Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.03.2024, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23267050621

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb

selles, et tema:

- ajavahemikul 15.09.2023.a kuni oktoobrikuu alguseni täpselt tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal aadressil Rohu tn xxx-xx, Pärnu linn lõi enda poega XXX ühel korral vastu

vasakut käsivart, millega tekias XXX füüsilist valu;

- ajavahemikul 15.09.2023.a kuni oktoobrikuu alguseni äpselt tuvastamata kuupäeval ja

kellaajal aadressil Rohu tn xxx-xx, Pärnu linn lõi enda kasupoega XXX kahel korral

käega vastu selga, millega tekitas XXX füüsilist valu ning punetuse seljal.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju

hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis

osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda

järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise poja

ja kasupoja suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette

vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et

seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks,

sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul

kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanutele tekitanud kehalise väärkohtlemise

vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,

kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on

varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust

varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga

tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma

alaealise pereliikme suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis,

ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras

süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik

menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokuröri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine vägivallast

loobumise nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates

konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist, samuti õppida,

kuidas edaspidi kasutada oma poja ja kasupoja osas vägivallavabasid kasvatusmeetodeid.

Samuti tuleb XXX tasuda kriminaalmenetluse kulud.

Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike

meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks

eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes

ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult

vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050621 menetlus.

2. Kohustada XXX:

• tasuma kriminaalmenetluse kulud – alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud 219,60 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata

01.05.2024.

• läbima vägivallast loobumise teemaline nõustamine. XXX kohustub hiljemalt

27.03.2024 teatama Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise

nõustajale XXX e-posti aadressil [email protected] või SMS-sõnumi

teel telefoninumbrile 58879478 enda nõustamisele suunamisest. XXX kohustub

teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt

e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 27.03.2024 nõustajaga

esmasest ühenduse võtmisest ning hiljemalt 20.05.2024 esimese nõustamiskorra

toimumisajast. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 20.08.2024.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisteele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud kohustub tasuma XXX.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Leelo Viil,

Sotsiaalkindlustusametile, Pärnu Linnavalitsusele, anda kahtlustatavale XXX.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

___________________

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: ______________________

XXX

Toimingus osaleb tõlk XXX, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

________________________

XXX