Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiministrile

17. august 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Vangide kinnipidamistingimuste erinevuste kohta kodakondsuse alusel

Austatud minister.

Seoses Tartu vanglasse paigutamisega Rootsist Eestile üle antud vangidega on avalikkuses ilmunud teavet olulistest erinevustest nimetatud isikute kinnipidamistingimuste ja nende vangide tingimuste vahel, kes kannavad karistust Eesti vangistusasutustes üldistel alustel.
Rootsist üle antud vangide kongid varustatakse ja remonditakse kõrgemate standardite järgi, sealhulgas tele- ja arvutitega. Lisaks on teadaolevalt nende vangide töötasu umbes kolm korda kõrgem kui teistel Eesti vangidel sarnase töö eest makstav tasu. Leian, et tekkinud olukord vajab hindamist võrdse kohtlemise põhimõtte seisukohast. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseadus keelab diskrimineerimise eelkõige rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Asjaolu, et Rootsist üle antud vangide kinnipidamisega seotud lisakulud katab Rootsi pool, ei kõrvalda iseenesest võrdse kohtlemise küsimust. Kui ühes ja samas riiklikus vangistusasutuses saavad vangid tegelikult oluliselt erinevaid elamistingimusi ja ebavõrdset tasu võrreldava töö eest sõltuvalt nende üleandmise õiguslikust korrast ning sisuliselt kodakondsusest, tuleb esitada selliste erinevuste objektiivsed ja õiguslikud põhjendused.
Eeltoodust lähtudes palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millised konkreetsed erinevused on ette nähtud Rootsist üle antud vangide ja Tartu vangla ülejäänud vangide kinnipidamistingimuste vahel? Palun märkida erinevused kongide varustuses, juurdepääsus tele- ja arvutitele, elamistingimustes, toitlustuses, vaba aja veetmise võimalustes ja muudes teenustes.
2. Milline on Rootsist üle antud vangide töötasu suurus ja millist tasu saavad sama või võrreldava töö eest teised Eesti vangid?
3. Kas vastab tõele teave, et Rootsi vangid saavad töö eest umbes kolm korda rohkem palka? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel on selline erinevus kehtestatud?
4. Kas Tartu vanglas üldistel alustel karistust kandev vang, tehes sama tööd ja samas mahus, võib loota samasugusele tasule nagu Rootsist üle antud vang? Kui ei, siis palun selgitada põhjuseid.
5. Kas Justiits- ja digiministeerium on teinud õigusliku analüüsi kinnipidamistingimuste ja töötasu erinevuste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 ja võrdse kohtlemise põhimõttele? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused ja näidata õiguslikud alused, mis lubavad kohaldada erinevaid tingimusi.
6. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus ühes vangistusasutuses saavad kaks sama tööd tegevat vangi oluliselt erinevat tasu üksnes rahvusvahelise kokkuleppe tõttu, mille alusel nad antud vanglas viibivad?
7. Millised täpsed kulud ühe vangi kinnipidamiseks katab Rootsi ja milline osa nendest vahenditest suunatakse otseselt kinnipidamistingimuste parandamiseks ja vangide töötasu tõstmiseks?
8. Miks ei saa parandatud tingimusi, mida riik peab võimalikuks tagada Rootsist üle antud vangidele, laiendada üldistel alustel Eestis karistust kandvatele vangidele?
9. Kuidas kavatseb ministeerium ära hoida konflikte ja pingeid Tartu vanglas, mis võivad tekkida erinevate vangigruppide ilmse elamistingimuste ja töötasu erinevuse tõttu?
10. Kas ministeerium näeb ühele vangigrupile oluliselt soodsamate tingimuste loomisel riski põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks? Kui ei, siis palun põhjendada seda seisukohta üksikasjalikult viidetega konkreetsetele õigusnormidele.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiministrile

17. august 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Vangide kinnipidamistingimuste erinevuste kohta kodakondsuse alusel

Austatud minister.

