EELNÕU

12.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ muutmine (Sätla kasutuselevõtt)

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 51 asendatakse tekstiosa „ja käesolevast jaost“ tekstiosaga „ning käesolevast

jaost ja 41. peatükist“;

2) määrust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

„4¹. peatükk

Sätlas koostatud eelnõu vormistuserandid

§ 65¹. Üldised põhimõtted

Sätlas koostatud eelnõu peab olema sisult üheselt arusaadav ja võimaldama tuvastada, millist

õigusakti sätet või tekstiosa muudetakse või täiendatakse või milline jäetakse välja või

tunnistatakse kehtetuks.

§ 65². Sätlas koostatud eelnõu vormistuserandid

(1) Sätlas koostatud eelnõu vormistamisel võib jätta kohaldamata § 23 lõike 1 ning § 34 lõiked

3 ja 4.

(2) Kui Sätla ei võimalda eelnõu osa või kohustuslikku elementi käesoleva määruse kohaselt

vormistada, vormistatakse see enne eelnõu esitamist nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival

viisil.

(3) Kui eelnõu on koostatud Sätlas, märgitakse see seletuskirja osas „Märkused“ ning eelnõu

seletuskirjale lisatakse üldjuhul muudatustega eelnõu terviktekst või selle väljavõte.

Alternatiiv (imperatiivne norm)

(3) Kui eelnõu on koostatud Sätlas, märgitakse see seletuskirja osas „Märkused“ ning eelnõu

seletuskirjale lisatakse muudatustega eelnõu terviktekst või selle väljavõte.

(4) Sätlas koostatud eelnõu seletuskirjas võib § 40 lõikes 1 sätestatud liigendust muuta, esitades

seletuskirjas sõltuvalt eelnõu sisust §-des 41–50 nõutud andmed.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

peaminister Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister Keit Kasemets

riigisekretär

12.08.2026

1

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise (Sätla

kasutuselevõtt) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega täiendatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)

reeglitega, mis võimaldavad erinevat vormistust riigi koosloome keskkonnas Sätla koostatud

õigusaktide eelnõude puhul. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös

loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe ühte kohta ja katab terve

õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Sätla võetakse etapi kaupa kasutusele

alates 1. oktoobrist 2026. Esimeses etapis kasutatakse seda valitsuse algatatavate seaduse

muutmise seaduse eelnõude koostamiseks.

Eelnõuga lubatakse Sätlas koostatud eelnõude puhul teatavaid erandeid senistest HÕNTE

vormistusnõuetest, kehtestatakse nõue märkida seletuskirjas Sätla kasutamine ja lisada üldjuhul

muudatustega terviktekst ning võimaldatakse esitada seletuskirjas nõutavad andmed kehtivast

liigendusest erinevas vormis. Eelnõukohase määrusega kohandatakse eeskirja Sätla tehniliste

lahendustega, et vähendada vajadust teha eelnõus pärast selle koostamist käsitsi

vormistusparandusi.

Muudatus ei suurenda ettevõtjate, mittetulundusühingute ega inimeste halduskoormust. Mõju

avaldub peamiselt riigiasutuste töökorralduses, sest eelnõude koostajad ja kontrollijad peavad

arvestama Sätla kasutamisest tulenevate eranditega

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten

([email protected]). Mõjuanalüüsi on koostanud sama talituse nõunik Karen

Alamets ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud sama talituse

keeletoimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2025, 8.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimesega muudetakse HÕNTE-t, teises sätestatakse

määruse jõustumisaeg.

12.08.2026

2

HÕNTE § 51

Kehtiva HÕNTE § 51 sätestab loetelu seaduseelnõu koostamist reguleerivatest sätetest, mida

käsitatakse Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu koostamise põhinõuetena.

Sätla kasutuselevõtu esimeses etapis ei ole Sätlas veel tehniliselt võimalik määruse eelnõusid

koostada, kuid ettevaatavalt täiendatakse § 51 loetelu viitega eelnõuga lisatavale 41. peatükile.

Vajaduse tekkides täiendatakse HÕNTE 41. peatükki tulevikus määruse eelnõu puudutavate

eranditega.

HÕNTE 41. peatükk

Eelnõuga täiendatakse HÕNTE-t 41. peatükiga, milles sätestatakse Sätlas loodud eelnõu ja

seletuskirja suhtes kehtivad erandid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka üksikute Sätla sätete

lisamist olemasoleva HÕNTE sätete hulka, kuid ülevaatlikkuse huvides otsustati Sätla erandid

esitada siiski eraldi peatükis.

HÕNTE §-ga 651 kehtestatakse üldine põhimõte, et Sätlas koostatud eelnõu peab olema sisult

üheselt arusaadav ning võimaldama tuvastada, millist õigusakti sätet või tekstiosa muudetakse

või täiendatakse või milline jäetakse välja või tunnistatakse kehtetuks.

Sätlas koostatud eelnõu puhul esineb olukordi, mis erinevad senisest praktikast. Näiteks ei

tuvasta Sätla tehniline süsteem lauseid kui eraldi ühikuid. See tähendab, et kui muudetakse ühte

lauset mitmelauselises lõikes, lõikesse lisatakse uus lause või üks lause jäetakse välja, siis

taasesitab Sätla muutmispunktis terve lõike uues sõnastuses. See lahendus ei too muutmise

seaduses kõige paremini esile muudatuse sisu, kuid seda leevendab Sätlas kättesaadav

muudatustega terviktekst, milles muudatuse sisu on jäljega hõlpsasti nähtav.

Sätla arendamise käigus võib taolisi olukordi tekkida veel. Kuna Sätla tehniline lahendus on

kasutuselevõtu ajal veel arendamises, ei ole eelnõu koostamise ajal võimalik ammendavalt

kindlaks määrata kõiki juhtumeid, kus Sätlas loodud eelnõu vormistus võib erineda HÕNTE

senisest rakenduspraktikast. Samuti võib arendustööde käigus muutuda see, milliseid lahendusi

Sätlas parandatakse või täiendatakse esmajärjekorras ja millised jäävad ajutiselt kasutusse

pikemaks ajaks. Arenduste ulatus sõltub arendajate aja- ja ressursivõimalustest ning

arendustööde prioriteetidest. Seetõttu on § 65¹ eesmärk sätestada üldine sisuline miinimumnõue

eelkõige selliste Sätla tehnilisest lahendusest tulenevate erisuste puhuks, mida HÕNTE ei

reguleeri ammendavalt või mille puhul on vajalik hinnata eelnõu arusaadavust ja muudatuse

tuvastatavust. See põhimõte ei välista § 65² lõikes 2 sätestatud kohustust vormistada eelnõu osa

vajaduse korral väljaspool Sätlat.

HÕNTE § 652 sätestab Sätlas koostatud eelnõu suhtes lubatud erandid.

