalve tööga, vaid võivad tuua kaasa olulise täiendava koormuse ka kohalikele omavalitsustele. Kes kannab selliste inimeste kinnipidamise, majutamise, eestkoste, sotsiaalteenuste ja muude kulude eest ning kui suur on nende kulude eeldatav maht 2026. aastal? Kas riik kavatseb hüvitada kohalikele omavalitsustele sellest tulenevad täiendavad kulud täies ulatuses?
7. Arvestades hiljutisi sündmusi Ceutas ning Eesti geograafilist ja julgeolekupoliitilist eripära, kas valitsusel on olemas konkreetne tegevusplaan juhuks, kui Eesti suhtes tekib lühikese aja jooksul ulatuslikum organiseeritud rändesurve?
8. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda ning varasemat kogemust, kus Venemaa ja Valgevene on kasutanud ebaseaduslikku rännet hübriidse mõjutusvahendina, kas peate praegust olukorda piisavaks ohumärgiks, et viivitamata tugevdada Eesti piirivalve võimekust ning vajaduse korral kaaluda ka idapiiri sulgemist ja piirivalve valmisoleku suurendamist teistel piirilõikudel võimaliku ulatusliku rändesurve tõrjumiseks? Milliste tunnuste või sündmuste ilmnemisel võiks valitsus pidada idapiiri ajutist sulgemist põhjendatuks ning millised konkreetsed meetmed on selleks valmisoleku tagamiseks kavandatud?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helir-Valdor Seeder
Riigikogu liige

Hr Igor Taro
Siseminister
Kirjalikud küsimused Eesti piirikaitse ja ebaseadusliku rände suurenemise kohta
Lugupeetud siseminister
Te ütlesite 18. aprillil 2026 Eesti idapiiri külastades, et „riigi kaitse algab valvatud ja kaitstud piirist“ ning rõhutasite, et Eesti piir peab olema tõhus tõke ja riigil peab olema pidev ülevaade sellest, mis piiri ääres toimub.
Viimastel nädalatel avalikkuse ette jõudnud teated ebaseaduslikest piiriületustest tekitavad küsimusi Eesti tegeliku piirikaitse tõhususe kohta. Avalikkuses avaldatud andmetel viibib ainuüksi Rae vallas asuvas kinnipidamiskeskuses praegu ligikaudu 30 võimalikku alaealist migranti, kelle puhul on muu hulgas probleemiks isikuandmete ja vanuse tuvastamine. Rae vald on juhtinud tähelepanu sellele, et selline inimeste hulk on tekitanud vallale olulise täiendava koormuse, sealhulgas seoses eestkoste korraldamisega.
Kui Eesti piir on Teie sõnul valvatud ja kaitstud ning piir peab olema tõhus tõke, tekib põhjendatud küsimus, kuidas jõuavad Eesti territooriumile inimesed, kelle riiki saabumise asjaolud ja isik ei ole sageli dokumentide alusel tuvastatavad. Eriti oluline on seda küsimust käsitleda olukorras, kus Venemaa ja Valgevene on varem kasutanud organiseeritud ebaseaduslikku rännet hübriidmõjutuse vahendina.
Euroopas on viimastel nädalatel toimunud sündmused näidanud, kui kiiresti võib ebaseaduslik rändesurve kujuneda ulatuslikuks piiri- ja julgeolekukriisiks. 30. juulil toimus Hispaaniale kuuluvas Ceuta linnas erakordselt ulatuslik massiline ebaseaduslik piiriületus, mille käigus jõudis Hispaania territooriumile hinnanguliselt kümneid tuhandeid migrante. Hispaania pidi olukorra kontrollimiseks saatma piirkonda täiendavalt politseinike ja sõjaväelasi. Kuigi enamik piiriületajatest pöördus Marokosse tagasi, jäi Ceutasse tuhandeid migrante, sealhulgas suur hulk saatjata alaealisi. See näitab, kui kiiresti võib rändesurve muutuda massiliseks ning panna tõsiselt proovile nii piirivalve kui ka kohalike omavalitsuste võimekuse.
Eesti jaoks on sellised arengud eriti olulised, arvestades meie idapiiri ning Venemaa ja Valgevene varasemat tegevust organiseeritud ebaseadusliku rände kasutamisel hübriidse mõjutusvahendina. Eesti riik peab olema valmis ka olukorraks, kus praegu üksikute juhtumitena avalduv rändesurve võib lühikese aja jooksul märkimisväärselt suureneda.
Riigi ülesanne ei ole üksnes ebaseaduslikult Eestisse jõudnud inimesi hiljem kinni pidada ja nende ülalpidamisega seotud kulusid kanda. Eesti riik peab suutma ennetada ebaseaduslikku piiriületust ning tagama, et võimaliku hübriidse mõjutustegevuse vahendina kasutatavat rändesurvet ei suunata Eesti territooriumile.
Eeltoodust lähtudes esitan Teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmised küsimused:
1. Kuidas on võimalik, et Eesti territooriumile jõuavad välismaalased, kes on ületanud riigipiiri ebaseaduslikult ning kelle isik ja riiki saabumise asjaolud ei ole sageli dokumentide alusel tuvastatavad? Kas Teie hinnangul näitavad sellised juhtumid, et Eesti piirikaitses esineb puudujääke?
2. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on täpne ülevaade, millise piirilõigu ja millise meetodi kaudu on viimastel kuudel Eestisse jõudnud ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalased? Kui isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, siis kuidas õnnestus neil riigipiiri ületada ning miks ei suudetud piiriületust tõkestada või piiriületajaid kohe tuvastada?
3. Kui palju on 2026. aastal kuni tänaseni PPA tuvastanud ebaseaduslikke piiriületusi või Eestis viibimisaluseta välismaalasi ning kuidas erinevad need näitajad 2025. aasta sama perioodi näitajatest? Palume esitada andmed võimalusel kuude kaupa ning eraldi nende isikute kohta, kes on väitnud end olevat alaealised.
4. Kas PPA või Kaitsepolitseiamet on hinnanud, kas viimastel kuudel täheldatav rändesurve võib olla seotud Venemaa või Valgevene organiseeritud hübriidmõjutustegevusega? Kui selline hinnang on antud, siis millised on selle peamised järeldused ning milliseid meetmeid on riik rakendanud võimaliku hübriidmõjutustegevuse tõkestamiseks?
5. Kui ebaseaduslikult Eestisse jõudvate välismaalaste arv on suurenenud, siis miks ei ole vastavalt suurendatud piirivalve kohalolekut ja võimekust nendes piirkondades, kus selline rändesurve avaldub? Kas PPA-l on praegu piisavalt personali ja tehnilisi vahendeid võimaliku rändesurve tõhusaks tõkestamiseks?
6. Rae valla juhtum näitab, et ebaseadusliku rände tagajärjed ei piirdu üksnes piirivalve tööga, vaid võivad tuua kaasa olulise täiendava koormuse ka kohalikele omavalitsustele. Kes kannab selliste inimeste kinnipidamise, majutamise, eestkoste, sotsiaalteenuste ja muude kulude eest ning kui suur on nende kulude eeldatav maht 2026. aastal? Kas riik kavatseb hüvitada kohalikele omavalitsustele sellest tulenevad täiendavad kulud täies ulatuses?
7. Arvestades hiljutisi sündmusi Ceutas ning Eesti geograafilist ja julgeolekupoliitilist eripära, kas valitsusel on olemas konkreetne tegevusplaan juhuks, kui Eesti suhtes tekib lühikese aja jooksul ulatuslikum organiseeritud rändesurve?
8. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda ning varasemat kogemust, kus Venemaa ja Valgevene on kasutanud ebaseaduslikku rännet hübriidse mõjutusvahendina, kas peate praegust olukorda piisavaks ohumärgiks, et viivitamata tugevdada Eesti piirivalve võimekust ning vajaduse korral kaaluda ka idapiiri sulgemist ja piirivalve valmisoleku suurendamist teistel piirilõikudel võimaliku ulatusliku rändesurve tõrjumiseks? Milliste tunnuste või sündmuste ilmnemisel võiks valitsus pidada idapiiri ajutist sulgemist põhjendatuks ning millised konkreetsed meetmed on selleks valmisoleku tagamiseks kavandatud?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helir-Valdor Seeder
Riigikogu liige

Hr Igor Taro
Siseminister
Kirjalikud küsimused Eesti piirikaitse ja ebaseadusliku rände suurenemise kohta
Lugupeetud siseminister
Te ütlesite 18. aprillil 2026 Eesti idapiiri külastades, et „riigi kaitse algab valvatud ja kaitstud piirist“ ning rõhutasite, et Eesti piir peab olema tõhus tõke ja riigil peab olema pidev ülevaade sellest, mis piiri ääres toimub.
Viimastel nädalatel avalikkuse ette jõudnud teated ebaseaduslikest piiriületustest tekitavad küsimusi Eesti tegeliku piirikaitse tõhususe kohta. Avalikkuses avaldatud andmetel viibib ainuüksi Rae vallas asuvas kinnipidamiskeskuses praegu ligikaudu 30 võimalikku alaealist migranti, kelle puhul on muu hulgas probleemiks isikuandmete ja vanuse tuvastamine. Rae vald on juhtinud tähelepanu sellele, et selline inimeste hulk on tekitanud vallale olulise täiendava koormuse, sealhulgas seoses eestkoste korraldamisega.
Kui Eesti piir on Teie sõnul valvatud ja kaitstud ning piir peab olema tõhus tõke, tekib põhjendatud küsimus, kuidas jõuavad Eesti territooriumile inimesed, kelle riiki saabumise asjaolud ja isik ei ole sageli dokumentide alusel tuvastatavad. Eriti oluline on seda küsimust käsitleda olukorras, kus Venemaa ja Valgevene on varem kasutanud organiseeritud ebaseaduslikku rännet hübriidmõjutuse vahendina.
Euroopas on viimastel nädalatel toimunud sündmused näidanud, kui kiiresti võib ebaseaduslik rändesurve kujuneda ulatuslikuks piiri- ja julgeolekukriisiks. 30. juulil toimus Hispaaniale kuuluvas Ceuta linnas erakordselt ulatuslik massiline ebaseaduslik piiriületus, mille käigus jõudis Hispaania territooriumile hinnanguliselt kümneid tuhandeid migrante. Hispaania pidi olukorra kontrollimiseks saatma piirkonda täiendavalt politseinike ja sõjaväelasi. Kuigi enamik piiriületajatest pöördus Marokosse tagasi, jäi Ceutasse tuhandeid migrante, sealhulgas suur hulk saatjata alaealisi. See näitab, kui kiiresti võib rändesurve muutuda massiliseks ning panna tõsiselt proovile nii piirivalve kui ka kohalike omavalitsuste võimekuse.
Eesti jaoks on sellised arengud eriti olulised, arvestades meie idapiiri ning Venemaa ja Valgevene varasemat tegevust organiseeritud ebaseadusliku rände kasutamisel hübriidse mõjutusvahendina. Eesti riik peab olema valmis ka olukorraks, kus praegu üksikute juhtumitena avalduv rändesurve võib lühikese aja jooksul märkimisväärselt suureneda.
Riigi ülesanne ei ole üksnes ebaseaduslikult Eestisse jõudnud inimesi hiljem kinni pidada ja nende ülalpidamisega seotud kulusid kanda. Eesti riik peab suutma ennetada ebaseaduslikku piiriületust ning tagama, et võimaliku hübriidse mõjutustegevuse vahendina kasutatavat rändesurvet ei suunata Eesti territooriumile.
Eeltoodust lähtudes esitan Teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmised küsimused:
1. Kuidas on võimalik, et Eesti territooriumile jõuavad välismaalased, kes on ületanud riigipiiri ebaseaduslikult ning kelle isik ja riiki saabumise asjaolud ei ole sageli dokumentide alusel tuvastatavad? Kas Teie hinnangul näitavad sellised juhtumid, et Eesti piirikaitses esineb puudujääke?
2. Kas Politsei- ja Piirivalveametil on täpne ülevaade, millise piirilõigu ja millise meetodi kaudu on viimastel kuudel Eestisse jõudnud ebaseaduslikult riiki saabunud välismaalased? Kui isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, siis kuidas õnnestus neil riigipiiri ületada ning miks ei suudetud piiriületust tõkestada või piiriületajaid kohe tuvastada?
3. Kui palju on 2026. aastal kuni tänaseni PPA tuvastanud ebaseaduslikke piiriületusi või Eestis viibimisaluseta välismaalasi ning kuidas erinevad need näitajad 2025. aasta sama perioodi näitajatest? Palume esitada andmed võimalusel kuude kaupa ning eraldi nende isikute kohta, kes on väitnud end olevat alaealised.
4. Kas PPA või Kaitsepolitseiamet on hinnanud, kas viimastel kuudel täheldatav rändesurve võib olla seotud Venemaa või Valgevene organiseeritud hübriidmõjutustegevusega? Kui selline hinnang on antud, siis millised on selle peamised järeldused ning milliseid meetmeid on riik rakendanud võimaliku hübriidmõjutustegevuse tõkestamiseks?
5. Kui ebaseaduslikult Eestisse jõudvate välismaalaste arv on suurenenud, siis miks ei ole vastavalt suurendatud piirivalve kohalolekut ja võimekust nendes piirkondades, kus selline rändesurve avaldub? Kas PPA-l on praegu piisavalt personali ja tehnilisi vahendeid võimaliku rändesurve tõhusaks tõkestamiseks?
6. Rae valla juhtum näitab, et ebaseadusliku rände tagajärjed ei piirdu üksnes piirivalve tööga, vaid võivad tuua kaasa olulise täiendava koormuse ka kohalikele omavalitsustele. Kes kannab selliste inimeste kinnipidamise, majutamise, eestkoste, sotsiaalteenuste ja muude kulude eest ning kui suur on nende kulude eeldatav maht 2026. aastal? Kas riik kavatseb hüvitada kohalikele omavalitsustele sellest tulenevad täiendavad kulud täies ulatuses?
7. Arvestades hiljutisi sündmusi Ceutas ning Eesti geograafilist ja julgeolekupoliitilist eripära, kas valitsusel on olemas konkreetne tegevusplaan juhuks, kui Eesti suhtes tekib lühikese aja jooksul ulatuslikum organiseeritud rändesurve?
8. Arvestades Eesti julgeolekuolukorda ning varasemat kogemust, kus Venemaa ja Valgevene on kasutanud ebaseaduslikku rännet hübriidse mõjutusvahendina, kas peate praegust olukorda piisavaks ohumärgiks, et viivitamata tugevdada Eesti piirivalve võimekust ning vajaduse korral kaaluda ka idapiiri sulgemist ja piirivalve valmisoleku suurendamist teistel piirilõikudel võimaliku ulatusliku rändesurve tõrjumiseks? Milliste tunnuste või sündmuste ilmnemisel võiks valitsus pidada idapiiri ajutist sulgemist põhjendatuks ning millised konkreetsed meetmed on selleks valmisoleku tagamiseks kavandatud?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helir-Valdor Seeder
Riigikogu liige