Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 28.03.2024, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liisi Kisler

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22267000492

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 5

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 199

lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 27.06.2022.

a ajavahemikul kell 18.00 kuni 19.00 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Silla külas XXX teel

suunaga Vaskrääma poole haaras kinni XXX kaelas olevast kuldketist ning lõikas selle

lõiketangidega abil läbi. Hoolimata XXX palvetest kett väärtusega 4131 eurot tagastada, XXX

seda ei teinud. Seega pani XXX toime avalikult võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samas paragrahvi lõike 7 kohaselt,

kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused

määrata prokuratuur.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

ja kuna isiku süü ei ole suur.

XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni

maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse

üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid

preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kahtlustatav võttis kannatanult ära kuldketi, mille väärtus oli ca 4000 eurot, kuna tal oli

kannatanuga üks asi lahendada. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav

on ära võetud kuldketi kannatanule tagastanud. Kannatanul enam pretensioone kahtlustatava

2

vastu ei ole ning mingit kahju ta kahtlustatavalt nõuda ei soovi. Kahtlustatav on nõus tema

suhtes esitatud kahtlustusega ja tunnistab oma süüd. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha

järeldust, et kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest

kriminaalrepressiooni kohaldamist.

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS

§ 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses

karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete

kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib

eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik

hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

XXX puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Teo toimepanemise hetkel oli tal üks

kehtiv väärteokaristus KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 rikkumise eest. Samuti on tema suhtes varem

lõpetatud KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlusi 05.11.2021. a KarS § 199 lg 2 p 9 tunnustel

(toimepanemise aeg 21.02.2021, 22.01.2021, 26.02.2021) ja 10.11.2017. a KarS § 199 lg 1

tunnustel (toimepanemise aeg 08.09.2016). Arvestades aga eelmiste kriminaalmenetlustest ja

selle kriminaalasja teo toimepanemisest möödunud aega, ei ole kahtlustatava puhul alust arvata,

et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on

tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma teo

keelatusest. Viimase kuriteo pani XXX toime 27.06.2022 ning pärast seda ei ole XXX 1 aasta

ja 9 kuu jooksul prokuratuurile teadolevalt toime pannud ühtegi uut süütegu.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo

toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole

eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri

15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis

3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel

tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval

juhul võttis XXX ära küll kuldketi, mille väärtus oli ca 4000 eurot, kuid kahju ei ole tekkinud.

Kannatanu sai oma keti tagasi ja mingit kahju kahtlustatavalt nõuda ei soovi. Avalik

menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab

avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides

või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed

õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole.

Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine

ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka

muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1

sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele

võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba

kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema

jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele

arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et

3

kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202

sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik

ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või

karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse

jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib

kriminaalmenetluse lõpetada.

Prokurör leiab, et kuivõrd XXX on 61-aastane töövõimetuspensionär, on otstarbekas

kahtlustatavale määrata ainsaks kohustusteks maksta riigituludesse 410 eurot. Nimetatud

mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX

poolt toimepandud teo suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks.

XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud

kohustuse.

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on võtnud kohustuse maksta kindel summa riigi

tuludesse, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX

suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22267000492 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on XXX kohustatud maksma riigituludesse 410 eurot.

Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 28.08.2024 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvate

andmete kustutamine: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda kahtlustatavale ja saata kannatanu XXX.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti

keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Liisi Kisler

4

Olen kohustusega nõus ja määruse koopia kätte saanud. Saan aru, et määruses nimetatud

kohustuse täitmata jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse.

XXX ___________________

(allkiri ja kuupäev)