Lõikes 1 nimetatakse seaduseelnõu koostamist reguleerivad sätted, mis on kehtivas HÕNTE-s

imperatiivsed, aga mida praeguses Sätlas tehnilistel põhjustel ei ole võimalik järgida. Seetõttu

lubab eelnõukohane § 652 lõige 1 neist imperatiivsetest normidest kõrvale kalduda.

HÕNTE § 23 lõike 1 järgi tuleb rohkem kui ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu

paragrahvid vormistada nummerdatud loeteluna. Sätla tehnilise lahenduse järgi on aga Sätlas

vormistatud eelnõu paragrahvid alati nummerdatud, sh ka siis, kui eelnõus on ainult üks

paragrahv. Selleks nähaksegi ette erand, mis võimaldab Sätlas koostatud eelnõu puhul

nummerdada ka ühest paragrahvist koosneva eelnõu paragrahvi.

HÕNTE § 34 lõiked 3 ja 4 käsitlevad olukordi, kus ühes muutmispunktis tehakse ühesugune

muudatus kas läbivalt kogu seaduse teksti ulatuses (lõige 3) või mitmes sättes (lõige 4). Sätla

selliseid ühesuguseid muudatusi automaatselt ei ühenda, vaid esitab need eraldi

muutmispunktides.

12.08.2026

3

Nagu öeldud, on eelnõukohane § 652 lõige 1 lubav norm. See tähendab näiteks, et Sätlas

koostatud ühe paragrahviga eelnõul võib olla paragrahvinumber ja pealkiri ning ühetaolised

muudatused esitatakse eraldi muutmispunktides. Samas ei välista nimetatud erand seda, et

eelnõu vormistatakse väljaspool Sätlat kooskõlas HÕNTE § 23 lõikega 1 ning § 34 lõigetega 3

ja 4.

HÕNTE-s on veelgi terve hulk lubavaid norme, mis võimaldavad eelnõu vormistada mitmel

viisil, kuid mille puhul Sätlas on valitud üks tehniline lahendus. Näiteks sätestab HÕNTE § 23

lõige 4, et ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.

Sätlas koostatud eelnõus on paragrahvil aga alati pealkiri, olenemata paragrahvide arvust. Kuna

tegemist on lubava normiga, ei ole seda erandite loetelus nimetatud.

HÕNTE § 34 lõige 2 sätestab, et kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest

lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada

ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise. Sätla aga eristab muudetava

struktuuriüksusena üksnes lõikeid ja punkte. Lauseid, lauseosi ja sõnu Sätla ei erista. Seetõttu

ei kasuta Sätla HÕNTE § 34 lõikes 2 sätestatud võimalust, vaid taasesitab kogu muudetava

lõike või punkti, olenemata muudatuse tegelikust mahust.

Neid sätteid ei ole eelnõus nimetatud, sest tegemist on lubavate normidega ning Sätlas tehtud

valik on nende normide järgi kehtiva HÕNTE-ga kooskõlas.

Lõikes 2 kehtestatakse reegel, mille järgi § 65² lõikes 1 nimetamata imperatiivsetest HÕNTE

nõuetest ei või kõrvale kalduda üksnes põhjusel, et Sätla tehniline lahendus ei võimalda neid

täita.

Kui Sätla tehniliste lahenduste tõttu ei ole Sätlas loodud eelnõu osa või kohustuslik element

kooskõlas HÕNTE imperatiivsete normidega, tuleb see vormistada väljaspool Sätlat (senise

praktika kohaselt Wordi tekstiredaktoris).

Näiteks ei võimalda Sätla praegu veel luua seaduse lisa – see tuleb vormistada väljaspool Sätlat

ning eelnõusse tuleb lisada vastav muutmispunkt. Teine näide: Sätla ühendab automaatselt

järjestikused muudatused. Seetõttu võib tekkida probleem, kui on soov jõustada järjestikused

muudetavad sätted eri ajal. Sellisel juhul tuleb eelnõu korrastada väljaspool Sätlat, esitades

kõnealused järjestikused sätted eraldi muutmispunktides, ning lisada ka asjakohane

jõustumissäte.

Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et iga Sätlas koostatud eelnõu seletuskirjas tuleb ära märkida, et

eelnõu on koostatud Sätlas. See annab eelnõu lugejale teada, et eelnõus võib esineda Sätla

tehnilistest lahendustest tulenevaid kõrvalekaldeid võrreldes senise praktikaga. Samuti

kehtestatakse nõue, et Sätlas koostatud eelnõule tuleb lisada muudatusi sisaldav terviktekst.

Sätlas automaatselt koostatud muutmise seaduse eelnõu erineb mõnevõrra senisest praktikast

ja mõnel juhul ei pruugi muudatuse sisu sellest sama hästi välja tulla nagu seni. Samas on

paremini hoomatav tulevane terviktekst. Senise praktika kohaselt teevad eelnõu koostajad

muudatusi kajastava uue tervikteksti versiooni. Eelnõu iga lugeja peab võtma ette muutmise

seaduse eelnõu, võrdlema seda kehtiva terviktekstiga ning koostama uue tervikteksti ise või

vähemalt looma tulevase normi oma kujutluses. Sätlas aga on jäljega muudatusi sisaldav

terviktekst hõlpsasti kättesaadav ja seda on võimalik paari liigutusega eksportida. Jäljega

muudatusi sisaldav terviktekst annab eelnõu lugejale parema ettekujutuse sellest, mis on

muudatuse tegelik sisu.

12.08.2026

4

Kui aga muudetakse paljusid seadusi, sh tehakse mõnes pikemas seaduses vaid mõned

muudatused, siis ei ole vaja lisada iga muudetava seaduse tervikteksti, vaid võib lisada

asjakohase väljavõtte terviktekstist, näiteks üksnes muudetavad paragrahvid või struktuuriosa,

mis muudatusi sisaldab.

Eelnõu tekstis on välja toodud kaks võimalikku varianti. Esimene variant, mille järgi lisatakse

muudatusi sisaldav terviktekst üldjuhul ning pakutud on ka variant, mille järgi tuleb muudatusi

sisaldav terviktekst esitada igal juhul.

Lõikes 4 sätestatakse võimalus muuta Sätlas koostatud eelnõu seletuskirja liigendust võrreldes

sellega, mis on sätestatud HÕNTE § 40 lõikes 1.

Sätla annab eelnõu koostajale plokkide kaupa ette, milline info tuleb seletuskirjas esitada.

Eelnõu koostamise ajal on vaikimisi etteantavad plokid järgmised:

 Sisukokkuvõte

 Eelnõu ettevalmistaja

 Märkused

 Eesmärk

 Lahendus

 Mõjuanalüüsi kokkuvõte

 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs muudetavate seaduste kaupa

 Seaduse jõustumine

 Eelnõu terminoloogia

 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

 Uued rakendusaktid

 Muudetavad rakendusaktid

 Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

 Kooskõlastamine ja kaasamine

 Vaba väli

Sätlas koostatav seletuskiri on seetõttu visuaalselt mõnevõrra senisest erinev. Tehnilistel

põhjustel on loobutud seletuskirja osade nummerdamisest. Selle tulemusel on Sätla seletuskirja

osad kõik n-ö sama taseme alajaotised. Samuti erinevad Sätla vaikimisi etteantud plokkide

pealkirjad mõnevõrra HÕNTE §-des 40–50 sätestatust. Näiteks senise 6. osa „Seaduse mõjud“

asemel esitatakse mõjuanalüüs eraldi dokumendis, millest seletuskirja tekib automatiseeritult

kokkuvõte ning see kokkuvõte kuvatakse seletuskirjas eespool. Senist 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud”

Sätla seletuskirjas eraldi ei ole, kuid kõnealuseid teemasid kajastatakse eelviidatud

mõjuanalüüsis.

Ülalnimetatud plokid on Sätlas eelnõu koostajale vaikimisi ette antud. Sätla võimaldab

mittevajalikke plokke kustutada, samuti kasutada seletuskirja lõpus olevat vaba välja ning

esitada selles muu asjakohane info, mida olemasolevates plokkides ei saanud või ei olnud

otstarbekas kajastada. Sätlas vaikimisi ette antavad plokid ning neis esitatav abistav info peaks

tagama, et kogu HÕNTE §-des 41–50 nõutav info on seletuskirjas esitatud.

12.08.2026

5

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Eelnõuga täiendatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja Sätlas koostatud eelnõude ja

seletuskirjade suhtes kohaldatavate vormistuseranditega. Alates 1. oktoobrist 2026 koostatakse

Vabariigi Valitsuse algatatavad seaduse muutmise seaduse eelnõud ja seletuskirjad

Sätlas. Muudatuste eesmärk on arvestada Sätla tehnilisest lahendusest tulenevate eripäradega

ja tagada Sätlas koostatud eelnõude vastavus HÕNTE sisulistele nõuetele. Sellega välditakse

vajadust kohandada Sätlas koostatud dokumente üksnes nende vormi tõttu seni kehtivatele

vormistusnõuetele.

Määruse mõju hindamisel käsitletakse üksnes kavandatavatest HÕNTE muudatustest tulenevat

mõju. Sätla arendamise ja üldise kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on käsitletud Riigi Teataja

seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) seletuskirjas.1

Kavandatavad muudatused:

 Sätlas koostatud eelnõude puhul võimaldatakse Sätla tehnilisest lahendusest tulenevaid

vormistuserandeid, säilitades eelnõu sisulise arusaadavuse ja muudatuste tuvastatavuse

nõude.

 Kui Sätla ei võimalda eelnõu osa või kohustuslikku elementi HÕNTE kohaselt

vormistada, tuleb see enne eelnõu esitamist vormistada nõuetekohaselt muul tehniliselt

sobival viisil.

 Seletuskirjas tuleb märkida, et eelnõu on koostatud Sätlas, ning seletuskirjale lisatakse

eelnõu muudatustega terviktekst või selle väljavõte. Kooskõlastamiseks esitatud

kõnealuses eelnõus on pakutud alternatiiv, et eelnõu muudatustega terviktekst või

väljavõte sellest lisatakse üldjuhul.

 Sätlas koostatud seletuskirja struktuur võib senisest erineda, kui seletuskirjas esitatakse

kõik HÕNTE järgi nõutud andmed.

Sihtrühmad:

 ministeeriumide ja Riigikantselei ametnikud ja töötajad, kes koostavad Sätlas

õigusaktide eelnõusid ja seletuskirju või keeletoimetavad neid;

 ametnikud ja töötajad, kes kontrollivad õigusaktide eelnõude õiguslikku, normitehnilist

ja keelelist kvaliteeti;

 Riigikogu Kantselei ametnikud, kelle töö on tagada Riigikogu normitehniliste nõuete

järgimine;

 Riigikogu liikmed, kes menetlevad seaduseelnõusid;

 RIK-i töötajad, kes vastutavad Sätla kasutajatoe eest.

Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2500 teenistujat (allikas:

Rahandusministeerium2). Nemad moodustavad üldkogumi, millest Sätla vahetud kasutajad

moodustavad ühe osa. Andmed selle kohta, kui paljud teenistujad täpselt hakkavad Sätlas

õigusaktide eelnõusid ja seletuskirju koostama, pole teada. Seetõttu ei ole vahetult mõjutatud

sihtrühma täpset suurust võimalik kindlaks määrata. Mõjutatud sihtrühma suurust on võimalik

1 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE 2 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

12.08.2026

6

täpsustada pärast Sätla esimese kasutuselevõtuetapi algust tegelike kasutajate ja Sätlas

koostatud eelnõude andmete põhjal.

Muudatused mõjutavad Riigikogu Kantselei ametnikke, kelle ülesanne on tagada seaduseelnõu

vastavus normitehnilistele nõuetele. Praegu on HÕNTE seaduseelnõule ja seletuskirjale

esitatavate nõuete poolest kooskõlas Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirjaga3. Muudatuste rakendumisel tuleb aga arvestada, et Vabariigi Valitsuse algatatud

seaduseelnõud ei pruugi edaspidi igakülgselt vastata Riigikogu normitehnika eeskirjale.

Muudatused puudutavad Riigikogu liikmeid. Lisaks õigusaktide eelnõude kohta arvamuse

avaldamises osalevaid osapooli. Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõude menetlemisel

puutuvad nad kokku Sätlas koostatud eelnõude ja seletuskirjade eripäradega, eelkõige

seletuskirja teistsuguse struktuuri ja eelnõule lisatava muudatusi sisaldava terviktekstiga.

Seejuures on oluline, et eelnõud vastaksid ka Sätlas koostatud kujul neile kohalduvatele

vormistus- ja struktuurinõuetele.

Mõjuvaldkonnad

Määruse mõju avaldub eelkõige riigiasutuste töökorralduses, mõjutades Sätlas koostatavaid

seaduse muutmise seaduse eelnõusid ja seletuskirju ning nende õigusliku, normitehnilise ja

keelelise kvaliteedi kontrollimist. Seletuskiri koostatakse Sätlas etteantud plokkide alusel ning

selle teemade järjestus erineb mõnevõrra senisest. Määrusega lubatakse Sätlas koostatud

Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu ja seletuskirja vormistuserandeid. Mõju tuleneb

sellest, et eelnõu koostajad ja kvaliteedi kontrollijad peavad nõuete rakendamisel teadma Sätlas

koostatud eelnõude ja seletuskirjade suhtes kohalduvaid vormistuserandeid.

Eelnõuga ei kaasne olulist sotsiaalset, majanduslikku, elu- ja looduskeskkonna, regionaalset,

riigi julgeoleku ega välissuhete mõju. Samuti ei avalda muudatused otsest mõju infotehnoloogia

ja infoühiskonna valdkonnas, sest Sätla tehnilise arendamise, haldamise ja kasutajatoega seotud

tegevused tulenevad Sätla kasutuselevõtust, mitte siinse eelnõukohase määrusega

kavandatavatest HÕNTE muudatustest.

 Mõju eelnõude ja seletuskirjade ettevalmistajatele

Eelnõu ettevalmistajad peavad tundma Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes

kohaldatavaid vormistuserandeid ning oskama hinnata, millal on Sätlas koostatud eelnõu ja

seletuskiri HÕNTE-ga kooskõlas ja millal tuleb eelnõu osa või kohustuslik element vormistada

nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival viisil. Igal juhul peab koostaja tagama, et eelnõu oleks

sisult üheselt arusaadav ja keeleliselt korrektne ning et eelnõus ja seletuskirjas esitatud teave

oleksid omavahel kooskõlas.

Muudatuse mõju avaldub eelkõige kasutuselevõtu algusperioodil, mil eelnõu ettevalmistajatel

tuleb omandada Sätlas koostatud eelnõude suhtes lubatud vormistuserandeid, kohandada

seniseid töövõtteid ning harjuda uue töökorraldusega. Seetõttu võib nende töökoormus

kohanemisperioodil vähesel määral ajutiselt suureneda. Muudatus ei mõjuta eelnõu

ettevalmistajate põhiülesandeid ega eelnõu sisulisele, normitehnilisele ja keelelisele

kvaliteedile kehtivaid nõudeid.

Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui sageli Sätlas eelnõusid ja seletuskirju koostatakse.

Regulaarsete kasutajate puhul avaldub mõju igapäevaselt, teiste kasutajate puhul harvemini.

12.08.2026

7

Ebasoovitava mõju risk seisneb eelkõige selles, et kasutaja võib Sätla tehnilistele lahendustele

liialt tugineda või tõlgendada vormistuserandeid laiemalt, kui HÕNTE võimaldab. Riski

vähendavad koolitused, kus selgitatakse Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes

kohaldatavaid vormistuserandeid, praktilised näited, ajakohased juhendid.

 Mõju õigusaktide eelnõude kvaliteeti kontrollivatele teenistujatele

Õigusaktide eelnõude õiguslikku, normitehnilist ja keelelist kvaliteeti kontrollivate teenistujate

põhiülesanded ei muutu, kuid kontrollimisel tuleb arvestada Sätlas koostatud eelnõu ja

seletuskirja suhtes lubatud vormistuseranditega. Kontrollija peab eristama Sätla tehnilisest

lahendusest tulenevaid lubatud vormistuslikke kõrvalekaldeid sisulistest, normitehnilistest ja

keelelistest puudustest.

Kontrollimisel hinnatakse, kas eelnõu vastab sellele kohalduvatele HÕNTE vormistus- ja

struktuurinõuetele, sealhulgas Sätlas koostatud eelnõude suhtes lubatud vormistuseranditele,

ning kas eelnõu sätted on üheselt mõistetavad, kavandatud muudatuse õiguslik sisu on selge

ning eelnõu ja seletuskiri on omavahel kooskõlas.

Samuti tuleb kontrollida, et seletuskirja teistsugusest tehnilisest ülesehitusest hoolimata oleks

selles esitatud kogu nõutav teave ning et tekst oleks keeleliselt korrektne ja arusaadav.

Mõju avaldub eelkõige kasutuselevõtu algusperioodil, mil kontrollijatel tuleb kohandada senist

praktikat ning arvestada Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes lubatud

vormistuseranditega. Samuti tuleb üleminekuperioodil arvestada nii Sätlas kui ka väljaspool

Sätlat koostatud eelnõude suhtes kehtivaid nõudeid. Seetõttu võib kontrollijate töökoormus

kohanemisperioodil vähesel määral ajutiselt suureneda. Samas ei muutu nende põhiülesanded

ega vastutus.

 Mõju Sätla kasutajatoe eest vastutavatele RIK-i töötajatele

Sätla kasutuselevõtu algusperioodil võivad kasutajad pöörduda kasutajatoe poole ka

küsimustega, mis on seotud Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes kohaldatavate

vormistuseranditega.

Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad kasutajatoepöördumiste arvust. Olemasolevate andmete põhjal

ei ole võimalik hinnata, kui palju selliseid pöördumisi tekib. Kasutajatoepöördumiste analüüsi

põhjal võib tulevikus eraldi arendusena kaaluda korduma kippuvatele küsimustele vastava

vestlusroboti loomist.

Ebasoovitava mõju risk seisneb eelkõige selles, et õiguslikule või normitehnilisele küsimusele

antakse RIK-i kasutajatoe kaudu ebatäpne vastus. Riski vähendab juhendite ja korduma

kippuvate küsimuste korrapärane ajakohastamine.

 Mõju Riigikogu liikmetele ning mõju Riigkogu Kantselei ametnikele, kelle töö on

tagada Riigikogu normitehniliste nõuete järgimine

Riigikogu liikmete jaoks võib muudatus lihtsustada seaduseelnõu läbitöötamist, sest muudatuse

kohaselt lisatakse edaspidi seletuskirjale eelnõu terviktekst või väljavõte sellest ja sealt on

jälgitaval kujul näha seadusetekstis tehtavad muudatused. Samas võib olla vaja harjuda Sätlas

koostatud seletuskirja senisest erineva struktuuriga.

12.08.2026

8

Muudatus mõjutab Riigikogu Kantselei ametnikke, kelle töö hõlmab Riigikogu normitehniliste

nõuete järgimise tagamist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda riigilt uusi töökohti ega lisarahastust. Muudatustega ei kaasne

otseseid tulusid.

Määruse rakendamiseks on vaja pakkuda Sätlas koostatud eelnõudes HÕNTE-st tehtavate

vormistuserandite tutvustamiseks koolitusi, juhendamist ja kasutajatuge ning ajakohastada

juhendmaterjale. Nende tegevuste jaoks ei kavandata uusi töökohti ega määrusest tulenevat

lisarahastust, sest tegevused tehakse Sätla kasutuselevõtuks kavandatud vahendite ja asutuste

olemasolevate töötajatega. Kasutuselevõtu algusperioodil võib töökoormus ajutiselt suureneda.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. Jõustumiskuupäev on seotud Sätla esimese

kasutuselevõtuetapi rakendamisega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigikantselei, Riigikogu Kantselei,

õiguskantsler, Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskus (RAKE), Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut,

Praxis, Centar, Arenguseire Keskus.

EELNÕU

12.08.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ muutmine (Sätla kasutuselevõtt)

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 51 asendatakse tekstiosa „ja käesolevast jaost“ tekstiosaga „ning käesolevast

jaost ja 41. peatükist“;

2) määrust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

„4¹. peatükk

Sätlas koostatud eelnõu vormistuserandid

§ 65¹. Üldised põhimõtted

Sätlas koostatud eelnõu peab olema sisult üheselt arusaadav ja võimaldama tuvastada, millist

õigusakti sätet või tekstiosa muudetakse või täiendatakse või milline jäetakse välja või

tunnistatakse kehtetuks.