Seoses Tartu vanglasse paigutamisega Rootsist Eestile üle antud vangidega on avalikkuses ilmunud teavet olulistest erinevustest nimetatud isikute kinnipidamistingimuste ja nende vangide tingimuste vahel, kes kannavad karistust Eesti vangistusasutustes üldistel alustel.
Rootsist üle antud vangide kongid varustatakse ja remonditakse kõrgemate standardite järgi, sealhulgas tele- ja arvutitega. Lisaks on teadaolevalt nende vangide töötasu umbes kolm korda kõrgem kui teistel Eesti vangidel sarnase töö eest makstav tasu. Leian, et tekkinud olukord vajab hindamist võrdse kohtlemise põhimõtte seisukohast. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseadus keelab diskrimineerimise eelkõige rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Asjaolu, et Rootsist üle antud vangide kinnipidamisega seotud lisakulud katab Rootsi pool, ei kõrvalda iseenesest võrdse kohtlemise küsimust. Kui ühes ja samas riiklikus vangistusasutuses saavad vangid tegelikult oluliselt erinevaid elamistingimusi ja ebavõrdset tasu võrreldava töö eest sõltuvalt nende üleandmise õiguslikust korrast ning sisuliselt kodakondsusest, tuleb esitada selliste erinevuste objektiivsed ja õiguslikud põhjendused.
Eeltoodust lähtudes palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millised konkreetsed erinevused on ette nähtud Rootsist üle antud vangide ja Tartu vangla ülejäänud vangide kinnipidamistingimuste vahel? Palun märkida erinevused kongide varustuses, juurdepääsus tele- ja arvutitele, elamistingimustes, toitlustuses, vaba aja veetmise võimalustes ja muudes teenustes.
2. Milline on Rootsist üle antud vangide töötasu suurus ja millist tasu saavad sama või võrreldava töö eest teised Eesti vangid?
3. Kas vastab tõele teave, et Rootsi vangid saavad töö eest umbes kolm korda rohkem palka? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel on selline erinevus kehtestatud?
4. Kas Tartu vanglas üldistel alustel karistust kandev vang, tehes sama tööd ja samas mahus, võib loota samasugusele tasule nagu Rootsist üle antud vang? Kui ei, siis palun selgitada põhjuseid.
5. Kas Justiits- ja digiministeerium on teinud õigusliku analüüsi kinnipidamistingimuste ja töötasu erinevuste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 ja võrdse kohtlemise põhimõttele? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused ja näidata õiguslikud alused, mis lubavad kohaldada erinevaid tingimusi.
6. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus ühes vangistusasutuses saavad kaks sama tööd tegevat vangi oluliselt erinevat tasu üksnes rahvusvahelise kokkuleppe tõttu, mille alusel nad antud vanglas viibivad?
7. Millised täpsed kulud ühe vangi kinnipidamiseks katab Rootsi ja milline osa nendest vahenditest suunatakse otseselt kinnipidamistingimuste parandamiseks ja vangide töötasu tõstmiseks?
8. Miks ei saa parandatud tingimusi, mida riik peab võimalikuks tagada Rootsist üle antud vangidele, laiendada üldistel alustel Eestis karistust kandvatele vangidele?
9. Kuidas kavatseb ministeerium ära hoida konflikte ja pingeid Tartu vanglas, mis võivad tekkida erinevate vangigruppide ilmse elamistingimuste ja töötasu erinevuse tõttu?
10. Kas ministeerium näeb ühele vangigrupile oluliselt soodsamate tingimuste loomisel riski põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks? Kui ei, siis palun põhjendada seda seisukohta üksikasjalikult viidetega konkreetsetele õigusnormidele.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiministrile

17. august 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Vangide kinnipidamistingimuste erinevuste kohta kodakondsuse alusel

Austatud minister.

Seoses Tartu vanglasse paigutamisega Rootsist Eestile üle antud vangidega on avalikkuses ilmunud teavet olulistest erinevustest nimetatud isikute kinnipidamistingimuste ja nende vangide tingimuste vahel, kes kannavad karistust Eesti vangistusasutustes üldistel alustel.
Rootsist üle antud vangide kongid varustatakse ja remonditakse kõrgemate standardite järgi, sealhulgas tele- ja arvutitega. Lisaks on teadaolevalt nende vangide töötasu umbes kolm korda kõrgem kui teistel Eesti vangidel sarnase töö eest makstav tasu. Leian, et tekkinud olukord vajab hindamist võrdse kohtlemise põhimõtte seisukohast. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseadus keelab diskrimineerimise eelkõige rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Asjaolu, et Rootsist üle antud vangide kinnipidamisega seotud lisakulud katab Rootsi pool, ei kõrvalda iseenesest võrdse kohtlemise küsimust. Kui ühes ja samas riiklikus vangistusasutuses saavad vangid tegelikult oluliselt erinevaid elamistingimusi ja ebavõrdset tasu võrreldava töö eest sõltuvalt nende üleandmise õiguslikust korrast ning sisuliselt kodakondsusest, tuleb esitada selliste erinevuste objektiivsed ja õiguslikud põhjendused.
Eeltoodust lähtudes palun Teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millised konkreetsed erinevused on ette nähtud Rootsist üle antud vangide ja Tartu vangla ülejäänud vangide kinnipidamistingimuste vahel? Palun märkida erinevused kongide varustuses, juurdepääsus tele- ja arvutitele, elamistingimustes, toitlustuses, vaba aja veetmise võimalustes ja muudes teenustes.
2. Milline on Rootsist üle antud vangide töötasu suurus ja millist tasu saavad sama või võrreldava töö eest teised Eesti vangid?
3. Kas vastab tõele teave, et Rootsi vangid saavad töö eest umbes kolm korda rohkem palka? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel on selline erinevus kehtestatud?
4. Kas Tartu vanglas üldistel alustel karistust kandev vang, tehes sama tööd ja samas mahus, võib loota samasugusele tasule nagu Rootsist üle antud vang? Kui ei, siis palun selgitada põhjuseid.
5. Kas Justiits- ja digiministeerium on teinud õigusliku analüüsi kinnipidamistingimuste ja töötasu erinevuste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 ja võrdse kohtlemise põhimõttele? Kui selline analüüs on tehtud, palun esitada selle peamised järeldused ja näidata õiguslikud alused, mis lubavad kohaldada erinevaid tingimusi.
6. Kas ministeerium peab lubatavaks olukorda, kus ühes vangistusasutuses saavad kaks sama tööd tegevat vangi oluliselt erinevat tasu üksnes rahvusvahelise kokkuleppe tõttu, mille alusel nad antud vanglas viibivad?
7. Millised täpsed kulud ühe vangi kinnipidamiseks katab Rootsi ja milline osa nendest vahenditest suunatakse otseselt kinnipidamistingimuste parandamiseks ja vangide töötasu tõstmiseks?
8. Miks ei saa parandatud tingimusi, mida riik peab võimalikuks tagada Rootsist üle antud vangidele, laiendada üldistel alustel Eestis karistust kandvatele vangidele?
9. Kuidas kavatseb ministeerium ära hoida konflikte ja pingeid Tartu vanglas, mis võivad tekkida erinevate vangigruppide ilmse elamistingimuste ja töötasu erinevuse tõttu?
10. Kas ministeerium näeb ühele vangigrupile oluliselt soodsamate tingimuste loomisel riski põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks? Kui ei, siis palun põhjendada seda seisukohta üksikasjalikult viidetega konkreetsetele õigusnormidele.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige