Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28.03.2024, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22267000735

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,

et tema koos XXX 27.08.2022 kella 20:00 paiku Pärnu maakonnas Lääneranna vallas XXX

külas lõid ühise kooskõlastatud tegevuse käigus XXX käte ja jalgadega täpselt tuvastamata

arvul kordi pea ja keha piirkonda ning haaras XXX kaelast. Oma tahtliku tegevusega tekitasid

XXX ja XXX kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmise peavigastuse,

õlavarrevigastuse ja rindkerekontusiooni.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju

hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis

osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda

järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on XXX suhtes

tahtlikult toime pannud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg lg-le 1 vastava kuriteo.

KarS § 121 lg 1 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe

nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka

rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul

võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale

süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule

tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid

tervisekahjustusi.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,

kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on

varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. XXX suhtes on kriminaalmenetlus varasemalt,

09.05.2022, lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Kuigi olukorras, kus isiku suhtes on enne

uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus KrMS §-st 202 juhindudes

lõpetatud, on üldjuhul avalik menetlushuvi olemas, on 27.08.2022 toimepandu puhul tegemist

teist liiki kuriteoga. Lisaks ei ole pärast 27.08.2022 juhtumit XXX suhtes tõusetunud uusi

kuriteokahtlusi, mis annab aluse arvamuseks, et kuritegude toimepanemine ei ole XXX

tavapärane käitumisviis ning vägivallakuriteo toimepanek oli XXX esmakordne ja ühekordne

käitumisakt. Seega pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et

kuigi füüsilise vägivalla kasutamine konfliktide lahendamiseks on äärmiselt taunitav ja

kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt

toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse

tegemisest tõhusam meede määrata täitmiseks kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud ning

maksta kindel summa riigituludesse. Seejuures peab rahalise kohustuse suurus prokuröri

hinnangul olema 09.05.2022 kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud rahalisest kohustusest

oluliselt suurem, kuivõrd isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-st 202

juhindudes ei ole esmakordne. Kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on kannatanule teise

kahtlustatava poolt hüvitatud.

Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike

meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks

eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes

ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult

vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22267000735 menetlus.

2. Kohustada XXX (XXX):

• tasuma kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

131,76 eurot.

• maksma kindla summa – 1000 eurot – riigituludesse.

Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 28.08.2024.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohustub tasuma

XXX.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanule XXX, kahtlustatavale XXX, kaitsjale vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa,

Tervisekassale.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

_(allkirjastatud digitaalselt)_

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: _(allkirjastatud digitaalselt)__

XXX