§ 65². Sätlas koostatud eelnõu vormistuserandid

(1) Sätlas koostatud eelnõu vormistamisel võib jätta kohaldamata § 23 lõike 1 ning § 34 lõiked

3 ja 4.

(2) Kui Sätla ei võimalda eelnõu osa või kohustuslikku elementi käesoleva määruse kohaselt

vormistada, vormistatakse see enne eelnõu esitamist nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival

viisil.

(3) Kui eelnõu on koostatud Sätlas, märgitakse see seletuskirja osas „Märkused“ ning eelnõu

seletuskirjale lisatakse üldjuhul muudatustega eelnõu terviktekst või selle väljavõte.

Alternatiiv (imperatiivne norm)

(3) Kui eelnõu on koostatud Sätlas, märgitakse see seletuskirja osas „Märkused“ ning eelnõu

seletuskirjale lisatakse muudatustega eelnõu terviktekst või selle väljavõte.

(4) Sätlas koostatud eelnõu seletuskirjas võib § 40 lõikes 1 sätestatud liigendust muuta, esitades

seletuskirjas sõltuvalt eelnõu sisust §-des 41–50 nõutud andmed.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. a.

peaminister Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister Keit Kasemets

riigisekretär

12.08.2026

1

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise (Sätla

kasutuselevõtt) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega täiendatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)

reeglitega, mis võimaldavad erinevat vormistust riigi koosloome keskkonnas Sätla koostatud

õigusaktide eelnõude puhul. Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös

loodav IT-lahendus, mis koondab tulevikus õigusloomega seotud teabe ühte kohta ja katab terve

õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Sätla võetakse etapi kaupa kasutusele

alates 1. oktoobrist 2026. Esimeses etapis kasutatakse seda valitsuse algatatavate seaduse

muutmise seaduse eelnõude koostamiseks.

Eelnõuga lubatakse Sätlas koostatud eelnõude puhul teatavaid erandeid senistest HÕNTE

vormistusnõuetest, kehtestatakse nõue märkida seletuskirjas Sätla kasutamine ja lisada üldjuhul

muudatustega terviktekst ning võimaldatakse esitada seletuskirjas nõutavad andmed kehtivast

liigendusest erinevas vormis. Eelnõukohase määrusega kohandatakse eeskirja Sätla tehniliste

lahendustega, et vähendada vajadust teha eelnõus pärast selle koostamist käsitsi

vormistusparandusi.

Muudatus ei suurenda ettevõtjate, mittetulundusühingute ega inimeste halduskoormust. Mõju

avaldub peamiselt riigiasutuste töökorralduses, sest eelnõude koostajad ja kontrollijad peavad

arvestama Sätla kasutamisest tulenevate eranditega

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten

([email protected]). Mõjuanalüüsi on koostanud sama talituse nõunik Karen

Alamets ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud sama talituse

keeletoimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2025, 8.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimesega muudetakse HÕNTE-t, teises sätestatakse

määruse jõustumisaeg.

12.08.2026

2

HÕNTE § 51

Kehtiva HÕNTE § 51 sätestab loetelu seaduseelnõu koostamist reguleerivatest sätetest, mida

käsitatakse Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu koostamise põhinõuetena.

Sätla kasutuselevõtu esimeses etapis ei ole Sätlas veel tehniliselt võimalik määruse eelnõusid

koostada, kuid ettevaatavalt täiendatakse § 51 loetelu viitega eelnõuga lisatavale 41. peatükile.

Vajaduse tekkides täiendatakse HÕNTE 41. peatükki tulevikus määruse eelnõu puudutavate

eranditega.

HÕNTE 41. peatükk

Eelnõuga täiendatakse HÕNTE-t 41. peatükiga, milles sätestatakse Sätlas loodud eelnõu ja

seletuskirja suhtes kehtivad erandid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka üksikute Sätla sätete

lisamist olemasoleva HÕNTE sätete hulka, kuid ülevaatlikkuse huvides otsustati Sätla erandid

esitada siiski eraldi peatükis.

HÕNTE §-ga 651 kehtestatakse üldine põhimõte, et Sätlas koostatud eelnõu peab olema sisult

üheselt arusaadav ning võimaldama tuvastada, millist õigusakti sätet või tekstiosa muudetakse

või täiendatakse või milline jäetakse välja või tunnistatakse kehtetuks.

Sätlas koostatud eelnõu puhul esineb olukordi, mis erinevad senisest praktikast. Näiteks ei

tuvasta Sätla tehniline süsteem lauseid kui eraldi ühikuid. See tähendab, et kui muudetakse ühte

lauset mitmelauselises lõikes, lõikesse lisatakse uus lause või üks lause jäetakse välja, siis

taasesitab Sätla muutmispunktis terve lõike uues sõnastuses. See lahendus ei too muutmise

seaduses kõige paremini esile muudatuse sisu, kuid seda leevendab Sätlas kättesaadav

muudatustega terviktekst, milles muudatuse sisu on jäljega hõlpsasti nähtav.

Sätla arendamise käigus võib taolisi olukordi tekkida veel. Kuna Sätla tehniline lahendus on

kasutuselevõtu ajal veel arendamises, ei ole eelnõu koostamise ajal võimalik ammendavalt

kindlaks määrata kõiki juhtumeid, kus Sätlas loodud eelnõu vormistus võib erineda HÕNTE

senisest rakenduspraktikast. Samuti võib arendustööde käigus muutuda see, milliseid lahendusi

Sätlas parandatakse või täiendatakse esmajärjekorras ja millised jäävad ajutiselt kasutusse

pikemaks ajaks. Arenduste ulatus sõltub arendajate aja- ja ressursivõimalustest ning

arendustööde prioriteetidest. Seetõttu on § 65¹ eesmärk sätestada üldine sisuline miinimumnõue

eelkõige selliste Sätla tehnilisest lahendusest tulenevate erisuste puhuks, mida HÕNTE ei

reguleeri ammendavalt või mille puhul on vajalik hinnata eelnõu arusaadavust ja muudatuse

tuvastatavust. See põhimõte ei välista § 65² lõikes 2 sätestatud kohustust vormistada eelnõu osa

vajaduse korral väljaspool Sätlat.

HÕNTE § 652 sätestab Sätlas koostatud eelnõu suhtes lubatud erandid.

Lõikes 1 nimetatakse seaduseelnõu koostamist reguleerivad sätted, mis on kehtivas HÕNTE-s

imperatiivsed, aga mida praeguses Sätlas tehnilistel põhjustel ei ole võimalik järgida. Seetõttu

lubab eelnõukohane § 652 lõige 1 neist imperatiivsetest normidest kõrvale kalduda.

HÕNTE § 23 lõike 1 järgi tuleb rohkem kui ühest paragrahvist koosneva seaduseelnõu

paragrahvid vormistada nummerdatud loeteluna. Sätla tehnilise lahenduse järgi on aga Sätlas

vormistatud eelnõu paragrahvid alati nummerdatud, sh ka siis, kui eelnõus on ainult üks

paragrahv. Selleks nähaksegi ette erand, mis võimaldab Sätlas koostatud eelnõu puhul

nummerdada ka ühest paragrahvist koosneva eelnõu paragrahvi.

HÕNTE § 34 lõiked 3 ja 4 käsitlevad olukordi, kus ühes muutmispunktis tehakse ühesugune

muudatus kas läbivalt kogu seaduse teksti ulatuses (lõige 3) või mitmes sättes (lõige 4). Sätla

selliseid ühesuguseid muudatusi automaatselt ei ühenda, vaid esitab need eraldi

muutmispunktides.

12.08.2026

3

Nagu öeldud, on eelnõukohane § 652 lõige 1 lubav norm. See tähendab näiteks, et Sätlas

koostatud ühe paragrahviga eelnõul võib olla paragrahvinumber ja pealkiri ning ühetaolised

muudatused esitatakse eraldi muutmispunktides. Samas ei välista nimetatud erand seda, et

eelnõu vormistatakse väljaspool Sätlat kooskõlas HÕNTE § 23 lõikega 1 ning § 34 lõigetega 3

ja 4.

HÕNTE-s on veelgi terve hulk lubavaid norme, mis võimaldavad eelnõu vormistada mitmel

viisil, kuid mille puhul Sätlas on valitud üks tehniline lahendus. Näiteks sätestab HÕNTE § 23

lõige 4, et ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduseelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.

Sätlas koostatud eelnõus on paragrahvil aga alati pealkiri, olenemata paragrahvide arvust. Kuna

tegemist on lubava normiga, ei ole seda erandite loetelus nimetatud.

HÕNTE § 34 lõige 2 sätestab, et kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest

lausest ja tehtav muudatus puudutab neist ainult ühte või selle tekstiosa, võib eelnõus sätestada

ka ainult selle lause või tekstiosa sõnastuse muutmise. Sätla aga eristab muudetava

struktuuriüksusena üksnes lõikeid ja punkte. Lauseid, lauseosi ja sõnu Sätla ei erista. Seetõttu

ei kasuta Sätla HÕNTE § 34 lõikes 2 sätestatud võimalust, vaid taasesitab kogu muudetava

lõike või punkti, olenemata muudatuse tegelikust mahust.

Neid sätteid ei ole eelnõus nimetatud, sest tegemist on lubavate normidega ning Sätlas tehtud

valik on nende normide järgi kehtiva HÕNTE-ga kooskõlas.

Lõikes 2 kehtestatakse reegel, mille järgi § 65² lõikes 1 nimetamata imperatiivsetest HÕNTE

nõuetest ei või kõrvale kalduda üksnes põhjusel, et Sätla tehniline lahendus ei võimalda neid

täita.

Kui Sätla tehniliste lahenduste tõttu ei ole Sätlas loodud eelnõu osa või kohustuslik element

kooskõlas HÕNTE imperatiivsete normidega, tuleb see vormistada väljaspool Sätlat (senise

praktika kohaselt Wordi tekstiredaktoris).

Näiteks ei võimalda Sätla praegu veel luua seaduse lisa – see tuleb vormistada väljaspool Sätlat

ning eelnõusse tuleb lisada vastav muutmispunkt. Teine näide: Sätla ühendab automaatselt

järjestikused muudatused. Seetõttu võib tekkida probleem, kui on soov jõustada järjestikused

muudetavad sätted eri ajal. Sellisel juhul tuleb eelnõu korrastada väljaspool Sätlat, esitades

kõnealused järjestikused sätted eraldi muutmispunktides, ning lisada ka asjakohane

jõustumissäte.

Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et iga Sätlas koostatud eelnõu seletuskirjas tuleb ära märkida, et

eelnõu on koostatud Sätlas. See annab eelnõu lugejale teada, et eelnõus võib esineda Sätla

tehnilistest lahendustest tulenevaid kõrvalekaldeid võrreldes senise praktikaga. Samuti

kehtestatakse nõue, et Sätlas koostatud eelnõule tuleb lisada muudatusi sisaldav terviktekst.

Sätlas automaatselt koostatud muutmise seaduse eelnõu erineb mõnevõrra senisest praktikast

ja mõnel juhul ei pruugi muudatuse sisu sellest sama hästi välja tulla nagu seni. Samas on

paremini hoomatav tulevane terviktekst. Senise praktika kohaselt teevad eelnõu koostajad

muudatusi kajastava uue tervikteksti versiooni. Eelnõu iga lugeja peab võtma ette muutmise

seaduse eelnõu, võrdlema seda kehtiva terviktekstiga ning koostama uue tervikteksti ise või

vähemalt looma tulevase normi oma kujutluses. Sätlas aga on jäljega muudatusi sisaldav

terviktekst hõlpsasti kättesaadav ja seda on võimalik paari liigutusega eksportida. Jäljega

muudatusi sisaldav terviktekst annab eelnõu lugejale parema ettekujutuse sellest, mis on

muudatuse tegelik sisu.

12.08.2026

4

Kui aga muudetakse paljusid seadusi, sh tehakse mõnes pikemas seaduses vaid mõned

muudatused, siis ei ole vaja lisada iga muudetava seaduse tervikteksti, vaid võib lisada

asjakohase väljavõtte terviktekstist, näiteks üksnes muudetavad paragrahvid või struktuuriosa,

mis muudatusi sisaldab.

Eelnõu tekstis on välja toodud kaks võimalikku varianti. Esimene variant, mille järgi lisatakse

muudatusi sisaldav terviktekst üldjuhul ning pakutud on ka variant, mille järgi tuleb muudatusi

sisaldav terviktekst esitada igal juhul.

Lõikes 4 sätestatakse võimalus muuta Sätlas koostatud eelnõu seletuskirja liigendust võrreldes

sellega, mis on sätestatud HÕNTE § 40 lõikes 1.

Sätla annab eelnõu koostajale plokkide kaupa ette, milline info tuleb seletuskirjas esitada.

Eelnõu koostamise ajal on vaikimisi etteantavad plokid järgmised:

 Sisukokkuvõte

 Eelnõu ettevalmistaja

 Märkused

 Eesmärk

 Lahendus

 Mõjuanalüüsi kokkuvõte

 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs muudetavate seaduste kaupa

 Seaduse jõustumine

 Eelnõu terminoloogia

 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

 Uued rakendusaktid

 Muudetavad rakendusaktid

 Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

 Kooskõlastamine ja kaasamine

 Vaba väli

Sätlas koostatav seletuskiri on seetõttu visuaalselt mõnevõrra senisest erinev. Tehnilistel

põhjustel on loobutud seletuskirja osade nummerdamisest. Selle tulemusel on Sätla seletuskirja

osad kõik n-ö sama taseme alajaotised. Samuti erinevad Sätla vaikimisi etteantud plokkide

pealkirjad mõnevõrra HÕNTE §-des 40–50 sätestatust. Näiteks senise 6. osa „Seaduse mõjud“

asemel esitatakse mõjuanalüüs eraldi dokumendis, millest seletuskirja tekib automatiseeritult

kokkuvõte ning see kokkuvõte kuvatakse seletuskirjas eespool. Senist 7. osa „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud”

Sätla seletuskirjas eraldi ei ole, kuid kõnealuseid teemasid kajastatakse eelviidatud

mõjuanalüüsis.

Ülalnimetatud plokid on Sätlas eelnõu koostajale vaikimisi ette antud. Sätla võimaldab

mittevajalikke plokke kustutada, samuti kasutada seletuskirja lõpus olevat vaba välja ning

esitada selles muu asjakohane info, mida olemasolevates plokkides ei saanud või ei olnud

otstarbekas kajastada. Sätlas vaikimisi ette antavad plokid ning neis esitatav abistav info peaks

tagama, et kogu HÕNTE §-des 41–50 nõutav info on seletuskirjas esitatud.

12.08.2026

5

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

Eelnõuga täiendatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja Sätlas koostatud eelnõude ja

seletuskirjade suhtes kohaldatavate vormistuseranditega. Alates 1. oktoobrist 2026 koostatakse

Vabariigi Valitsuse algatatavad seaduse muutmise seaduse eelnõud ja seletuskirjad

Sätlas. Muudatuste eesmärk on arvestada Sätla tehnilisest lahendusest tulenevate eripäradega

ja tagada Sätlas koostatud eelnõude vastavus HÕNTE sisulistele nõuetele. Sellega välditakse

vajadust kohandada Sätlas koostatud dokumente üksnes nende vormi tõttu seni kehtivatele

vormistusnõuetele.

Määruse mõju hindamisel käsitletakse üksnes kavandatavatest HÕNTE muudatustest tulenevat

mõju. Sätla arendamise ja üldise kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on käsitletud Riigi Teataja

seaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) seletuskirjas.1

Kavandatavad muudatused:

 Sätlas koostatud eelnõude puhul võimaldatakse Sätla tehnilisest lahendusest tulenevaid

vormistuserandeid, säilitades eelnõu sisulise arusaadavuse ja muudatuste tuvastatavuse

nõude.

 Kui Sätla ei võimalda eelnõu osa või kohustuslikku elementi HÕNTE kohaselt

vormistada, tuleb see enne eelnõu esitamist vormistada nõuetekohaselt muul tehniliselt

sobival viisil.

 Seletuskirjas tuleb märkida, et eelnõu on koostatud Sätlas, ning seletuskirjale lisatakse

eelnõu muudatustega terviktekst või selle väljavõte. Kooskõlastamiseks esitatud

kõnealuses eelnõus on pakutud alternatiiv, et eelnõu muudatustega terviktekst või

väljavõte sellest lisatakse üldjuhul.

 Sätlas koostatud seletuskirja struktuur võib senisest erineda, kui seletuskirjas esitatakse

kõik HÕNTE järgi nõutud andmed.

Sihtrühmad:

 ministeeriumide ja Riigikantselei ametnikud ja töötajad, kes koostavad Sätlas

õigusaktide eelnõusid ja seletuskirju või keeletoimetavad neid;

 ametnikud ja töötajad, kes kontrollivad õigusaktide eelnõude õiguslikku, normitehnilist

ja keelelist kvaliteeti;

 Riigikogu Kantselei ametnikud, kelle töö on tagada Riigikogu normitehniliste nõuete

järgimine;

 Riigikogu liikmed, kes menetlevad seaduseelnõusid;

 RIK-i töötajad, kes vastutavad Sätla kasutajatoe eest.

Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2500 teenistujat (allikas:

Rahandusministeerium2). Nemad moodustavad üldkogumi, millest Sätla vahetud kasutajad

moodustavad ühe osa. Andmed selle kohta, kui paljud teenistujad täpselt hakkavad Sätlas

õigusaktide eelnõusid ja seletuskirju koostama, pole teada. Seetõttu ei ole vahetult mõjutatud

sihtrühma täpset suurust võimalik kindlaks määrata. Mõjutatud sihtrühma suurust on võimalik

1 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE 2 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

12.08.2026

6

täpsustada pärast Sätla esimese kasutuselevõtuetapi algust tegelike kasutajate ja Sätlas

koostatud eelnõude andmete põhjal.

Muudatused mõjutavad Riigikogu Kantselei ametnikke, kelle ülesanne on tagada seaduseelnõu

vastavus normitehnilistele nõuetele. Praegu on HÕNTE seaduseelnõule ja seletuskirjale

esitatavate nõuete poolest kooskõlas Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirjaga3. Muudatuste rakendumisel tuleb aga arvestada, et Vabariigi Valitsuse algatatud

seaduseelnõud ei pruugi edaspidi igakülgselt vastata Riigikogu normitehnika eeskirjale.

Muudatused puudutavad Riigikogu liikmeid. Lisaks õigusaktide eelnõude kohta arvamuse

avaldamises osalevaid osapooli. Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõude menetlemisel

puutuvad nad kokku Sätlas koostatud eelnõude ja seletuskirjade eripäradega, eelkõige

seletuskirja teistsuguse struktuuri ja eelnõule lisatava muudatusi sisaldava terviktekstiga.

Seejuures on oluline, et eelnõud vastaksid ka Sätlas koostatud kujul neile kohalduvatele

vormistus- ja struktuurinõuetele.

Mõjuvaldkonnad

Määruse mõju avaldub eelkõige riigiasutuste töökorralduses, mõjutades Sätlas koostatavaid

seaduse muutmise seaduse eelnõusid ja seletuskirju ning nende õigusliku, normitehnilise ja

keelelise kvaliteedi kontrollimist. Seletuskiri koostatakse Sätlas etteantud plokkide alusel ning

selle teemade järjestus erineb mõnevõrra senisest. Määrusega lubatakse Sätlas koostatud

Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu ja seletuskirja vormistuserandeid. Mõju tuleneb

sellest, et eelnõu koostajad ja kvaliteedi kontrollijad peavad nõuete rakendamisel teadma Sätlas

koostatud eelnõude ja seletuskirjade suhtes kohalduvaid vormistuserandeid.

Eelnõuga ei kaasne olulist sotsiaalset, majanduslikku, elu- ja looduskeskkonna, regionaalset,

riigi julgeoleku ega välissuhete mõju. Samuti ei avalda muudatused otsest mõju infotehnoloogia

ja infoühiskonna valdkonnas, sest Sätla tehnilise arendamise, haldamise ja kasutajatoega seotud

tegevused tulenevad Sätla kasutuselevõtust, mitte siinse eelnõukohase määrusega

kavandatavatest HÕNTE muudatustest.

 Mõju eelnõude ja seletuskirjade ettevalmistajatele

Eelnõu ettevalmistajad peavad tundma Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes

kohaldatavaid vormistuserandeid ning oskama hinnata, millal on Sätlas koostatud eelnõu ja

seletuskiri HÕNTE-ga kooskõlas ja millal tuleb eelnõu osa või kohustuslik element vormistada

nõuetekohaselt muul tehniliselt sobival viisil. Igal juhul peab koostaja tagama, et eelnõu oleks

sisult üheselt arusaadav ja keeleliselt korrektne ning et eelnõus ja seletuskirjas esitatud teave

oleksid omavahel kooskõlas.

Muudatuse mõju avaldub eelkõige kasutuselevõtu algusperioodil, mil eelnõu ettevalmistajatel

tuleb omandada Sätlas koostatud eelnõude suhtes lubatud vormistuserandeid, kohandada

seniseid töövõtteid ning harjuda uue töökorraldusega. Seetõttu võib nende töökoormus

kohanemisperioodil vähesel määral ajutiselt suureneda. Muudatus ei mõjuta eelnõu

ettevalmistajate põhiülesandeid ega eelnõu sisulisele, normitehnilisele ja keelelisele

kvaliteedile kehtivaid nõudeid.

Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui sageli Sätlas eelnõusid ja seletuskirju koostatakse.

Regulaarsete kasutajate puhul avaldub mõju igapäevaselt, teiste kasutajate puhul harvemini.

12.08.2026

7

Ebasoovitava mõju risk seisneb eelkõige selles, et kasutaja võib Sätla tehnilistele lahendustele

liialt tugineda või tõlgendada vormistuserandeid laiemalt, kui HÕNTE võimaldab. Riski

vähendavad koolitused, kus selgitatakse Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes

kohaldatavaid vormistuserandeid, praktilised näited, ajakohased juhendid.

 Mõju õigusaktide eelnõude kvaliteeti kontrollivatele teenistujatele

Õigusaktide eelnõude õiguslikku, normitehnilist ja keelelist kvaliteeti kontrollivate teenistujate

põhiülesanded ei muutu, kuid kontrollimisel tuleb arvestada Sätlas koostatud eelnõu ja

seletuskirja suhtes lubatud vormistuseranditega. Kontrollija peab eristama Sätla tehnilisest

lahendusest tulenevaid lubatud vormistuslikke kõrvalekaldeid sisulistest, normitehnilistest ja

keelelistest puudustest.

Kontrollimisel hinnatakse, kas eelnõu vastab sellele kohalduvatele HÕNTE vormistus- ja

struktuurinõuetele, sealhulgas Sätlas koostatud eelnõude suhtes lubatud vormistuseranditele,

ning kas eelnõu sätted on üheselt mõistetavad, kavandatud muudatuse õiguslik sisu on selge

ning eelnõu ja seletuskiri on omavahel kooskõlas.

Samuti tuleb kontrollida, et seletuskirja teistsugusest tehnilisest ülesehitusest hoolimata oleks

selles esitatud kogu nõutav teave ning et tekst oleks keeleliselt korrektne ja arusaadav.

Mõju avaldub eelkõige kasutuselevõtu algusperioodil, mil kontrollijatel tuleb kohandada senist

praktikat ning arvestada Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes lubatud

vormistuseranditega. Samuti tuleb üleminekuperioodil arvestada nii Sätlas kui ka väljaspool

Sätlat koostatud eelnõude suhtes kehtivaid nõudeid. Seetõttu võib kontrollijate töökoormus

kohanemisperioodil vähesel määral ajutiselt suureneda. Samas ei muutu nende põhiülesanded

ega vastutus.

 Mõju Sätla kasutajatoe eest vastutavatele RIK-i töötajatele

Sätla kasutuselevõtu algusperioodil võivad kasutajad pöörduda kasutajatoe poole ka

küsimustega, mis on seotud Sätlas koostatud eelnõu ja seletuskirja suhtes kohaldatavate

vormistuseranditega.

Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad kasutajatoepöördumiste arvust. Olemasolevate andmete põhjal

ei ole võimalik hinnata, kui palju selliseid pöördumisi tekib. Kasutajatoepöördumiste analüüsi

põhjal võib tulevikus eraldi arendusena kaaluda korduma kippuvatele küsimustele vastava

vestlusroboti loomist.

Ebasoovitava mõju risk seisneb eelkõige selles, et õiguslikule või normitehnilisele küsimusele

antakse RIK-i kasutajatoe kaudu ebatäpne vastus. Riski vähendab juhendite ja korduma

kippuvate küsimuste korrapärane ajakohastamine.

 Mõju Riigikogu liikmetele ning mõju Riigkogu Kantselei ametnikele, kelle töö on

tagada Riigikogu normitehniliste nõuete järgimine

Riigikogu liikmete jaoks võib muudatus lihtsustada seaduseelnõu läbitöötamist, sest muudatuse

kohaselt lisatakse edaspidi seletuskirjale eelnõu terviktekst või väljavõte sellest ja sealt on

jälgitaval kujul näha seadusetekstis tehtavad muudatused. Samas võib olla vaja harjuda Sätlas

koostatud seletuskirja senisest erineva struktuuriga.

12.08.2026

8

Muudatus mõjutab Riigikogu Kantselei ametnikke, kelle töö hõlmab Riigikogu normitehniliste

nõuete järgimise tagamist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda riigilt uusi töökohti ega lisarahastust. Muudatustega ei kaasne

otseseid tulusid.

Määruse rakendamiseks on vaja pakkuda Sätlas koostatud eelnõudes HÕNTE-st tehtavate

vormistuserandite tutvustamiseks koolitusi, juhendamist ja kasutajatuge ning ajakohastada

juhendmaterjale. Nende tegevuste jaoks ei kavandata uusi töökohti ega määrusest tulenevat

lisarahastust, sest tegevused tehakse Sätla kasutuselevõtuks kavandatud vahendite ja asutuste

olemasolevate töötajatega. Kasutuselevõtu algusperioodil võib töökoormus ajutiselt suureneda.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026. Jõustumiskuupäev on seotud Sätla esimese

kasutuselevõtuetapi rakendamisega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Riigikantselei, Riigikogu Kantselei,

õiguskantsler, Riigikontroll, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Vabaühenduste Liit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute keskus (RAKE), Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut,

Praxis, Centar, Arenguseire Keskus.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 17.08.2026 nr 8-1/5979-1

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eeskirja, mis seondub Sätla kasutuselevõtuga 1. oktoobrist 2026. Ootame teie tagasisidet 2. septembriks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Arvamuse avaldamiseks: Riigikantselei

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat Riigikogu Õiguskantsleri Kantselei Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Vabaühenduste Liit Eesti Koostöö Kogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Praxis Centar

2

Arenguseire Keskus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Meie 17.08.2026 nr 8-1/5979-1

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eeskirja, mis seondub Sätla kasutuselevõtuga 1. oktoobrist 2026. Ootame teie tagasisidet 2. septembriks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri Katariina Kärsten 53888918 [email protected] Arvamuse avaldamiseks: Riigikantselei

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat Riigikogu Õiguskantsleri Kantselei Riigikontroll Vabariigi Presidendi Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Vabaühenduste Liit Eesti Koostöö Kogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Praxis Centar

2

Arenguseire Keskus